4-12-862/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 05. aprillil 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk Kairit Mikkin K – J Vaab Vaidlustatud lahend

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg

Lodeikin´i 14.02.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2317,12,000157 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik

J.S, isikukood: XXX, elukoht: XXX Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: J.S ,

kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja: Hannes Küünarpuu

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

J.S kaebus rahuldada osaliselt ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 14.02.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2317,12,000157 osaliselt ning nimelt J.S-ilt KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel ja LS § 224

lg. 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise osas 8 (kaheksaks) kuuks.

Teha uus otsus ning võtta J.S-ilt LS § 224 lg. 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 50 lg. 1 p.2 alusel ja LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks, muus osas jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 14.02.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2317,12,000157 muutmata.

Kohaldades KarS § 66 lg.2 sätteid määrata rahatrahv tasumisele 6 kuu jooksul, igakuiselt summas 183 (sada kaheksakümmend kolm) eurot ja 33 (kolmkümmend kolm) euro senti, mis tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas, kohustuslik on märkida viitenumber 10220125038358.

Väärteoasi nr.4-12-862

2

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 14.02.2012.a. väärteoasjas nr. 2317,12,000157 tehtud otsusega tuvastati, et 04.01.2012.a. kell

00:45, Mustamäe tee 18a, Tallinna linnas, Harju maakonnas juhtis J.S

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,53 mg ning kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument. 04.01.2012.a. kell 03:15, Mustamäe tee 29, Tallinna linnas, Harju maakonnas juhtis J.S mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis juhi veres oli alkoholisisaldus

mitte väiksem kui 0,89 mg ning kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument. Antud väärteoasjad ühendati ühiseks menetluseks väärteoasja numbriga 2317,12,000157. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Vastulauset esitatud ei ole.

Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod ja protokollid on koostatud õigesti.

Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja

maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres

on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi

lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas

paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7’23 võib politsei kontrollida isiku organismis

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist.

Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu

sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 7’24 lõige 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe

tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse

näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres.

04.01.2012.a. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollis on märgitud, et uuritaval J.S oli kell 00:46 alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus joobeseisundi

3

tuvastamisel indikaatorvahendiga reaktsioon (näit) 0,44 mg. Menetlusaluse isiku joovet kontrolliti kalibreeritud (kuni 14.05.2012.a.) ja tehniliselt korras indikaatorvahendiga Lion 500 nr 38450.

Pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (näit positiivne) tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 04.01.2012.a. kell

01:01 mõõdeti J.S alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0031, mille lõplik lugem oli 0,58 mg/l, lainedmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,53 mg/l.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja

mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtemetoodika MM 04-2010 “Etanooli massikontsentratsiooni

mõõtmine väljahingatavas õhus“ on kinnitatud 01.01.2010.a Politseija Piirivalveameti

peadirektori käskkirjaga nr 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine“. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi

kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-11- 00095) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on

järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel.

04.01.2012.a. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollis on märgitud, et uuritaval J.S oli kell 03:16 alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus joobeseisundi

tuvastamisel indikaatorvahendiga reaktsioon (näit) 0,31 mg. Menetlusaluse isiku joovet kontrolliti kalibreeritud (kuni 14.05.2012) ja tehniliselt korras indikaatorvahendiga Lion 500 nr 38450. Pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (näit positiivne) 04.01.2012.a. kell

03:40 oli J.S toimetatud tervishoiuteenuse osutaja juurde (Wismari Haigla AS)

vereproovi võtmiseks, et tuvastada alkoholijoove vereproovi uuringuga. EKEI uuringuakti nr

102T kohaselt uuritaval J.S ühes grammis veres oli alkoholisisaldus 0,94 milligrammi, laiendmääramatus +/-0,05 mg/g, lõpptulemus 0,89 mg/g.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja,

kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudile on Eesti Akrediteerimiskeskus väljastanud tunnistuse erialase

kompetentsuse kohta nr L-127. Uuringuakti nr 102T kohaselt on järgitud uuringu läbiviimisel

mõõtemetoodikat (ET 2.1). Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p.2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Liiklusseaduse § 38 lõige 2 sätete kohaselt peavad mootorsõiduki-ja trammijuhil olema kaasas

ning peab esitama kontrollija nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja 145 lõikes 2 loetletud dokumendid. Sama seaduse § 88 lõige 1 sätestab, et juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Käesoleva paragrahvi lõige 2 sätete

kohaselt, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Liiklusregistri andmete kohaselt J.S omab 10.12.2007.a. väljastatud B-kategooria juhiluba nr XXX kehtivusega kuni XXX ning puuduvad juhtimisõiguse peatamise, karistusena

ära võtmise või kehtetuks tunnistamise kohta andmed. Seega menetlusalune isik omab

4

mootorsõiduki juhtimisõigust. Menetlusalusel isikul puudus 04.01.2012.a. kella 00:45 ajal ja

samal kuupäeval kella 03:15 ajal kontrollijale esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimist tõendav dokument ja isikut tõendav dokument.

Võttes arvesse ülaltoodut, on kohtuväline menetleja seisukohal, et J.S juhtis

04.01.2012.a kella 00:45 ajal Tallinnas Mustamäe tee 18a juures mootorsõidukit Mitsubishi

Lancer, reg. märgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

mitte väiksem kui 0,53 milligrammi ning kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument. Samuti J.S juhtis 04.01.2012.a. kella 03:15 ajal Tallinnas, Mustamäe tee 29 juures

mootorsõidukit Mitsubishi Lancer, reg. märgiga XXX isikuna, kelle ühes grammis veres oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,89 milligrammi ning kontrollijale esitamiseks puudus

kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument. Väärtegude toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega.

Menetlusalune isik J.S rikkus seega Liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid, pannes

sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ning

Liiklusseaduse § 88 lg. 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 242 lg. 1 järgi. Kuna Liiklusseaduse § 224 lg. 2 ja § 242 lg. 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus Liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi.

Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui

lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toime pandud süütegu, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga-selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu ja tervise.

Vaatamata sellele, et menetlusalune isik oli vahetult enne seda (04.01.2012.a. kell 00:45)

Liiklusseaduse § 91 lg. 2 p. 2 alusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (vormistatud sõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud otsus ja väärteoprotokoll mootorsõiduki alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimise eest), ei ole mõjutanud see isikut seaduskuulekalt käituma ning ta tahtlikult

jätkas 04.01.2012 kella 03:15 ajal uute õigusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust.

Võttes aluseks ülaltoodu ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 1 määras kohtuväline

menetleja J.S-ile LS § 224 lg. 2 ja § 242 lg. 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi J.S-ile karistuseks rahatrahvi 275 trahviühiku ulatuses, s.o. 1100 (üks tuhat ükssada) eurot. KarS § 50 lg. 1 p.2 alusel võttis

kohtuväline menetleja J.S-ilt Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära 8 (kaheksaks) kuuks.

J.S tasuda V™S § 74 lg. 1 p. 15 alusel menetluskulud, ekspertiisi tegemisega

seotud kulud, mis on veres alkoholisisalduse uuringu maksumus, EKEI uuringuakt nr 102T, maksumusega 14 eurot ning vereproovi võtmise, säilitamise ja ekspertiisiasutusse toimetamise maksumus, 04.01.2012.a. Wismari Haigla AS kulude kalkulatsioon, maksumusega 24 eurot.

KAEBUSE SISU

5

J.S esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin´i 14.02.2012.a.

väärteoasjas nr. 2317,12,000157 tehtud otsus tühistada temale määratud lisakaristusjuhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks ning määrata maksegraafik. 12 kuuks rahatrahvi tasumiseks.

04.01.2012.a. kell 00:45 peatas teda Liikluspolitsei, aadressil Mustamäe tee 18a. Oli külas ning tahtis oma autot parkida teise kohta. Ei andnud endale aru, et on joobeseisundis ning istus rooli taha. Kui hakkas autot parkima, peatas teda politseipatrull. Kuna temal ei olnud kuhugi plaanis

sõita, siis seepärast ei olnud kaasas ühtegi isikuttõendavat dokumenti. Patrull koostas temale

väärteoprotokolli ning lubas koju. Tunnistab oma süüd ning on valmis karistust kandma.

Nõustub väärteoasjas määratud rahatrahviga 1100 euro ulatuses, kuid palub määrata maksegraafik 12 kuuks, et saaks trahvi tasuda.

Samuti palub kaebuse esitaja kohtul üle vaadata Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 järgi määratud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 8 kuuks ning võimalusel see tühistada

või vähendada 3 kuulise tähtajale. Töötab ehituses ning seoses sellega on temal pidevalt vaja liikuda autoga, kuna tööks vajalikud instrumendid ja materjal on rasked, käsitsi neid vedada ei

ole võimalik. Tunnistab oma süüd täielikult, kuid vaatamata sellele palub kohtul vähendada lisakaristust, vastasel juhul ei saa teha erialast tööd. Viimase kaheteist kuu jooksul ei ole teda karistatud, palub sellega arvestada ja annulleerida lisakaristus.

Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: