4-12-688/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U M Ä Ä R U S Sissenõudja avalduse asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata jätmine

Määruse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Väärteoasi nr 4-12-688 (kohtueelses menetluses nr 2510,11,004049) Lahend väärteomenetluses Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 31.08.2011 otsus Katre Saare karistamises NPALS § 151 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s. o 40 eurot Menetlus lahendi täitmisel lahendatav küsimus Sissenõudja Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskond (registrikood 70008747; aadress Tallinna 12 72720 Paide; e-post: paide-pj@politsei.ee) Kohtunik Kalev Kuningas Isik, kelle suhtes on avaldus esitatud Katre Saar (isikukood 48205276017; elukoht xxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxx Kohtutäitur Rita Lohu

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud väärteoasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 48, tegi kohus otsustused. Otsustused 1. Jätta rahuldamata sissenõudja avaldus Katre Saare tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga. Täiendavad otsustused 2. Seoses määruse tegemisega saata määruse koopia sissenõudjale, kohtutäiturile Rita Lohule ja süüdlasele Katre Saarele. Selgitused 3. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud 20. veebruaril 2012 on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Katre Saarele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule. Avaldusest nähtuvalt on tasumata rahatrahviks 10 trahviühikut, s. o 40 eurot. Sissenõudja väitel on täitmisteade loetud võlgnikule avalikult kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, s. o 29.11.2011 millega on kohtutäitur lugenud täitemenetluse alanuks. Sissenõudja väitel on kohtutäituri poolt täitemenetluses kindlaks tehtud rahatrahvi tasumise täitmise võimatus TMS § 201 lg 1 kohaselt ning TMS § 201 lg 1 kohaselt on teatatud asenduskaristuse avalduse kohtule esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Kohtu põhjendused

2 VTMS § 211 lg 3 kohaselt kui rahatrahvi asendamine arestiga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata. Kohus osundab asjaolule, et väärteomenetluses analoogiliselt kriminaalmenetlusega on sätestatud menetlusdokumentide personaalse kättetoimetamise põhimõte, kui võimalikuks menetluse tulemiks on põhiõiguste riivena vabaduse võtmine, s. o aresti kohaldamine. Kohtul on võimalik avaldust menetleda ja kutsuda süüdlane avalduse lahendamiseks kohtusse olukorras, kus sissenõudja on esitanud süüdlase usaldusväärse aadressi (ka kontaktandmed). KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. VTMS §-de 1 ja 2 kohaselt kohaldatakse vääteomenetluses ka karistuste täitmisele pööramisel kriminaalmenetluse sätteid. Sissenõudja on usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud. Kohtutäituri teatise kohaselt ei oma võlgnik registrites registreerimisele kuuluvat ning materiaalset väärtust omavat vara. Samas ei ole esitatud andmeid vallasvara puudumise kohta süüdlasel, kuigi TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühises varas. Süüdlase varalist seisundit on kohtul võimalik hinnata sissenõudja esitatud asjaoludest lähtuvalt. Kohus on seisukohal, et sissenõudja ei ole kohtule esitatud avalduses ja selle lisades võlgnikul vara puudumist piisavalt põhistanud. Hinnang vara puudumises kohta on järeldatud eelkõige registriandmete ja pangaarvete kontrollitulemuste põhjal. TMS § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kohtutäiturile teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. TMS § 60 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara. Sellekohast menetlust avaldusest ei nähtu. Kohtu hinnangul on sissenõudja pöördunud kohtusse asenduskaristuse kohaldamiseks olukorras, kus süüdlase varaline seisund ja võimekus rahatrahvi reaalselt tasuda ei ole usaldusväärselt välja selgitatud. Kohus saab otsustada asenduskaristuse kohaldamise olukorras, kus kohtutäitur on eelnevalt andnud objektiivse hinnangu võlgniku varanduslikule olukorrale ja reageerinud täitemenetluse seadustikust tulenevalt. Eelkõige tuleb täitemenetluses ammendada võimalused rahatrahvi tasumiseks võlgniku vara arvel ning seejärel viimase abinõuna on kohaldatav rahatrahvi asendamine arestiga, s o vabaduse võtmine. Eeltoodu on põhjuseks, mille tõttu tuleb VTMS § 211 lg 3 kohaselt jätta kohtutäituri avaldus asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. VTMS § 189 kohaselt võib määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud VTMS § 191 kohaselt. VTMS § 190 kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193).

Kalev Kuningas

Kohtunik