1-11-6274/33 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kohtuasi nr 1-11-6274

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2012.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Kriminaalasja number 1-11-6274 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas

prokurör kaitsjad Ain Tali v-adv. Anti Aasmaa Kriminaalasi

Kohtuistungi aeg Süüdistatavad

P.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi lühimenetluses.

Avalikud kohtuistungid 17.11.2011, 19.12.2011, 7.03.2012.a. P.E; elukoht: xxxx, isikukood: xxx, ei

tööta, Vene Föderatsiooni kodanik, haridus: keskharidus; emakeel: vene keel, kriminaalkorras karistatud 7-l korral: 16.02.2000 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 alusel mõisteti vabadusekaotus 9 kuud katseajaga 2 aastat 25.09.2000 Lääne- Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõisteti rahatrahv 1656 krooni 30.05.2001 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 197 lg 1 – KrK § 15 lg 2 alusel mõisteti vabadusekaotus 4 kuud

14.03.2005 Lääne- Viru Maakohtu poolt KarS § 263 p 1, 4 alusel mõisteti rahaline karistus 100 päevamäära 5000 krooni

30.08.2007 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 - § 25 lg 2 alusel mõisteti tingimisi vangistus 3 kuud, katseajaga 18 kuud

26.03.2008 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, KarS § 215 lg 2 p 1,2, § 418 lg 1, § 266 lg 2 p 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 8 kuud

2

30.03.2010 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS §

266 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4,7,8 alusel mõisteti tingimisi

vangistus 6 kuud katseajaga 2 aastat. 07.10.2010 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja määrusega KarS § 74 lg 4 alusel pöörati vangistus 6 kuud täitmisele, karistuse kandmise algus 07.10.2010. Karistus kantud. Väärteokorras karistatud 14-l korral.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – alates 12.08.2010; Tõkend – vahistamine – alates 31.12.2011

RESOLUTSIOON

P.E süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistada teda 6 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, mõista P.E-le lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistusaeg karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks 31.12.2011.a. Tõkend - vahistamine - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja P.E-lt menetluskulu riigituludesse järgmiselt:

- sundraha 435 eurot

- kohtueelses menetluses õigusabi osutamise eest määratud kaitsjale Anti Aasmaale

väljamakstud tasu summas 76.70 eurot

- kohtumenetluses vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest väljamaksmisele

kuuluv tasu summas 134.33 eurot

- kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 2.83 eurot

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011, Swedbank’is nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr

333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „nimi, 1-11- 6274 menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista välja P.E-lt tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 274,82 eurot A V kasuks (A/a xxxx). Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Anti Aasmaa Advokaadibüroo OÜ kasuks 134,33 eurot, sh käibemaks 20%, advokaat Anti Aasmaa poolt süüdistatav P.E kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Viru Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast,

3

s.o hiljemalt 22.03.2012. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 05.04.2012. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva

jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 20.04.2012.

Süüdistuse sisu

P.E süüdistatakse selles, et tema, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, 29.07.2010 kella 22.00 paiku tungis xxxx sisse lukustamata, kuid suletud garaaži uksest A V kuuluvasse garaaži ja varastas kannatanule kuuluvad esemed – puulõhkumismasina väärusega 4300 krooni (274.82 eurot), 6 autorehvi koguväärtusega 1500 krooni (95.87 eurot), jalgratta

Minerva väärtusega 3000 krooni (191.73 eurot, jalgratta Atlanta väärtusega 1000 krooni (63.91 eurot), kokku tekitas vargusega kahju 9800 krooni (626.33 eurot). Seega P.E, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid P.E tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi. Talle süüks arvatav kuritegu on tõendamist leidnud ka järgmiste tõenditega: - Kannatanu A V ütluste (t lk 2-3) kohaselt leidis ta 30.07.2010 hommikul 10.00 ajal, et tema

garaaži on sisse tungitud ja varastatud puulõhkumismasin, väärtusega 4300 krooni; 6 autokummi: 4 talvekummi, 2 lamellkummi, väärtusega 1500 krooni; 2 jalgratast: meesteratas Minerva, väärtusega 3000 krooni ning naisteratas Madisson Atlanta, väärtusega 1000 krooni. Asjad olid kuuri tagant üle aia tõstetud, aia taga olid jalgratta ja auto jäljed. - Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelitest (t lk 4-10) nähtub, et sündmuskoht asub

xxxx asuva eramu garaažis, mille uksed on lukustamata, uksed suletud kiviga. Garaažil on kaks tagaaia poole jäävat akent, millest üks on mittetäielikult kinnitatud. Garaaži taga rohus on lohistamise jäljed aia juurde ning teisel pool võrkaeda jalgrataste jäljed, muru aia taga on maha tallatud. - Tunnistaja A R ütluste (t lk 11-12) kohaselt oli tema lapselapsel R M 30.07.2010 öösel kella 01.00 paiku külaline nimega D D. Hommikul 6.30 ajal, kui tunnistaja oma kuuri läks, oli seal kaks jalgratast, mille arvas olevad D omad. Sama päeva õhtul helistasid talle tööle naabrid, mispeale ta mõne aja pärast koju läks. Sinna oli saabunud ka politsei, kes palus tal näidata,

mis tal kuurides on. Kuurides oli peale võõraste jalgrataste ka 6 võõrast autokummi, mille tunnistaja palus ära viia.

- Tunnistaja R M ütluste (t lk 13-14) kohaselt palus P.E teda juuli lõpus või augusti alguses appi asju tassima, lubades selle eest tasu maksta. Koht, kus asjad olid, asus

xxxx tänaval, elektrijaama juures võpsikus, kuhu P.E oli toonud 6 autokummi, 2 jalgratast ning kompressori taolise eseme. P.E ei vastanud R. M küsimusele, kust ta need asjad sai. P.E tahtis, et R. M nimetatud asjad enda kuuri viiks, kuni tema ostja kohale

toob. Kella 14.00 ajal müüs P.E ära kompressori, teised asjad viis ära politsei. R. M kinnitas, et tema varguse toimepanemises ei osalenud. - Kahtlustatava P.E antud ütluste (t lk 15-16) kohaselt läks ta 29.07.2010 kella 22.00 ajal sisse xxxx maja hoovi. Ta nägi, et garaaži uksed ei ole lukustatud, avas need ja

4

sisenes. Garaažist võttis ta naiste jalgratta, meeste jalgratta, puulõhkumismasina ja 6 autokummi. Asjad tõstis ta garaaži aknast välja tagaaeda, pärast mida läks ta ka ise aknast välja. Ta viskas asjad üle aia, mille taga oli võsa, seejärel pani ta asjad võssa peitu. Ta läks R M juurde ning koos viisid nad asjad R. M kuuri. Vargusest tema R. M ei rääkinud. Järgmisel päeval müüs P.E puulõhkumismasina I nimelisele mehele, mille eest sai 1000 krooni, raha kulutas ta koos R. M ära. Varguse pani P.E toime üksinda.

- Asitõendite vaatlusprotokollist ja fototabelitest (t lk 18-25) nähtuvad 30.07.2010 xxxx

garaažist varastatud ning A V kuuluvad esemed, milleks on jalgratas Minerva, naisteratas Atlanta Madisson, kaks lamell autorehvi ning neli talvekummi.

Kohtu põhjendused KarS § 199 lg 2 p 4 ja p 8 sätestavad vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise ning see on toime pandud sissetungimisega.

P.E tegevuses võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ja sissetungimisega on tõendatud kannatanu, tunnistajate ning süüdistatava enda

ütlustega; samuti sündmuskoha ning asitõendite vaatlusprotokollidega. Karistusregistri

väljavõttest (t lk 30-33) nähtub, et P.E on isikuks, kes on ka varem toime pannud varguseid. Varguse toimepanemine eeldab vähemalt kaudset tahtlust selle suhtes, et tegemist on võõra

vallasasjaga ja et see on kellegi teise valduses. Lisaks eeldab vargus kavatsetust asja ebaseadusliku omastamise osas ehk ebaseadusliku omastamise eesmärki. P.E ütlustest nähtuvalt teadis ta, et tegemist on võõraste vallasasjadega, mis on teise isiku valduses, ning tal oli eesmärk need asjad ebaseaduslikult omastada. Kohus eelpool nimetatud tõendeid kogumis hinnanud leiab, et P.E süü on tõendamist leidnud ning kvalifitseeritud õigesti KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi. P.E tegevuses õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Karistus

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokooseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse

mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. P.E on toime pannud II astme kuriteo, mille toimepanemise eest on ette nähtud

rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid antud juhul ei esine. Kohus leiab, et P.E-le karistuse mõistmisel tuleb

arvestada asjaoluga, et süüdistatav on oma süüd tunnistanud. Arvestada tuleb samas ka sellega, et P.E on isik, kes on varem korduvalt nii kriminaalkorras kui väärteokorras karistatud, sh varavastaste süütegude toimepanemise eest. Seega ei ole P.E varasemate karistuste põhjal vajalikke järeldusi teinud. KarS § 73 lg 6 kohaselt ei kohaldata karistusest

5

tingimisi vabastamist tahtliku kuriteo toimepannud isikule, keda on varem karistatud vangistusega. Seega on P.E suhtes ainuvõimalik reaalse vangistuse kohaldamine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on P.E puhul saavutatavad 6 kuu pikkuse reaalse vangistusega, mida tuleb lühimenetluse kohaldamise tõttu vähendada 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4 kuud vangistust.

Tsiviilhagi Võlaõigusseaduse § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Võlaõigusseadus § 1045 lg 1 p 5 alusel on kahju

tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesoleva kohtuotsusega on tõendatud P.E süü A V kuuluvate asjade varguses.

Kannatanu A V on esitanud tsiviilhagi summas 4300 krooni ehk 274,82 eurot. Kannatanu soovib puulõhkumismasina, väärtusega 274,82 eurot, väljamaksmist, kuna see on käesolevaks

ajaks tagastamata. Kannatanule on tagastatud 6 autorehvi ning kaks jalgratast, seega selles osas kannatanul nõuet ei ole. Samuti ei tekitatud talle kahju sissetungimisega. Kannatanu on

esitatud nõuet põhjendanud ja see kuulub rahuldamisele. P.E on nõustunud hüvitama tsiviilhagi.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seega kuulub P.E-lt välja mõistmisele sundraha, kohtueelses

menetluses õigusabi osutamise eest määratud kaitsjale väljamakstud tasu, tasu

kohtumenetluses määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi eest ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.

P.E kaitsjale määrab kohus kaitsjatasu õigusabi osutamise eest kohtumenetluses vastavalt kaitsja avaldusele.

Kohtunik

/allkiri/

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Tea Toming

Kohtuotsus jõustus

03. mail 2012. a.

№oremreferent

Tea Toming