1-11-7961/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.aprill 2012, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-7961 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Meelika Aava ja Sten Lind Kriminaalasi T.D süüdistuses KarS § 118 p 1 ja § 121 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 15.veebruarist 2012.a. Apellatsiooni esitaja

T. kaitsja adv. Jelena Benevolenskaja D Süüdistatav

T. (ankeetandmed Harju Maakohtu D otsuses) Kaitsja Prokurör Advokaat Jelena Benevolenskaja Anneli Lumiste

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 15.veebruarist 2012.a. T.D suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist

tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda.

Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes

advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 15.veebruari 2012 otsusega süüdi tunnistada T.D

KarS § 118 p 1 järgi ning karistada teda vangistusega 5 aastat. Süüdi

tunnistada T. KarS § 121 järgi ning karistada teda vangistusega 2 D

kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks T. -le 5 aastat vangistust. D KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 15.-16.05.2010 ja 14.03.2011,

see on 3 päeva, karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 12.12.2011.a.

T. suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse D jõustumisel.

KarS prg. 118 p.1 järgi mõisteti T. süüdi selles, et tema, 15.05.2010 D

ajavahemikul 15:00 kuni 15.30 Tallinnas, Akadeemia tee 38-42 asuvas korteris, lõi

tekkinud sõnavahetuse käigus ühel korral M F`i noaga rindkere piirkonda, tekitades M

Fil`ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi – rinnaõõnde tungiva (kaasnev nahaalune

õhkemfüseem) torke-lõikehaava vasakul pool rindkere eespinnal koos rinnaku murru

ning keskseinandi verevalumiga, mis vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 212 on eluohtlik tervisekahjustus.

KarS prg. 121 järgi mõisteti T. süüdi selles, et tema, viibides D

13.03.2011 kella 23:45 paiku Tallinnas Akadeemia tee 38 maja teise korruse koridoris,

lõi ühel korral N G`i rusikaga näo piirkonda, tekitades viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse - parema põse piirkonna paistetuse.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Apellatsioonis vaidlustatakse T. süüdimõistmist KarS prg. 118 p.1 järgi ja D taotletakse selles osas maakohtu tosuse tühistamist ning süüdistatava õigeksmõistmist. Apellant – süüdistatava kaitsja – leiab, et tema kaitsealuse süü ei ole KarS prg. 118 p.1 järgi leidnud tõendamist. Apellatsiooni põhjendused on alljärgnevad.

T. end ülaltoodud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Ta seletas D

kohtus, et 15.05.2010.a. oli purjus ja midagi ei mäleta. Kuritegu ta ei sooritanud ja

kannatanut ei tunne. Kohus oma kohtuotsuses tõi ära, et alkoholisisaldus T.D

veres oli 2,51 mg/l . See on kooskõlas T. ütlustega D kohtus.

Kohus viitab kohtuotsuses kirjalikele tõenditele, millised kinnitavad kannatanu M F’il

torke-lõikehaava olemasolu. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ning võetusprotokoll ei tõenda samuti T. süüd KarS § 118 p 1 järgi. D

15.05.2010.a. oli Akadeemia tee 38-42 korteris ära võetud nuga ning esemed veresarnaste jälgedega. Ekspertiisi ei määratud. Asjaolu, et noal olid kannatanu vere jäljed, on oletus, mitte ekspertiisi tulemus. Võimalik,

et kellegi jooksis ninast verd ning need on kellegi teise, mitte kannatanu vere jäljed. Pole ju välistatud, et noal olid tomatipasta jäljed. Sarnased jäljed võisid olla ka põrandal

ning käterättidel, kuna korteris joodi pidevalt ning vaevalt keegi korteris korralikult koristas.

Kohus väidab, et laual paiknes verekahtlase määrdumisega kööginuga Kohus oma kohtuotsuses otseselt ei kinnita, et noal oleks kannatanu veri. Ent esimese astme kohus

teeb faktiliselt sellise järelduse, tunnistades T. süüdi KarS § 118 p 1 D järgi.

