1-11-1775/14 · Tartu Ringkonnakohus

1-11-1775

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-1775 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 5. aprilli 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu R.D

(R.D) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 5. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu R.D määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 05.04.2012 määrusega jäeti R.D talle 22.02.2005 Harju Maakohtu otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

R.D on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.02.2005 otsusega KarS § 331 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.10.2003 otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 13 aastat ja 2 päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja algus on 22.02.2005 ja lõpp 23.02.2018. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 11.03.2012.

2 Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning kuulanud 05.04.2012 kohtuistungil ära R.D, leidis, et R.D ei ole käesoleval

ajal põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna toimepandud

kuritegude rohkus ja raskus ei ole kooskõlas kandmata jäänud karistusaja pikkusega – kandmata on ligikaudu 6 aastat vangistust.

Maakohus märkis, et hetkel on R.D kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on

kahtlustatav seoses 01.01.2011 aset leidnud intsidendiga (kaaskinnipeetavale jalaga pea piirkonda löömisega). Maakohus möönis, et R.D käitumises positiivsete muutuste kinnistumisel võib tema vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine osutuda põhjendatuks edaspidi, kui enamus karistusajast saab kantud, distsiplinaarkaristused puuduvad, uusi kuritegusid vangistuse ajal ei ole lisandunud ning R.D on vangistuses omandanud põhihariduse (hetkel õpib 9.

klassis ja töötab) ja kutsehariduse (hetkel kutseharidus puudub, võimalus kutseharidust omandama hakata avaneb 2012. aasta sügisel). Maakohus leidis, et asjaolud, et R.D on pikaaegse vangistuse ajal osalenud mõnedel kursustel ja programmides ja töötanud ning õpib 9. klassis, on igati positiivsed ning tulevad

R.D-le tema edasises elus igati kasuks, kuid ainuüksi nimetatud asjaolud ei ole piisavad, et teda käesoleval hetkel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R.D , kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada end vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.

R.D leiab, et on karistusest ära kandnud juba väga pika aja. Kokkuvõttes on tema karistusaeg 24 aastat ja 7 kuud, millest ta on ära kandnud juba 20 aastat. Kõik vangla poolt

määratud sotsiaalprogrammid on R.D läbinud, samuti käib ta koolis ja töötab. Kõik rahalised kohustused on täidetud. R.D märgib, et on 8 aastat olnud abielus ning tal on olemas kindel elukoht. Lisaks on

tal koheselt pärast vabanemist võimalik asuda tööle. Võimalik on käia õhtukoolis ja läbida erialakursused. R.D leiab, et teda tuleks vabastada, et ta saaks naasta ühiskonda. Vanglal ei ole talle enam midagi positiivset pakkuda ning ta on ainuke Eestis, kes on nii kaua

vanglas istunud (va eluaegsed kinnipeetavad). Seni pole R.D-le antud võimalust ennetähtaegselt vabaneda, kuid ta leiab, et selle võimaldamine oleks igati hea ja positiivne.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

R.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud ja seda ka koos

elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.

3 3. Ringkonnakohus, tutvunud R.D määruskaebuses esitatud seisukohtadega, leiab, et

need ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on arvestanud kõigi R.D positiivselt iseloomustavate asjaoludega, millele R.D on määruskaebuses

tuginenud, kuid põhjendatult leidnud, et need ei ole piisavad, vabastamaks teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega.

3.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu arvamusega, mille kohaselt ei võimalda R.D

poolt toime pandud kuritegude asjaolud ning tema käitumine karistuse kandmise ajal teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. R.D on kriminaalkorras karistatud 15-l korral, sealhulgas kahel korral tapmise eest. Vangistuses viibib R.D alates 14.07.1993, olles valdavalt karistatud vangistuses toime

pandud kuritegude eest. Maakohtu 05.04.2012 kohtuistungil on R.D nentinud, et käesolevaks ajaks on talle taas esitatud kahtlustus 01.01.2011 vanglas aset leidnud intsidendis (kaaskinnipeetavale jalaga pea piirkonda löömises). Samuti on R.D karistuse kandmise

jooksul rikkunud korduvalt vangla sisekorda, omades käesoleval ajal viit kehtivat distsiplinaarkaristust.

Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et mõistetud karistused ning kantud karistusaeg ei ole R.D-le vajalikku mõju avaldanud ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne

vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolude hindamise tulemusena tekkinud veendumus, et kantud karistusaeg on oma eesmärgi

täitnud ja isik ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist. R.D puhul ringkonnakohtul sellist veendumust ei kujunenud.

3.2. R.D on määruskaebuses märkinud, et talle pole seni kordagi antud võimalust

vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Seoses sellega juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et 19.05.1993 karistati R.D salajase varguse eest tingimisi vabadusekaotusega 2-aastase katseajaga. R.D aga ei suutnud katseaega edukalt läbida ning juba 20.10.1993 karistati teda taas varguse toimepanemise eest. Seega andis kohus

R.D-le võimaluse kanda karistust vabaduses. R.D aga ei õigustanud kohtu usaldust, pannes vabaduses toime uue kuriteo. Kuritegude toimepanemist jätkas R.D ka vanglas karistust kandes. Eelnevast lähtuvalt puudub ringkonnakohtul veendumus, et uus määratav katseaeg mööduks edukalt ning R.D ei paneks enam toime uusi kuritegusid.

3.3. Isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel tuleb kohtul KarS § 76 lg 3 kohaselt arvesse võtta ka süüdimõistetu võimalusi vabaduses.

Ringkonnakohus leiab, et ka R.D vabanemisjärgne elukorraldus ning võimalused vabaduses ei õigusta tema ennetähtaegset vangistusest vabastamist. R.D on küll

olemas kindel elukoht abikaasa juures, kuid puudub garanteeritud töökoht. Eriala ja kutseoskuste puudumise tõttu on tema võime tööjõuturul konkureerida piiratud ning töökoha

leidmine raskendatud. Kuigi R.D abikaasa on lubanud teda materiaalselt toetada,

eksisteerib ringkonnakohtu arvates endiselt oht, et R.D võib majandusliku kasu saamiseks jätkata kuritegude toimepanemist. Riski maandamiseks tuleb R.D jätkata

vangistuses õpinguid ning omandada eriala, et kindlustada vabanemisjärgne iseseisev majanduslik toimetulek.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kinnipeetav on vangistuses tarvitanud alkoholi ja narkootikume, on tema puhul jätkuvalt olemas oht vabaduses nende tarvitamise jätkamiseks, mis omakorda võib viia uute kuritegude sooritamiseni. Seejuures on oluline silmas pidada, et

vanglas oli järelevalve R.D tegevuse üle oluliselt rangem, kui see oleks kriminaalhooldusel viibides.

4. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid

ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks

4 vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea

ringkonnakohus võimalikuks kohaldada R.D suhtes erandlikku meedet, s.o teda

ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Kinnipeetaval on jäänud vangistust kanda

veel üle 5 aasta ja 9 kuu, mis on märkimisväärselt pikk aeg. R.D tuleb jätkata

karistuse kandmist ning oma käitumisega vangistuses näidata, et ta on suuteline käituma õiguskuulekalt.

5. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas