1-11-14396/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-11-14396

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.aprillil 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-11-14396 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne M.B tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 19.04.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

M.B, isikukood: xxx, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes Ka : rS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras

Jätta M.B tingimisi enne tähtaega vabastamata. vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlu

statavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 09.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi M.B enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 16.02.2012 kohtuo

tsusega tunnistati M.B süüdi KarS § 199 lg 1, § 199 lg 2 p 4,7, § 215 lg 2 p 1,2, § 121, § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, karS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 13.07.2011 08.01.2013. ja lõpp

Tingi 11.04.2012. misi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine

Kinni

pidamisasutusest M.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema xxx. Kinnipeetaval puudub juurde kõigi mugavustega kolmetoalisesse korterisse aadressil põhiharidus. Süüdimõistetu töötab alates 27.12.2011 vanglas majandustöödel, koristajana. K-raha andmetel rahalisi nõudeid summas 802,98, millest tasutud 15,42 eurot, vabanemisfondis 48,19 eurot. Kinnipeetav tunnistab alkoholi tarvitamist. Väidetavalt hakkas alkoholi tarvitama 15- aastaselt. On olnud 3 kuud ravil №orukite ravija rehabilitatsioonikeskuses alkoholi

2(4)

kuritarvitamise tõttu. Isik on olnud kriminaalhooldusel ja sellel ajal jätkas kuritegude toimepanemist. Kriminaalkorras karistatud 3 korda, väärtegusid toime pannud 27 korda. Üks kuritegu on vägivallakuritegu kus kaotas enesevalitsemise ja muutus agressiivseks. Ta on tekitanud kannatanutele materiaalset kahju autode rikkumisega ja süütamisega. Vangla toetas kinnipeetava enne tähtaegset vanglast vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanemisel kindel elukoht aadressil xxxxx xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga. Antud korter kuulub kinnipeetava emale Rxxx Hxxx. Kinnipeetava ema töö s ja on nõus poega vabanemise korral toetama nii moraalselt kui ka tab xxx-

materiaalselt. Kindel töökoht kinnipeetaval vabanemise korral puudub. Kinnipeetava käitumist vabaduses võivad mõjutada tema kriminaalkorras karistatus, väärteokorras on isikut karistatud 29 korda, enamasti KarS § 218, § 262 ja Alkoholiseaduse rikkumise eest. Isik on olnud kriminaalhooldusel. Kriminaalhoolduse puhul oli probleemiks kontrollnõuete täitmine ning Siim hartšenkole määratud ühiskondliku kasuliku töö tegemata jätmine, peale mida oli karistus täitmisele pööratud.

M.B kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist taotleb .

Prokurör M.B tähtaega vabastamist kirjalikult toetab tingimisi enne . Leides, et

vabanemisel vajab isik riigipoolset järelevalvet kriminaalhoolduse näol, tingimisi ennetähtaegne vabastamine 1 aastase katseajaga ja nimetatud ajaks käitumiskontrollile allutamisega on otstarbekas tema distsiplineerimise ja resotsialiseerimise eesmärgil, mis on võimalik tema kriminaalhooldaja järelevalvele allutamisel.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arv u , arvestades ära kuulanud süüdimõistetu am se

prokuröri ki et M.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega rjaliku arvamust, leiab,

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda.

Kinnipeetavat on varasemalt karistatud varavastase kuriteo (asja omavolilise kasutamise) ja avaliku korra raske rikkumise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all (teisel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga), esimesel katseajal pani toime uue kuriteo, teisel korral ei täitnud käitumiskontrollnõudeid ning ei sooritanud üldkasulikku tööd ning karistus pöörati täitmisele. kohtumäärusest on näha, et M.B ei täitnud Viru Maakohtu 17.01.2011

registreerimisnõuet ja talle määratud 476 tunnist üldkasulikust tööst ei sooritanud ühtegi tundi, karistus pöörati täitmisele. Viru Maakohtu 21.02.2011 kohtumäärusest (isiklik toimik lk 2) on näha, et isik ei ilmunud vabatahtlikult karistust kandma, isik kuulutati tagaotsitavaks ja tema suhtes kohaldati vahistamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks. 17.01.2011 Viru Maakohtu määrus M.B karistuse täitmisele pööramise kohta jõustus 28.01.2011 ja M.B p eeti kinni 13.07.2011. Käesoleval ajal kannab karistust varguse, asja omavolilise kasutamise, kehalise väärkohtlemise ja omavolilise sissetungi eest, kusjuures kõik süüteod peale varguse on toime pandud kehtiva katseaja jooksul. Viru Maakohtu 16.02.2012 ko -16) on htuotsuse väljatrükist (kohtu toimik lk 13

3(4)

näha, et M.B on kuritegudega tekitanud kannatanutele märkimisväärset kahju summas 1344,10 eurot.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7- on 29 korral 14) on näha, et M.B karistat , nendest 6 korral avaliku korra rikkumise eest, 7 korral Alkoholiseaduse ud väärteokorras rikkumise eest ja 5 korral väheväärtusliku asja varguse eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud riminaalhooldused M.B

k

puhul

- hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid ei ole täitnud eesmärki järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et M.B vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1- - umine on

91 06), vangistatu õiguspärane käit vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötab vanglas majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab M.B-le tõhusat parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus.

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 13.08.2014.

Va kindel elukoht ema R banedes on M.B xxx Hxxx juures aadressil xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga mis kuulub kinniupeetava emale. Vabanemisel puudub M.B kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isikul on madal haridustase, puudub mis raskendab

eriala ning töökogemus, töö leidmist ja suurendab varavastaste kuritegude toimepanemise riski.

Arvestades M.B poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod lisaks kehaline väärkohtlemine, avaliku korra raske rikkumine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uus kuritegu, kontrollnõuete mittetäitmine, ühiskondliku kasuliku töö tegemata jätmine, korduvad väärteod) on kohus seisukohal, et Siim Kuldsaare ngistusest vabastamine ei ole tingimisi enne tähtaega va

õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, ta ei suutnud täita registreerimisnõudeid ning ei sooritanud ühtegi ühiskondliku töö tundi, karistus pöörati täitmisele, mille ärakandmisele isik ei ilmunud vabatahtlikult ja oli kuulutatud tagaotsitavaks. Seega kr

. iminaalhooldus ei osuta M.B-le piisavalt mõju Süüdimõstetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. us, et Eksisteerib suur tõenäos süüdimõistetu paneb vabaduses kooskõlas karistuse toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Alkoholi tarvitamine ja rahalised nõuded (~800 eurot) omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on veel üle 8 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

4(4) Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu M.B uotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne temale Viru Maakohtu 16.02.2012 koht

tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu