1-12-3344/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-3344

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

09.aprillil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Evelin Merilaine kaitsja advokaat Anu Pärtel osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav Merlis Käärik, IK 38108252745, elukoht: XXXX, kriminaal korras karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

Merlis Käärikut süüdistatakse selles, et tema, 08.aprillil 2012.a kella 15.29 paiku Tartumaal Kambja vallas Kambja alevikus, juhtis mootorsõidukit Škoda Felicia registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani Merlis Käärik toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Merlis Käärikule karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Merlis Kääriku eelvangistuses viibitud aeg 08- 09.aprillil 2012.a, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Merlis Käärik ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Merlis Käärik tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub Merlis Käärikult KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 180, §-st 2565, § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Merlis Käärik KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Merlis Kääriku eelvangistuses viibitud aeg 08- 09.aprillil 2012.a, s.o kaks (2) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista kaks (2) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Merlis Käärik ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata Merlis Kääriku katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 180 alusel välja mõista Merlis Käärikult riigituludesse menetluskuludena sundraha kakssada seitseteist (217) eurot 50 senti ja kaitsjatasu viiskümmend seitse (57) eurot 60 senti.

Määrata, et Merlis Käärikul on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik