1-12-3624/3 · 1-12-3624/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 16. aprill 2012 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-12-3624 (kohtueelses menetluses nr 12284000050 ) riik J.J versus kiirmenetlus järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

J.J (isikukood xxx; elukoht xxx x-x

xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx, ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 266 lg 1 järgi Kaitsja advokaat Pille Toom

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (Kr -dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku MS) § Otsustused süüs ja karistamises

1.

(KarS) Tunnistada J.J süüdi karistusseadustiku § 266 lg 1 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS 65 lg oleva kohtuotsusega § 2 alusel suurendada käes

J.J-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 14. märtsi 2012. a

otsusega J.J-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 (kaheksa) kuu võrra ning mõista liitkaristusena vangistus 10 (kümme) kuud; KarS § J.J-ile

68 alusel arvata eel- vangistuse aeg

1 (üks) päev mõistetud vangistuse aja hulka ning kandmata lugeda J.J karistuseks vangistus

9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva; KarS § 69 alusel

asendada J.J-ile mõistetud vangistus 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva üldkasuliku tööga 598 (viissada üheksakümmend kaheksa) tundi ja määrata üld

kasuliku töö tegemise tähtajaks ; üldkasuliku töö tegemisel allutada KarS § 16. aprill 2013 J.J 75

lg-s kontrollile alalise elukohaga xxx x-x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx 1 sätestatud käitumis Muud otsustused

2. iminaalmenetluse kulude osas: Kr 2.1 seitseteist) € 50 senti riigi õigusabi tasu välja mõista sundraha 217 (kakssada J.J-ilt

ja 76

( ja 80 senti riigi kasuks; 294 seitsekümmend kuus) € määrata kriminaalmenetluse kulud

( ja 30 senti kakssada üheksakümmend neli) € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a

maikuust igakuise menetluskulu osa 24 nelja ja 53 senti tasumine, kuni (kahekümne ) € menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu

30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või

2

kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 19 20 senti arvestada riigi selleks otstarbeks (üheksateist) € ja määratud vahendite arvelt advokaat Pille Toomele. Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja krimina hooldus- al

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt

tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr

221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr “); 1-12-3624

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.6 kohtu -des 318 321, mille kohaselt otsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § –

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu -

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on toime pannud kuriteona omavolilise sissetungi KarS § J.J 266 selles, et tema 01. aprillil 2012. a kella 21.00 paiku tungis lukustatud ukse järgi, mis seisnes

lõhkumise teel valdaja tahte vastaselt Viljandi maakonnas xxxxxxxx xxxxxx xxx x x - R.J. korterisse.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 266 lg 1 järgi ning karistamises vangistusega 2 (kaks) kuud. KarS § 65 lg

2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 14. märtsi 2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 8 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista

10 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 1 päev s.o 16.04.2012 karistuse

tähtaja hulka ja lõplikuks karistuseks 9 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada

karistuseks mõistetud vangistus 9 kuud ja 29 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (9 kuud ja 29 päeva vangistust = 2 tundi x 299 päeva), s.o üldkasuliku tööga 598 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 12 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4

kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

3

3. Kohtuliku uurimise tulemused Kiirmenetluse kohaldamise alused on -s 256 sätestatud KrMS § 1, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on

kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist

kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM - akti S § s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistus põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S § 240 p des 2 ja 3 (kannatanu või tsiviilkostja M -

nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS § s 154 sätes - tatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § 76 lg le 1 või viide -

kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS §-le

74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; 4) muude tõendite loetelu; Kr S § M 218

lg-1 sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2). Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgid

es kokkuleppe- menetluse sätteid. 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg e 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest -l karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste

tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § ul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi -st 306 ei tekkinud koht mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku

tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on

tõendamis eme asjaolud selged, vastavuses õiguslik siooniga ning süüdistatav tuleb es u kvalifikat süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 266 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

4

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 €.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169 (

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt s 179 lg-s 1 üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab KrMS §

sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 217,50 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab -

uurimis e endale kaitsjat valinud, kuid on asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ol

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. (RÕS) § 4 lg 3 p Vastavalt

-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri

juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras koos kord hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava

J.J-iga kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õ € Süüdistatava kaitsja igusabi tasuna 64.80 . J.J-iga on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina € 19.20 .

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja

ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. võib määrata, et Kohus kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1

sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565

lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra. poole

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb

välja mõista J.J-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha

217 (kakssada seitseteist) € 50 senti ja riigi õigusabi tasu

76 (seitsekümmend kuus) € ja 80 senti (s.o 57.60+19.20) riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus J.J on kahtlustatavana kinni peetud 16. aprill 2012, seega on J.J viibinud eelvangistuses

vangistus karistusaja hulka, kus- 1 (ühe) päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel juures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

5

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik