Legislator Case Law & Legislation
1-12-2900/5 AI generated

1-12-2900/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-12-2900/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 1-12-2900

Legislator headnote

AI generated

1-12-2900/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1 1-12-2900

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 1-12-2900

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2012.a. Tallinn

Kriminaalasja number 1-12-2900 / 11230113791 /

Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla

Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk Valeri Helmar

Kohtuistungi aeg 09. aprill 2012.a.

Kriminaalasi H.J süüdistuses KarS § 422 lg.1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Rainer Amur Kaitsja Sergey Razinkov

SÜÜDISTATAV

H.J ja aadress: Xxx, isikukood-

XXX,koda-kondsus:

Kodakondsuseta, haridus:

Keskeriharidus, töökoht

taksojuht.Karistatus:

Väärteokorras karistatud 1-l korral, kriminaalkorras karistatud 1-l korra:26.04.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 263 p 1 alusel mõisteti rahaline karistus 480 eurot.Tõkend: Ei kohaldatud

RESOLUTSIOON . Mõista H.J süüdi KarS § 422 lg.1 järgi ja karistada 1(ühe) aasta ja 6(kuue) kuulise vangistusega.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 /kahe/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-5 ja lg 2 p 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub:1) elama kohtu määratud alalises

elukohas;2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning

esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;4) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju 4000 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates 2(kahe) aasta jooksul.

2

KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta H.J-ilt lisakaristuseks ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1(üheks) kuuks.

LS § 127 alusel on H.J kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

CD plaat helisalvestusega asub toimiku lõpus ümbrikus, asitõend jätta kriminaaltoimiku juurde.

Mõista H.J-ilt välja KrMS § 310 lg.1 alusel kannatanu AK’ kasuks

mittevaralise kahju nõue summas 4000 eurot (neli tuhat eurot) AK arveldusarve nr. XXXXXXXXXXXX Swedbank. Mõista H.J-ilt välja KrMS § 179 lg.1 p.2 ja § 180 lg.1 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest (nelisada kolmkümmend viis eurot ) kriminaaltoimiku 435 € , koopia kulud (45 eurosenti) , isiku ekspertiisi maksumus (kaheksakümmend neli 0,45 € 84 € eurot ). KrMS § 180 lg.3 alusel menetluskulud tasuda ositi 6(kuue) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, viitenumber 2800049777 2800049777 või Swedbangas nr 221023778606, viitenumber ning selgitus: „H.J “. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses täht- 1-12-2900 menetluskulud aegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks .

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9.ptk. 2.jao sätete , KrMS § 339 lg.1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4) ,15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega .

SÜÜDISTUS.

H.J süüdistatakse selles, et tema, täites tööülesandeid taksojuhina firmas I , juhtis 10.09.2011 kella 03:17 ajal mootorsõidukit /takso/ Renault Megane registreerimismärgiga XXX ,

liikudes Tallinnas mööda Endla tänavat Mustamäe poolt kesklinna suunas, ei vaadanud,

lähenedes Endla tänaval Kristiine keskuse ees asuvale reguleerimata ülekäigurajale, mis oli

tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja nr 544 /ülekäigurada/ ja teemärgisega nr 945 /vöötrada/,

teel liikuvate vähekaitstud liiklejate /jalakäijate/ poole, jälgides paremal asuvat Statoili

bensiinijaama eesmärgiga leida taksokliente /LS § 33 lg 1/, jättis kohandamata oma sõiduki kiiruse selliseks, et oleks arvestanud ilmastikutingimustega /pime aeg; tehisvalgustus/ ja muude

liiklusoludega /teiste võimalike liiklejate liikumine/, et ta suudaks seisma jääda eespoolse

nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, milleks oli teadmine, et

ülekäiguraja piirkonnas võib liikuda jalakäijaid /LS § 50 lg 3 p 1, 2/, ei vähendanud kiirust

ülekäigurajale lähenedes, ei vaadanud vasakult liikuvate jalakäijate poole kuigi jalakäijad olid

liikunud üle vastassuunavööndi ja pärisuunavööndi neljanda sõiduraja ning pidid olema tänavavalgustuses nähtavad ning ei jäänud reguleerimata ülekäiguraja ees seisma /LS § 35 lg 4/, sõites jalakäijatele VL ja AK otsa, kes otsasõidu tagajärjel paiskusid asfaldile. AK tuvastati eluohtlikud tervisekahjustused /LS § 35 lg 1/.

3

H.J rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LS § 33 lg 1 /juht peab olema tähelepanelik teel ja

teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle

kahju tekitamist/; § 35 lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat/; § 35 lg 4 /reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada/; 50 lg 3 p 1, 2 /juht peab kohandama

oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks , kuid ei tohi ületada lubatud kiirust. Juht peab

sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose

iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi

ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/.

H.J pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusja käitumisnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.

Kohtu järeldused.

Süüdistatav H.J tunnistas kohtuistungil , et süüdistus on talle arusaadav ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde enda karistamise osas. KarS § 422 lg.1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 /üks/ aasta 6 /kuus/ kuud, mis jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 /kahe/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-5 ja lg 2 p 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub:1) elama kohtu määratud alalises

elukohas;2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus

osakonda registreerimisele;3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning

esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;4) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi

õppimiskoha vahetamiseks;6) hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju 4000 eurot kahe aasta jooksul. KarS § 50 lg 1 alusel võtta H.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1-ks kuuks.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava süüditunnistamine ja karistamise kohta kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menet-lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. H.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 422 lg.1 järgi ning mõista karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatavalt tuleb välja mõista kohtukulud s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha , ekspertiisikulu joobe tuvastamisel ja advokaadi õigusabikulud.

Kohtunik

4