4-11-4141/25 · 4-11-4141/25 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

politseĳaoskonna vanemväärteomenetleja Meelis Kaev Tunnistajad E A, I M , T R , T S Kohtuistungi toimumise aeg 16.02.2012.a., 07.03.2012.a. RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p ja § 135 lg 2 1

Jätta i korrakaitsebüroo Jõhvi I.V kaebus rahuldamata ja Ida Prefektuur

politseĳaoskonna patrull leja Meelis Kaeva 30.09.2011.a teenistuse vanemväärteomenet üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,11,006519, muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber . 10220115261012

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on

2(8) kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 16. .2012.a. 04

Asjaolud ja menetluse käik

Ida

politseĳaoskonna patrullteenistuse Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi

vanemväärteom üldmene enetleja Meelis Kaeva on 30.09.2011. koostanud a tluse otsus väärteoasjas nr 2440,11,006519, mille kohaselt I.V juhtis 27.08.2011 kella

20:59 ajal -Vasknarva tee, 47 km juures , juhil tuvastati lubatud Jõhvi mootorsõidukit

alkoholipiir - määra ületamine 0,25 +/ 0,05 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris

alkoholisisaldus on mitte väiksem kui 0,20 mg/l. Joove tuvastati 28.08.2011.a saatekirjauuringu aktiga nr 1986T. I.V pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 224 järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 69 lg 5 lg 1 . Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud menetlusaluse isiku ütlusega, tunnistaja T

S

valdamise otsusega. ütlustega, muudokumentiga ja isiku sõiduki juhtimiselt kõr

Kergendavaid asjaolusid ei ole. Vastulauses selgitab isik toimunut, palub lõpetada antud

väärteoasi seoses sellega, et ta autot ei juhtunud, vaid viibis autos koos teiste isikutega. Samuti selgitab, et esimesel ekspertiisil (kell 22.50) võis alkoholisisaldus näidata ümber 0,2

mg/g, teisel ekspertiisil (kell 3.15) aga juba üldse mingit alkoholi ei olnud. Kohtuväline

menetleja on karistuseks määranud rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 300

(kolmsada) eurot asuda . Menetlusalusel isikul tuleb VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel t

menetluskulud, joobe tuvastamisega seotud kulud, alkoholi sisalduse tuvastamise juhi

organismis, summas 14 (neliteist) eurot. ja menetluskulud on lubatud Määratud rahatrahv tasuda hiljemalt 27.10.2011.a.

I.V esitas 24.10.2011.a kohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise

menetleja otsuse

Kaebuse kohaselt täielikult tühistamist, ning antud väärteoasi lõpetamist.

kaebuse esitaja arvab, et antud asjas ülekuulatud piirivalvetöötaja ei tunnistanud seda, kui palju tema veres sisaldab alkoholi. Samuti kaebuse esitaja arvab, et menetleja ei ole märkinud, millise uuringuaktiga nimelt oli tuvastatud alkoholisisaldus veres. Toimikus on neid akte kaks ja ühega neist, mis on koostatud 28.08.2011.a kell 04.00 paiku pole tema veres alkoholi üldse

tuvastatud. Kaebuse esitaja sõnadel eelistades üht meditsiinitõendit teisele samasugusele tõendile, rikkus menetleja KrMS § 61 lg 1 nõuet. Peale selle, kuna kahe teineteist välistava tõendi olemasolul on tekkinud kahtlused alkoholisisalduse kohta veres 0,20 mg/g ulatuse, siis

olnuks vaja kohaldada KrMS § 7 lg 3, s.o tõlgendada neid kahtlusi tema kasuks. Kaebuse

esitaja arvab, et menetleja ei ole kontrollinud tema avaldust selle kohta, et 27.08.2011.a päeval ja õhtul jõi ta palju kalja, ilm oli vaga kuum ja ta käis oma sõidukaaslastega metsas.

Selle oma kohustuste mittetäitmisega rikkus menetleja tema õigust kaitsele. Seepärast palub ta kutsuda kohtusse ja kuulata üle tunnistajatena J , kes võivad kinnitada, et ta B , E A , I M

3(8)

27.08.2011.a ei tarbinud alkohoolseid jooke, kuid jõi palju kalja. Kaebaja palub kutsuda kohtuistungist osa võtta ka tema kaitsja Aleksandr Gamazin.

08.12

.2011 kohtumäärusega võeti kaebuse menetlusse.

Kohtuistungil uuritud tõendid

Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuses märgitu juurde. Kaebuse esitaja teatas kohtule

, et ta sõitis metsa oma sõpradega. Nad sõitsid järve lahedale, natukene enne Vaski Narvat. Nad korjasid seeni. Tema kaassõ tjad läksid rohkem vee äärde, tema jäi auto juurde. Nad jõid kalja, kuna palav oli ja kaua liikusid metsas ringi. Peale seda

neid märkasid piirivalvurid, kes tulid nende juurde, et kontrollida dokumente. Piirivalvurid

riidlesid nendega, et pead hoidma muru ja liiva. Nad nõustusid, rahulikult, mingit

agressiivsust nende poolt ei olnud. Nende tegevuses ei olnud midagi halba, ja nad sõitsid

läbisõiduteele. Kaebuse esitaja teatas kohtule, et 27.08.2011.a sõiduautot juhtis J B , kes käisid koos metsas. Omanik on O , kaebuse esitaja on auto kasutaja. Kui tulid metsast, juhtis

autot ka teda. Ta ise läks piirivalvurite juurde, istus nende autosse, et nendega rääkida. Piirivalvurid kontrollisid dokumente ja palusid neid lahkuda metsast. B oli Nad sõitsid ära. J rollis. Kaebuse esitaja juhtis autot metsast järve äärde. Peatusid metsa ääres, tee peale veel ei jõudnud. Ta võttis dokumendid, läks piirivalvurite juurde, et vabandada. B oli rollis ja sõitis

30- d tee peale. Piirivalvurid tegid ettepaneku kontrollida joovet. 50 meetri kaugele. Teised jäi

Ta keeld . us sellest testist ja ütles, et autojuht ei olnud tema, vaid B Pärast seda. Kui ta keeldus testist, piirivalvurid palusid tal jääda autosse. Ei lasknud teda välja, ei lubanud tal ära

minna. Kui tuli politsei, ta palus luba riided ära vahetada, jõi vett või kalja ja istus politseiautosse ning teda viidi haiglasse kontrollima alkoholijoovet. Haiglas võeti verd. Ühe

tunni pärast meditsiinitöötaja ütles, et tal on alkohol veres. Ta hakkas selles kahtlema. Ta

sõitis tagasi haiglasse, et kontrollida uuesti alkoholi. Ta ei teavitanud politseid, et läks korduvalt testile. Samuti kaebuse esitaja teatas kohtule, et ei nõustunud sellega, et juhtis autot, sest ta käis jala ning tol päeval ei tarvitas alkohoolseid jooke. Ta ütles, et ei ole nõus otsusega,

ei sellega, et oli joobes ja ei juhtis autot.

Kohtuistungil tunnistaja I M teatas kohtule, et tunnet kaebuse esitajat ja nende vahel on sõbralikud suhted. Tol päeval nad sõitsid seenele ja marjule. Olid tema ja 2 tema tuttavat J . Nad sõitsid enne kella 09.00 välja. Nad jõudsid metsas, Aleksandr ja J läksid kohe seenele,

tema J marjule. Nad väljusid metsast ja otsustasid sõita puhkama, neil olid kaasas võileivad, vesi, kali. Leidsid koha, kus olid inimesed. Puhkasid mingi aja, hakkasid otsi kokku tõmbama,

põletama enda tagant prügi. Nende juurde tuli piirivalvur, kes pildistas nende autot ja seda lõket. Ta läks ära, nad korjasid asjad kokku, Jelena istus rolli. Nad usaldavad üksteist, ja oli kokkulepe, et tagasi sõidab Jelena, sest Aleksandr juhtis ühele poolele, kuna oli varahommik, J

pidi tagasi sõitma, siis Aleksandr saab puhata, kuna J on kogemustega autojuht, ta töötab

taksojuhina. Nad istusid autosse, sõitsid metsast välja. Tunnistaja M võitsid asjad teise J , liikusid tee poole. Samal ajal Aleksandr võttis oma dokumendis, telefoni ja istus piirivalvuri

autosse. Pärast tuli patrullauto Kohtla Järvelt. Nende juurde tuli politseinik, kes ütles, et - Aleksandr viiakse haiglasse ekspertiisile ja ütles, mis aadressil ta on. Lubasid neil nende järel

sõita, kuid kuna nad sõitsid väga kiiresti. Jõudsid juba Kohtla Järvele, helistasid talle, ta tuli - välja, oli juba hilja, küllaltki pime, peale kella 23:00. Ta tuli ja istus, oli kurb, ütles, et andis kõik analüüsid ära ja siis nad sõitsid Narva. Samuti tunnistaja M teatas kohtule, et tol päeval

nad ei võtnud kaasa alkoholi, oli ainult kali ja vesi ja ta täpselt ei tea, mida Aleksandr juua

võttis, ja ise ei tundnud alkoholilõhna. Tunnistaja ütles, et kogu see aeg

ta

, kuni piirivalvuritega kohtumiseni oli rollis Aleksandr.

4(8)

Kohtuistungil tunnistaja E A teatas kohtule, et tunned kaebuse esitajat ja nende vahel on

sõbralikud suhted. Ta mäletas seda sündmust metsast, oli augusti lõpp, 2011.a. Läksid seenele, sõitsid Peipsi järve äärde kella 08.00-09.00 hommikul. Aleksandr juhtis autot. Nad Sašaga korjasid seeni, tüdrukud jooksid metsas vähem. Põhimõtteliselt neil oli L kokkulepe, et kui nad ära väsinud, siis tagasi sõidan L ei juhi autot. Pärast , see kolmas neiu, sest neil I

metsa neile poole hakkas tulema mees vormis. Ta ei tutvustanud ennast, hakkas kohe

pildistama, tal oli kõrgendatud hääletoon. Aleksandr viis ta neid juurest ära, et nad seda ei kuuleks, kuna ta vist kaustas mingeid halbu sõnu. Siis Saša läks temaga ära, nad hakkasid asju sättima, tuju oli juba paha. Siis hakkasidki koju sättima. L a sõitis järve äärest tee äärde. Ta

sõitis üksi tee peale. Nad istusid autosse ja ootasid Sašat autos. Pärast järve Aleksandr ei juhtinud autot. L oli rollis. Tol päeval neil oli kaasas jookidest mahl, kali, vesi. Ta nagi, kui Aleksandr väljus autost, siis palus juua, vist oli kali. Tunnistaja A kuulis, et see mees vormis ei olnud rahul sellega, et nad seal üldse viibisid. Aleksandr võttis dokumendid ja läks ära. Ta ütles, et peab sinna minema, ta ei rääkinud neile midagi. Ta istus seal autos vee kaua. Ootasid

politseid, siis Saša viidi minema ja nad sõitsid Kohtla Järve haiglasse. Tunnistaja A - on kindel, et Aleksandr ei tarvitanud alkohoolseid jooke, sest nad olid kogu aeg koos. Kui Saša tuli haiglast välja, siis ütles, et võeti vereproov ja et ta ei pabista, ta ütles, tal on kõik korras.

Kohtuistungil tunnistaja T S teatas kohtule, et oli patrullis, koos R a, , hakkasid lõpetam sõitsid Vask Narva suunas ja Krõõmägede vahel, nägid seal lõket, seal on keelumärk, seal on -

tõkkepuu ees, parkisid auto tõkkepuu juurde, seal oli Toyota Jaris, lõke ja 4 isikut. Ütlesid neile t nad tulid siia puhkama ja nad ei , et siia ei tohi sõita, ja nad pead siit ära sõitma. Öeldi, e

teadnud seda, et siia ei tohi tulla. Olid inimesi teavitanud, läksid oma auto juurde ja jäid ootama, et nad sõidaksid ära sealt oma autoga, ootasid 56 minutit, siis sõitis Toyota Jaris tee

äärde, siis läksid nende juurde ja meesterahvas ei olnud nõus puhuma neile. Viisid ta

politseiautosse ja kutsusid politseipatrulli. E olnud siis ka nõus puhuma viisid ta ära. ,

Meesterahvas oli üksinda, temal oli segane jutt, alkoholi lõhn, silmad liigasid, lõkke juures

olid õllepudelid. Tunnistaja S on veenutud, et antud mees oli autoroolis. Patrulli ja selle meesterahva vahel tekkis konﬂikt, miks ta peab puhuma ja autosse tulema. Isik ei saanud aru, miks ta ei tohi siin parkida ja puhata.

Kohtuistungil tunnistaja T R teatas kohtule, et isik viibis keelualal, nad palusid talt sealt lahkuda. Nad märkasid lõket, lõke oli teest paremal pool järvepoolsel kaitsealal, jäid tõlkepuu taha pidama, nägid nelja isikut, pidu ja pillerkaar käes, et auto on pargitud kaitsealale, palusid

neid lahkuda. Meesterahvas sõitis tõlkepuu tagant autoga välja, naisterahvad oli jala juba teeääres. Autos oli ta üksinda. Teised kolm isikut tulid eelnevalt jalgsi. Pidasid isikut kinni, palusid puhuda, keeldus puhumast ja nad kutsusid politsei. Tegi ettepaneku puhumiseks, et olid alkoholi tunnused, segane jutt, lõhn. Lõkkeplastil käis lähedal, tekk oli maas, piknik oli,

söögid ja joogid. Nad vestlesid näost näkku ka oli kohe aru saad, et ta oli joobes. Politseipatrull tuli 40 minuti pärast. küsis lõkke juures, kes on autojuht, ja mees Tunnistaja R ütles, et on tema auto ja naisterahvad olid tema kaasreisijad. Tunnistaja R on veendunud, et enne sõitis mees ja hiljem võis sõita naine.

Kohus avaldas järgmised tõendid:

Väärteoprotokoll st nähtub, et menetlusaluse isiku kohta alustati väärteomenetlust (tl 9), mille üldmenetluse sätete järgi 27.08.2011.a selle kohta, et I.V juhtis 27.08.2011 kella 20:59 ajal Ida- - Vasknarva maanteel , juhil Virumaa, Alajõe vald, Jõhvi mootorsõidukit

tuvas - tati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0,25 +/ 0,05 mg/l, seega väljahingatava õhu

5(8)

ühes liitris alkoholisisaldus on mitte väiksem kui 0,20 mg/l. Joove tuvastati 27.08.2011.a

saatekirja-uuringuaktiga nr 1986T kell 22:50. Oma käega kohapeal kinnitas I.V , et protokoll on tõlgitud ja arusaadav.

28.08.2011.a Joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt nr 1982T (tl 15), mille kohaselt

on analüüseks võetud veri I.V-lt kell 03:15 aadressil Ravi 10 c, Kohtla- Järve, -s Ida-Viru Keskhaigla Erakorralise Meditsiini osakond. Veres etanooli ei ole leitud. SA

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus mille kohaselt otsuse võeti vastu 27.08.2011.a (tl 19), ning kõrvaldati I.V sõiduki juhtimiselt Liiklusseaduse § 20-1 lg 2 p 2 alusel

alates 27.08.2011.a kellast 23:00 kuni kainenemiseni, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Otsus on allkirjastatud I.V ja koostaja poolt.

27.08.2011.a Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 20), mille kohaselt on analüüsiks võetud veri I.V-lt 27.08.2011.a kell 22:50. 27.08.2011.a Joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt nr 1986T (tl 21) , mille kohaselt

on analüüsiks võetud veri I.V-lt 27.08.2011.a kell 22:50. Proovimaterjali

vastuvõtmise kuupäev on 27.08.2011.a, uuringuakt nr 1986T. Etanoolisisaldus on (0,25+-

0,05) mg/g. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri on allkirjastatud I.V ja osakonna

juhataja poolt. 12.09.2011.a on I.V oma käeliselt kinnitanud, et on ekspertiisiga tutvunud.

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse

vanemväärteomenetleja Meelis Kaeva poolt koostatud 30.09.2011.a üldmenetluse otsus on

väärteoasjas nr , mille kohaselt määrati karistuseks I.V-le 2440,11,006519 (tl 24-259 Liiklusseaduse § 224 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 300 (kolmsada) eurot. Samuti menetlusalusele isikule tuli VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel tasuda menetluskulud (joobe tuvastamisega seotud kulud) summas 14 (neliteist) eurot. Menetlusaluse isiku volitamata kaitsja on koostanud vastuväite, mille kohaselt palutakse vastavalt VTMS §

29 lg 4 p 1 alusel väärteomenetlus lõpetada, tuues välja mitmeid endapoolseid asjaolusid.

Kohtuväline menetleja on küll enne otsuse vastuvõtmist isiku kaitsja poolt koostatud vastuväidetega tutvunud, kuid otsuse vastuvõtmisel nendega ei arvesta. Isik on antud väärteo toime pannud ja puudub igasugunegi alus menetluse lõpetamiseks.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tunnistajad, kohtuvälise menetleja ametniku,

vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et I.V kaeb

us ei ole põhjendatud.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja -

kaebuse lahendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised - rikkumised.

Liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

isiku poolt, kelle ühes grammis veres o 0,49 milligrammi või kelle n alkoholisisaldus 0,20-

ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi karistatakse

6(8)

rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Liiklusseaduse § 69 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes lg 5 kohaselt

grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Kohus leiab, et pole alust kahelda tunnistajate T S ja T R ütluste usaldusväärsuses.

Tunnistajad andsid ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas oma vahel ja

objektiivsete asjaoludega. Tunnistajad ei ole isiklikult tutvunud ega kaebuse esitaja kui ka

teiste tunnistajatega, nad on sõlt tunnistajad, kes andsid ütlusi selle kohta, mida umatud nad ise nägid. Nimetatud ütlustes ei esine vastuolusid väärteo

protokollis ﬁkseeritud andmetega.

Kohtu hinnangul on veenvad tunnistaja seletus , mille kohaselt on nad kindel, et te ed

I.V juhtis 27.08.2011 kella 20:59 ajal -Vasknarva tee, 47 km

Jõhvi mootorsõidukit. Nad seletasid, et I.V sõitis autoga aga naisterahvad läksid jalgsi.

Kohtu hinnangul objektiivne asjaolu, et I.V politseitöötajad pöörasid tähelepanu se tele tunnustele, tegid ettepaneku alkotesti, isundile, välis läbida mis lõplikult leidis kinnituse vere uuringuaktiga, suurendab tunnistaja te ütluste usaldusväärsust, sest juhul, kui I.V ei , puuduks politseil vajadus paluda I.V juhtinud sõiduautot puhuda alkomeetrisse ning toimetada teda Ida-Viru Keskhaiglasse tema seisundi kontrollimiseks. Kohtul on alltoodud asjaoludel kujunenud siseveendumus, et tunnistajate T S ja T R ütlused saavad olla antud juhul küllaldaseks ja usaldusväärseks tõendiks selle kohta, et just I.V juhtis sõiduautot süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas.

Kohus loeb usaldusväärseks joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt nr 1986T, millega

on tuvastatud, et I.V 27.08.2011 kell 22.50 võetud vere proovis on

tuvastatud etanoolisisaldus 0,25+/-0,05 mg/g. Puudub alus kahelda uuringuaktis, sest vere proov on võetud ja uuringu on teostatud pädeva asutuse poolt. K -uuringuakt on kinnitatud tunnistajate T S ja T äesolev joobeseisundi tuvastamise saatekiri R

ütlustega, mille kohaselt olid I.V välised alkoholi tarvitamise tunnused. T S andis ütlusi, et I.V oli segane jutt, alkoholi lõhn, silmad liigasid, lõkke

juures R olid õllepudelid, T andis ütlusi, et I.V-le tehti ettepaneku puhumiseks, et olid alkoholi tunnused, segane jutt, lõhn. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt nr 1986T, tunnistajate T S ja T R ütlused on

kinnitatud ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati I.V 27.08.2011 kell 23.00 sõiduki juhtimiselt LS § 20-1 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust

arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis, kuni kainenemiseni.

Kohtu hinnangul ei ole joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt nr 1986T vastuolus

joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga nr 1982T, mille kohaselt I.V

28.08.2011 kell 03.15 võetud vere proovis pole tuvastatud etanoolisisaldus. I.V andis teistkordselt oma initsiatiivil vereproovi uuringuks pärast 3 tundi

ja 25 minutit peale esimese vereproovi äravõtmist. Üldtuntud on fakt, et alkoholisisaldus veres väheneb ajaga, iga tunniga. Arvestades, et I.V veres alkoholisisaldus

oli karistusõiguse mõttes minimaalne (juhil ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem oli tuvastatud lõplikuks 0,20 mg/g) on tõenäoliselt j , I.V a loogiliselt, et 3 tunni ja 25 minuti möödudes, ei olnud tema veres alkoholi üldse tuvastatud.

7(8) K te T S ja T R I M ja J A tlustega, peab kohus õrvutanud tunnistaja ütlusi tunnistajate ü menetlusaluse isiku ning tunnista I M ja J

T jate Al ütlustest usaldusväärsemaks tunnistajate S ja T R lusi toimepanemise asjaolude kohta. üt süüteo

Kohus ei loe kaebuse esitaja, tunnistajate I M ja J A ei ütlusi, et I.V tarvitanud alkohoolseid jooke ja ei juhtinud sõiduautot, usaldusväärseteks ja leiab, et tegemist on I.V õigustavate ütlustega ning need on antud soovist vabaneda I.V

väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. Tunnistajate ja kaebuse esitaja vahel on pikaajalised sõbralikud suhted ning need ütlused on kummutatud tunnistajate T S ja T R

ütlustega ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga koos uuringuaktiga nr 1986T.

Kohus, hinnates väärteoasja menetlemist kohtuvälise menetleja poolt VTMS § 123 lg 2, § 133

alusel täies ulatuses ja kontrollides otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, on seisukohal, et toimepandud tegu on tõendamist leidnud, õigesti kvalifitseeritud, süüd välista pani toime väärteo kaudse tahtlusega. vad asjaolud puuduvad. I.V

Kohtuväline menetleja on karistuseks määranud Liiklusseaduse §

224 lg rahatrahvi 75 1 trahviühiku ulatuses, s.o. ja menetlusalusel isikul tuleb VTMS § 74 lg 1 p 15 300 eurot alusel tasuda joobe tuvastamisega seotud kulud summas 14 eurot.

Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt KarS § 56 lg 1 arvestada süüteo toime pannud isiku süüd.

Peale selle arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehisolusid ja raskus

t, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamise õigesti osutanud l on KarS § 56 lg isiku süüle. Asjaolu, et otsuses puudub -le, st karistuse kohaldamise aluseleviide

kergendavatele ega raskendavatele asjaoludele näitab, et kohtuväline menetleja ei leidnud

karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Samuti kohtuväline menetleja arvestas otsuse vastuvõtmisel menetlusaluse isiku kaitsja vastuväiteid.

Kohtu hinnangul pole oluline, et puudusid seal

väärteo toimepanemise hetkel võõrad inimesed . Liiklusseadus , kuid kõrval viibisid menetlusaluse isiku tuttavad ja politseitöötajad on kehtestatud selleks, et oleks tagatud inimeste turvaline liikumine mistahes kohas ja ajal.

Alkoholi tarvitatud isiku poolt sõiduki juhtimise näol on tegemist sellise õigusrikkumisega,

mis seab ohtu mitte ainult juhi enda, vaid ka teiste õiguskuulekalt käituvate isikute elu ja tervise.

I.V tegu on tahtlik tegu, mis on kvaliﬁtseeritav rikkumisena ehk lubatud

alkoholipiirimäära ületamisena Liiklusseaduse §

, ja mis leiab kajastamist -s 224 lg 1. Tegemist on lubatud

minimaalsel . alkoholipiirmäära ületamisega määral I.V toimepanemise eest, sh 8 korda on varem 11 korda karistatud väärtegude Liiklusseaduse järgi ning varasemad karistused ei mõjutanud teda õigusekuulekalt käituma.

Kohus leiab, et kohaldatud karistusrahatrahv 300 eurot on vastavuses süü suurusega,

toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanĳa isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi.

8(8)

Kõike eelnevat arvestades jätab kohus VTMS § 132 p.1 alusel kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja I.V kaebuse rahuldamata.

/ allkirjastatud digitaalselt / Larissa Prokopenko Kohtunik

4-11-4141/25 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text