1-10-2667/34 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-10-2667

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05 aprill 2012. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 04. aprillil 2012 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-10-2667 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Sirle Melk (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

N.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu N.D

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta N.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

N.D on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.03.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 10-2667 KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning karistuseks on mõistetud 3 aastat ja 2 kuud vangistust. N.D on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks N.D-le 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Karistusaja algust arvati alates N.D kinnipidamisest 30.09.2009.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.09.2009.a ja lõpeb 30.12.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 09.02.2012.a. Tartu Vangla edastas 16.02.2012.a

2 (3)

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. N.D on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral:

1) 10.02.1992.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 3, KrK § 94 lg 3 ja KrK §

197 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotusega 2 aastat ja 6 kuud;

2) 20.12.1995.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi rahatrahviga 750 krooni;

3) 05.10.1998.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 ja KrK § 139 lg 2 p 1, 2,

3 järgi vabadusekaotusega 2 aastat tingimisi katseajaga 2 aastat;

4) 17.02.2003.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 ja KarS § 74 järgi vangistus 3

kuud tingimisi katseajaga 2 aastat;

5) 30.08.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 8 kuud,

KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 2 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

vangistus 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg 2 alusel mõisteti vangistus 11 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta tingimisi katseajaga 2 aastat, mis 31.10.2007.a Tartu Maakohtu määrusega pöörati täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel;

6) 13.12.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 11 kuud vangistust.

Lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti 1 aasta vangistust.

Tartu Vangla toetab N.D vabastamist ennetähtaegselt.

Prokurör ei toeta N.D ennetähtaegset vabastamist, kuna isikut on varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest, ta on kahel korral viibinud ka kriminaalhooldusel ja mõlemal korral pöörati karistus täitmisele, kuna N.D ei täitnud kontrollnõudeid. Vaatamata varem kohaldatud erinevatele mõjutusvahenditele on N.D

jätkanud kuritegelikku käitumist. Tema suhtumine toimepandusse on ennastõigustav ja rikkumiste toimepanemine on tavapäraseks käitumismustriks.

N.D selgitas, et tal on vabanedes olemas kindel eluja töökoht. Ta kinnitas, et

varasemad kriminaalhooldused ei ole olnud edukad, karistused on pööratud täitmisele.

Kinnipeetav leiab, et vangistuse ajal ei ole midagi muutunud tema suhtumises – midagi ei saagi muutuda, elu läheb ainult raskemaks.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

N.D on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et N.D vabastamiseks vangistusest enne tähtaega sisulised alused puuduvad. Isikut on korduvalt karistatud kriminaalkorras, ta ei ole varasematest karistustest

mingeid järeldusi teinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. N.D on olnud

varem kriminaalhooldusel, kuid ei ole täitnud kontrollnõudeid, mistõttu on pööratud

karistused täitmisele. Eelnev seab kohtu arvates kahtluse alla isiku sobivuse üldse kriminaalhooldusele. Kohtu veendumust süvendab kinnipeetava suhtumine, mida ta väljendas

kohtuistungil ja millest järeldub, et ta ei ole teinud mingeid järeldusi ka käesolevast karistusest.

Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal kahel korral karistatud ka distsiplinaarkorras. Tõsi, rikkumised on küll kerget laadi, kuid taotlemaks enda

3 (3)

ennetähtaegset vabastamist, peaks kinnipeetava käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus N.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik