4-12-965/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Väärteoasi nr 4-12-965

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.aprillil 2012 kohtumajas Jõhvi Kirjalikus menetlus

es Väärteoasja number 4-12-965 (2440,12,000538) Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses B.L LS § 224 lg 2, § 227 lg 2, § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles B.L tunnistati süüdi KarS § 63 lg

1 alusel ja karistati LS § 224 lg 2 järgi eriõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Menetlusalune isik B.L isikukood: xxx, elukoht: xxx Menetlusaluse isiku kaitsja

Vandeadvokaat Sergei Politšev, Ida-Viru Advokaadibüroo, e-post:

sergei.polichev@mail.ee

Juhindudes VTMS §120, § 132 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta ševi B.L kaitsja vandeadvokaat Sergei Polit kaebus Ida

prefektuuri vanem otsuse peale väärteomenetleja Meelis Kaev´u 17.02.2012 väärteoasjas 2440,12,000538 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

J

uhtimisõiguse äravõtmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

Liiklusseaduse alusel on B.L § 127 kohustatud 5 (viie) tööpäeva

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jo kohtuotsuse kättesaamisest. oksul alates

Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja B.L-ile ja tema kaitsjale Sergei Politševile VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt

.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru

Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

Kohtuotsus jõustub 15 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval - , alates

kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 15 päevase tähtaja -

viimane päev langeb puhke või pühapäevale, loetakse 15 päevase tähtaja viimaseks - - kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

28.01.2012 koostas Ida prefektuuri

Jõhvi politseijaoskonna välijuht Aleksandr Urb väärteoprotokolli AB 1005004 (lk 10) B.L suhtes selle fakti kohta, et xxxl juhtis B.L xxx liiklusmärgi 351 mõjupiirkonnas (70 km/h) kiirusega 95+-3 km/h km/h. , millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 22 Juhi väljahingatavas õhus

mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0026 alkoholisisaldus 0,37+-0,05 mg/l, l Juhil ei olnud kaasas õplik tulemus 0,32 mg/l. juhiluba ega muud isikuttõendavat dokumenti. Nimetatud tegudega rikkus B.L LS § 50 lg 5 p 3, LS § 69 lg 5, LS § 88 lg 1 nõudeid. B.L n kvalifitseeritud LS § 227 lg 2, LS § 224 lg 2, LS § 242 tegu o lg 1

järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 28.01.2012 (lk 10 ).

Ida prefektuuri ot vanemväärteomenetleja Meelis Kaev tegi 17.02.2012 suse väärteoasjas

2440,12,000538, milles leidis, et isiku rikkumine kiirus on tõendatud mõõteseadme

kasutamise protokolliga, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega.

Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas liiklu

+-3 km/h smärgi 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas sõidukiirusega 95 , ületa lusalune isik rikkus LS § 50 lg 5 p 3 des seejuures lubatud kiirust 22 km/h. Menet nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 227 lg 2 alusel. Juhi väljahingatavas õhus mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0026 alkoholisisaldus 0,37+-/-0,05 mg/l, lõplik tulemus 0,32 mg/l. Menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS §

224 lg 2 alusel. Juhil ei olnud kaasas juhiluba ega muud isikut tõendavat dokumenti. Menetlusalune isik rikkus LS § 88 lg 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 242 lg 1 alusel.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuväli § 63 se menetleja otsusega karistati B.L KarS kohaldamisega LS § 224 lg 2 järgi eriõiguse äravõtmisega 7 kuuks.

12.03.2012 saabus Viru Maakohtule B.L kaitsjalt vandeadvokaat Sergei

Politševilt tehtud otsuse peale väärteoasjas nr kaebus kaitsealuse suhtes 17.02.2012

2440,12,000538.

KAEBUS

12.03.2012 esitatud kaebuses palub menetlusaluse isiku kaitsja Viru Maakohtul tühistada Id mõistetud karistus ja teha karistuse osas a Prefektuuri 17.02.2012 otsusega uus otsus, millega määrata B.L-ile põhikaristusena rahatrahv 270 trahviühikut ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kaebus

e esitamise tingisid järgmised asjaolud:

- k

ohtväline menetleja määras karistuseks eriõiguse äravõtmise. Samas LS § 224 lg 2 ei näe ette karistusena eriõiguse äravõtmist. Menetleja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.

- v

iidates eelnevatele õigusrikkumistele, sealhulgas 1 kuuline juhtimisõiguse äravõtmisele, kohtuväline menetleja ei ole arvestanud seda, kas need on kustutatud karistusregistrist või mitte. Kui eelmised õigusrikkumised on kustutatud, siis ei ole alust väita, et nad ei ole mõjutanud B.L paremuse suunas, kuna pika aja jooksul ei ole ta õigusrikkumise toime pannud. Otsusest ei ole näha, millistele B.L poolt varem toimepandud õigusrikkumistele menetleja tugineb.

- o

tsusest ei ole arusaadav, mille alusel menetleja jõudis järelduseni, et just juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks on kõige karmim meede, mis B.L mõjutab. LS § 224 lg 2 sanktsioon näeb ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud seda, et isikut ei ole varem LS § 224 lg

2 sätestatud süüteo eest karistatud.

- xxx

B.L töötab kauba tarnijana ning tema igapäevased tööülesanded on seo

tud sõiduki juhtimisega.

Kaebusele on juurde lisatud xxx teade (lk 6), millest on näha, et B.L töötab xxx kauba tarnijana ja tema põhitegevuseks on kauba vedu. Lubadest ilma jäämise korral kaotab ta ka töökoha.

Kaebuse esitaja ja menetlusalune isik avaldasid, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses .

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõus kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise tub menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata ning esitab kirjalikult oma seisukoha , väärteoasjas nr 2440,12,000538

Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja, tutvunud B.L esindaja poolt esitatud kaebusega Ida prefektuuri otsusele väärteoasjas nr. 244012000538 nõustub kirjaliku menetlusega ning palub kohtuvälise menetleja otsuse jätta muutmata ja B.L esindaja poolt esitatud kaebus rahuldamata.

Menetlusaluse isiku suhtes oli koostatud väärteoprotokoll Liiklusseadus § 227 lg.2; Liiklusseadus § 224 lg.2 ja Liiklusseadus § 242 lg.1 järgi selle kohta, et xxxa kella 09.48 paiku xxxxxx xxx xxx l B.L juhtides mootorsõidukit „ “ reg. liiklusmärgi

351 (70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 95+ m/h, seega ületas lubatud kiirust mitte -3 k

vähem, kui 22 km/h. Juhi väljahingatavas õhus mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK 0,05 mg/l, lõplik -0026 alkoholisisaldus 0,37+- tulemus 0,32 mg/l. Seega alkoholipiirmäär juhi väljahingatavas õhus oli ületatud. Juhil ei olnud kaasas juhiluba ega muud isikut tõendavat dokumenti.

Menetlusaluse isik ega tema esindaja ei esitanud VTMS § 69 lg.6 järgi antud tähtaja jooksul mingit taotlust kohtuvälise menetleja tehtava lahendi kohta.

17.02.2012.a võeti Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja poolt vastu otsus, karistada

B.L . Kuna Liiklusseadus § 227 lg.2, Liiklusseadus § 224 lg.2 ja

Liiklusseadus § 242 lg.1 järgi kvalifitseeritud väärteod olid toime pandud ühe teoga, määrati nende eest Karistusseadustiku § 63 lg.1 kohaselt karistus Liiklusseaduse § 224 lg.2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks.

Otsuse tegemise ajal arvestati väärteomenetluses kogutud tõendite ja asjaoludega.

Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitmeid samalaadseid väärtegusid, täpsemalt Liiklusseadus § 227 eest on varem karistatud 9 korral, neist 3 korral on kohaldatud ka lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist Liiklusseadus § 224 eest on ja

karistatud 1 korral koos lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Varasemate väärteo rikkumiste eest määratud karistused koos lühiajaliste lisakaristustega ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada seadusekuulekalt käituma. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada pikema ajalist karistust juhtimisõiguse äravõtmise näol.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Süüdi LS § 50 lg 5 p 3 stuse esimene osa puudutab rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga lk 16 millest nähtub, et xxx-l

teostati mootorsõiduki liikluskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud xxx mõõteseadet Stalker Dual nr DC083479 antennid 053816 ja 053806, tabloo 83479/DU, seadmele tehtud test 28.01.2012 kell 09.35

, tulemus: töökorras.

Mõõtmist teostat teepeenral seisvast patrullautost. Mootorsõiduk liikus 1 i paremal sõidurajal ja liikus üksinda, lähenes. Kiirust mõõdeti 2 , vastassuunalisel teel -3 sekundi

jooksul, segavaid faktoreid ei esinenud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev e. kõrgenev. e mõõtmisel oli seadme lugem 95 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud Kiirus

kiirus 70 km/h, laiend

- 3 km/h, seega

määramatus + ületamine on mitte vähem kui 22

km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Tunnistajaks on kaasatud Aleksander Mark. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 16 ). Kohus tuvastas, et B.L poolt xxx juhitud mootorsõiduk liikus

Majandusja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p 30 kohaselt märk 351 „Suurim kiirus” keelab sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud.

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

Eelnimetatud liiklusmärgi 351 mõjualal maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 70 km/h. B.L -3 km/h, seega sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 95+ ületamine vähemalt 22 km/h võrra.

LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h kar ühikut ( see on istatakse rahatrahviga kuni 100 trahvi

400 eurot

– 1 trahviühik on 4 eurot). Seega pani menetlus

alune isik toime LS § 227 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut.

Süüdistuse tein LS § 69 lg 5 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § e osa puudutab

224 lg 2 järgi. Kohus tutvus tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ), millest nähtub, et ( lk 13 28.01.2012 kell 09.52 tuvastati B.L alkoholisisalduse piirmäära ületamine, laiendmääramat rvestades lõplik tulemus on 0,32 ust a mg/l. Kontrollile allutatud isik andis protokollile oma allkirja.

Menetlusalune isik andis kohtuvälises menetluses ütlusi lk 15, et ta eelmisel õhtul tarvitas alkoholi, arvas, et alkohol on välja läinud, muidu ei oleks ta mingil juhul rooli istunud.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et 28.01.2012 sõiduautot ja juhi organismis kell 09.48 juhtis B.L oli alkoholisisaldus 0,32

mg/l, mis on lubatud piirmäära ületamine LS § 69 lg 5 mõttes. Liiklusseadus § 69 sätestab: § 69. Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund

(1) Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

(2) Alkohol käesoleva seaduse tähenduses on piiritus ja muu alkohoolne jook alkoholiseaduse § 2 tähenduses või toidugruppi mittekuuluv, kuid etanooli sisaldav vedelik või aine.

(3) Narkootilist ja psühhotroopset ainet mõistetakse käesolevas seaduses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses.

(4) Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel:

1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;

2) juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.

(5) Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

(6) Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi joobeseisund või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetamata juhtide joobeseisund kontrollitakse ja tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras.

(8) Liiklusõnnetuses osalenud isiku toimetamisel vältimatu arstiabi saamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde on tervishoiuteenuse osutaja, kellel on vereproovi võtmise õigus, kohustatud politsei nõudmisel isikult võtma joobeseisundi tuvastamise eesmärgil vereproovi.

(9) Joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute tasustamine toimub politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud korras.

(10) Vereproovi uuringu tulemus vormistatakse politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud korras.

Liiklusseadus § 33 lg 11 p 2 kohaselt juhil on keelatud isundis või alkoholi joobese piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. LS § 224 sätestab:

hes

(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ü grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 0,49 – milligrammi või kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10– – 0,24 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

(2) Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50– 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi – –

karistatakse rahatrahviga kuni trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

(3) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt:

1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Seega pani menetlusalune isik toime LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi organismis lubatud alkoholisisalduse piirmäära ületamine, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Süüdistuse kolmas osa puudutab LS §

88 lg 1 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi.

LS § 88 sätestab

(1) Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus.

(2) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.

(3) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana,

kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.

Kohus on väärteoprotokolli pinnal tuvastanud, et B.L xxx juhtis mootorsõidukit, kontrollimisel ei olnud juhil kaasas juhiluba ega muud isikut tõendavat dokumenti.

Oma teoga, mis seisnes selles, et 28.01.2012 kontrollimisel ei olnud B.L esitada , rikkus

juhiluba ega muud isikuttõendavat dokumenti ta LS § 88 lg 1 nõuet, mis on teokorras karistatav

alusel. väär LS § 242 lg 1

LS § 242 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise

-

eest, kui puudub käesoleva seaduse § –203, § –207, § -des 201 -des 205 -des 209, 211

ja -des 214 -des 221 -d

212, § –219, § –224 või § es –241 sätestatud väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

B.L tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Vaidluse esemek

s on põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et ületades kiirus ja sõites mootorsõidukiga olles alkoholi tarvitanud, samuti ilma isikut tõendava dokumendita, rikkus menetlusalune isik LS- tulenevaid st

sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönas seda. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

B.L e vastava on ühe teoga toime pannud mitmele eri süüteokoosseisul väärteo. Seetõttu kohaldatakse KarS § 63 lg 1 järgi üks põhikaristuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja ametnik seda põhimõtet järginud ning karistuse määranud LS § 224 lg 2 järgi

. 17.02.2012 tegi koh , millega B.L tunnist tuväline menetleja otsuse ati süüdi LS § 224 lg 2, § 227 lg 2, § 242 lg 1 § ätteid järgi ja karistati KarS 56 lg 1 ja 63 lg 1 s kohaldades LS § 224 lg 2 eriõiguse äravõtmisega 7 kuuks. alusel

Kaebuse esitaja palus määrata põhikaristusena rahatrahv 270 trahviühikut ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtuväline menetleja ei ole karistuse mõistmisel LS § 224 lg 2 alusel arvestanud seda, et B.L ei ole varem käesolevas paragarahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

B.L töökoht kauba tarnijana eeldab juhtimisõiguse olemasolu ning xxx juhtimisõiguse äravõtmisega kaotab ta töö.

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, karistuse kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine.

LS § 224 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi lg 2

juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes g – rammis veres on alkoholisisaldus 0,50 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–

0,74 milligrammi – rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Nimetatud süüteo eest võimaldab LS § 224 lg 3 kohaldada lisakaristusena ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohus leiab, et määratud sõiduki juhtimise äravõtmine 7 kuuks on põhjendatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. B.L on varem korduvalt (6 ) korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest muuhulgas 3 korral kiiruse ületamise eest ja ühel korral joobes juhtimise eest. leja 11.12.2007 otsuse - Kohtuvälise menet alusel määrati temale LS § 74

19 lg 1 alusel rahatrahv 11700 krooni ja kohaldati lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine

4 kuuks. Peale seda karistust on isikut tud. kiiruse ületamise eest 4 korral karista Eelviimasel korral 22.06.2011 otsusega määrati temale LS § 74 KarS § 63 lg 1, -22 lg 2- LS § 74 KarS § 63 lg 1 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 kuuks -35 lg 1- ja 20.09.2011 otsusega LS õ 227 lg 1 alusel – . Kõik need karis rahatrahv 60 eurot. tused on

kehtivad. Rahatrahvid on enamjaolt tasumata, tasutud on vaid 07.09.2010 otsusega määratud rahatrahv.

Kohus leiab, et põhikaristusena, juhtimisõiguse äravõtmine on iseenesest põhjendatud, sest Karistusregistri teatisest ( lk 30-33 asemad rahatrahvid ei ole B.L-ile ) nähtub, et var

piisavat mõju avaldanud. Juhtimisõiguse äravõtmine võib panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. B.L Põhikaristusena rahatrahvi kohaldamist puhul enam ilmselt ei piisa ja seda isegi koostoimes lühiajalise lisakaristusega.

LS § 224 sätetele võib karistada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni lg 2

kaheteistkümne kuuni. Isikule on määratud juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks, mis on veidi üle keskmise määra.

B.L, vaatamata varasemale korduvale karistamisele samalaadsete süütegude eest, ei ole neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu temalt juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui B.L-ile ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused.

B.L , olles teadlik endal lasuvatest perekondlikkest kohustustest, oleks pidanud seda hoolsamalt jälgima oma liiklusalast käitumist ning asjaolu, et töökohustuste täitmiseks on tal juhtimisõigus hädavajalik, ei saanud tulla kaebajale ootamatusena. Kohus on arvamusel, et juhi vajadus juhtimisõiguse järele seoses perekondlike või tööülesannete täitmisega ei muuda olematuks raske liiklusalase väärteo toimepanemist.

Juhtimisõiguse äravõtmise määramine võib talle avaldada täiendavat mõju ja panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest Kohus on seisukohal, et karistuse eesmärgi saavutamiseks võib üksnes juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine mõjutada B.L edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

KOHTU MEE™ED

B.L kaitsja Sergei Politševi tuleb jätta rahuldamata ja B.L kaebus

suhtes kohtuvälise menetleja i vanemväärteomenetleja Meelis Ida Prefektuur Kaevu poolt tehtud 17.02.2012 otsus v muutmata. äärteoasjas 2440,12,000538

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Inna Kirsipuu