1-11-11046/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Ärakiri 1-11-11046

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi toimumise aeg 17. aprill 2012. a Haapsalu 12.aprill 2012 Kriminaalasja number 1-11-11046 (11239000002) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Kriminaalasi P.E 424

süüdistus KarS § järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav

P.E - , elukoht *, isikukood *, EV kodanik *haridus,

emakeel * keel, *, karistatus: 1) 27.04.2010 Lääne Prefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 1200 krooni, tasumata, 2)31.08.2011 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1,4 alusel vangistusega 1 aasta tingimisi 18-kuulise katseajaga

Kaitsja Advokaa

t Ants Nõmmik

RESOLUTSIOON

1. P.E KarS 424

vangistusega 4 Süüdi mõista § järgi ja karistada (neli) kuud.

2. KarS § 65 lg 1 alusel, suurendada Pärnu Maakohtu 31.08.2011 kohtuotsusega nr 1-11-6055 P.E-l

mõistetud 1-aastast vangistust, mõista P.E-le liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 2 kuud. (kaks)

3. Vastavalt KarS § 74 lg 1 3 jätta ärakandmata , vangistus P.E suhtes tingimuslikult

kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata vangistust ei pöörata 1-aasta 2-kuulist

täitmisele

(kahekümne nelja kui P.E 24 ) jooksul ei pane toime uut kuulise katseaja tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

3.1. P.E katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja Määrata Pärnu määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1 tulenevat kohustust

:

3.1.1.

elama oma alalises elukohas *;

2

3.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

3.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; , töö või õppimiskoha vahetamiseks

3.1.6. täitma Pärnu Maakohtu 31.08.2011 kohtuotsuses nr 1-11-6055 määratud kohustust hüvitada kannatanutele A P, EA ja K K tekitatud kahju.

3.2. Katseaja alguseks lugeda akohtu kohtuotsuse nr 1-11-6055

Pärnu Ma kuulutamise päev, s.o 31.august 2011. a.

3.3. Kui P.E

katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib

kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katsea ga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. e

4. P.E-lt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2

(kaheks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsu

se jõustumisest.

5. Tühistada P.E suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

6. P.E riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud Välja mõista ’lt /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr le

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal,

arveldusarvele nr 17001577198 №rdea Bank, . Maksekorralduse viitenumber 2800049696 selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-11-11046, menetluskulu)/:

-tunnistajakulu 14 eurot 29 senti; (neliteist)

-

koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti.

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva

jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 7.Jätta rahuldamata taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks.

8.Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri

büroole on kohustatud . P.E viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon.

Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu 10 päeva jooksul kohtuotsuse Maakohtu Haapsalu kohtumajja kuulutamisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS P.E selles, et tema juhtis 24. juulil 2011.a kella 03:00 kuni 04:28 ajal Hiiu süüdistatakse

maakonnas Käina vallas Käina alevikus Lõokese ja Mäe tänaval T T P kuuluvat mootorsõidukit

Mercedes Benz E200 registreerimisnumbriga * alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,89 mg/l +- 0,09 mg/l, seega oli

3

alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,80 mg/l, mis on tuvastatud tõendusliku

alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid, mille

kohas

elt juht ei või olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani P.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et ja kuriteo kuriteo toimepanemise aega tuleb täpsustada toimepanemise ajaks tuleb lugeda kell 04.00-04.28. KrMS § 268 sätestab kohtuliku arutamise piirid

ja lõige 3 ütleb, et süüdistuse muutmine KarS § 268 lg 2 mõttes ei ole esitatud faktiliste väidete

parandamine. Kohus leiab, et eelnimetatud seadusesätetest lähtudes oli prokuröril õigus täpsustada

kohtulike vaidluste ajal kuriteo toimepanemise kellaaega ja kohus uurib P.E-le esitatud süüdistust, kus kuriteo toimepanemise kellaajaks on 04.00-04.28.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Teo vastavus süüteokoosseisule. KarS § 424 kuriteona ette

näeb mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Prokurör

taotles jätta süüdistatava P.E ütlused kui ebausaldusväärsed tõendite kogumist

kõrvale, kuna süüdistatav on kohtus ja kohtueelsel uurimisel oluliste asjaolude kohta andnud erinevaid ütlusi. Süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrolliks avaldas kohus prokurör

i taotlusel ka

P.E kohtueelsel uurimisel antud . ütlused Et hinnata süüdistatava ütluste usaldusväärsust, võrdleb kohus kõigepealt süüdistatava kohtus ja eeluurimisel antud ütlusi. P.E

kohtus - on sel õhtul autoga sõitmise kohta andnud ütlusi ööklubi pandi kinni, siis tahtis minna sõitma, aga siis tulid need noormehed ja neiud, kellega koos oli juurde, ja ütlesid, et siin , tema on inime - lubas, mingeid si, kes teavitavad sellest kohe politseid, siis istus üks teine noormees rooli

tundemärke, et ta purjus oleks, ei olnud. See noormees oli nooremapoolne, pikemat kasvu, ta oli kuskilt kaugemalt ta oli tema arust Tallinnast. L d autosse n -olla isegi viiekesi. – äksi eljakesi, võib №ormees istus rooli, tema

d Luige baari istus kõrvale ja vähemalt kaks tüdrukut istusid taha. Sõitsi poole . , kedagi rohkem tee peal peale ei võtnud Kohtueelses menetluses P.E - on autoga sõitmise kohta andnud ütlusi mäletab, et Carribast läks auto rooli üks teine noormees, temaga tutvus Carribas, tema nimi algas M tähega lühike nimi, 25-27 aastane, nägu ei mäleta, pruunid juuksed siili soenguga. Oli joonud, enne seda sündmust ei mäleta midagi, abikaasat Car iis üks noormees ütles talle seal, et ta ise sõitma ribas enam ei olnud. S ei läheks ja tema istus siis ise rooli ja siis mäletab, et auto oli tankla juures oleva baari juures. Ise ei mäleta, et oleks autot juhtinud ja ei mäleta autoga sõitmist ka mitte.

P.E selgitas

kohtuistungil erinevate ütluste andmist järgmiselt – i rääkinud, et 4 miks e -5 inimest autos olid . Ei tea, miks ei palunud, et uurija selle – rääkis aga uurija ei ole kirja pannud

protokolli kirja paneks, gaduses. Kartsid oli tol hetkel väsinud ja se praamile hiljaks jääda, sest

abikaasa pidi järgmise päeva hommikul minema Soome. li öö läbi magamata, kui õhtul ütlusi O andis, oli alles alkoholijoobes. Ei olnud enam nii suures joobes, aga joove oli alles, sest ei olnud

maganud. Autoga sõitmise asjaolud tulid meelde, sest kodus oli pikemalt aega selle üle järele mõelda ja tuli meelde. Kohus leiab, et P.E on tõepoolest kohtueelsel uurimisel ja kohtus andnud sündmuste oluliste asjaolude kohta erinevaid ütlusi. Kohus ei loe usaldusväärseks P.E antud põhjendusi, miks ta

on erinevaid ütlusi andnud. Kohus leiab, et P.E ütlused selle kohta, et ütlused on sellepärast erinevad, et ta kiirustas ning tema terviseseisund ei olnud kõige parem, ei ole usaldusväärsed. Tl 27- 28 on P.E ülekuulamise protokoll, kus ta on 24.07.2011 ütlusi andnud. P.E on kirjutanud

4 protokolli alla – protokoll on koostatud minu ütluste järgi, läbi loetud ja vastab tõele. Kohus leiab, et

kohtueelsel uurimisel on P.E selges kahel korral õnaliselt väitnud, et autoga sõitmist ta ei

mäleta – see ei ole ühekordne juhuslikult kiirustades öeldud lause. Kohtus on ta aga väitnu

d, et

mäletab, et kui võõras noormees rooli stus (mida ta mäletas ka kohtueelsel uurimisel), siis istus i autosse peale tema veel 2-3 tütarlast. Kohus leiab, et nii mitme inimese autosse istumine on selline oluline fakt, mis ei saa kord ununeda ja siis jälle meelde tulla.

Kohtus on P.E öelnud, et politseile Luige baari juures ei näidanud, kes sõitis selle autoga, sellepärast, et ei leidnud seda noormeest üles ja nad ei lubanud sinna baari sisse minna. Nad küsisid, kas oskab E seda noormeest näidata, ütles, et seda noormeest ei ole seal väljas. i lastud enam pärast

autosse sisseminekut välja. ütlused on ka ütlustega Kohus leiab, et P.E tunnistaja V.V

vastuolus küll väitis, et noormees juhtis autot, kuid kirjeldada ta – tunnistaja väidab, et P.E seda noormeest ei osanud.

Kohtueelsel uurimisel P.E on

öelnud, et enne seda sündmust (autoga sõitmist) ei mäleta midagi.

Kohtus aga andis detailseid ütlusi selle kohta, kellega ta baaris koos oli ja kuidas turvamees L.P temaga sel õhtul suhtles. Miks tunnistaja L P näitas näpuga, et just sõit ä tema is - kki ta solvus,

ei oska öelda Erinevaid ütlusi ja seda,

miks ta kohtueelsel uurimisel turvamehest ja konfliktist temaga ei rääkinud, põhjendas kiirustamisega praami peale. Kohus leiab, et P.E eeluurimisel ja kohtus antud ütlused autoga sõitmisele eelnenud sündmuste

kohta on erinevad olulistes faktides. Kohus leiab, et ei ole usutav, et isik kaheksa kuud peale

sündmuse toimumist (kohtuistungil) saab mäletada sündmust väga detailirohkelt, kui ta vahetult peale sündmust on väitnud, et oli sel päeval alkoholi tarvitanud ja ei mäleta ei ööklubis olemisest ega autoga sõitmisest midagi. Kohus leiab, et P.E ütlused ei ole usaldusväärsed, sest vastuolu on nii tema enda poolt kohtus ja eeluurimisel antud ütlustes kui ka P.E ja tunnistaja V.V ütlustes. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et P.E ütlused tuleb tõendite kogumist välja

, sest tema ütlustes esinevate oluliste vastuolude tõttu ei ole tema ütlused usaldusväärsed.

Kohus uurib teisi kohtule esitatud tõendeid. Tunnistaja L P andis kohtuistungil 24. juulil 2011 oli turvamehen

ütlusi, et a tööl ööklubis Carriba (töötas seal Hotell Lõokeses tänav on ka 2010 novembrist kuni 30. detsembrini 2011), see asub , vist Lõokese äleta sel öö üks naisterahvas soovis minna alkoholijoobes . Klubi avatakse kell 11. M b, et l

sõitma autoga ee naisterahvas läks auto juurde, pani auto Mercedes Benz, mille number oli *. S

käima, istus autorooli. Ütles talle ühe korra, et ärgu mingu sõitma Siis läksid mingid noormehed

temaga rääkima, et ei läheks sõitma. Ütlesid, et ärge minge sõitma, politsei on siinsamas, te jääte vahele. Siis ta jättis mootori seisma, tuli klubisse sisse tagasi ja võttis omale veel ühe joogi. Kuna tööpäev sai läbi , siis läks sõpr (kella 4 ajal)

a koju viima, umbes 1 km kaugusele, Luige baari juurde. Siis see auto jäi veel Carriba juurde. Kui tagasi tuli siis P.E tuli Jetoili tankla juures vastu (ei jõudnud oma töökohani) ümber jäi Käina ristmikul seisma, , siis keeras Jetoili parklas ja P.E võttis sealt ühe noormehe peale, kes istus tagaistmele. Siis P.E hakkas uuesti liikuma ja siis hakkas ka tema i

liikuma ja sõit s talle järgi.

Seda autot juhtis see naisterahvas, kes siin kohtusaalis on (P.E). Kui ta Jetoili tanklas vastu sõitis, siis ei näinud autoroolis oli, on kindel. See auto kuni autos kedagi teist. Selles, et P.E Luige baari ette liikumiseni, oli kogu aeg . Ootas nii kaua kui politsei saabus, siis juhi vaateväljas kohal vahetust ei toimunud. Seega tunnistaja L.P ütlustest tuleneb, et tema nägi selgelt seda, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis

süüdistuses märgitud autot P.E.

Tunnistaja L.P autot juhtimas on selgitanud ka asjaolusid, mis toimusid enne seda, kui ta P.E nägi, sest P.E soovis juba eelnevalt minna autot juhtima, kuid kaaskodanikud keelasid teda. L.P selgitas, et oli helistanud enne seda 112, siis vahepeal oli helistanud politseinik Mihkel Karjamaa,

5 ütles, et kui näe . Kui nägi seda autot liikumas, b seda autot kuskile poole liikumas, siis helistaks talle

helistas politseile, siis politsei

iski siis ütles, et sõidaks autole järgi ja vaataks, kuhu ta läheb. Sõit

järgi ja ta sõitis Luige baari juurde, politsei oli 2 3 minutiga kohal. Näitas politseile, kes oli auto -

roolis. Kui politsei tuli, siis naisterahvas to tuli just autost välja. Kui näitas politseile kätte, kes au roolis oli, siis politsei lasi

ta minema ja läks koju. Tunnistaja V V oli andis kohtuistungil ütlusi, et ööl vastu 24. juulit 2011 ühispatrullis patrullis koos

Kärdla konstaabli Mihkel Karjamaaga. Öösel peale 2 tuli Pärnu Juhtimiskeskusest väljakutse,

et Carriba baari ees seisab Soome numbrimärkidega Mercedes Benz, milles on joobes tundemärkidega

naisterahvas. Juhtimiskeskusest teatati, et neile teatas Carriba turvamees hr P - konstaabel Mihkel

Karjamaa sai juhtimiskeskusest hr P telefoninumbri, millele helistades suhtes hr P. M. Karjamaa palus hr P silma peal hoida sellel autol, kui see liikuma hakkab, siis järgneda talle ja patrullile siis teada andma. P (see oli vist atrull oli hetkel Kärdlas, kohe ei reageerinud kutsele. Kui Carribast tuli uus väljakutse peale kahte) s d , et käib kaklus, elle kakluse väljakutse peale hakkasi kohale sõitma, kui poolele teele jõudsi , siis hr P helistas, et Mercedes Benz hakkas liikuma. M. Karjamaa palus P võimaluse korral d autole järgneda.

Kohus leiab, et tunnistaja V.V ütlused sünduste käigu kohta kinnitavad tunnistaja L.P ütlusi.

Tunnistaja V.V kinnitab, et juhtimiskeskuselt tuli teade alkoholijoobes isikust, kes soovib autoga

Mercedes Benz sõitma minna Carriba ööklubi juures ja teatajaks oli turvamees L.P, kellele M.Karjamaa ka edaspidiseks käitumisjuhiseid jagas. Tunnistaja Viisimaa kinnitab ka seda, et P

helistas Karjamale ja teatas, et auto liigub ja Karjamaa palus tal autole järgi sõita. Tunnistaja V

kinnitab ka, et P viitas P.E-le kui autot juhtinud isikule koheselt kui politsei sündmuskohale jõudis.

Kaitsja leidis, et tunnistaja P ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ta ei mäleta, et sel ööl ööklubis kaklus oleks olnud. Tunnistaja P ütles kohtuistungil, et 24. juuli 2011 ei olnud klubi sulgemise ajal

mingeid kaklusi ldiselt volitusi turvamehena ei olnud, aga , ei sees ega väljas. Väljaspool klubi ü

reageeris alati sellele, mis väljas toimub. Tunnistaja V kinnitas, et politsei sai sel ööl väljakutse

(juhtimiskeskusest) Carriba ööklubi juurde, kus pidi lus olema. Poolel teel väljakutsele s.o. väljas kak

kakluse kohale, said teate, et kaklus on lahenenud, ei tea kes teatas seda kas juhtimiskeskus või turvamees. kl Siis sõitsid ubi juurest mööda, käisid parkimisplatsil ja fikseerisid, et kõik oli rahulik ja sõitsid ige baari juurde. Lu Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud ühtki tõendid, et tunnistaja P sel õhtul nägi Carriba läheduses

kaklust ja sellest midagi teaks. valikulises Seega ei ole asi mitte sündmuste mäletamises, vaid tõendamist ei ole leidnud, et näinud sel õhtul ööklubi lähedal ka tunnistaja P oleks klust, sest tunnistaja V on öelnud, et väljakutse selle kohta tuli juhtimiskeskuselt ja seda ta täpselt ei mäleta, kes teatas, et kaklust enam ei ole.

Kohtus kinnitas , et talle ei meeldi kui nad on tunnistaja L.P inimesed sõidavad purjus peaga, potentsiaalsed mõrtsukad, iha küll ei pea. Kohus leiab, et tunnistaja käitumine olukorras, kus ta nägi v

joobes isiku sellest koheselt politsei kavatsust minna autoga sõitma, le teatas ning seejärel politsei korraldusi

järgis, on igati eeskujuvääriv, sest tõepoolest joobes juht on ohuks kõigile kaasliiklejatele. Seega kohus ei leia, et tunnistaja L.P oleks olnud mingi isiklik vihavaen süüdistatava vastu vaid ta käitus vastutustundliku kodanikuna.

Edasist sündmuste käi nägi seda autot Luige baari juures, auto ku oskab kirjeldada - tunnistaja V.V

seisis seal ja autojuht oli autost väljas ja seisis auto juures. ohale jõudes tuli P K nende juurde ja osutas näpuga P.E peale, et see isik tuli sealt autost välja. Jäi seisma mõned meetrid eemal

d risti Mercedese suhtes. Mercedese juures oli 3- . 4 inimest, baari juures umbes kümmekond

6

M. Karjamaa palus P.E patrullautosse istuda, mida ta ka tegi. Siis paluti tal puhuda

indikaatorvahendisse, millest P.E algul keeldus . Siis M. Karjamaa , ei põhjendanud, miks

tutvustas talle tema õigusi ja kohustusi ja seda, et keeldumise puhul on politseil õigus viia ta meditsiiniasutusse vereproovi võtmiseks, siis selle peale ta nõustus puhuma. Indikaatorvahend näitas

alkoholijoovet, siis käskis M. Karjamaa puhuda tõenduslikku alkomeetrisse, mis näitas samuti joovet. P.E n . äiduga oli vist nõus, kirjutas protokollile alla, lugedes enne läbi Pärast seda koostas M. Karjamaa protokolli.

Seda, et politsei P.E-ga sündmuskohal 24.07.2011 kohtus nagu kinnitas tunnistaja V.V ja tema

joovet sündmuskohal kontrollis, näitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 16/, kus P.E suhtes on 24.07.2011 kell 04.28 kasutatud indikaatorvahendit, Käina alevikus Mäe 2 kontrolli tulemus positiivne ja P.E on protokolli allkirjastanud.

Tunnistaja V.V kinnitas ka, et P.E suhtes kasuta 17-18 on ti ka tõenduslikku alkomeetrit. Tl

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga

, mille kohaselt 24.07.2011 Käinas Mäe tn 2 suhtes tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest kell 05.01-05.06 kasutati P.E

7110 EST nr.AR -00 0,80 mg/l. P.E on protokollile alla BK 30, mille lõplik mõõtetulemus oli kirjutanud.

Kohus leiab, et nnistajate L.P ja V ning tu .V ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükiga on tõendamist leidnud, et P.E oli

24.07.2011 isikuks, kes

juhtis mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte

vähem kui Liiklusseaduse § 69 lg 5 sätest 0,80 mg/l kohta. Sellega rikkus P.E atut, et

mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht

kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Liiklusseaduse § 69 lg 6 sätestab, et mootorsõidukijuhi joobeseisund tuvastatakse politsei ja

piirivalve seaduses sätestatud korras. Kohus leiab, et käesoleval juhul on P.E esinenud alkoholijoove tuvastatud vastavalt politsei ja piirivalveseaduse § 7-24.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud

4 tegevusega pani P.E toime KarS § 42 järgi

kvalifitseeritava kuriteo nagu see talle süüdistuses süüks oli arvatud, s.o. mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes.

Kohus leiab, et P.E pani kuriteo toime otsese tahtlusega ta oli teadlik, et on alkoholi

– tarvitanud, ta teadis, et ei tohi autot juhtid , et ta ei juhiks autot, kuid a, kõrvalised isikud ütlesid talle ta ei hoolinud sellest . ja juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esi P.E

tatud tõendeid, mis välistaks süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tuleb talle esitatud süüdistustes KarS § 424 P.E järgi süüdi mõista.

KARISTUS Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. KarS § näeb karistusena ette rahalise karistuse või 424 kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest karistamise alus on isiku süü, - mis käesol süü on keskmine, tema joove evas kriminaalasjas on tuvastatud. Kohus leiab, et P.E

7

oli , mille seadusandja loeb kriminaalkorras karistatavaks juhil olevaks joobeks miinimummäära ,

lähedane. Samas asjaolu, et P.E ei hoolinud kaaskodanike keelamisest ja ikkagi asus alkoholijoobes olles autot juhtima, suurendab tema süüd. Kohus leiab, et karistust kergendavad karistust raskendavad asjaolud puuduvad. ja

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tl 25 kohaselt on P.E kahel korral karistatud karistusregistri teatise – Lääne Prefektuuri

27.04.2010 otsusega KarS § 218 lg 1 alusel ning Pärnu maakohtu 31.08.2011 kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-11-

6055 KarS § 209 lg 2 p 1, 4 alusel vangistusega 1 aasta KarS § 74 alusel katseajaga 18 kuud. Seega oli P.E käesoleva kuriteo toimepanemise ajal üks väärteokaristus ja seda mitte liiklusrikkumise eest.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et P.E

väärtushinnangud on paigast ära, ta o ohtlik ühiskonnale, sest liiklusnõuded on li oma teoga kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus.

Eeltoodu näitab, et P.E tuleb karistada vangistusega, seda just süü suuruse ja õiguskorra

kaitsmise huvidest lähtudes. tuleb karistada seaduses ettenähtud Kohus leiab, et P.E

karistusmäära miinimummäära määrast suuremas määras, sest karitust kergendavaid asjaolusid ei esine. Kuna käesoleva kriminaalasjas tegu on toime pandud P.E poolt enne Pärnu Maakohtu arutatav 31.08.2011 kohtuotsuse kuulutamist, tuleb P.E-le mõista liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel. Samas leiab kohus, et P.E suhtes saab kohaldada Ka

rS § 74, s.t, et vangistuse ärakandmine

P.E polt ei ole otstarbekas ja vangistus tuleb P.E a , suhtes jätta tingimisi kohaldam ta määrates katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. P.E Kohus leiab, et allutamine

käitumiskontr täidab karistuse eesmärgi ja kohus leiab seda seetõttu, et P.E on eelmise ollile kohtuotsusega allutatud käitumiskontrollile ja karistusregister näitab, et selle aja jooksul, kui ta on

olnud allutatud käitumiskontrollile, ei ole ta uusi õigusrikkumisi toime pannud. Katseaja alguseks tuleb lugeda eelmise kohtuotsuse kuulutamise aeg s.o 31.08.2011, kuid kohus pikendab katseaega, et tagada käitumiskontrolli kindel positiivne mõju. Tl 19 on P.E juhiloa koopia, mis näitab, et P.E on olemas juhtimisõigus. KarS § 50 lg 1

p

1 , et sätestab mootorsõiduki ohutu liiklemise eeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdlasele kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. KarS § 50 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes

kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. See erisus kohta ei käi. Riigikohus on

P.E korduvalt asunud seisukohale, et kui dis, tuleb süütegu seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisun juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ning ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta selle lisakaristuse kohaldamata. Kohtule ei ole esitatud selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks selle, et P.E suhtes lisakaristust ei tuleks kohaldada. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamise aluseks käesoleval

juhul on nii P.E

süü suurus kui ka karistuse üldpreventiivne eesmärk – õiguskorra tagamine.

Samas leiab kohus, et lisakaristust tuleb kohaldada miinimummäära lähedases määras, kuna

P.E ei ole eelnevalt toime pannud liiklusalaseid süütegusid ja teda ei ole eelnevalt karistatud

juhtimisõiguse äravõtmisega, seega kohus leiab, et karistuse eesmärke täidab lisakaristuse kohaldamine miinimummäära lähedases määras. TÕKEND P.E suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 4/, mis tuleb tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. TSIVIILHAGI Tsiviilhagi ei ole kriminaalasjas esitatud. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

8 1 sundraha .

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev . P.E-lt tuleks välja mõista sundraha vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 astme kuriteos süüdimõist II misega, mis on 1,5x290= 435 eurot -11- . Pärnu Maakohtu 31.08.2011 kohtuotsusega nr 1 6055 on P.E-lt välja mõistetud sundraha seoses II astme kuriteos süüdimõistmisega ja seetõttu käesoleva kohtuotsusega

sundraha väljamõistmisel ei kuulu, kuna käesolevas kriminaalasjas arutatav kuritegu on toime pandud enne eelnimetatud kohtuotsust.

2. koopiate tegemise kulu KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on menetluskulu kaitsjale toimikust ja käesolevas kriminaalasjas on see 0,45 eurot 21 /tl /. 3. Tunnistajale makstud

sõidukulu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt ja käeoleva kriminaalasjas on see tunnistaja L.P makstud summa 14,29 eurot /tl 38/.

Kohtuistungil esitas kaitsja taotluse

valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks KrMS § 181 lg 1

alusel. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud riik. Kuna kohus mõistab P.E süüdi, siis valitud kaitsjale makstud tasu talle KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitamisele ei kuulu ja kohus jätab esitatud taotluse rahuldamata.

/allkiri/

Piia Jaaksoo

Kohtunik

Ärakiri õige