1-11-14141/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

Kriminaalasi 1-11-14141

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. aprillil

2012.a. Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-14141

(10240102196) Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Viktoria Vivtšaruk Prokurör Tristan Ploom Asja läbivaatamise kuupäev 19.03.2012 avalikul kohtuistungil Kriminaalasi T.I´i süüdistuses KarS § 424 järgi üldmenetluse

korras Süüdistatav T.I isikukood XXX xxx xxx xxxx ei tööta, (üürib), varem kohtulikult karistatud 3-l korral 02.04.1991 Kohtla- poolt ENSV KrK Järve Linna Rahvakohtu §142 lg 2 p 1 ja § 195 lg 2 järgi 2 aastat vabadusekaotust; 16.10.1995 Tallinna Linnakohtu poolt 2, 3, 4; KrK § 141 lg 2 p 1, § 15 lg 2 § 197 lg 2 p 2; § 207 lg 1; § 202 järgi ja § 40 aluse -

l mõisteti 9 aastat vabadusekaotust. 17.06.2009 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja otsusega KarS § 424 alusel mõisteti 5 kuud vangistust, KrMS § 238 lg 2 ja KarS 18- § 74 alusel mõisteti 3 kuud ja 20 päeva vangistust kuulise katseajaga;

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks. Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306; § 309 lg 1,3; § 315; § 318 lg 1; § 319 lg 1,2 kohus

OTSUSTAS:

T.I 424 süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS § järgi ja mõista karistuseks 4(neli) kuud vangistust.

2

Vastavalt lg 2 4 kuud vangistust - Viru Maakohtu KarS § 65 suurendada mõistetud karistust – Kohtla- ots 3 kuud ja 20 Järve kohtumaja 17.06.2009 usega KarS § 424 alusel mõistetud karistuse

päeva vangistust võrra mõistes kuud ja 20 päeva , T.I-le liitkaristuseks 7( seitse) vangistust.

lg 1 lugeda kinnipidamise a, mille Vastavalt KarS § 68 aeg 13.05.2010 karistuse tähtaja hulk võrra vähendada ärakandmisele kuuluvat karistust. Ärakandmiseks mõista 7 kuud ja 19 päeva

vangistust. Vastaval KarS 50 lg 1 mõista lisakaristus ja võtta ära T.I-lt mootorsõiduki juhtimisõigus üheks aastaks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

alusel Juhindudes KarS § 55 lg 1 sätetest ja KarS § 50 lg 1 lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

Liiklusseaduse § 127 alusel on T.I kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkendit ei ole kohaldatud. T.I on kohustatud asuma kinnipidamiskohas karistust kandma

i, Ülesõidu 1 Jõhv alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuupäevast 10 päeva jooksul kell 9.00. Vabatahtlikult kinnipidamiskohta karistuse kandmisele mitteilmumise korral kohaldada süüdimõistetu sundtoomist.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi kulude osas summas 268,80 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu: 63,83 eurot kaitsjatasu 18,38 eurot sundtoomise kulud 2,79 eurot toimiku paljundamise kulu V T.I lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: älja mõista ´i 435 eurot süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, 204,97 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest

T.I ´il tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuulise tähtaja jooksul igakuuliselt, kusjuures esimene makse tasuda

ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr

221023778606. Maksek T.I orraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „ 1-11-14141, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult päeva seitsme jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast,

mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda

05.04.2012. Süüdistuse sisu T.I xxx ajal juhtis xxx xxx maja nr. on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 15 juures sõiduautot l kehtinud Liiklusseaduse § 20 lg 3 xxx, olles nii teo toimepanemise aja 1 p 1

kui ka 01.07.2011 jõustunud Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 mõttes alkoholijoobes. Tõendusliku

alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARAF 0006 teostatud mõõtmise tulemusel oli tema - väljahingatavas õhus 1,14± lkoholi, s.o vähemalt 1,04 mg/l. 0,10 mg/l a

3

Seega T.I, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad: Prokurör taotles T.I süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista temale karistuseks 5 kuud vangistust, millele liita KarS § 65 lg 2 alusel eelmise otsuse järgi ärakandmata karistus ja mõista liitkaristus 8 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel üks kinnipidamise aeg päev arvata mõistetavast karistusest maha. Ärakandmiseks mõista T.I-le 8 kuud ja 19 päeva vangistust.

Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud. Auto juhtimine on tõendatud ainult

politseitöötajate ütlustega, mis pole usaldusväärsed ja T.I tuleb õigeks mõista

. Juhul kui kohus seda ei pea võimalikuks, karistada teda rahalise karistusega.

Süüdistatav oma süüd ei tunnistanud. Ta tõi toast võtmed ja palus juhuslikku möödakäijat, et see tema auto teisaldaks teise kohta.

Kohtu poolt uurit : ud tõendid ja järeldused Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud T.I-le inkrimineeritud käitumine

KarS § 424 järgi ollitud järgmiste tõenditega: kohtuistungil kontr

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk.1), mis koosatud 13.05.2010 kell 05.28.

Protokollis märgitud, et indikaatorvahendi reaktsioon on punane, 0,93 mg/l ja kontrolli tulemus- alkoholijoove. Protokolli pöördel on märgitud kontrollitava isiku joobele viitavad

tunnused. Silmade punetus aeglane kõne, kerged koordinatsioonihäired ja higistamine. Kontrollitav isik on andnud allkirja protokollile

ja selgitas tlk. 6, et ta on näiduga nõus.

- Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest T.I alkoholijoobe kontrollimise testi 1,04 mg/l (tlk.2- kontrollitava näiduga 129) on tõendatud isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus. Seega teo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 kui ka 01.07.2011 jõustunud Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 mõttes oli T.I alkoholijoobes.

- T.I kohta koostas patrullpolitseinik Vxxx Pxxx

sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsuse tlk. 13, millele isik keeldus allkirja andmisest. Keeldumine on

kinnitatud protokolli koostaja ja tunnistaja allkirjadega.

- Tunnistaja Jxxxi Mxxx xxx Pxxx ütlustega on tõendatud, et patrullis olles koos V a märkas

tunnistaja, et varahommikul xxx. suunas liikus valge xx ilma tuledeta sõiduk t , jäi seisma ja hakkas xxx vahele. Kui auto jäi seisma, väljus juht sõidukist ja tegi tagumise

ukse lahti, hakkas midagi autost otsima. Tunnistaja nägi sündmuste käiku 20-30 m kauguselt ja sõiduk oli kogu aeg tunnistaja vaateväljas kuni selle pea . Sõidukis tumiseni

juhi kõrvalistmel istus naine, kes jäi autosse. Tunnistaja tundis juhiga rääkimisel tema

suust alkoholilõhna ja ei juhtinud sõidukit. juht kinnitas, et on tarvitanud alkoholi kuid Juht ei osanud selgitada kes juhtis sõidukit kui tema seda ei juhtinud.

- Tunnistaja Vxxx Pxxx olles patrullis kevadel varahommikul ütlustega on tõendatud, et

liikus politseisõidukiga valget värvi esialgu tuledeta xxx suunas ja otsustati kontrollida xxx, mis gurdas xxx xxxn ta majade vahel ja jäi seisma. V.P ägi autot liikumas umbes 30 m kauguselt

sisse sinised punased vilkurid ja . Politseisõidukis lülitati . Auto jäi seisma

politseiauto peatus xxx 3-4 meetri kaugusel. Valge auto oli kogu aeg tunnistaja

vaateväljas. Juhipoolne sõiduki uks oli kogu Oli juba valge aeg ja teisi liiklejaid ei olnud.

aeg tunnistaja vaateväljas. Juht väljus sõidukist ja avas sõiduki tagumise ukse.

Tunnistaja tuvastas T.I isiku juhi esitatud isiku või sõidukidokumentide

4

alusel. Vestlemise ajal seistes T.I kõrval tundis isiku suust alkoholi lõhna ja

seetõttu kontrollis tunnistaja eejärel sõitsid kõik Jõhvi indikaatorvahendiga juhi joovet. S

jaoskonda ja tuvastasid juhi joobeseisundi tõendusliku alkomeetriga, mis kinnitas juhi alkoholijoovet.

Autos juhi kõrvalistmel istus naine. Juht ei olnud nõus rikkumisega, et tema oli sõidukiroolis.

T.I tema ei Süüdistatava enda väited, et juhtinud sõiduautot süüdistuses täheldatud ajal ja koha vastuolus tunnistajate tõepäraste ütlustega ja kantud süüdlase s on

soovist vabaneda vastutusest. T.I tunnistab alkoholijoovet ja tema ütlused seonduvad tunnistajate ütlustega p liikumise kirjelduses vahetult enne tema sõidukini jõudmist olitseiauto . T.I ja patrullpolitseinike ütlus eitas sõiduauto juhtimist ed lahknevad selles, et T.I

alkoholijoobes. Seejärel , et ta käis kodus autovõtmeid võtmas ja auto ümber aga T.I seisukoht tahtis parkida ei seondu tema enda ütlustega selles, et ta nägi politseiautot ja istus tagaistmele, sest kartis politseid on ebausutav. Kui politseiauto lahkus, istus ta tagasi esiistmele, kusjuures auto seisis ikka samas kohas. s ja xxx baari juures tuled sisse, Kui politseiauto tagasi sõiti jätkas T.I samal kohal istumist.

Kohus järeldab ee toodud ütlustest, et T.I enda ütlustes sisaldub vastuolu. Ütlustest l nähtub, et määraste selgitustega püüab ta vabaneda süüdistuses umb t alkoholijoobes olles

sõiduki juhtimise eest süüdi tunnistatud , kuna tegu on toime pandud katseajal, olles varem samasuguse süüdistuse alusel. Süüdistatav õigustas end mittetõepärase selgitusega viitega juhusliku möödakäija palumisest auto teisaldamiseks. Antud juhul on tunnistajate ütlused oma järjepidevuses ja seondatavuses

tõepärased selles, et sõiduauto xxx osales liikluses vahetult enne politseiametnike poolt

siniste punaste vilkurite sisselülitamist. T.I ütlused aga viitavad nendes sisalduvale

vastuolule ajalises mõttes, kus sõiduauto oli juba ümber paigutamise ajal politsei tema

vaateväljas kuid juhuslikku möödakäijat ega tema liiku

mise suunda ei olnud keegi tuvastanud. Ka T.I ei viidanud sündmuskohal tundmatule isikule ning T.I jõudis juba

korra tagaistmel istumas käija ja uuesti juhi esiistmele istuda. Tema sõnul teistkordsel

politseisõiduki lähenemisel aga autost ei vä Tegelikkuses nägid mõlemad ta ljunud. politseiametnikud, et juht väljus juhiistmelt peale sõiduki peatumist ja avas sõiduki tagumise ukse. Selleks juhiks osutus kontrollimisel T.I.

Karistus.

Vastavalt KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

on 2008.a. a. toime pandud liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Temale T.I

määratud rahatrahvid sealhulgas 6.06.2008.a. toimepandud väärteo on tasumata, eest Liiklusseaduse 7419 lg 1 järgi s.o mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes - rahatrahv 747,77 eurot. O Juba 23.06.2008 toimepandud samasuguse rikkumise eest tsus jõustus 13.10.2008. jõustus järjekordne otsus Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi 20.01.2009, kus karistuseks

määratud rahatrahv 843,64 eurot on tasumata.

Viru Maakohtu kohtuotsusega 17.06.2009 karistati T.I KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtumise eest alkoholijoobes, mille pani toime 15.06.2009. Karistuseks määrati

KarS § 238 sätete arvestamisega ärakandmiseks 3 kuud ja 20 päeva, mida tingimisi ei pööratud täitmisele, määrates 18 kuulise katseaja.

Eeltoodust järeldab kohus, et T.I suhtes seni kohaldatavad meetmed nimelt

alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ei ole olnud piisavad, et tema sellelaadsed rikkumised lõppeksid.

Nagu käesoleva kriminaalasja tõenditega on tõendatud, pani T.I toime alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise katseaja kestel, sest ka tingimisi kohaldatud vangistus ei osutunud piisavaks meetmeks uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks.

5

Kohus ei tuvastanud süüdlase vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Oma süülise käitumisega ohustas T.I tema sõidukis viibiva kaasreisija kui ka teiste liiklejate tervist ja elu. Kohus leidis, et T.I süüd välistavad asjaolud puuduvad ja tuvastatud süüline käitumine vastab KarS § 424 ettenähtud kuriteokoosseisule. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et eelnevate samaliigiliste rikkumiste eest kohaldatud

karistused rahatrahvidena ja tingimisi kohaldatud vangitsuse näol ei olnud piisavad

kitsendused. T.I puudub alaline sissetulek b T.I-le , mistõttu kohus mõista

toimepandud rikkumise eest karistuseks vangistuse alla sanktsiooni keskmist

määra raskeid tagajärgi - 4 kuud vangistust. Kuna rikkumisega ei kaasnenud faktilisi

ning

piirdus alkoholijoobes sõidukijuhi poolt tekitatud üldise kõrge liiklusohtlikkusega. Kohus

arvestab karistuse mõistmisel asjaoluga, et süüdlane ei kahetsenud toimepandut, mistõttu tuleb eelnev T.I-le tingimisi mõistetud karistus täitmisele pöörata KarS § 65 lg 2 alusel.

Liitkaristus 7 T.I-le kuud ja 19 päeva vangistust ärakandmiseks on küllaldane

meede toimepandud rikkumise eest, et ära hoida edaspidi tema poolt liiklusohu tekkimise

olukord ning sellise olukorra

realiseerumisel võimalike raskeimate tagajärgede saabumine

kaasliiklejatele. Kohus leidis, et T.I lisakaristus suhtes on põhjendatud e mõistmine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmi üheks aastaks.

ne

Liiklusseaduse § 127 alusel on T.I kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetul

piisavate vahendite puudumise tõttu., 63,83 eurot kaitsjatasu 18,38 eurot sundtoomise kulud 2,79 eurot toimiku paljundamise kulu V T.I lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: älja mõista ´i Vastavalt KrMS § 180 süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2, süüdimõistva kohtuotsuseg

a kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Välja mõista T.I-lt riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha s.o

435 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 204,97 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest

Loretta Pikma

Kohtunik