Legislator Case Law & Legislation
1-11-12032/11 AI generated

1-11-12032/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-11-12032/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(4) Toimik nr 1-11-12032

Legislator headnote

AI generated
1-11-12032/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1(4) Toimik nr 1-11-12032 «§ 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse kandmi»

Keywords

AI generated
refusal of electronic monitoring denial of electronic monitoring dismissal during probation severe personal hardship untimely rectification serious personal hardship

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(4) Toimik nr 1-11-12032

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.aprillil 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-11-12032 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kaitsja Vandeadvokaa

t Irina Žurina Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.D tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 16.04.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu P.D, isikukood: xxx, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta P.D talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega

vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Irina

tema poolt P.D-le osutatud Žurina taotlus ja määrata

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 57,60 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 48 9,60 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista P.D-lt iminaalmenetluse kulud: kr 57,60

eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

P.D tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast koht

umäärusest teada.

Asjaolud

2(4)

Viru Vangla esitas 22.03.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

P.D on

kohtuotsusega 199 lg 2 p 9- süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 28.11.2011 KarS §

§ 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse kandmi

se algus 25.09.2011 ja lõpp 22.11.2012.

P.D

andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 21 ).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.03.2012.

Kinnipidamisasutusest P.D

on kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul

üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisel äheb elama vanaema

xxx, xxx. Kinnipeetav on lõpetanud 5 klassi. Isikul on õpi ja käitumisraskused. Ametlikult töö käinud ei ole. Töökogemus -

on heakorrastusel, rohimisel, abitöötamisel. Hariduse ja töökäiguga seonduvalt on uue kuriteo sooritamise risk olemas, kuna haridustase on madal ja kutseoskused puuduvad. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isiku toimetulekut mõjutas ka süstemaatiline alkoholi tarvitamine. Vabanedes kindel töökoht puudub. Isiku suhtlusringkonna moodustavad probleemse

käitumisega noored. P.D harrastab parasiteerivat eluviisi, elab teiste kulul. Isikut on

väärteokorras 45 korda Alkoholiseaduse alusel karistatud. Kuriteod pani toime alkoholijoobes. Alkoholi tarbimist ja kanepi suitsetamist alustas 12 aastaselt. 17-18 aastaselt süstis ka amfetamiini, kuid narkootikumide tarvitamise asendas alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetavaga on psühholoogi

poolt läbi viidud vestlus. Varasemalt on isik rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning samuti pannud katseajal toime uue kuriteo. Ei ole aksepteerinud ühiskonnas olevaid kohustusi ja norme.

Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on madal. Vangla ei toeta P.D vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanemisel võimalus elama asuda

vanaema Mxxx Vxxx juurde aadressil xxx ajab remonti. . Nimetatud korter on ühetoaline, v Korteris elab peale vanaema veel onu Axxx xxx Perekonna sissetulekuks on Mxxx Vxxx pension

ja AxxxVxxx juhutöödest saadav töötasu. Vanaema kinnitusel on nad valmis Evotir igati toetama. P.D vabanemisel langeks materiaalne koormus lähedastele, kuna kinnipeetaval

endal puuduvad sissetulekud, kohene tööle asumise võimalus, iseseisev toimetulemine. Kinnipeetava vabaduses käitumist mõjutavaks teguriks on isiku varasem alkoholi tarbimine, tema käitumine, suhtlusringkond, teisi ärakasutav elustiil mõtlematu riski võtmine. Negatiivseks ning -

raskendavaks asjaoluks on vähene haridus, huvi puudus enda täiendamise osas, töökogemuste ,

oskuste puudumine, mis on aga raskendavaks asjaoluks tööturul konkureerimiseks. Isik on

katseajal korduvalt rikkunud käitumiskontrollnõudeid, viimasel KarS ÜKT ajal pani toime uue kuriteo.

P.D taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist elektroonilise valve ennetähtaegselt kohaldamisega.

Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist, sest süüdimõistetu on motiveeritud hakata elama seadusekuulekalt.

Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtu põhjendused

3(4)

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri arvamused, leiab, et P.D elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tuleb jätta tähtaega vangist süüdimõistetu ennetähtaegne vang usest vabastamata. Kohtu hinnangul on

istusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, tähtaega katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib s

taotluse üüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele j . le ärgnenud perioodil

Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. V glakaristust kannab teist korda. an Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on kõik II astme varavastased kuriteod-vargused. Isik

on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, kahel katseajal pani toime uued kuriteod. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud varguse katsete eest. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja süstemaatiliselt. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7- P.D on aastatel 2006-2011 21) on näha, et

väärteokorras 61 korral karistatud, nendest 45 korral Alkoholiseaduse rikkumiste eest, 6 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistet ja määratud krimi

varem ud karistus

ed naalhooldused P.D

pu - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid hul ei ole täitnud eesmärki järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest o P.D on 1 kehtiv n näha, et

distsiplinaarkaristus teisele kinnipeetavale oma sigareti andmise eest. Rikkumine ei ole väga tõsine.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuses viibimise ajal ei ole kinnipeetav läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi.

Isikul on keh nt ID- tiv isikuttõendav dokume kaart kehtivusega kuni 14.04.2015.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist on kinnipeetaval

võimalus elama asuda vanaema juurde aadressil . Tegemist on ühetoalise remonti vajava xxx korteriga, kus peale vanaema Mxxx Vxxx elab veel onu Axx Vxxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava vanaema MxxxVxxx ja onu

ArxxxVxxx on elektroonilise sea selle kohta oma allkirja dme paigaldamisega nõus ja andsid

(isiklik toimik II osa lk 26,27, kohtu toimik lk 13,14 Kriminaalhooldusametniku ettekandest ). nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemisel puudub P.D ulek. Isiku madal haridustase kindel töökoht ja iseseisev sisset

(5 klassi), eriala ning e puudumine raskendab

töökogemus töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava Perekonna vanaema on nõus Evorit igati toetama.

sissetulekuks on vanaema pension ja onu juhutöödest saadav töötasu. Enne vangistust oli isik tegevusetu, tarvitas alkoholi.

Arvestades P.D poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (korduvad II

astme kuriteod), korduvaid karistusi (varavastaste kuritegude ilmne retsidiivsus ), tema käitumist

kriminaalhoolduse all olles ( , ja käitumiskontrollnõuete rikkumine, uued kuriteod katseajal)

vangistuses viibides (distsiplinaarrikkumine) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla Isik oli juba kolmel korral ei ole õigustatud.

kriminaalhoolduse all, kahel katseajal pani toime uued kuriteod. b, et Viimane asjaolu näita

4(4) kriminaalhooldus ei süüdimõistetule enam asjaoluks, mis aitab isiku resotsiaaliseerimist ja mille

kaudu maandatakse uute kuritegude toimepanemise riski. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elukoha omamine ja lähedaste toetus). Kohus

rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku

toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha omamine ja lähedaste toetus. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud P.D uusi kuritegusid toime panna. Kinnipeetav

a karistusaeg lõpeb 22.11.2012, ärakandmiseks on veel üle 7 kuu, mis on piisavalt

pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. arvitamine ( kuriteo toimepanemine alkoholijoobes, väärteokorras Samas alkoholi t 45 korral AS § 70 ja § 71 alusel karistatud) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

P.D t

emale Pärnu 28.11.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu