1-11-13529/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr . 1 – 11-13529

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 20.aprill 2012. a Jõgeva Kriminaalasja number 1-11-13529

Kriminaalasi A.U vastu esitatud süüdistus KarS § 424 ja § 329 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: A.U (isikukood xxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaa vald Jõgeva

Maakond); emakeel-eesti keel, keskharidus, töökoht või

õppeasutus- OÜ

Remokal juhatuse liige, varem

kriminaalkorras karistatud kaheksal korral: 1) 04. 11. 1987 Jõgeva Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 108 lg 2 p 2

alusel mõisteti vabadusekaotus 2 a, kohtuotsuse täitmine

edasilükatud 2 a; 2) 09. 04. 1991 Tartu Linnakohtu poolt

ENSV KrK § 140 lg 2 p 2 alusel mõisteti tingimisi

vabadusekaotus 2 a katseajaga 3 a, 3) 04. 02. 1993 Jõgeva

Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 alusel mõisteti vabadusekaotus 6 k; 4) 14. 03. 2002 Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 6 k katseajaga 1 a 6 k; 5) 11. 11. 2003 Lääne - Viru Maakohtu

poolt alusel mõisteti tingimisi vangistus 8 k KarS § 424 katseajaga 2 a koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1

a; 6) 12. 04. 2004 Viljandi Maakohtu poolt

KarS § 424

alusel mõisteti rahaline karistus 120 päevamäära, so 6000 EEK koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a; 7) 26.

04. 2006 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

KarS § 424 alusel mõisteti vangistus 6 k, lõplikuks karistuseks KarS

§ 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 1 a 2 k koos sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmisega 3 a, vabastati tingimisi enne tähtaega 24. 09. 2007 , karistuse ärakandmata osa 6 kuud ja 4

päeva vangistust, 8) 19.05.2009.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS järgi liitkaristus 1 aasta 6 § 424, § 329

kuud 4 päeva vangistust, KarS § 69 alusel asendatud 1088

tunni ÜKT-ga tähtaeg 1 aasta 2 kuud, töö sooritatud

ajavahemikul 03.06.2009.a. kuni 12.07.2010.a.,

väärteokorras karistatud 11 korral: 1) 22.01.2002 Jõgeva PJ

poolt HÕS § 922

lg 1 järgi rahatrahviga 720 krooni, trahv

tasumata, 2)10.06.2003 Tartu PO poolt LS § 7435

lg 1 järgi

rahatrahviga 300 krooni, trahv tasumata, 3) 14.11.2003 Jõgeva PJ poolt LS § 7419, LS § 747 järgi rahatrahviga 15900

krooni, trahv asendatud arestiga 19.09.2005 Jõgeva

Maakohtu määrusega; 4) 28.11.2003 Jõgeva PJ poolt LS § 7419

järgi rahatrahviga 18000 krooni, trahv asendatud

arestiga 19.09.2005 Jõgeva Maakohtu määrusega ; 5) 27.11.2004 Jõgeva PJ poolt AS § 70 järgi rahatrahviga 180 krooni, trahv tasumata; 6) 18.04.2005 Jõgeva PJ poolt AS §

70, KarS § 276 järgi rahatrahviga 2400 krooni, trahv tasumata, 7) 25.07.2005.a. Lõuna PP poolt Teesaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahv 900 EEK, 8) 19.09.2005.a. Jõgeva MK poolt Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahv 15600 EEK, LS

§ 747

alusel rahatrahv 300 EEK, KarS § 63 lg3 alusel

mõisteti arest 26 päeva, 9) 19.09.2005.a. Jõgeva Maakohtu

poolt LS § 74 19

alusel arest 26 päeva, 10) 15.07.2006.a.

Lõuna PP poolt LS § 74 22 alusel rahatrahv 900 EEK, 11)

22.10.2008.a. Lõuna PP poolt KarS § 262 järgi rahatrahv 1200 krooni;

Tõkend: elukohast lahkumise keeld; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto; Kaitsja : vandeadvokaat Karl Saavo, OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo Riia t. 4 Tartu 51004. Kohtuistungi toimumise aeg 11., 20.aprill 2012. a

Juhindudes KrMS § 250 lg.1, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4, p.5, p.9, p.10, maakohus

o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada KarS § 424 ja § 329 järgi ja karistuseks mõista KarS § 63 A.U lg.1 alusel 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

A.U-le on määratud kohustus ilmuda karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse 30.aprillil 2012.a. A.U karistuse kandmise aega arvestada alates tema karistuse kandmisele ilmumisest.

Tõkendelukohast lahkumise keeld A.U suhtes jätta muutmata kuni tema ilmumiseni

vanglasse karistust kandma. Vahistada A.U

karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse saabumisel.

Kriminaalmenetluse kulud:

Mõista välja A.U-lt menetluskuluna sundraha 435 eurot , paljundustasu 0.45 eurot ja kutsete saatmise kulu 2.66 eurot, kokku 438.11 eurot riigi tuludesse.

Määrata vandeadvokaat Karl Saavo (OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo Riia t. 4 Tartu 51004) tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 271.82 eurot. Mõista välja A.U-lt riigi tuludesse tasu 394.79 eurot eurot kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest.

Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulude väljamaksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab kohtuotsuse alusel advokatuur

Sundraha ja menetluskulu (tasu õigusabi eest) tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr .

10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või

arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874.

Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-11-13529 sundraha ( menetluskulu).

Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude summa kokku on 832.90 (kaheksasada kolmkümmend kaks eurot 90 senti) Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on KarS-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalasi on saabunud kohtusse menetlemiseks üldmenetluses.

A.U süüdistatakse selles, et tema juhtis 01. 08. 2011 a kl 17. 15 paiku Jõgeva linnas Piiri tn - lt Jaama tn - le mootorsõidukit „Mercedes Benz 300 D”” reg nr 190 ATB, olles alkoholijoobes - s. o. ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1, 23 mg/l kohta; seega A.U, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo; peale selle tema juhtis 01. 08. 2011 kl 17. 15 paiku Jõgeva linnas Piiri tn - lt Jaama tn - le mootorsõidukit „Mercedes Benz 300 D”” reg nr 190 ATB isikuna, keda on karistatud 19. 05. 2009 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § - de 329, 424 alusel üldkasuliku tööga 1088 tundi tähtajaga 1 a 2 k koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, millega ta hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest; seega A.U, hoidudes kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus andis A.U üldmenetluses kohtu alla 06.jaanuaril 2012.a. ja määras eelistungi kohtuistungi 11.- ja 12.aprillil2 2012. A.U 11.aprillil kohtuistungile ei ilmunud ja esitas KrMS § 170 lg.4 kohase tõendi.

Kohus määras uueks kohtuistungi ajaks 20.aprilli.

20.aprillil 2012 kohtuistungil teatas prokurör temale esitatud kaitsja taotlusest lahendada asi kokkuleppemenetluses. Kohtumenetluse pooled on pidanud läbirääkimisi ja sõlminud asjas kokkuleppe. Prokurör palub lahendada asja kokkuleppemenetluses. A.U ja tema kaitsja kinnitasid soovi lahendada asi kokkuleppemenetluses.

Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut:. Isik on varasemalt kaheksal korral kriminaalkorras karistatud, korduvalt samaliigiliste rikumiste eest. Seekordse süüteo ajal olid autos alaealised, kelle jaoks oli olukord eluohtlik. Seetõttu sai rääkida ainult vangistusest. Lepiti kokku vangistuse kandmisele ilmumise aeg. Lisakaristust määrata ei saa, kuna isikul juhtimisõigus puudub. Prokurör palub kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel.

A.U kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi. Juhtimisõigus on tal kolmeks aastaks ära võetud, tahab selle kunagi taotleda uuesti. Alkoholiprobleeem tal on. Et enam kohtu alla ei satuks, ei tohi juua. Auto, millega sõidab, on firma oma. Ta oli

nõus kokkuleppe sõlmima, üldmenetlust ei ole vaja. On ka varem sellise rikkumise eest vangistuses olnud, siis vabanes ennetähtaegselt, mõisteti liitkaristus, kuna katseajal oli uus rikkumine. Siis määrati üldkasulik töö. See on tehtud. Palub otsuse teha kokkuleppe alusel.

Süüdistatava A.U kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, see on seaduslik ja kaitsja jääb kokkuleppe juurde. Arvestades isiku

biograafiat, ei saanud muudest karistusliikidest rääkida kui vangistus. On süüdistatava

huvides rääkida kaasa karistuse valikul, mistõttu valitigi kokkuleppemenetlus. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et A.U tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses.

Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises: KarS § 424 ja § 39 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.U-le karistuseks KarS § 63 lg.1

alusel 1 (üks) aaasta 2 (kaks) kuud vangistust. A.U kohustub ilmuda karistust kandma Tartu Vanglasse 30.aprillil 2012.a., mil ta karistuse kandmiseks vahistatakse.

Kohus leiab, et A.U-le esitatud süüdistust saab menetleda kokkuleppemenetluses, kuna on täidetud selleks KrMS § 250 lg.1 järgi nõutavad eeldused.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta

aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab teole ja

süüdistatava isikule: A.U on varem kaheksal korral kriminaalkorras karistatud, neist neljal korral samaliigilise süüteo eest. Mootorsõidukiu juhtimise eest joobeseisundis on Mart lepp neljal korral karistatud ka väärteokorras. A.U on samaliigilise süüteo eest karistatud

vangistusega, mille kandmiselt ta ennetähtaegselt vabastati ja katseajal pani toime uue samaliigilise kuriteo. Seetõttu ja KarS § 56 lg.1 nõudeid arvestades ei ole õigustatud muu karistusliigi valik kui vangistus. Mõistetud vangistuse kestus on kokkuleppe tulemus. See ei ole vastuolus KarS § 56 lg.1 nõuetega ja kohus peab võimalikuks kokkuleppe alusel teha kohtulahendi.

Kohus nõustub kokkuleppes märgitud karistuse kandmisele ilmumise ajaga KrMS § 414 lg.1

alusel. Karistuse kandmise aega arvestatakse KrMS § 414 lg.2 aluselalates vanglasse saabumise ajast ja seni jääb tõkend muutmata.

Menetluskulud

Menetluskuludeks on sundraha (KrMS § 175 lg.1 p.9,), paljunduskulu 0.45 eurot (KrMS § 175 lg.1 p.5 tl.57) ja kutsete saatmise kulu 2,66 eurot (KrMS § 175 lg.1 p.10, tl.61) ja tasu kaitsja õigusabi eest (§ 175 lg.1 p.4). Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud (hilisemate muudatustega) “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: Kokkuleppemenetluse läbirääkimised, ajatasu ja kulud kahel kohtuistungil käimiseks, koos käibemaksuga kõik kokku 271,82 eurot.

Toimikus on olemas riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrused kohtueelses menetluses (tl. 51, 52), millega on hüvitatud tasu ja kulud 65.45 eurot menetlustoimingul osalemise eest ja tl.58,59, millega on hüvitatud 57.52 eurot. Tasu õigusabi eest kohtuistungil 271.82 eurot tuleb määrata. Kokku taotletud tasu ja kulude hüvitamist summas 394.79 eurot. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Menetluskulud tuleb välja mõista süüdimõistetult A.U-lt.

Kohtunik Ülle Raag