4-12-1234/5 · 4-12-1234/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-12-1234

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-12-1234 (2315,12,002417) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi

B.I kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini

14.03.2012 otsusele nr 2315,12,002417 B.I

karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50

lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Manetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor

Menetlusalune isik: B.I, ik: XXX, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta B.I kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 14.03.2012 otsusele nr 2315,12,002417 B.I

karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200

trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg

Lodeikini 14.03.2012 otsus nr 2315,12,002417 B.I karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba

loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 17.04.2012. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg

17.05.2012. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei

esitata, jõustub kohtuotsus 18.05.2012. Kui kassatsiooniõiguse soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 25.04.2012.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 14.03.2012 otsusega nr 2315,12,002417 karistati B.I LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles,

et menetlusalune isik 25.02.2012 kell 03.10 Mustakivi tee 13 juures Tallinnas juhtis

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles palus tühistada otsuse lisakaristuse kohaldamise osas. Käib tööl Tallinnas ja ainsaks liiklemise vahendiks on auto. Menetlusalune isik põhikaristust ei vaidlusta.

Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et käib Tallinnas tööl ja ühistranspordiga tööle minna

ei saa. Vaidlusalusel ajal oli sõbral tekkinud probleem ja sõber moosis teda niikaua kuni

nõustus sõpra aitama ja asus sõidukit juhtima. Sõitis Kivila tänavalt Betooni tänavale.

Eelnevalt oli tarvitanud neli õlut ja kuus pitsi viina. Autos olnud sõber oli ka alkoholi tarvitanud. Kui kinni peeti, siis sugulane viis auto ära, enne teda tundide viisi kätte ei saanud. Mingil määral kontrollis ennast enne sõitma asumist, enesetunne oli normaalne. On tööandjat teavitanud määratud karistusest ja tööandja sõnade kohaselt kui juhtimisõigus ära võetakse,

siis tema jaoks seal tööd enam ei ole. Seetõttu taotleb otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud enamohtliku väärteo. Lubatud alkoholipiirmäära ületamine oli 0,66 mg/l. Pärast alkoholi tarvitamist asus kaebuse esitaja sõidukit juhtima. Isik on saanud juhtimisõiguse ja selle eelduseks on see, et

see isik tunneb liiklusnõudeid ja nende rikkumise eest määratavaid karistusi. Kohtuväline

menetleja on järginud KarS § 56 sätestatud karistuse määramise nõudeid. Kaebuse esitaja

käitumine näitab ükskõikset suhtumist saabuvasse tagajärge, so võimalikku karistusse.

Kaebuse esitaja väidete kohaselt on juhtimisõigus vajalik tööl käimiseks . Väärteo

toimepanemise ajal kaebuse esitaja ei töötanud. Vaatamata sellele, et kaebuse esitaja võis eeldada, et karistusena võetakse temalt ära juhtimisõigus, asus ta tööle erialal, kus on vajalik

juhtimisõigus ja ta pidi teadma, et juhtimisõiguse äravõtmine muudab võimatuks ka tööl

käimise. Juhtimisõiguse äravõtmine on kaebuse esitaja teole loogiline tagajärg ning

juhtimisõiguse äravõtmine sellise iseloomuga teo eest on kooskõlas karistuspraktikaga. Selline tegu on ohtlik ning sellise teo eest tuleb ka karmilt karistada. Tegu on toime pandud tahtlikult ning kohtuvälise menetleja määratud karistus on proportsionaalne süü suurusega.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

3 Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga

200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel

juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2

ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu

liitri kohta alkoholisisaldus 0,71 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg

arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on

lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,66

mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist määra ja on suhteliselt sätestatud piirmäära ülemmäära lähedane, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra

arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on väga suur. See aga omakorda tingib ka karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna

arvestanud kahetsust. Kohus leiab, et kahetsusavalduse arvestamine karistust kergendava asjaoluna oli põhjendatud. Karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud kaks aastat tagasi. Seega oli menetlusalusel isikul ka mõningane kogemus olemas olema, millest

pidanuks isik aru saama, et uue rikkumise toimepanemine võib tuua endaga kaasa uue karistuse. Kaebuse esitaja poolt ohtliku liiklusalase väärteo toimepanemine aga viitab sellele, et varasemad karistused ei ole oodatud mõju avaldanud ega ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada järgima liiklusnõudeid ning menetlusalune isik on näidanud, et ta on liikluses ohtlik.

Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus eelnevalt alkoholi tarvitades täielikult selles, et ta on

viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks

sõidukit juhtida. Selline kaebuse esitaja käitumine näitab kaebuse esitanud isiku üleolevat suhtumist liikluskorda ja juhi kohustustesse.

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et

senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

4

milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist

karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti

põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt

põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kaebuses esitati väide, et kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks kohe esimese korra puhul võeti juhtimisõigus ära,

sest varem ei ole teda sellise väärteo toimepanemise eest karistatud. Kohus leiab, et juhile

keelatud seisundis sõiduki juhtimine on ohtlik nii juhile enesele, kaassõitjale, teistele liiklejatele ja võõrale varale nii esimene kord kui ka teine kord. Kohtu arvates ei pea politsei

ootama tee ääres ja lugema üle neid kordasid mil kaebuse esitaja juhile keelatud seisundis ringi sõidab ja siis teisel korral kinni pidama ning juhtimisõiguse ära võtma, vaid politsei peab sellise ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldama koheselt ja oma otsusega sellise liikleja liikluses osalemise välistama. Seda on kohtuväline menetleja ka teinud.

Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et juhtimisõigus on temale vajalik tööülesannete

täitmiseks ning tööl käimiseks. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku

juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusnõuete tundmine ning liikluseksami edukas

sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse

esitanud isik on end ise teadlikult viinud sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Samas on menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus ja keda on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja tema lähedaste olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kohtu arvates tuleb sellise süüteo toime pannud isik lisakaristust kohaldades

liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmine 6 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on põhjendatult lähtutud sellest, et menetlusalusel

isikul esines karistust kergendav asjaolu kahetsuse näol, kuigi alkoholipiirmäära ületamise

määra arvestades olnuks põhjendatud ka rangema lisakaristuse määramine. Kohus leiab, et

arvestades isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määra ja tema isikuandmeid, on

kohaldatud lisakaristuse määr põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub.

Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik