4-12-615/15 · 4-12-615/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-12-615

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutsioon

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2012.a Pärnu

Väärteoasja number 4-12-615

Kohtunik Igor Pütsep

Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme

Väärteoasi D.G kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

juhtivspetsialist A.Hirs`i poolt 23.01.2012.a tehtud otsusele väärteoasjas nr 2315,11,014814 Liiklusseaduse § 242 lg 2 järgi Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kohtuvälise menetleja ametnikuna

D.G (ik xxx, elukoht xxxxxxxxxxxx )

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 242 lg 2 ning

Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas

Rahuldada D.G kaebus osaliselt.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist A.Hirs`i poolt 23.01.2012.a tehtud otsusele

väärteoasjas nr 2315,11,014814 osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas, so

vähendada D.G-le määratud karistust ning karistada teda Liiklusseaduse §

242 lg 2 alusel rahatrahviga 20 (kakskümmend) trahviühikut, so 80 (kaheksakümmend) eurot.

Jätta menetluskulud, so riigi õigusabi kulud 50 protsendi ulatuses, so summas

105,60 (ükssada viis eurot ja 60 senti) eurot, Eesti Vabariigi kanda ning 50

protsendi ulatuses kaebuse esitaja kanda, so välja mõista D.G-lt määratud

kaitsjale makstav tasu, so 105,60 (ükssada viis eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 SEB Pank või a/a-le

221023778606 Swedbank (viitenumber 10220125020926. Kui nõude tasub teine isik,

siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas

loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates

käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi

4-12-615

2 (13) mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 10.04.2012.a. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav: 10.04.2012.a.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 20.04.2012.a.

Asjaolud ja menetluse käik

29.12.2011.a on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida

politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Roman Tkatšenko` poolt väärteoprotokoll nr

AB1245272 selle kohta, et 29.12.2011.a kella 10.35 ajal Harju maakonnas Tallinna

linnas Kesklinna linnaosa Järvevana tee 3b juures juhtis D.G mootorsõidukit, rea

vahetamisel ei veendunud manöövri ohutuses, tekitades sellega liiklusohu teistele liiklejatele. Nimelt sõiduki Jeep Grand Cherokee (reg.nr 687BBM) juhile Eerik Saarniit ja Citroen Jumpy (reg.nr 813MLE) juhile Oleg Šteinle. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 2 p 8 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 242 lg 2 järgi.

23.01.2012.a otsusega väärteoasjas nr 2315,11,014814 on määratud D.G-le kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 242 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 200.00 eurot.

Kaebuse sisu

14.02.2012.a määrusega edastas Harju Maakohus D.G 10.02.2012.a Harju

Maakohtule esitatud kaebuse kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale.

D.G esitas kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses.

Kaebaja on seisukohal, et tema nimetatud väärtegu ei ole sooritanud, kuna enne manöövri alustamist veendus, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning

teel töötajaid. Selleks vaatas kaebuse esitaja enne manöövri alustamist parema-külje

aknast välja ja parema-külje tahavaate peeglisse; nähtu põhjal veendus manöövri

ohutuses, kuna temast paremale jääv sõidurida oli vaba. Kaebuse esitaja leiab, et võis

valesti hinnata paremas reas tagant poolt läheneva sõiduki kaugust ja kiirust; aga ma

hindas planeeritava manöövri ohutust minu käsutuses olnud võimaluste raames, parimal võimalikul viisil. Menetleja järeldus, et „menetlusalune isik pani nimetatud teo

toime tahtlikult ettevaatamatusest", ei ole tõendatud, vaid toetub oletustel ja spekulatsioonidel.

Otsuses olev seisukoht, et «vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud", ei ole päris

korrektne ja üheselt tõene. Ma esitasin vastulause e. vastuväite kahel

menetlusdokumendil: väärteoprotokoll A3 1245272 ja menetlusaluse isiku

ülekuulamisprotokollis. Seega on menetleja jätnud otsuse langetamisel arvestamata minu vastulausega. Kaebuse esitaja palub kohtul võtta asja arutamisel arvesse esmaste menetlustoimingute käigus toimunud minu (menetlusaluse isiku) seadustest tulenevate õiguste rikkumist:

Esmaseid menetlustoiminguid läbiviinud politseiametnik Roman Tkatšenko, olles peatanud minu auto, esitas mulle väärsüüdistuse, et ma osalesin avariis. Üle poole tunni

süüdistati mind alusetult, et osalesin avariis, mida ei olnud toimunud. Sellel ajal, kui

4-12-615

3 (13) mul ei lubatud autost väljuda, käis Roman Tkatšenko koos eraisikutega ümber mu auto,

otsides mingi visuaalset märki, mis võiks viidata avariis osalemisele. Kui seda poole tunni vältel ei leitud, siis kutsus R. Tkatšenko mind oma autosse ja ütles: „Nüüd on asi nii, et sa hoopis põhjustasid avarii." Sellega rikuti minu Väärteomenetluse seaduse § 4.- st tulenevat süütuse presumptsiooni.

Autos, kui ma kirjutasin oma tunnistust menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli, hakkas R. Tkatšenko mulle ette dikteerima minu tunnistuse sisu ja peale suruma oma

nägemust väidetavast avarii põhjustamisest. Kui ma keeldusin tema näpunäidete järgi kirjutamast, siis võttis ta minult pooleli-oleva menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli ja hakkas ise uut kirjutama. Minu avaldatud soovile ise seletus kirjutada R. Tkatšenko ei

reageerinud, vaid jätkas oma versiooni protokollimist. Sellega rikuti minu

Väärteomenetluse seadustikust § 19 p. (1) 4)-st ja 6)-st tulenevat õigust anda ütlusi,

esitada tõendeid ja teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse.

Peale seda, kui teatasin, et ma ei saa R. Tkatšenko poolt koostatavat

ülekuulamisprotokolli allkirjastada ja et ma soovin ise oma ütlusi kirja panna - viidi

mind politseijaoskonda, kus Tkatšenko jätkas minu survestamist tema nägemusest

lähtuva ülekuulamisprotokolli koostamiseks. Peale pikka minupoolset valjuhäälset nõudmist, lõpuks siiski rahuldati mu nõue ja naasti algse ülekuulamisprotokolli juurde.

Kuigi minu palve, saada sellest koopia - õigusabi tarbeks -jäeti rahuldamata. Leian, et minu arest oli ebavajalik, kuna see ei olnud tingitud Väärteomenetluse seadustiku § 44

tulenevatest vajadustest. Samuti jäeti koostamata Väärteomenetluse seadustiku § 46-s nõutud isiku kinnipidamise protokoll. Kuna R. Tkatšenko ei esitanud mulle oma töötõendit - kuigi avaldasin selleks soovi - ning Väärteoprotokolli kirjutas ta oma perekonnanime loetamatult, siis jäin ilma võimalusest

tema tegevuse peale esitada § 76 alusel kaebust kohtuvälise menetleja juhile. Väärteo

protokolli koostanud ja esmase menetlustoimingu läbiviija isiku sain tuvastada alles väärteootsuse kätesaamise järel.

Esmase menetleja kallutatust või veendumust minu süüs, enne väärteootsuse tegemist

kohtuvälise menetleja poolt, tõendab fakt, et R. Tkatšenko ei pidanud oluliseks võtta minu autos viibinud kaasreisijate tunnistust.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et Oleg Steinle, kes sõitis Jeep´ile järgi sõidukiga Citroen Jumpy (registreerimisnumbriga 813MLE), ei hoidnud ees sõitva mootorsõidukiga piisavat pikivahet, rikkudes seega LS § 46 lõiget 1 ja selle tõttu põhjustas liiklusõnnetuse, sõites Jeep´ile tagant sisse. LS § 46 lõige 1 sätestab, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele

ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida

otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Nimetatud liiklusõnnetus ei ole põhjuslikus seoses Kaebuse esitaja käitumisega.

Lähtudes eeltoodust ei tekitanud kaebuse esitaja liiklusohtliku olukorda ja kaebuse esitajat ei saa süüdistada liiklusseaduse rikkumises. Samuti tugineb politsei poolt tehtud

otsus väärteosasjas tunnistajate Eerik Saarniit ja Oleg Steinle ülekuulamise protokollis kirja pandule. Tunnistaja Eerik Saarniit´i ütluse kohaselt sõitis temale vasakult ohtlikult

peale sõiduauto Mercedes Benz ning kokkupõrke vältimiseks oli ta sunnitud järsult

pidurdama ning temale sõitis tagant otsa väikekaubik Citroen Jumpy. Tunnistaja

ütlusest ei nähtu, et kõrvalt ümberreastvua sõiduki tõttu pidurdamine oli ohu

vältimiseks. Arvestades asjaolu, et liikuvate sõidukite vahe peab asulas olema ajaliselt

vähemalt 2 sekundit, selge on, et sõidukite vahe ei ole selline, et sinna vahele mahub

ümberreastuv sõiduk ilma, et tema järgi sõitev sõiduk ei pidurdaks. Tunnistaja Oleg Steinle ütlused on vormistatud vene keeles ja Kaebuse esitaja nendest ei saa aru. Kaitsja

abil loetud protokollist nähtub, et ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tunnistaja ei saanud näha mis toimus oluliselt ees, nt et Mercedece juht ei näidanud suunatuld, et ei arvestanud Jeep´i liikumiskiirusega või ms. Ebaõige on tunnistaja Steinle ütlus, et Jeep

pidi välja sõitma sõiduteelt paremale teeäärele, kuna sel juhul oleks olnd Citroenil tee oma sõidurajal vaba ja kokkupõrket Jeep´iga ei oleks toimunud.

4-12-615

4 (13)

Väärteomenetluse läbiviimisel rikkus kohtuväline menetleja VMS § 19 ja KrMS § 144, mille kohaselt peab menetlus toimuma eesti keeles. Vastasel juhul ei ole menetlusalusele

isikule tagatud õigus tutvuda väärteoasja toimikuga, kuna ta vene keelt ei valda. Oleg

Steinle ültused on võetud vene keeles, seega tuleb jätta neid asja läbivaatamisel tähelepanuta. Otsus on õigusvastane ka selle tõttu, et selle tegemisel ei ole tuvastatud, kas süütegu oli tahtlik või ettevaatamatu, kuna otsuses on märgitud mõlemad.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 lg 3 palub kaebuse esitaja kuulata

tunnistajana üle Vladislav Zautin`i ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 30.01.2012 otsus väärteoasjas number 2315,11,014816 23.01.2012.a. D.G `i suhtes ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1, kuna tema teos puuduvad väärteo tunnused.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo politseimajor Oleg Lodeikin oma 22.03.2012.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

D.G palub oma kaebuses tühistada Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs'i otsusega väärteoasjas nr

2315,11,014814 määratud karistus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel. Taotlust põhjendab menetlusalune isik asjaoluga, et ta ei ole temale süüks

arvatud väärtegu toime pannud ning menetleja järeldus, et tegu on toime pandud tahtlikult ettevaatamatusest ei ole Kaebaja arvates tõendatud ja tugineb vaid oletustele ja spekulatsioonidele.

LS § 741 lg 2 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna liiklusjärelevalve käigus on tuvastatud, et isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning on ka eelnevalt sama teo eest karistatud.

Kaebaja märgib kaebuses, et ta ei rikkunud LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid, kuna enne

manöövri alustamist veendus, et see on ohutu, ega ohusta ning takista teisi liiklejaid. Enne manöövri sooritamist vaatas ta paremast külje aknast väljaja samuti parema külje tahavaate peeglisse ning nähtu põhjal veendus, et manöövri sooritamine on ohutu, kuna temast paremale jääv sõidurada oli vaba. Samuti on Kaebaja seisukohal, et ta võis valesti

hinnata paremas reas temast tagant poolt läheneva sõiduki kiirust ja kaugust, sest hindas planeeritava manöövri ohutust tema käsutuses olnud võimaluste raames.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et D.G süüline käitumine LS § 33 lg 2 p 8

nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas

kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 242 lg 2 järgi kui

mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine, kui sellega on

tekitatud liiklusoht. Samuti puuduvad KarS § 27 sätestatud õigusvastasust välistavad asjaolud.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormus süüdistusfunktsiooni kandjal s.o kohtuvälisel menetlejal, vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-dele 3-7 peab kohtuväline menetleja

väärteoprotokollis märkima, millistele tõenditele tuginevalt loeb ta väärteo tuvastatuks.

VTMS § 64 kohaselt kogub väärteomenetluses tõendeid kohtuväline menetleja järgides VTMS 5. peatükis sätestatut. Lähtudes VTMS § 72 peab kohtuvälisel menetlejal lahendi

tegemiseks, kui seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab kohus, olema kogutud kõik tõendid, mis võimaldaksid tal lahendada VTMS § 108 loetletud küsimused. D.G

poolt toime pandud väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh

tunnistajate Eerik Saarniit ja Oleg Šteinle ja menetlusaluse isiku enda ütlustega ning

väärteoprotokoUiga (RKL nr 3-1-1-105-03 p. 8 on kolleegium asunud seisukohale, et

4-12-615

5 (13)

vüürteoprotokoll on käsitletav menetlusdokumendina, mis on kriminaalmenetluses võrreldav süüdistuskokkuvõtte (KrMK § 174) või süüdistusaktiga (KrMS § 154) ja milles fikseeritakse süüdistusfunktsiooni kandja veendumus väärteo toimepanemise kohta koos

selle veendumuse põhistustega. Menetlusökonoomia kaalutlustest lähtuvalt on

seadusandja siiski pidanud vajalikuks omistada väärteoprotokollile avarama tähenduse võrreldes süüdistuskokkuvõtte või süüdistusaktiga. Nimelt - vastavalt VTMS §69 lg 2 p-

dele 3 ja 4 ning Ig-le 7 võidakse väärteoprotokolli kanda ka menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi. Arvestades seda, et KrMK § 48 lg 2 kohaselt on need ütlused tõendid,

tuleb ka väärteoprotokolli lugeda tõendiks niivõrd, kuivõrd ta sisaldab kõnealuseid ütlusi Tunnistaja E. Saarniit on 29.12.2012.a andnud ütlusi selle kohta, et kella 10:35

ajal liikus ta autoga mööda I sõidurida Järvevana teel Tartu mnt suunas, kohas, kus

teeremondi tõttu on liiklus suunatud kahte sõiduritta. Sellel kohal sõitis üle kollaste

joonte temale vasakult ohtlikult peale sõiduauto Mercedes Benz ning kokkupõrke

vältimiseks oli E. Saarniit sunnitud järsult pidurdama ning selle tagajärjel sõitis tema

autole tagant otsa väike kaubik Citroen Jumpy. Kuna E. Saarniit tema sõidukile

ettekeeranud Mercedes Benzi (edaspidi MB) numbrit ei suutnud tuvastada otsustas E.

Saarniit koos Citroen Jumpy juhiga M B-le järgneda, helistades samal ajal politseisse.

Märguannetele reageerimata liikus sõiduauto MB korduvalt liikluseeskirju rikkudes

edasi. Sarnaseid ütlusi on andnud teinegi tunnistaja Oleg Šteinle, kes samuti on

kinnitanud sõiduauto MB poolt liiklusohtliku olukorra tekitamist Järvevana teel. Tunnistaja Oleg Šteinle kinnitab, et nägi kuidas vasakust reast ilma suunda näitamata

üle pideva joone keeras ootamatult paremale sõiduauto MB reg. nr.-ga 554 AZE, mille

tulemusena oli tema ees sõitnud sõiduauto Jeep reg. nr-ga 687 BBM sunnitud järsult pidurdama ja pöörama vasakule, et vältida kokkupõrget sõidukiga MB, mille tulemusena oli ka Oleg Šteinle sunnitud oma sõidukil järsult pidurit vajutama, kuid kokkupõrget ees sõitva sõidukiga Jeep vältida ei õnnestunud. Peale kokkupõrget sõiduk MB küll korraks

peatus, kuid juht sõidukist ei väljunud vaid jätkas sõitu. Samuti kinnitab tunnistaja Oleg Šteinle, et pärast liiklusõnnetust võttis ta ühendust politseiga ning nägi sõiduauto

MB poolt korduvate liiklusreeglite rikkumisi, märguannetele MB juht ei reageerinud.

Menetlusalune isik on omakäeliselt 29.12.2012.a kella 11:54 ajal andnud ütlusi

sellekohta, et ta liikus mööda Järvevana teed Tartu mnt suunas sooviga sõita Lasnamäele. Kuna ta viibis võõras linnas sõitis ta aeglasemalt. Sõidurida vahetades nägi parempoolsest peeglist tagantpoolt lähenevat maasturit. Kuna sadas vihma ja nähtavus oli halb, siis pidevjoone olemasolu ta ei näinud, samuti väidab menetlusalune isik, et ta

ei näinud kuidas sõidukid avariisse sattusid. Tartu mnt-le jõudes ta nägi, kuidas üks kaubiku juht talle näpuga midagi näitas, kuid ei saanud aru, mida talle taheti öelda.

Väärteoprotokollile antud ütlustes menetlusalune isik kinnitab, et kaubik ei hoidnud

nõutud pikivahet ja mõlemad autod sõitsid tema hinnangul lubatust kiiremini. Samuti tunnistab ta sõidurea vahetamist, kuid liiklusohtlikku olukorda ta sellega ei tekitanud.

Kohtuvälisel menetlejal puudub kahtlus tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, kuna

tunnistajaid on enne ütluste andmist hoiatatud, et teadlikult valeütluste andmise või

ütlustest andmise keeldumise korral järgneb vastutus KarS § 318 ja § 320 alustel. Menetlusaluse isiku väide, et ta ei näinud kuidas sõidukid avariisse sattusid, on ümber

lükatud tunnistaja Oleg Šteinle ütlustega, kelle sõnade kohaselt pärast kokkupõrget

menetlusaluse isiku juhitud sõiduk MB peatus, kuid juht sõidukist ei väljunud, vaid

jätkas sõitu. Samuti on tunnistajad Eerik Saarniit ja Oleg Šteinle kinnitanud, et

menetlusaluse isiku sõiduk rikkus korduvalt luklusreegleid, kui nad üritasid teda peatada, siis sõiduk ka korduvalt peatus, kuid juht sõidukist ei väljunud ja jätkas sõitu. Seega oli menetlusalusele isikule väga hästi teada, et ootamatu manöövriga võis ta põhjustada liiklusohtliku olukorra, mis omakorda tõi kaasa kahe auto kokkupõrke, kuid eesmärgiga süüst pääseda ja vastutusest vabaneda, otsustas Kaebaja sõitu jätkata.

Kohtuväline menetleja ei nõustu Kaebaja väitega sellekohta, et menetleja poolt esitatud

süüdistusega „teistele liiklejatele liiklusohu tekitamise kohta" rikuti temale VTMS § 4

tulenevat süütuse presumptsiooni ehk kedagi ei tohi käsitada väärteo toimepanemises

süüdlasena enne, kui väärteo eest karistamise otsus on tema kohta jõustunud, sest

väärteoprotokolli koostamine ja väärteomenetluse alustamine ei ole võrdsustav

4-12-615

6 (13)

karistamise otsusega. Väärteoprotokoll on käsitletav menetlusdokumendina, mis on

kriminaalmenetluses võrreldav kohtueelse menetluse kokkuvõtte (KrMS § 153) või

süüdistusaktiga (KrMS § 154) ja milles fikseeritakse süüdistusfunktsiooni kandja

veendumus väärteo toimepanemise kohta koos selle veendumuse põhistusega. Seega ei

ole menetleja väärteoprotokolli koostamisel ja sellele rikkumise kirjelduse märkimisega rikkunud menetlusaluse isiku suhtes VTMS § 4 tulenevat süütuse presumptsiooni. Kohtuväline menetleja ei nõustu Kaebaja väitega, et menetleja on rikkunud temale VTMS

§ 19 lg 1 p-dest 4 ja 6 tulenevaid õigusi. Kooskõlas VTMS § 2 peab väärteomenetluses

olema menetlusalusele isikule tagatud KrMS § 76 lg-s 2 sätestatud võimalus kirjutada

ütlused ülekuulamise protokolli omakäeliselt. VTMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt võib menetlusalune isik kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta ka omakäeliselt, see

annab menetlusalusele isikule võimaluse ütluste andmisel kasutada oma sõnastust ja

keelepruuki. Kohtuväline menetleja on esmalt teavitanud menetlusalust isikut ülakuulamise alustamisest ja selgitanud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi. Kuna menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli plangil on menetlusaluse isiku allkiri VTMS § 19 sätestatud õiguste ja kohustuste selgitamise kohta ja menetlusalune isik on andnud

oma sõnadega juhtunu kohta ütlusi, ei ole menetlusaluse isiku õigusi rikutud ja tema

õiguste kaitse oli tagatud. Menetlusaluse isiku ülekuulamine on menetlustoiming, mis

tuleb fikseerida seaduses sätestatud korras ja isiku ülekuulamisel võib esitada talle

küsimusi üksnes tõendamiseseme asjaolude kohta. Menetlusaluse isiku ülekuulamise

protokollile või väärteoprotokollile isiku poolt omakäeliselt kantud ütlusi ei saa lugeda esitatud vastulauseks. Väärteoprotokolli lõpposas (pöördel) on viide menetlusaluse isiku

ja tema kaitsja õigusele esitada väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda väärteotoimikuga. Vastulause saab esitada 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli

koopia kättesaamisest. Vastulausele ei ole õiguslikult kehtestatud nõudeid. Kuivõrd

menetlusalune isik 15 päeva jooksul pärast väärteoprotokolli koostamist

kohtuvälisele menetlejale vastulauset ei esitanud on väärteootsuses menetleja poolt tehtud märge vastulause puudumise kohta õige ning menetlusaluse isiku väide, et kohtuväline menetleja ei ole tema poolt esitatud vastulausega arvestanud ei vasta tõele.

Riigikohtu kolleegium on lahendis nr 3-1-1-74-10 p.-s 6.4 selgitanud, et KarS § 2 lg 2

kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab

õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises

karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada

süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest

küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt

õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil

tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile.

Tulenevalt KarS § 12 lg-st 3 peab isiku käitumise subsumeerimisel karistusseadustiku eriosa normi alla obligatoorselt tuvastama tema teo subjektiivse tunnusena tahtluse või

ettevaatamatuse. Väärteo subjektiivsete tunnustena on kohtuväline menetleja lugenud tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises tahtluse ettevaatamatusest. Tulenevalt KarS § 15 lg-st 3 on LS § 242 lg 2 kirjeldatud teo toimepanemine karistatav nii tahtlikult (KarS § 16) kui ka ettevaatamatusest (KarS § 18). seega piisab koosseisu täitmiseks sellest, kui tegu pannakse toime hooletusest (KarS § 18 lg 3). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et LS § 242 lg 2 sätestatud väärteokoosseis on täidetud ka juhul, kui isik mootorsõidukit

juhtides üksnes peab võimalikuks, et kõrval sõidurajal temale tagant poolt lähenevad sõidukid liiguvad temast märgatavalt kiiremini ja sõidurida vahetades võib ta neile ette jääda, kuivõrd tema poolt juhitud sõiduk liigub märgatavalt aeglasemalt (kaudne tahtlus või kergemeelsus) või isegi ei tea kas antud kohas on sõiduraja vahetamine lubatud, ent

oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda nägema

(hooletus). Kui isik juhib mootorsõidukit ja hoolsuskohustust rikkudes on jätnud veendumata manöövri ohutus sooritamises ja selle lubatavuses, vastutab ta LS § 242 lg 2

4-12-615

7 (13)

järgi. Kuna LS kohaselt on manööver igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus

või ümberpõige ja LS § 33 lg 1 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma

hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. LS § 39 lg 1 kohaselt peab juht andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm

sekundit ennesõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit. Juht peab pärast

suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu.

Lohakus ja hoolimatus, mille tulemusena juht, eirab temale pandud kohustust võib

endaga kaasa tuua väga raskeid tagajärgi. Keegi ei tohi oma tegevusega või

tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Kõik liiklejad on kohustatud järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohu ja kahju tekitamist.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub.

Väärteootsuses kajastatud faktilised asjaolud on kooskõlas väärteoasjas kogutud

tõenditega. Väärteoprotokollis on õigesti märgitud LS § 33 lg 2 p 8 rikkumine, millega

kaasnes vastutus LS § 242 lg 2 järg. Kohtuvälise menetleja otsuse sisu on

väärteomaterjalide alusel jälgitav ja arusaadav. Menetlusaluse isiku kaebus Pärnu

Maakohtule on esitatud ajendist kohut eksitada vabanemaks nii seadusega ettenähtud karistusest.

Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kaebuse esitaja D.G kinnitas kohtuistungil, et sõitis Lasnamäele vasakpoolses

reas, rida lõppes ära ja tee suundus paremale, vaatasin külje peeglisse panin suuna sisse ja reastusin ära. Tagant nägin peeglist vaadates maastur lähenes ja pidurdas, kui olin rea ära vahetanud ja manöövri lõpetanud. Sõitsin ettenähtud kiirusega, olin võõras

linnas ja kasutasin GPS-i. Sõitsin edasi Tartu maanteele, tegin vasak pöörde. Sõitsin

valesti, mõne aja möödudes sõitis sinine kaubik kõrvale ja näitaks midagi näpuga. Mõtlesin, et näitab märki, et keeramine keelatud ja reastusin tagasi. Politsei pidas mind kinni ennem bensiinijaama ütles, et osalesin avariis, mis oli vale süüdistus. Mind viidi politseijaoskanda kus mind survestati. Siis sain selle protokolli tagasi mida ma politsei

autos kirjutasin ja ma leian, et minu õigusi on rikutud nimelt Väärteomenetluse seadustiku § 4 st tulenevat süütuse presumptsiooni, kuna tund aega süüdistati mind

kohapeal. Kohtuvälise menetleja poolt oli otsus tehtud ja ta survestas mind, et ma kirjutaks alla, et ma liiklusohtliku olukorra tekitasin. Rikuti vastavalt VtMS § 19 p 1 4-st ja 6 st tulenevat õigust anda ütlusi. Tahan öelda, et politseid ei huvita kas ma olin süüdi. Minu autos olnud isikuid ei küsitletud, kas ma olen süüdi. Keegi ei tundnud huvi kas keegi, kes minuga kaasas oli, kas nad võisid näha ja neilt ei küsitud midagi. Neilt ei ole ühtegi ütlust võetud. Samuti on rikutud minu õigust vastavalt VtMS § 44 alusel, millest

tulenevalt viidi mind politseijaoskonda ja kinnipidamisprotokolli ei koostatud, leian, et minu viimine politseijaoskonda oli põhjendamata. Taotust autos olevate tunnistajate üle

kuulamiseks ei esitanud, kuna pole minu asi politseid õpetada kuidas nad oma tööd

teevad, see on minu arvamus ja ei saa näpuga näidata, et teed oma tööd valesti. Veel

kinnitas tunnistaja et soovis teha kaebust politseiametniku peale või kohtuvälise

menetleja ametniku peale, kuid talle ei öelnud oma nime, politseivormil nimi oli kuid töötõendit ei näidatud.

Tunnistaja Eerik Saarniit kinnitas, et sõitis Järvevana teel suunaga Lasnamäe poole, oli parmeas reas ja sealt tuleb väike jõnks vasakule. Paremal pool olid liiklusmärgid teetööde ajal. Olime kaebuse esitaja sõidukiga kõrvuti, tema oli vasakus reas ja ootamatult sõitis

4-12-615

8 (13) otse diagonaalis, üle paremasse ritta. Olime kõrvuti ja nägin, et tuleb mulle peale. Mina

pidurdasin. Minu taga olev auto ei jõudnud pidurdada ja oligi avarii. Juba Järvevana teel nägin, et keegi sõidab ebakindlalt. Sõitsin temast korra mööda seal kus oli 70 km/h ala. Kiirused olid võrdsed, ta ei jäänud maha ja ei sõitnud ette sõitis mul külje peale ma panin pidurid plokki nii palju kui sain kaubik kes minu taga oli tuli otsa. Temale oli see ootamatu. Vigastused olid väikesed, metalltala on taga seal on parkimiseandur ja kate

on plastikust ja seal oli mõra. Midagi ei juhtunud väliselt ka Citröeni kaubikul. Peale

avariid peatusin tulin välja kaubiku juht küsis kas numbrit nägid. Ei jätnud meelde

numbrit. Ütlesin, et sõidame järgi, et õnnetus juhtum, paneme autonumbri kirja.

Sõitsin järgi, kaubik jäi minust maha. Ülemiste ristil punane foor põles tulin välja ja

näitasin kaubikule kuhu minna ja helistasime politseisse mõlemad. Politseist öeldi, et

juba teine osapool on toru otsas, et sõitke tal järel. Algul tekkis kahtlus , et isik on

joobes. Sikupilli Prisma juures jäi isik korraks seisma kui ma oma autouksest välja sain sõitis ta parklast läbi edasi Kunderi tänavale, majade vahele. Politsei oli juba seal vastas

ja ma võtsin hoo alla ja lasime politseil ise tegutseda. Tunnistaja kinnitas, et oli kaks sõidurada mis olid paralleelsed ning tegid jõnksu sisse.

Tunnistaja Oleg Šteinle kinnitas, et sõitis Lasnamäele viaduktist möödas Järvevana teele kui enne raudteed nägi kaebuse esitaja autot esimest korda. Vaatasin, et sõitis ja

püüdis mööda sõita sellest autost mis minu ees oli. Mina soovisin vahetada rida paremale aga ei saanud kuna seal olid autod, sõitsin tema taga vasakul pool. Ennem

avariid reastusin paremale reale mõne aja sõitsin Jeepi

taga siis oli pöörde koht, kaebuse esitaja auto sõitis teiselt rajalt paremale mitte kannatanu auto ette. Jeepi juhil oli mingi koht suunduda paremeale minul ei olnud võimalust kuhugi sõita, pidurdasin kuid kokkupõrge tuli. Tunnistaja kinnitas, et Järvevana teel oli kaks sõidurada, avarii toimumise kohal oli pidev kollane joon, kaebuse esitaja auto liikumist teisest reast

esimesse nägi ta vahetult pealt. Veel kinnitas tunnistaja auto mis parmale reastus ta

natuke pidurdas. Kui välja tulime see auto sõitis edasi mina küsisin kas kannatanu autojuht selle auto numbri jättis meelde. Ta ütles, et ei jõudnud ja selleks, et see auto

juht süüdi jääk vähemalt peaksime autonumbri saama. Istusin autosse ja sõitsime edasi, et see auto leida. Ülemiste ristmikul võtsin politseiga ühendust ja operaator küsis kas selle auto juht on purjus, ma ütlesin, et ei oska öelda aga ebaadekvaatselt käitub. Ülemiste ristmikul vasakul reas, pärast ristmiku on kolm rida ja seal ta sõitis üle Tartu maantee kesklinna poole. Sõitis kesklinna poole koheselt üle terve rea paremale kus oli keelumärk seejärel Sikupilli parklasse. Saime aru, et ta tahtis meil eest ära sõita. Sõitis sealt edasi Tartu maanteele tagasi ja sealt alla. Keskturu juurest keeras vasakule ja seal on pidevjoon sõitis sealt üle ja keeras parmeale Kunderi tänavale ja siis tuli juba vastu politsei.

Tunnistaja Vladislav Zautin kinnitas, et istus kaebuse esitaja autos taga istmel paremal pool vaatas aknast välja ja nägi kuidas Jeep sõitis paremal poolel ja kuulis kuidas ta pidurdas. Seejärel sõitsime edasi ning nägin, et meie auto taga sõitis sinine kaubik mis vilgutas ohutuledega kuid tunnistaja ütluste kohaselt ta ei saanud aru, mis põhjusel.

Tunnistaja Roman Tkatšenko andis menetlustoimingute kohta selgitusi ning kinnitas, et

kohapeal kuulas üle kaks tunnistajat, kes helistasid politseisse. Üks neist andis info

juhtimiskeskusele võimaliku joobes juhi kohta, kes eelnevalt põhjustas avarii. Peale

tunnistajate üle kuulamist oli üle kuulatud menetlusalune isik. Menetlusaluse isiku

autos viibivad isikud peatumise hetkel märkisin üles ettekande vormis, tunnistajad

andsid ütlusi oma käega ja kirjutasid ka alla. Menetlusalune isiku kuulasin algul üle

seal samas peatumise kohas. Menetlusalune isik käitus üleolevalt ja sinatas.

Menetlejana pakkusin kirja panna see mis oli Järvevana teel juhtunud ja tema

muuhulgas kirjutas sinna, et politsei nõudel. Seda võidi tagantjärgi tõlgendada kui

menetlusaluse isiku survestamist. Selleks, et asjaolud oleksid selged toimetasime menetlusaluse isiku Ida politseijaoskonda kus sain menetlustoimingud lõpule viidud. Ida politseijaoskonnas olid teised politseiametnikud kõrval, et survestamist ega mõjutamist ei

4-12-615

9 (13) oleks hiljem võimalik väita, isik kirjutas ütlused oma käeliselt. Suuliselt selgitasin õigused ja kohustused ja milles teda süüdistatakse ning millise rikkumise ta toime pani.

Kinni peetud isik ei olnud. Viisime ta jaoskonda menetlustoiminguid läbi viima, protokolli koostasime ja viisime ta tagasi sündmuskohale sinna peatumise kohta.

Skeemi ei koostanud kuna menetleja arvates üksikasjalikult tunnistajad teatasid ja

kirjeldasid selle koha kus liiklusõnnetuse põhjustas menetlusalune isik. Tunnistaja O.

Šteile kuulasin vene keeles see on tema emakeel ja tal oli lihtsam anda ütlusi vene keeles. Kohapeal tutvustati menetlusalusele isikule talle milles rikkumine seisnes ja kui ta soovis tutvuda toimikuga siis see võimalus tal oli. Veel kinnitab tunnistaja, et esitlesin

ennast, töödokumenti ei näidanud kuna olin vormis kust on võimalik välja lugeda kellega on tegu.

Kohtuväline menetleja kinnitas, et menetlusalune

isik on väärteo toime pannud,

reavahetusel ei veendunud ta manöövri ohutuses, tekitades sellega liiklusohu teistele liiklejatele . Väärtegu on tõendatud sõiduki juhi ehk kaebaja enda ütlustega ja tunnistaja ütlustega, et ta Järvevana teel sõitis. Reavahetus on tõendatud kaebaja enda ütlustega kui ka kahe tunnistaja ütlustega. Üks tunnistaja ütles, et ta ei näinud kas vahetati rida

ja ei osanud ütlus anda. Ohu olukord on tõendatud kolme tunnistaja ütlustega. Jeepi

juht ütles, et oli sunnitud järsult pidurdama ja tegema pöörde paremale. Kaubikujuht kinnitab sama, Jeepi ees pööras paremale ja pidurdas järsult kokkupõrke vältimiseks. Kolmas kuulis pidurdamist ja vaatas külje aknasse ja mida ta nägi oli Jeep. Mida kaebaja ise räägib, et Jeep oli oluliselt taga pool. See on ümber on lükatud sellega, et

tema oma autos olnud reisija nägi Jeepi pidurdamist paremast külje aknast. Liiklusohtlik olukord eeldab sundimist, et teine liikleja muudaks oma sõidusuunda või kiirust. Väärteokoosseis on olemas ja leian, et protsessinorme rikutud ei ole.

Kaebuses on esimene väide, et teda süüdistati avarii põhjustamises ja on rikutud tema

süütuse presumptsioon siis seda ei ole tehtud. Avarii põhjustamine ei ole alati süüline tegevus. Kõrgema ohu allikas tsiviilõiguse mõistes ei eelda süüd.

Väärteoprotokoll räägib sellest mida süüks arvatakse ja otsus sellest millega süüdi

mõistetakse. Ei saa öelda, et isiku süütus presumptsiooni on rikutud. Politseiametnik

selgitab juhtunud asjaolud välja ja seda ei saa võrdsustada süütuse presumptsiooniga.

Kaebaja on leidnud, et on rikutud VTMS § 19 lg 1p 4 ja 6 tulenevalt anda ütlusi on ümber lükatud väärteo materjalidega. On andnud oma käelised ütlused. Ütlus, et tal ei

ole võimaldatud ütlusi anda on vale seega isik ei olnud kinnipeetud ja ei olnud vaja

kinnipidamiseprotokolli koostada. Väited selle kohta, et ei olnud võimalik kaebust

esitada menetleja tegevuse peale kuna ei teatud kellaaega. Menetlus aluse isiku

ülekuulamisel on täidetud menetleja poolt isiku andmed ja on ära märgitud menetleja nimi. Menetlusalusele isikule anti kätte väärteoprotokolli koopia ja nimed on seal olemas. Järgmine on tõlgi teema, ka selle kohta on olemas mitmeid Riigikohtu lahendeid ja leian,

et see ei ole oluline VTMS rikkumine. Isikul on õigus anda ütlusi oma emakeeles sest

need on suurema kaaluga kui sundida andma teda ütlusi mõnes võõrkeeles, või teha

protokoll mõnes muus keeles, mis ei ole tema emakeel. Isikul on õigus tutvuda

väärteotoimikuga ja Rahumäe tee 6, Tallinn tulles tehakse toimikust koopia ja

kokkuhoiu mõttes on võimalik tutvuda kas see on originaalile sarnane. Kaebajal oleks olnud võimalik see tõlge kindlasti saada.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised

selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

4-12-615

10 (13)

Kaebuse esitajale heidetakse ette, et ta 29.12.2011 a kella 10

.35 paiku Tallinnas

Järvevana teel suunaga Tartu maantee poole juhtides sõiduautot MB C r/n 554 AZE ning sõidurea vahetamisel ei veendunud manöövri ohutuses tekitades sellega liiklusohu teistele liiklejatele nimelt Jeep Grand Cherokee juhile Eerik Saarniidule ja Citroen Jumpy juhile Oleg Šteinle’le rikkudes sellega LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid.

Kaebajale oli koostatud väärteoprotokoll LS § 33 lg 2 p 8 nõuete rikkumise eest. D.G oma kaebuses vaidlustab nimetatud rikkumise täies ulatuses, kuid ei eita asjaolu, et sõidurea vahetamisel sõites esimesse ritta pidurdas tagant tulev Jeep Grand Cherokee.

Esmalt analüüsib kohus kaebuses toodud vastuväiteid, mis on seotud väärteo

toimepanemisega seonduvate faktiliste ja menetluslike asjaoludega ning seejärel võtab seisukoha, kas D.G on rikkunud Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 nõudeid.

Kaebuse esitaja asus seisukohale, et tema suhtes menetleja pool esitatud süüdistusega,

kus temale heidetakse ette, et on tekitanud teistele liiklejatele liiklusohu on rikutud

VTMS § 4 tulenevat süütuse presumptsiooni. Kohus ei nõustu taolise seisukohaga. Kriminaalmenetluse põhimõte , mille järgi ei tohi isikut käsitada süüteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll käsitletav menetlusdokumendina, mis on kriminaalmenetluses võrreldav

kohtueelse menetluse kokkuvõttega või süüdistusaktiga milles fikseeritakse

süüdistusfunktsiooni kandja veendumus väärteo toimepanemise kohta koos selle

rikkumise põhistusega, seega väärteoprotokolli koostamine isikule ei riku süütuse presumptsiooni. Veel leiab kaebuse esitaja, et tema suhtes on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 4 ja 6 tulenevaid õigusi. Kohus kohtuliku uurimise käigus tuvastas, et kaebuse esitajale

võimaldati kooskõlas KrMS § 76 lg 2 ja § 74 lg 4 järgi ülekuulamisel oma käeliselt

kirjutada ütlused väärteoprotokolli, nimetaud õigust kohtus D.G ka tunnistas

ning kinnitas, et väärteoprotokollis on tema ütlused ja allkiri. On tuvastatud, et

menetleja on teavitanud menetlusalust isikut ülekuulamise alustamisest ja selgitanud

isikule suuliselt tema õigused ja kohustused seega D.G õigusi pole rikutud ja

tema õiguste kaitse oli tagatud. Kaebuse esitaja väitis, et ta on esitanud vastulause ei

vasta tõele. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile ja väärteoprotokollile isiku poolt omakäeliselt antud ütlusi ei saa lugeda esitatud vastlauseks. Väärteoprotokollis on

fikseeritud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures

15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest väärteotoimikuga Nimetatud

õigust kaebuse esitaja ei kasutanud. Isikul oli õigus esitada vastulause ja tutvuda

väärteotoimikuga Rahumäe tee 6, Tallinn. Kohtuväline menetleja Hannes Küünarpuu

kinnitas, kui isik oleks kohale tulnud tehakse temale toimikust koopia ja kaebajal

oleks olnud võimalik ka tunnistaja ütlustest tõlge kindlasti saada. Kuna D.G vastulauset ei esitanud on väärteotsuses tehtud ka vastavasisuline märge.

Veel kinnitas D.G , et teda peeti kinni alusetult. Kohus ei nõustu sellise

seisukohaga. On tuvastatud, et kuna isikuga polnud võimalik menetlustoiminguid läbi

viia kohapeal kuna väitis et teda survestatakse oli kohtuvälisel menetlejal menetlustoimingute läbi viimiseks õigus menetlusalune isik jaoskonda toimetada väärteo asjaolude välja selgitamiseks. Seega isiku toimetamist politseijaoskonda ei saa käsitleda

isiku kinnipidamisega. Tunnistaja Roman Tkatšenko ütlustest nähtub, et peale menetlustoimingute läbi viimist sõidutati menetlusalune isik tagasi viimase auto juurde, nimetatud toimingut kaebuse esitaja ei vaidlustanud

Kaebuse esitaja esindaja väide, et väärteomenetluse läbiviimsel rikkus kohtuväline menetleja VTMS § 19 ja KrMS § 144 nõudeid sellega, et menetlus tunnistaja Oleg Steinle suhtes ei toimunud eesti keeles. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et tunnistaja Oleg

Steinle ütlused oleks pidanud olema tõlgitud eesti keelde, kuid kohus samas leiab, et

4-12-615

11 (13)

tegemist ei ole olulise menetlusnormi rikkumisega, mis annaks aluse menetluse

lõpetamiseks. Kohtu hinnangul oluline menetlusõiguse rikkumine annab aluse

menetluse lõpetamiseks ainult juhul, kus seda viga ei ole võimalik kohtumenetluses

kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist ( Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 9. oktoobri 2003. a otsus asjas 3-1-1-109-03 - RT III 2003, 30,

313). Üksnes sellisel juhul lõpetatakse menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Käesolevas asjas ei ole aga kohtuvälise menetleja tehtud viga selline, mida ei olnud võimalik Pärnu

maakohtus parandada. Kohtuistungil kohus kuulas Oleg Steinle üle tõlgi vahendusel

ning kaebuse esitajal oli võimalus esitada küsimusi. Veel juhib kohus tähelepanu

asjaolule, et kaebuse esitaja ei kasutanud õigust tutvuda politseijaoskonnas

menetlustoimikuga, sealjuures ka tunnistaja Oleg Steinle tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolne menetlusõiguse rikkumine ei takistanud maakohtul asja arutamist ja asja sisulist lahendamist.

Veel kaebuse esitaja esindaja leidis, et kohtuväline menetleja oleks kohustatud koostama

sündmuskoha skeemi. Kohus taolise seisukohaga ei nõustu. Riigikohtu lahendites

omistatakse liiklusõnnetuse skeemile tähtsust ekspertiisi teostamiseks - liiklustehnika

ekspertiisi tegemist võimaldava detailsusega asjaolude kajastamiseks. Samas ei näe

menetlusseadustik ette, et mingisuguseid faktilisi asjaolusid võiks tõendada ainult

kindlat liiki tõendi abil vaid asjaolu tõendatuse üle otsustab kohtuvälise menetleja ametnik või kohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-41-06).

Seega sündmuskoha skeemi puudumine kui üks tõend automaatselt väärteootsuse tühistamist kaasa ei too.

Alljärgnevalt analüüsib kohus kas D.G on rikkunud Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 nõudeid.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et D.G kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja juhtis 29.12.2011.a kella 10:35

ajal Tallinnas Järvevana teel mootorsõidukit (MB C r/n 554 AZE) ning reastus parempoolsest reast vasakusse ritta.

Kohtuliku uurimise käigus kinnitas tunnistaja Eerik Saarniit, et sõitis Järvevana teel suunaga Lasnamäe poole, oli paremas reas kust tuleb väike jõnks vasakule. Paremal pool

olid liiklusmärgid teetööde ajal. Olime kaebuse esitaja sõidukiga kõrvuti, tema oli

vasakus reas ja ootamatult sõitis otse diagonaalis, üle paremasse ritta. Tunnistaja

kinnitas, et pidurdas järsult, et mitte kokku põrgata ette sõitnud D.G juhitud

autoga, samas taga olev auto ei jõudnud pidurdada ning toimus tema autole tagant

otsasõit. Samasisulisi ütlusi andis ka tunnistaja Oleg Steinle kes kinnitas, et sõitis Lasnamäele viaduktist möödas Järvevana teele kui enne raudteed nägi kaebuse esitaja autot esimest korda. Ennem avariid reastusin paremale reale mõne aja sõitsin Jeepi taga siis oli pöörde koht, kaebuse esitaja auto sõitis teiselt rajalt paremale Jeep’ile ette.

Viimane pidurdas järsult minul ei olnud võimalust kuhugi sõita, pidurdasin kuid

kokkupõrge toimus. Tunnistaja kinnitas, et Järvevana teel oli kaks sõidurada, avarii toimumise kohal oli pidev kollane joon, kaebuse esitaja auto liikumist teisest reast esimesse nägi ta vahetult pealt. Analoogilisi ütlusi andis ka tunnistaja Vladislav Zautin

kes istus kaebuse esitaja autos taga istmel paremal pool vaatas aknast välja ja nägi

kuidas Jeep sõitis paremal poolel ja kuulis kuidas auto pidurdas. Kaitsja väide selle kohta, et pole kindlalt tuvastatud mitu sõidurada oli avarii toimumise kohas on kindlaks

tehtud tunnistajate Eerik Saarniidu ja Oleg Steinle ültustega. Samas kohus juhib veel

tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitaja väide selle kohta, et üks sõidurada kadus ära

ning ta oli sunnitud liikuma esimesse sõiduritta ei vabasta sõiduki juhti ka siis

kohustusest veenduda manöövri ohutuses. Liiklusseaduse kohaselt on manööver igasugune pööre või mistahes sõiduraja vahetus või ümberpõige. Seega LS § 33 lg 1 p 8

4-12-615

12 (13)

kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist manöövri või sõiduki

seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ja ei takista või ohusta teisi

liiklejaid. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja sõidu

jätkamine on ohutu. Kui isik juhib mootorsõidukit ja hoolsuskohustust rikkudes on jätnud veendumata manöövri ohutus sooritamises ja selle lubatavuses vastutab ta LS § 242 lg 2 järgi. Kohtu hinnangul kaebuse esitaja ei veendunud manöövri ohutuses.

KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab

tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu hinnangul tunnistajate

Eerik Saarniit, Oleg Steinle ja Vladislav Zautini ütlused on samasisulised ja kooskõlas tehioludega, johtuvalt sellest usaldusväärsed ning kohus võtab need ütlused kohtotsuse

tegemise aluseks ja heidab kõrvale kaebuse esitaja ütlused selles osas, kus viimane kinnitas, et ta enne manöövri alustamist oli veendunud, et see ei takista või ohusta teisi liiklejaid.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Tulenevalt KarS § 12 lg-st 3 peab isiku käitumise subsumeerimisel karistusseadustiku eriosa normi osas obligatoorselt tuvastama tema teo subjektiivse tunnusena tahtluse või

ettevaatamatuse. Väärteo subjektiivse tunnusena on kohus tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises LS § 242 lg 2 kirjeldatud teos ettevaatamatuse.

KarS § 18 lg 2 ja 3 sätestatud kergemeelsuse ja hoolsuse määratluse võrdlemisel on

mõlema ettevaatamatuse liigi üheks tunnuseks tähelepanematu ja kohusetundetu

suhtumine oma tegevusse. Seega on tegemist kergemeelsuse ja hooletuse ühise tunnusega hoolsuskohustuse rikkumisega, mille sisuks on isiku poolt väärteo koosseisu

tähenduses hoolsusvastase teo toimepanemine. Seega kaebuse esitaja juhtides

mootrsõidukit ja rikkudes hoolsuskohustust jättis veendumata manöövri ohutus

sooritamises ja selle lubatavuses ning sõidurea vahetamisel tekitas teistele liiklejatele liiklusohtliku olukorra.

LS § 2 sätestab, et kõik liiklejad ja muud isikud peavad järgima liiklusalaste õigusaktide

nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et

vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kaebuse esitaja nimetatud reegleid ei järginud. Eeltoodust tulenevalt tuleb D.G koosseisupärane tegu lugeda õigusvastaseks.

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.

KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Seega tuleb lugeda kaebuse esitaja süüvõimeliseks.

Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus

tõendatuks, et D.G on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mida kvalifitseeritakse LS § 33 lg 2 p8 alusel väärteona.

Kuivõrd menetlusalune isik on LS § 33 lg 2 p 8 sätestatud väärteo toime pannud, siis ei

esine väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid

asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust

välistavate asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et

väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt karistuse mõistmisel ei ole menetleja

võtnud arvesse kõiki asjaolusid menetlusaluse isiku suhtes, mis on aluseks

4-12-615

13 (13) väärteolahendi osaliseks tühistamise aluseks karistuse mõistmise osas.

KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb

menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtu hinnangul tuleb süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel väärteoasjas kaaluda nii menetlusaluse isiku huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve ning tuleb hinnata, kas tema

süü temale etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma

kõrvaldamata kahtlusteta. Seejärel nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb leida seaduse

poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne menetlusaluse

isiku süüle tema poolt toimepandud teos ning motiveeriks isikut edaspidi järgima ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega sätestatud nõudeid.

LS § 242 lg 2 sanktsioon näeb ette vastutuse mootorsõiduki liiklusnõuete muu

rikkumise eest kui sellega tekitati liiklusoht sõiduki juhi poolt. Sanktsioon näeb ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut s.o 400 eurot.

Kohus arvestas asjaoluga, et kaebuse esitaja pole varem väärteokorras karistatud, hinnates isiku poolt toime pandud süüteo raskust ning karistuse kohaldamise aluseid ja

eesmärke samuti arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv 50

trahviühikut s.o 200 € ei vasta täiel määral toimepandud süüteo sisule ja raskusele.

Juhindudes VTMS § 132 p 2 tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist A.Hirs`i poolt

23.01.2012.a tehtud otsusele väärteoasjas nr 2315,11,014814 osaliselt ning teeb uue otsuse karistuse osas, so vähendab D.G-le määratud karistust ning karistab teda

Liiklusseaduse § 242 lg 2 alusel rahatrahviga 20 (kakskümmend) trahviühikut, so 80

(kaheksakümmend) eurot mis vastab kohtu hinnangul teo raskusele ja on süüga proportsionaalne.

Menetluskulude osas märgib kohus, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva

kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi

õigusabi saada füüsiline isik , kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi

vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse

eest tasumist lihtsat toimetulekut. Pärnu Maakohus oma 29 veebruari 2012 a

kohtumäärusega määras D.G-le riigi õigusabi väärteomenetluses ning tegi D.G

kaitsja määramise ülesandeks Eesti Advokatuurile. KrMS § 180 lg 3 alusel

menetluskulusid määrates arvestas kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kuna ilmselt käib isikule menetluskulude hüvitamine üle jõu jättis menetluskulud, so riigi õigusabi kulud 50 protsendi ulatuses, so summas

105,60 (ükssada viis eurot ja 60 senti) Eesti Vabariigi kanda ning 50 protsendi ulatuses

kaebuse esitaja kanda, so välja mõista D.G-lt määratud kaitsjale makstav tasu, so 105,60 (ükssada viis eurot ja 60 senti) riigituludesse.

Igor Pütsep Kohtunik

4-12-615

14 (13)