4-12-462/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

09. aprillil 2012 Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-12-462 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Väärteoasi H.B väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi väärteoprotokoll: AB1189450 (väärteoasi nr 2302, 11, 019905) Menetlusalune isik

H.B (isikukood xxx, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus, ei tööta) Kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud korduvalt Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Asja läbivaatamise aeg ja koht 05.04.2012.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu Menetlusaluse isiku H.B osavõtuta V™S § 90 lg 1 alusel

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning V™S §-dest 83 p 2, 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada H.B väärteo toimepanemises LS § 201 lg 2 järgi ning karistuseks mõista arest 4 (neli) päeva.

2. H.B-le mõistetud arest 4 (neli) päeva kuulub ärakandmisele Ida

Prefektuuri Jõhvi arestimaja Rakvere kambris Kreutzwaldi 5a, Rakvere ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

3. H.B tuleb arest ära kanda hiljemalt 15. maiks 2012. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada H.B suhtes sundtoomist arestimajja.

4. Asitõend – CD plaat – jätta toimiku juurde.

4-12-462

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik

12.01.2012.a. on koostatud väärteoprotokoll AB1189450 selle kohta, et 23.11.2011.a. kell 10:19 Petrooleumi 4 maja juures Tallinna linnas Harju maakonnas juhtis H.B mootorsõidukit reg. nr xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 25.10.2011.a. kuni 24.01.2012.a. Oma tegevusega rikkus H.B liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 ja tema väärtegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi.

Väärteoprotokolli kohaselt tõendavad väärteo toimepanemist ettekanne, sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsus, fototabel 2-l lehel, CD plaat ümbrikus, tunnistaja ütlused.

02.03.2012.a. kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud. Kutse oli saadetud väljastusteatega

15.02.2012.a. ja e-postiga 13.02.2012.a. kell 16:28. Menetlusalust isikut ei olnud võimalik ka mobiiltelefoni kaudu kätte saada. Mobiiltelefon numbriga xxx oli nii 01.03 kell 16:39 kui ka

02.03. kell 08:35 välja lülitatud. Kohus otsustas istungi edasi lükata 05.04.2012.a. Menetlusalusele isikule saadeti kutse politsei kaasabil, kutse anti kätte emale RK allkirja vastu 15.03.2012.a. aadressile xxx. H.B pidi ise viibima välismaal. 05.04.2012.a. toimunud kohtuistungile menetlusalune isik taas ei ilmunud. Mitteilmumise põhjust ega taotlust kohtuistungi aja edasilükkamiseks ei esitatud. Menetlusalune isik H.B pidi olema kohtuistungist teadlik, kuna kohtukutse edastati tema elukohaks märgitud aadressil tema emale RK.

V™S § 90 lg 1 kohaselt, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata.

Antud juhul ei ole menetlusalune isik (kaitsja puudub) taotlenud asja arutamise edasilükkamist, mistõttu peab kohus võimalikuks väärteoasja arutamist ilma menetlusaluse isiku osavõtuta V™S § 90 lg 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuistungil, et väärteoasja arutamine on võimalik ka ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokolli juurde ning leidis, et menetlusalusele isikule H.B-le on aresti määramine põhjendatud, kuna tal on eelnevad trahvid tasumata ning isik jätkab väärtegude toimepanemist. Kohtuväline menetleja leidis, et H.B tuleks karistada arestiga 5 päeva.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis leiab, et LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud järgmiste tõenditega:

-

mille kohaselt on ta

Väärteoprotokollis kajastatud menetlusaluse isiku ütlustega, rikkumisega nõus.

- , millest nähtub, et 23.11.2011.a. kell 10:19 AS Eesti Statoil Petrooleumi

Fototabel teenindusjaamas on toimunud kütusevargus: fotol nr 1 ja 2 on vaade meesterahvale, kes tankis AS Eesti Statoil Petrooleumi teenindusjaamas 23.11.2011.a. kell 10:19 sõiduautosse BMW reg nr XXX. Fotol nr 3 on vaade sõiduautole BMW XXX.

- , mille kohaselt nähtub, et H.B on

Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega juhtimisõigus ära võetud 25.10.2011 – 24.01.2012.a.

- mille kohaselt on H.B

12.10.2011.a. väärteootsus väärteoasjas nr 2590, 11, 005442, (ik xxx) 10.09.2011 kell 13:59 toime pannud väärteo Rakvere – Haljala 1 km. Väärtegu seisnes selles, et isik juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0.28 mg/l.

Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0025, taatlemistunnitus nr TTRC-11/00016. Sellise teoga rikkus H.B liiklusseaduse § 69 lg 5, väärtegu kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel.

Karistuseks määrati rahatrahv 82 trahviühikut, s.o. 328 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks.

- , mille kohaselt

H.B suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga

menetlusalune isik on kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud korduvalt

- , millest nähtub,

12.01.2012.a. on koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega et Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo otsustas kõrvaldada H.B (ik xxx) sõiduki BMW 5300 reg nr xxx juhtimiselt 23.11.2011 kell 10:19 kuni juhtimisõiguse omandamiseni liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. H.B on sõiduki juhtumiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval, s.o 12.01.2012.a. ning kinnitanud seda enda allkirjaga.

Tulenevalt karistusseadustiku (KarS) § 15 lõikest 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul on H.B teo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. H.B oli teadlik sellest, et tal juhtimisõigus puudub, st tal ei ole kehtivat juhiluba, kuid vaatamata sellele asus H.B mootorsõidukit juhtima.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud H.B käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Liiklusseaduse § 201 lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. H.B-le karistuse määramisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest.

Kohus karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et H.B tuleb karistada arvestiga, kuna isikule eelnevalt karistusena määratud rahatrahvid on tasumata. Samuti nähtub karistusregistrist, et eelnevalt karistusena määratud rahatrahvid pole soovitud mõju avaldanud ning isik jätkab väärtegude toimepanemist. Arvestades asjaolu, et tegemist on esmakordse rangeima liigilise karistuse määramisega, peab kohus vajalikuks isikut karistada lühiajalise arestiga – 4 päeva.

Ingrid Kullerkann Kohtunik