1-12-2965/6 · 1-12-2965/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-12-2965

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2012.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-12-2965 (12230101578) Kohtunik

Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik Kriminaalasi Andres Paas süüdistatuna KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Katrin Pärtlas Süüdistatav Andres Paas, isikukood 37506220033, Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel eesti keel, kõrgharidus, töökoht: PT OÜ, elukoht: XXX, tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 20.02.2012.a.

Varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: - 29.05.2006 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 424, KrMS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 15000 krooni (958,67 eurot)

Väärteokorras karistatud korduvalt. Kaitsja Tanel Mällas (kokkuleppel)

RESOLUTSIOON

1. Andres Paas süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära, arvestusega, et ühe päevamäära suurus on 6.40 eurot, s.o kokku 1920 eurot (tuhat üheksasada kakskümmend eurot). 2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse kandmine ositi 3 (kolme) kuu jooksul võrdsetes osades, s.o 640 eurot (kuussada nelikümmend eurot) kuus alates

2 kohtuotsuse jõustumisest. 3. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „Andres Paas, 1-12-2965, rahaline karistus“. 4. Andres Paasi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 5. KarS § 50 lg 1 p 1 ja liiklusseaduse § 127 alusel kohaldada Andres Paasile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Andres Paas on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 6. Andres Paasilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • KrMS § 179 alusel sundraha 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot); • KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti); • KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas 38 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot). 7. Menetluskulud tuleb KrMS § 424 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Andres Paas, 1-12-2965, sundraha, koopiakulu, ekspertiisitasu“. 8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Esitatud süüdistus

Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et Andres Paas juhtis 18.01.2012 kella 00.30 ajal Harjumaal Viimsis Aiandi tee ja Vehema tee ristmiku juures ning edasi kella 00.43 ajal Harjumaal Tallinnas Lootsi tn 8 juures mootorsõidukit Toyota Corolla reg.märgiga XXX, olles joobeseisundis (etanoolisisaldus veres 2,83 +/- 0,06mg/g).

Sellise käitumisega rikkus Andres Paas Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

3 avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani Andres Paas toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Pärtlas, süüdistatav Andres Paas ja tema lepinguline kaitsja Tanel Mällas sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör Andres Paasi karistamist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 300 (kolmsada) päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 6,40 eurot, s.o. 1920 eurot (üks tuhat üheksasada kakskümmend eurot). Rahaline karistus tasuda KarS § 66 lg 1 ja lg 3 alusel ositi 3 (kolme) kuu jooksul. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada Andres Paas’ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Andres Paas kuulub KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kriminaalasjas ei ole taotletud menetluskulude riigi kanda jätmist, mistõttu mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: • KrMS § 179 alusel sundraha 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot); • KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti); • KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas 38 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot).

Ingrid Kullerkann Kohtunik