4-12-190/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-12-190 Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi

S.G kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse 01.01.2012.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,12,000009 (10220112343179) Kvalifikatsioon: AS § 70 Kaebuse esitaja S.G (isikukood xxx, elukoht xxx ) Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur liiklusjärelevalve talitus Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 120 lg 1, 132 p 2, § 133-135, 155-156, KarS § 47 lg 1, kohus otsustas:

1. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse 01.01.2012.a

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,12,000009 (10220112343179) S.G karistuse määramise osas ning teha selles osas uus otsus.

2. Mõista S.G-le AS § 70 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, so 80

(kaheksakümmend) eurot.

3. Rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse 01.01.2012.a kiirmenetluse otsuses

väärteoasjas nr 2302,12,000009 (10220112343179) näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 221023778606 Swedbank pangas, 10220034796011 SEB

pangas, 17001577198 №rdea Bank pangas, 333416110002 Danske Bank pangas), märkides viitenumbri lahtrisse otsuse number 10220112343179.

Edasikaebamise kord

Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus

esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

Väärteoasi nr 4-12-190

2

16.01.2012.a laekus Harju Maakohtule S.G kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvetalituse 01.01.2012.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,12,000009

(10220112343179). Nimetatud kiirmenetluse otsusega karistati S.G AS § 70 alusel

rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. Kiirmenetluse otsuse kohaselt S.G viibis 01.01.2012.a kell 17:34 avalikus kohas alkoholijoobes, räuskas,

lärmas ja suust tuli alkoholilõhna, solvates oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet.

Kaebuse esitaja vaidlustab tehtud temale kiirmenetluse otsust. Kaebaja märgib, et ei nõustu politsei poolt kirjeldatud rikkumisega. Nõustub, et viibis 01.01.2012.a kella 17:34 ajal avalikus

kohas alkoholijoobes, kuid lärmamist ja räuskamist ei tunnista. S.G palub oma kaebuses

tühistada

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse 01.01.2012.a

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,12,000009 määratud karistus s.o 320 eurot osas ning teha uus otsus, millega karistada teda väiksemas määras rahalise karistusega.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et S.G poolt toime pandud väärtegu on tõendatud tunnistaja S.Aljas´e ütlustega

ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Isiku karistamise aluseks on isiku süü ning süü peab olema tõendatud süüteomenetlust reguleerivate sätete kohaselt, seega kas väärteomenetluse või kriminaalmenetluse seadustiku sätete kohaselt. Antud juhul on tegemist AS § 70 ettenähtud väärteokoosseisuga, kus väärteokoosseisu oluliseks tunnuseks on isikul esinev alkoholijoove.

Selleks, et isikut karistada, peab isik olema avalikus kohas ja joobnud olekus. Kuivõrd menetlusalune isik viibis avalikus kohas alkoholi joobes, pidas ennast üleval ebaväärikalt, leiab

kohtuväline menetleja, et S.G on toime pannud AS § 70 ettenähtud väärteo s.o alkoholijoobe seisundis viibimise avalikus kohas, millega solvati inimväärikust ja ühiskondlikku

moraalitunnet. Karistusliigi valikul on kohtuväline menetleja lähtunud isiku isiksusest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varasemalt väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud

rahaliste karistustega, millised on osaliselt jäetud tasumata ja senini määratud karistuses ei ole isikule soovitud mõju avaldanud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09,

3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki

karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks

efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kuivõrd menetlusalust isikut on seni karistatud väiksemate rahaliste karistustega, siis kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses s.o 320 eurot on õiglane ja proportsionaalne. Kohtuväline menetleja on seisukohal et vaidlustatud

otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata.

Kohtuväline menetleja, kaebaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud S.G kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes

kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise meneteleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

3 Kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,12,000009 (10220112343179) (VT toim lk 1) kohaselt

S.G viibis 01.01.2012.a kell 17:34 Laane tn 7 avalikus kohas alkoholijoobes, räuskas,

lärmas ja suust tuli alkoholilõhna, solvates oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Kiirmenetluse otsusel väärteoasjas nr 2302,12,000009 (10220112343179) olevast S.G allkirjast nähtub, et ta on selle kätte saanud.

AS § 70 kohaselt alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis

ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks,

samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 2), et jõi viina. Indikaatorvahendi

kasutamise protokolli (VT toim lk 4) kohaselt 01.01.2012.a kell 17:34 menetlusalusel isikul

tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,42 mg/l. Indikaatorvahend

Alcoqvant 6020 on kalibreeritud kuni 28.02.2012.a. Indikaatorvahendi kasutamise protokollil olevast S.G allkirjast nähtub, et ta on selle kätte saanud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et S.G süüline käitumine AS § 70 nõuete rikkumisel on aset leidnud,

tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kaebajat on karistatud rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot. Kohus leiab, et määratud karistus on liiga suur. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt

on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud rahalise karistuse vähendamist.

Margot Mikler

Kohtunik