1-11-11101/33 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprillil 2012.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-11-11101 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Rahvakohtunikud Heli Merimaa ja Tiina Murdvee Kohtuistungi sekretär Kairit Mikkin Kriminaalasi

F.Z ’i KarS § 214 lg. 2 p. 1, 4, 5 järgi

süüdistuses järgi; Üldmenetluses Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee Süüdistatav F.Z

Isikukood: XXX, rahvuselt eestlane, EV kodanik, emakeel:

eesti keel, põhiharidusega, töötab xxx töölisena, ilma kindla

elukohata (ise väidab, et elab aadressil: xxx ), varem

kriminaalkorras karistatud 7-l korral, neist viimasel korral:

07.10.2004.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 331 järgi 4 kuulise

vangistusega, kohaldades KarS § 65 lg.2 sätteid lõplikuks liitkaristuseks mõistetud 6 aastat, 8 kuud ja 11 päeva vangistust.

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 11.12.2008.a. määrusega juhindudes KarS § 76 sätetest vabastatud tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest, karistuse ärakandmata osa 2 aastat, 5 kuud ja 24 päeva, katseajaga kuni 17.06.2011.a..

22.02.2012.a. Harju Maakohtu määrusega kuulutatud F.Z tagaotsitavaks ning valitud tõkendiks vahistamine. Alates 08.03.2012.a. F.Z faktiliselt kinni peetud ning kohaldatud tõkend – vahistamine. Kaitsja vandeadvokaat Milvi Söörd RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada F.Z KarS § 214 lg. 2 p. 1, 4, 5 järgi ning karistada teda 5 /viie/ aastase vangistusega.

2. KarS § 65 lg. 2 suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o. Harju

Kriminaalasi nr. 1-11-11101

2

Maakohtu 07.10.2004.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 /kahe/

aasta, 5 /viie/ kuu ja 24 /kahekümne nelja/ päevase vangistuse võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 7 /seitse/ aastat, 5 /viis/ kuud ja 24 /kakskümmend neli/ päeva vangistust.

3. Tõkend – vahistamine süüdistatava F.Z ’i suhtes jätta muutmata kuni

kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

4. Karistuse kandmise alguseks lugeda tema vahistamise päev,s.o. 08.03.2012.a..

5. Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid lugeda karistusest ära kantuks eelvangistuses

viibitud ajavahemik 08.03.2012.a. – 04.04.2012.a., s.o. 28 /kakskümmend kaheksa/ päeva.

6. Alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o. 05. aprillist 2012.a. on

F.Z’il ärakandmata karistust 7 /seitse/ aastat, 4 /neli/ kuud ja 26 /kakskümmend kuus/ päeva.

7. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg.1 alusel välja mõista F.Z `ilt, Martti

Pajomägi `lt ja J.A `lt solidaarselt 1739 (üks tuhat seitsesada

kolmkümmend üheksa) eurot kannatanu MR kasuks (kusjuures 08.03.2012.a. Harju

Maakohtu kohtuotsusega on J.A `d kohustatud hüvitama MR´le (ER kontole nr XXXXXXX) tekitatud kahjust vähemalt 580 eurot hiljemalt 01.11.2012.a.;

samuti on 08.03.2012.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega on Martti Pajomägi kohustatud hüvitama MR´le (ER kontole nr XXXXXXXXXXX) tekitatud kahjust

vähemalt 580 eurot hiljemalt 01.01.2014.a.), mis tasuda ER

kontole nr XXXXXXXXXXX.

8. Asitõenditena antud kriminaalasjas olevad CD – R salvestised, mis asuvad

kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

9. Määratud kaitsjale makstud tasu F.Z ’ilt mitte välja mõista, vaid jätta see

riigi kanda.

10. Välja mõista F.Z’ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 9; 179 lg. 1

p. 1 alusel sundraha 725 /seitsesada kakskümmend viis/ eurot, mis tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas,

viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777

või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777.

Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 11 – 11101, sundraha.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7

(seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks

kättesaadav möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. 15 päeva

3

Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 23.04.2012.a..

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

F.Z ´it

süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse

ja vägivallaga asjade äravõtmise (s.o röövimise), tegutsedes eelneval kokkuleppel ja

kooskõlastatult J.A ja Martti Pajomägiga, pani MR suhtes toime väljapressimise

järgmiselt: MR´lt asjade äravõtmise eesmärgil meelitas 28.03.2011 F.Z teda sülearvutite ostjaga kokkusaamise ettekäändel kohtumisele Martti Pajomägi ja J.A-ga

viimase kasutuses olnud sõiduautosse. Kui MR oli kohtumisele ilmunud ja temale kuuluvad

sülearvutid sõiduautosse toimetanud, siis ajavahemikus 21:06 kuni 22:28 Tallinna linnas

liikunud sõiduautos BMW reg nr XXX, lukustades sõiduki uksed MR autost lahkumise takistamiseks, kasutasid J.A ja Martti Pajomägi MR suhtes vägivalda, lüües teda vaheldumisi rusikatega näkku ja kehasse, tekitades MR füüsilist valu ja paistetust näol. Vägivalla kasutamise käigus võttis F.Z MR käest sülearvutid DELL Vostro 1015 väärtusega 639

€ ja Asus N53J väärtusega 1100 € ja andis need üle J.A-le, kes omakorda paigutas

arvutid sõiduauto pakiruumi. Pärast arvutite äravõtmist jätkasid J.A ja Martti

Pajomägi kannatanu löömist, nõudes üheskoos F.Z-iga temalt 100 euro ja hiljem 20 euro üleandmist ning iPhonide hankimist ja neile äraandmist. Vägivalla mõjul helistas MR raha laenamiseks tuttavatele, kuid raha ei saanud. Kui J.A oli sõidukist lahkunud ja selle

juhtimise Martti Pajomägile üle andnud, siis viisid Martti Pajomägi ja F.Z MR

Tallinnas Mere pst-le, kus kl 22:28 paiku lubati tal sõidukist lahkuda, tuletades talle enne lahkumist meelde, et ta peab hankima neile raha ja iPhone´d. Sellele järgnevalt, ajavahemikus 29.03.2011 kuni 31.03.2011, kui MR oli tema kallal 28.03.2011

kasutatud füüsilise vägivalla mõju all, helistas talle F.Z ja jätkas väljapressimist, nõudes MR´lt iPhone´de hankimist ja temale (s.o F.Z-ile) üleandmist. Oma tegevusega F.Z isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise,

pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda, see on toime

pandud grupi poolt ja isikult vabaduse võtmisega, s.o. KarS § 214 lg. 2 p. 1, 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohtuistungil seletas, et nii süüdistusakti kui ka süüdistuse sisu on süüdistatav F.Z temale arusaadav, kuid end süüdi temale KarS § 214 lg. 2 p. 1, 4, 5 järgi inkrimineeritud

kuriteo toimepanemises ei tunnistanud . Andes kohtuistungil ütlusi selle kohta, et MR´t tunneb kolm aastat. Nad suhtlesid peaaegu iga päev, nädalas 4 – 5 korda kindlasti. 2011.aastal märtsis oli temal MR´ga juttu arvutitest. R soovis, et tema vaataks ostja, kes ostab arvuti. J.A

ja Martti Pajomägi, tahtsid osta arvutit. Tema helistas J.A-le ja Martti Pajomägi´le ning pakkus müüa arvutit, andis neile R numbri. Andis Eskole R numbri. R `ga oli juttu arvutite hinnast, täpset arvutite hinda talle ei öeldud. Kohtus Eskoga linnas, kellaaega ta ei

mäleta. M `ile helistas kella 15.00 ajal, õhtul kella 17.00- 18.00 ajal said kokku, kohtusid Vanalinnas. Sündmus võis aset leida 28.03.2011.a.. Kokku said vanalinnas Rimi juures tema, Esko ja Mairold, naise jättis Viru hotelli juurde ootama. Kuna Mairoldi `l arvuteid kaasas ei on olnud, siis sellepärast oli vaja Lasnamäele sõita. Sõitsid kolmekesi Lasnamäele arvutite järgi. M tõi arvutid autosse, oli 2-3 kasti. Tema oli autos, kui M arvutid autosse tõi. Arvutite marke ta ei tea, ostjadmüüjad rääkisid ise markidest. Tema ei tea midagi arvutitest edasi, tema neid endale

4 ei tahtnud. Sõideti Viru hotelli juurde, kus ta naine ootas. M istus tema kõrval auto tagaistmel, kui hotelli juurde sõideti. Tema ei näinud, et autos oleks keegi füüsilist vägivalda MR suhtes kasutanud, rääkis autos telefoniga, M istus kogu aeg tema kõrval. Esko tegi ukse lahti ja ütles, et arvutid annaks. MR andis arvutid tema kätte ja tema andis need arvutid edasi J.A-le. Ta

ei kuulnud millest autos omavahel räägiti, tema rääkis telefoniga. Ta ei küsinud M `i käest

bensiiniraha 100 eurot. Ta ei näinud hiljem M `i näos mingeid vigastusi. Tema ei ole hiljem helistanud M `ile I Phonide asjus, ega ole ka I Phone nõudnud, võibolla helistasid tema telefonilt Pajomägi või J.A. Pärast seda sündmust M ütles talle, et sa oleksid võinud sinna sekka ka oma sõna öelda. Ta ei saa siiani aru, mis toimus. Kui politsei teda arreteeris, sai teada, et raha M ei saanud ning arvutid võeti ära ning viidi pandimajja. Ta ei tea, et kellele müüdi arvutid, sai

alles täna kohtus teada, et arvutid müüdi PM`le. Ta ise ei tea sülearvutite markidest ja

hindadest midagi. Ta arvas, et seal kastides peavad arvutid olema. MR istus nende kastidega

tagaistmele tema kõrvale, autos olid veel ees J.A ja KE. Rohkem ei tea ta midagi arvutite tehnigust, kuna rääkis kogu sõidu aja telefoniga juttu. Andis arvutid J.A kätte siis kui J.A ütles, et ulata arvutid M `i käest.

Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 289 alusel usaldusvääruses kontrolliks 26.05.2011.a. F.Z-i kahtlustavana ülekuulamise protokolli ülevalt ütluste osast alates

13,14 rida : „ Peale avaldamist ütles F.Z, et ta nendes ütlustes vastuolu ei näe. Ta andis J.A-le R telefoni numbri. Tema ise kõigepealt helistas R `le, et kas ta veel

müüb arvuteid, siis andiski M `i numbri Eskole Ta enam täpselt ei mäleta kas tema helistas ise

või helistas J.A M `ile, võib-olla helistas tema telefoni nri-pealt, edaspidine jutt oli neil

omavahel. Ta jäi autosse koos Pajomägi, J.A ja R `ga edasi sellepärast, et ta naine teda enam Viru hotelli juures ei oodanud. Ta ei pidanud R `le midagi ütlema. Ta ei mäleta, et kas on R `le öelnud, et ostja on olemas. Kuna ta on M `iga hea sõber, siis miks ta ei võiks M `iga kui

hea sõbraga kokku saada. Ta rääkis oma naisega, sõimasid teineteist, sellepärast ei pööranud autos räägitule tähelepanu. Ta ei tea kui kaua kestis auto sõit. Sõiduauto millega nad sõitsid oli tavaline 4 ukseline, numbrit ta ei tea, ei mäleta. Samuti ei tea ta seda, et kes oli auto roolis, kuna rääkis telefoniga juttu.

Lisades viimases sõnas seda, et see, mida prokurör küsis, see on absurdne, tema seda kuritegu

teinud ei ole, tema tuleb õigeks mõista, kas tõesti ühe telefoni kõne pärast ei teadnud, mis sõpradel plaanis, tema nende mõtteid ei tea, temal paluti kokku viia, teiste võlgadest ei teadnud

midagi, räägiti. J.A soovis arvutit osta. Tema ei rääkinud, et Pajomägi ostja vaid, et soomlasest Risto ostja Viru keskuse juures siis, kui Pajomägi tuli autosse sai aru, et tegemist ei

ole soomlasega. Ei ole millestki süüdi. Tema maksis bensiini raha, mida nõuti, J.A ja Pajomägi maksis M `ile kuidas tema sai väljapressida, temal ei ole M `iga mingit tüli, ei saa teda

süüdistada väljapressimisega mingis kuriteos, tema ei ole M `ile helistanud, J.A helistas talle said kokku ja ütles, et M ei võta tema kõnesid vastu siis andis enda telefoni J.A

`le, tema ei teadnud mis asjaoludel helistab, ei teagi, kas sai M `i kätte, seda ei küsinud, mida

rääkisid on M `iga hiljem kokku saanud klubides, seda ütles ka kohtus, et temal minu vastu pretensioone ei ole. Autos ei rääkinud temaga sõnaga ei nõudnud midagi. Tema rääkis telefoniga oma naisega. Kuna pidi teda nii kaua ootama. Tema ei teadnud et Pajomäel ja J.A on M `iga mingi võla suhe. Kahekesti müüsid arvutid maha, tema mingit raha ei saanud, ega talle ei

pakkunud ka. J.A lubas teda autoga ära viia sellepärast jäi autosse. Tema mingit raha ei nõudnud. Alusetult süüdistatud ja palub õigeks mõista. Oli soomes tööl, alusetult vahistati teda. Pikk karistus rikub ta elu ära. Läks soome, et kõigist eemale hoida ja korraliku pere elu elada.

Uurija pole ka õiget tööd teinud, moonutanud fakte, et teda siia süüpinki tuua. Eeluurimine

tehtud vigaselt, see selleks ümber uurimist enam vist ei saa, palub ennast õigeks mõista,

süüdistus täiesti alusetu, hoiab kuritegudest eemale, ja hoiab edaspidigi hetkel olin valel ajal, vales kohas, jääb ootama kohtu mõistliku otsust.

5

Kaitsja Milvi Söörd

asus seisukohale, et tema kaitsealune F.Z ennast süüdi ei

tunnista, kuritegu toime pannud ei ole, tõendid ei ole küllaldased, et tema kaitsealust süüstada. Kaitsja lisas kohtulike vaidluste käigus, et Austatud kohus lgp. prokurör, prokuröri kõne väga emotsionaalne, tema seisukohad tuginevad

isiklikul pinnal tehtud järeldustele, individuaalsed. F.Z-i teod ei ole kohtuistungil tõendamist leidnud. Lähtub süüdistuse sisust ja milliste tõenditega tõendatud. Millised tõendid kogutud, et

kuritegu eelnevalt kokkulepitud, ei kuulnud prokuröri käest, millise tõendiga tõendatud, et

kuritegu oleks eelnevalt kokku lepitud röövimises, et kuidas arvutid R käest kätte saada.

Röövimist ei ole süüdistuses kirja pandud. Kokkulepe eeldab seda, et isikud lepivad kokku kuriteo toimepanemises. Käesolevas asjas teada, et R soovis arvuteid müüa, on seda avaldanud ja seda avaldas ka F.Z `ile, F.Z arvuteid osta ei soovinud kuid teadis isikuid, kes soovisid

osta, need olid J.A ja Pajomägi. Polnud juttu, et ostmise käigus jäetakse maksmata, et

arvutid võetakse ära vägivaldselt, ühtegi tõendit selle kohta pole. R tundis ka Pajomägi, kuna

Pajomäe kõnedele ei vastanud R, siis oli F.Z-i (hea tuttav R `ga), kelle kaudu oli võimalik

kannatanut kätte saada. J.A tegelikult meelitas R välja, need J.A ütlused. Kui saadi

kokku räägiti arvutitest. Pajomägi rääkinud, et R temale võlgu ning R lubas võla katteks tuua

arvutid. Tema kaitsealusele need asjaolud polnud teada. F.Z ei oska lugeda Pajomägi,

J.A mõtteid. F.Z hea tuttav kannatanule, talle ei tulnud pähegi, et see kohtumine mis aset leidis, et sealt võib välja kujuneda kuritegu. Väljapressimise objektiivne külg, et kõik peaks

saama varalist kasu. Pole kuulnud, et F.Z oleks nõudnud R arvutite üleandmist. Ei vasta

tõele, et arvutid võeti kannatanult ära füüsilise vägivallaga. J.A, Pajomägi tarvitasid

vägivalda, aga mitte arvutite ära võtmisel. F.Z ei ole keeldunud ütluste andmisest, see kui inimene ei võta süüd omaks ei saa me väita, et ta pole usaldusväärne, tema ei ole kedagi välja

meelitanud ega kedagi löönud. J.A, Pajomägi viisid arvutid müüki. Keegi pole öelnud, et F.Z oleks müügist mingit tulu saanud. Ei ole ka õige väita, et F.Z on midagi tähele pannud ja on millestki aru saanud. F.Z ise räägib, et oli autos ja sõimles oma naisega. R rääkinud, et F.Z rääkis telefoniga ja vahtis aknast välja. Kannatanu ütlused nüüd nii usaldusväärsed ei ole, arvutid ei kuulnud ainult temale vaid ka tema elukaaslasele. Kannatanu ütles, et sai raha hiljem,

ütles, et kantakse arvele ja hiljem et raha ei tulegi kuna arvutid võeti käest ära. Kannatanu

traumapunkti ei pöördunud kuna vigastused ei olnud nii suured. Kannatanu suhtes ka kriminaalasi ja minu teada ka iPhone-de välja petmisega koos sõbra Ivo S . Kui isik ise on kelm,

siis on raske uskuda, et tema ütlused väga tõesed oleksid. Vabaduse võtmine on meil

liikumisvabadus, kui tema kaitsealune oleks vabaduse võtnud kanatanult, siis on see

naeruväärne, R tuli ise autosse, temal oli võimalus autost ära minna, oli F.Z `iga kahekesti

autos, autost ära ei läinud ega ei teinud ühtegi katset. Pärast juhtunut F.Z ja R suhelnud. Tõendeid ei ole kogutud, et tema kaitsealune süüdi mõista. Kui üldse F.Z `ile midagi pahaks

panna, siis seda et peale seda sündmust oleks pidanud F.Z minema politseisse. Seega on

kuriteost mitte teatamine. Politseisse pöördus kannatanu nädal hiljem. Väga üllatav prokuröri

poolt küsitud karistus. Väljapressimise täideviijatele mõisteti miinimum karistus ja tema kaitsealusele, kes ei ole midagi teinud küsib prokurör karistuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid. J.A juba vabaduses. Prokurör on

emotsionaalsuses kuna F.Z ei läinud kokkuleppele. Need, kes läksid kokkuleppele said miinimumkaristuse. F.Z-i süü ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud mitte ühegi punktiga ning F.Z tuleb süüdistuses § 214 lg.2 p.1,4,5 järgi õigeks mõista.

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et 28.03.2011.a. kohtus ta süüdistatava kannatanu MR

F.Z `iga. F.Z `iga olid tal enne 28.03.2011.a. sõbralikud suhted. Süüdistatavat Martti Pajomägi tundis ta F.Z-i kaudu, teist süüdistatavat J.A

`d ta varem näinud ei olnud. 28.03.2011.a. võttis F.Z temaga telefoni teel ühendust,

see oli õhtul peale 17.00, täpselt ei mäleta. Need oli Asus ja Dell arvutid.

Alguses need

laptopid seisid kodus, delli kasutasid, kuna neil elukaaslasega oli raha vaja, siis otsustasid nad arvutid müüa. Soovi või Börsi panid kuulutuse üles, F.Z oli ka teadlik, et ta tahtis

6 arvuteid müüa. F.Z `il oli arvutitele ostja olemas. Kui F.Z helistas talle siis

teatas, et tal on tuttav, sõber, kes soovib neid arvuteid osta. Tema soovis 1200 euroga müüa. F.Z-i sõber oli nõus 1000 euroga mõlemad arvutid ära ostma. F.Z-i sõnul

pidi olema arvutite ostjaks Risto, kes soome töötas ja samal päeval, s.o. 28.03.2011.a. pidi Eestisse tulema. Ristol pidi raha kaasas olema. Ristot ta ei näinudki. Õhtul kella 19.00-20.00 ajal

said nad vanalinnas kokku kaupluse Rimi juures. Enne kokku saamist oli kaks kõnet. Koos F.Z `iga oli autos veel J.A. Tema istus autosse taha istmele, sõideti kahele naisterahvale järgi, keda oli vaja koju viia. Sõiduauto oli hõbedane BMW, mille roolis oli J.A

. Ühe naisterahva viisid koju ära, teine jäi autosse. Tema istus sõiduautos tagaistmel

keskel, tema kõrval oli F.Z . F.Z ütles, et ostja pidi kohvikus ootama.

Sõitsid Lasnamäele arvutitele järgi, kuna arvuteid tal kaasas ei olnud. Lasnamäele teel olles

helistas ta Katrinile, et ta puhastaks arvutid ära. Lasnamäele jõudes läks ta ülesse, pakkis

arvutid kokku. Siis helistas F.Z talle, et ta kiiresti teeks, kõnesid oli kokku 5-10, ta

võttis tüdruksõbra KS kaasa ja nad läksid alla autosse. Tema istus sõiduautosse taha, tüdruksõber K istus paremale poole ning F.Z istus vasakul pool. Sõitsid Sokos hotell

Viru juurde, kuna seal pidi ostja olema. Arvuteid hoidis ta oma süles. Jõudes hotelli juurde F.Z ja J.A lahkusid autost, olid ära minut, tulid tagasi ning J.A

ütles, et K väljuks autost, kuna ostja tuleb autosse Katrini asemele, teevad väikese ringi ja tulevad kohe tagasi. K väljus autost paremalt poolt ja autosse tuli Martti Pajomägi. Natuke said

sõita Mere pst. suunas, kui autojuht lõi teda rusikaga otsmikku paremale poole, parema käega

hoidis rooli ja vasaku käega lõi. Kui J.A oli teda mitu korda löönud, siis Martti

Pajomägi küsis, ja Martti Pajomägi lõi teda ka mitu korda

rusikaga näkku. tähendab, et keda tahtsid petta. Midagi temal selgitada ei antud, löödi

korduvalt rusikatega näkku. Sai teada, et ostjaks on Martti Pajomägi, aga mitte Risto, kui Martti Pajomägi autosse tuli. Tal ei lastud küsida midagi ostja kohta, teda löödi korduvalt rusikatega näkku. Kui oli näkku hoope saanud, siis peatus auto Linnahalli juures. Autojuht J.A pidas auto kinni, väljus autost, tegi ukse lahti. F.Z võttis tema sülest arvutid ning ulatas need autojuhile J.A-le, kes pani arvutid pagasiruumi. F.Z rääkis autos pidevalt telefoniga, kui autojuht autosse istus, siis hakkas J.A bensiini raha nõudma,

Martti Pajomägi ja J.A nõudsid kahte I Phonei 4. Veel nõuti temalt 100 eurot

bensiiniraha, seepärast helistas oma tuttavale JL`ile, Reinule ning küsis 100 eurot laenu. Allus korraldustele, kuna tundis hirmu, autojuht oli tige, lubas teda metsa viia, lõugas, karjus. Ta oli hirmunud, teadmatuses, mis edasi saab. Kui ta ei oleks raha otsinud, siis autojuht olekski teda metsa viinud ja veel peksa andnud ning sinna oimetuna maha jätnud. Raha ta ei leidnud. Kui J.A väljus autost, siis rooli istus Martti Pajomägi. Marrti Pajomägi ja F.Z ütlesid, et leiaksin 20 eurot kütte raha, raha tal ei olnud. F.Z sai eksnaise vanaisa käest bensiini raha, siis läksid Olerexi tankima. Martti Pajomägi tankis autot, sõitsid kesklinna klubi Veenuse juurde, kus teda autost välja lasti, see oli kella 22.30 ajal. Kell 22.30 ajal sai ta autost

välja, varem väljuda ei saanud, kuna auto uksed olid lukus, kesklukustus oli peal. Kella 22.30 ajal klubi Venuse juures ütles F.Z, et võib autost väljuda ning Martti Pajomägi ütles, et

leiaks lähipäevadel IPhone neljad. Autost lahkudes helistas ta oma elukaaslasele K S `ile, said

linnas Eesti Posti maja Narva mnt. 1 juures kokku. Kaks päeva hiljem rääkis ta Katrinile toimunust ja ka arvutitest. Kohe ei rääkinud ta sellepärast, et K S oleks midagi ette võtnud, kas

politseisse pöördunud või F.Z `ile helistanud ning see oleks asja veel hullemaks

teinud, oleks veel hakatud midagi nõudma. Politseisse läks ta nädal aega hiljem, kuna tema

käest hakati nõudma IPhone 4-d. Ta ei osanud olukorraga midagi ette võtta, kuidas olukorrast välja tulla. Tal IPhohne 4-sid ei olnud, üks tuttav soovitas minna politseisse, ta oli veel tema kõrval kui Martti Pajomägi helistas ja nõudis 2 iphone 4 toomist. Siis ta oli mul kõrval küsis, kes oli ja nägi, et mu näoilme muutus kurvemaks. Tuttav Ivo lausa ise viis teda politseisse. Arvutite

väärtus oli 1200 eurot, hiljem nõustus ta arvutid 1000 euroga maha müüma. Inimene, kelle F.Z toru andis, ütles, et ta on nõus 1000 euroga arvutid ära ostma. Ta oletas, et see

isik oli J.A . Varaline kahju on 1739 eurot, kuna see on kahe arvuti reaalne

turuväärtus. Seoses peksmisega tundis ta füüsilist valu, parema põsesarna piirkond sai

7 kannatada, ka ülahuul ning parema põsesarna pehmemad koed said kannatada. Arsti poole ta ei

pöördunud, kuna vigastused ei olnud nii suured, et oleks pidanud traumapunkti pöörduma.

F.Z teda ei löönud, F.Z helistas temale, et ostjad on olemas, meelitas ta

lõksu, ostjaid tegelikult ei olnud, kasutades vägivalda võeti laptopid temalt ära. F.Z

võttis temalt arvutid käest ära, andis need J.A-le , kes pani laptopid auto pagasiruumi. Siis küsisid F.Z ja Martti Pajomägi veel ka 20 eurot ning hiljem küsisid

F.Z ja Martti Pajomägi veel ka Iphone 4-sid. J.A lõi teda 2-3 korda nii otsmiku kui parema põsesarna piirkonda, kui laptopid olid ära võetud ning 100 eurot nõuti, siis lõi J.A teda veel paar korda. Martti Pajomägi lõi teda parema põse piirkonda samasse kohta kuhu J.A ning parema ülehuule piirkonda, Martti Pajomägi lõi teda 3-5 korda,

täpset löökide arvu ta ei mäleta, kuna oli enne seda juba J.A-lt lööke saanud. Kui

F.Z poleks temale helistanud, siis tema kokkusaamisele ei oleks läinud, ta usaldas F.Z.

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatava F.Z-i ga on ta tunnistaja JL

kokku puutunud, kuna F.Z tundis M Rebas `t, nad on paar sõna vahetanud, F.Z

tuttav mingil määral. Kannatanu MRon ta vana sõber. Oma sõbra MR`ega suhtles ta 2011. aasta märtsis, üle päeva, nii suuliselt kui ka telefoni teel. 28.03.2011.a. küsis ta MR käest,

et kus ta on ja mis teeb, see oli kuskil 18.00 paiku. MR ütles talle, et kavatseb oma laptoppe

maha müüa ning et tal on ostjad olemas. MR ei öelnud talle täpselt, et kuhu tahab minna, oli positiivses tujus. 28.03.2011.a. õhtul helistas MR temale ja küsis 100 eurot laenu, kuid temal raha laenata ei olnud. 29.03.2011.a. hommikul MR tuli tema juurde. MR ütles talle, et laptopid võeti temalt ära, et ei saanudki neid maha müüa. Nägi, et MR`l oli silma alt paistes. Ta küsis

MR käes, et kas viimane läheb politseisse, kuid MR ei teadnud seda veel. Peale sinise silmaaluse ta MR`l muid vigastusi ei näinud.

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatava F.Z-i ga on ta tunnistaja K S

kokku puutunud, kui varastati ära mõned asjad, sülearvutid; kannatanu MR oli tema

elukaaslane. 28.03.2011.a elas ta Lasnamäel, koos MR`ga. 28.03.2011.a kella 18.30 ajal ütles MR temale, et tal on arvutitele ostja. Üks arvuti oli Dell Vostro 1015 ning teine Asus N 35 J, mis oli täitsa uus ja kasutamata. KrMS § 288 lg.9 p. 3 alusel peale arvutite väärtuste meelde tuletamist, kinnitas, et arvuti DELL Vostro 1015 väärtuseks oli 639 eurot ja arvuti Asus N 35 J väärtuseks oli 1100 eurot. MR tahtis, et ta teeks arvuti tühjaks ning pakiks kokku, kuna F.Z `i kaudu leidis ostja arvutitele. MR tuli kella 20.00 paiku, nad pakkisid arvutid kokku ja

läksid välja. MR ütles, et arvuti ostab F.Z-i tuttav, Soomest. MR kutsus tema kaasa ning kuna tal ei olnud midagi teha, siis nõustus ta kaasa minema. Läks MR`ga välja kaasa, nägi

seal hõbedast universaal sõiduautot BMW, numbrimärki ta ei mäleta, oli ka pime. Autos

tagaistmel vasakul pool istus F.Z , ees oli autojuht, nime ei tea, tugeva ülakehaga ja

siilisoenguga. Juhikõrval istus tütarlaps tumeda peaga, nägu ei näinud. Tema istus autos paremale taha, MR istus taha keskele. Sõitsid Sokos hotelli juurde, kuna F.Z ütles, et

ostja pidi sinna tulema. Arvutid olid MR süles. Kui hotelli juurde jõudsid, käskis juht temal autost välja minna, kuna auto peale pidi ostja tulema ning sõidetakse viisteist minutit ringi. Ta läks autost välja, tema asemele istus noormees tumeda peaga. Kella 22.30 ajal sai M kokku Eesti Posti nurga peal. MR ütles, et raha saab ülekandega. MR`l oli otsa eest punane ning samuti

parem põsk oli punane. Ta arvas, et see on külmast ning ei küsinud midagi. M ütles temale

ülejärgmisel päeval, et raha ei saa, läpakad võeti ära ning nõuti ka bensiini raha. M läks

politseisse aprilli alguses, kuna varem kartsid, et kuna F.Z on kinni istunud, siis tullakse nende ukse taha. Politseisse läks, kuna F.Z helistas MR`le ja nõudis IPhone. M ise ütles temale, et F.Z helistab ning võttis kõne vastu. MR`l ei olnud neid IPhohne

kuskilt võtta. Nad läksid politseisse, kuna kartsid, et hakatakse veel välja pressima ja see ei lõppegi kunagi.

8

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et ei süüdistatava F.Z-i ega ka tunnistaja PM

kannatanu MR`ga ei ole ta varem kokku puutunud. Temale helistas müüja ja pakkus osta 2

sülearvutit. Ta ütles, et tuleksid läbi XXX OÜ M , kus ta hetkel viibis. Ta sai müüjatega kokku

XXX OÜ M . Tulid kokkusaamisele kaks nooremat meesterahvast, kellest üks oli lühem, sportliku kehaehitusega, kiilakas, turskem ning teine pikem, kõhnem, tumeda peaga. Telefoni teel rääkis lühemat kasvu noormehega, kiila soenguga. Kiila soenguga noormehel oli omapärane

hääl ning see jäi meelde. №ormehed olid 25 – 30 aastased. Arvutid mida pakuti oli Dell ja

Asus. Pakendid olid uhiuued, lahti tegemata, koos dokumentidega, eraldi karbis oli laadija.

Pappkast oli natuke suurem kui sülearvuti. Arvutite eest taheti saada 600 eurot. Raha andis ta lühema noormehe kätte. Hind arvutite eest 600 eurot on normaalne turu hind.

Prokurör näitas tunnistajale fototabelit , kus tunnistaja tundis fotol nr 2 (Kd. I lk. 4) kui pikema noormehe, tumeda peaga selle, kes jooksis edasi tagasi.

Prokurör näitas tunnistajale fototabelit , kus tunnistaja tundis fotol nr 2 (Kd. I lk. 5) kui lühemat kasvu kiilaka, kes talle helistas ja kellega ta ajas asju.

Kohus kuulanud üle süüdistatava, kannatanu, tunnistajad, uurinud toimiku materjale,

analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab

, et tõendamist on leidnud, et süüdistatav F.Z

isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja vägivallaga asjade äravõtmise (s.o röövimise), tegutsedes eelneval kokkuleppel ja kooskõlastatult J.A ja Martti Pajomägi `ga, pani MR suhtes toime väljapressimise järgmiselt: MR´lt asjade äravõtmise eesmärgil meelitas 28.03.2011 F.Z teda sülearvutite ostjaga kokkusaamise ettekäändel

kohtumisele Martti Pajomägi ja J.A `ga viimase kasutuses olnud sõiduautosse. Kui

MRoli kohtumisele ilmunud ja temale kuuluvad sülearvutid sõiduautosse toimetanud, siis

ajavahemikus 21:06 kuni 22:28 Tallinna linnas liikunud sõiduautos BMW reg nr XXX,

lukustades sõiduki uksed MR autost lahkumise takistamiseks, kasutasid J.A ja Martti Pajomägi MR suhtes vägivalda, lüües teda vaheldumisi rusikatega näkku ja kehasse, tekitades

MR`le füüsilist valu ja paistetust näol. Vägivalla kasutamise käigus võttis F.Z

MRkäest sülearvutid DELL Vostro 1015 väärtusega 639 € ja Asus N53J väärtusega 1100 € ja

andis need üle J.A-le , kes omakorda paigutas arvutid sõiduauto pakiruumi. Pärast

arvutite äravõtmist jätkasid J.A ja Martti Pajomägi kannatanu löömist, nõudes

üheskoos F.Z-i `ga temalt 100 euro ja hiljem 20 euro üleandmist ning iPhonide

hankimist ja neile äraandmist. Vägivalla mõjul helistas MR raha laenamiseks tuttavatele, kuid raha ei saanud. Kui J.A oli sõidukist lahkunud ja selle juhtimise Martti Pajomägi `le üle andnud, siis viisid Martti Pajomägi ja F.Z MR Tallinnas Mere pst-le, kus kl 22:28

paiku lubati tal sõidukist lahkuda, tuletades talle enne lahkumist meelde, et ta peab hankima neile raha ja iPhone´d. Sellele järgnevalt, ajavahemikus 29.03.2011 kuni 31.03.2011, kui MR oli tema kallal 28.03.2011

kasutatud füüsilise vägivalla mõju all, helistas talle F.Z ja jätkas väljapressimist, nõudes MR´lt iPhone´de hankimist ja temale (s.o F.Z-ile) üleandmist.

- seega on tõendamist leidnud, et oma tegevusega F.Z-i sikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on

kasutatud vägivalda, see on toime pandud grupi poolt ja isikult vabaduse võtmisega, s.o. KarS § 214 lg. 2 p. 1, 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise käigus süüdistatavana F.Z end

temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud.

9

On ` süü kvalifitseeritava süüdistatava F.Z-i KarS § 214 lg. 2 p. 1, 4, 5 järgi

kuriteo toimepanemises leidnud täielikult tõendamist ning kannatanu MR tunnistajate K S

`i, JL`i PM fototabeliga fototabeliga

ja poolt kohtuistungil antud ütlustega; (Kd. I lk. 1);

(Kd. I lk. 4); (Kd. I lk. 5); ning (Kd. I lk. 34); fototabeliga päringu saadetise saatekirja

28.07.2011.a. asitõendi vaatlusprotokolliga

(Kd. I lk. 35); 07.04.2011.a. üleandmise –

vastuvõtmise aktiga 19.07.2011.a asitõendi vaatlusprotokolliga ja (Kd. I lk. 36, 37 - 38);

08.04.2011.a. vastusega päringule (saatekirjaga) 28.07.2011.a. asitõendi

ja

vaatlusprotokolliga (Kd. I lk. 39, 40).

Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et 28.03.2011.a. kohtus ta

kannatanuna MR süüdistatava F.Z `iga. F.Z `iga olid tal enne 28.03.2011.a. sõbralikud suhted. Süüdistatavat Martti Pajomägi tundis ta F.Z-i kaudu, teist süüdistatavat J.A `d ta varem näinud ei olnud. 28.03.2011.a. võttis F.Z temaga telefoni teel ühendust,

see oli õhtul peale 17.00, täpselt ei mäleta. Need oli Asus ja Dell arvutid. Alguses need

laptopid seisid kodus, delli kasutasid, kuna neil elukaaslasega oli raha vaja, siis otsustasid nad arvutid müüa. Soovi või Börsi panid kuulutuse üles, F.Z oli ka teadlik, et ta tahtis arvuteid müüa. F.Z-i l oli arvutitele ostja olemas. Kui F.Z helistas talle siis teatas, et tal on tuttav, sõber, kes soovib neid arvuteid osta. Tema soovis 1200 euroga müüa. F.Z-i sõber oli nõus 1000 euroga mõlemad arvutid ära ostma. F.Z

`i sõnul pidi olema arvutite ostjaks Risto, kes soome töötas ja samal päeval, s.o.

28.03.2011.a. pidi Eestisse tulema. Ristol pidi raha kaasas olema. Õhtul

Ristot ta ei näinudki. kella 19.00-20.00 ajal said nad vanalinnas kokku kaupluse Rimi juures. Enne kokku saamist oli kaks kõnet. Koos F.Z-i ga oli autos veel J.A. Tema istus autosse taha

istmele, sõideti kahele naisterahvale järgi, keda oli vaja koju viia. Sõiduauto oli hõbedane BMW, mille roolis oli J.A. Ühe naisterahva viisid koju ära, teine jäi autosse. Tema

istus sõiduautos tagaistmel keskel, tema kõrval oli F.Z . F.Z ütles, et

ostja pidi kohvikus ootama. Sõitsid Lasnamäele arvutitele järgi, kuna arvuteid tal kaasas

ei olnud. Lasnamäele Lasnamäele teel olles helistas ta Katrinile, et ta puhastaks arvutid ära. jõudes läks ta ülesse, pakkis arvutid kokku. Siis helistas F.Z talle, et ta kiiresti teeks, kõnesid oli kokku 5-10, ta võttis tüdruksõbra KS kaasa ja nad läksid alla autosse.

Tema istus sõiduautosse taha, tüdruksõber K istus paremale poole ning F.Z istus vasakul pool. Sõitsid Sokos hotell Viru juurde, kuna seal pidi ostja olema. Arvuteid hoidis ta oma süles. Jõudes hotelli juurde F.Z ja J.A lahkusid autost, olid

ära minut, tulid tagasi ning J.A ütles, et K väljuks autost, kuna ostja tuleb

autosse Katrini asemele, teevad väikese ringi ja tulevad kohe tagasi. K väljus autost

paremalt poolt ja autosse tuli Martti Pajomägi. Natuke said sõita Mere pst. suunas, kui

autojuht lõi teda rusikaga otsmikku paremale poole, parema käega hoidis rooli ja vasaku

käega lõi. Kui J.A oli teda mitu korda löönud, siis Martti Pajomägi küsis,

ja Martti Pajomägi lõi teda ka mitu korda rusikaga näkku.

tähendab, et keda tahtsid petta. Midagi temal selgitada ei antud, löödi korduvalt

rusikatega näkku. Sai teada, et ostjaks on Martti Pajomägi, aga mitte Risto, kui Martti

Pajomägi autosse tuli. Tal ei lastud küsida midagi ostja kohta, teda löödi korduvalt

rusikatega näkku. Kui oli näkku hoope saanud, siis peatus auto Linnahalli juures.

Autojuht J.A pidas auto kinni, väljus autost, tegi ukse lahti. F.Z võttis

tema sülest arvutid ning ulatas need autojuhile J.A-le , kes pani arvutid

pagasiruumi. F.Z rääkis autos pidevalt telefoniga, kui autojuht autosse istus, siis

hakkas J.A bensiini raha nõudma, Martti Pajomägi ja J.A nõudsid kahte I

Phonei 4. Veel nõuti temalt 100 eurot bensiiniraha, seepärast helistas oma tuttavale JLile, Reinule ning küsis 100 eurot laenu. Allus korraldustele, kuna tundis hirmu, autojuht oli tige,

lubas teda metsa viia, lõugas, karjus. Ta oli hirmunud, teadmatuses, mis edasi saab. Kui ta

ei oleks raha otsinud, siis autojuht olekski teda metsa viinud ja veel peksa andnud ning sinna oimetuna maha jätnud. Raha ta ei leidnud. Kui J.A väljus autost, siis rooli istus Martti Pajomägi. Marrti Pajomägi ja F.Z ütlesid, et leiaksin 20 eurot kütte

10

raha, raha tal ei olnud. F.Z sai eksnaise vanaisa käest bensiini raha, siis läksid Olerexi tankima. Martti Pajomägi tankis autot, sõitsid kesklinna klubi Veenuse juurde, kus teda autost välja lasti, see oli kella 22.30 ajal. Kell 22.30 ajal sai ta autost välja, varem väljuda ei

saanud, kuna auto uksed olid lukus, kesklukustus oli peal. Kella 22.30 ajal klubi Venuse

juures ütles F.Z , et võib autost väljuda ning Martti Pajomägi ütles, et leiaks

lähipäevadel IPhone neljad.

Autost lahkudes helistas ta oma elukaaslasele K S `ile, said linnas Eesti Posti maja Narva mnt. 1 juures kokku. Kaks päeva hiljem rääkis ta Katrinile toimunust ja ka arvutitest. Kohe ei rääkinud ta sellepärast, et K S oleks midagi ette võtnud, kas politseisse pöördunud või F.Z `ile helistanud ning see oleks asja veel hullemaks teinud, oleks veel hakatud midagi nõudma. Politseisse läks ta nädal aega hiljem, kuna tema käest hakati

nõudma IPhone 4-d. Ta ei osanud olukorraga midagi ette võtta, kuidas olukorrast välja tulla. Tal IPhohne 4-sid ei olnud, üks tuttav soovitas minna politseisse, ta oli veel tema kõrval kui Martti Pajomägi helistas ja nõudis 2 Iphone 4 toomist. Siis ta oli mul kõrval küsis, kes oli ja nägi, et mu näoilme muutus kurvemaks. Tuttav Ivo lausa ise viis teda politseisse. Arvutite väärtus oli 1200 eurot, hiljem nõustus ta arvutid 1000 euroga maha müüma. Inimene, kelle F.Z toru andis, ütles, et ta on nõus 1000 euroga arvutid ära ostma. Ta oletas, et see isik oli J.A

.

Varaline kahju on 1739 eurot, kuna see on kahe arvuti reaalne turuväärtus. Seoses peksmisega tundis ta füüsilist valu, parema põsesarna piirkond sai kannatada, ka

ülahuul ning parema põsesarna pehmemad koed said kannatada. Arsti poole ta ei

pöördunud, kuna vigastused ei olnud nii suured, et oleks pidanud traumapunkti pöörduma. F.Z teda ei löönud, F.Z helistas temale, et ostjad on olemas, meelitas

ta lõksu, ostjaid tegelikult ei olnud, kasutades vägivalda võeti laptopid temalt ära.

F.Z võttis temalt arvutid käest ära, andis need J.A-le , kes pani

laptopid auto pagasiruumi. Siis küsisid F.Z ja Martti Pajomägi veel ka 20 eurot ning hiljem küsisid F.Z ja Martti Pajomägi veel ka Iphone 4-sid. J.A lõi teda 2-3 korda nii otsmiku kui parema põsesarna piirkonda, kui laptopid olid

ära võetud ning 100 eurot nõuti, siis lõi J.A teda veel paar korda. Martti Pajomägi lõi teda parema põse piirkonda samasse kohta kuhu J.A ning parema

ülehuule piirkonda Martti Pajomägi lõi teda 3-5 korda, täpset löökide arvu ta ei mäleta, ,

kuna oli enne seda juba J.A `lt lööke saanud. Kui F.Z poleks temale helistanud, siis tema kokkusaamisele ei oleks läinud, ta usaldas F.Z.

Kohtul pole alust kahelda kannatanu MR poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses kannatanut on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist kannatanule teadaolevatest

asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. kannatanu MR Ka haakuvad

poolt kohtuistungil antud ütlused ka

ja poolt kohtuistungil tunnistajate K S `i, JL`i PM antud ütlustega.

Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et süüdistatava Indrek

tunnistajana K S `i F.Z `iga on ta kokku puutunud, kui varastati ära mõned asjad, sülearvutid; kannatanu MRoli tema elukaaslane. 28.03.2011.a elas ta Lasnamäel, koos MR`ga. 28.03.2011.a kella 18.30 ajal

ütles MR temale, et tal on arvutitele ostja. Üks arvuti oli Dell Vostro 1015 ning teine Asus

N 35 J, mis oli täitsa uus ja kasutamata. KrMS § 288 lg.9 p. 3 alusel peale arvutite väärtuste meelde tuletamist, kinnitas, et arvuti DELL Vostro 1015 väärtuseks oli 639 eurot ja arvuti Asus N 35 J väärtuseks oli 1100 eurot. MRtahtis, et ta teeks arvuti tühjaks ning pakiks kokku,

kuna F.Z-i kaudu leidis ostja arvutitele. MR tuli kella 20.00 paiku, nad

pakkisid arvutid kokku ja läksid välja. MRütles, et arvuti ostab F.Z-i tuttav,

Soomest. MRkutsus tema kaasa ning kuna tal ei olnud midagi teha, siis nõustus ta kaasa

minema. Läks MRga välja kaasa, nägi seal hõbedast universaal sõiduautot BMW, numbrimärki ta ei mäleta, oli ka pime. Autos tagaistmel vasakul pool istus F.Z, ees oli autojuht, nime ei tea, tugeva ülakehaga ja siilisoenguga. Juhikõrval istus tütarlaps tumeda

peaga, nägu ei näinud. Tema istus autos paremale taha, MRistus taha keskele. Sõitsid Sokos hotelli juurde, kuna F.Z ütles, et ostja pidi sinna tulema. Arvutid olid MRsüles.

11 Kui hotelli juurde jõudsid, käskis juht temal autost välja minna, kuna auto peale pidi ostja

tulema ning sõidetakse viisteist minutit ringi. Ta läks autost välja, tema asemele istus noormees tumeda peaga. Kella 22.30 ajal sai M `iga kokku Eesti Posti nurga peal. MRütles, et

raha saab ülekandega. Ta MR`l oli otsa eest punane ning samuti parem põsk oli punane. arvas, et see on külmast ning ei küsinud midagi. M ütles temale ülejärgmisel päeval, et raha ei

saa, läpakad võeti ära ning nõuti ka bensiini raha. M läks politseisse aprilli alguses, kuna

varem kartsid, et kuna F.Z on kinni istunud, siis tullakse nende ukse taha. Politseisse läks, kuna F.Z helistas MR`le ja nõudis IPhone. M ise ütles temale, et F.Z helistab ning võttis kõne vastu. MR`l ei olnud neid IPhohne kuskilt võtta.

Nad läksid politseisse, kuna kartsid, et hakatakse veel välja pressima ja see ei lõppegi kunagi.

Seega on näha ütlustest kuidas tema elukaaslane MR F.Z-i poolt tunnistaja K S `i

autosse meelitati, kusjuures F.Z väitis, et ostjaks pidi olema tema tuttav Soomest. Sõitsid Sokos hotelli juurde, kuna F.Z ütles, et ostja pidi sinna tulema. Arvutid olid

MRsüles. Kui hotelli juurde jõudsid, käskis juht (J.A) temal autost välja minna, kuna

auto peale pidi ostja tulema ning sõidetakse viisteist minutit ringi. K S `i autost väljumisel, tema

asemele istus noormees tumeda peaga. Kui ta uuesti kella 22.30 ajal MR`ga kokku Eesti Posti nurga peal sai, siis MR`l oli otsa eest punane ning samuti parem põsk oli punane. Edasi kinnitas

K S MRkäest kuuldut, et ta raha ei saanud, läpakad võeti ära ning nõuti ka bensiini raha. M

läks politseisse aprilli alguses, kuna varem kartsid, et kuna F.Z on kinni istunud, siis tullakse nende ukse taha. Politseisse läks, kuna F.Z helistas MR`le ja nõudis IPhone. M ise ütles temale, et F.Z helistab ning võttis kõne vastu. MR`l ei olnud neid IPhohne

kuskilt võtta. Nad läksid politseisse, kuna kartsid, et hakatakse veel välja pressima ja see ei lõppegi kunagi.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja K S `i poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena.

Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et süüdistatava F.Z tunnistajana JL`i `iga on ta kokku puutunud, kuna F.Z tundis M Rebas `t, nad on paar sõna vahetanud, F.Z tuttav mingil määral. Kannatanu MRon ta vana sõber. Oma sõbra MR`ega suhtles ta 2011. aasta märtsis, üle päeva, nii suuliselt kui ka telefoni teel. 28.03.2011.a. küsis ta MR käest, et kus ta on ja mis teeb, see oli kuskil 18.00 paiku. MRütles talle, et kavatseb oma laptoppe maha müüa ning et tal on ostjad olemas. MRei öelnud talle täpselt, et kuhu tahab

minna, oli positiivses tujus. 28.03.2011.a. õhtul helistas MRtemale ja küsis 100 eurot

laenu, kuid temal raha laenata ei olnud. 29.03.2011.a. hommikul MRtuli tema juurde.

MRütles talle, et laptopid võeti temalt ära, et ei saanudki neid maha müüa. Nägi, et MR`l

oli silma alt paistes. Ta küsis MR käes, et kas viimane läheb politseisse, kuid MRei teadnud seda veel. Peale sinise silmaaluse ta MR`l muid vigastusi ei näinud.

Seega on näha ütlustest, et kannatanu MR, olles positiivses tujus, kinnitas tunnistaja JL`i

talle 28.03.2011.a. kella 18.00 paiku, et kavatseb oma laptoppe maha müüa ning et tal on ostjad

olemas. Juba sama päeva õhtul 28.03.2011.a. uuesti helistades, aga küsis tema käest laenuks

100 eurot. Kui 29.03.2011.a. hommikul MRtuli tema juurde, siis oli tal silma alt paistes (peale

sinise silmaaluse muid vigastusi ei paistnud). Edasi kinnitas JL MRkäest kuuldut, et laptopid

võeti temalt ära, et ei saanudki neid maha müüa.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja JL`i poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena.

Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et ei süüdistatava F.Z tunnistajana PM `i ega ka kannatanu MR`ga ei ole ta varem kokku puutunud. Temale helistas müüja ja pakkus

12

osta 2 sülearvutit. Ta sai Ta ütles, et tuleksid läbi XXX OÜ M , kus ta hetkel viibis.

müüjatega kokku XXX OÜ M . Tulid kokkusaamisele kaks nooremat meesterahvast,

kellest üks oli lühem, sportliku kehaehitusega, kiilakas, turskem ning teine pikem,

kõhnem, tumeda peaga. Telefoni teel rääkis lühemat kasvu noormehega, kiila soenguga.

Kiila soenguga noormehel oli omapärane hääl ning see jäi meelde. №ormehed olid 25 – 30

aastased. Arvutid mida pakuti oli Dell ja Asus. Pakendid olid uhiuued, lahti tegemata, koos dokumentidega, eraldi karbis oli laadija. Pappkast oli natuke suurem kui sülearvuti. Arvutite eest taheti saada 600 eurot. Raha andis ta lühema noormehe kätte. Hind arvutite eest 600 eurot on normaalne turu hind.

Prokurör näitas tunnistajale PM`le fototabelit , kus tunnistaja tundis fotol ka (Kd. I lk. 4)

nr 2 kui pikema noormehe, tumeda peaga selle, kes jooksis edasi tagasi.

Prokurör näitas tunnistajale PM`le fototabelit , kus tunnistaja tundis fotol ka (Kd. I lk. 5)

nr 2 kui lühemat kasvu kiilaka, kes talle helistas ja kellega ta ajas asju.

Seega on näha ütlustest, et süüdistatavad J.A ja Martti Pajomägi tunnistaja PM

tõid ja müüsid MRkäest röövitud sülearvutid DELL Vostro 1015 ja Asus N53J PM`le, kusjuures pakendid olid uhiuued, lahti tegemata, koos dokumentidega, eraldi karbis oli laadija.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja PMpoolt

kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena.

Ka haakuvad tunnistaja PMpoolt kohtuistungil antud ütlused fototabeliga, kus ka

tunnistaja tundis fotol nr 2 kui pikema

noormehe, tumeda peaga selle, kes jooksis edasi tagasi. fototabeliga, (Kd. I lk. 4); samuti

kus tunnistaja tundis fotol nr 2 kui lühemat kasvu

kiilaka, kes talle helistas ja kellega ta ajas asju.

(Kd. I lk. 5).

Ka haakuvad nii poolt kohtuistungil antud ütlused kannatanu 5 seeria BMW-st kannatanu MR

28.03.2011.a. kella 22.30 väljumise osas ning , millest nähtub, päringu saadetise saatekirjaga et seoses kriminaalmenetlusega nr. 11230104408 ja vastavalt KrMS § 214 ja § 215 lg 1 palus

kriminaalmenetleja-vaneminspektor Siret Rebane välja selgitada salvestise olemasolu ja salvestise olemasolul väljastada linnavideosüsteemi vm kaamera salvestis, millel on jäädvustatud

Tallinnas, Venus Club´i (Vana-Viru 14) ees 28.03.2011.a. kell 22.20-22.30 peatunud hõbedast

tooni 5. seeria BMW ja sellest väljunud noormees. Vaneminspektor Lauri Läänsoo koostas

vastuse päringule, millest nähtub, et vastavalt päringule kontrollis linnavideosalvestussüsteemi

Viru väljaku piirkonnas asuvate kaamerate salvestusi. Salvestustelt tuvastas, et 28.03.2011.a.

kell 22:28 peatus Mere pst 1 juures hõbedast värvi universaalkerega BMW millest väljus ,

isik, kes suundus Narva mnt suunas. Vastavalt sellele edastab salvestatuna CD-R plaadile

Tallinna linna videovalvesüsteemi kaamera nr 22, asukohaga Vana-Viru 14 hoone seinal,

salvestuse ajavahemikust 28.03.2011.a. kell 22:27 kuni 22:29 (Kd. I lk. 34); samuti

28.07.2011.a. asitõendi vaatlusprotokolliga , millest nähtub, et vaadeldav objekt on CD-R

plaadil olev videosalvestis, mis pärineb Tallinna linna videovalvesüsteemi kaamerast nr 22 (asukohaga Vana-Viru 14 hoone sein) salvestis. Vaadeldav salvestis on kuupäevast 28.03.2011

kella 22:27:45 kuni kella 22:29:00. Salvestisel on üks fail. Kaamera nr 22 vaade avaneb Mere

puiestee (Tallinn) sõiduteele ja kõnniteele suunaga südalinnast välja. Kaamerast vasakul asub kõnnitee, millel bussiootepaviljonid, paremale jääb Mere pst 2 hoone. Kell 22:08:03 sõidab piki

Mere puiesteed kaamera suunas hõbedast tooni universaalkerega BMW (numbrimärk nähtav kaamera kauguse tõttu ei ole). Nimetatud sõiduk peatub bussiootepaviljoni juures ja kell 22:28:38 väljub sealt (sõiduki parempoolsest uksest) heledaid pikki pükse ja tumedat

jopet kandev noormees (käesoleva kriminaalmenetluse käigus tuvastatud kui kannatanu MR). Pärast M. R väljumist, BMW sõidab edasi Viru ringi suunas ja kaob kaamera vaateväljast.

13

Kell 22:28:49 ületab M. R sõidutee vöötrajal ja liigub kõndides paremale Narva mnt suunas kaamera vaateväljast välja. Videosalvestise lõpp kell 22:29:00. (Kd. I lk. 35).

Ka haakuvad nii kui ka poolt kohtuistungil antud ütlused kannatanu MR tunnistaja K S `i

tunnistaja K S `i 5 seeria BMW-st 28.03.2011.a. väljumise osas ning süüdistatava Martti

Pajomägi tunnistaja K S `i asemel 5 seeria BMW-sse 28.03.2011.a. sisenemise osas

07.04.2011.a. üleandmise – vastuvõtmise aktiga 19.07.2011.a asitõendi

ja

vaatlusprotokolliga , millest nähtub, et vaadeldav objekt on videosalvestis CD-R plaadil, mis pärineb Tallinn Viru väljak 4 Sokos Hotel Viru hoone videovalvesüsteemist, vaadeldav salvestis on kuupäevast 28.03.2011.a. kella 20:55 kuni 21:08. Salvestisel on kolm faili-kaamera nr 1 ja 13

ajavahemikust 20:55 kuni 20:57 ja kaamera nr 13 ja 15-ajavahemikust 21:06 kuni 21:08.

Kaamera nr 15 ajavahemikust 20:58-20:59. Kaamerasalvestiste ajaerinevus tegelikkusest võib olla kuni 1 minut. Kaamera nr 1 vaade avaneb hotelli fuajeele suunaga hotelli sisse. Paremal pool

arvukalt tugitoole ja laudu, vasakul pool piire. Kell 20:56:00 ilmub kaamera vaatevälja

hotellist ja kõnnib kaamera suunas st väljumise suunas tumedas jopes ja tumedate

teksapükstega, tumedate lühikeste juustega noormees (käesoleva kriminaalmenetluse

käigus tuvastatud kahtlustatav Martti Pajomägiedaspidi Pajomägi), tema järel pikkade

heledate juustega neiu, kel jalas tumedad pikad püksid ja seljas tume jakk (tuvastamata isik).

Mõlemad kõnnivad kaamera suunas ja kaovad selle vaateväljast kell 20:56:19. Samal ajal

ilmuvad mõlemad kaamera nr 13 vaatevälja (kaamera nr 13 vaateväli avaneb hotelli fuajeele suunaga välisukse poole). Kaamera nr 13 vaateväljast paremale kaovad Pajomägi ja tuvastamata

neiu kell 20:56:31. Kaamera nr 15 vaade avaneb hotelli välisukse esisele. Videosalvestise

algusajal (kell 21:06), välisukse ees sõiduteel seismas kaks taksoplafoonidega heledat tooni

sõiduautot. Kell 21:06:12 sõidab kaamera vaatevälja suunaga kaamera asukoha poolt

hõbedane pikap-tüüpi sõiduk ja jääb seisma hotelli välisukse ees. Samal ajal on näha

kaamera nr 13-st kuidas kell 21.06:44 ilmub kaamera vaatevälja paremalt Pajomägi ja

liigub, hoides paremat kätt parema kõrva ääres, välisukse suunas ja kaob kaamera

vaateväljast kell 21:06:44. Kaamera nr 15 on näha, kuidas Pajomägi väljub hotellist kell

21:06:58 ja kõnnib hõbedase sõiduki suunas, jääb seisma sõiduki parempoolse tagaukse

juures, uks avaneb ja autost väljub tumedaid riideid (tume lühike jakk ja tumedad pikad

püksid) ja heledate juustega neiu (kriminaalmenetluse käigus tuvastatud kui tunnistaja K

S ), kes jääb seisma hotelli ette.

Sõiduk sõidab edasi ja pöörab vasakule hotelli eest välja ning

kaob kaamera vaateväljast kell 21:07:15. Salvestise lõpp kell 21:08. Kaamera nr 15 (salvesti

DINA 1) vaade avaneb hotelli koridori suunaga Viru Keskusesse. Kaamera poolt vaadates

paremale jääb sissepääs hotelli fuajeesse. Kell 20:58:41 on näha, kuidas Pajomägi koos

heledapäise tuvastamata neiuga liigub Viru keskuse poolsest väljapääsust ja suundub hotelli

fuajee suunas, pöörates kaamera vaateväljast paremale ja kaob kell 20:58:46. Videosalvestise lõpp kell 20:59:00. (Kd. I lk. 36, 37 - 38).

Ka haakuvad poolt kohtuistungil antud ütlused 5 seeria BMW-st

kannatanu MR

28.03.2011.a. kella 22.20 paiku AS Olerex tankimise ja süüdistatava Martti Pajomägi

liikumise osas ja 08.04.2011.a. vastusega päringule (saatekirjaga) 28.07.2011.a. asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et vaadeldav objekt on videosalvestis CD-R plaadil, mis pärineb AS Olerex Ahtri tankla (asukoht: Ahtri 6b, Tallinn) videovalvesüsteemi 3 turvakaamera

salvestis. Vaadeldav salvestis on kuupäevast 28.03.2011.a. ajavahemikust kella 22:22:00 kuni kella 22:26:00. Salvestisel on kolm faili. Fail nimega Ahtri Arecont - vaade avaneb Ahtri tankla

tankimisalale - nii paremal kui vasakul pool on tankimisaparaadid. Salvestise algus kell

22:22:35, mil kaamera vaatevälja liigub hõbedane universaalkerega BMW, tagurdab hetkeks ja liigub otse kaamera eest läbi kaamera vaateväljast välja. Salvestise lõpp kell 22:22:49. Fail nimetusega Ahtri 05 - vaade avaneb Ahtri tankla esisele, otse ees tanklaautomaat. Salvestise algus kell 22:23:00, mil siseneb kaamera vaatevälja hõbedane universaalkerega BMW, reg. nr XXX. Nimetatud sõiduk peatub vaadatuna kaamerast tankimisaparaadist paremal pool.

Juhiistmelt väljub tumedaid riideid – tumedad pikad püksid ja tume jope, kandev noormees (kriminaalmenetluse käigus tuvastatud kui Martti Pajomägi) ning kõnnib BMW

tagant liikudes tankimisautomaadi juurde, tangib sõiduki kell 22:24:10 lõpetab Pajomägi ,

14 auto tankimise, talle ulatatakse tagumisest aknast) mingid väikesed esemed, mille Pajomägi

võtab vastu ja loendab neid oma peos. Kell 22:24:18 kõnnib Pajomägi paremale kaamera vaateväljast välja. Kell 22:26:01 sõidab hõbedane BMW reg. nr XXX kaamera vaateväljast välja.

Salvestise lõpp kell 22:26:04. Fail nimetusega 226 - vaade avaneb Ahtri tanklahoonesse,

kaamera suunaga müügiletilt saali poole. Salvestise algus kell 22:24:18, mil leti taga seismas

naismüüja. Kell 22:24:20 siseneb tanklasse Martti Pajomägi ja liigub leti äärde. Ta esitab naismüüjale passi, 20 eurose rahatähe, lisaks peenraha. Müüja trükib kassaaparaadil, mis seisab

letil ja ulatab Pajomägile suitsupaki. Kell 22:25:30 Pajomägi lahkub tanklast. Videosalvestise lõpp kell 22:27:32. (Kd. I lk. 39, 40).

Seega eelpool nimetatud ja kohtuistungil uuritud ning analüüsitud tõenditega on

täielikult tõendamist leidnud, et väljapressimine seisnes varalise kasu nõudmises, kui

nõudmise täitmise tagamiseks ja kannatanu nõudmisele allutamiseks on kasutatud füüsilist

vägivalda ja vabaduse äravõtmist isikute grupi poolt. Uuritud tõendite põhjal selgus, et J.A

`l ja Martti Pajomägi `l tekkis kavatsus M R `lt sülearvutid ära võtta. Äravõtmise

vahendi (vägivalla osas) ei olnud neil tahtlus konkretiseeritud, kuid algse röövimise plaani

õnnestumiseks oli vaja meelitada MRnende juurde kindlasse kohta koos arvutitega. J.A oli MR`le varem tundmatu, Martti Pajomägi aga nägi ta varem paar korda koos F.Z `iga. Kannatanu MRkoos arvutitega kohtumisele meelitamiseks palusid J.A ja Marrti Pajomägi F.Z `ilt abi, kuna F.Z ja MRon omavahel tuttavad. Kui

kannatanu MRoli lõpuks arvutid kodust võtnud, siis sõideti hotelli Martti Pajomägi `le järele. Kuna koos MR`ga tuli ootamatult kaasa ka tema elukaaslane K S , siis oli vaja viimasest lahti saada ning F.Z tunnistaja K S `i sõnul kinnitas autos, et hotellist tuleb arvutite ostja,

temale on vaja ruumi teha ja tunnistaja seetõttu lahkus autost. Kogu seda etendust oli vaja üksnes selleks, et kannatanu MRoleks jäänud süüdistatavate J.A, Martti Pajomägi ja F.Z-i meelevalda üksinda ning et tal oleksid arvutid kaasas. Süüdistatavate plaan, et kannatanu arvutid peaksid olema „müügiks“ ettevalmistatud, on mõistetav, sest on üldteada, et pakendatud ja dokumentidega varustatud arvutid saab edasi müüa kallima hinnaga. Kannatanu

MRkinnitas kohtus, et ta nõustus selle kohtumisega ja võttis arvutid kohtumisele kaasa, sest

temale tuttav inimene – F.Z väitis, et viib teda kokku arvutite ostjaga, kes on soomlane, nimetas ka nime Risto. Kohtumisele meelitamisega aga F.Z-i osavõtt ei

piirdunud. Tunnistaja K S `i sõidukist lahkumise järel, kasutasid J.A ja Martti

Pajomägi kannatanu MRsuhtes vägivalda, siis võeti arvutid ära ning seejärel anti kannatanule

jälle peksa. Kannatanu lahkumise takistamiseks lukustati auto uksed. Vägivalla kasutamine toimus kitsas autos F.Z-i kõrval ja selle käigus võttis F.Z J.A

korraldusel kannatanu käest ära arvutid ja andis need üle J.A-le , samuti sekkus F.Z aktiivselt kannatanu mõjutamisse. Kui kannatanu M R oleks autost seejärel välja tõstetud, oleks jäänud kuritegu röövimise staadiumile ja tõenäoliselt oleks kannatanu loobunud politseisse pöördumisest. Kannatanu M R on tunnistanud, et jätaks asja sinnapaika ega julgeks politseisse minna. Kui aga olid arvutid käes, esitati vägivalla mõju all olnud M R `le varalise kasu üleandmise nõudmised - anna raha ja hangi lisaks arvutitele IPhonid äraandmiseks. Raha kohe, IPhonid hiljem. Kannatanu M R allus nõudmisele. See nähtub tunnistaja JL`i ütlustest,

kellele M R raha laenamiseks helistas. Paar päeva hiljem helistas F.Z MR`le ja nõudis IPhonide hankimist ja temale andmist, seda kinnitas ka tunnistaja K S . Lisaks sellele, et

varalise kasu nõudmiste esitamise tõttu kasvas röövimine 28.03.2011.a. üle väljapressimiseks, sai M R sellele järgneva F.Z-i kõne põhjal aru, et väljapressimine pole lõppenud ja oli sunnitud enda kaitseks pöörduma politseisse.

Kannatanu MR kohtuistungil antud ütlused on usaldusväärsed poolt ning haakuvad ka

tunnistajate K S `i, JL`i PM fototabeliga

ja poolt kohtuistungil antud ütlustega, samuti (Kd.

I lk. 1); (Kd. I lk. 4); (Kd. I lk. 5); ning fototabeliga fototabeliga päringu saadetise

saatekirja 28.07.2011.a. asitõendi vaatlusprotokolliga (Kd. I lk. 34); (Kd. I lk. 35);

07.04.2011.a. üleandmise – vastuvõtmise aktiga 19.07.2011.a asitõendi

ja

15

vaatlusprotokolliga 08.04.2011.a. vastusega päringule (saatekirjaga) (Kd. I lk. 36, 37 - 38);

ja (Kd. I lk. 39, 40). 28.07.2011.a. asitõendi vaatlusprotokolliga

Väärib tähelepanu see asjaolu, et MRja Martti Pajomägi (kes ootas hotellis) olid varasemalt omavahel tuttavad ja seda läbi F.Z-i . Asjaolu, et F.Z ei öelnud, et ostjaks on Martti Pajomägi, vaid tundmatu soomlane Risto, viitab selgelt sellele, et F.Z-i le

oli teada et Martti Pajomägi `l ei olnud kavas arvuteid osta, vaid plaaniti koos kuriteo

toimepanemist ning F.Z ka teadlikult ja kavatsetult osales selles kuriteos kaastäideviijana.

Seega süüdistava F.Z-i poolt kohtuistungil antud ütlused on ennastõigustavad, vastuolulised ning ebaloogilised.

Käesolevas kohtumenetluses süüdistatavana ütluste andmisest keeldunud J.A

KrMS § 294 p.1 alusel avaldatud ütlustest nähtub (Kd. I lk. 9 – 15) , et temal ja Martti

Pajomägil oli vaja

J.A lubas aidata ja kannatanu koos arvutitega välja meelitada.

viia MRettenähtud kohta. Martti Pajomägi pidi ootama Viru Keskuse all fuajees. J.A

`l MR telefoninumbrit ei olnud ja seega helistas MR`le F.Z , kes tunneb MR´t

paremini, ja rääkis talle nagu oleks ta leidnud arvutitele ostja. J.A räägib

mitmest kõnest ja seletab, et Kui MRlõpuks tuli MRoli telefoniühenduses F.Z-i `ga.

autosse (s.o enne Martti Pajomägi autosse tulekut, kes pidi ootama Viru Keskuse all fuajees),

siis edaspidi suhtles temaga . J.A

rohkem F.Z – et tal on ostja MRarvutitele ütlustest selgub, et Martti Pajomägi `le ja J.A-le ei meeldinud, et M R otsib

arvutitele kõrvalist ostjat : „lubas arvutid talle ( Pajomägile), nüüd viib teise kohta“. F.Z

ka selgitas, et niimoodi ei tehta. J.A tunnistab, et kannatanu M R elukaaslase Viru hotelli ees autost lahkumise ja Martti Pajomägi autosse tuleku järel, lõi

J.A MR`le mõnel korral rusikaga näkku parema käe pealmise poolega,

käeseljaga. Ka kinnitab J.A , et autos leidis aset jutt IPhonidest.

Kuni J.A

oli autos, rääkis sellest Martti Pajomägi. J.A ei suutnud meenutada, mis hetkel ja kes nimelt oli M R `lt arvutid võtnud. Küll aga sellele järgneval päeval müüsid J.A ja Martti Pajomägi M R `lt ära võetud arvutid maha, saades arvutite eest 600 või 700 eurot ning jagasid saadud raha omavahel ära. Kusjuures arvutitele leidis ostja J.A.

Need ütlused lükkavad ümber F.Z-i ütlused selle kohta, et nagu ta ei

helistanudki MR`le, ja kui helistaski, siis vaid korra; et F.Z `il ei olnud teada kavandatavast kuriteost; et F.Z-i sõidukis viibimise ajal ei teadnud ta samal ajal

samas sõidukis kuriteo toimepanemisest. J.A ütlused lükkavad ümber ka F.Z `i väited sellest, et nagu F.Z oli kõik need tunnid kurt ja pime selle suhtes, mis autos toimub ning oli hõivatud ainult telefoni teel oma naisega tülitsemisega.

Käesolevas kohtumenetluses süüdistatavana ütluste andmisest keeldunud Martti Pajomägi

KrMS § 294 p.1 alusel avaldatud ütlustest nähtub plaan, mida MR`ga (Kd. I lk. 6 - 8) , et

teha, oli sündinud F.Z `il ja J.A `l, nad läksid M R `le järele ja tema

(Martti Pajomägi) jäi Viru Keskusesse hotelli ootama. Kui talle helistas J.A , tuli Martti Pajomägi autosse hõbedasse BMW-sse autost lahkunud MRtüdruksõbra kohale. Autos lõi

J.A kannatanut sõidu ajal mitmel korral rusikaga vastu nägu tegi seda nii, et ,

ühe käega hoidis roolist ja teise käega, ennast ringi pöörates, lõi MR`t, tema – Martti Pajomägi „ainult tõukas küünarnukkidega ribisse“ MR`t. Tagaistmel istusid kolmekesi – F.Z , MR, Martti Pajomägi. Autos J.A nõudis MR`lt kütteraha ja MRhakkas selleks sõpradele helistama, kuid raha ta ei saanud. Martti Pajomägi kinnitab ka seda, et

kannatanuga oli varasemalt juttu soodsalt IPhonide hankimisest, kuid MR„nihverdas“

teemast kõrvale. See kinnitab kannatanu ütlusi, et 28.03.2011 sõiduautos oli seltskond tema käest hakanud IPhonide hankimist nõudma. Martti Pajomägi selgitas, et „Rl olid süles pakitud arvutid, kuid ruumi oli vähe ja F.Z tõstis need pagasnikusse“. Ka selgitas Martti Pajomägi, et järgmisel päeval viis ta koos J.A-ga M R sülearvutid Tartu mnt. keskturu

16 lähedal olevasse kauplusesse Mobiiltelefonide remont, kus J.A andis mõlemad sülearvutid müüki ja sai 750 eurot, millest tema sai 50 eurot. Sülearvutid olid Asus ja Dell. Martti Pajomägi küll ei ole selgitanud, kelle või õigemini mille jaoks oli tema arvates autos

ruumi vähe olukorras, kui enne Martti Pajomägi poolt autosse istumist oli autos ruumi

samale inimeste arvule piisavalt. Küll aga on selge, et ruumi oli vähe kannatanult

äravõetud arvutite salongis hoidmiseks, sest kannatanu süles olles ei seganud arvutid varasemalt sõites kedagi. Need ütlused lükkavad ümber F.Z-i ütlused selle kohta, et F.Z `il ei olnud teada kavandatavast kuriteost; et F.Z-i sõidukis viibimise ajal ei teadnud ta samal ajal samas sõidukis kuriteo toimepanemisest. Martti Pajomägi ütlused lükkavad ümber ka F.Z-i väited sellest, et nagu F.Z oli kõik need tunnid kurt ja pime selle suhtes, mis autos toimub ning oli hõivatud ainult telefoni teel oma naisega tülitsemisega. Kuna süüdistatavad Martti Pajomägi ja J.A keeldusid kohtuistungil ütluste andmisest,

siis ei olnud võimalik täpsustada nende seisukohtasid ja detaile ristküsitluse käigus, kuid ka

nende tagasihoidlike ja oma tegevust õigustatavate ütluste põhjal on selgunud, et kannatanu MRon andnud kohtule tõeseid ja usaldusväärseid ütlusi. Samuti on nende ütluste põhjal

selge, et kütuseraha ja IPhone´de hankimise nõudmiseks ei saanud olla õiguslikku alust, mis on oluline väljapressimise kuriteokoosseisu realiseerimiseks.

Samas on süüdistatav F.Z andnud nii kohtuistungil kui ka kohtueelse

uurimise käigus vastuolulisi ütlusi. Kohtus andis F.Z ütlusi selle kohta, et

28.03.2011.a. sõitsid nad kolmekesi Lasnamäele arvutite järgi. M tõi arvutid autosse, oli 2-3 kasti. Tema oli autos, kui M R arvutid autosse tõi. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS §

289 alusel usaldusvääruses kontrolliks 26.05.2011.a. F.Z-i kahtlustavana ülekuulamise

protokolli ülevalt ütluste osast alates 13,14 rida : „ Peale eelpool nimetatud eeluurimisel antud ütluste avaldamist ütles F.Z, et ta nendes ütlustes vastuolu ei näe. Ristküsitlusel läks F.Z iseendaga korduvalt erinevate asjaolude osas vastuollu: Näiteks:

F.Z selgitas, et teades seda, et MRotsib arvutitele ostjat, ta ainult andis MR

telefoninumbri J.A-le ja nad pidid ise omavahel kokku leppima. Hiljem selgitas F.Z, et siiski sai ta J.A `ga kokku ja ise helistas MR`le, mille tulemusel nad kohtusid nad Vanalinnas kella 18.00 paiku.

Esmasküsitlusel vastas F.Z , et tema küll ei helistanud kannatanule mõned päevad hiljem, võib olla tema telefonilt helistas Martti Pajomägi või J.A. Teisesküsitluses

aga kinnitas ta prokuröri küsimustele, et ta ei ole J.A-le andnud oma telefoni, vaid

andis J.A-le ainult MRtelefoninumbri. Edaspidine jutt oli neil (MR`l ja J.A `l) omavahel. (Ühtlasi see väide on vastuolus süüdistatava J.A ütlustega, millest selgub, et telefoni teel oli MR`ga ühenduses F.Z kui viimase tuttav isik).

F.Z-i vastusest nähtuvalt ei näinud ega kuulnud tema, mis autos toimus, kuna oli

hõivatud telefoni teel oma naisega rääkimisega. Samas kuulis ta kohe kui J.A ütles talle, et võta arvutid M R käest ära ning seda F.Z autos olles tegigi. (Kannatanu MRütlustest lähtuvalt F.Z võttis tema sülest arvutid ning ulatas need autojuhile J.A-le, kes pani arvutid pagasiruumi.) Esmasküsitluses väitis F.Z mitmel korral, et naine ootas teda Viru hotellis, kuni nad

J.A-ga autoga Lasnamäel käisid ning ta oli naisega kogu see aeg telefoni teel ühenduses. Teisesküsitluses aga väitis F.Z , et naine teda hotellis enam ei oodanud ja see oli ka põhjus, miks ta jäigi J.A autosse, ( kus ta järgnevalt ei näinud ega kuulnud midagi, sest rääkis jällegi teda oodanud naisega).

17 Küsimusele milleks oli F.Z `il vaja J.A/ Martti Pajomägi ja MRkokku viia, kui nad oleksid saanud ka iseseisvalt kohtumist kokku leppida ning omavahel kokku saada – vastas F.Z, et ta on M R hea sõber ja tahtis temaga kui sõbraga kohtuda. Prokuröri

küsimusele, et miks ta sellisel juhul ei suhelnud autos MR`ga, vaid rääkis telefoniga, jättis F.Z vastamata.

F.Z-i ristküsitlus ammendas ennast, kui selgus, et F.Z-i väited ei olnud

usaldusväärsed ning elementaarsele küsimusele nagu, kes oli sõiduki roolis, vastas F.Z mittemäletamisega.

Lisaks sellele, et F.Z-i ütlused on vastuolulised ja nende usaldusväärsuse

kontrollimisel KrMS § 289 alusel ei osanud F.Z ütluste erinevust selgitada, ei ole F.Z-i ütlused ka eluliselt usutavad. Kui F.Z-i sooviks oli müüja (MR) ja ostja (J.A ja/või Martti Pajomägi) kokku viimine ning selleks andis F.Z

J.A-le M R telefoninumbri, siis puudus F.Z `il edasine vajadus

MR`ga telefoni teel kohtumise kokkuleppimiseks, koos J.A `ga MRTallinnas otsimiseks, ja sündmuskohal (autos) püsimiseks, kui samal ajal F.Z-i naine (F.Z

`i enda väitel) oli ootamisest tige, ootas tundide viisi F.Z ulekut ja nad läksid sellel pinnal tülli. On eluliselt usutavam, et F.Z-i osavõtt oli vajalik arvutite autosse toomise ja sellele järgnevalt nende äravõtmise ning varaliste nõudmiste esitamise ja M

R poolt sellele allumise kindlustamiseks ja kuriteo täideviimiseks kindlustamiseks. Ei ole eluliselt usutav, et J.A poolt oma ütlustes kirjeldatud kannatanu korduv löömine oleks

jäänud kannatanu kõrval istunud F.Z `ile nägemata. Tegemist on sedaan tüüpi standardse sõiduautoga, kuhu salongi mahub kokku ainult viis inimest.

Süüdistatav küll ei pea enda vastu ega enda õigustamiseks ütlusi andma. Kui ta aga

otsustab ütluste andmise kasuks, hoiatatakse teda, et kohtule peab ta tõtt rääkima (selle

kohta võetakse ka allkiri, seda tehti ka F.Z-i puhul) ja süüdistatavale selgitatakse, et tema poolt antud ütlused (ka vastuolud) võivad olla kasutatud süüdistuseks tema vastu. Lahendis nr 3-1-1-87-11 selgitab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et tõendades kriminaalasja

tehiolusid tunnistaja ja kannatanu ütlustega, ei saa kohus jätta lahendamata küsimust ütluste andja usaldusväärsusest. Kriminaalmenetluse seadustiku § 289 lg 1 kohaselt võib kohus selleks

muu hulgas ristküsitlemise käigus kohtumenetluse poole taotlusel määrata tunnistaja või kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. ….. Seega võib kohus näiteks pärast

mingi tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ristküsitlusel kohtuotsuses märkida, et kuna selle tunnistaja poolt kohtus antud ütlused ei ole usaldusväärsed,

siis ei tugine kohus otsuse tegemisel tema poolt kohtus antud ütlustele. Avaldades tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 289 lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust,

milliseid sama tunnistaja vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada,

vaid otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetne tunnistaja tõendikogumist tervikuna välja jätta.

Süüdistatava ja kannatanu ütlustele kohaldatakse tunnistaja ütluste regulatsioon. Samuti on Riigikohus korduvalt selgitanud, et ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb hinnata, kas ütlused

on eluliselt usutavad. Seega eeltoodu alusel tuleb F.Z-i ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist tervikuna välja jätta.

TSIVIILHAGI:

18 Kannatanu MResitas tsiviilhagi summas 1739 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend üheksa) eurot, põhjendades seda sellega, et see on sülearvutite DELL Vostro 1015 väärtusega 639 eurot ja Asus N53J väärtusega 1100 eurot reaalne turuväärtus. Kriminaalmenetluse seadustiku § 310 lg. 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus on seisukohal, et antud juhul kuulub esitatud tsiviilhagi rahuldamisele.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (Kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on

tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi.

Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule on kahju põhjustatud süüdistatavate tegevusega. Toimunud kohtuistungil on süüdistatavad J.A ja Martti Pajomägi ka ise tunnistanud kahju tekitamist ning ühtlasi avaldanud soovi kannatanule tekitatud kahju heastada. Samas kui süüdistatav F.Z vaidleb tsiviilhagile vastu.

Kohus leiab, et käesoleval juhul kuulub kannatanu kasuks väljamõistmisele kannatanult MR`lt

röövitud sülearvutite DELL Vostro 1015 väärtusega 639 eurot ja Asus N53J väärtusega 1100 eurot maksumus reaalses turuhinnas.

Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud kannatanu poolt mõistlikus

suuruses ning tekitatud süüdistatavate õigusvastase käitumisega, mistõttu kuulub esitatud hagi täies mahus väljamõistmisele süüdistatavatelt.

Kuna antud kriminaalasjas on kannatanule kahju tekkimine kriminaalasjas kogutud tõenditega

tõendamist leidnud, neist tõenditest saab järeldada, et kahju tekkimine on olnud otseses põhjuslikus seoses süüdistatavate tegevusega, mistõttu tuleb süüdistatavatelt F.Z

`ilt, Martti Pajomägi `lt ja J.A `lt solidaarselt kannatanu MR kasuks välja

mõista 1739 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend üheksa) eurot

.

K A R I S T U S:

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, vastutust kergendavate asjaolude ja vastutust raskendavate asjaolude puudumist,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades.

Süüdistatav F.Z-i

poolt on toime pannud vara vastu suunatud esimese astme süütegu ning nimelt KarS § 214 lg.2 p.1,4,5 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mille eest on

seaduseandja poolt karistusena ette nähtud üksnes vangistus 4 (neljast) kuni 12

(kaheteistkümne) aastani. F.Z ennast süüdi tunnistanud ei ole ning sellest

tulenevalt ta oma tegu ka kahetsenud ei ole, seega F.Z-i vastutust kergendavad ja

raskendavad asjaolud puuduvad.

Süüdistatavat F.Z-i

on varem

seitsmel korral kriminaalkorras

karistatud.(süüdistusakti lisas karistatuse õiend lk. 33 - 37).

Süüdistatavat F.Z on

19

varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. (süüdistusakti lisas karistatuse õiend lk. 33 - 37).

Süüdistatava F.Z-i tegu on varem

puhul on oluline arvestada ka sellega, et

korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga ning ka praegu süüdistatakse teda raskes

esimese astme kuriteoepisoodis, väljapressimises. Ka on

isikuks, süüdistatav F.Z

kes olles Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 11.12.2008.a. määrusega (Kd. I lk. 27 – 30)

juhindudes KarS § 76 sätetest vabastatud tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest,

karistuse ärakandmata osa 2 aastat, 5 kuud ja 24 päeva, katseajaga kuni 17.06.2011.a., on

pannud käesoleva temale inkrimineeritava kuriteo toime katseajal,

seega pole ka süüdistatav F.Z senistest karistustest endale vajalikke järeldusi teinud, jätkates üha uute vara vastu suunatud süütegude toime panemist.

Seega kohus leiab nii tegu ise kui ka sellega põhjustatud tagajärg olid oma iseloomult , et

eriti etteheidetavad. Vabaduskaotuse kohaldamine on küll äärmuslik abinõu, kuid antud

juhul kohus leiab, et karistuse eesmärke ei ole võimalik muul viisil saavutada. Süüdistatav ei vaja karistust, mille eesmärgiks on teda ümber kasvatada või hirmutada. Süüdistatava puhul on

tegemist isikuga, kellel on väljakujunenud soodumus panna toime pika aja jooksul

vägivallaga seotud kuritegusid, puuduvad märgid sellise tegevuse pidurdumise kohta, mistõttu on karistuse eesmärkide saavutamiseks olulisem kindlustada ja kaitsta ühiskonda,

isoleerides ohtliku kurjategija, mistõttu vangistuse mõistmine karistusena ongi

möödapääsmatu. Ka sanktsioonis etteantud karistusraamid (vangistus 4 – 12 aastani)

näitavad, et seadusandja on hinnanud väljapressimist samuti raske kuriteona, mille puhul on karistusena vajalik süüdlane isoleerida pikaks ajaks. See on põhjendatav ka asjaoluga, et varavastaste süütegude korduva toimepanemise tõenäosus juba neid tegusid toimepannud isikute poolt ka edaspidi, on kohtupraktika pinnalt suur. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et süüdistatava puhul vastutust kergendavad asjaolud ja raskendavad asjaolud puuduvad, samas ei põhjustanud ta õnneks raskeid tagajärgi kannatanute tervisele KarS mõttes. Seega vastutust kergendavad ja vastutust raskendavad asjaolud puuduvad, kuid karistuse määra valimisel tuleb arvestada ka sellega, et lg. 2 järgi kvalifitseerimist tingis mitte üks, vaid kolm koosseisulist raskendavat asjaolu. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta ka isiku

rolli, kuritegu on toime pannud isikute grupis. Ühelt poolt, ei ole F.Z

kannatanu suhtes ise vahetult füüsilist vägivalda kasutanud, oma käitumisega ei ole ta

mõjutanud vägivalla intensiivsust ei suurendavalt ega vähendavalt. F.Z on isik,

kes röövimise staadiumil võttis kannatanult ära arvutid, samaaegselt sellega, kui valduse

murdmisel kasutati kaastäideviijate poolt füüsilist vägivalda. Küll aga F.Z-i

ülesannete täitmata jätmisel võis kuritegu jääda sooritamata, F.Z meelitas

kannatanu MRkohtumisele, hoidis teda eksimuses kohtumise eesmärgi osas, kindlustas, et

kannatanu oleks kindlasti ka arvutid kaasa võtnud. Kannatanu on kinnitanud, et sellele

kohtumisele Soome elanikust ostjaga tuli ta just seetõttu, et kutsujaks oli temale tuttav F.Z . Samuti tuleb arvestada ka seda, et F.Z on jätkanud ka pärast 28.03.2011.a.

väljapressimise toimepanemist, helistades ajavahemikus 29.03.2011.a. kuni 31.03.2011.a., kui MRoli tema kallal 28.03.2011.a. kasutatud füüsilise vägivalla mõju all, M R´le ning nõudes M R´lt iPhone´de hankimist ja temale (s.o F.Z-ile) üleandmist. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et süüdistatavatele F.Z

`ile tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus ning seda sanktsiooni keskmise määra läheduses.

Menetluskulud:

Samas F.Z `ilt KrMS § 180 lg. 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu mitte välja

mõista, vaid jätta see riigi kanda

Samas kohus leiab, et F.Z `ilt tuleb välja mõista KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg.

2; 175 lg. 1 p. 9; 179 lg. 1 p. 1 alusel sundraha 725 /seitsesada kakskümmend viis/ eurot.

20

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1, lg.2; 175 lg. 1 p.3, p.9; 179 lg.1 p.1, 180 lg 1,2,3; 311; 312; 313;

Kohtunik:/allkiri/ Rahvakohtunikud:/allkirjad/ Koopia õige Kohtunik: