1-09-10013/83 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-10013

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

18.aprillil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul kaitsja advokaat Tõnu Meidra osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu M.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist,

l e i d i s :

Harju Maakohtu 04.novembri 2010.a otsusega tunnistati M.L süüdi KarS § 389

1 lg 2 (KarS § 386 lg 1) järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 500 päevamäära, s.o 137 625 eesti krooni.

Tallinna Ringkonnakohtu 27.aprilli 2011.a otsusega tühistati Harju Maakohtu 04.novembri 2010.a otsus M.L-ile mõistetud karistuse osas ja talle mõisteti KarS § 389

1 lg 2 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 22.juunil 2011.a ning karistuse kandmisele asus M.L 21. septembril 2011.a.

M.L-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 21.septembril 2012.a.

M.L ei ole varem kriminaalega väärteokorras karistatud.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on M.L-i uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 7%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et M.L on vabanemisel olemas kindel eluja töökoht ning igakülgselt toetav lähisuhtevõrgustik. Varasemalt on süüdimõistetu olnud pidevalt tööga hõivatud ja majanduslikke probleeme abikaasa sõnul neil ei ole.

M.L kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, asuda elama oma pere juurde ja hakata tööl käima. Ta on tutvunud kriminaalhoolduse olemusega ning on valmis täitma pikemaajalise katseajaga kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi.

Kaitsja toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha M.L-i tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, kuna on alust arvata, et karistus on oma eesmärgi täitnud ning süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise risk on madal. Samuti toetavad vabastamist tema edasised elutingimused.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on M.L ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal leiab kohus, et M.L on olemas motivatsioon edaspidiselt seadusekuulekalt elamiseks. Vabanedes on tal olemas kindel eluja töökoht ning lähedaste igakülgne toetus. Käesolev vangistus on süüdimõistetu jaoks esmane kriminaalkaristus, mistõttu on selle positiivne mõju ilmselt ka mõnevõrra tõhusam.

Vangistuse jooksul on süüdimõistetu käitunud positiivselt, tal ei ole vangistusest ühtegi distsiplinaarrikkumist ning ta on osalenud vangla tööhõives.

Kuna kuritegu oli süüdimõistetul toime pandud majandustegevuses ebaseadusliku kasu teenimise eesmärgil, siis tuleb nimetatud asjaolu lugeda ka tema peamiseks uue kuriteo riskifaktoriks. Samas aga on materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal piisavalt alust arvata, et süüdimõistetu on vangistusest vajalikud järeldused teinud, tema kuriteoriskid on sellega piisavalt maandatud ning ta on motiveeritud edaspidiselt seadusekuulekalt käituma. Alkoholiga ega muude sõltuvusainetega süüdimõistetul enda sõnul probleeme ei ole ja sellele ei viita ka kohtule esitatud iseloomustavad materjalid.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et M.L-i katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmane kriminaalkaristus ja vangistuse kandmine täitnud oma eesmärgi, ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel distsiplineerimisel ja seaduskuulekusele mõjutamisel rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks ja majandusliku stabiilsuse tagamiseks peab kohus vajalikuks määrata talle katseajaks ka tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustus. Samuti peab kohus kinnipidamiskohas leitud tuttavate või endiste kaassüüdistatavatega ilma

kriminaalhooldusametniku poolse kontrollita suhtlemise välistamiseks ja seega kuriteoriskide maandamiseks vajalikuks süüdimõistetule katseajaks kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata mittesuhtlemise lisakohustuse määramist. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus m ä ä r a s :

Vabastada (IK XXX) temale Harju Maakohtu 04.novembri 2010.a M.L otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata katseaeg kestusega üks (1) aasta. M.L-ile

KarS § 78 p 2 alusel hakata katseaega arvestama alates käesoleva määruse M.L-i jõustumisest.

Määrata katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna (asuk. M.L Tallinn,Tartu mnt 85) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohustada katseajal järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: M.L

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 4, 7 alusel määrata katseajaks järgmised lisakohustused: M.L-ile

- asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele ühe (1) kuu jooksul vabanemisest alates;

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata.

Vabastada vangistusest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. M.L

Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

z

Kohtunik