Ainsaks otseseks T. süüd tõendavaks tunnistuseks on kannatanu D ütlus kohtus selle kohta, et kannatanu on kindel, et teda lõi see, kes elab selles korteris.

Juhin tähelepanu sellele, et 15.05.2010.a. kannatanu ei teadnud, kes elab selles

korteris, korteriperemehe välimust ning külalisi ta kirjeldada ei suuda. Kannatanu ja

T. ei olnud varem tuttavad. Peale T. viibisid korteris D D

veel purjus elukaaslane M K ning purjus I I. M K üldse külalisi ei mäleta, I I polnud kohtus üldse üle kuulatud. Kannatanul M F’il oli peale haiglasse sattumisel tuvastatud alkoholisisaldus veres – 4,28 %. Sellise joobeastmega kannatanu ütlustesse tuleks suhtuda väga kriitiliselt.

15.05.2010.a. Akadeemia tee 38-42 korteris Tallinnas olid kõik purjus ning on võimatu tuvastada, millistel asjaoludel sai M F kehavigastused.

Seega esinevad apellandi arvates kõrvaldamata kahtlused, millised tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

Tallinna Ringkonnakohtu 20.märtsi 2012.a. määrusega määrati kriminaalasi

apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 2.aprillini 2012. Määratud tähtajaks esitas oma seisukohad prokurör. Oma vastuses apellatsioonile leiab prokurör, et vaidlustatud Harju Maakohtu 15.02.2012.a. otsus, kus mõisteti süüdi T.D

KarS § 118 p 1 ja § 121 järgi on seaduslik ja põhjendatud ning märgib apellatsioonis esitatu kohta alljärgnevat:

T. süü temale KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos D

(kannatanu M F noaga löömine) on tõendatud usaldusväärselt ja kahtlusteta.

Kannatanu selgitas, et teda lõi noaga Akadeemia tee 38-42 Tallinnas asuva korteri

peremees. Nii T. , tema elukaaslane tunnistaja K kui ka samas D

trepikojas elavad kohtus ülekuulatud tunnistajad selgitasid, et süüdistatav elas selles korteris juba aastaid. Samast korterist leiti ka verekahtlased jäljed, mis olid ka korterist

väljas ukse ees, korterist leiti ka verekahtlaste jälgedega nuga. Korteris sündmuskoha

vaatlusel ei nähtu, et nimetatud määrdumine võib olla tekkinust mõnest muust allikast

kui kannatanu haavast. Eksperdi arvates on kannatanu vigastus (lahtine torke-

lõikehaav) tekitatud torke-lõikevahendiga, mis võib olla nuga. On selge ja üldteada, et lahtisest haavast voolab ka veri ning seega on ainetu oletada, kas kannatanu riietel olev

veretaoline määrdumine (mida nägi tunnistaja K), korteris, kus kannatanu viibis, trepikojas, kus ta kõndis ja samas korteris olev määrdunud nuga, võib olla millegipärast

ketšupiga koos, või jooksis kellelgi ninast verd. Kohtueelse menetluse käigus ei ole

midagi sellele viitavat tuvastatud. Kannatanu oli küll alkoholijoobes kuid ta on kirjeldanud sündmust, asukohta viisil, mis kinnitab, et ta oli võimeline toimuvat tajuma ja seega ei ole kahtlust tema ütluste usaldusväärsuses.

Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 palub prokurör jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsiooniga ja sellele prokuröri poolt esitatud vastuväidetega, tuli alljärgnevatele järeldustele.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult tulnud järeldusele, et kannatanule

olid tekitatud süüdistuses nimetatud vigastused süüdistuses märgitud ajal ja kohas.

Kannatanule tekitatud vigastuse tekkemehhanism, tekitamise aeg ja selle eluohtlikkus

on tuvastatud ekspertiisiga. Kannatanu on väitnud, et ta läks korterisse asukohaga Tallinn, Akadeemia tee 38-42 ja tarvitas seal koos korteriperemehega alkoholi nendega

koos oli veel kaks meesisikut ja korteriperemehe abikaasa. Korterisse läks kannatanu

koos süüdistatava sõbraga, keda ta ei tunne. Korteris viibis veel üks juhututtav, keda samuti kannatanu ei mäleta. Ta ei mäleta ka korteriperemeest nägupidi. Kannatanul on

tuvastatud joobeastmeks 4,28 promilli, mis seletab ka seda, et ta ei mäleta temaga seltskonnas viibinud isikuid nägupidi. Kannatanu kutsus peale seda, kui temale oli

tekitatud noahaav telefoni teel välja oma sugulase I Ki, kes elab läheduses ja kes

saabus kohale ning leidis kannatanu üleni verisena tänavalt – Akadeemia teel.

Kohtukolleegium ei pea veenvateks kaitsja poolt apellatsioonis väidetut, et asjaolu, et

ekspertiisiga ei ole tuvastatud, et tegemist on kannatanu verega, annab alust

kahtlusteks, et see võis olla ka tomatipasta. Verekahtlased jäljed leiti korteris noalt,

käterätikult, vanniäärelt. Tunnistaja I.K andis ütlusi, et verejälgede järgi oli ka näha,

millisest trepikojast kannatanu väljus. Ka kannatanu riided olid tunnistaja ütluste

kohaselt verega määrdunud. Selline määrdumiste lokalisatsioon välistab kohtukolleegiumi arvates täielikult võimaluse, et tegemist on tomatipastaga. Peale selle,

et tomatipasta on nii värskel kujul, kui ka kuivanuna verest hoopis erineva tekstuuriga,

ja äratuntava lõhnaga, peaks sellisel juhul jälgede lokalisatsioon andma tunnistust sellest, et kannatanu, kes sai noavigastuse süüdistatava korteris, et tema lahtisest

haavast verd ei tulnud ja kui tuli, siis see pesti momentaalselt igalt poolt ära. Samas

jäeti aga pesemata laialiasetsevad tomatipasta plekid. Selline olukord on

kohtukolleegiumi arvates elulise usutavuse aspektist välistatud. Asjaolu, et ka

kannatanu riided olid verega koos ja kannatanul ninast verd ei jooksnud, välistab ka

kaitsja versiooni sellest, et kellelgi teisel võis ninast verd joosta määrides kannatanu riided.

Kohtukolleegium nõustub ka maakohtu järeldusega selles, et kannatanule tekitas

eluohtliku vigastuse noalöögiga süüdistatav. Siinjuures märgib kohtukolleegium, et

sama küsimus tulnuks kohtul lahendada olemasolevate tõendite pinnalt ka olukorras, kus avastatud verekahtlaste jälgede osas oleks teostatud bioloogiline ekspertiis nii nagu

seda peab vajalikuks apellant ja kui oleks tuvastatud, et tegemist on verega, mis võib

pärineda kannatanult. Küsimusele, kas maakohtu poolt tehtud järeldus on

usaldusväärselt ka tõendamist leidnud, vastab kohtukolleegium jaatavalt. Tuleb

nõustuda, et käesoleval juhul baseerub selline järeldus sisuliselt ühel tõendil – kannatanu ütlustel. Mitte vähetähtis ei ole aga seejuures asjaolu, et kannatanu näol on

tegemist otsese tõendiallikaga ja seega ka omavad tema ütlused otsese tõendi jõudu.

Pidades võimalikuks otsustada isiku süüküsimus ühe süüstava tõendi alusel peab

kohtukolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu seisukohale, mis on väljendatud otsuses

nr. 3-1-1-10-11 p.-s 23-26 . Viidatud otsusest on väljaloetav arusaam, et oluline on, et

süüstav tõend kummutaks tõstatatud kahtlused. Riigikohus selgitab, et

Tsiteeritut on Riigikohus täpsustavalt

selgitanud oma otsuses nr.3-1-1-15-12 p.-3, märkides, et Kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel ja nende tunnistamisel usaldusväärseks ka osas, mis puudutab küsimust, kes teda noaga lõi, arvestab kohtukolleegium järgmisi asjaolusid. Kannatanu kinnitas maakohtu istungil, et teda lõi noaga temale ootamatult selle korteri peremees, kus ta külas oli. Maakohtu poolt on üheselt tõendatud, et Akadeemia tee 38-

42 korteris elas alaliselt süüdistatav. Kannatanu oli purjus ja ta on ka ausalt tunnistanud,

et ta ei mäleta seda isikut e. korteriperemeest nägupidi, kuid joobeaste ei seganud tal peale saadudu noalööki adekvaatselt käitumast. Ta lahkus korterist, tunnetades ohtu, et

seal võib rünne korduda ja et korterist ei pruugi olla tal võimalust helistada ja abi

kutsuda. Ta oli võimeline otsustama ja mobiiliga helistama praktiliselt kõrvalmajas elavale sugulasele – tunnistaja I.Kilesaades seega aru, et just see isik võib jõuda tema

juurde kõige kiiremini. Hädaabi numbrit ei pruugi kõik teada või sellises olukorras

võimelised meelde tuletama, mistõttu on selline kannatanu käitumine ainuõige ja ei pruugi alati ka täiesti kainele kuriteo ohvrile pähe tulla.

Tunnistaja I.Ki poolt kohtus antud ütluste kohaselt vastas kannatanu tema küsimusele,

mis juhtus, et ta ei tea, ilmselt tarvitasid alkoholi ja siis juhtus midagi. Kohtukolleegium

leiab, et see ei anna alust väita, et versiooni selle kohta, et teda lõi korteri peremees,

mõtles kannatanu hiljem välja. Olukorras, kus on isikul on rinnaõõnde tungiv lahtine

torkehaav, on liiast nõuda temalt pikki selgitusi. Kannatanule on sel momendil elutähtsam esmaabi ja enda säästmine kuni arstiabi saabumiseni. Ka puudus kohtukolleegiumi arvates kannatanul motiiv alusetult süüstada süüdistatavat.

Süüdistatava näol on tegemist temale võõra inimesega, kellega ei olnud tal mingeid

vaenulikke suhteid. Materiaalse huvitatuse märke ei ole kannatanu käitumine ka ilmutanud – ta ei ole materiaalseid nõudmisi esitanud. Seega, olukorras, kui ta tõesti ei

oleks kindalt teadnud, et just korteri peremees teda lõi, oleks ta võinud ka öelda, et ei ole kindel või et lõi keegi kolmas seltskonnas viibinud temale tundmatu isik. Siinjuures

peab kohtukollleegium vajalikuks veel märkida, et sündmuskoha vaatlusprotokolli

kohaselt oli köögi laual kaks viinapitsi, mis annab ka aluse järeldada, et arutatava sündmuse toimumise ajaks olid jäänud süüdistatav ja kannatanu laua äärde kahekesi.

Eeltoodu alusel peab kohtukolleegium usaldusväärselt tõendatuks fakti, et süüdistatav

lõi kannatanut noaga. Sellele käitumisele on maakohus andnud ka õige

karistusõigusliku hinnangu ning on oma sellekohast otsust põhjendanud. Samuti on

maakohus motiveerinud T. -le mõistetava karistuse määra. Kohtukolleegium D

ei pea vajalikuks oma otsuses maakohtu põhjendusi korrata kuna nõustub nendega

täielikult. Asjaolusid, millised annaks alust karistuse kergendamiseks, ei ole apellatsioonikohus tuvastanud.

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab

kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 15.veebruarist 2012.a. T. D suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja Sten Lind Meelika Aava