1-12-3823/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr . 1 – 12-3823

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 20.aprill 2012. a Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-3823

Kriminaalasi S.N vastu esitatud süüdistus KarS § 266 lg.2 p1 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad

süüdistatav: S.N (isikukood xxx,

elukoht puudub); emakeel-eesti keel, haridus 7 klassi,

töökoht või õppeasutusei tööta, varem kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral, viimane karistus mõistetud 27.04.2011.a. Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja poolt KarS § 266 lg.2 p.1, § 199 lg.2 p.8,9 alusel vangistusega 1 aasta;

Tõkend: ei ole kohaldatud, peetud kahtlustatavana kinni 19.04.2012.a.; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Margit LUga; Kaitsja : vandeadvokaat Priit Tartu, Advokaadibüroo Priit Tartu OÜ, Ringi t. 8 Pärnu 80014, e-post: priittartu@hot.ee Kohtuistungi toimumise aeg 20.aprill 2012. A

Juhindudes KrMS § 248 lg.1, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4, p.9, maakohus

o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada KarS § 266 lg.2 p.1 järgi ja karistuseks mõista 3 ( kolm) S.N kuud vangistust.

S.N karistuse kandmise aega arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest

19.04.2012.a..

Kohaldada S.N suhtes tõkend vahistamine kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

xxxxxxxxxxx tsiviilhagi rahuldada. Mõista välja S.N-ilt 30 eurot xxxxxxxxxxk kasuks tema omandi ja valduse rikkumisega tekitatud kahju heastamiseks. Kahjuhüvitis tuleb tasuda xxxxxxxxxxx arvele nr . 1101461495 Swedbank pangas.

Asitõendid: oranžid ja hallid töökindad TAMREX (pakend nr . 2) hävitada kohtuotsuse

jõustumisel; sinised töökindad (pakend nr . 1) ja sigaretipakk (pakend nr . 3) tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule S.N.

Kriminaalmenetluse kulud:

Mõista välja S.N-ilt menetluskuluna sundraha 218 eurot riigi tuludesse.

Määrata vandeadvokaat Priit Tartu (Advokaadibüroo Priit Tartu OÜ Tartu 51004) tasu

õigusabi eest kohtumenetluses summas 57,6 eurot. Mõista välja S.N-ilt riigi tuludesse tasu 143.40 eurot eurot kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest.

Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab kohtuotsuse alusel advokatuur

Sundraha ja menetluskulu (tasu õigusabi eest) tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr .

10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või

arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874.

Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-12-3823 sundraha ( menetluskulu).

Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on KarS-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Süüasi on saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses.

Prokurör esitas kohtule suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses ja andis üle kriminaalasja materjali. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määrava alusega KrMS § 24 lg.1 järgiet tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas.

Kohtule on esitatud kiirmenetluse protokoll ja selle juurde KrMS § 2562 lg.3 alusel lisatud KrMS § 245 andmed.

Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut: süüdistataval puudub elukoht. Ei saanud seetõttu kriminaalhooldusest rääkida, oleks ju võinud proovida. On varem

11 korda karistatud, eelmise kreiminaalasjaga oli hõlmatud 26 episoodi. Süüdistatav oli lühiajalise vangistusega nõus, ka tsiviilhagiga oli nõus. Palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse

tegemise aluseks. Asitõenditeks on S.N enda kindad ja sigaretipakk, mis tuleks kohtuotsuse jõustumisel talle tagastada, Kannatanu oma kindaid tagasi ei taha, need tuleks hävitada. S.N kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi. Saab aru, et on

kuritegu ja peab karistsue kandma. Ta on olnud tuttavate juures xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxx s.t. xxxxxmaal. Ema maja põles maha. Tal ei ole nimetada ühtki elukohta, mida kohus võiks otsusesse kirjutada. Raha saab teenida siis kui saab seeni ja marju korjata. Nüüd

pandi xxxxxmaal ka tööbüroosse kirja. Pole kunagi tingimisi karistust saanud, ikka reaalse vangistuse. On nõus kokku lepitud karistuse kandma.

Süüdistatava S.N kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu kinnitab, et kokkulepe on

kooskõlas süüdistatava tahtega ja seaduslik. Kui elukoht puudub, et saa kriminaalhooldust määrata. Ka varasem elukäik ei toeta muu karistuse kui vangistuse mõistmist. Toimepandud tegu on kuritegu ja karistus tuleb kanda. Kaitsja palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et S.N tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema vähemalt teist korda pani toime omavolilise sissetungimise , mis seisnes selles , et 19.04.2012.a kella 14.00 paiku Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtungis akna eemaldamise teel sisse valdaja tahte vastaselt xxxxxxxxxxxxxx kuuluvas xxxxxxxxx talu hoonesse , kust võttis ära töökindad väärtusega 10eurot .Sissetungimisega tekitas Ahti liivoja varalise kahju summas 20 eurot. Kokku varaline kahju 30 eurot. Sellega pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo .

Karistusseadustiku § 266 lg.2 p.1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks . 3 (kolm) kuud vangistust Karistuse aluguseks lugeda S.N kahtlustatavana kinnipidamine 19.04.2012.a.

Kannatanu xxxxxxxxxxxx tsiviilhagi 30 euro saamiseks rahuldada.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta

aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab teole ja

isikule: S.N on varem 11 korral karistatud, kandnud korduvalt vangistust, mistõttu

temale muuliigilise karistuse valik oleks põhjendamatu. Vangistust tingimuslikult ei ole

S.N-ile võimalik kohaldada, kuna tingimuslik karistus tähendab allutamist kriminaalhooldusele. S.N puudub elukoht, kus teda võiks elama kohustada ja millega siduda kriminaalhooldus ja järelevalve. Seetõttu ei ole tingimusliku karistuse kohaldamine võimalik.

Kannatanu valdust ja omandit on kahjustatud: tema hoonesse on sissetungitud aknaklaasi eemaldamise teel, on varastatud kindad. Esitatud kahjuhüvitise nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg.2 p.5, § 132 alusel.

Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest.

Kohtuistungil osalenud kaitsja advokaat on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri

juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude

hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kokkuleppe sõlmimisel ja kohtulikus menetluses: 3 pooltunni eest 57,6 euro.

Toimikus on olemas sama päeva kohta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus vandeadvokaat Priit Tartu osalemise kohta (tl.33-35), millega on hüvitatud tasu ja kulud 85,80 eurot menetlustoimingul osalemise eest. Tasu õigusabi eest kohtuistungil 57,60 eurot tuleb määrata ja välja mõista tasu ja kulud riigi tuludesse süüdimõistetult. Kokku taotletud õigusabi tasu tasu ja kulusid 143.40 eurot. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või

kohtuotsusega. KrMS § 2565

lg.2 alusel vähendab kohus sundraha poole võrra ehk 218 euroni (KrMS § 179 lg.1 p.2 järgi on sundraha 1,5x290= 435 eurot). Kohus mõistab menetluskulud välja süüdimõistetud S.N..

Kohtunik Ü.Raag