1-11-10687/19 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

R E S O L U T I I V O S A

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.aprillil 2012 Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-11-10687 (kohtueelses menetluses nr 11260102535) riik P.O ja J.S. versus Asja lahendamise menetlus asja arutamine istungil lühimenetluses Kohtunik Silvi Maiste Kohtuistungi sekretär Merli Kesa Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav P.O (isikukood ; aadress xxxxx x XXX xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx t)

Süüdistus

KarS § 200 lg 2 p 4, 8 ja 9 järgi

Kaitsja

Toomas Alp Süüdistatav

J.S. (isikukood xxxxxxxxxxxxx ; aadress xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx, omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus

KarS § 2 järgi 66 lg 1

Kaitsja

advokaat Pille Toom

Asja läbivaatamise kuupäev

17. jaanuar 2012

Resolutsioon P.O tunnistada karistuseks 3 (kolm süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 8 ja 9 järgi ja mõista ) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra, so. 1 ( ühe ) aasta võrra ja ärakantavaks mõista karistuseks 2 (kaks ) aastat vangistust.

KarS 65 lg 2 alusel suure oleva kohtu § ndada käes otsusega P.O le mõistetud karistust - Tartu Maakohtu 17.05.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista P.O le -

5 ( viis ) aastat 5 (viis ) kuud 28 (kakskümmend kaheksa ) päeva vangistust.

2

KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 14.06.2011-23.12.2011 s.o. 6 ( kuus ) kuud ja 9 ( üheksa ) päeva karistuse tähtaja hulka ja lõplikuks ärakantavaks karistuseks mõista 4 ( neli ) aastat 11 ( 19 (

üksteist) kuud ja üheksateist ) päeva vangistust.

P.O-le kohaldatud elektrooniline valve jätta muutmata kuni karistust kandma asumiseni.

Välja mõista kümmend vii P.O-lt sundraha 725 (seitsesada kaks s) eurot riigituludesse.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 -s SEB P AS ank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „ , sundraha“. P.O , 1-11-10687 Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile.

Välja mõista P.O-lt kriminaalmenetluse kulud 5.29 eurot ( viis eurot 29 senti ) riigituludesse.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS- SEB s P k Swedbank AS-s (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele an või arvele nr 221023778606 märkida selgitus: „ ” P.O, 1-11-10687, menetluskulud . Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile.

J.S.

266 lg 1 2 ( kaks kuud vangistust. süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks )

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra, so. 20 ( kahekümne ) päeva võrra ja ärakantavaks mõista karistuseks 1 ( üks ) kuu 10 ( kümme ) päeva vangistust.

KarS 65 lg oleva kohtuotsusega J.S.le § 2 alusel suurendada käes mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.05.2011 otsusega mõistetud karistuse ära päeva kandmata osa 2 aastat 11 kuud 27 vangistust võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuul aristuseks mõista uvaks k J.S.le 3 (kolm) aastat 1 ( ük (kakskümmend ) päeva vangistust. s ) kuud 27 seitse

KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 14.06.2011-01.11.2011 s.o. 4 (neli ) kuud ja 7 (seitse) päeva karistuse tähtaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista J.S.le 2 (kaks ) aastat 8 ( kaheksa ) kuud ja 20

vangistust. ( kakskümmend ) päeva

KarS § 74 ja § 75 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust 2 (kaks ) aastat 8 ( kaheksa ) kuud ja 20

J.S. ei pane 3 ( kolme ) aastase ( kakskümmend päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui ) katseaja jooksu 75 lg-s - l toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumis kontrolli nõuded; 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx , 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

ja töö või õppimiskoha muutmiseks.

3

M J.S. 75 lg itumiskontrolli ajal kohustustena: äärata katseajaks KarS § 2 alusel kä 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) jätkama üldhariduse omandamist või omandama eriala või otsima endale töökoha.

J.S.le kohaldatud elektrooniline valve - J.S. kohtusaalis elektroonilise valve tühistada ja vabastada alt.

Välja mõista või temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt J.S.lt Katrin S.lt sundraha eurot riigituludesse. 435 (nelisada kolmkümmend viis)

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 -s SEB P AS ank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „ , sundraha“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või J.S., 1-11-10687 kohtutäiturile.

Välja mõista J.S.lt kriminaalmenetluse kulud 5.29 eurot ( viis eurot 29 senti ) riigituludesse.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 - SEB AS s P k Swedbank AS-s (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele an või arvele nr 221023778606 märkida selgitus: „ kulud” J.S. 1-11-10687, menetlus , . Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile.

Määrata kriminaalmenetluse kulud ositi järgmiselt: 1) alates 2012 e 430.29 eurot tasumisele a maikuust igakuise menetluskulu osa 35 (k ) eurot 86 senti tasumine, kuni olmkümmend viis menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu s kuupäev. 25-

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 -s SEB P AS ank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „ 10687“). J.S., menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-

Apellatsiooniõiguse kasutamisel k pooltele tutvumiseks kättesaadav Tartu Maakohtu ohtuotsus on Viljandi kohtumaja kantseleis 24.aprillil 2012 kell 14.00.

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja kirjalikult teatada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest alates seitsme päeva jooksul.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. Süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Silvi Maiste Kohtunik

4

KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Katseaja tingimuste rikkumine moodustab ka uue kuriteo toimepanemise katseajal. Uue kuriteo toimepanemine katseajal on kõige rängem katseaja tingimuste rikkumine. Katseajal uue kuriteo toimepanemise õiguslikud tagajärjed erinevad sõltuvalt sellest, kas kohus mõistab süüdlasele katseajal uue kuriteo toimepanemise ee

st vangistuse või rahalise karistuse.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab süüdlase karistusest tingimisi vabastamisel katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest. Seega käitumiskontrolli tingimuste rikkumine ja uue kuriteo toimepanemine peale kohtuotsuse kuulutamist on juba vaadeldav katseaja tingimuste rikkumisena ja võib tuua kaasa karistuse täitmisele pööramise.

KarS § 266 lg 1 alusel karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

KarS § 44 lg lg 5 kohaselt teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära. Rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut.

Varasema kuriteo arvestamine karistuse mõistmisel tuleb konkretiseerida otsuse tegemise aja seisuga ning näidata, millist mõju see karistuse raskusele avaldub.

Süüdistatava alaealisus ei karistust kergendav asjaolu ja see ei tingi automaatselt karistuse kergendamist. Siiski ei ole kohtul keelatud arvestada seda süü suuruse määramisel isiku kasuks, kuid samas kohus ei pea seda tegema. Alaealisus kui kohtualuse isikut iseloomustav asjaolu on aga karistuse mõistmisel väga oluline. Eripreventatiivsed ehk kasvatuslikud kaalutlused on alaealisele mõistetava karistuse kohaldamisel esmatähtsad. Alaealise karistamisel tuleb püüda ära hoida uut kuritegu, tasakaalustada nn pedagoogilist defitsiiti ja pidada silmas alaealise so

tsiaalset järeleaitamist ja integratsiooni.

Karistuse mõistmise kohta otsustuse tegemisel tuleb arvestada alaealise vaimse ja kõlbelise arengu taset ning tema võimet käituda normipäraselt. Vangistuse mõistmine alaealisele on põhjendamatu, kui tema hoidumine uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitse on saavutatav muude mõjutusvahendite kohaldamisega. Alaealisele vangituse mõistmine ei ole välistatud, kui alaealise kuritegelik aktiivsus on olnud selline, miis viitab toimepandud kuritegude süstemaatilisusele, mitte juhuslikkusele.

Alaealise karista ga, eriti kui ta misel tuleb arvestada, et tegemist on piiratud süüvõimelise isiku on süüteo toi pannud vahetult pärast kriminaalvastutuse ikka jõudmist. Arusaam teo me keelatusest ei tähenda veel täielikku võimet alati täpselt eritada lubatut ja keelatut ning aduda oma teo tagajärgi.

J.S. on alaealine. Teda on karistatud 17.mai 2011 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 järgi 2 aasta 11 kuu ja 27 päevase vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga.

5

Uue kuriteo on J.S. toime pannud 13.juunil 2011. E.G Sutile on esitatud kahtlustus KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ja ta on kahtlustavana kinni peetud 14.juunil 2011. J.S. viibis vahi all kuni 01.novembrini 2011, mil asendati vangistus elektroonilise valvega. Süüdistus on esitatud E.G Sutile KarS § 266 lg 1 järgi.

Nii eelmise kohtuotsuse tegemisel kui uue kuriteo toimepanemise ajal oli J.S. 16 aastane.

Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada E.G Suti alaealisusega.

J.S. on viibinud vahi all 4 kuud ja 7 päeva. Tema ütluste järgi on ta vangistuses teinud oma tegudest järeldused ja ei soovi enam nii käituda ja edaspidi elada seaduskuulekat elu.

J.S. on uue kuriteo toime pannud katseajal. Kohus leiab, et tuleb arvestada asjaolu, et peale kohtuotsuse kuulutamist pani J.S. uue kuriteo toime vähem kui ühe kuu möödumisel. Kohus leiab, et kuigi katseaeg hakkab kulgema koheselt peale kohtuotsuse kuulutamist, ei ole mõistlik eeldada, et alaealise süüdlase suhtes on vähem kui kuu ajaga avaldanud katseaeg kasvatuslikku mõju ja ta on teinud juba selle aja jooksul järeldused õigus käitumise kuulekaks ks. Kriminaalhoolduse eesmärgiks on katseajal süüdimõistetavaga tehtav sotsiaaltöö eesmärgiga tuvastada ja kõrvaldada faktorid, mille mõjul ta asus kur toime panema ja seeläbi suunata itegusid süüdlane õiguskuulekale käitumisele. Kui alaealine on toime pannud kuriteo, siis ilmselt ei saa alati eeldada, et tema suunamine õiguskuulekale käitumisele on saavutatud vähem kui kuu aja jooksul. Kohus leiab, et kuigi kohtuotsus on tehtud kokkuleppemenetluses, peab arvestama asjaoluga, et alaealine ei pruugi vähem kui kuu ajaga veel täielikult aru saada kriminaalhoolduse eesmärkidest ja tingimustest ja aduda kriminaalhoolduse tähendust.

Kohus leiab, et arvestama peab ka asjaoluga, et E.G Sutile on esitatud kahtlustus KarS § 200 järgi ja seoses sellega ka kohaldatud tõkend vahistamine. Süüdistus on esitatud KarS § 266 lg 1 järgi, mis on oluliselt kergem kui esialgne kahtlustus.

Süüdimõistmisel KarS § 266 lg 1 järgi on võimalik mõista karistuseks ka rahaline karistus, mille mõistmisel on võimalik eelmist kohtuotsust täitmisele mitte pöörata, vaid jätta iseseisvale täitmisele.

Alaealisele E.G Sutile ei ole võimalik mõista rahalist karistust, kuna ta on õpilane, õpib Tarvastu Gümnaasiumi 9.klassis ja tal puudub iseseisev sissetulek.

Uue karistusena vangistuse mõistmisel tuleb uuele mõistetavale karistusele liita eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja seega tuleks E.G Sutile mõista reealne vangistus.

Kohus leiab, et samadel asjaoludel täiskasvanule karistuse mõistmisel, oleks väga tõenäoline uus karistus rahaline karistus.

Kohus leiab, et tingituna erinevad katseajal uue ei ole põhjendatud, et süüdistatava alaealisusest kuriteo toimepanemise õiguslikud tagajärjed sõltuvalt sellest, kas alaealisele on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või mitte. Kohus leiab, et asjaolu, et alaealisele ei ole võimalik mõista rahalist karistust ja tuleb mõista alaealisele karistuseks vangistus, mis on otseselt aga seotud katseajal uue kuriteo toimepanemise õiguslike tagajärgedega, ei haaku karistuspoliitika üldise põhimõttega, et vangistuse mõistmisel alaealisele tuleb seda väga põhjalikult kaaluda.

6

Kohus leiab, et alaealise E.G Suti karistusest vabastamine ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamine ei ole põhjendatud. J.S. on ikkagi uue teo toime pannud katseajal, mis on Kohus leiab, et arvestada tuleb ka kõige rängem katseaja tingimuste rikkumine. õiguskorra kaitsmise huvisid ja anda alaealistele selge teave, et igale kuriteole järgneb seadusele vastav karistus.

Kohus leiab, et kasvatuslikel kaalutlustel ei ole põhjendatud E.G Sutile mõista karistuseks alaealise suhtes suhteliselt pikka ( ärakandmisele kuuv karis 2 aastat 8 kuud ja 20 päeva ) tus reaalset vangitust. Kohus leiab, et tuleb arvestada asjaoluga, et J.S. on viibinud eelvangistuses 4 kuud ja 7 päeva.

Kohus leiab, et E.G Sutile se tuleb mõista karistuseks vangistus, millele liista eelmi kohtuots s usega ärakandmata ka tus, kuid erandlikult jätta karistus tingimisi täitmisele ri pööramata.