1-11-8854/54 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-11-8854

Lk 1 / 130

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2012.a, Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-8854 (10250102063) Kohtukoosseis Eesistuja kohtunik Indrek Nummert, rahvakohtunikud Hiie Juhkam ja Eesi Kolla Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Tõlk Anžela Kuvaldina Kriminaalasi Andrey Egorovi, Dmitri Rõhlinski, Margo Meigo, Arvo Sulu, Deniss Harri, Gert Kiviselja, Marek Klausi, Oskar Libliku, Ranel Kuusemetsa, SS, Kristian Tammsaare, Ilja Velikihh süüdistuses vastavalt KarS § 184 lg 2 p 1, 2; § 188; 213 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Elle Keeman, ringkonnaprokurör Süüdistatav Nimi:

ANDREY EGOROV Elu- või asukoht ja aadress: xxxx Isikukood või sünniaeg:

38401060372 Kodakondsus:

xxxxxxxx Haridus: xxxxxxx Emakeel: x Töökoht või õppeasutus:

xxxxxx Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral: xx Tõkend: 31.03.2011.a kahtlustatavana kinnipidamine ning 01.04.2011.a vahistatud Pärnu Maakohtu poolt Kvalifikatsioon: KarS § 184 lg 1 Süüdistatav Nimi:

DMITRI RÕHLINSKI

1-11-8854

Lk 2 / 130

Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxx

Isikukood või sünniaeg: 39011030258

Kodakondsus:

xxxxx

Haridus:

xxxxxxxxxxxxxxxxx

Emakeel:

xxxxx

Töökoht või õppeasutus:

xxxxxxxxxxx Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 6-l korral Tõkend:02.03.2011.a kahtlustatavana kinnipidamine ning 03.03.2011.a vahistatud Pärnu Maakohtu poolt elukohast lahkumise keeld alates 01.08.2011.a

Kvalifikatsioon: KarS § 184 lg 2 p 2

Süüdistatav Nimi:

OSKAR LIBLIK Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxxxx

Isikukood või sünniaeg:

39107212769

Kodakondsus:

xxxxxxxxxx

Haridus:

xxxxxxxxxxxxx

Emakeel:

xxx

Töökoht või õppeasutus:

xxxxxxxxxxxx Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 1-l korral Tõkend:31.01.2011.a kuni 02.02.2011.a kahtlustatavana kinnipidamine ,elukohast lahkumise keeld alates 02.02.2011

Kvalifikatsioon: KarS § 184 lg 1

Nimi:

ILJA VELIKIHH Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxx

Isikukood või sünniaeg: 39210250829

Kodakondsus:

xxxx

Haridus:

xxxxxxx

Emakeel:

xxxxx Süüdistatav

1-11-8854

Lk 3 / 130

Töökoht või õppeasutus:

xxxxxxxxxxxxxxxxx Karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata Tõkend: 07.03.2011.a kahtlustatavana kinnipidamine ning 9.03.2011.a vahistatud Pärnu Maakohtu pool elukohast lahkumise keeld alates 01.08.2011.a

Kvalifikatsioon: KarS § 184 lg 1

Nimi:

RANEL KUUSEMETS Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxxxx Isikukood või sünniaeg: 38706304228

Kodakondsus:

x Süüdistatav

Haridus:

xxxxxxxxx

Emakeel:

xxxxxx

Töökoht või õppeasutus: xxxxxxx Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: Pärnu Maakohtu poolt mõisteti 16.10.2007.a otsusega KarS § 121 järgi rahaline karistus 12 200 krooni väärteokorras karistatud 26-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 04.04.2011.a

Kvalifikatsioon:

KarS § 184 lg 2 p 2

Nimi:

KRISTIAN TAMMSAAR Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxx

Isikukood või sünniaeg: 39112314214

Kodakondsus:

xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Haridus:

xxxxxxxx Süüdistatav

Emakeel:

xxxxxxxxxx

Töökoht või õppeasutus: xxxxxxxxxxxxxxxxxx Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 10-l korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 29.03.2011.a

1-11-8854

Lk 4 / 130

Kvalifikatsioon: KarS § 184 lg 1

Nimi:

SS Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxxxx

Isikukood või sünniaeg:

xxxxxxxxxxx

Kodakondsus:

xxxxxxxxx

Haridus:

xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Süüdistatav Emakeel:

xxxxxxxxxxxxxxx

Töökoht või õppeasutus:

xxxxxxxxxx Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 4 l korral Tõkend: ei kohaldatud. Kvalifikatsioon: KarS § 184 lg 1

Nimi:

MARGO MEIGO Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxxx

Isikukood või sünniaeg: 39212302020

Kodakondsus:

xxxxxx

Haridus:

xxxxxxxxxxxxxxx

Emakeel:

xxxx

Töökoht või õppeasutus:

xxxxxxxxx Süüdistatav Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: Pärnu Maakohtu poolt mõisteti 15.02.2010.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi tingimisi vangistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva katseajaga 3 aastat väärteokorras karistatud 29-l korral Tõkend: 18.01.2011.a kahtlustatavana kinnipidamine ning 20.01.2011.a vahistatud Pärnu Maakohtu poolt, vahistamist pikendati Pärnu Maakohtu poolt 30.06.2011.a

Kvalifikatsioon:

KarS § 184 lg 2 p 2

1-11-8854

Lk 5 / 130

Nimi:

ARVO SULU Elu- või asukoht ja aadress: xxxxx

Isikukood või sünniaeg:

39208094237

Kodakondsus:

xxxxxxx

Haridus:

xxxxx Süüdistatav

Emakeel:

xxxxxxx

Töökoht või õppeasutus:

x Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 7 l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 19.01.2011.a

Kvalifikatsioon: KarS § 184 lg 2 p 2

Nimi:

DENIS HARRI Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxx

Isikukood või sünniaeg:

38806264212

Kodakondsus:

xxxxxxx

Haridus:

xxxxxxxxxx

Emakeel:

xxxxxxxxxxxx

Töökoht või õppeasutus:

xxxxxxxxx Karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral: Pärnu Maakohtu poolt mõisteti 14.10.2003.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 215 lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 1 järgi tingimisi vangistus 2 aastat katseajaga 1 aasta ja 3 kuud; Pärnu Maakohtu poolt

Süüdistatav mõisteti 05.09.2007.a otsusega KarS § 184 lg 1, § 188 lg 1 järgi tingimisi vangistus 2 aastat katseajaga 3 aastat;Pärnu Maakohtu poolt mõisteti 17.02.2009.a otsusega KarS § 424 järgi rahaline karistus 400 päevamäära, so 20 000 krooni koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks, mis Pärnu Maakohtu 16.09.2010.a otsusega KarS § 70, § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 266 tundi tähtajaga 6 kuud; väärteokorras karistatud 36-l korral

1-11-8854

Lk 6 / 130

Tõkend:18.01.2011.a kahtlustatavana kinnipidamine ning 20.01.2011.a vahistatud Pärnu Maakohtu poolt, vahistamist pikendati Pärnu Maakohtu poolt 30.06.2011.a

Kvalifikatsioon:

KarS § 184 lg 2 p 1, 2; § 188 lg 2 p 1, 2; § 213 lg 1

Nimi:

GERT KIVISELG Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxx

Isikukood või sünniaeg:

39104164232

Süüdistatav Kodakondsus:

xxxxxxxxxxxxxxxx

Haridus:

xxxx

Emakeel:

xx

Töökoht või õppeasutus:

xxxxx Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 7-l korral Tõkend: 20.01.2011.a kuni 21.01.2011.a kahtlustatavana Kinnipidamine, elukohast lahkumise keeld alates 21.01.2011.a Kvalifikatsioon: KarS § 184 lg 2 p 1, 2; § 188 lg 2 p 1

Nimi:

MAREK KLAUS Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxxxxxxxxxx

Isikukood või sünniaeg:

39012134213

Kodakondsus:

xxxxx

Haridus:

xxxxxxxxxx Süüdistatav

Emakeel:

xxxxxxxx

Töökoht või õppeasutus:

xxxxxxxxx Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 5-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 08.04.2011.a

Kvalifikatsioon:

KarS § 184 lg 2 p 2 Kaitsja van.-adv. Ants Nõmmik (kaitseb A. Egorovit ja A. Sulu) määratud korras Kaitsja van.-adv. Alar Neiland (kaitseb D. Rõhlinskit) kokkuleppel Kaitsja van.-adv. Rünno Roosmaa (kaitseb O. Liblikut, G. Kiviselga) määratud korras Kaitsja van.-adv. Mare Lust (kaitseb I. Velikihhi) kokkuleppel Kaitsja van.-adv. Argo Küünemäe (kaitseb R. Kuusemetsa) määratud korras

1-11-8854

Lk 7 / 130

Kaitsjad Kaitsja van.-adv. Avo Pärmann (kaitseb K. Tammsaart) määratud korras Kaitsja van.-adv. vanemabi Kaire Aus (kaitseb S Si) määratud korras Kaitsja van.-adv. Viktor Kozlov (kaitseb M. Meigot ja M. Klausi) määratud korras Kaitsja van.-adv. vanemabi Alla Raudsepp (kaitseb D. Harrit) määratud korras Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 314, § 180 lg 1 kohus RESOLUTSIOON o t s u s t a s : 1. Süüdi tunnistada Andrey Egorov KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda tema karistusaja alguseks eelvangistuse aja alguskuupäev 31.03.2011.a. Vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

2. Süüdi tunnistada Dmitri Rõhlinski KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 02.03.2011.a. kuni 01.08.2011.a, s.o 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Ärakandmata karistus on 2 (kaks) aastat, 7 (seitse) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Dmitri Rõhlinski ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht. Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

3. Süüdi tunnistada Oskar Liblik KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 31.03.2011.a. kuni 02.02.2011.a – 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Ärakandmata karistus on 1 (üks) aasta, 10 (kümme) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui ta ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1-11-8854

Lk 8 / 130

4. Süüdi tunnistada Ranel Kuusemets KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui ta ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht. Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

5. Õigeks mõista Kristian Tammsaar KrMS § 301 alusel süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi, mis puudutab seda, et Kristjan Tammsaar omandas Ilja Velikihhilt 2011.a veebruaris Tallinnas Polütehnikumi juures 1 grammi kanepit hinnaga 20 eurot ja 2011.a veebruari lõpus 20 grammi kanepit hinnaga 400 eurot ja et viimati nimetatud koguse toimetas müüjalt ostjale kooskõlastatult SS.

Samas süüdi tunnistada Kristian Tammsaar ülejäänud esitatud süüdistustes KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui ta ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht. Tõkend elukohast lahkumise keeld suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

6. Õigeks mõista Ilja Velikihh esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi, mis puudutab seda, et Ilja Velikihh müüs 2011.a veebruaris ebaseaduslikult Tallinnas ühel korral 20 grammi kanepit hinnaga 400 eurot, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Kristian Tammsaarele, andes kauba viimase teadmisel transpordiks üle SS-le.

Samas süüdi tunnistada Ilja Velikihh ülejäänud esitatud süüdistustes KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusest maha arvata eelvangistus aeg 07.03.2011-01.08.2011, s.o 4 (neli) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Ärakandmata karistuseks on 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui ta ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1-11-8854

Lk 9 / 130

7. Õigeks mõista Margo Meigo KrMS § 301 alusel KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistustes, mis puudutavad Margo Meigo poolt kanepi müümist T O-le, R K-le ja V V-le. Õigeks mõista Margo Meigo süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 alusel, mis puudutab alljärgmiselt seda, et Margo Meigo: 2010.a märts kuni mai andis ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 10-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit Arvo Sulule; müüs 2010.a detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 200 krooni R P-le.

Samas süüdi tunnistada Margo Meigo ülejäänud esitatud süüdistuste alusel KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat ja 7 (seitse) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi, s.o 15.02.2012 Pärnu Maakohtu otsus, mõistetud ärakandmata osa võrra, milleks on 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ning mõista liitkarituseks 7 (seitse) aastat, 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja seeläbi lugeda tema karistusaja algust alates 18.01.2010.a. Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

8. Süüdi tunnistada Arvo Sulu KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui ta ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

9. Denis Harri õigeks mõista KarS § 184 lg 2 p 2 järgi alljärgmistes süüdistustes: 1) õigeks mõista süüdistuses, mille kohaselt Denis Harri andis 2009.a september kuni oktoober ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi kanepit M P-le; 2) õigeks mõista süüdistuses, mille kohaselt D. Harri andis 2010.a jaanuar kuni juuni ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 30-l korral ja 2010.a detsembris neljal korral kanepit R P-le; 3) õigeks mõista süüdistuses, mille kohaselt D. Harri andis 2010.a jaanuar kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 40-l korral 0.5-1 grammi kaupa kanepit H V-le; 4) õigeks mõista süüdistuses, mille kohaselt D. Harri andis 2010.a juuli kuni november ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 50-l korral 0.5-4 grammi kaupa kanepit S O-le;

1-11-8854

Lk 10 / 130

5) õigeks mõista KrMS § 301 alusel süüdistuses, mille kohaselt D. Harri andis 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi kolmel korral 0.5 grammi kaupa kanepit R R-le; 6) õigeks mõista süüdistuses, mille kohaselt D. Harri andis 2010.a detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi kanepit K K-le.

Samas süüdi tunnistada Denis Harri ülejäänud süüdistuses, s.o süüdi tunnistada Denis Harri: KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 188 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistada KarS § 63 lg-st 1 juhindudes 6 (kuue) aasta pikkuse vangistusega; KarS § 213 lg 1 ja karistada teda 1 (ühe) aastase vangistusega.

KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista talle liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uute kuritegude eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi, s.o 05.09.2007 Pärnu Maakohtu otsus, mõistetud ärakandmata osa võrra, milleks on 2 (kaks) aastat ning mõista liitkarituseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja seeläbi lugeda tema karistusaja alguseks 18.01.2011.a. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

10. Süüdi tunnistada Gert Kiviselg KarS § 188 lg 2 p 1 ja KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistada teda KarS § 63 lg-st 1 juhindudes 3 (kolme) aastase vangistusega.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 20.01.2011.a. kuni 21.01.2011.a , s.o kaks päeva. Ärakandmata karistus on 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui ta ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

11. Süüdi tunnistada Marek Klaus KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui ta ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o

1-11-8854

Lk 11 / 130

mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

12. Õigeks mõista SS esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 1 alusel. Tõkendit ei ole kohaldatud.

13. Konfiskeerimine 13.1. Välja mõista Andrey Egorovilt konfiskeerimise asendamise korras KarS § 83-1 lg 1 ja § 84 alusel kriminaaltulu 22624.72 eurot. 13.2. Välja mõista Dmitri Rõhlinskilt konfiskeerimise asendamise korras KarS § 83-1 lg 1 ja lg 3 ning § 84 alusel vähendatult kriminaaltulu 300 eurot riigituludesse. 13.3. Prokuröri taotlus Oskar Liblikult konfiskeerimise asendamise korras kriminaaltulu väljamõistmiseks jätta rahuldamata KarS § 83-1 lg 3 alusel. Samas rahuldada prokuröri taotlus laiendatud konfiskeerimiseks Oskar Libliku arestitud sularahale, mis on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 83-2 kohaselt konfiskeerida riigituludesse arestitud sularaha 3690 eurot. 13.4. Prokuröri taotlus Margo Meigolt konfiskeerimise asendamise korras kriminaaltulu väljamõistmiseks jätta rahuldamata KarS § 83-1 lg 3 alusel. 13.5. Välja mõista Ilja Velikihhilt konfiskeerimise asendamise korras KarS § 83-1 lg 1 ja lg 3 ning § 84 alusel vähendatult kriminaaltulu 200 eurot riigituludesse. 13.6. Välja mõista Arvo Sulult konfiskeerimise asendamise korras KarS § 83-1 lg 1 ja lg 3 ning § 84 alusel vähendatult kriminaaltulu 200 eurot riigituludesse. 13.7. Välja mõista Marek Klausilt konfiskeerimise asendamise korras KarS § 83-1 lg 1 ja lg 3 ning § 84 alusel vähendatult kriminaaltulu 80 eurot riigituludesse. 13.8. Välja mõista Denis Harrilt konfiskeerimise asendamise korras KarS § 83-1 lg 1 ja § 84 alusel kriminaaltulu 319.56 eurot.

14. Menetluskulud: SS seotud menetluskulud jätta riigi kanda KrMS § 181 lg 1 alusel.

Andrey Egorovilt, Dmitri Rõhlinskilt, Margo Meigolt, Arvo Sulult, Deniss Harrilt, Gert Kiviseljalt, Marek Klausilt, Oskar Liblikult, Ranel Kuusemetsalt, Kristian Tammsaarelt ja Ilja Velikihhilt välja mõista menetluskuluna riigituludesse KrMS § 180 lg 1, 179 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha seoses I astme kuriteo toimepanemisega, igaühelt 725 eurot.

14.1. Välja mõista vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 5 alusel Andrey Egorovilt riigituludesse riigi õigusabikulu 153.40 eurot kohtueelsel uurimisel ja kohtus 906.02 eurot, s.o kokku 1059.42 eurot ning koopiate kulu 26.29 eurot.

1-11-8854

Lk 12 / 130

KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi samuti temalt välja mõista riigituludesse ekspertiisikulud. Nendeks on narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 11E-AN0293, 06.05.2011.a) - summa 588 eurot ja DNA ekspertiis (ekspertiisiakt nr 11E-GE0411, 13.06.2011.a) – summas 2964 eurot . 14.2. Välja mõista vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 5 alusel Dmitri Rõhlinskilt riigituludesse riigi õigusabi eest kohtueelsel uurimisel 76.70 ja toimiku koopiate kulu 52.58 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi tuleb samuti Dmitri Rõhlinskilt välja mõista riigituludesse ekspertiisikulud, milleks on narkoaine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 11E-AN0211, 06.04.2011.a) - summa 252 eurot.

14.3. Välja mõista vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 5 alusel Oskar Liblikult riigituludesse riigi õigusabi eest kohtueelsel uurimisel 57.52 eurot ja kohtus 906.05 eurot, s.o kokku 963.54 eurot ja toimiku koopiate kulu 0.23 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi samuti Oskar Liblikult välja mõista riigituludesse ekspertiisikulud, milleks on narkoaine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 11E-AN0092, 28.02.2011.a) - summa 336 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 2 järgi samuti temalt välja mõista riigituludesse tunnistaja JT-i sõidukulu 22 eurot.

14.4. Osalisest õigeksmõistmisest tulenevalt jätta KrMS § 181 lg 1 alusel Ilja Velikihhi kaitsja koopia kulud 52.58 eurot riigi kanda. KrMS § 423 ja 424 alusel kohtuotsuse jõustumisest arvates tasuda I. Velikihhil riigituludesse sundraha 5 (viie) kuu jooksul iga kuu esimeseks kuupäevaks vähemalt 145 eurot riigituludesse (s.o 725:5).

14.5. Välja mõista vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 5 alusel Ranel Kuusemetsalt riigituludesse toimiku koopiate kulu summas 52.58. eurot ja riigi õigusabi kulu kohtus 805.36 eurot (671.13 x 20% KM, s.o 671.13 + 134.26).

14.6. Välja mõista vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel Kristian Tammsaarelt vähendatult riigituludesse riigi õigusabi kulu kohtus 700 eurot, s.o seoses osalise õigeksmõistmisega. Samuti seoses osalise õigeksmõistmisega KrMS § 181 lg 1 järgi jätta riigi kanda kaitsja kulu kohtueelsel uurimisel ja toimiku koopiate kulu.

14.7. Välja mõista vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel Margo Meigolt riigituludesse vähendatult riigi õigusabi kulu kohtus 500 eurot, s.o seoses osalise õigeksmõistmisega. Samuti seoses osalise õigeksmõistmisega KrMS § 181 lg 1 järgi jätta riigi kanda kaitsja kulu kohtueelsel uurimisel ja toimiku koopiate kulu.

14.8. Välja mõista vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 5 alusel Arvo Sulult riigituludesse toimiku koopiate kulu 26.29 eurot ja tasu riigi õigusabi eest kohtus 834.12 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi samuti temalt välja mõista riigituludesse ekspertiisikulud KrMS § 190 p 1 alusel 1/3 narkoaine ekspertiisi eest (ekspertiisiakt nr 11E-AN0011, 16.02.2011.a - summa kokku 756 eurot, 1/3 mõistetakse vastavalt välja D. Harrilt, G. Kiviseljalt ja A. Sulult) – summas 252 eurot.

1-11-8854

Lk 13 / 130

14.9. Denis Harri osalisest õigeksmõistmisest tulenevalt jätta riigi kanda KrMS § 181 lg 1 alusel toimiku koopiate kulu 52.58 eurot ja riigi õigusabi kulu kohtueelsel uurimisel 383.48 eurot. Samas mõistab Denis Harrilt välja riigituludesse vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 riigi õigusabi kulud kohtus 1361.46 eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi tuleb Denis Harrilt samuti välja mõista riigituludesse ekspertiisikulud. Nendeks on käekirja ekspertiis (ekspertiisiakt nr 11E-DK0101, 06.07.2011.a) - summas 282 eurot ja KrMS § 190 p 1 alusel 1/3 narkoaine ekspertiisi eest (ekspertiisiakt nr 11E-AN0011, 16.02.2011.a - summa 756 eurot, 1/3 mõistetakse vastavalt välja D. Harrilt, G. Kiviseljalt ja A. Sulult) – summas 252 eurot.

14.10. Välja mõista vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 5 alusel Gert Kiviseljalt riigituludesse toimiku koopiate kulu 0.22 eurot ja riigi õigusabikulu kohtus 906.05 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi temalt samuti välja mõista riigituludesse ekspertiisikulud KrMS § 190 p 1 alusel 1/3 narkoaine ekspertiisi eest (ekspertiisiakt nr 11E-AN0011, 16.02.2011.a - summa 756 eurot, 1/3 mõistetakse vastavalt välja D. Harrilt, G. Kiviseljalt ja A. Sulult) – summas 252 eurot.

14.11. Välja mõista vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 5 alusel Marek Klausilt riigituludesse toimiku koopiate kulu 0.22 eurot ja riigi õigusabikulu kohtus 776.56 eurot.

Menetluskulu ja konfiskeerimisele kuuluvad summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank AS Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 10220034796011 viitenumber 2800049696; AS Swedbank Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 221023778606 viitenumber: 2800049696; Danske Bank AS Eesti filiaal Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 333416110002 viitenumber: 2800049696). Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise vastava kulu tasumisega on tegemist (sundraha, konfiskeerimiseks välja mõistetud summa vm), samuti kriminaalasja number süüdimõistetu nimi, juhul kui makset ei teosta süüdimõistetu ise. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõudeid vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud.

5. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada alljärgmised asitõendid: - ekspertiisiobjektideks olnud narkootilised ained, mis on jäetud vastavalt narkootilise ja psühhotroopse ainete ning nende lähteainete seadusele EKEI keemiaosakonda hoiule - ekspertiisiaktidega nr 11E-AN0011, 11E-AN0092, 11E-AN0211, 11E-AN0293 tagastatud pakendid jäetud kriminaalasja juurde (pakendid nr 11, 12, 13, 14) - 18.01.2011 läbiotsimise käigus Pärnu xxxxxx kaasa võetud digitaalne kaal, kanepiveski, 2 pakki minigrip kilekotte on pakendatud paberpakendisse ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 1) - 26.01.2011 politseile üle antud 3 lampi, 2 ventilatsioonitoru osa, ventilaator, 2 elektripirni on pakendatud paberpakendisse ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 2) - 18.01.2011 läbiotsimise käigus sõiduautos Mazda MPV [xxxxx kaasa võetud 3 pudelit on pakendatud kilepakendisse ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 3)

1-11-8854

Lk 14 / 130

- 20.01.2011 läbiotsimise käigus Pärnus xxxxxx kaasa võetud digitaalne kaal on pakendatud paberpakendisse ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 4) - Xxxxx kaasa võetud 2 digitaalset kaalu, kanepiveski on pakendatud ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 5) - 02.03.2011 läbiotsimise käigus sõiduautos Volkswagen Passat [xxx kaasa võetud digitaalne kaal on pakendatud ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 6) - Pärnu Maakohtu määrusega arestitud Margo Meigo poolt saadetud kiri on pakendatud paberümbrikusse ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 9) - DVD plaat jälitustoimingu audiosalvestusega on pakendatud paberümbrikusse ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 10)

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde alljärgmised asitõendid: - 26.01.2011 Pärnu Maakohtu määrusega arestitud Denis Harri poolt saadetud kiri on pakendatud paberümbrikusse ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 7) - 28.01.2011 Pärnu Maakohtu määrusega arestitud Denis Harri poolt saadetud kiri on pakendatud paberümbrikusse ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 8)

6. KrMS § 268 lg 6 alusel edastada kohtuotsuse jõustumisel seoses valeütluste kahtlusega teated ja antud kohtuotsuse koopia Lääne Prefektuurile tunnistajate T Oi ja H V suhtes kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 28. märts 2012 kell 15:00. Kohtuotsuse peale edasikaebamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral alates 05. aprill 2012.a. kell 09:00 Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

I. Süüdistused

Süüdistusakt kogu ulatuses on toodud kohtutoimikus I köites lk 3-29.

1-11-8854

Lk 15 / 130

1. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Andrey Egorovit selles, et tema olles omandanud tuvastamata ajal ja isikult vähemalt 1696.87 grammi narkootilist ainet kanepit: - pakendas selle eraldi 44 minigrip kilekotti ja hoidis oma jope taskutes, kust see kogusena 21.26 grammi leiti ja võeti politsei poolt ära tema kinnipidamisel 31.03.2011.a kella 14.35 ajal Tallinna linnas xxxxxxxx asuva Lukoili tanklas; - viis 2011.a märtsis valgesse plastämbrisse eraldi kilekottidesse pakendatuna kokku 115.61 grammi hoiule A R-o elukohta aadressil Xxxxxxxxx, kust see 31.03.2011.a toimunud läbiotsimise käigus politsei poolt leiti ja ära võeti; - müüs korduvalt ajavahemikul 2010.a mai kuni 02.03.2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas erinevate koguste kaupa, kokku 1110 grammi kanepit hinnaga 18-20 eurot 1 gramm, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Dmitri Rõhlinskile; - müüs ajavahemikul oktoober 2010.a kuni jaanuar 2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas Dmitri Rõhlinski vahendusel neljal korral 100 grammi ja ühel korral 50 grammi, kokku 450 grammi kanepit hinnaga 170-175 krooni 1 gramm, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Oskar Liblikule, kelle elukohas aadressil Xxxxxxx 31.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus leiti 36.28 grammi kanepit.

Eksperdid on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab keskmisel 7.5 grammist kanepist. Samuti on Riigikohus märkinud, et kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi tarvitajale ühekordse annusena, on tõepoolest loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks. Seega Andrey Egorovi poolt omandatud ja edasiantud kanepi kogus 1696.87 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (vt ka süüdistusakti lk 9 p 1). Eelpool nimetatud aine – kanep THC sisaldusega üle 0.2% - kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud.

Seega Andrey Egorov, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmisega, pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Dmitri Rõhlinskit selles, et tema omandas 2011.a jaanuaris ebaseaduslikult Tallinna linnas Ilja Velikihhilit ühel korral vähemalt 25 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 275 eurot ning samuti omandas korduvalt ajavahemikul 2010.a mai kuni 02.03.2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas Andrey Egorovilt erinevate koguste kaupa, hinnaga 18-20 eurot 1 gramm, kokku 1110 grammi kanepit, millest: - leiti 02.03.2011.a S Sle kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat [xxxx läbiotsimisel auto kindalaekast

1-11-8854

Lk 16 / 130

kokku 3.56 grammi kanepit ja Dmitri Rõhlinski kinnipidamisel tema jope taskust 0.68 grammi kanepit; - andis ajavahemikul 2010.a suvi kuni 02.03.2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas ühise tarvitamise käigus vähemalt 10-l korral 0.5 grammi kaupa ühekordse annusena kanepit edasi S Se; - müüs ajavahemikul oktoober 2010.a kuni jaanuar 2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas 5-l korral vähemalt 10 grammi kaupa hinnaga 200-225 krooni 1 gramm kanepit, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Oskar Liblikule; - müüs ajavahemikul mai 2010.a kuni märts 2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas 10-l korral 30-40 grammi kaupa, 20-l korral 10-20 grammi kaupa, 20-l korral 0.5 grammi kaupa, hinnaga 165-175 krooni 1 gramm, kokku vähemalt 660 grammi kanepit, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Ilja Velikihhile.

Samuti süüdistatakse Dmitri Rõhlinskit selles, et tema vahendas ajavahemikul oktoober 2010.a kuni jaanuar 2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas narkootilist ainet kanepit Oskar Liblikule, viies Oskar Libliku 5-l korral kokku Andrey Egoroviga, kes andis Dmitri Rõhlinski juuresolekul Oskar Liblikule edasi neljal korral 100 grammi ja ühel korral 50 grammi, kokku 450 grammi kanepit hinnaga 170-175 krooni 1 gramm, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi ja millest leiti 31.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus Oskar Libliku elukohast aadressil Xxxxxxxx kokku 36.28 grammi narkootilist ainet kanepit.

Dmitri Rõhlinski poolt omandatud kanepi kogus vähemalt 1135 grammi ja sellest edasiantud kogus 715 grammi, samuti vahendatud kogus 450 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (vt ka süüdistusakti lk 9 p 2).

Seega Dmitri Rõhlinski, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmisega ning viies kokku isikuid, kelle eesmärgiks oli ebaseaduslikult käidelda suures koguses narkootilist ainet olles ise varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Oskar Liblikut selles, et tema omandas ajavahemikul 2010.a oktoober kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Tallinna linnas Dmitri Rõhlinskilt viiel korral 10 grammi kaupa, kokku vähemalt 50 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 200-225 krooni 1 gramm ning Dmitri Rõhlinski vahendusel Andery Egorovilt neljal korral 100 grammi ja ühel korral 50 grammi, kokku vähemalt 450 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 170-175 krooni 1 gramm, millest: - leiti 31.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus Oskar Libliku elukohast Xxxxxxx kokku 35.83 grammi kanepit;

1-11-8854

Lk 17 / 130

- müüs ajavahemikul 2010.a oktoober kuni november ebaseaduslikult Denis Harri vahendusel Tallinnas ühel korral 10 grammi kanepit, hinnaga 1800 krooni, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Arvo Sulule; - müüs ajavahemikul 2010.a oktoober kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Tallinnas neljal korral 20-40 grammi kaupa, kokku vähemalt 100 grammi kanepit, hinnaga 160-180 krooni 1 gramm, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Arvo Sulule; - andis ajavahemikul 2010.a august kuni 31.01.2011.a ebaseaduslikult Tallinnas vähemalt seitsmel korral 0.5 grammi kaupa ühekordse annusena kanepit edasi J T-le, millest 31.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus Xxxxxxx J T-i kasutatavast toast leiti 0.45 grammi kanepit.

Oskar Libliku poolt omandatud kanepi kogus 500 grammi, aga ka edasiantud 113.5 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (vt ka süüdistusakti lk 9 p 3).

Seega Oskar Liblik, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmisega, pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Ilja Velikihhi selles, et tema omandas ajavahemikul 2010.a jaanuar kuni 02.03.2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas Dmitri Rõhlinskilt 10-l korral 30-40 grammi kaupa, 20-l korral 10-20 grammi kaupa, 20-l korral 0.5 grammi kaupa, kokku vähemalt 660 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 165-175 krooni 1 gramm, millest: - müüs ajavahemikul 2010.a märts kuni aprill ebaseaduslikult Tallinnas suurte koguste kaupa kokku 90 grammi kanepit hinnaga 18 000 krooni, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Margo Meigole; - müüs Ranel Kuusemetsa vahendusel 2010.a detsembris ebaseaduslikult Tallinnas Pae tn-l asuva kooli juures ühel korral 20 grammi kanepit hinnaga 4000 krooni, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Kristian Tammsaarele;

1-11-8854

- Lk 18 / 130

müüs 2011.a jaanuaris ebaseaduslikult Tallinnas ühel korral 25 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 275 eurot, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, uuesti Dmitri Rõhlinskile; - müüs ajavahemikul 2011.a jaanuar kuni veebruar ebaseaduslikult Tallinnas Paasiku 2a asuva poe juures kolmel korral 10 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi kanepit hinnaga 660 eurot, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Ranel Kuusemetsale; - müüs ajavahemikul 2011.a jaanuar kuni veebruar ebaseaduslikult Tallinnas ühel korral 30 grammi ja ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 620 eurot, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Kristian Tammsaarele; - müüs 2011.a veebruaris ebaseaduslikult Tallinnas ühel korral 20 grammi kanepit hinnaga 400 eurot, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Kristian Tammsaarele, andes kauba viimase teadmisel transpordiks üle S S-le.

Ilja Velikihhi poolt omandatud kanepi kogus 660 grammi, aga ka edasiantud 219 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (vt ka süüdistusakti lk 9 p 4).

Seega Ilja Velikihh, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmisega, pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Ranel Kuusemetsa selles, et tema omandas ajavahemikul 2011.a jaanuar kuni veebruar ebaseaduslikult Tallinnas Paasiku 2a asuva Grossi poe juures Ilja Velikihhi käest vähemalt kolmel korral 10 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 660 eurot ning milles arvutuslikult saaks 66 ühekordset annust.

Samuti süüdistatakse Ranel Kuusemetsa selles, et tema vahendas 2010.a detsembris ebaseaduslikult Tallinnas Pae tn-l asuva kooli juures narkootilist ainet kanepit Kristian Tammsaarele, viies viimase kokku Ilja Velikihhiga, kes andis Ranel Kuusemetsa juuresolekul Kristian Tammsaarele vähemalt 20 grammi kanepit hinnaga 4000 krooni ning milles arvutuslikult saaks 40 ühekordset annust.

Ranel Kuusemetsa poolt omandatud kanepi kogus 33 grammi, samuti vahendatud kogus 20 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (vt ka süüdistusakti lk 9 p 5).

1-11-8854

Lk 19 / 130

Seega Ranel Kuusemets, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamisega, olles eelnevalt vahendamisega toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

6. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Kristian Tammsaart selles, et tema omandas 2010.a detsembris Ranel Kuusemetsa vahendusel ebaseaduslikult Ilja Velikihhilt Tallinnas Pae tn-l asuva kooli juures vähemalt 20 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 4000 krooni, samuti omandas 2011.a jaanuaris ebaseaduslikult Ilja Velikihhilt Tallinnas Bussijaama juures vähemalt 30 grammi kanepit hinnaga 600 eurot ning 2011.a veebruaris Tallinnas Polütehnikumi juures 1 grammi kanepit hinnaga 20 eurot ja 2011.a veebruari lõpus 20 grammi kanepit hinnaga 400 eurot. Viimati nimetatud koguse toimetas müüjalt ostjale kooskõlastatult SS. Kokku omandas Kristian Tammsaar 71 grammi kanepit, millest saab arvutuslikult 142 ühekordset annust.

Kristian Tammsaare poolt omandatud kanepi kogus 71 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (vt ka süüdistusakti lk 9 p 6).

Seega Kristian Tammsaar, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamisega, pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

7. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse S S-i selles, et tema vahendas 2011.a veebruari lõpus ebaseaduslikult 20 grammi narkootilise aine kanepi müügitehingut, toimetades müüjalt, kelleks oli Ilja Velikihh, kauba ostjale - Kristian Tammsaarele viimase palvel kooskõlastatult Ilja Velikihhiga. Tegemist oli Tallinnast Pärnusse toodava kogusega, millest saab arvutuslikult 40 ühekordset annust.

SS poolt vahendatud kanepi kogus 20 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (vt ka süüdistusakti lk 9 p 7).

Seega SS, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku vahendamisega, pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

8. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Margo Meigot selles, et tema olles 15.02.2010.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsusega süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, omandas korduvalt nii ajavahemikul 2010.a märts kuni aprill ebaseaduslikult Tallinnas Ilja Velikihhilt vähemalt 90 grammi hinnaga 18 000 krooni, aga ka menetluse käigus tuvastamata ajal ja isikult narkootilist ainet kanepit, millest:

1-11-8854

- Lk 20 / 130

- müüs 2010.a jaanuar kuni mai ebaseaduslikult Pärnus viiel korral 1 grammi kaupa hinnaga 300 krooni 1 gramm kanepit edasi J Ke; - müüs 2010.a märts kuni aprill ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 10-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit Denis Harrile; müüs 2010.a kevadel või sügisel ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi T Oe; - müüs 2010.a märts kuni mai ebaseaduslikult Pärnus väikeste koguste kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm kokku 20 grammi ning andis ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 10-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit Arvo Sulule; - müüs 2010.a mais ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 2 grammi ja novembris kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis juuni kuni august ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi kolmel korral 0.5 grammi kaupa kanepit ile; - müüs koos Arvo Suluga 2010.a mai kuni oktoober ebaseaduslikult Pärnus neljal korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi S L-ile; - müüs 2010.a mai kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kolmel korral 1 grammi ja kahel korral 0.5 grammi kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis ebaseaduslikult ühise tarvitamise käigus edasi viiel korral 0.5 grammi kaupa kanepit K K - müüs 2010.a mai kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnu linnas 20-l korral 1 grammi kaupa hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi narkootilist ainet kanepit J T-ile; - andis 2010.a juuni kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi viiel korral 0.5 grammi kaupa kanepit H V; - müüs 2010.a juulis ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi ning ajavahemikul 2010.a november kuni detsember ühel korral 0.5 grammi kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi K K-ile; - müüs 02.09.2010.a ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi ja 12 või 13.10.2010.a ühel korral 0.5 grammi kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi G Re; - müüs 2010.a november kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa ja kolmel korral 0.5 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi R K-ile; - müüs 2010.a detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 200 krooni Rr Pule; - müüs 2010.a detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi ja ühel korral 2 grammi kanepit hinnaga 50 krooni 1 gramm edasi Ja Pile; - müüs 18.01.2011.a ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 40 eurot edasi Vr Vle.

Margo Meigo poolt omandatud kanepi kogus 90 grammi ja samas koguses edasiandmine vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg

1-11-8854

Lk 21 / 130

3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (vt ka süüdistusakti lk 9 p 8).

Seega Margo Meigo, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmisega isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Arvo Sulut selles, et tema omandas: - ajavahemikul 2010.a märts kuni mai ebaseaduslikult Pärnu linnas Margo Meigolt korduvalt väikeste koguste kaupa narkootilist ainet kanepit, kokku vähemalt 20 grammi hinnaga 6000 krooni ning millest saab arvutuslikult 40 ühekordset annust; - ajavahemikul 2010.a juuli kuni august ebaseaduslikult Pärnu linnas Denis Harrilt kuuel korral 1 grammi kaupa hinnaga 300 krooni 1 gramm ning millest saab arvutuslikult 12 ühekordset annust; - Denis Harri vahendusel ajavahemikul 2010.a oktoober kuni november ebaseaduslikult Tallinna linnas Oskar Liblikult ühel korral 10 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 1800 krooni ning millest saab arvutuslikult 20 ühekordset annust; - ajavahemikul 2010.a oktoober kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Tallinna linnas Oskar Liblikult neljal korral 20-40 grammi kaupa, kokku vähemalt 100 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 160-180 krooni 1 gramm, millest leiti ja võeti ära 18.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus Arvo Sulu elukoha keldriboksist 17.30 grammi kanepit; - ajavahemikul 2010.a detsember kuni 18.01.2011.a valdas oma elukoha, aadressil Xxxxxx, keldriboksis Denis Harri poolt üle antud 17.79 grammi narkootilist ainet kanepit, mis leiti ja võeti ära 18.01.2011.a läbiotsime käigus politsei poolt.

Samuti on kindlaks tehtud, et omandatud kanepist Arvo Sulu: - müüs 2010.a mais ebaseaduslikult Pärnus vähemalt ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 300 krooni ja 2010.a detsembris vähemalt ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 300 krooni K Ve; - müüs 2010.a mai kuni september ebaseaduslikult Pärnus vähemalt viiel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi A Oe; - müüs koos Margo Meigoga 2010.a mai kuni oktoober ebaseaduslikult Pärnus vähemalt neljal korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi S Le; - müüs 2010.a august kuni november korduvalt ebaseaduslikult Pärnus 0.5-1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm, kokku vähemalt 17.5 grammi ning ajavahemikul 2010.a märts kuni detsember andis ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt 20-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit Marek Klausile; - müüs 2010.a mai kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus vähemalt 10-l korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi A Ple; - müüs 2010.a mai lõpust sügiseni ebaseaduslikult Pärnus vähemalt neljal korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi J T-le;

1-11-8854

- Lk 22 / 130

- müüs 2010.a mai kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus vähemalt kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt seitsmel korral 0.5-1 grammi kaupa kanepit K Kle; - müüs 2010.a juuni kuni juuli ebaseaduslikult Pärnus vähemalt viiel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi Kristian Tammsaarele; - müüs 2010.a suvel ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa ja neljal korral 0.5 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt 10-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit Denis Harrile; - müüs 2010.a juuni kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus vähemalt viiel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi H Ve; - müüs 2010.a september kuni oktoober ebaseaduslikult Pärnus vähemalt neljal korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi H Ke; - müüs 2010.a oktoober kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus vähemalt neljal korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning vähemalt kahel korral 1 grammi kaupa hinnaga 60 krooni 1 gramm edasi K T-le; - andis 2010.a detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt ühel korral 1 grammi kanepit Ja Pe; müüs 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus vähemalt kahel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi R Pe; - müüs 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus vähemalt seitsmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt viiel korral 1 sigareti kaupa edasi Mn P; - müüs 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus vähemalt ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 300 krooni edasi R Kovile; - müüs 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Tallinnas vähemalt ühel korral 5 grammi kanepit hinnaga 1500 krooni ning andis Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt viiel korral 0.5 grammi kaupa edasi kanepit Margo Meigole.

Arvo Sulult äravõetud kanepi kogus 35.09 grammi, omandatud kogus 136 grammi ja edasi antud kogus 111.5 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (vt ka süüdistusakti lk 9 p 9).

Seega Arvo Sulu, narkootilise aine suures koguses valdamisega, olles eelnevalt ise korduvalt erinevatest allikatest ebaseaduslikult omandanud ja seejärel edasiandnud suures koguses narkootilist ainet, pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 10. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Denis Harrit selles, et tema olles 05.09.2007.a Pärnu Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 ja § 188 lg 1 alusel, vahendas 2010.a novembris ebaseaduslikult Tallinnas narkootilist ainet kanepit Arvo Sulule, viies

1-11-8854

Lk 23 / 130

viimase kokku Oskar Liblikuga, kes andis Denis Harri juuresolekul Arvo Sulule vähemalt 10 grammi kanepit hinnaga 1800 krooni ning millest saab arvutuslikult 20 ühekordset annust.

Samuti süüdistatakse Denis Harrit selles, et tema olles omandanud ajavahemikul 2009.a september kuni 2011.a jaanuar tuvastamata isikult või kohast kanepit: - pakkis selle kahte minigrip kilekotti kaaludega 0.65 grammi ja 0.22 grammi, mis leiti ja võeti ära 18.01.2011.a kella 22.20 ajal Pärnus tema kahtlustatava kinnipidamise käigus; - andis 2009.a september kuni oktoober ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi kanepit M Ple; - andis 2010.a jaanuar kuni juuni ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 30-l korral ja 2010.a detsembris neljal korral kanepit Re; - andis 2010.a jaanuar kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 30-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit E Ele; - andis 2010.a jaanuar kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 40-l korral 0.5-1 grammi kaupa kanepit H Vle; - andis 2010.a juuni kuni august ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi viiel korral 0.5 grammi kaupa ning ajavahemikul 2010.a september kuni detsember kolmel korral 1.5 grammi kaupa kanepit Marek Klausile; - müüs 2010.a juuli kuni august ebaseaduslikult Pärnus kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi R Kle; - müüs 2010.a juuli kuni august ebaseaduslikult Pärnus kuule korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi Arvo Sulule - andis 2010.a juuli kuni november ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 50-l korral 0.5-4 grammi kaupa kanepit S Oe; - müüs 2010.a september kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus viiel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi A Ple; - müüs 2010.a oktoober kuni november ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 300 krooni ning andis ühise tarvitamise käigus 10-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit Gert Kiviseljale; - müüs 2010.a november kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi kanepit hinnaga 50 krooni 1 gramm ning andis ühise tarvitamise käigus kuule korral 0.5 grammi kaupa kanepit Ja Pile; - müüs 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi R Pe; - andis 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi ja teisel korral 1 grammi kanepit Ü Vle; - andis 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi kolmel korral 0.5 grammi kaupa kanepit R Rle; - andis 2010.a detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi kanepit K Kle.

1-11-8854

- Lk 24 / 130

Samuti süüdistatakse Denis Harrit selles, et tema koos Gert Kiviseljaga hoidis 2011 jaanuarikuus viimase elukohas kanepikasvatusest xxxx xxxxx xxxxx boksides nr 27 ja 28 saadud kanepitaime varsi kokku 152.6 grammi ja peenestatud kanepipuru kokku 11.91 grammi, mida koos ka kuivatasid ja pakendasid erinevate koguste kaupa minigrip kilekottidesse. Nimetatud kogus leiti ja võeti ära 20.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus Gert Kiviselja elukohast aadressil xx Pärnu.

Samuti süüdistatakse Denis Harrit selles, et tema 2010 detsembrikuus viis Arvo Sulu elukoha keldriboksi hoiule kanepikasvatusest xxxx xxxx xxxxxx boksides nr 27 ja 28 saadud 17.79 grammi kanepit. Nimetatud kogus leiti ja võeti politsei poolt ära 18.01.2011.a Arvo Sulu elukohas xxxxxxxxx xxxx teostatud läbiotsimise käigus.

Denis Harrilt äravõetud kanepi kogus 183.17 grammi, vahendatud kogus 10 grammi ning edasiantud kogus 112 grammi ja 124 ühekordset annust vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (vt ka süüdistusakti lk 9 p 10).

Seega Denis Harri, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, sh grupis koos Gert Kiviseljaga, vahendamise ning edasiandmisega isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Denis Harrit selles, et tema olles üürinud 17.07.2010.a Pärnumaal xxxx xxxxx istudas hiljemalt oktoobrikuu alguses enda kasutuses olevas ja kanepitaimede kasvatamiseks kohandatud garaažis hoitavatesse vähemalt 10 kanepitaime.

1-11-8854

Lk 25 / 130

Nimetatud taimi kasvatas ja hooldas Denis Harri korrapäraselt koos Gert Kiviseljaga, hoides neid veega kastmise ja harvendamise teel elujõuliste ja kasvavatena kuni 2011.a jaanuar.

Seega Denis Harri, koos Gert Kiviseljaga kanepi ebaseadusliku kasvatamisega isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime KarS § 188 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Denis Harrit selles, et tema elades koos vanaisa A H`ga ühel aadressil Pärnu x, võttis salaja oma valdusse A H nimele välja antud Swedbank AS pangakaardi, mis on seotud kontonumbriga xxxxxxxx ning teades varasemast ajast pangakaardi PIN koodi, võttis varalise kasu saamise eesmärgil, - 29.12.2010.a kella 13:23 ajal Swedbank AS sularahaautomaadist HAN00159 aadressilt Pärnu, xxxx A H-ile kuuluvalt pangakontolt viimase teadmata ja nõusolekuta välja sularaha summas 5000 krooni; - 30.12.2010.a kella 16:35 ajal Swedbank AS sularahaautomaadist EYP00009 aadressilt Pärnu, xxxx A H-ile kuuluvalt pangakontolt viimase teadmata ja nõusolekuta välja sularaha summas 5000 krooni; - 02.01.2011.a kella 21:10 ajal Swedbank AS sularahaautomaadist HAN00431 aadressilt Pärnu, xxxxx A H-ile kuuluvalt pangakontolt viimase teadmata ja nõusolekuta välja sularaha summas 300 eurot ning - 03.01.2011.a kella 15:28 ajal Swedbank AS sularahaautomaadist EYP00026 aadressilt Tallinn, xxxxxxx A H-ile kuuluvalt pangakontolt viimase teadmata ja nõusolekuta välja sularaha summas 300 eurot.

Kokku tekitas Denis Harri oma käitumisega kannatanu A H-ile varalise kahju 1239 eurot ja 12 eurosenti.

Seega Denis Harry, varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamisega, pani toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

11. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Gert Kiviselga selles, et tema koos Denis Harriga, kes oli 17.07.2010.a üüritud ja kohandatud garaaži, aadressil Pärnumaal xxxxx boksides nr 27 ja 28, istutanud hiljemalt oktoobri alguses pottidesse vähemalt 10 kanepitaime, kasvatas ja hooldas korrapäraselt kanepitaimi, hoides neid veega kastmise ja harvendamise teel elujõuliste ning kasvavatena kuni 2011 jaanuar.

Seega Gert Kiviselg, koos Denis Harriga kanepi ebaseadusliku kasvatamisega, pani toime KarS § 188 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Gert Kiviselga selles, et tema hoidis 2011.a jaanuaris oma elukohas Xxxxxx eelnevalt enda poolt kasvatatud kanepitaime varsi kokku 152.6 grammi ja peenestatud

1-11-8854

Lk 26 / 130

kanepipuru kokku 11.91 grammi, mida koos Denis Harriga kuivatasid ja pakendasid erinevate koguste kaupa minigrip kilekottidesse. Nimetatud kogus leiti ja võeti politsei poolt ära 20.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus Gert Kiviselja elukohast.

Gert Kiviselja juurest leitud kanepi kogus 164.51 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (vt ka süüdistusakti lk 9 p 11).

Seega Gert Kiviselg, koos Denis Harriga narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omamisega isikuna, kes oli varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

12. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Marek Klausi selles, et tema olles varem toime pannud KarS § 184 lg 1 sätestatud kuriteo (kriminaalasi nr 10250100470), omandas: - 2010.a märts kuni november ebaseaduslikult Pärnus Margo Meigolt korduvalt 0.5-2 grammi kaupa kokku vähemalt 6.5 grammi narkootilist ainet kanepit, millest saab arvutuslikult 13 ühekordset annust; - 2010.a august kuni november ebaseaduslikult Pärnus Arvo Sulult korduvalt 0.5-1 grammi kaupa kokku vähemalt 27.5 grammi narkootilist ainet kanepit, millest saab arvutuslikult 55 ühekordset annust; - 2010.a juuni kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus Denis Harrilt 0.5-2 grammi kaupa kokku vähemalt 7 grammi narkootilist ainet kanepit, millest saab arvutuslikult 14 ühekordset annust.

Nimetatud kogusest tarvitas kanepit Marek Klaus ise, kuid ka: - müüs 2010.a august kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus vähemalt kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi K K-ile; - müüs 2010.a novembris ebaseaduslikult Pärnus vähemalt ühel korral 0.5 grammi hinnaga 150 krooni ning 2010.a november kuni detsember andis Pärnus ebaseaduslikult ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt kahel korral 0.5 grammi kaupa kanepit R R-ile; - andis 2010.a detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt ühel korral 1 grammi kanepit J P-ile; - müüs 2010.a mai kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus vähemalt 10-l korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi J T-ile.

Marek Klausi poolt omandatud kanepi kogus 41 grammi ja edasiantud 15.5 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (vt ka süüdistusakti lk 9 p 12).

1-11-8854

Lk 27 / 130

Seega Marek Klaus, narkootilise aine suures koguses korduvalt erinevatest allikatest ebaseaduslikult omandamisega ning seejärel edasiandmisega, pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II. Uuritud tõendid

Kohtuistungil ülekuulatud isikute ütlused: - tunnistaja Kn Tlu andis ütlusi seoses A. Sulu süüdistusega; - tunnistaja Sa Sja oli kohtusse kutsutud seoses D. Rõhlinski süüdistusega ja tunnistaja loobus ütluste andmisest, kuna ta on D. Rõhlinski elukaaslane; - tunnistaja K V andis ütlusi seoses A. Sulu süüdistusega; - tunnistaja M P andis ütlusi seoses A. Sulu süüdistusega; - tunnistaja J K andis ütlusi seoses M. Meigo süüdistusega; - tunnistaja G andis ütlusi seoses M. Meigo süüdistusega; - tunnistaja Kr Kk andis ütlusi seoses M. Meigo, M. Klausi ja A. Sulu süüdistustega; - tunnistaja S L andis ütlusi seoses A. Sulu ja M. Meigo süüdistustega; - tunnistaja Janar Tammiksaar andis ütlusi seoses M. Meigo, M. Klausi ja A. Sulu süüdistustega; - tunnistaja K K andis ütlusi seoses M. Meigo süüdistusega; - tunnistaja H K andis ütlusi seoses A. Sulu süüdistusega; - tunnistaja J K andis ütlusi seoses M. Meigo süüdistusega; - tunnistaja J T andis ütlusi seoses O. Libliku süüdistusega; - tunnistaja C R ütlused – seotud G. Kiviselja ja D. Harri süüdistusega; - tunnistaja M P ütlused – seotud D. Harri süüdistusega; - tunnistaja A O ütlused – seotud A. Sulu episoodiga; - tunnistaja J P – seotud D.Harri, A.Sulu, M.Klausi ja M.Meigo süüdistustega; - tunnistaja H V – seotud M.Meigo, A.Sulu, D.Harri ja M.Klausi süüdistustega; - tunnistaja R P – seotud A.Sulu, D.Harri ja M.Meigo süüdistustega; - tunnistaja Ü V ütlused – seotud D. Harri süüdistusega; - tunnistaja S O ütlused – seotud D. Harri süüdistusega; - tunnistaja E Eus ütlused – seotud D. Harri süüdistusega; - tunnistaja K Kn ütlused – seotud D. Harri süüdistusega; - tunnistaja R K ütlused – seotud D. Harri süüdistusega; - tunnistaja T O – seotud M. Meigo süüdistusega; - tunnistaja A P – seotud D. Harri ja A. Sulu süüdistustega; - süüdistatava D. Rõhlinski ütlused – need usaldusväärsed ütlused on käsitletud ja analüüsitud kohtuotsuse põhjendustes;

1-11-8854

Lk 28 / 130

- süüdistatava R. Kuusemetsa ütlused – kohus kohtuotsuse põhjendustes jõuab seisukohale, et need ütlused on ebausaldusväärsed; - süüdistatava K. Tammsaare ütlused – kohus kohtuotsuse põhjendustes jõuab seisukohale, et need ütlused on ebausaldusväärsed; - süüdistatava A. Egorovi ütlused – kohus kohtuotsuse põhjendustes jõuab seisukohale, et need ütlused on ebausaldusväärsed; - süüdistatava D. Harri ütlused – kohus kohtuotsuse põhjendustes jõuab seisukohale, et need ütlused on ebausaldusväärsed; - süüdistatava G. Kiviselja ütlused – need usaldusväärsed ütlused on käsitletud ja analüüsitud kohtuotsuse põhjendustes; - süüdistatava M. Klausi ütlused – need usaldusväärsed ütlused on käsitletud ja analüüsitud kohtuotsuse põhjendustes; - süüdistatava A. Sulu ütlused – need usaldusväärsed ütlused on käsitletud ja analüüsitud kohtuotsuse põhjendustes; - süüdistatava S. S ütlused – kohus asub kohtuotsuse põhjendustes seisukohale, et kuna süüstavate I. Velikihhi ja õigustavate SS-i ütluste vahel ei ole võimalik vastuolusid kõrvaldada, kuulub in dubio pro reo SS õigeksmõistmisele.

Kohtutoimikule lisatud dokumentaalsed tõendid: - D. Harri arestitud kirjad (II kd tlk 1-2), milles jagab juhiseid, milliseid ütlusi tuleb anda ja milliseid mitte; - 27-28.01.2011 postisaadetise läbivaatluse protokoll (II kd tlk 20-26; 27-29), vaadeldakse D. Harri arestitud kirju; - 15.02.2011 asitõendi vaatlusprotokoll. See on seotud 31.01.2011 läbiotsimisega – Libliku, Egorovi ja Velikihhiga (II kd tlk 3-7); - Maksu ja Tolliamet vastus O.Libliku kohta (II kd tlk 8-9); - 14.02.2011 vaatlusprotokoll O.Libliku sissetulekute ja varaliste vahendite võrdlev analüüs (II kd tlk 10-12); - Pärnu Maakohtu otsus 05.09.2007 D.Harri kohta (II kd tlk 13-14), mille kohaselt on ta varem karistatud narkootikumide käitusega seotud kuritegude eest; - 15.02.2010 Pärnu Maakohtu otsus Margo Meigo kohta (II kd tlk 15-19), mille kohaselt on ta varem karistatud narkootikumidega seotud kuritegude eest; - 11.02.2011 Maanteeameti vastuspäringule Oskar Libliku mootorsõidukite kohta (II kd tlk 30-33) - 13.06.2011 DNA ekspertiisiakt, käsitleb A.Egoroviga seotud esemete ekspertiisi (II kd tlk 34-42); - 09.03.2011 asitõendi vaatlusprotokoll. Vaadeldud on mobiiltelefoni kontakte. Seotud I. Velikihhiga, D. Rõhlinskiga, M. Meigoga (II kd tlk 43-46);

1-11-8854

Lk 29 / 130

- 16.02.2011 narkoaine ekspertiisiakt. Puudutab A.Sulut, D.Harrit ja G.Kiviselga (II kd tlk 4749); - 28.02.2011 narkoaine ekspertiisiakt. Puudutab O.Liblikut (II kd tlk 50-51); - 31.03.2011 A. Egorovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd tlk 52-53) ja äravõetud esimete vaatlusega - kinnipidamisel ära võetud 44 minigripp kilekotti koos taimse puruga (II kd tlk 52-55); - 01.04.2011 asitõendi vaatlusprotokoll. Seotud Egorovi episoodiga. Protokollis vaadeldi 31.03.2011 Tallinnas Xxxxx A R elukohast kaasa võetud valget plastikust ämbrit ja taimset puru (tlk 56-59); - 31.03.2011 läbiotsimisprotokoll Tallinnas Xxxxxx A R elukohast. Seotud Egorovi süüdistusega. (II kd tlk 61-64); - G. R kohta 13.12.2010 otsus väärteoasjas, G. R väärteoprotokoll, ekspertiisimäärus ja narkootilise aine ekspertiisiakt. Seotud M. Meigo süüdistusega (II kd tlk 65-68); - 06.04.2011 narkootilise aine ekspertiisiakt Seotud WW Passatist läbiotsimisel leitud ainega ja D.Rõhlinksi süüdistusega (II kd tlk 69-70); - 02.03.2011 D.Rõhlinski kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. Vaadeldud on ka kinnipidamisel taskust leitud taimset puru (II kd tlk 71-74); - 02.03.2011 WW Passat läbiotsimisprotokoll. Seotud Dmitri Rõhlinsikga (II kd tlk 83-85); - 04.03.2011 asitõendi vaatlusprotokoll. Seotud D. Rõhlinski süüdistusega ja 02.03.2011 VW Passati läbiotsimisega (II kd tlk 75-80); - 28.01.2010 kohtutoksikoloogia ekspertiisakt. Seotud kõigi süüdistatavate süüdistustega (II kd tlk 81-82); - 07.04.2011 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Puudutab 18.01.2011 Arvo Sulu elukoha läbiotsimise käigus leitud 3 lambi, 2 ventilatsioonitoru, ventilaatorit ja elektripirnide vaatlust (II kd tlk 86-90); - ülevaade Margo Meigo kriminaalhoolduse perioodist kriminaalhooldusametnikult 2009 (II kd tlk 91); - Arvo Sulu avaldus 26.01.2011 selle kohta, et annab välja oma keldriboksist toodud kolm valgustit, kaks ventilatsioonitoru ja ventilaatori (II kd tlk 92); - 13.10.2010 Marek Klausi kohtueelse menetluse kokkuvõte (II kd tlk 93-96); - 23.02.2011 Pärnu Maakohtu määrus O. Libliku sularaha arestimiseks, arestimise protokoll, tagatiskontole raha kandmise määrus ja maksekorraldus kontole kandmise kohta (II kd tlk 97101); - 06.07.2011 käekirja ekspertiisiakt (II kd tlk 102-105). Seotud D. Harri süüdistusega. Ekspert leiab, et arestitud kirjad on kirjutatud D. Harri poolt; - 05.07.2011 D. Harriga seotud kriminaalmenetluste ühendamise määrus (II kd tlk 106); - 18.01.2011 AS-st Swedbankist saadud vastus sularahaautomaadi kaamera ja väljavõtte kohta (II kd tlk 107-113). D. Harriga seotud. Konto väljavõtte ja kaamerafotode järgi on kokkuviidav, et D. Harri (fotodel) võtab oma vanaisa kontolt raha vastavalt esitatud süüdistusele;

1-11-8854

Lk 30 / 130

- 20.01.2011 läbiotsimisprotokoll. Puudutab G. Kiviselja ja D. Harri episoodi. (II kd tlk 114118). Otsitakse läbi K. Kiviselja elukoht ja leitakse kanepi puru ja oksi, mis saadetakse ekspertiisi; - 06.05.2011 225 narkootilise aine ekspertiisiakt. Puudutab A. Egorovit ( II kd tlk 119-121); - üürilepingu koopia 17.07.10 ja üleandmise-vastuvõtmise akt (II kd tlk 122-123). D.Harri ja G.Kiviseljaga seotud episood D. Harri rentinud endale garaaži xxxxxx - 21.01.2011 Gert Kiviselja ütluste olustiku seostamise protokoll sündmuskoha vaatluse osas ja lisatud fotod ning skeem (II kd tlk 124-128). Seotud G.Kiviselja ja D.Harri süüdistustega – kanepikasvatamine. Vaadeldud on Tootsis asuvat garaaži; - 18.01.2011 sõiduki läbiotsimisprotokoll, seotud narkoaine leidmisega ja D.Harri süüdistusega. Kohtule üle antud ka leitud pudelid, milles oli tarvitatud kanepit põletamise teel (II kd tlk 129-131). Esitatud süüdistust otseselt ei tõenda, sest D. Harri tunnistab ka ise, et oli kanepi tarvitaja; - 18.01.2011 D.Harri kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. D.Harri peeti kinni ning temalt võeti ära 2 minigripp kotti. (II kd tlk 132-133); - 18.01.2011 läbiotsimisprotokoll Xxxxxx A. Sulu elukohas olevast keldriboksist koos fotodega, puudutab A. Sulu ja O. Libliku süüdistust. (II kd tlk 134-138), A. Sulu andis kohtuistungil ütlusi, et keldrist leitud narkoaine ta sai O. Liblikult ja see pärines tema viimasest ostust; - 01.04.2011 A.Egorovi vahistamismäärus (III kd tlk 64-65); - 18.01.2011 M. Meigo kinnipidamisprotokoll ja 20.01.2011 vahistamismäärus (III kd tlk 6669); - 20.01.2011 D. Harri vahistamismäärus (III kd tlk 70-71); - 07.03.2011 I. Velikihhi kahtlustatavana kinnipidamiseprotokoll ja vahistamismäärus 09.03.2011 ning elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus (III kd tlk 72-76); - 03.03.2011 D. Rõhlinski vahistamismäärus, elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus 01.08.2011 (III kd tlk 77-80); - 20.01.2010G. Kiviselja kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (III kd tlk 81-82); - 31.01.2011O Libliku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (III kd tlk 83-84); - Õiendid ekspertiiside maksumuste kohta (III kd tlk 38-42, 49); - Riigi õigusabi tasude ja kulude hüvitamise määrused (III kd tlk 43-48, 50, 60-63); - Õiendid toimiku koopiakulude kohta (III kd tlk 51-59) - 31.01.2011 läbiotsimisprotokoll, seotud O.Libliku, Velikihhi, Egorovi süüdistustega (II kd tlk 188-192); - 18.05.2011 jälitusprotokoll - seotud I.Velikihhi, R.Kuusemetsaga, K.Tammsaare süüdistustega (III kd tlk 29-37), käsitleb telefonikõnesid isikute vahel kanepi ostuga seoses I. Velikihhilt, samuti on jälgitav kõnedejärgi kanepi müügi vahendamine R. Kuusemetsa poolt; - süüdistatav I. Velikihh keeldus kohtus ütlusi andmast ja kohtumenetluse poolte taotlusel avaldas kohus tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mis on analüüsitud kohtuotsuse põhjendustes. Kohtuotsuse põhjendustes jõuab kohus seisukohale, et I. Velikihhi ütlused on usaldusväärsed:

1-11-8854

Lk 31 / 130

- 17.05.2011 I. Velikihhi kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (II kd tlk 139-141; 213-215); - 08.03.2011 I. Velikihhi kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (II kd tlk 142-146, 193-197); - 16.03.2011 I. Velikihhi kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (II kd tlk 210-212); - 08.03.2011 äratundmiseks esitamise protokoll, I. Velikihh tunneb ära Ranel Kuusemetsa (II kd tlk 147-150; 201-202); - 08.03.2011 äratundmiseks esitamise protokoll, I. Velikihh tunneb ära Margo Meigo (II kd tlk 151-154, 198-200); - 08.03.2011 äratundmiseks esitamise protokoll, I. Velikihh tunneb ära Kristian Tammsaare (II kd tlk 155-158; 204-206); - 08.03.2011 äratundmiseks esitamise protokoll, I. Velikihh tunneb ära S S (II kd tlk 159-162; 207-209); - 23.12.2011 ekspert Ms Ti vastus (II kd tlk 166), milles kinnitab, et kanepi suureks koguseks 0,2% THC sisalduse juures on 7,5 grammi; - süüdistatav O. Liblik keeldus kohtus ütlusi andmast ja kohtumenetluse poolte taotlusel avaldas kohus tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohtuotsuse põhjendustes jõuab kohus seisukohale, et O. Libliku ütlused on usaldusväärsed: - 31.01.2011 O.Libliku puhul kahtlustatava ülekuulamine (kell 22:00) (III tlk 1-3); - 31.01.2011 O. Liblikule äratundmiseks esitamise protokoll A.Sulu kohta (III kd tlk 4-6); - 31.01.2011 O. Liblikule äratundmiseks esitamine protokoll D.Harri kohta (III kd tlk 7-9); - 31.01.2011 O. Libliku kahtlustatavana üle kuulatud (kell 23:20) (III kd tlk 10-12); - 01.02.2011 O. Libliku kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (III kd tlk 13-15); - 01.02.2011 O. Liblikule äratundmiseks esitamise protokoll - D.Rõhlinski (III kd tlk 16-18); - 02.02.2011 O. Libliku kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (III tlk 19-20); - 03.03.2011 O. Libliku kahtlustatavana ülekuulamine, protokoll (III tlk 21-23); - 09.05.2011 O. Libliku kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (III tlk 24-26); - 26.05.2011 O. Libliku kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (III tlk 27-28); - süüdistatav M. Meigo keeldus kohtus ütlusi andmast ja kohtumenetluse poolte taotlusel avaldas kohus tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohtuotsuse põhjendustes jõuab kohus seisukohale, et M. Meigo ütlused on usaldusväärsed: - 19.01.2011 ja 05.04.2011 M. Meigo kahtlustatava ülekuulamise protokollid (II kd tlk 172174; 178-180); -19.01.2011 M. Meigole äratundmiseks esitamine protokoll - I.Velikihhi ta on ära tundnud (II kd tlk 175-176); - 05.04.2011 M. Meigole äratundmiseks esitamise protokoll – D. Rõhlinski (II kd tlk 181183); - 11.05.2011 M. Meigo kahtlustatava ülekuulamise protokollid (II kd tlk 184-187);

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

I. Andrey Egorovi süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi

1-11-8854

Lk 32 / 130

A. Egorovit süüdistatakse jätkuva kuriteo toimpanemises, mille kohta on toodud analüüs alljärgnevalt episoodide kaupa.

1.1. Andrey Egorovit süüdistatakse selles, et tema olles omandanud tuvastamata ajal ja isikult vähemalt 1696.87 grammi narkootilist ainet kanepit, pakendas selle eraldi 44 minigrip kilekotti ja hoidis oma jope taskutes, kust see kogusena 21.26 grammi leiti ja võeti politsei poolt ära tema kinnipidamisel 31.03.2011.a kella 14.35 ajal Tallinna linnas xxxxxxxx asuva Lukoili tanklas.

Andrey Egorov tunnistas, et tema kinnipidamisel (31.03.2011.a kahtlustatava kinnipidamise protokoll II kd tlk 52-55), Pärnus 31.03.2011.a kell 14:35 ja tema jope taskust leitud 44 minigrip kilekotti kanepiga kuuluvad talle. Samuti kinnitas ta, et need oli pakendatud doosidesse ja seda koguses, mida tema oleks tarvitanud ta ise korraga ära. Ekspertiisiaktis toodud ekspertarvamuse (II kd tlk 119-121) kohaselt oli 44-s minigrip kilekotis kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 19% ja aine kaalus kokku 21.26 grammi. Kohus on seisukohal, et ei ole eluliselt usutav, et nimetatud kogu suur kogus narkootilist ainet, millel kõrge THC sisaldus oli A. Egorovil vaid enda tarbeks ja seda nii hoolega kotikestesse jaotamisel. Ekspertiisiakt ja kuna on tuvastatud faktiga, et sellises suures koguses kanepit A. Egorov tõepoolest käitles, tõendab, et ta oli omandanud ebaseaduslikult nimetatud kanepi ebaseaduslikuks käitlemiseks. Asjaolu, et tegemist on suure koguse kanepiga tõendab käesolevas kohtuasjas kõiki narkosüüdistusi puutuvalt ka kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt (II kd tlk 81-82) ja ekspert Ms Toni poolt antud vastus, millega kogumis tuleb tõdeda, et suureks koguseks on 7,5 grammi kanepit, mille THC sisaldus on üle 0,2%. Käesolevas asjas on THC sisaldus aga oluliselt kõrgem. Järelikult antud episoodi koosseisu tunnused on A. Egorov realiseerinud kavatsetult KarS § 184 lg 1 alusel. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab A. Egorovi antud episoodis süüdi.

1.2. Andrey Egorovit süüdistatakse selles, et tema olles omandanud tuvastamata ajal ja isikult vähemalt 1696.87 grammi narkootilist ainet kanepit, viis 2011.a märtsis valgesse plastämbrisse eraldi kilekottidesse pakendatuna kokku 115.61 grammi hoiule A Ro elukohta aadressil xxxxxx, kust see 31.03.2011.a toimunud läbiotsimise käigus politsei poolt leiti ja ära võeti.

Samuti tunnistas Andrey Egorov, et A Rko elukohast leitud (31.03.2011 läbiotsimisprotokoll, xxxxxxxx, II kd tlk 61-64) valge plastämber koos seal olevate esemetega kuulus talle. 01.04.2011 asitõendi vaatlusprotokolli (II kd tlk56-59) järgi on tuvastatav, et selles panges oli: läbipaistev kilekott, mille sees omakorda 82 minigrip kilekotti rohelist värvi taimse puruga; kilekott K-Market kirjega, milles omakorda kaks läbipaistvat kilekotti, kus ühes oli rohelist värvi taimne puru ning teises tühjad minigrip kilekotid;

1-11-8854

Lk 33 / 130

läbipaistev kilekott, mille sees kaks kokkusõlmitud kilekotti koos rohelist värvi peenestatud taimse puruga ning üks kilekott koos rohelist värvi taimse puru jääkidega; halli värvi kilekott, mille sees oli kokkusõlmitud läbipaistev kilekott koos rohelist värvi peenestatud taimse puruga, läbipaistev kilekott, milles olid tühjad mingigrip kilekotid ning musta värvi kaal koos kahe 500 mg kaaluviha ja pooleks murtud tikkudega.

Ka see leitud aine saadeti ekspertiisi ning ekspertarvamuse kohaselt (06.05.2011ekspertiisiakt nr 11E-AN0293, p 2-6; II kd tlk 119-121) tuleb leitud aine kogukaaluks 115.61 grammi kanepit järgmiselt: 82-s minigrip kilekotis olevad rohelised taimeosad massiga kokku 39.46 grammi on kanepiõisikud (marihuaana), mille THC sisaldus on 19%; K-Market kirjega kilekotis rohelised taimeosad massiga 46.92 grammi on kanepiõisikud (marihuaana), mille THC sisaldus on 16%; kolmes kilekotinutsakus (koos läbipaistvas kilekotis) olev roheline taimepuru massiga kokku 5.29 grammi on peenestatud kanep (marihuaana), mille THC sisaldus on 11%; läbipaistvas kilekotis (mis on hõbedat värvi kilekotis) olevad rohelised taimeosad massiga kokku 23.94 grammi on kanepiõisikud (marihuaana), mille THC sisaldus on 7%; ning et apteegikaalu kaussidel leidus kanepis sisalduva tetrahüdrokannabinooli jälgi.

Seda, et leitud ämber ning selles sisalduv on seotud Andrey Egoroviga, kinnitab käesolevas kriminaalasjas tõendite kogum, sh 13.06.2011 DNA ekspertiisiaktis toodud arvamus (II kd tlk 34-42) ning ekspertarvamuse punktid 1, 2 (ekspertiisiakt nr 11E-GE0411).

Ekspertarvamuse tulemused kattuvad Andrey Egorovi enda ütlustega. Kokku saadi seega Andrey Egorovilt kätte 136.87 grammi kanepit, kus kõikidel juhtudel on THC sisaldus olnud üle 0.2%. Nimetatud aine, st kui kanep on THC sisaldusega üle 0.2%, kuulub aga narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Samuti on kindlaks tehtud eriteadmistega isiku poolt, et ühele keskmisele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0.75 grammist ja kümnele keskmisele inimesele 7.5 grammist narkootilisest ainest kanepist, mille THC sisaldus on üle 0.2%. Seda tõendavad kaks dokumentaalset tõendit – 28.01.2010.a arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 6 ja täiendavalt kogutud kohtutoksikoloogiaeksperdi 23.12.2011.a vastus.

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-96-11 on märgitud, et vastamaks küsimusele, millist narkootilise aine kogust oleks vaja selleks, et põhjustada narkojoove vähemalt 10 inimesele (suur kogus), on vaieldamatult tarvilik eriteadmiste rakendamine, ei eelda see ilmtingimata kriminaalasja menetlemisel aine mõju uurimist ekspertiisi vormis, kui tuvastatud on narkootilise aine koostis. Vajalikke andmeid võib saada erialasest kirjandusest või muudest asjakohastest allikatest, kus

1-11-8854

Lk 34 / 130

on kirjeldatud kõnealuse narkootilise aine mõju kindlakstegemiseks läbiviidud katsed ja nende tulemus.

Järelikult kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 7.5 grammist kanepist, mille THC sisaldus on üle 0.2% ning arvestades, et KarS § 184 järgi on karistatav suure koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine ning narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, on suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, siis on käesolevas kriminaalasjas leidnud tõendamist, et Andrey Egorovi käest leitud kanep THC sisaldusega 7-19%, oli suures koguses. Äravõetud 136.87 grammist kanepist saanuks arvutuslikult joobe 182 inimest.

Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tuvastatav, et A. Egorov tegeles narkootilise aine edasiandmisega (müügiga), siis on võimalik arvutada kanepi kogust ka vastavalt sellele, milliste doosidena seda müüdi. Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-121-06 märkinud, et kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi tarvitajale ühekordse annusena, on tõepoolest loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks. Arvestades eelmises episoodis märgitut, et Andrey Egorovi juurest leiti 44 pakendatud ühekordset doosi ning pangest leitud 115.61 grammist kanepist saaks arvutuslikult 154 doosi ja kui sellele liita 44 doosi, saaks kokku 198 ühekordset annust. Seega igal juhul on tegemist suure koguse narkootilise ainega.

Sama käitumismuster on ka eelmises episoodis, Andrey Egorov väitis kohtus, et need 44 pakendatud doosi olid tema enda tarbeks ja ta tarvitas seda kui valuvaigistit, kuna oli murdnud luu. Tegemist on ennastõigustava väitega, mis ei ole aga eluliselt usutav. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendid, mis kinnitaks süüdistatava väidet. Vastupidiselt, tõendid kogumis kinnitavad, et Andrey Egorov tegeles narkoäriga ning müüs edasi enda poolt varem omandatud kanepit. Iseenda jaoks ei ole vajalik kanepi pakkimine kindlas kaalus minigrip kilekottidesse, seda enam, kui süüdistava väidetaval võttis seda sisse nii nagu soovis, mitte konkreetse kaalu järgi. Selline pakkimise viis viitab vaid üheselt edasimüügile. Lisaks veel kogused, mis olid pakendamata ja ootasid ämbris koos kaaludega.

Seda, et tegemist oli edasimüügiks mõeldud kanepiga kinnitavad ka järgmised A. Egoroviga seotud süüdistuse episoodid, mille kohaselt ta müügiga tegeleb. Nimelt on talle esitatud süüdistus ka selles, et tema müüs korduvalt ebaseaduslikult Tallinnas erinevate koguste kaupa, kokku 1110 grammi kanepit hinnaga 18-20 eurot 1 gramm, edasi Dmitri Rõhlinskile ning müüs ebaseaduslikult Tallinnas Dmitri Rõhlinski vahendusel kokku 450 grammi kanepit hinnaga 170-175 krooni 1 gramm, edasi Oskar Liblikule.

Järelikult antud episood on tõendamist leidnud, koosseisu tunnused on A. Egorov realiseerinud kavatsetult KarS § 184 lg 1 alusel. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab A. Egorovi antud episoodis süüdi.

1-11-8854

Lk 35 / 130

1.3. Andrey Egorovit süüdistatakse selles, et tema olles omandanud tuvastamata ajal ja isikult vähemalt 1696.87 grammi narkootilist ainet kanepit, müüs korduvalt ajavahemikul 2010.a mai kuni 02.03.2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas erinevate koguste kaupa, kokku 1110 grammi kanepit hinnaga 18-20 eurot 1 gramm, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Dmitri Rõhlinskile.

Andrey Egorov ennast süüdi ei tunnista süüdistuse järgi narkootilise aine müümises D. Rõhlinskile ja O. Liblikule. Küll aga on kohtulikul uurimisel ütlusi andnud D. Rõhlinski, mis tõendab esitatud süüdistust piisavalt. Ta kinnitas kohtus, et on omandanud kanepit Andrey Egorovilt alates 2010.a ning vastas kaitsjale, et tunneb Andrey Egorovit 2010.a keskpaigast. Sellest ajast alates ongi toimunud ka nende kahe vahel antud müügitehingud. Dmitri Rõhlinski sõnade kohaselt ostis ta kanepit peaaegu iga päev ning kokku kuni käesoleva kriminaalasja alustamiseni rohkem kui 1 kg, sh nõustudes, et süüdistuses märgitud 1110 grammi on õige. Samuti kinnitas ta, et ühe grammi kanepi hinnaks oli 250 krooni kuni 300 krooni. Kokku on seega käesoleva episoodi järgi A. Egorov saanud kriminaaltulu vähemalt 277 500 krooni (1110 x 250). Dmitri Rõhlinski kinnitas, et lisaks sellele ostmisele, viis ta kokku Oskar Libliku ja Andrey Egorovi.

Järelikult antud episood on tõendamist leidnud, koosseisu tunnused on A. Egorov realiseerinud kavatsetult KarS § 184 lg 1 alusel. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab A. Egorovi antud episoodis süüdi.

1.4. Andrey Egorovit süüdistatakse selles, et tema olles omandanud tuvastamata ajal ja isikult vähemalt 1696.87 grammi narkootilist ainet kanepit, müüs ajavahemikul oktoober 2010.a kuni jaanuar 2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas Dmitri Rõhlinski vahendusel neljal korral 100 grammi ja ühel korral 50 grammi, kokku 450 grammi kanepit hinnaga 170-175 krooni 1 gramm, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Oskar Liblikule, kelle elukohas aadressil xxxxxxx 31.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus leiti 36.28 grammi kanepit.

Andrey Egorov ennast süüdi ei tunnista süüdistuse järgi narkootilise aine müümises D. Rõhlinskile ja O. Liblikule. Kohtumenetluse pooled ei pidanud vajalikuks küsitleda A. Egorovit nimetatud episoodis, samas on kohtuistungi alguses ka A. Egorov teatas, et ta tunnistab end süüdi osaliselt ja seega mitte selle episoodiga puutumuses. Samas asjaolu, et süüdistuse toodud kanepi kogused D. Rõhlinksi vahendusel A. Egorovilt O. Liblikule edasi jõudsid, on kahtlustatavana antud ütlustes ka O. Liblik.

Nimetatud süüdistuse kohta on aga ütlusi andnud D. Rõhlinksi. D. Rõhlinski ütluste kohaselt tema vahendusel müüs Andrey Egorov viiel korral Oskar Liblikule kokku 450 grammi ning vähemalt ühel korral toimus see selliselt, et Dmitri Rõhlinski nägi nii üleantavat kanepit kui ka raha, mis oli umbes 18 000 krooni ja mille ülelugemise juures ka tema viibis. Järelikult sel

1-11-8854

Lk 36 / 130

korral osteti 100 grammi kanepit, sest sellisel juhul on ühe grammi hind pea samane eelmises episoodis D. Rõhlinskile müüdava hinnaga ja samane ka O. Libliku poolt antud ütluses mainituga. Ehkki D. Rõhlinski ütluste järgi ta kõikidel kordadel ei olnud kauba, st kanepi kaalumise juures, teadis ta väga kindlalt, et need kogused oli neljal korral 100 grammi ja ühel korral 50 grammi, sest sellel teemal oli alati juttu Oskar Liblikuga ning viimane kontrollis ka aine koguseid.

Kuivõrd süüdistatav Oskar Liblik keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, avaldati prokuröri taotlusel kohtuistungil O. Libliku kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Nimetatud ütlused kinnitavad süüdistuse paikapidavust. 01.02.2011 O. Libliku kahtlustatavana ülekuulamisel ja seejärel 01.02.2011 äratundmiseks esitamise protokolli järgi on ta andnud ütlusi, et ajavahemikul oktoober 2010.a kuni jaanuar 2011.a on ta saanud D. Rõhlinskilt 450 grammi kanepit hinnaga 170-175 krooni gramm. Samuti on andnud lisaks veel otseselt ja ka kaudselt D. Rõhlinski süüdistust kinnitavaid ütlusi O. Liblik oma kahtlustatavana ülekuulamise teisteski protokollides 31.01.2011, 02.02.2011, 03.03.2011, 09.05.2011 ja 26.05.2011. O. Libliku eesmärgiks oli ostetud kanep omakorda edasi müüa. Süüdistuses toodud asjaolu, et nimetatud kanepit leiti ka 31.01.2011 läbiotsimisel O. Libliku elukohast, tõendab 31.01.2011 läbiotsimisprotokoll.

Kuigi Andrey Egorov eitab tehinguid ning tema ütlused on vastuolus Dmitri Rõhlinski ja Oskar Libliku eeluurimisel antud ütlustega. Arvestades viimaseid on tuvastatav, kuidas Dmitri Rõhlinski viis ta vene keelt kõneleva isikuga kokku O. Libliku ning arvestades ka Andrey Egorovi juurest leitud kanepi kogust, tuleb tõdeda, et A. Egorovi ütlused on ebausaldusväärsed. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, mille alusel peaksid valet vanduma D. Rõhlinski ja O. Liblik A. Egorovi vastu. Lisaks kinnitab ka modus operandi O. Libliku ja D. Rõhlinski ütlusi A. Egorovilt leitud suur kanepi kogus.

O. Liblikule kanepi müümisega teenis A. Egorov kriminaaltulu 76500 krooni (450 x 170).

Andrey Egorovi süüdistuste järgi on ta kokku omandanud tuvastamata ajal ja isikult vähemalt 1696.87 grammi narkootilist ainet kanepit, millest leiti ja saadi kätte 136.87 grammi ja millest müüs edasi 1560 grammi kanepit.

Milline oli antud A. Egorovi poolt käideldud aine THC sisaldus ja kogus, annab vastuse tõendite kogum ja modus operandi. Nt A. Egorovilt ära võetud kanep ekspertiisiakti (II kd tlk 119-121, 56-59, 52-53) järgi oli väga suure THC sisaldusega – minimaalselt 7% ja maksimaalselt 19%. Ka O. Liblikult kätte saadud narkoaine oli kõrge THC sisaldusega (II kd tlk 50-51).

Eelpool nimetatud aine – kanep THC sisaldusega üle 0.2% - kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse

1-11-8854

Lk 37 / 130

nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud.

Eksperdid on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab keskmisel 7.5 grammist kanepist (28.01.2010 kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt ja istungil avaldatud 23.12.2011 vastus järelpärimisele eksperdilt). Samuti on Riigikohus märkinud, et kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi tarvitajale ühekordse annusena, on tõepoolest loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks. O. Liblik andis ütlusi, et ühekordseks annuseks oli 0,5 grammi kanepit (III kd tlk 12) ja seda on oma kohtuistungil antud ütlustes märkinud ka D. Rõhlinski. Nimetatud narkoaine kogus vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele).

Eeltoodu alusel tulebki lugeda, et ühekordseks annuseks piisas 0,5 grammist kanepist. Andrey Egorovi puhul teeb see 3120 ühekordset annust, mis on enam kui kümnele isikule joobe tekitamiseks vajaminev kogus. Seega kokku on Andrey Egorovi poolt omandatud ja edasiantud kanepit koguses 1696.87 grammi, mis vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele.

Eeltoodu alusel on tuvastamist leidnud A. Egorovile inkrimineeritud süüdistuse KarS § 184 lg 1 kõik nõutavad objektiivse koosseisu tunnused. Arvestades väga suurt narkoaine kogust ja tuvastatud müümist, on nimetatud kuritegu A. Egorovi poolt toime pandud kavatsetusega KarS § 184 lg 1 alusel. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab A. Egorovi antud episoodis süüdi.

Kokkuvõttes, A. Egorovile esitatud süüdistused on tõendamist leidnud ja kohus tunnistab ta esitatud süüdistuste järgi KarS § 184 lg 1 alusel süüdi.

II. Dmitri Rõhlinskile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

Kohus on seisukohal, et D. Rõhlinskile esitatud süüdistuste esimest osa tuleb käsitleda sisuliselt ühe jätkuva kuriteoepisoodina (s.o p 1.1.-1.4.) . Esimese osasse süüdistusesse puutuvalt kogumis uuritud tõendite järgi ei ole võimalik kahtlusteta eristada, millal eraldi tekkis D. Rõhlinskil uus tahtlus uue episoodi toimepanekuks, mis on seotud talle inkrimineeritud suure narkootilise aine kogusega, samuti süüdistustes toodud perioodid on pikad ja kattuvad. Jätkuva süüteona saab käsitleda selliseid ühtsest tahtlusest kantud ajaliselt lähedasi sama objekti vastu

1-11-8854

Lk 38 / 130

sarnasel viisil toime pandud üksiktegusid, mis toimepanemise ajal vastavad ühele ja samale süüteokoosseisule.

Seega tuleb kõiki sündmuste episoode (s.o p 1.1.-1.4.) - osa/üksiktegusid käsitleda tinglikult koos ühe episoodina ehk jätkuva kuriteo episoodide jadana. Arvestades uuritud tõendeid, tuleb asuda seisukohale, et D. Rõhlinskil oli ühtset tahtlus süüdistuses toodud ainete süstemaatiliseks käitlemiseks. Uuritud tõendite järgi ei ole võimalik usaldusväärselt ja in dubio pro reo põhimõtet eirates asuda teistsugusele seisukohale.

Kohus leiab, et korduvus on tuvastatav aga juba seoses 2. süüdistuse punktiga, kuivõrd selles ei tegutse D. Rõhlinski süstemaatiliselt kanepi käitlejana kui diiler, vaid ta vahendab narkotehingut. Kohus leiab, et siin on tegemist juba teistsuguse tahtlusega ja uue teoga, mis annab alusel D. Rõhlinskit arvestades eeltoodud süüdistuse episoode vaadelda teda juba KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isikuna.

1. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Dmitri Rõhlinskit selles, et tema omandas 2011.a jaanuaris ebaseaduslikult Tallinna linnas Ilja Velikihhilit ühel korral vähemalt 25 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 275 eurot ning samuti omandas korduvalt ajavahemikul 2010.a mai kuni 02.03.2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas Andrey Egorovilt erinevate koguste kaupa, hinnaga 18-20 eurot 1 gramm, kokku 1110 grammi kanepit.

23.12.2011 kohtuistungil andis süüdistatav D. Rõhlinski ütlusi, et ta sai narkootikume Andrey Egorovi käest umbes sajal korral väikestes kogustes. Kokku üle kilo ja võis olla seega 1110 grammi kanepit. Hinnaks oli 250-300 krooni. Esimest korda sai narkootilist ainet A. Egorovi käest 2009-2010 ja D. Rõhlinksi soovis narkoainet seetõttu, et tal endal oli selle sõltuvus. A. Egoroviga on ta ammune tuttav ja võis olla, et tunneb teda 2010.aastast. Seega D. Rõhlinski ütluste alusel on see süüdistuse punkt tõendatud. Tegemist on ka vaieldamatult suure koguse narkootilise ainega ja D. Rõhlinski on andnud ka ütlusi, et üheks doosiks piisas 0,5 grammi ainet.

Samuti andis kohtuistungil D. Rõhlinski ütlusi, et omandas kanepit ka I. Velikihhilt üle 500 grammi ja samuti ühel korral 25 grammi. Ta omandas nii 2010 kui 2011. Süüdistuses on toodud üksnes 25 grammi omandamine 2011 aastal. Kohus ületamata süüdistuse piire, leiab seega, et 25 grammi omandamine on tõendatud. Samuti I. Velikihhi ütlustega on tõendatud, et 2011.a jaanuaris müüs ta D. Rõhlinskile edasi kanepit ühel korral 25 grammi hinnaga ca 295 eurot (II kd tlk 144). Samuti on tõendatud 09.03.2011 asitõendi vaatlusprotokolliga see, et I. Velikihh suhtles D. Rõhlniskiga telefoni teel, kuivõrd vastav kontakt sisaldus vaadeldud mobiiltelefoni mälus. Samuti on 25 grammi ostmine tõendatud ka kohtumenetluse poolte taotlusel avaldatud süüdistatava Ilja Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (Ilja Velikihhi 17.05.2011,

1-11-8854

Lk 39 / 130

08.03.2011 kahtlustatavana ülekuulamise protokollid), kuivõrd I. Velikihh kohtuistungil keeldus ütluste andmisest.

Seega D. Rõhlinski ütluste alusel on see süüdistuse punkt tõendatud. Edasi on D. Rõhlinski ütluste järgi jälgitav, et ta hankis ja realiseeris või vahendas narkootikumi kanep, kui selleks oli soovijaid, samuti tarbis ise.

Kohtuistungil tunnistas end osaliselt süüdi (22.12.2011 ja 28.12.2011 istungiprotokollid, kaitseakt tlk 164) süüdistatav Andrei Egorov. A. Egorov ei tunnistanud end süüdi selles, et ta D. Rõhlniskile oleks kanepit suures koguses edasi andnud. Kohtul puudub aga alus kahelda D. Rõhlinski ütlustes, sest need on kinnitatud ka teiste tõenditega ja seetõttu ei pea ta selles osas A. Egorovi ütlusi usaldusväärseteks.

Eeltoodu alusel on nimetatud episood tõendamist leidnud ja koosseisu tunnused on realiseeritud kavatsetusega KarS § 184 lg 1 alusel. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab D. Rõhlinski antud episoodis süüdi.

1.1. D. Rõhlinskile esitatud süüdistuse kohaselt I. Velikihhilt ja A. Egorovilt omandatud kanepist leiti 02.03.2011.a Sa Sle kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat xxxxxxx] läbiotsimisel auto kindalaekast kokku 3.56 grammi kanepit ja Dmitri Rõhlinski kinnipidamisel tema jope taskust 0.68 grammi kanepit;

Kohus leiab, et ka käesolevaga inkrimineeritud asjaolud süüdistuses on tõendamist leidnud.

Nimelt, D. Rõhlinski istungil tunnistas, et see leitud kanep, sh jope taskust, kuulus talle ning ta oli selle saanud Andrey Egorovi käest, kirjeldades seda saamist kohtus ka üksikasjalikult. Järelikult ka selle aine THC sisaldus annab teavet tõendite kogumisse selle kohta, millist ainet ja millise THC kogusega ekspertarvamuse järgi A. Egorov müüs. D. Rõhlinski andis istungil ütlusi, et see ca 3,5 grammi ainet, mis politsei temalt ära võttis oli mõeldud talle endale tarbimiseks. Üldse andis ta ütlusi, et üheks doosiks piisas 0,5 grammi kanepit. Seega käesoleval juhul eraldivõetuna ei moodusta see suurt kogust, kuid kuulub ikkagi ühte jätkuvasse kuriteo sündmusesse, mis puudutav seda, et D. Rõhlinski sai suures koguses kanepit A. Egorovi käest ja see oligi üks väike osa sellest.

Kanep leitigi 02.03.2011.a läbiotsimisprotokolli kohaselt S Sle kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat xx] auto kindalaekast leiti kokku 3.56 grammi kanepit ja Dmitri Rõhlinski kinnipidamisel (02.03.2011 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll) tema jope taskust 0.68 grammi kanepit. Lisaks kanepile leiti autost veel esemeid, mida vaadeldi 04.03.2011 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, mh leiti digitaalne kaal, mis samuti viitab kaudselt koos leitud narkoainega, et tegeleti aktiivselt aine käitlusega. Samuti kinnitab see kohtu seisukohta, et seda tehti süstemaatiliselt ehk käesolevat süüdistust tuleb käsitleda ühe jätkuva kuriteo episoodina.

1-11-8854

Lk 40 / 130

Leitud aine saadeti samuti ekspertiisi ning ekspertarvamuse (06.04.2011 ekspertiisiakt nr 11E- AN0211, II kd tlk 69) kohaselt sõiduki kindalaekast leitud minigrip kilekoti sees olid kanepiõisikud massiga 1.81 grammi ja need sisaldasid THC 18 %, kindalaekas lahtiselt olnud puru osutus kanepitaimeks, mille THC sisaldus oli 1.4 % ning Dmitri Rõhlinski kinnipidamise käigus ära võetud aine oli samuti kanepõisik massiga 0.68 grammi ja sisaldas THC-d 18% . Kokku on seega 4.24 grammi, millest piisab eksperdi andmetest lähtuvalt 5 isikule joobe tekitamiseks (28.01.2010 kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt ja 23.12.2011 vastus ekspert Ms Tlt järelpärimisele).

Eeltoodu alusel on tuvastamist leidnud kõik inkrimineeritud objektiivse koosseisu tunnused KarS § 184 lg 1 alusel. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab D. Rõhlinski antud episoodis süüdi.

1.2. D. Rõhlinskile esitatud süüdistuse kohaselt I. Velikihhilt ja A. Egorovilt omandatud kanepist andis ajavahemikul 2010.a suvi kuni 02.03.2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas ühise tarvitamise käigus vähemalt 10-l korral 0.5 grammi kaupa ühekordse annusena kanepit edasi S St-ile.

Ka nimetatud süüdistuse punkt on tõendamist leidnud D. Rõhlinksi enda ütlustega, milles ta kinnitab, et andis süstemaatiliselt edasi S. Se antud ainet 10 korral 0,5 grammi kaupa ja üheks doosiks piisaski 0,5-st grammist. Järekult on kokkuvõttes tegemist suure kogusega, kuna anti edasi 10 doosi. Seega antud episood on tõendamist leidnud, koosseisu tunnused on D. Rõhlinski realiseerinud kavatsetult KarS § 184 lg 1 alusel. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab D. Rõhlinski antud episoodis süüdi.

1.3. D. Rõhlinskile esitatud süüdistuse kohaselt I. Velikihhilt ja A. Egorovilt omandatud kanepist ta müüs ajavahemikul oktoober 2010.a kuni jaanuar 2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas 5-l korral vähemalt 10 grammi kaupa hinnaga 200-225 krooni 1 gramm kanepit, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Oskar Liblikule. Ka nimetatud episood on tõendamist leidnud D. Rõhlinski istungil antud ütlustega. Ta andis ütlusi, et 2011 talvel müüs ta viiel korral O. Liblikule A. Egorovilt ostetud kanepit. Nimetatud asjaolud haakuvad esitatud süüdistusega. Kuivõrd süüdistatav Oskar Liblik keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, avaldati prokuröri taotlusel kohtuistungil O. Libliku kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Ka O. Liblik on nendes jaatanud nimetatud sündmuse aset leidmist (09.05.2011 ja 26.05.2011 O. Libliku kahtlustatavana ülekuulamise protokoll).

Arvestades käideldud kanepi kogust, on tegemist suure kogusega. D. Rõhlinski ütluste kohaselt piisas üheks doosiks 0,5 grammist kanepist. Ekspertide seisukoha järgi piisab üheks doosiks keskmiselt 0,75 grammist kanepist. Kuivõrd D. Rõhlinski tegutses narkodiilerina ehk süstemaatiliselt, on kõik sellised edasimüümised toime pandud kavatsetusega KarS § 184 lg 1

1-11-8854

Lk 41 / 130

alusel. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab D. Rõhlinski antud episoodis süüdi.

1.4. D. Rõhlinskile esitatud süüdistuse kohaselt A. Egorovilt omandatud kanepist müüs ajavahemikul mai 2010.a kuni märts 2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas 10-l korral 30-40 grammi kaupa, 20-l korral 10-20 grammi kaupa, 20-l korral 0.5 grammi kaupa, hinnaga 165-175 krooni 1 gramm, kokku vähemalt 660 grammi kanepit, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Ilja Velikihhile.

Samuti andis D. Rõhlinski istungil ütlusi, et on kokkusaanud narkootikumide ostmise või müümisega seoses Ilja Velikihhiga 2010 ja 2011.a. Ütluste kohaselt müüs ta kanepit Ilja Velikihhile ja nõustus süüdistuses märgitud kogusega, milleks oli 660 grammi. Temale oli müügihinnaks ca 200 krooni ühe grammi eest ning ka need tehingud toimusid 2010-2011 aastal. Süüdistuses on toodud hinnaks 165-175 krooni, seega ütlused haakuvad esitatud süüdistusega. Samuti kinnitavad esitatud süüdistust 17.05.2011 I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlused, milles ta samuti kinnitab, et ostis süüdistuses toodud koguse D. Rõhlinskilt.

Seega ka eeltoodud episood on igati tõendamist leidnud eeskätt D. Rõhlinski ja I. Velikihhi ütlustega kogumis. Vaieldamatult on tegemist ka suure narkootilise aine kogusega. Eeltooduga on tuvastamist leidnud kõik inkrimineeritud objektiivse koosseisu tunnused KarS § 184 lg 1 järgi kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab D. Rõhlinski antud episoodis süüdi.

2. Samuti süüdistatakse Dmitri Rõhlinskit selles, et tema vahendas ajavahemikul oktoober 2010.a kuni jaanuar 2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas narkootilist ainet kanepit Oskar Liblikule, viies Oskar Libliku 5-l korral kokku Andrey Egoroviga, kes andis Dmitri Rõhlinski juuresolekul Oskar Liblikule edasi neljal korral 100 grammi ja ühel korral 50 grammi, kokku 450 grammi kanepit hinnaga 170-175 krooni 1 gramm, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi ja millest leiti 31.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus Oskar Libliku elukohast aadressil xxxxx Tallinn kokku 36.28 grammi narkootilist ainet kanepit.

D. Rõhlinski andis ta ütlusi, et viinud 5-l korral Oskar Libliku Andrey Egorovi juurde ning viimane andis siis O. Liblikule narkootikume. Ta nägi seda ühel korral, kuidas A. Egorov andis O. Liblikule 100 g kanepit ja O. Liblik andis selle eest talle raha. Kuid teistel kordadel ta konkreetselt aine üleandmist ei näinud, kuid viis nad selleks kokku, et üleandmine toimuks.

Kohtumenetluse pooled ei pidanud vajalikuks küsitleda A. Egorovit nimetatud episoodis, Samas kohtuistungi alguses ka A. Egorov teatas, et ta tunnistab end süüdi osaliselt ja seega mitte selle episoodiga puutumuses. Samas asjaolu, et süüdistuses toodud kanepi kogused D. Rõhlinksi vahendusel A. Egorovilt O. Liblikule edasi jõudsid, on kahtlustatavana antud ütlustes ka O. Liblik.

1-11-8854

Lk 42 / 130

Kuivõrd süüdistatav Oskar Liblik keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, avaldati prokuröri taotlusel kohtuistungil O. Libliku kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Nimetatud ütlused kinnitavad süüdistuse paikapidavust. 01.02.2011 O. Libliku kahtlustatavana ülekuulamisel ja seejärel 01.02.2011 äratundmiseks esitamise protokolli järgi on ta andnud ütlusi, et ajavahemikul oktoober 2010.a kuni jaanuar 2011.a on ta saanud D. Rõhlinskilt 450 grammi kanepit hinnaga 170-175 krooni gramm. Samuti on andnud lisaks veel otseselt ja ka kaudselt D. Rõhlinski süüdistust kinnitavaid ütlusi O. Liblik oma kahtlustatavana ülekuulamise teisteski protokollides 31.01.2011, 02.02.2011, 03.03.2011, 09.05.2011 ja 26.05.2011. O. Libliku eesmärgiks oli ostetud kanep omakorda edasi müüa. Süüdistuses toodud asjaolu, et nimetatud kanepit leiti ka 31.01.2011 läbiotsimisel O. Libliku elukohas, tõendab 31.01.2011 läbiotsimisprotokoll.

Eeltoodu alusel on tuvastamist leidnud kõik inkrimineeritud objektiivse koosseisu tunnused KarS § 184 lg 1 järgi kavatsetult. Vaieldamatult on tegemist ka suure narkootilise aine kogusega, arvestades asjas olevaid keskmiseid dooside arve ja ekspertide seisukohti. Käesolevaga D. Rõhlinski tegeles kanepi vahendamisega suures koguses, kuid ta oli varem korduvalt müünud kanepit suures koguses, järelikult on täidetud ka korduvuse tunnus. D. Rõhlinski tegutses kavatsetult, sest vahendamine oli korduv. Õigusvastasust ja süüdvälistatavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab D. Rõhlinski antud süüdistuse episoodis süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

Kokkuvõttes tunnistab kohus esitatud süüdistuste järgi D. Rõhlinski süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 alusel.

III. Oskar Liblikule esitatud süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi

1. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Oskar Liblikut selles, et tema omandas ajavahemikul 2010.a oktoober kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Tallinna linnas Dmitri Rõhlinskilt viiel korral 10 grammi kaupa, kokku vähemalt 50 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 200-225 krooni 1 gramm ning Dmitri Rõhlinski vahendusel Andery Egorovilt neljal korral 100 grammi ja ühel korral 50 grammi, kokku vähemalt 450 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 170-175 krooni 1 gramm.

Oskar Liblik tunnistas ennast täielikult süüdi ning keeldus kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Kohtumenetluse poolte taotlusel võttis kohus tõendina vastu Oskar Libliku poolt kohtueelses menetluses antud ütlused.

O. Libliku kahtlustatavana antud ütlustega on täielikult tõendatud, et ta sai Dmitri Rõhlinskilt 50 grammi kanepit hinnaga 543 eurot ning Andrey Egorovilt 450 grammi kanepit hinnaga

1-11-8854

Lk 43 / 130

4889 eurot. Samuti on see tõendatud O. Liblikule D. Rõhlinski äratundmiseks esitamise protokolliga.

Kohtumenetluse pooled ei pidanud vajalikuks küsitleda A. Egorovit nimetatud episoodis, samas kohtuistungi alguses A. Egorov teatas, et ta tunnistab end süüdi osaliselt ja seega mitte selle episoodiga puutumuses. Samas asjaolu, et süüdistuse toodud kanepi kogused D. Rõhlinksi vahendusel A. Egorovilt O. Liblikule edasi jõudsid, on kinnitanud kohtuistungil oma ütlustega ka süüdistatav D. Rõhlinski.

Tegemist on vaieldamatult suure aine kogusega, seda kinnitavad ka hiljem läbiotsimise käigus ära võetud aine ekspertiis ja ka J. Ti ütlused, kuivõrd joobeks piisas 0,5-st grammist kanepist. Samuti käideldi seda ebaseaduslikult.

Seega antud episood on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud ja toime pandud kavatsetusega. Tegemist on vaieldamatult suure kogusega. Viimast tõendavad nii O. Libliku poolt edasi müüdud kasutatavad kanepi doosid, kui ka D. Rõhlinski ütlused, kes ütles, et üheks doosiks piisab 0,5 grammi kanepist. Arvestades O. Libliku süstemaatilist tegutsemist KarS § 184 lg 1 järgi, on koosseis realiseeritud kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab ta antud episoodis süüdi.

1.1. O. Liblikule esitatud süüdistuse kohaselt 1. punktist saadud kanepist leiti 31.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus Oskar Libliku elukohast Xxxxxxxxxxxxx kokku 35.83 grammi kanepit.

Ka nimetatud episoodis on O. Liblik end kahtlustatavana kohtueelsel uurimisel täielikult süüdi tunnistanud. Samuti tõendab seda läbiotsimisprotokoll (II kd tlk 188-192) ja sellega seotud 15.02.2011 asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tlk 3-7), milles muuhulgas fikseeritud ka kanepi, sularaha ja digitaalse kaalu leidmine. Nimetatud kanep saadeti ekspertiisi (II kd tlk 50-51) ja kogu leitud kanepi THC sisaldus oli üle 0,2%.

Leitud esemete vaatlusel tuvastati kaaluosadel rohelist värvi taimse puru jääke ning sellised jäägid asusid ka veski terade vahel (asitõendi vaatlusprotokoll, 15.02.2011). Ekspertarvamuse kohaselt /ekspertiisiakt nr 11E-AN0092/kahes minigrip kilekotis olid kanepiõisikud massiga 1.54 grammi ning nende THC sisaldus oli 7.9%;valges kilekotis olid kanepiõisikud massiga 34.09 grammi ja nende THC sisaldus oli 7.8%. Arvestades uuritud tõendeid kogumis on nimetatud episood täielikult tõendamist leidnud. Eeltoodu alusel on O. Liblik realiseerinud esitatud süüdistuse järgi kõik KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab O. Libliku antud episoodis süüdi.

1.2. O. Liblikule esitatud süüdistuse kohaselt 1. punktist saadud kanepist müüs ajavahemikul 2010.a oktoober kuni november ebaseaduslikult Denis Harri vahendusel

1-11-8854

Lk 44 / 130

Tallinnas ühel korral 10 grammi kanepit, hinnaga 1800 krooni, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Arvo Sulule.

Ka nimetatud episoodis on O. Liblik end kohtueelsel uurimisel täielikult süüdi tunnistanud. Samuti on O. Liblik kinnitanud äratundmiseks esitamise protokollis (III kd tlk 7-9), et tunneb D. Harri ära kui isiku, kelle vahenduses müüs süüdistuses toodud ajal ja koguses kanepid A. Sulule. Ka viimase on ära tundud O. Liblik äratundmiseks esitamise protokollis (III kd tlk 46).

Ka kohtuistungil andis A. Sulu ütlusi, et on omandanud kanepit Oskar Liblikult ja esimest korda sai temalt 2010 sügisel. Samuti andis A. Sulu ütlusi, et tema isiklikult ei tundnud O. Liblikut, kuid tundis D. Harri. Viimane tegigi A. Sulu ütluste järgi ta O. Liblikuga tuttavaks ja ostis 20 grammi ja maksis selle eest O.Liblikule 3600 krooni. Ühe grammi kanepi hind oli 180 krooni, kui osta suuremas koguses. Kui tehing toimus, siis juures ei olnud enam D. Harrit. Seega A. Sulu ütlused tõendavad, et ta on saanud O. Liblikult vähemalt 10 grammi kanepit hinnaga 1800 krooni. Süüdistatav D. Harri ei tunnistanud end süüdi, et ta oleks isikuid narkoostuks vahendanud. Samas nii O. Libliku kui A. Sulu ütlustega kogumis on täielikult tõendamist leidnud, et A. Sulu O. Liblikult süüdistuses toodud koguse ostis ja see sai aset leida üksnes D. Harri vahendusel.

Ehkki A. Sulu andis ütlusi, et D. Harrit enam tehingu juures ei olnud, on siiski A. Sulu ütluste kohaselt tuvastatav, et kui tal tekkis soov osta suurem kogus kanepit, siis ta rääkis sellest soovist D. Harrile ja üksnes seetõttu tehtigi ta O. Liblikuga tuttavaks. Nimetatud ütlus haakub ka 31.01.2011.a O. Libliku ütlustega (III kd tlk 2-3), mille kohaselt helistas talle umbes 2010 novembris Pärnust Denis kokkusaamise eesmärgil. Oluline on siinjuures see, et D. Harri helistas O. Liblikule eelnevalt ja märkis midagi taolist, et ta on kuulnud kellegi oma tuttava käest põhjust, miks temaga kokku saada. Nimetatud mõistujutt on ilmselt seletatav D. Harri poolt rakendatud ettevaatlikkusega oma väljendites, kuivõrd tal olid juba tingimised peal nagu oma ütlustes märkis selle kohta ka M. Meigo. O. Liblik andis sellele D. Harri kõnele ka ise ammendava seletuse, et sai kohe sellest jutust aru, et soovitakse kanepit. Kokkusaamisel oligi D. Harril kaasas A. Sulu, kelle tundis ära O. Liblik ka äratundmiseks esitamise protokollis. O. Libliku ütluste kohaselt sooviti kokkusaamisel saada 20 grammi kanepit. Kuna O. Liblikul oli kaasas 10 grammi, siis andis ta kohe selle A. Sulule üle ja tõi talle seejärel ka kohe teise 10 grammi kanepit juurde. O. Libliku ütluste järgi edaspidi ta hakkaski A. Suluga suhtlema ilma D. Harri vahenduseta.

Eeltoodu alusel on O. Liblik realiseerinud esitatud süüdistuse järgi kõik KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab O. Libliku antud episoodis süüdi.

1.3. O. Liblikule esitatud süüdistuse kohaselt 1. punktist saadud kanepist müüs ajavahemikul 2010.a oktoober kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Tallinnas neljal korral 20-40 grammi kaupa, kokku vähemalt 100 grammi kanepit, hinnaga 160-180 krooni 1 gramm, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Arvo Sulule.

1-11-8854

Lk 45 / 130

A. Sulu ütluste kohaselt on ta O. Liblikult üldse kokku saanud üle 100 grammi kanepit. Kui ta ostis 20 grammi oli hind 180 krooni ühe grammi kohta, sest hind sõltus ostetavast kogusest. A. Sulu ütluste kohaselt ostis ta esimene kord 20 ja teine kord 20 ja kolmas neljas kord 30 ja viimane kord 40 grammi kanepit. Viimane kord leidis aset pärast aastavahetust uuel aastal.

Ka nimetatud episoodis on O. Liblik end kohtueelsel uurimisel süüdi tunnistanud. Samuti andis ütlusi kohtuistungil A. Sulu ja kinnitas, et on omandanud O. Liblikult neljal korral üle saja grammi kanepit. A. Sulu ütlused haakuvad ostetud koguste ja kordade osas ka täielikult O. Libliku ütlustega (III kd tlk 3).

18.01.2011 teostati ka läbiotsimine Xxxx xxxxxx A. Sulu elukohas olevast keldriboksist (II kd tlk 134-138). A. Sulu andis kohtuistungil ütlusi, et keldrist leitud narkoaine ta sai O. Liblikult ja see pärines tema viimasest ostust.

Eeltoodu alusel on ka antud episood tõendamist leidnud. Eeltoodu alusel on O. Liblik realiseerinud esitatud süüdistuse järgi kõik KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1.4. O. Liblikule esitatud süüdistuse kohaselt 1. punktist saadud kanepist andis ajavahemikul 2010.a august kuni 31.01.2011.a ebaseaduslikult Tallinnas vähemalt seitsmel korral 0.5 grammi kaupa ühekordse annusena kanepit edasi J T-ile, millest 31.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus Tallinnas xxxxx JTi kasutatavast toast leiti 0.45 grammi kanepit.

Ka nimetatud episoodis on O. Liblik end kohtueelsel uurimisel süüdi tunnistanud. Samuti on tõendatud see tunnistaja Jv T ütlustega. 27.12.2011 kohtuistungil J. Tn kinnitas, et läbiotsimisel leiti tema toast kanepit, mille oli saanud tarvitamiseks O. Liblikult. Avaldatud ekspertarvamuse kohaselt oli J. Ti toast leitud kanepiõisikute THC sisalduseks koguni 14%. Samuti kinnitas, et ta on saanud seitsmel korral O. Liblikult kanepit poole grammi kaupa sügisel 2010.a ja igast korrast sai ta joobe. Ehkki nimetatud süüdistuse episood ei anna eraldi kokku suurt narkoaine kogust, tegutses ikkagi O. Liblik süstemaatiliselt kanepi müümisega, mistõttu kuulub ka see episood KarS § 184 lg 1 järgi esitatud süüdistuste kogumisse ja lisab juba seni tuvastatud suurele kanepi kogusele juurde täiendavalt vähemalt 7 doosi, kuna annuseks oli 0,5 grammi kanepit.

Eeltoodu alusel on antud episood tõendamist leidnud. Seega O. Liblik on realiseerinud esitatud süüdistuse järgi kõik KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused ka koos selle episoodiga kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kokkuvõttes tunnistab kohus O. Libliku esitatud süüdistuste järgi süüdi KarS § 184 lg 1 alusel.

1-11-8854

Lk 46 / 130

IV. Ranel Kuusemetsale esitatud süüdistust KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

Kohus R. Kuusemetsa süüdistuse analüüsi alustab teisest episoodist, kuna see on kronoloogiliselt eespool. R. Kuusemetsale on inkrimineeritud kaks kuritegu, mis süüdistuse ja kvalifikatsiooni – KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ei ole vaadeldavad jätkuva kuriteo episoodina.

1.1. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Ranel Kuusemetsa selles, et tema vahendas 2010.a detsembris ebaseaduslikult xxx asuva kooli juures narkootilist ainet kanepit Kristian Tammsaarele, viies viimase kokku Ilja Velikihhiga, kes andis Ranel Kuusemetsa juuresolekul Kristian Tammsaarele vähemalt 20 grammi kanepit hinnaga 4000 krooni ning milles arvutuslikult saaks 40 ühekordset annust.

Õigus süüdistuse tunnistajat (sh ka kaassüüdistatavat) küsitleda kuulub õiglase kohtumenetluse miinimumnõuete hulka, olles nimetatud Euroopa inimõigusta ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 §-s 3(d). See ei tähenda kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise keeldu, vaid seda, et isiku suhtes tehtud süüdimõistev otsus ei või tugineda täielikult või määravas ulatuses sellise isiku ütlustele, keda süüdistataval ei olnud võimalik küsitleda. (RKL 3-1-1-127-06, p 9).

Kohus, arvestades usaldusväärsetest tõenditest kujunenud siseveendumust, leiab, et antud episood on tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et käesolevat süüdistust tõendab tõendite kogum. Seetõttu ei saa nõustuda kaitsja poolega, et süüdistus põhineb määravas või olulises ulatuses üksnes I. Velikihhi ütlustel.

Kohus on seisukohal, et tõendite kogumi järgi on võimalik R. Kuusemetsa süüdi tunnistada ja seda eeskätt järgmiste motiivide esinemise koosmõjul: 1) I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlustele oli võimalik kohtumenetluse pooltel esitada vastuväiteid; 2) I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlused on usaldusväärsed ja kontrollitavad teiste tõendite kaudu, kuna need haakuvad ka teisi süüdistatavaid puudutavates episoodides usaldusväärse tõendikogumiga; 3) I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütluste alusel, arvestades tõendi kogumit, ei saa kohus kujundada siseveendumust, et I. Velikihhil oli mingi pahatahtlik motiiv teisi isikuid valeütluste kaudu süüstada. Sellist motiivi asjas tuvastatud ei ole; 4) I. Velikihhi ütlusi käesolevas asjas kinnitavad ka modus operandi – I. Velikihhi tegutsemine narkodiilerina ja korduvalt suures koguses D. Rõhlinsilt selleks kanepi hankimine ning dokumentaalsed tõendid – vaatlusprotokoll ja jälitusprotokoll.

1-11-8854

Lk 47 / 130

Seega asjas ei eksisteeri üksainus tõend - I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlused, vaid lisaks ka nende ütluste kontrollivõimalus tõendite kogumi kaudu, mis neid ütlusi toetab. Juhul, kui puuduks piisav võimalus I. Velikihhi ütlusi kontrollida tõendi kogumi kaudu, vaid siis tuleks nõustuda kaitsja poole vastuargumentidega I. Velikihhi ütluste kaalu osas. I. Velikihhi ütlusi ütluste usaldusväärsust kinnitab tõendite kogum, lisaks haakuvad need ka muidu nt D. Rõhlinski kohtuistungil antud ütlustega ja M. Meigo istungil ütluste andmisest keeldumise tõttu kohtu toimiku juurde võetud kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Nimetatud ütlused kinnitavad, et I. Velikihh tegeles kanepi edasimüümisega ja kohtule ei ole iseenesest esitatud tõendeid, et I. Velikihhil on või oli pahatahtlik motiiv tõendi kunstlikuks loomiseks oma ütluste kaudu ükskõik kellegi vastu, kelle kohta annab ütlusi, et on talle kanepit hankinud. Kuivõrd I. Velikihhi tegeles aktiivselt kanepi käitlusega, pöörduti tema poole ka käesolevas episoodis, sest see oli kanepi ostusooviga isikute ringkonnas teada.

Kohus peab süüdistatav R. Kuusemetsa ütlusi ebausaldusväärseteks. R. Kuusemets andis ka ütlusi, et muidu on ta küll kanepi tarbija ja nt 2011 jaanuaris tarbis ta ise mitu korda. R. Kuusemetsa ütluste kohaselt esimesel korral pakkus I. Velikihh talle lehti ja teine kord ei olnud tal midagi pakkuda. R. Kuusemetsa ütluste kohaselt ei ole ta koos K. Tammsaarega I. Velikihhiga kohtunud. Samas kohtueelsel uurimisel on andnud ta teistsuguseid ütlusi, et Kristian tahtis saada 20 grammi ja Tallinnasse sõitsid nad tema Audiga. R. Kuusemets süüdistatavana kohtus ülekuulamisel korduvalt rõhutas, et kohtueelsel uurimisel andis ta valesid ütlusi, sest tal oli hirm. Hirmu tõttu valetas ta kohtueelsel uurimisel ka oma sõbra K. Tammsaare peale.

R. Kuusemets andis ütlusi, et teda on seoses selle asjaga ka kinnipeetud Pärnu-Jaagupi ristis 16.01.2011, maskides ja pumppüssides mehed pidasid kinni, tema oli 5 seeria BMW-ga. R. Kuusemets andis ütlusi, et kohtueelsel uurimisel ülekuulamisel küsiti alles poole pealt, kas ta advokaati soovib või mitte. Täpsemalt märgib ta, et ülekuulamine sisuliselt algas juba suitsunurgas. Talle näidati dokumente, kus oli kirjas I. Velikihhi kohta ja teiste isikute kohta, keda ta ei tunne, samuti näidati lehte, millest selgus, et teda on pealt kuulatud. Kohus on aga seisukohal, et R. Kuusemetsa ütlused ei ole usaldusväärsed ja neid ei saa võtta kohtuotsuse aluseks. R. Kuusemets märkis, et tema õigusi rikuti kohtueelsel uurimisel ja ta ei saanud rääkida seetõttu tõde. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on võimalik aga tuvastada seda, et R. Kuusemets ei rääkinud ka kohtuistungil õigust, sest seda tõendavad I. Velikihhi ütlused ja see, et ei ole eluliselt usutav, et hirm oli nii suur, et rääkis ka sõbra K. Tammsaare peale täpselt seda, mille kohta on andnud ütlusi ka I. Velikihh. Järelikult ei saa kohus tugineda ebausaldusväärse tõendiallika R. Kuusemetsa ütlustele kohtuotsuses.

Siinkohal on oluline seega, et R. Kuusemetsa ütlused ei lähe kokku süüdistuse ja usaldusväärse ütlusteandja I. Velikihhi ütlustega (II kd tlk 202) juba selles, et ta ei ole K. Tammsaarega koos I. Velikihhiga kohtunud. Järelikult ka mitte detsembris 2010 nagu andis ütlusi I. Velikihh.

1-11-8854

Lk 48 / 130

Kohus peab ebausaldusväärseks ka süüdistatav K. Tammsaare ütlusi. 23.12.2011 kohtuistungil (III kd tlk 102) süüdistatav Kristian Tammsaar samuti eitas, et on I. Velikihhilt narkoainet saanud. K. Tammsaar taotles enda õigeksmõistmist. K. Tammsaare ütluste kohaselt on ta küll küsinud I. Velikihhilt narkoainet ja selleks ka Tallinnas temaga kokkusaanud, kuid ainet ta I. Velikihhilt saanud ei ole, ehkki I. Velikihh lubas anda. Samuti andis ütlusi, et ei ole saanud üldse kellegi käest narkoainet ja muidu 2010.a sõitis ta musta Audi A6-ga küll. Prokuröri küsimusele, miks ta kohtueelsel uurimisel vastupidiselt istungil antud ütlustele aga tunnistas, et on saanud narkoainet I. Velikihhilt, andis K. Tammsaar istungil vastuse. K. Tammsaare vastuse kohaselt loeti uurija juures õigused ja ette pandi paber, kus oli süüdistus. Ta sai aru nii, et kui ta ei räägi nii nagu uurijatele meeldib, siis ta pannakse kinni ja seetõttu võttis ta esimesel ütluste andmisel omaks. Teisel ütluste andmisel ta enam seda omaks ei võtnud, sest uuris internetist, kui suur on karistus. Seega on kokkuvõttes on K. Tammsaare ütlused diametraalses vastuolus tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Kohus ei leia, et K. Tammsaart oleks politseitöötajate poolt survestatud seadusevastselt enda kahjuks ütlusi andma. Ta oli teadlik oma õigustast ja seeläbi andis ta kohtueelsel uurimisel ütlusi vabatahtlikult. Eeltoodu alusel ei saa võtta kohtuotsuse aluseks K. Tammsaare ütlusi, kuna need on ebausaldusväärsed.

Asjas on I. Velikihhi ütlused, mis on antud nii kahtlustatava ülekuulamisel kui äratundmisteks esitamistel. Nimelt, nimetatud süüdistusega seonduvalt on I. Velikihh end täielikult süüdi tunnistanud (II kd tlk 214) ja selle kohta ka ütlusi andnud. I. Velikihh andis kahtlustavana ka ütlusi (II kd tlk 145), et 2010 detsembris võttis temaga ühendust telefoni teel üks Raneli nimeline poiss Pärnust. I. Velikihh märkis samuti, et tema telefonis on Raneli telefoni number salvestatud „Pärnu kontakt“ nime all. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud mobiiltelefoni vaatlusprotokolliga (II kd tlk 44), kust nähtub salvestus „P2rnu kontakt“ ja number 53062022. Samas tuleb muidugi märkida, et selles puudub igasugune vaidlus R. Kuusemetsa, K. Tammsaara ja viimaste kaitsjate vahel ja prokuröri vahel, et R. Kuusemets ja K. Tammsaar I. Velikihhiga erinevaid kanaleid pidi suhtlesid – see tegevus ei ole kriminaalne.

I. Velikihhi ütlustega lepiti kohtumispaik kokku Tallinnas. Ranelil oli kaasas ka keegi Kristian. I. Velikihhi ütluste kohaselt ta tunneks need isikud ära. Kohtus uuriti ka I. Velikihhile äratundmiseks esitamise protokolle, nimetatute järgi tundis ta need isikud ära kui Ranel Kuusemetsa (II kd tlk 147-150; 201-202) ja Kristian Tammsaare (II kd tlk 155-158; 204-206). Kristian Tammsaare kontakt on telefonis I. Velikihhi ütluste kohaselt vististi „must audi pärnust“, see on samuti kinnitatud I. Velikihhi mobiiltelefoni vaatlusprotokolliga.

Süüdistuses on fikseeritud, et kuritegu pandi toime 2010. detsembris. Ka see haakub I. Velikihhi ütlustega (II kd tlk 145, 148,156), kes konkreetset kuupäeva ei täpsustanud ning ka jälitusprotokolliga, mille järgi on konkreetne kuupäev tuvastatav 23.12.2010.a.

Nähtuvalt jälitusprotokollist oli 23.12.2010 K. Tammsaar kohal oma Audiga (III kd tlk 32). Nõnda annab edasi ütlusi ka I. Velikihh, et kohale tulid isikud musta audiga, mida juhtis Kristian Tammsaar. I. Velikihhi ütluste kohaselt Ranel soovis temalt osta 20 grammi kanepit ja ta saigi selle 4000 krooni eest. I. Velikihhi ütluste kohaselt sai ta antud edasimüügist tulu 400

1-11-8854

Lk 49 / 130

krooni. Juba antud I. Velikihhi kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (II kd tlk 145) kohaselt andis ta ütlusi, et ta sai juba siis Ranelilt ka emaili aadressi msn-s suhtlemiseks - xxxxxxx. Seega ka antud emaili aadress kinnitab, et I. Velikihh sai suhelda Ranel Kuusemetsaga ka emaili vahendusel. Samuti I. Velikihhi ütluste järgi (II kd tlk 202) pärast telefonikõnet detsembris R. Kuusemetsaga ta suhtles temaga msn-i teel. Kohtule ei ole teada, kas emaili ja msn-i teel suheldi ka narkootikumide ostu-müügi küsimustes. Kuid tõendite kogum viitab üheselt, et isikute omavaheliseks seoseks oli üksnes kanepikäitlus. Et viimasel teemal suheldi, on tõendiks ka I. Velikihhi ütlused ja seda kinnitab ka tõendite kogum.

Samaselt I. Velikihhi ütlustega nähtub ka jälitusprotokollist (III kd tlk 29 jj) - kõned I. Velikihhi ja R. Kuusemetsa vahel ning I. Velikihhi ja K. Tammsaare vahel. Kõned on toimunud detsembris 2010 ja kõnede järgi lepitakse kokku kokkusaamine. III kd tlk 31 kohaselt on tuvastatav, milline on eelkokkulepe enne, kui asutakse Pärnust sõitma. Eelnevalt küsib R. Kuusemets, kas „neljaga saab kätte“ ja selle peale vastab I. Velikihh jaatavalt. Tuleb märkida siinkohal sedagi, et kohtuasja analüüsis järjepidevalt on kinnitatud I. Velikihhi ütlused teiste tõenditega – ka antud juhul jälitusprotokolliga. Kohus ei saa seetõttu olla naiivne, arvamaks, et asjas on üksnes I. Velikihhi ütlused ja et kanepi ostusoovi puhul üldiselt ning kohtupraktika kohaselt justkui räägitakski telefonis otse ja mitte ümbernurga. Kohus hindab tõendeid kogumis ja sellest kujunenud siseveendumuse kohaselt.

Kuivõrd asjas on tuvastamist leidnud, et I. Velikihh tegeles aktiivselt kanepi käitlusega ja seda tõendi kogumi järgi läbi mitmete episoodide ei ole kahtlust, et telefonis käib jutt kanepist ja vastavast kogusest, mida saab „neljaga saab kätte“. Ka I. Velikihh on andnud ütlusi, et seda tuleb mõista 4000 kroonina. Järelikult tõendite kogum,

sealjuures peaasjalikult jälitusprotokoll ja I. Velikihhi ütlused annavad küllaldased süüstavad tõendid R. Kuusemetsa ja K. Tammsaare vastu.

Jälitusprotokolli kohaselt R. Kuusemets saatis ka sms-i I. Velikihhile 23.12.2010 „20“. Järgneb selgitav telefoni kõne I. Velikihhile taas R. Kuusemetsalt, et oli mure ja lausutakse number „20“. Ja saadakse kinnitus, et „neljaga“ saab kätte. Usaldusväärsete tõendite kogumi järgi, ei ole kahtlust, millest käib jutt, see haakub otseselt esitatud süüdistusega ja kinnitab selle paikapidavust.

Iseenesest on ka R. K (ka K. Tammsaar) andnud ütlusi, et nad on soovinud osta I. Velikihhilt narkootikume ja vaidlust ei ole selles, et sel teemal on ka telefoni teel vesteldud. Kuid taas kohus rõhutab, et R. K ja K. Tammsaare ütlused on ebausaldusväärsed.

Arvestades ka siinkohal taas asjaolu, et I. Velikihh tegeles aktiivselt kanepi käitlusega ja süüdistuse järgi isikute kokkusaamine oli planeeritud, on väljapool kahtlust, et tellitud aine ka üle anti.

Süüdistuses on märgitud, et tehing toimus R. Kuusemetsa vahendusel ja müük toimus K.

1-11-8854

Lk 50 / 130

Tammsaarele. Jälitusprotokolli järgi (III kd tlk 31). 23.12.2010 kõnes R. Kuusemets räägib I. Velikihhile (III kd tlk 31), et ta ei tea veel, kas ta tuleb kaasa või mitte, kuid igal juhul annab teada, kui nad liikuma hakkavad. Seega sellest kõne järgi on tuvastatav, et R. Kuusemets ei pruugi Pärnust K. Tammsaarega kaasa tulla I. Velikihhiga kokkusaamisele Tallinnasse.

Ainuke koht, kust nähtub asjaolu, et R. Kuusemets K. Tammsaarega I. Velikihhiga kokkusaamisele tuli, on fikseeritud vaid I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlustes. Samas kohus rõhutab, et objektiivse koosseisu kohaselt ei oleks ka iseenesest oluline, kas süüdistuse järgi „vahendaja“ R. Kuusemets ka ise väidetavalt narkoaine üleandmise juures viibis, sest on tõendatud, et R. Kuusemets just kanepi tehinguks K. Tammsaare ja I. Velikihhi kokku viis. Samas täpsustatavalt I. Velikihhi ütlustega on iseenesest tuvastav, et 23.12.2011 R. Kuusemets K. Tammsaarega kaasa läks.

Edasi jälitusprotokollikõnedest nähtub 23.12.2010, et K. Tammsaar teatab I. Velikihhile, et on kohale saabunud. Tõendite kogum ja kontekst viitab vaid ühele, et I. Velikihhiga saadi kokku üksnes kanepi käitluse eesmärgil. Sellele viitavad jälitusprotokoll, millest on näha kuriteo ettevalmistusstaadium kuni kuriteo lõpule viimiseni ja I. Velikihhi ütlused.

Kohus leiab, et nimetatud episoodi tõendab usaldusväärse tõendite kogumiga, mitte pelgalt I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlusega.

Jälitusprotokollis toodud telefonikõnede puhul on muidu iseenesest jälgitav, et R. Kuusemets (ka nt K. Tammsaar) suhtlevad telefoni teel ka edaspidi, sh jaanuaris 2010 ja lepivad kokku kokkusaamisi. Ka edasistest telefonikõnedest erialdi võetuna ei nähtu midagi kriminaalset, kuid tõendite kogum viitab kanepi käitlusele kui kontekstile. Viimane tähendab seda, et Tallinnas elava I. Velikihhiga suhtlesidki isikud, sh kaugemalt nt Pärnust, just kanepi hankimise eesmärgil.

Järelikult ei ole üksnes I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlused määravaks tõendiks R. Kuusemetsa vastu, vaid seda on tõendite kogum, mis saab olla süüdimõistva kohtuotsuse aluseks.

Eeltoodu alusel tuleb tõdeda, et eksisteerivad piisavad tõendid selleks, et omistada R. Kuusemetsale inkrimineeritud süüdistust KarS § 184 lg 1 järgi. R. Kuusemetsa ei ole varem narkootikumidega seotud süütegude eest karistatud (I kd tlk 100-106), KarS § 184 lg 2 p 2 järgi tähendatud isikuks võib ta saada üksnes järgmise episoodi tõendatuse kaudu. Realiseeritud on kõik KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused. Tegemist on suure koguse narkoainega, sellele viitavad nii ekspertide seisukohad, kui kohtuasjas kanepi tarvitamise dooside suurus. Asjaolu, et I. Velikihhilt ostetud kanepi ühekordseks annuseks piisas 0,5 grammist, tõendavad D. Rõhlinski ütlused, kellelt peamiselt I. Velikihh kanepit hankis. Asjaolu, et sellisest annusest piisanuks üheks toosiks, võib jõuda seisukohale ka kogumis teisi tõendeid arvestades, sest vähemalt 0,2 % THC sisaldusega kanepi puhul piisab ühest doosist 0,75 grammist kanepist, nimetatud seisukoht on avaldatud tunnistatud ekspertide poolt. Käesolevaga on aga tuvastamist

1-11-8854

Lk 51 / 130

leidnud, et saadi 40 ühekordset annust ehk neljakordne suur kogus kanepit, mille käitlemine on ebaseaduslik. Tuvastatud on ka, et R. Kuusemets oli vahendaja. Vahendamise pani R. Kuusemets toime kavatsetusega, sest tema poole pöördumisel, asus ta aktiivselt vahendamist korraldama. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab R. Kuusemetsa antud süüdistuses süüdi.

1.2. Samuti süüdistatakse Ranel Kuusemetsa selles, et tema omandas ajavahemikul 2011.a jaanuar kuni veebruar ebaseaduslikult Tallinnas Paasiku 2a asuva Grossi poe juures Ilja Velikihhi käest vähemalt kolmel korral 10 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 660 eurot ning milles arvutuslikult saaks 66 ühekordset annust.

Kohus on seisukohal, et ka nimetatud episoodi tõendab tõendite kogum. Milline oli I. Velikihhi ja R. Kuusemetsa suhtlemise eesmärk ja vastav käitumismuster selleks, sellest annab piisavat teavet nö modus operandi ka eelmine episood. Samuti, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on igati tuvastamist leidnud, et I. Velikihhi poole pöörduti kanepi ostmiseks ja I. Velikihhil endal olid olemas ka vastavad kontaktid selle hankimiseks, nt D. Rõhlinskilt. I. Velikihhil puudub igasugune motiiv nii ennast kui teisi alusetult süüstada.

Kokkuvõttes käesolevat episoodi tõendab modus operandi, jälitusprotokoll ja I. Velikihhi ütlused. Kohus rõhutab, et tuleb pidada oluliseks, et lisaks tõendite kogumile on ka I. Velikihhi ütluste usaldusväärsus kontrollitav teiste tõendite kaudu ja kohtumenetluse pooled said tema ütlustele esitada vastuväiteid.

Ka nimetatud episoodis on I. Velikihh end täielikult süüdi tunnistanud (II kd tlk 196), mille kohaselt müüs ta kanepit Katleris Grossi poe juures hinnaga 1 gramm/20 eurot ning müüs seda kolmel korral 10 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi kanepit hinnaga 660 eurot Ranelile. Äratundmiseks esitamise protokoll kinnitab, et tegemist on Ranel Kuusemetsaga (II tlk 201- 203). Juba antud I. Velikihhi kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (II kd tlk 145) kohaselt andis ta ütlusi, et ta sai juba 23.12.2010 Ranelilt ka emaili aadressi msn-s suhtlemiseks - xxxxxx. Järelikult kasutati ka arvutit isikute suhtluskanaliks, vestluste sisu kohta tõendid ei ole kohtule esitatud. Kuid tõendite kontekst viitab üheselt, et isikute suhtlemise eesmärgiks oli üksnes kanepi ebaseaduslik käitlus.

Kohus on asunud seisukohale, et R. Kuusemetsa ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks. Järelikult ei saa kohus tugineda ebausaldusväärse tõendiallika R. Kuusemetsa ütlustele kohtuotsuses. Kohtuvaidluses süüdistaja poolt viidati, et kuna R. Kuusemets kinnitas, et esimesel korral soovis ta I. Velikihhilt kanepit osta ja kui kohapeal selgus, et tegemist ei olnud õisiku vaid lehega, siis on tegemist kuriteokatsega. 23.12.2011 kohtuistungil andis ütlusi ka R. Kuusemets (III kd tlk 101 jj). R. Kuusemetsa andis ütlusi, et on soovinud I. Velikihhilt kanepit osta ja seetõttu on talle ka helistanud. Nad on kokkusaanud, kuid tehing jäi katki, sest I. Velikihh pakkus talle kanepi õisikute asemel kanepi lehti. Kohus sellega, et käesolevas asjas on alust

1-11-8854

Lk 52 / 130

asuda kuriteokatse kontrollile. Nimetatud võimalus on pelgalt teoreetiline ja kohus sellega ei nõustu, sest sellisel juhul tuleks asuda kuriteokatset kontrollima ebausaldusväärse tõendiallika R. Kuusemetsa ütluste alusel ja nö noppida neist ütlustest välja üksnes süüstavad faktid. See ei ole võimalik. Samas on ka tõendamist leidnud, et kuritegu viidi lõpule nagu seda näeb ette süüdistus

Kohus peab vajalikus veelkord rõhutada, et kui ei esineks antud episoodi analüüsiks modus operandit ka eelneva episoodi kaudu, tuleks tõdeda, et käesolevaga on tõepoolest vaid I. Velikihhi ütlused määravaks tõendiks ja oleks välistatud R. Kuusemetsa süüditunnistamine. Sellist olukorda aga ei esine. I. Velikihhi ütluste paikapidavust on olnud võimalik kontrollida ka teiste tõendite kaudu ja kogumis nendega on esitatud süüdistus tõendamist leidnud.

Iseenesest nimetatud süüdistuse tekst (s.t mitte kõik süütavad tõendid) põhineb otse süüdistatava I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlustest, s.t süüdistuse teksti järgi ei ole täpselt teada konkreetset kuupäeva, mil anti jaanuaris ja veebruaris 2011.a üle kolmel korral 10 grammi kaupa kanepit ja ühel korral 3 grammi kanepit. Samas lähtudes eelmisest episoodist, et R. Kuusemetsal tekib uuesti tahtlus kanepikäitluseks jaanuaris, s.t. pärast kanepi vahendamist detsembris.

Teadaolevalt suhtles R. Kuusemets ja I. Velikihh omavahel nii msn-i kui mobiiltelefoni kaudu. Eelmises episoodis kohus tuvastas, et R. Kuusemets ja I. Velikihh suhtlesid kanepi saamise eesmärgil. Asjas ei ole välja toodud ühtegi teist suhtlemise eesmärki, mis tingis korduvalt ühenduse võtmist I. Velikihhiga.

Asjas on jälitusprotokoll mobiiltelefonikõnedest (III kd tlk 33 jj), mis viitavad sellele, et süüdistuses toodud ajavahemikul tõepoolest toimuski kuritegu antud süüdistuse järgi. Iseenesest vastamata jääb küsimus, et kui süüdistaja on soovinud omistada jälitusprotokollis toodud kõnedes kokkusaamiste kokkuleppimise aega kuriteotoimepanemise ajaks, miks ei ole siis neid jälitusprotokollis toodud kõnede kuupäevi süüdistuse järgi tähtsaks peetud – kui konkreetseid kuriteo toimepanemise kuupäevi. Iseenesest sama etteheide puudutab ka eelmist episoodi, kus jälitusprotokollis konkreetne kuupäev olemas. Samas on olnud küllaldane võimalus süüdistatavatel end sellise süüdistuse vastu kaitsta, sest nii süüdistusaktist, tõendite uurimisest kohtuistungil ja ka prokuröri seisukohtadest, on igati arusaadav, et kuriteo konkreetsem toimepanemise aeg just jälitusprotokolli järgi neile süüks arvatakse.

Jälitusprotokollis kajastuvad vaid kõned üksnes jaanuaris 2011. Süüdistuses on fikseeritud ajaks nii jaanuar kui veebruar.

Samas I. Velikihh on andnud ütlusi, et kuriteod pandi toime nii jaanuaris kui veebruaris 2011 (II kd tlk 196). Üksnes kontekstist välja rebituna ja esmapilgul võiks väita, et sellisel juhul põhineb süüdistus määravas ulatuses I. Velikihhi ütlustel. Kuivõrd kohus hindab tõendeid kogumis ja sellest kujunenud siseveendumuse kohaselt. Seega ei saa kohus ka veebruari osas

1-11-8854

Lk 53 / 130

hinnata süüstavaid tõendeid valikuliselt, s.t jätta välja modus operandi – I. Velikihhi käitumine ja ka R. Kuusemetsa käitumine eelmises episoodis ning jaanuaris.

Ehkki jälitusprotokolli kohaselt ei ole eraldivõetuna täpselt arusaadav, millist tehingut konkreetne kõne puudutab, on isikute varasema käitumise ja I. Velikihhi ütlustega kogumis ka esitatud süüdistus tõendamist leidnud.

Jälitusprotokolli kohaselt 16.01.2011 (III kd tlk 34) telefoni kõne (R. Kuusemets helistab I. Velikihhile) kohaselt kell 16:14 kõigepealt K. Kuusemets küsib, kas tuleb läbi. Seejärel teatab I. Velikihh, et peab asja uurima. On arusaadav, et I. Velikihh peab midagi uurima. Isikute varasemat käimist arvestades, tähendab see seda, et I. Velikihh selgitab välja, kas tal on võimalik kanepit hankida.

Järgmises kõnes kell 17:35 küsib R. Kuusemets : „toimib vä?“. I. Velikihh vastab „mhmmmm“. Edasi on arusaadav, et see vastus tähendas jaatust, mille tõttu R. Kuusemets vastab, et hakkab siis liikuma. R. Kuusemets teatab I. Velikihhile, et ta on kohal ja on „bemmiga“. Järelikult ka telefonikõnest on arusaadav, et enne kokku ei saada, kui I. Velikihhil on välja uurinud, kas ta kanepit müüa saab.

Varasema episoodi kaudu on teada, et kui R. Kuusemets juba ühendust võtab, siis Pärnust tullakse ostma suurt kogust kanepit ja see tehing ka toimub.

Nõnda selgub ka I. Velikihhi ütlustest. Nende ütluste kohaselt selgub kanepi ligikaudne kogus ja ligikaudne kordade arv – kolmel korral 10 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi. Süüdistuses toodud ajavahemik ja müüdud kanepi kogus sel perioodil haakub tõendite kogumiga ja sellega, et sel perioodil toimus 4 kanepi müügitehingut.

Jälitusprotokolli järgi võib tuvastada, et 16.01.2012 (II kd tlk 33-34) R. Kuusemets ja I. Velikihh said kokku. Arvestades isikute vahelisi varasemaid seoseid, saab järeldada, et toimuski kanepi müük I. Velikihhilt R. Kuusemetsale. Muud põhjust vastastikku korduvaks kokkusaamiseks pole.

Jälitusprotokolli järgi võib tuvastada, et 23.01.2011 (II kd tlk 34-37) R. Kuusemets ja I. Velikihh said kokku. Sama päeva telefonikõnes algusega kell 13:03 R. Kuusemets ütleb: „no tahaks lihtsalt ühte suitsu või kahte või kolme, mitte palju noh“. Edasi on arusaadav, et R. Kuusemets on ise Pärnus, I. Velikihhi asukoht protokollist ei selgu. Käesolevaga ei ole eluliselt aga usutav, et tullakse kohale Pärnust suitsu järgi Tallinna. Järelikult selline suurem ettevõtmine viitab otseselt kanepi ostu soovile. Seega arvestades antud isikute vahelisi varasemaid seoseid ja käitumist, saabki järeldada, et toimuski kanepi müük I. Velikihhilt R. Kuusemetsale. Täpsustatavalt kui palju sel perioodil kanepit osteti selgub I. Velihhi ütlustest ja selgub ka see, et kanep üle anti. Samas ka telefonikõnede järgi ei ole tuvastatav, et pooled väljendanuks rahuolematust, et nt eelmine või üleeelmine kord sai Pärnust Tallinna asjata tuldud – s.t, et I.

1-11-8854

Lk 54 / 130

Velikihhilt sobivat kanepit ei saadud. Järelikult on tõendatud ka isikute varasema käitumise kaudu, et kaubaga on olnud rahul ja see üle anti.

Ehkki süüdistusest ei nähtu konkreetselt, et just nimetatud telefonikõne kohaselt ja 23.01.2011 anti üle 3 grammi kanepit või hoopis 10 grammi üle. On süüdistuses toodud periood ja tuvastatud on fakt, et isikud said kokku üksnes ühel eesmärgil – R. Kuusemets soovis osta ja I. Velikihh soovis müüa kanepit ning kogused olid piisavalt suured, et võtta sõit ette Pärnust Tallinna. Arvestades isikute varasemat käitumist ja I. Velikihhi ütlusi, on igati tõendamist leidnud, et isikud neljal korral kokku said ja süüdistuses toodud kanepi kogus I. Velikihhi poolt R. Kuusemetsale müümise kaudu üle anti.

Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et R. Kuusemets, olles eelmise episoodi alusel KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isik, realiseeris süüdistuse järgi kõik objektiivse koosseisu tunnused ja tegi seda kavatsetult, viimast tõendab R. Kuusemetsa tegevuse korduvus – kanepi ostmine. Kanepi suur kogus on tõendatud sellega, et I. Velikihhilt ostetud kanepi ühekordseks annuseks oli 0,5 grammi (D. Rõhlinski ütlused) konkreetsel juhul. Samuti ei ole see vastuolus ekspertide poolt antud üldistava hinnanguga. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab R. Kuusemetsa ka selles episoodis süüdi.

Kokkuvõtteks tunnistab kohus esitatud süüdistuste järgi R. Kuusemetsa süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

V. Kristian Tammsaarele esitatud süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi

1.1. Esimene osa süüdistusest puudutab seda, et Kristian Tammsaart süüdistatakse selles, et tema omandas 2010.a detsembris Ranel Kuusemetsa vahendusel ebaseaduslikult Ilja Velikihhilt xxxxxasuva kooli juures vähemalt 20 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 4000 krooni. Kohus, arvestades usaldusväärsetest tõenditest kujunenud siseveendumust, leiab, et antud episood on tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et käesolevat süüdistust tõendab tõendite kogum. Seetõttu ei saa nõustuda kaitsja poolega, et süüdistus põhineb määravas või olulises ulatuses üksnes I. Velikihhi ütlustel.

Kohus on seisukohal, et tõendite kogumi järgi on võimalik K. Tammsaar süüdi tunnistada ja seda eeskätt järgmistel motiivide esinemise koosmõjul: 1) I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlustele oli võimalik kohtumenetluse pooltel esitada vastuväiteid; 2) I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlused on usaldusväärsed ja kontrollitavad, kuna need haakuvad ka teisi süüdistatavaid puudutavates episoodides usaldusväärse tõendikogumiga.

1-11-8854

Lk 55 / 130

3) I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütluste alusel, arvestades tõendi kogumit, ei saa kohus kujundada siseveendumust, et I. Velikihhil oli mingi pahatahtlik motiiv teisi isikuid oma ütlustega süüstada. Sellist motiivi asjas tuvastatud ei ole. 4) I. Velikihhi ütlusi käesolevas asjas kinnitavad ka modus operandi – I. Velikihhi tegutsemine narkodiilerina ja korduvalt suures koguses D. Rõhlinsilt selleks kanepi hankimine ning dokumentaalsed tõendid – vaatlusprotokoll ja jälitusprotokoll.

Seega asjas ei eksisteeri üks ainus tõend - I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlused, vaid lisaks ka nende ütluste kontrollivõimalus tõendite kogumi kaudu, mis neid ütlusi toetab. Juhul, kui puuduks võimalus I. Velikihhi ütlusi kontrollida tõendi kogumi kaudu, vaid siis tuleks nõustuda kaitsja poole vastuargumentidega I. Velikihhi ütluste kaalu osas.

I. Velikihhi ütlusi ütluste usaldusväärsust kinnitab tõendite kogum, lisaks haakuvad need ka muidu nt D. Rõhlinski kohtuistungil antud ütlustega ja M. Meigo istungil ütluste andmisest keeldumise tõttu kohtu toimiku uurde võetud kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Nimetatud ütlused kinnitavad, et I. Velikihh tegeles kanepi edasimüümisega ja kohtule ei ole iseenesest esitatud tõendeid, et I. Velikihhil on või oli pahatahtlik motiiv tõendi kunstlikuks loomiseks oma ütluste kaudu ükskõik kellegi vastu, kelle kohta annab ütlusi, et on talle kanepit hankinud. Kuivõrd I. Velikihhi tegeles aktiivselt kanepi käitlusega, pöörduti tema poole ka käesolevas episoodis, sest see oli kanepi ostusooviga isikute ringkonnas teada.

Kohus on tuvastanud (vt otsuse 5 punkt, alapunktid 1.1. R. Kuusemetsa ja K. Tammsaare ütlused on ebausaldusväärsed ja neid ei saa seetõttu võtta kohtuotsuse aluseks.

Asjas on I. Velikihhi ütlused, mis on antud nii kahtlustatava ülekuulamisel kui äratundmisteks esitamistel. Nimelt, nimetatud süüdistusega seonduvalt on I. Velikihh end täielikult süüdi tunnistanud (II kd tlk 214) ja selle kohta ka ütlusi andnud. I. Velikihh andis kahtlustavana ka ütlusi (II kd tlk 145), et 2010 detsembris võttis temaga ühendust telefoni teel üks Raneli nimeline poiss Pärnust. I. Velikihh märkis samuti, et tema telefonis on Raneli telefoni number salvestatud „Pärnu kontakt“ nime all. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud mobiiltelefoni vaatlusprotokolliga (II kd tlk 44), kust nähtub salvestus „P2rnu kontakt“ ja number xxxxx. Samas tuleb muidugi märkida, et selles puuduv igasugune vaidlus R. Kuusemetsa, K. Tammsaara ja viimaste kaitsjate vahel ning prokuröri vahel, et R. Kuusemets ja K. Tammsaar I. Velikihhiga erinevaid kanaleid pidi suhtlesid – see tegevus ei ole kriminaalne.

I. Velikihhi ütlustega lepiti kohtumispaik kokku Tallinnas. Ranelil oli kaasas ka keegi Kristian. I. Velikihhi ütluste kohaselt ta tunneks need isikud ära. Kohtus uuriti ka I. Velikihhile äratundmiseks esitamise protokolle, nimetatute järgi tundis ta need isikud ära kui Ranel Kuusemetsa (II kd tlk 147-150; 201-202) ja Kristian Tammsaare (II kd tlk 155-158; 204-206). Kristian Tammsaare kontakt on telefonis I. Velikihhi ütluste kohaselt vististi „must audi pärnust“, see on samuti kinnitatud I. Velikihhi mobiiltelefoni vaatlusprotokolliga.

1-11-8854

Lk 56 / 130

Süüdistuses on fikseeritud, et kuritegu pandi toime 2010. detsembris. Ka see haakub I. Velikihhi ütlustega (II kd tlk 145, 148,156), kes konkreetset kuupäeva ei täpsustanud ning ka jälitusprotokolliga, mille järgi on konkreetne kuupäev tuvastatav 23.12.2010.a.

Nähtuvalt jälitusprotokollist oli 23.12.2010 K. Tammsaar kohal oma Audiga (III kd tlk 32). Nõnda annab edasi ütlusi ka I. Velikihh, et kohale tulid isikud musta audiga, mida juhtis Kristian Tammsaar. I. Velikihhi ütluste kohaselt Ranel soovis temalt osta 20 grammi kanepit ja ta saigi selle 4000 krooni eest. I. Velikihhi ütluste kohaselt sai ta antud edasimüügist tulu 400 krooni. Juba antud I. Velikihhi kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (II kd tlk 145) kohaselt andis ta ütlusi, et ta sai juba siis Ranelilt ka emaili aadressi msn-s suhtlemiseks - xxxxxxxx Seega ka antud emaili aadress kinnitab, et I. Velikihh sai suhelda Ranel Kuusemetsaga ka emaili vahendusel. Samuti I. Velikihhi ütluste järgi (II kd tlk 202) pärast telefonikõnet detsembris R. Kuusemetsaga ta suhtles temaga msn-i teel. Kohtule ei ole teada, kas emaili ja msn-i teel suheldi ka narkootikumide ostu-müügi küsimustes. Kuid tõendite kogum viita üheselt, et isikute omavaheliseks seoseks oli üksnes kanepi käitlus. Et viimasel teemal suheldi, on tõendiks ka I. Velikihhi ütlused ja seda kinnitab ka tõendite kogum.

Samaselt I. Velikihhi ütlustega nähtub ka jälitusprotokollist (III kd tlk 29 jj) - kõned I. Velikihhi ja R. Kuusemetsa vahel ning I. Velikihhi ja K. Tammsaare vahel. Kõned on toimunud detsembris 2010 ja kõnede järgi lepitakse kokku kokkusaamine. Asjaolu, et R. Kuusemets vahendas antud tehingut tõendab ka see, et jälitusprotokolli kohaselt varasemalt telefonikõned I. Velikihhi ja K. Tammsaare vahel puudusid. Jälitusprotokolli kohaselt küll aga kontaktid ja suhtlus sai alguse 23.12.2010, mil K. Tammsaar esimese koguse kanepit I. Velikihhilt ostis ja nad selleks vahendamise läbi kokku said.

III kd tlk 31 kohaselt on tuvastatav, milline on eelkokkulepe enne, kui asutakse Pärnust sõitma. Eelnevalt küsib R. Kuusemets, kas „neljaga saab kätte“ ja selle peale vastab I. Velikihh jaatavalt. Tuleb märkida siinkohal sedagi, et kohtuasja analüüsis järjepidevalt on kinnitatud I. Velikihhi ütlused teiste tõenditega – antud juhul jälitusprotokolliga. Kohus ei saa seetõttu olla naiivne, arvamaks, et asjas on üksnes I. Velikihhi ütlused ja et kanepi ostusoovi puhul üldiselt ning kohtupraktika kohaselt justkui räägitakski telefonis otse ja mitte ümbernurga. Kohus hindab tõendeid kogumis ja sellest kujunenud siseveendumuse kohaselt.

Kuivõrd asjas on tuvastamist leidnud, et I. Velikihh tegeles aktiivselt kanepi käitlusega ja seda tõendi kogumi järgi läbi mitmete episoodide ei ole kahtlust, et telefonis käib jutt kanepist ja vastavast kogusest, mida saab „neljaga saab kätte“. Ka I. Velikihh on andnud ütlusi, et seda tuleb mõista 4000 kroonina. Järelikult tõendite kogum,

sealjuures peaasjalikult jälitusprotokoll ja I. Velikihhi ütlused annavad küllaldased süüstavad tõendid R. Kuusemetsa ja K. Tammsaare vastu.

Jälitusprotokolli kohaselt R. Kuusemets saatis ka sms-i I. Velikihhile 23.12.2010 „20“. Järgneb selgitav telefoni kõne I. Velikihhile taas R. Kuusemetsalt, et oli mure ja lausutakse number

1-11-8854

Lk 57 / 130

„20“. Ja saadakse kinnitus, et „neljaga“ saab kätte. Usaldusväärsete tõendite kogumi järgi, ei ole kahtlust, millest käib jutt, see haakub otseselt esitatud süüdistusega ja kinnitab selle paikapidavust.

Arvestades ka siinkohal taas asjaolu, et I. Velikihh tegeles aktiivselt kanepi käitlusega ja süüdistuse järgi isikute kokkusaamine oli planeeritud, on väljapool kahtlust, et tellitud aine ka üle anti.

Süüdistuses on märgitud, et tehing toimus R. Kuusemetsa vahendusel ja müük toimus K. Tammsaarele. Jälitusprotokolli järgi (III kd tlk 31). 23.12.2010 kõnes R. Kuusemets räägib I. Velikihhile (III kd tlk 31), et ta ei tea veel, kas ta tuleb kaasa või mitte, kuid igal juhul annab teada, kui nad liikuma hakkavad. Seega sellest kõne järgi on tuvastatav, et R. Kuusemets ei pruugi Pärnust K. Tammsaarega kaasa tulla I. Velikihhiga kokkusaamisele Tallinnasse.

Ainuke koht, kust nähtub asjaolu, et R. Kuusemets K. Tammsaarega I. Velikihhiga kokkusaamisele tuli, on fikseeritud vaid I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlustes. Samas kohus rõhutab, et objektiivse koosseisu kohaselt ei oleks ka iseenesest oluline, kas süüdistuse järgi „vahendaja“ R. Kuusemets ka ise väidetavalt narkoaine üleandmise juures viibis, sest on tõendatud, et R. Kuusemets just kanepi tehinguks K. Tammsaare ja I. Velikihhi kokku viis. Samas täpsustatavalt I. Velikihhi ütlustega on iseenesest tuvastav, et 23.12.2011 R. Kuusemets K. Tammsaarega kaasa läks.

Edasi jälitusprotokollikõnedest nähtub 23.12.2010, et K. Tammsaar teatab I. Velikihhile, et on kohale saabunud. Tõendite kogum ja kontekst viitab vaid ühele, et I. Velikihhiga saadi kokku üksnes kanepi käitluse eesmärgil. Sellele viitavad jälitusprotokoll, millest on näha kuriteo ettevalmistusstaadium kuni kuriteo lõpule viimiseni ja I. Velikihhi ütlused.

Kohus leiab, et nimetatud episoodi tõendab usaldusväärse tõendite kogumiga, mitte pelgalt I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlusega.

Jälitusprotokollis toodud telefonikõnede puhul on muidu iseenesest jälgitav, et R. Kuusemets (ka nt K. Tammsaar) suhtlevad telefoni teel ka edaspidi, sh jaanuaris 2010 ja lepivad kokku kokkusaamisi. Ka edasistest telefonikõnedest erialdi võetuna ei nähtu midagi kriminaalset, kuid tõendite kogum viitab kanepi käitlusele kui kontekstile. Viimane tähendab seda, et Tallinnas elava I. Velikihhiga suhtlesidki isikud, sh kaugemalt nt Pärnust, just kanepi hankimise eesmärgil.

Järelikult ei ole üksnes I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlused määravaks tõendiks R. Kuusemetsa vastu, vaid seda on tõendite kogum, mis saab olla süüdimõistva kohtuotsuse aluseks.

Eeltoodu alusel tuleb tõdeda, et eksisteerivad piisavad tõendid selleks, et omistada K.

1-11-8854

Lk 58 / 130

Tammsaarele inkrimineeritud süüdistust KarS § 184 lg 1 järgi. Realiseeritud on kõik KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused. Tegemist on suure koguse narkoainega, sellele viitavad nii ekspertide seisukohad, kui kohtuasjas kanepi tarvitamise dooside suurus. K. Tammsaar realiseeris koosseisu kavatsetusega, seda näitab tegevuse ettevalmistus – sõideti Pärnust Tallinna ja ta kasutas R. Kuusemetsa abi tehingu vahendamisel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et I. Velikihhilt ostetud kanepi suureks koguseks on vähemalt 5 grammi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab K. Tammsaare antud süüdistuses süüdi.

1.2. K. Tammsaart süüdistatakse ka selles, et tema omandas 2011.a jaanuaris ebaseaduslikult Ilja Velikihhilt Tallinnas Bussijaama juures vähemalt 30 grammi kanepit hinnaga 600 eurot.

I. Velikihh oma kohtueelsel uurimisel antud ütlustega tunnistab antud süüdistuses toodud asjaolusid. I. Velikihhi ütluste kohaselt ta ühel korral müüs 30 grammi kanepit Kristianile, kuid ta enam täpselt ei mäleta ja kokku said nad Tallinna Bussijaamas (II kd tlk 196 ).

K. Tammsaare ütlusi, et on kokkuleppinud küll I. Velikihhiga narkootikumide ostuks kolmel korral, kuid igal korral jäi tehing kokkuvõttes ikkagi ära. Kuivõrd K. Tammsaare ütlused on vastuolus tema eeluurimisel antud ütlustega ja ta isegi kinnitab, et kohtueelsel uurimisel ei rääkinud ta tõtt, siis kokkuvõttes on kohus juba asunud seisukohale, et K. Tammsaare ütlused on asjas ebausaldusväärsed.

Jälitusprotokolli (III kd tlk 35) järgi on tuvastatav, et K. Tammsaar helistab I. Velikihhile ja küsib temalt msn-i aadressi, mille talle ka viimane annab. Kohtule ei ole teada, mida antud msn- i kõnes räägiti, juhul, kui see toimus. Samas on asjas tuvastatav, et I. Velikihhiga lepiti kokkusaamisi kokku eeskätt kanepi ostu sooviga seoses ja seda ei tehtud telefoni teel, sest telefonis 21.01.2011 lausutu põhjal on arusaadav, et kõik oli varasemalt kokkulepitud ja planeeritud. Isikute varasem käitumine – modus operandi, viitab aga üksnes sellele, et kokku oli lepitud kanepi müügis. Seda kinnitavad ka I. Velikihhi konkreetsemad ütlused selle episoodi kohta.

21.01.2011 helistab kell 16:40 K. Tammsaar I. Velikihhile ja viimane küsib temalt, et kus ta on. K. Tammsaar vastab, et bussijaamas.

Järgneb teinegi kõne samal kuupäeval kell 17:00, milles K. Tammsaar teatab, et ta jõudis kohale, kuid I. Velikihhit veel pole. Järgneb samal kuupäeval veel üks kõne K. Tammsaarelt I. Velikihhile kell 17:15. Selle kõne alusel on tuvastatav, et I. Velikihhit ikka veel pole ja K. Tammsaar pakub välja, et kui I. Velikihh jõuab, et ta siis helistaks kui ta jõuab, sest poolest läheb K. Tammsaarel buss. Sellel kuupäeval rohkem telefonikõnesid ei ole.

1-11-8854

Lk 59 / 130

Samas arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab kohus, et ka antud episood on tõendamist leidnud. Ehkki jälitusprotokolli osas võib esmapilgul jääda lahtiseks, kas isikud üldse kokku said, ei ole aga ka eluliselt usutav, et kui I. Velikihh tõepoolest oleks hilinenud ja pärast bussi alles jõudnud, et isikute vahel ei oleks telefoni teel ses osas mingitki suhtlemist olnud. Samuti kokkusaamine oli eelnevalt ju isikute poolt kooskõlastatud.

Samuti kui vaagida tähelepanelikult viimast telefonikõnet 21.01.2011 kell 17:15-17:16 ja K. Tammsaare poolt telefoni teel lausutud fakti, et buss läheb välja 17:30 ning kell 17:00 paiku I. Velikihhi poolt lausutut, et on Lasnamäel ja ilmselt jõuab, siis isikud järelikult ka kokku said. Lisaks kinnitab kokkusaamist ka see, et see oli planeeritud ja msn-s tingimused kokkulepitud.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et on tuvastamist leidnud, et K. Tammsaar jätkuvalt omandas 2011.a jaanuaris ebaseaduslikult I. Velikihhilt Tallinnas Bussijaama juures vähemalt 30 grammi kanepit 600 euro eest. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et I. Velikihhilt ostetud kanepi suureks koguseks on vähemalt 5 grammi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega K. Tammsaar tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi kuriteo toimepanemises.

1.3. Samuti K. Tammsaart süüdistatakse ka selles, et tema omandas I. Velikihhilt 2011.a veebruaris Tallinnas Polütehnikumi juures 1 grammi kanepit hinnaga 20 eurot ja 2011.a veebruari lõpus 20 grammi kanepit hinnaga 400 eurot. Viimati nimetatud koguse toimetas müüjalt ostjale kooskõlastatult S S.

Ehkki prokurör loobus antud süüdistusest K. Tammsaare ja S. S-i vastu, toob kohus lihtsalt välja asjas olevate tõendite kirjelduse, kuivõrd see on oluline prokuröri taotluse hindamisel S. S osas viimase väärteomenetlusse saatmise taotluse otsustamiseks ja selles osas, et prokurör ei loobunud seda episoodi puudutavalt I. Velikihhi süüdistusest.

Nimetatud episoodis on tõenditeks I. Velihhi ütlused, K. Tammsaare ütlused ja S. S ütlused.

K. Tammsaar eitas kohtuistungil esitatud süüdistust. Kohus on juba tuvastanud, et K. Tammsaare ütlused on ebausaldusväärsed. Kohus avaldas prokuröri taotlusel tema erinevaid kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, milles on ta aga sisuliselt kinnitanud, et S. S pidi tooma 20 grammi kanepit. K. Tammsaar vastas istungil, et see ei vasta tõele ja ta andis neid ütlusi, mida uurijad kuulda tahtsid, et see võis olla Ilja jutt. Tal oli kohtueelsel uurimisel hirm ja seetõttu ei rääkinud ta siis tõtt. Samuti kohtueelsel uurimisel andis ta ütlusi, et ostis ka ühe grammi kanepit I. Velikiihilt.

I. Velikihh oma kohtueelsel uurimisel antud ütlustega tunnistab antud süüdistuses toodud asjaolusid. I. Velikihhi 08.03.2011 ütluste kohaselt K. Tammsaar alles hiljuti paar nädalat tagasi ostis ühe grammi kanepit Tallinnas Polütehnikumi ühiselamu juures. Samuti andis I. Velikihh ütlusi, et 2011.a veebruari lõpu poole K. Tammsaar kirjutas talle msn-is, et tal on Tallinnas üks sõber S ja ta kasutaks juhust, et S tooks K. Tammsaarele I. Velikihhilt kanepit. Kokku saadi

1-11-8854

Lk 60 / 130

McDonaldsi juures ja 400 euro vastu saad 20 grammi kanepit. Äratundmiseks esitamisel osundas I. Velikihh S S-ile (II kd tlk 207).

S. S andis kohtuistungil ütlusi (III kd tlk 120). Asjasse puutuvalt vastas S. S prokuröri küsimusele, et Ranel või Kristian üks neist rääkis eeluurimisel, et S. S on vahendanud neile kanepit. Sellele küsimusele vastas S. S, et ta ei tea, mis ta nii ütles.

Prokurör kohtuistungil leidis, et nimetatud süüdistuses on vaid I. Velikihhi ütlused ja seetõttu ta loobub sellest süüdistusest K. Tammsaare vastu (III kd tlk 127 pöördel). KrMS § 301 kohaselt, kuna prokurör loobus süüdistusest, toob see kaasa ka selles osas K. Tammsaare õigeksmõistmise. Ehkki süüdistuses on toodud ühe episoodi jadana, tuleb fikseerida see õigeksmõistmine ka kohtuotsuse resolutsioonis, sest süüdistuse kohaselt toodud kogus on ka eraldivõetuna suur kogus kanepit.

Kokkuvõttes: - kuulub K. Tammsaar õigeksmõistmisele eeltoodud episoodis KrMS § 301 alusel, sest ei ole tõendamist leidnud, et K. Tammsaar omandas I. Velikihhilt 2011.a veebruaris Tallinnas Polütehnikumi juures 1 grammi kanepit hinnaga 20 eurot ja 2011.a veebruari lõpus 20 grammi kanepit hinnaga 400 eurot ja et viimati nimetatud koguse toimetas müüjalt ostjale kooskõlastatult S S. - samas on tunnistanud kohus K. Tammsaare süüdi eelnevates episoodides, mis on inkrimineeritud talle jätkuva süüteona. Seega tunnistab kohus ka K. Tammsaare süüdi KarS § 184 lg 1 järgi toimepandud kuriteos.

VI. S S-ile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi

S Si süüdistatakse selles, et tema vahendas 2011.a veebruari lõpus ebaseaduslikult 20 grammi narkootilise aine kanepi müügitehingut, toimetades müüjalt, kelleks oli Ilja Velikihhi kauba ostjale - Kristian Tammsaarele viimase palvel kooskõlastatult Ilja Velikihhiga. Tegemist oli Tallinnast Pärnusse toodava kogusega, millest saab arvutuslikult 40 ühekordset annust.

Prokurör loobus esitatud süüdistusest, märkides, et tõendeid on üksnes väärteokahtluse kohta NPAS (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus) § 151 järgi, mis puudutab 2 grammi tarvitamist. Seetõttu prokurör taotleb, et S. S-i osas lõpetataks menetlus määrusega, jättes kriminaalmenetluskulud tema osas otsustamata asja. Kaitsja leidis, et S. S-i suhtes tuleb langetada aga õigeks mõistev otsus.

Kohus nõustub kaitsjaga. Ehkki prokuröril on õigus alates 01.09.2011 KrMS § 14 lg 2 alusel loobuda süüdistusest, on fikseeritud, et kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistava

1-11-8854

Lk 61 / 130

tegevus vastab väärteotunnustele, on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Muudel juhtudel on see õigeksmõistva kohtuotsuse alus.

KrMS § 274 lg 1 kohaselt on fikseeritud, et kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse, et KrMS § 199 lg 1 p 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Muudel juhtudel KrMS § 199 lg 1 p 1 nimetatud alusel tehakse õigeksmõistev kohtuotsus.

Kohus leiab, esiteks, et S. S on vastupidanud raske kohtulahingu, milles teda süüdistati 20 grammi kanepi vahendamises. Antud episoodi kohta olid kasutatavateks süüstavateks tõenditeks üksnes I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlused (II kd tlk 196-197, 207208), milles viimane jaatab tegu ja õigustavateks tõenditeks S. S-i (III kd tlk 120 jj) ütlused. K. Tammsaare ütlused on ebausaldusväärsed ning teiste tõendite osas ei ole võimalik vastuolusid kõrvaldada. S. S (II kd tlk 207) ütlustes istungil eitas täielikult toimunut. Seega nimetatud süüdistuse kohta puuduvad tõendid ja kui ka prokurör loobus süüdistusest, toob see kaasa õigeks mõistva kohtuotsuse.

Tõepoolest S. S andis kohtuistungil ütlusi, et mängis kaasa alguses tundmatu meesterahvaga ja leppis kokku kohtumise McDonaldsi juures ning ostis 2 grammi kanepit, kuid hiljem suitsetades ka leidis, et sellel puudus kanepimõju. Tõepoolest KrMS § 274 lg-s 1 on fikseeritud, et juhul kui kohus tuvastab, et on alust väärteomenetluseks, siis toimub vastav lõpetamine. Käesolevaga kohus seda aga ei tuvasta. Seda eeskätt seetõttu, et Ilja Velikihhi ja S. S-i ütlused on vastuolus, puudub võimalus vastuolu kõrvaldamiseks. Kõik kahtlused tuleb tõlgendada siis S. S-i kasuks. Samuti puudusid asjas tõendid selle aine kättesaamise kohta ja konkreetse aine sisalduse kohta, samuti ei olnud S. S ekspertiisis seoses narkojoobega. Kohus rõhutab veelkord, et kuna tõendeid napib, siis ei ole alust eelistada ei I. Velikihhi ütlusi S. S-i ütlustele ega vastupidi. Eeltoodud kõik asjaolud on vajalikud väärteomenetluse aluse tuvastamiseks NAPAS järgi, kuid need alused puuduvad ja seetõttu puudub ka alus asja väärteomenetlusse saata.

Lisaks oleks S. S-i asja väärteomenetlusse saatmine väidetava 2 grammi kanepi osas ka äärmiselt ebaloogiline ja ebavõrdselt I. Velikihhi kohtlev, kuivõrd kohtuistungil, vaatamata sellele, et prokurör loobus S.S-i ja K. Tammsaare süüdistamisest selles episoodis, ei taotlenud ta I. Velikihhi õigeks mõistmist 20 grammi kanepi müümises. Tegemist on ju ühe ja sama asjaga – sama sündmus ja samad isikud.

Süüdistaja on leidnud, et I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlused on küllaldased tuvastamaks, et antud süütegu aset leidis ja prokurör ei loobunud ka I. Velikihhi suhtes antud süüdistusest. Ilmselt põhimõtte, et kui I. Velikihhi ütlused ei saa olla määravas ulatuses S. S-i ja K. Tammsaare vastu, siis saavad need ikkagi olla piisavaks tõendiks I. Velikihhi enda vastu.

Ühe ja sama asja kohta ühe ja sama kohtuotsuse mõju ning selles tuvastavad juriidilised faktid ei saa olla vastuolus. Kohtumenetlus ja selle tulem - otsus peab ka tervikuna näima õiglane.

1-11-8854

Lk 62 / 130

Piltlikult ei ole mõeldav olukord kui kohus kuulutab otsuse V osas mõistes ta süüdi kanepi suure koguse müügis T-le S-i vahendamise kaudu ja seejärel kuulutab otsuse S osas, öeldes, et sellist asja küll aset ei ole leidnud. Ei ole seega mõeldav ka olukord kui S loeb kohtuotsust, millega on tuvastatud, et kuritegu ei ole, kuid samas mõned lehed otsust edasi lapates selgub siiski juriidiline fakt V osas, et tegu toime pandi kuritegu S vahendusel, sest koguseks oli ikkagi suur kogus. See juriidiline fakt oleks siis tuvastatud ühe ja sama asja kohta ühes ning samas kohtuotsuses.

Kohus on seisukohal, et kui tekib selline juriidiliste faktide vasturääkivus ka menetlusreegleid järgides, siis prevalleerub järgmine ja vaid üks reegel - tuleb in dubio pro reo tuvastatuks lugeda üks juriidiline fakt, mis on soodsaim ja seeläbi tagada vastuoludeta ühene ning autoriteetne kohtuotsuse mõju igale süüdistatavale nii koos kui eraldi.

Seega kui nimetatud väidetav sündmus on ebaselge ja süüdimõistmiseks selle kohta ebapiisavad tõendid üldmenetluses, ei saa ebaselge sündmuse kohta need tõendid olla piisavaks ka väärteomenetluse alustamise aluseks.

Selles kõnesolevas sündmuses süüdistuse järgi on kohus ka I. Velikihhi õigeks mõistnud juba ülal nimetatud motiividel in dubio pro reo.

Järelikult S. S-ile inkrimineeritud süüdistuse järgi puuduvad vajalikud tõendid, samuti on prokurör loobunud süüdistusest, kuid puudub väärteomenetluse alus. Seetõttu tuleb S. S kogu esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Kokkuvõttes S. S kuulub õigeksmõistmisele esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 1 alusel.

VII. Ilja Velikihhile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi

1. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Ilja Velikihhi selles, et tema omandas ajavahemikul 2010.a jaanuar kuni 02.03.2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas Dmitri Rõhlinskilt 10-l korral 30-40 grammi kaupa, 20-l korral 10-20 grammi kaupa, 20-l korral 0.5 grammi kaupa, kokku vähemalt 660 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 165- 175 krooni 1 gramm.

Kuivõrd kohtus I. Velikihh keeldus ütlusi andmast, avaldati tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused prokuröri ja kaitsja taotlusel. I. Velikihh on end kohtueelsel uurimisel süüdi tunnistanud esitatud süüdistustes. Seega tema ütlused tõendavad talle esitatud süüdistust.

Samuti on tõendatud 09.03.2011 asitõendi vaatlusprotokolliga see, et I. Velikihh suhtles D. Rõhlniskiga telefoni teel, kuivõrd vastav kontakt sisaldus vaadeldud mobiiltelefoni mälus.

1-11-8854

Lk 63 / 130

Samuti andis D. Rõhlinski istungil ütlusi, et on kokkusaanud narkootikumide ostmise või müümisega seoses Ilja Velikihhiga 2010 ja 2011.a. Ütluste kohaselt müüs ta kanepit Ilja Velikihhile ja nõustus süüdistuses märgitud kogusega, milleks oli 660 grammi. Temale oli müügihinnaks ca 200 krooni ühe grammi eest ning ka need tehingud toimusid 2010-2011 aastal. Süüdistuses on toodud hinnaks 165-175 krooni, seega ütlused haakuvad esitatud süüdistusega. Samuti kinnitavad esitatud süüdistust 17.05.2011 I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlused, milles ta samuti kinnitab, et ostis süüdistuses toodud koguse D. Rõhlinskilt. Samuti on andnud I. Velikihh andnud ütlusi selle kohta ka 08.03.2011 kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (II kd tlk 144), milles samuti kinnitab nimetatud tehingute aset leidmist ja seda, et D. Rõhlinskilt ostetud kanepi hinnaks oli tavaliselt 165-175 krooni/gramm.

Järgnevate episoodide kaudu on tuvastav, et I. Velikihh ostis kanepit selleks, et edasi müüa ja tal oli jätkuvalt üks tahtlus tegutseda selleks narkodiilerina ja sellena teda ka süüdistuses toodud isikute poolt teati.

Seega ka eeltoodud episood on igati tõendamist leidnud eeskätt D. Rõhlinski ja I. Velikihhi ütlustega kogumis. Järelikult on eeltoodu järgi tõendatud kõik objektiivse koosseisu tunnused KarS § 184 lg 1 järgi, I. Velikihh realiseeris kuriteokoosseisu kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab I. Velikihhi selles episoodis süüdi.

1.1. I. Velikihhile esitatud süüdistuse kohaselt 1. punktist saadud kanepist müüs ajavahemikul 2010.a märts kuni aprill ebaseaduslikult Tallinnas suurte koguste kaupa kokku 90 grammi kanepit hinnaga 18 000 krooni, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Margo Meigole.

Nimetatud episood on tõendamist leidnud I. Velikihhi kahtlustatavana antud ütlustega ja samuti M. Meigo ütlustega. Arvestades tõendeid kogumis ei ole siiski tõendamist leidnud, et narkoaine kogus oli üle 45 grammi kanepi.

I. Velikihh andis ütlusi ka selle kohta, et omandas kanepit vahelt teenimise eesmärgil (II kd tlk 212) ja sai ühe grammi edasimüümisest kasu 25-35 krooni.

Ka M. Meigo kohtuistungil ei andnud ütlusi ja seetõttu kohus avaldas M. Meigo kohtueelsel uurimisel antud ütlused.

19.01.2011 M. Meigole äratundmiseks esitamine protokolli (II kd tlk 175-176) ja M. Meigo kahtlustavana ülekuulamise protokolli (II kd tlk 173) kohaselt käis ta I.Velikihhi käest 2010 märtsis-aprillis Tallinnast kanepit toomas. Ta annab ka ütlusi, et ta enam täpselt ei mäleta, kuid võis olla vähemasti nii, et kolmel korral sai ta 10 g kanepit ja ühel korral 15 g kanepit. Seega kokku 45 grammi. Asjaolu, et I. Velikihh suhtles M. Meigoga nähtub ka I. Velikihhi

1-11-8854

Lk 64 / 130

mobiiltelefoni salvestatud kontaktidest, milles kirjas „Meigo“ ja vastav telefoninumber (II kd tlk 43-46).

I. Velikihhi ja M. Meigo ütlused riimuvad selles osas, et kanepi müügi-ostu puhul saadi selleks kokku Tallinnas Lasnamäel Grossi poe juures (II kd tlk 173, 144) ja 10 grammi hind oli 2000 krooni.

Samuti annab I. Velikihh ütlusi (II kd tlk 144-145), kes märgib, et ühel korral ostis M. Meigo temalt 10 g kanepit ja kahel korral 20 g kanepit. Samuti on andnud I. Velihh ütlusi, et M. Meigole müüdud kogus ei olnud siiski kokku üle 45 grammi (II kg tlk 141, 211). Seega ütluste täpsustamise kaudu oli koguseks vähemalt 45 grammi.

Lisaks M. Meigo on andnud oma kahtlustatavana ülekuulamistel (III kd tlk 186) ka ütluse, et ta täpselt ei mäleta I. Velikihhilt ostetud kogust, kuid ütleb, et 45 grammile lisandus veel 30 g kanepit, seega kokku on 75 g kanepit. Samuti andis I. Velikihh ütlusi, et M. Meigo soovis ka pärast seda kanepit temalt osta, kuid ta ei müünud, kuid viis ta kokku teise müüjaga. Viimases ongi ilmselt tekkinud väike vastuolu, mis on aga ilmselt seletatav sellega, et M. Meigo on kõik I. Velikihhi kaudu saadud kogustele juurde arvestanud ka muu, sh I. Velikihhi vahendatud müügi – nagu andis ütlusi I. Velikihh.

M. Meigo ütluste kohaselt sai kanepi 0,6-0,7 grammi kaupa (dooside kaupa) edasi müüa, see on kokku üle 60 doosi. Ka ekspert on märkinud, et suureks koguseks võiks pidada 7,5 grammi kanepit, mille THC sisaldus on üle 0,2% (II tlk 169). Eeltoodu alusel kohus ei tuvasta, et kogus oli 90 grammi, vaid oli 45 grammi, mis on aga siiski kuue kordne suur kogus.

Järelikult on eeltoodu järgi tõendatud kõik objektiivse koosseisu tunnused KarS § 184 lg 1 järgi, I. Velikihh realiseeris kuriteokoosseisu kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Eeltoodu alusel on antud episood tõendamist leidnud ja I. Velikihhi tunnistab kohus selles süüdi.

1.2. I. Velikihhile esitatud süüdistuse kohaselt 1. punktist saadud kanepist müüs Ranel Kuusemetsa vahendusel 2010.a detsembris ebaseaduslikult Tallinnas Pae tn-l asuva kooli juures ühel korral 20 grammi kanepit hinnaga 4000 krooni, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Kristian Tammsaarele.

Kohus, arvestades usaldusväärsetest tõenditest kujunenud siseveendumust, leiab, et antud episood on tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et käesolevat süüdistust tõendab tõendite kogum. Seetõttu ei saa nõustuda kaitsja poolega, et süüdistus põhineb määravas või olulises ulatuses üksnes I. Velikihhi ütlustel. Samas I. Velikihhi ütlused loomulikult täielikult haakuvad esitatud süüdistusega.

1-11-8854

Lk 65 / 130

I. Velikihhi ütluste usaldusväärsust kinnitab tõendite kogum, lisaks haakuvad need ka muidu nt D. Rõhlinski kohtuistungil antud ütlustega ja M. Meigo istungil ütluste andmisest keeldumise tõttu kohtu toimiku uurde võetud kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Nimetatud ütlused kinnitavad, et I. Velikihh tegeles kanepi edasimüümisega ja kohtule ei ole iseenesest esitatud tõendeid, et I. Velikihhil on või oli pahatahtlik motiiv tõendi kunstlikuks loomiseks oma ütluste kaudu ükskõik kellegi vastu, kelle kohta annab ütlusi, et on talle kanepit hankinud. Kuivõrd I. Velikihhi tegeles aktiivselt kanepi käitlusega, pöörduti tema poole ka käesolevas episoodis, sest see oli kanepi ostusooviga isikute ringkonnas teada.

Kohus peab süüdistatav R. Kuusemetsa ja K. Tammsaare ütlusi ebausaldusväärseteks, mistõttu ei saa neid võtta kohtuotsuse aluseks (motiivid on toodud kohtuotsuse 5. punkti alapunktis 1.1.).

Asjas on I. Velikihhi ütlused, mis on antud nii kahtlustatava ülekuulamisel kui äratundmisteks esitamistel. Nimelt, nimetatud süüdistusega seonduvalt on I. Velikihh end täielikult süüdi tunnistanud (II kd tlk 214) ja selle kohta ka ütlusi andnud. I. Velikihh andis kahtlustavana ka ütlusi (II kd tlk 145), et 2010 detsembris võttis temaga ühendust telefoni teel üks Raneli nimeline poiss Pärnust. I. Velikihh märkis samuti, et tema telefonis on Raneli telefoni number salvestatud „Pärnu kontakt“ nime all. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud mobiiltelefoni vaatlusprotokolliga (II kd tlk 44), kust nähtub salvestus „P2rnu kontakt“ ja number xxxxx. Samas tuleb muidugi märkida, et selles puuduv igasugune vaidlust R. Kuusemetsa, K. Tammsaara ja viimaste kaitsjate vahel ja prokuröri vahel, et R. Kuusemets ja K. Tammsaar I. Velikihhiga erinevaid kanaleid pidi suhtlesid – see tegevus ei ole kriminaalne.

I. Velikihhi ütlustega lepiti kohtumispaik kokku Tallinnas. Ranelil oli kaasas ka keegi Kristian. I. Velikihhi ütluste kohaselt ta tunneks need isikud ära. Kohtus uuriti ka I. Velikihhile äratundmiseks esitamise protokolle, nimetatute järgi tundis ta need isikud ära kui Ranel Kuusemetsa (II kd tlk 147-150; 201-202) ja Kristian Tammsaare (II kd tlk 155-158; 204-206). Kristian Tammsaare kontakt on telefonis I. Velikihhi ütluste kohaselt vististi „must audi pärnust“, see on samuti kinnitatud I. Velikihhi mobiiltelefoni vaatlusprotokolliga.

Süüdistuses on fikseeritud, et kuritegu pandi toime 2010. detsembris. Ka see haakub I. Velikihhi ütlustega (II kd tlk 145, 148,156), kes konkreetset kuupäeva ei täpsustanud ning ka jälitusprotokolliga, mille järgi on konkreetne kuupäev tuvastatav 23.12.2010.a.

Nähtuvalt jälitusprotokollist oli 23.12.2010 K. Tammsaar kohal oma Audiga (III kd tlk 32). Nõnda annab edasi ütlusi ka I. Velikihh, et kohale tulid isikud musta audiga, mida juhtis Kristian Tammsaar. I. Velikihhi ütluste kohaselt Ranel soovis temalt osta 20 grammi kanepit ja ta saigi selle 4000 krooni eest. I. Velikihhi ütluste kohaselt sai ta antud edasimüügist tulu 400 krooni. Juba antud I. Velikihhi kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (II kd tlk 145) kohaselt andis ta ütlusi, et ta sai juba siis Ranelilt ka emaili aadressi msn-s suhtlemiseks - xxxxxxx. Seega ka antud emaili aadress kinnitab, et I. Velikihh sai suhelda Ranel Kuusemetsaga ka emaili vahendusel. Samuti I. Velikihhi ütluste järgi (II kd tlk 202) pärast telefonikõnet detsembris R.

1-11-8854

Lk 66 / 130

Kuusemetsaga ta suhtles temaga msn-i teel. Kohtule ei ole teada, kas emaili ja msn-i teel suheldi ka narkootikumide ostu-müügi küsimustes. Kuid tõendite kogum viita üheselt, et isikute omavaheliseks seoseks oli üksnes kanepi käitlus. Et viimasel teemal suheldi, on tõendiks ka I. Velikihhi ütlused ja seda kinnitab ka tõendite kogum.

Samaselt I. Velikihhi ütlustega nähtub ka jälitusprotokollist (III kd tlk 29 jj) - kõned I. Velikihhi ja R. Kuusemetsa vahel ning I. Velikihhi ja K. Tammsaare vahel. Kõned on toimunud detsembris 2010 ja kõnede järgi lepitakse kokku kokkusaamine. III kd tlk 31 kohaselt on tuvastatav, milline on eelkokkulepe enne, kui asutakse Pärnust sõitma. Eelnevalt küsib R. Kuusemets, kas „neljaga saab kätte“ ja selle peale vastab I. Velikihh jaatavalt. Tuleb märkida siinkohal sedagi, et kohtuasja analüüsis järjepidevalt on kinnitatud I. Velikihhi ütlused teiste tõenditega – antud juhul jälitusprotokolliga. Kohus ei saa seetõttu olla naiivne, arvamaks, et asjas on üksnes I. Velikihhi ütlused ja et kanepi ostusoovi puhul üldiselt ning kohtupraktika kohaselt justkui räägitakski telefonis otse ja mitte ümbernurga. Kohus hindab tõendeid kogumis ja sellest kujunenud siseveendumuse kohaselt.

Kuivõrd asjas on tuvastamist leidnud, et I. Velikihh tegeles aktiivselt kanepi käitlusega ja seda tõendi kogumi järgi läbi mitmete episoodide ei ole kahtlust, et telefonis käib jutt kanepist ja vastavast kogusest, mida saab „neljaga saab kätte“. Ka I. Velikihh on andnud ütlusi, et seda tuleb mõista 4000 kroonina ja kuivõrd ta tegeleski kanepi müügiga, siis on arusaadav, et telefonis jutt käiski teatud määral moonutatult kanepi hinnast. Järelikult tõendite kogum, sealjuures peaasjalikult jälitusprotokoll ja I. Velikihhi ütlused annavad küllaldased süüstavad tõendid nii I. Velikihhi, kui ka R. Kuusemetsa ja K. Tammsaare vastu.

Jälitusprotokolli kohaselt R. Kuusemets saatis ka sms-i I. Velikihhile 23.12.2010 „20“. Järgneb selgitav telefoni kõne I. Velikihhile taas R. Kuusemetsalt, et oli mure ja lausutakse number „20“. Ja saadakse kinnitus, et „neljaga“ saab kätte. Usaldusväärsete tõendite kogumi järgi, ei ole kahtlust, millest käib jutt, see haakub otseselt esitatud süüdistusega ja kinnitab selle paikapidavust.

Arvestades ka siinkohal taas asjaolu, et I. Velikihh tegeles aktiivselt kanepi käitlusega ja süüdistuse järgi isikute kokkusaamine oli planeeritud, on väljapool kahtlust, et tellitud aine ka üle anti. See on kinnitatud ka I. Velikihhi ütlustega.

Süüdistuses on märgitud, et tehing toimus R. Kuusemetsa vahendusel ja müük toimus K. Tammsaarele. Jälitusprotokolli järgi (III kd tlk 31). 23.12.2010 kõnes R. Kuusemets räägib I. Velikihhile (III kd tlk 31), et ta ei tea veel, kas ta tuleb kaasa või mitte, kuid igal juhul annab teada, kui nad liikuma hakkavad. Seega sellest kõne järgi on tuvastatav, et R. Kuusemets ei pruugi Pärnust K. Tammsaarega kaasa tulla I. Velikihhiga kokkusaamisele Tallinnasse.

Ainuke koht, kust nähtub asjaolu, et R. Kuusemets K. Tammsaarega I. Velikihhiga kokkusaamisele tuli, on fikseeritud vaid I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlustes.

1-11-8854

Lk 67 / 130

Samas kohus rõhutab, et objektiivse koosseisu kohaselt ei oleks ka iseenesest oluline, kas süüdistuse järgi „vahendaja“ R. Kuusemets ka ise väidetavalt narkoaine üleandmise juures viibis, sest on tõendatud, et R. Kuusemets just kanepi tehinguks K. Tammsaare ja I. Velikihhi kokku viis. Samas täpsustatavalt I. Velikihhi ütlustega on iseenesest tuvastav, et 23.12.2011 R. Kuusemets K. Tammsaarega kaasa läks.

Edasi jälitusprotokollikõnedest nähtub 23.12.2010, et K. Tammsaar teatab I. Velikihhile, et on kohale saabunud. Tõendite kogum ja kontekst viitab vaid ühele, et I. Velikihhiga saadi kokku üksnes kanepi käitluse eesmärgil. Sellele viitavad jälitusprotokoll, millest on näha kuriteo ettevalmistusstaadium kuni kuriteo lõpule viimiseni ja I. Velikihhi ütlused.

Kohus leiab, et nimetatud episoodi tõendab usaldusväärse tõendite kogumiga, mitte pelgalt I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlusega.

Jälitusprotokollis toodud telefonikõnede puhul on muidu iseenesest jälgitav, et R. Kuusemets (ka nt K. Tammsaar) suhtlevad telefoni teel ka edaspidi, sh jaanuaris 2010 ja lepitad kokku kokkusaamisi. Ka edasistest telefonikõnedest erialdi võetuna ei nähtu midagi kriminaalset, kuid tõendite kogum viitab kanepi käitlusele kui kontekstile. Viimane tähendab seda, et Tallinnas elava I. Velikihhiga suhtlesidki isikut, sh kaugemalt nt Pärnust, just kanepi hankimise eesmärgil.

Eeltoodu alusel tuleb tõdeda, et eksisteerivad piisavad tõendid selleks, et omistada I. Velikihhile inkrimineeritud süüdistust KarS § 184 lg 1 järgi. Realiseeritud on kõik KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused. Tegemist on suure koguse narkoainega, sellele viitavad nii ekspertide seisukohad, kui kohtuasjas kanepi tarvitamise dooside suurus ja taas I. Velikihh selle müüja. Müügi pani I. Velikihh toime kavatsetusega, sest tema poole pöördumisel, asus ta korraldas ta soovitud kanepikoguse. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab I. Velikihhi antud süüdistuse episoodis süüdi.

1.3. I. Velikihhile esitatud süüdistuse kohaselt 1. punktist saadud kanepist müüs 2011.a jaanuaris ebaseaduslikult Tallinnas ühel korral 25 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 275 eurot, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, uuesti Dmitri Rõhlinskile.

I. Velikihhi ütlustega on tõendatud, et 2011.a jaanuaris müüs ta D. Rõhlinskile edasi kanepit ühel korral 25 grammi hinnaga ca 295 eurot (II kd tlk 144). Samuti andis D. Rõhlinski kohtuistungil ütlusi, et ühel korral on ka I. Velikihhilt omandanud korraga 25 grammi kanepit. D. Rõhlinski on andnud ka istungil ütlusi, et tema poolt käideldud kanepi üheks doosiks piisas 0,5 grammi ainest. I. Velikihh ja D. Rõhlinski ja suhtlesid selleks omavahel telefoni teel, mis on järeldatava sellest, et I. Velikihhi mobiiltelefoni vaatlusprotokolli kohaselt, oli I. Velikihhil D. Rõhlinski telefoninumber salvestatud.

Eksperdi vastus, kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt ja D. Rõhlinski ütlused kinnitavad, et tegemist on suure kogusega.

1-11-8854

Lk 68 / 130

Järelikult on eeltoodu järgi tõendatud kõik objektiivse koosseisu tunnused KarS § 184 lg 1 järgi, I. Velikihh realiseeris kuriteokoosseisu kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Eeltoodu alusel on antud episood tõendamist leidnud. Kohus tunnistab I. Velikihhi antud süüdistuse episoodis süüdi.

1.4. I. Velikihhile esitatud süüdistuse kohaselt 1. punktist saadud kanepist müüs ajavahemikul 2011.a jaanuar kuni veebruar ebaseaduslikult Tallinnas Paasiku 2a asuva poe juures kolmel korral 10 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi kanepit hinnaga 660 eurot, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Ranel Kuusemetsale.

Kohus on seisukohal, et ka nimetatud episoodi tõendab tõendite kogum. Milline oli I. Velikihhi ja R. Kuusemetsa suhtlemise eesmärk ja vastav käitumismuster selleks, sellest annab piisavat teavet modus operandi – I. Velikihh müüs kanepit ja ostmiseks talle ka helistati. Samuti, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on igati tuvastamist leidnud, et I. Velikihhi poole pöörduti kanepi ostmiseks ja I. Velikihhil endal olid olemas ka vastavad kontaktid selle hankimiseks, nt D. Rõhlinskilt. I. Velikihhil puudub igasugune motiiv nii ennast kui teisi alusetult süüstada.

Kokkuvõttes käesolevat episoodi tõendab modus operandi, jälitusprotokoll ja I. Velikihhi ütlused. Kohus rõhutab, et tuleb pidada oluliseks, et lisaks tõendite kogumile on ka I. Velikihhi ütluste usaldusväärsus kontrollitav teiste tõendite kaudu ja kohtumenetluse pooled said tema ütlustele esitada vastuväiteid.

Ka nimetatud episoodis on I. Velikihh end täielikult süüdi tunnistanud (II kd tlk 196), mille kohaselt müüs ta kanepit Katleris Grossi poe juures hinnaga 1 gramm/20 eurot ning müüs seda kolmel korral 10 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi kanepit hinnaga 660 eurot Ranelile. Äratundmiseks esitamise protokoll kinnitab, et tegemist on Ranel Kuusemetsaga (II tlk 201- 203). Juba antud I. Velikihhi kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (II kd tlk 145) kohaselt andis ta ütlusi, et ta sai juba 23.12.2010 Ranelilt ka emaili aadressi msn-s suhtlemiseks – xxxx järelikult kasutati ka arvutit isikute suhtluskanaliks, vestluste sisu kohta tõendid ei ole kohtule esitatud. Kuid tõendite kontekst viitab üheselt, et isikute suhtlemise eesmärgiks oli üksnes kanepi ebaseaduslik käitlus.

Kohus on asunud seisukohale, et R. Kuusemetsa ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks. Järelikult ei saa kohus tugineda ebausaldusväärse tõendiallika R. Kuusemetsa ütlustele kohtuotsuses.

Iseenesest nimetatud süüdistuse tekst põhineb süüdistatava I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlustel, s.t süüdistuse teksti järgi ei ole täpselt teada konkreetset kuupäeva, mil anti

1-11-8854

Lk 69 / 130

jaanuaris ja veebruaris 2011.a üle kolmel korral 10 grammi kaupa kanepit ja ühel korral 3 grammi kanepit.

Teadaolevalt suhtles R. Kuusemets ja I. Velikihh omavahel nii msn-i kui mobiiltelefoni kaudu. Eelmises episoodis kohus tuvastas, et R. Kuusemets ja I. Velikihh suhtlesid kanepi saamise eesmärgil. Asjas ei ole välja toodud ühtegi teist suhtlemise eesmärki, mis tingis korduvalt ühenduse võtmist I. Velikihhiga.

Asjas on jälitusprotokoll mobiiltelefonikõnedest (III kd tlk 33 jj), mis viitavad sellele, et süüdistuses toodud ajavahemikul tõepoolest toimuski kuritegu antud süüdistuse järgi. Iseenesest vastamata jääb küsimus, et kui süüdistaja on soovinud omistada jälitusprotokollis toodud kõnedes kokkusaamiste kokkuleppimise aega kuriteotoimepanemise ajaks, miks ei ole siis neid jälitusprotokollis toodud kõnede kuupäevi süüdistuse järgi tähtsaks peetud – kui konkreetseid kuriteo toimepanemise kuupäevi. Iseenesest sama etteheide puudutab ka eelmist episoodi, kus jälitusprotokollis konkreetne kuupäev olemas. Samas on olnud küllaldane võimalus süüdistatavatel end sellise süüdistuse vastu kaitsta, sest nii süüdistusaktist, tõendite uurimisest kohtuistungil ja ka prokuröri seisukohtadest on igati arusaadav, et kuriteo konkreetsem toimepanemise aeg just jälitusprotokolli neile süüks arvatakse.

Jälitusprotokollis kajastuvad vaid kõned üksnes jaanuaris 2011. Süüdistuses on fikseeritud ajaks nii jaanuar kui veebruar.

Samas I. Velikihh on andnud ütlusi, et kuriteod pandi toime nii jaanuaris kui veebruaris 2011 (II kd tlk 196). Üksnes kontekstist välja rebituna ja esmapilgul võiks väita, et sellisel juhul põhineb süüdistus määravas ulatuses I. Velikihhi ütlustel. Kuivõrd kohus hindab tõendeid kogumis ja sellest kujunenud siseveendumuse kohaselt. Seega ei saa kohus ka veebruari osas hinnata süüstavaid tõendeid valikuliselt, s.t jätta välja modus operandi – I. Velikihhi käitumine ja ka R. Kuusemetsa käitumine eelmises episoodis.

Ehkki jälitusprotokolli kohaselt ei ole eraldivõetuna täpselt arusaadav, millist tehingut konkreetne kõne puudutab, on isikute varasema käitumise ja I. Velikihhi ütlustega kogumis ka esitatud süüdistus tõendamist leidnud. Telefoni kõne I. Velikihhile tähendab kanepi ostu soovi.

Jälitusprotokolli kohaselt 16.01.2011 (III kd tlk 34) telefoni kõne (R. Kuusemets helistab I. Velikihhile) kohaselt kell 16:14 kõigepealt K. Kuusemets küsib, kas tuleb läbi. Seejärel teatab I. Velikihh, et peab asja uurima.

On arusaadav, et I. Velikihh peab midagi uurima. Isikute varasemat käitumist arvestades, tähendab see seda, et I. Velikihh selgitab välja, kas tal on võimalik kanepit hankida.

Järgmises kõnes kell 17:35 küsib R. Kuusemets: „toimib vä?“. I. Velikihh vastab „mhmmmm“. Edasi on arusaadav, et see vastus tähendas jaatust, mille tõttu R. Kuusemets vastab, et hakkab siis liikuma. R. Kuusemets teatab I. Velikihhile, et ta on kohal ja on „bemmiga“. Järelikult ka

1-11-8854

Lk 70 / 130

telefonikõnest on arusaadav, et enne kokku ei saada, kui I. Velikihh on välja uurinud, kas ta kanepit müüa saab.

Varasema episoodi kaudu on teada, et kui R. Kuusemets juba ühendust võtab, siis Pärnust tullakse ostma suurt kogust kanepit ja see tehing ka toimub. Nõnda selgub ka I. Velikihhi ütlustest. Nende ütluste kohaselt selgub kanepi ligikaudne kogus ja ligikaudne kordade arv – kolmel korral 10 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi. Süüdistuses toodud ajavahemik ja müüdud kanepi kogus sel perioodil haakub tõendite kogumiga ja sellega, et sel perioodil toimus 4 kanepi müügitehingut.

Jälitusprotokolli järgi võib tuvastada, et 16.01.2012 (II kd tlk 33-34) R. Kuusemets ja I. Velikihh said kokku. Arvestades isikute vahelisi varasemaid seoseid, saab järeldada, et toimuski kanepi müük I. Velikihhilt R. Kuusemetsale. Muud põhjust vastastikku korduvaks kokkusaamiseks pole.

Jälitusprotokolli järgi võib tuvastada, et 23.01.2011 (II kd tlk 34-37) R. Kuusemets ja I. Velikihh said kokku. Sama päeva telefonikõnes algusega kell 13:03 R. Kuusemets ütleb: „no tahaks lihtsalt ühte suitsu või kahte või kolme, mitte palju noh“. Edasi on arusaadav, et R. Kuusemets on ise Pärnus, I. Velikihhi asukoht protokollist ei selgu. Käesolevaga ei ole eluliselt aga usutav, et tullakse kohale Pärnust suitsu järgi Tallinna. Järelikult selline suurem ettevõtmine viitab otseselt kanepi ostu soovile. Seega arvestades antud isikute vahelisi varasemaid seoseid ja käitumist, saabki järeldada, et toimuski kanepi müük I. Velikihhilt R. Kuusemetsale. Täpsustatavalt kui palju sel perioodil kanepit osteti selgub I. Velihhi ütlustest ja selgub ka see, et kanep üle anti. Samas ka telefonikõnede järgi ei ole tuvastatav, et pooled väljendanuks rahuolematust, et nt eelmine või üleeelmine kord sai Pärnust Tallinna asjata tuldud – s.t, et I. Velikihhilt sobivat kanepit ei saadud. Järelikult tõendatud ka isikute varasema käitumise kaudu, et kaubaga on olnud rahul ja see üle anti.

Ehkki süüdistusest ei nähtu konkreetselt, et just nimetatud telefonikõne kohaselt ja 23.01.2011 anti üle 3 grammi kanepit või hoopis 10 grammi üle. On süüdistuses toodud periood ja tuvastatud on fakt modus operandi, et isikud said kokku üksnes ühel eesmärgil – R. Kuusemets soovis osta ja I. Velikihh soovis müüa kanepit ning kogused olid piisavalt suured, et võtta sõit ette Pärnust Tallinna. Arvestades isikute varasemat käitumist ja I. Velikihhi ütlusi, on igati tõendamist leidnud, et isikud neljal korral kokku said ja süüdistuses toodud kanepi kogus I. Velikihhi poolt R. Kuusemetsale müümise kaudu üle anti.

Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et I. Velikihh realiseeris süüdistuse järgi kõik objektiivse koosseisu tunnused KarS § 184 lg 1 alusel ja tegi seda kavatsetult, viimast tõendab see, et I. Velikihhil oli kuritegelik käitumine ja katkematu soov kanepit müüa, mida ta ka tegi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab I. Velikihhi ka selles episoodis süüdi.

1-11-8854

Lk 71 / 130

1.5. I. Velikihhile esitatud süüdistuse kohaselt 1. punktist saadud kanepist müüs ajavahemikul 2011.a jaanuar kuni veebruar ebaseaduslikult Tallinnas ühel korral 30 grammi ja ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 620 eurot, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Kristian Tammsaarele.

I. Velikihh oma kohtueelsel uurimisel antud ütlustega tunnistab antud süüdistuses toodud asjaolusid. I. Velikihhi ütluste kohaselt ta ühel korral müüs 30 grammi kanepit Kristianile, kuid ta enam täpselt ei mäleta ja kokku said nad Tallinna Bussijaamas (II kd tlk 196 ).

K. Tammsaare ütlusi, et on kokkuleppinud küll I. Velikihhiga narkootikumide ostuks kolmel korral, kuid igal korral jäi tehing kokkuvõttes ikkagi ära. Kuivõrd K. Tammsaare ütlused on vastuolus tema eeluurimisel antud ütlustega ja ta isegi kinnitab, et kohtueelsel uurimisel ei rääkinud ta tõtt, siis kokkuvõttes on kohus juba asunud seisukohale, et K. Tammsaare ütlused on asjas ebausaldusväärsed.

Jälitusprotokolli (III kd tlk 35) on tuvastatav, et K. Tammsaar helistab I. Velikihhile ja küsib temalt msn-i aadressi, mille talle ka viimane annab. Kohtule ei ole teada, mida antud msn-i kõnes räägiti, juhul, kui see toimus. Samas on asjas tuvastatav, et I. Velikihhiga lepiti kokkusaamisi kokku eeskätt kanepi ostu sooviga seoses ja seda ei tehtud telefoni teel, sest telefonis 21.01.2011 lausutu põhjal on arusaadav, et kõik oli varasemalt kokkulepitud ja planeeritud. Isikute varasem käitumine – modus operandi, viitab aga üksnes sellele, et kokku oli lepitud kanepi müügis. Seda kinnitavad ka I. Velikihhi konkreetsemad ütlused selle episoodi kohta.

21.01.2011 helistab kell 16:40 K. Tammsaar I. Velikihhile ja viimane küsib temalt, et kus ta on. K. Tammsaar vastab, et bussijaamas.

Järgneb teinegi kõne samal kuupäeval kell 17:00, milles K. Tammsaar teatab, et ta jõudis kohale, kuid I. Velikihhit veel pole. Järgneb samal kuupäeval veel üks kõne K. Tammsaarelt I. Velikihhile kell 17:15. Selle kõne alusel on tuvastatav, et I. Velikihhit ikka veel pole ja K. Tammsaar pakub välja, et kui I. Velikihh jõuab, et ta siis helistaks kui ta jõuab, sest poolest läheb K. Tammsaarel buss. Sellel kuupäeval rohkem telefonikõnesid ei ole.

Samas arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab kohus, et ka antud episood on tõendamist leidnud. Ehkki jälitusprotokolli osas võib esmapilgul jääda lahtiseks, kas isikud üldse kokku said, ei ole aga ka eluliselt usutav, et kui I. Velikihh tõepoolest oleks hilinenud ja pärast bussi alles jõudnud, et isikute vahel ei oleks telefoni teel ses osas mingitki suhtlemist olnud. Samuti kokkusaamine oli eelnevalt ju isikute poolt kooskõlastatud.

Samuti kui vaagida tähelepanelikult viimast telefonikõnet 21.01.2011 kell 17:15-17:16 ja K.

1-11-8854

Lk 72 / 130

Tammsaare poolt telefoni teel lausutud fakti, et buss läheb välja 17:30 ning kell 17:00 paiku I. Velikihhi poolt lausutut, et on Lasnamäel ja ilmselt jõuab, siis isikud järelikult ka kokku said. Lisaks kinnitab kokkusaamist ka see, et see oli planeeritud ja msn-s tingimused kokkulepitud.

Lisaks kinnitavad episoodi paikapidavust ka I. Velikihhi ütlused.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et on tuvastamist leidnud, et 2011.a jaanuaris ebaseaduslikult I. Velikihhi müüs Tallinnas Bussijaama juures vähemalt 30 grammi kanepit 600 euro eest K. Tammsaarele. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega kohus tunnistab I. Velikihhi esitatud süüdistuse episoodis KarS § 184 lg 1 järgi süüdi.

1.6. I. Velikihhile esitatud süüdistuse kohaselt 1. punktist saadud kanepist müüs 2011.a veebruaris ebaseaduslikult Tallinnas ühel korral 20 grammi kanepit hinnaga 400 eurot, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Kristian Tammsaarele, andes kauba viimase teadmisel transpordiks üle S S-ile.

1.6.1. Kohtuvaidluses nimetatud episoodis taotles prokurör S. Si ja K. Tammsaare õigeksmõistmist, sisuliselt loobudes seega süüdistusest. Prokuröri motiiviks oli avaldus, et S. Si ja K. Tammsaare süüdimõistmine põhineks määravas osas I. Velikihhi ütlustel. Prokurör ei loobunud aga I. Velikihhi suhtes selles osas süüdistusest.

Nimetatud episoodis on tõenditeks I. Velihhi ütlused, K. Tammsaare ütlused ja S. Si ütlused.

K. Tammsaar eitas kohtuistungil esitatud süüdistust. Kohus on juba tuvastanud, et K. Tammsaare ütlused on ebausaldusväärsed. Kohus avaldas prokuröri taotlusel tema erinevaid kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, milles on ta aga sisuliselt kinnitanud, et S. S pidi tooma 20 grammi kanepit. K. Tammsaar vastas istungil, et see ei vasta tõele ja ta andis neid ütlusi, mida uurijad kuulda tahtsid, et see võis olla Ilja jutt. Tal oli kohtueelsel uurimisel hirm ja seetõttu ei rääkinud ta siis tõtt. Samuti kohtueelsel uurimisel andis ta ütlusi, et ostis ka ühe grammi kanepit I. Velikiihilt.

I. Velikihh oma kohtueelsel uurimisel antud ütlustega tunnistab antud süüdistuses toodud asjaolusid. I. Velikihhi 08.03.2011ütluste kohaselt K. Tammsaar alles hiljuti paar nädalat tagasi ostis ühe grammi kanepit Tallinnas Polütehtnikumi ühiselamu juures. Samuti andis I. Velikihh ütlusi, et 2011.a veebruari lõpu poole K. Tammsaar kirjutas talle msn-is, et tal on Tallinnas üks sõber S ja ta kasutaks juhust, et S tooks K. Tammsaarele I. Velikihhilt kanepit. Kokku saadi McDonaldsi juures ja 400 euro vastu saad 20 grammi kanepit. Äratundmiseks esitamisel osundas I. Velikihh S S-ile (II kd tlk 207).

I. Velikihhi ütlusi, mis puudutab konkreetselt antud episoodi, ei olnud võimalik kohtulikul uurimisel täpsustada tema ristküsitluse kaudu. Samuti puuduvad muud piisavad tõendid, mille

1-11-8854

Lk 73 / 130

kaudu kontrollida konkreetset episoodi puudutavaid I. Velikihhi ütlusi, nt mis neid selles episoodis konkreetselt kinnitaks.

Küll oli aga kohtul võimalik kohtuistungil kontrollida S. Si ütluste usaldusväärsust ristküsitlusel. S. S andis kohtuistungil ütlusi (III kd tlk 120). Asjasse puutuvalt vastas S. S prokuröri küsimusele, et Ranel või Kristian üks neist rääkis eeluurimisel, et S. S on vahendanud neile kanepit. Sellele küsimusele vastas S. S, et ta ei tea, miks ta nii ütles. Samuti andis S. S kohtuistungil ütlusi, et mängis kaasa alguses tundmatu meesterahvaga ja leppis kokku kohtumise McDonaldsi juures ning ostis 2 grammi kanepit, kuid hiljem suitsetades ka leidis, et sellel puudus kanepimõju.

Antud episoodi kohta olid tõenditeks üksnes I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlused (II kd tlk 196-197, 207-208), milles viimane jaatab tegu ja istungil antud S. Si (III kd tlk 120 jj) ütlused, mis välistavad antud teo toimepanemise ka I. Velikihhi poolt. K. Tammsaare ütlused on ebausaldusväärsed ning teiste tõendite osas ei ole võimalik vastuolusid kõrvaldada. S. S (II kd tlk 207) ütlustes istungil eitas täielikult toimunut. Tõendite nappuse tõttu puudub kohtul alus kahelda nii S. Si kui I. Velihhi ütlustes. Tõendite nappuse tõttu ei saa kohus laskuda ka I. Velikihhi süüstavatesse oletustesse. Esiteks, kuivõrd vastuolusid ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb dubio pro reo tõlgendada kõik kahtlused I. Velikihhi kasuks.

1.6.2. Teiseks, ei saa kohus tekitada ka ebavõrdset olukorda selles, et kui prokurör on leidnud, I. Velihhi ütlused on ainukeseks määravaks süüstavaks tõendiks asjas ja need ei saa olla süüdimõistva kohtuotsuse aluseks S. Si (prokurör, jättes siinjuures tähelepanuta S. Si usaldusväärsed õigustavad ütlused) ja K. Tammsaare vastu, siis ei saa selline ebapiisav tõenduslik baas olla ka õiglaselt kuriteos I. Velikihhi süüdimõistva kohtuotsuse aluseks.

Arvestades kohtuotsuse mõju, ei oleks tegemist õiglase kohtumenetlusega ka S. Si ja K. Tammsaare puhul, sest nende suhtes kehtiv juriidiline fakt – et antud narkotehingut ei toimunud või see ei olnud kuritegu - , oleks vastupidisel juhul kohtuotsuses mõned leheküljed edasi I. Velikihhi puhul kummutatud ja asendatud koos nende nimedega diametraalselt vastupidise juriidilise fakti tuvastamisega kohtu poolt. Seega, vastupidisel juhul ei oleks kohtuotsuse mõju üheselt arusaadav, ei konkreetselt õigeksmõistev ega süüdimõistev. Just antud situatsiooni tekkimisel, üldmenetlus ei saa sarnaneda selles osas kokkuleppemenetlusega, et eeskätt kohus tugineks antud juhul vaid ühe isiku eeluurimisel antud ütlustele ja tema süüditunnistamise sooviavaldusele ning prokuröri taotlusele kergemaks karistuseks seoses kergendavate asjaoludega. Üldmenetluses süüdimõistva kohtuotsuse väljakuulutamise aluseks olev tõenduslik materjal peab võimaldama otsuse motiveerimist ja asjaolude kontrollimist selliselt, et ei tekiks diametraalselt erinevaid juriidilisi fakte sama asja kohta. Kohtu seisukoht ja otsuse mõju, juhtumi ja seaduse tõlgendus ühes ning samas juhtumis peab olema kahtlusteta ja vajadusel in dubio pro reo ühene ning lõplik.

1-11-8854

Lk 74 / 130

Eeltoodud kahel motiivil (1.6.1. ja 1.6.2.) ja peaasjaolikult seetõttu, et S. Si ja I. Velikihhi ütluste vahel ei ole võimalik vastuolusid kõrvaldada, tuleb I. Velikihh antud episoodis õigeks mõista. See tuleb kajastada ka kohtuotsuse resolutsioonis, sest eraldivõetuna on antud süüdistuse järgi tegemist suure koguse kanepi käitlusega.

Kokkuvõttes: - mõistab kohus I. Velikihhi õigeks üksnes viimases episoodis, sest ei ole tõendatud, et I. Velikihhile esitatud süüdistuse kohaselt 1. punktist saadud kanepist müüs 2011.a veebruaris ebaseaduslikult Tallinnas ühel korral 20 grammi kanepit hinnaga 400 eurot, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Kristian Tammsaarele, andes kauba viimase teadmisel transpordiks üle S S-ile; - samas tunnistab kohus süüdi I. Velikihhi ülejäänud süüdistuses, s.o episoodide kogumi järgi KarS § 184 lg 1 alusel.

VIII. Margo Meigo süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

1. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Margo Meigot selles, et tema olles 15.02.2010.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsusega süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, omandas korduvalt nii ajavahemikul 2010.a märts kuni aprill ebaseaduslikult Tallinnas Ilja Velikihhilt vähemalt 90 grammi hinnaga 18 000 krooni, aga ka menetluse käigus tuvastamata ajal ja isikult narkootilist ainet kanepit.

M. Meigo on end esitatud süüdistustes süüdi tunnistanud ja kohtuistungil puudus vaidlus tõendatuses. Samas kohus kontrollib üle tõendatuse. Prokurör kohtuistungil loobus M. Meigo süüdistustest, mis puudutasid kanepi müüki T. O-ile, R. K-ile ja V. V-ile – KrMS § 301 alusel, seega kohus ei tuvasta nende süüdistuste paikapidavust. Kuna tegemist on nende isikute puhul väikese kogusega eraldivõetuna, kuid kokku on tegemist suure kogusega süüdistuse järgi, siis kohus kajastab ka otsuse resolutsioonis, et KrMS § 301 alusel kuulub M. Meigo õigeksmõistmisele, süüdistustes, mis puudutab kanepi müüki süüdistuse järgi T O-ile, R K-ile ja V V-ile.

Käesolev episood on tõendamist leidnud M. Meigo ütlustega ja samuti I. Velikihhi kahtlustatavana antud ütlustega. Arvestades uuritud tõendeid kogumis ei ole siiski tõendamist leidnud, et kanepi kogus oleks olnud üle 45 grammi.

I. Velikihh andis ütlusi ka selle kohta, et omandas kanepit vahelt teenimise eesmärgil (II kd tlk 212) ja sai ühe grammi edasimüümisest kasu 25-35 krooni.

Ka M. Meigo kohtuistungil ei andnud ütlusi ja seetõttu kohus avaldas M. Meigo kohtueelsel uurimisel antud ütlused.

1-11-8854

Lk 75 / 130

19.01.2011 M. Meigole äratundmiseks esitamine protokolli (II kd tlk 175-176) ja M. Meigo kahtlustavana ülekuulamise protokolli (II kd tlk 173) kohaselt käis ta I.Velikihhi käest 2010 märtsis-aprillis Tallinnast kanepit toomas. Ta annab ka ütlusi, et ta enam täpselt ei mäleta, kuid võis olla vähemasti nii, et kolmel korral sai ta 10 g kanepit ja ühel korral 15 g kanepit. Seega kokku 45 grammi. Asjaolu, et I. Velikihh suhtles M. Meigoga nähtub ka I. Velikihhi mobiiltelefoni salvestatud kontaktidest, milles kirjas „Meigo“ ja vastav telefoninumber (II kd tlk 43-46).

I. Velikihhi ja M. Meigo ütlused riimuvad selles osas, et kanepi müügi-ostu puhul saadi selleks kokku Tallinnas Lasnamäel Grossi poe juures (II kd tlk 173, 144) ja 10 grammi hind oli 2000 krooni.

Samuti annab I. Velikihh ütlusi (II kd tlk 144-145), kes märgib, et ühel korral ostis M. Meigo temalt 10 g kanepit ja kahel korral 20 g kanepit. Samuti on andnud I. Velihh ütlusi, et M. Meigole müüdud kogus ei olnud siiski kokku üle 45 grammi (II kg tlk 141, 211). Seega ütluste täpsustamise kaudu oli koguseks vähemalt 45 grammi.

Lisaks M. Meigo on andnud oma kahtlustatavana ülekuulamistel (III kd tlk 186) ka ütluse, et ta täpselt ei mäleta I. Velikihhilt ostetud kogust, kuid ütleb, et 45 grammile lisandus veel 30 g kanepit, seega kokku on 75 g kanepit. Samuti andis I. Velikihh ütlusi, et M. Meigo soovis ka pärast seda kanepit temalt osta, kuid ta ei müünud, kuid viis ta kokku teise müüjaga. Viimases ongi ilmselt tekkinud väike vastuolu, mis on aga ilmselt seletatav sellega, et M. Meigo on kõik I. Velikihhi kaudu saadud kogustele juurde arvestanud ka muu, sh I. Velikihhi vahendatud müügi – nagu andis ütlusi I. Velikihh. Siiski esitatud süüdistuse ja tõendite järgi ei saa see kogus olla suurem kui 45 grammi kanepit. M. Meigo ütluste kohaselt sai kanepi 0,6-0,7 grammi kaupa (dooside kaupa) edasi müüa, see on kokku üle 60 doosi (45 grammi : 0,7= 64). Ka ekspert on märkinud, et suureks koguseks võiks pidada 7,5 grammi kanepit, mille THC sisaldus on üle 0,2% (II tlk 169). Eeltoodu alusel kohus ei tuvasta, et kogus oli 90 grammi, vaid oli 45 grammi, mis on aga siiski kuue kordne suur kogus.

M. Meigo on samuti KarS § 184 lg 2 p 2 järgi tähendatud isik, sest ta on 15.02.2010.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-09-20009 (II kd tlk 15-19) süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Antud tuvastatud asjaolu kuulub kõigi süüdistuste episoodide juurde.

Järelikult on eeltoodu järgi tõendatud kõik objektiivse koosseisu tunnused KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, et M. Meigo realiseeris kuriteokoosseisu kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ja ta tuleb selles kuriteos süüdi tunnistada.

1.1. M. Meigot süüdistatakse selles, et süüdistuse 1. punktist saadud kanepist müüs

1-11-8854

Lk 76 / 130

2010.a jaanuar kuni mai ebaseaduslikult Pärnus viiel korral 1 grammi kaupa hinnaga 300 krooni 1 gramm kanepit edasi J K-le.

Ka nimetatud episoodis on end M. Meigo süüdi tunnistanud. M. Meigo ka mitmetest järgnevatest episoodidest nähtuvalt tegutses süstemaatiliselt kanepi edasimüügiga ja seega oli tal selleks ka kavatsetus, seetõttu tuleneb suur kogus müügi osas ka kokku episoodidest kogumist.

22.12.2011 kohtuistungil (istungiprotokoll III kd tlk 85 jj) andis ütlusi ka tunnistaja J K. Tema ütluste kohaselt ta sai märtsist maini 2010 5 grammi kanepit M. Meigolt hinnaga 1 gramm 300 krooni, kokku maksis seega 1500 krooni. J. K ütluste kohaselt sai ta ühte grammi tarvitada kolm kuni neli korda. Eeltoodu alusel kohus tuvastab, et J. K sai oma ütluste järgi kokku 15 doosi (3x5).

Kohtueelsel uurimisel antud M. Meigo ütluste kohaselt (II kd tlk 174) soovis J K temalt umbes märts-aprill 2010 kaks grammi kanepit. Juba J. K telefonikõnest sai M. Meigo oma ütluste järgi aru, et ta soovib kanepit ja seetõttu võttiski kohe kokkusaamisele ka kanepi kaasa. Antud M. Meigo käitumine viitab ka kavatsetusele. Nimetatud kanepi koguse M. Meigo Pärnus kokkusaamisel, siis ka müüs J. Ke hinnaga üks gramm 300 krooni. Samas on M. Meigo end ka süüdi tunnistanud 5 grammi müümises, ehkki tema konkreetsed ütlused just 5 grammi osas hoopis lahknevad. M. Meigo on jäänud selle - 2 grammi - ütluse juurde ka järgmisel ülekuulamisel (II kd tlk 186).

Kuivõrd M. Meigo ei andnud kohtuistungil ütlusi ja seetõttu ei ole ka võimalik kõrvaldada vastuolusid, mis puudutab enamat kogust kui kaks grammi kanepit, siis in dubio pro reo tuvastab kohus, et siiski puuduvad küllaldased tõendid selle kohta, et M. Meigo oleks müünud esitatud süüdistuse järgi J. K-le enam kui kaks grammi kanepit.

Eeltoodu alusel on antud episood tõendamist leidnud, et M. Meigo süüdistuses toodud ajavahemikul müüs J. K-le ühel korral kaks grammi kanepit hinnaga 300 krooni üks gramm. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1.2. M. Meigot süüdistatakse selles, et süüdistuse 1. punktist saadud kanepist müüs 2010.a märts kuni aprill ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 10- l korral 0.5 grammi kaupa kanepit Denis Harrile.

Ka nimetatud episoodis on M. Meigo end süüdi tunnistanud. 19.01.2011 annab M. Meigo kahtlustatavana ütlusi (II kd tlk 173-174), et Denis Harrit teab ta juba ammusest ajast ja hakkas temaga tihedamalt läbi käima umbes paar aastat tagasi. M. Meigo ütluste kohaselt on ta ka ise pidev kanepitarvitaja juba neli aastat. M. Meigo ütluste kohaselt nii tema kui Denis ei tahtnud tegelikult kanepit Pärnus väga müüa, kuna nii temal kui Denisil olid tingimised peal, mistõttu ei tahtnud sellega riskida.

1-11-8854

Lk 77 / 130

Seetõttu sai M. Meigo I. Velikihhi käest 45 grammi kanepit, sellest 5 grammi müüs ise maha, 20 grammi kanepit müüs maha A. Sulu ja toimetas siis raha M. Meigo kätte, kes omakorda andis selle raha edasi, vahelt kasu maha arvestades I. Velikihhile. I. Velikihhi on M. Meigo ka ära tundnud äratundmiseks esitamise protokolli järgi (II kd tlk 175). Tlk 174 M. Meigo ütluste kohaselt jäi järgi veel 20 grammi (45-5-20=20) kanepit talle endale tarvitamiseks. M. Meigo ütluste kohaselt ta tarvitas seda üksinda, kuid ka suhteliselt palju sai ta ka Arvo ja Denissiga kokku ja siis suitsetasid juba kõik tema-M. Meigo kanepit. M. Meigo ütluste kohaselt seda kanepit ta ei müünud A. Sulule ja D. Harrile, ta lihtsalt andis neile seda koos suitsetamiseks. M. Meigo samuti märgib, et selliseid koos suitsetamisi võis olla umbes kümme ja raha ta selle eest ei küsinud. Samas andis M. Meigo ka ütlusi, et on D. Harrile ka müünud sellest samast kanepi kogusest (20 grammist) kahel korral D. Harrile. D. Harri võttis seda temalt siis 1 grammi kaupa ja maksis selle eest 300 krooni. 28.12.2011.a andis ka D. Harri kohtuistungil ütlusi. D. Harri kohtuistungil rõhutas, et kuna ta oli kohtueelsel uurimisel afektiseisundis ja seda juba vahistamise hetkel, ei säilitanud ta selget mõtlemist, siis ta ei saa lubada, et tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused oleksid tõesed. Nõnda kohtuistungil ei julgenud D. Harri kinnitada sedagi, et ta tunneb M. Meigot ja A. Sulut ning nad on koos mänginud korvpalli. Samuti selgitas, et eeltoodud põhjusel ei vasta ka tõele tema alljärgmised kohtueelsel uurimisel antud ütlused: „ Tavaliselt kuskil neljal korral on ta (A. Sulu) andnud mulle 0,5 grammi mille hind on 10eurot, tol ajal 150 krooni, ja tavaliselt saab 2-3 doosi, kuskil kahel korral olen võtnud 1 grammi kaupa, grammi hinnaks 20 eurot. Tol ajal 300 krooni“. Samuti andis ta ütlusi, et politsei pidas ta kõnni jõhkral viisil ja ta tundis hirmu, et kui ta ei räägi nii nagu politsei soovib, siis võidakse ta vangi panna. Kohus on seisukohal, et D. Harri väited afektiseisundist ei selgita vastuolusid tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, sest see väide on paljasõnaline. Samuti on D. Harri ütlused sisemiselt vastuolulised ja ebakindlad, mis puudutab ka teisi D. Harriga seotud kuriteo episoode. Seda näitavad ka D. Harri poolt vahistusest saadetud kirjad, et tema ütlusi ei saa usaldada. D. Harri ütlused ei haaku tõendamiseseme asjaoludega kas üldse või küllaldaselt teiste tõenditega. Seetõttu selliseid ütlusi ei saa võtta ka kohtuotsuse aluseks.

Kuivõrd D. Harrile tuvastatud süüdistuste järgi andis ja müüs ta edasi nii enda kasvatusest saadud kui ka nt kuskilt mujalt ostetud kanepit, haakub modus operandi D. Harri episoodi puudutavad tõendid ka selle episoodiga

Eeltooduga on antud süüdistuse episood tõendamist leidnud. Arvestades kanepi suurt kogust, pani M. Meigo talle inkrimineeritud kuriteo toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab ta esitatud süüdistuses süüdi.

1.3. M. Meigot süüdistatakse selles, et süüdistuse 1. punktist saadud kanepist müüs

1-11-8854

Lk 78 / 130

2010.a kevadel või sügisel ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi T O-ile.

Prokurör kohtuvaidluses (III kd tlk 128) märkis, et süüdistused olid esitatud ka müügis T Ole, R Ke ning V Vle. Kuna nimetatud kahest viimasest tunnistajast prokurör loobus ning T O väga veenvalt kinnitas enda poolt vale ütluste andmist, siis prokurör kohtuvaidluses leidis, et nimetatud osateod on jäänud kohtusaalis tõendamata. Riikliku süüdistaja seisukoht on sellises küsimuses kohtule siduvaks KrMS § 301 alusel, kui riiklik süüdistaja on loobunud selles osas M. Meigo süüdistamisest, tuvastab samuti kohus, et antud süüdistuse punkt ei ole tõendamist leidnud.

Samuti prokurör oli kohtuvaidluses seisukohal, et kuigi tõendina on vastu võetud Margo Meigo kohtueelses menetluses antud ütlused, siis ka neid ütlusi andes ei osanud ta välja tuua nende tehingute asjaolusid, mistõttu süüdistus esitati lähtuvalt tunnistajate ütlustest, mida aga tõenditena ei saanud esitada kohtuliku uurimise ajal. Prokurör samuti leidis, et eeltoodu alusel esineb alus ja ajend T Oi suhtes menetluse alustamiseks KarS § 320 järgi.

28.12.2011 andis kohtuistungil (III tlk 113 jj) ütlusi tunnistaja T.O, kes eitas antud episoodi paikapidavust. Ta märkis, et ta ei ole kohtusaalis olnud isikutest üheltki saanud kanepit, ehkki on kanepit varem tarvitanud.

Prokuröri taotlusel avaldas kohus T. Oi kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Nende kohaselt on ta andnud ütlusi: „2010.a ma olen Meiksi käest ostnud 1 grammi kaupa kanepit“. T. O selgitas, et ta andis selliseid ütlusi, kuna teda survestati politseis ja see oli ainuke viis kuidas sealt välja koju saada. Temas tekitavad kõik politseinikud ka muidu hirmu, kuna ta arvas, et jälle viiakse ta narkotestile ja peab trahvi hakkama maksma. Ta kinnitas kohtuistungil, et eeluurimisel ta ei rääkinud seetõttu ausalt ja hirmu tõttu rääkis ta ka sõbra – M. Meigo peale, kellega väga hästi läbi on saanud.

Kohus leiab, et puuduvad usutavad mõjuvad põhjused T. O ütluste diametraalseks muutmiseks, et väidetavast väärteokaristusest ja hirmust pääsemiseks ta andis teadvalt valeütlusi, riskides seeläbi hoopis kriminaalkaristuse saamisega ja väidetavalt valetades isiku- M.Meigo peale, kellega hästi läbi sai.

Eeltoodu tõttu KrMS § 268 lg 6 alusel edastab kohus kohtuotsuse jõustumisel seoses valeütluste kahtlusega teate ja antud kohtuotsuse koopia politseile tunnistaja T O suhtes kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks

1.4. M. Meigot süüdistatakse selles, et süüdistuse 1. punktist saadud kanepist müüs 2010.a märts kuni mai ebaseaduslikult Pärnus väikeste koguste kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm kokku 20 grammi ning andis ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 10-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit Arvo Sulule.

1-11-8854

Lk 79 / 130

1.4.1. 19.01.2011.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollis annab M. Meigo ütlusi (II kd tlk 173), et Arvo Sulu teab ta juba ammusest ajast ja nad käisid koos trennis ning on sellest ajast peale kogu aeg tihedalt suhelnud. M. Meigo ütluste kohaselt, kuna tal ja Arvo Sulul raha ei olnud, tekkis neil mõte, et võiks kanepi müümisega natuke raha teenida. Tavaliselt selleks helistas ta Ilja Velikihhile Tallinnasse ja käis selleks seal ka kanepil järel. Kokku ta sai I. Velikihhilt kanepit 45 grammi ja umbes 20 grammi sellest andis ta edasi Arvo Sulule, et viimane müüks seda Pärnus. M. Meigo ütluste kohaselt ei tahtnud ta ise seda kanepit Pärnus müüa, kuna kartis vahele jääda ja tal olid tingimised peal. Kanepi, mille müüs maha Arvo Sulu, raha sai M. Meigo A. Sulult kätte ja toimetas selle raha siis I. Velikihhi kätte.

A. Sulu andis kohtuistungil samuti ütlusi, et on saanud 2010 kevad-suvel M. Meigolt kanepit kokku 20 grammi ja hinnaga 300 krooni ühe grammi kohta. Seega M. Meigo ja A. Sulu ütluste järgi on tuvastamist leidnud, et M. Meigo müüs A. Sulule esitatud süüdistuse järgi 20 grammi kanepit. M. Meigo realiseeris sellega KarS § 184 lg 1 koosseisu tunnused kavatsetult, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 1.4.2. Süüdistus puudutab aga ka ühise tarvitamise käigus 0,5 grammi kanepi edasiandmist 10 korral M.Meigolt A. Sulule. Tegemist on suure koguse kanepi edasiandmisega süüdistuse järgi. Kohus on seisukohal, et selles osas on süüdistus ebakonkreetne, kohtul puuduv seeläbi võimalus selle kontrollimiseks ja täpsemalt ei võimalda seda teha ka tõendite järgi tuvastatavad asjaolud, mistõttu tuleb kohtul asuda seisukohale, et selles osas ei ole süüdistus tõendamist leidnud.

Nimelt, A. Sulu andis istungil ütlusi, et on küll müünud M. Meigole 5 grammi kanepit ja D. Harriga koos suitsu teinud, kuid koos M. Meigoga ta tarvitanud kanepit ei ole. M. Meigo ütluste (II kd tlk 174) kohaselt tal oli I. Velikihhilt ostetud 20 grammi kanepit, mida tarvitas koos D. Harri ja A. Suluga, märkides: „Neid kordi võis olla kuskil 10.“ Uuritud tõendite järgi jääb segaseks millal nimetatud korrad aset leidsid. Süüdistuses toodud aega ei ole võimalik kohtulikult tõendite järgi kontrollida. Järelikult ei võimalda antud süüdistus selles osas ka kaitseõiguse teostamist, samuti ei too konkreetse aja kohta ka selgust M. Meigo ütlused. Antud osas on seega puudused süüdistuse ajalises raamis ja seda ei ole võimalik korvata, mistõttu kohus nimetatud ühise tarvitamise käigus edasiandmist ei tuvasta.

1.5. M. Meigot süüdistatakse selles, et süüdistuse 1. punktist saadud kanepist müüs 2010.a mais ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 2 grammi ja novembris kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis juuni kuni august ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi kolmel korral 0.5 grammi kaupa kanepit Marek Klausile.

19.01.2011.a on M. Meigo andnud ütlusi (II kd tlk 173), mille kohaselt 2010 märtsis või aprillis helistas talle ta tuttav Marek Klaus, kes soovis kokkusaamist. Nõnda saidki nad Pärnus kokku ja Marek ütles, et soovib kanepit osta. M. Meigo ütluste kohaselt oli tal kanep kaasas ja seega sai talle kohe ära anda. Ta andis talle kaks grammi, ühe grammi hinnaks oli 300 krooni.

1-11-8854

Lk 80 / 130

M. Meigo ütlused ei haaku selles osas esitatud süüdistusega, kuivõrd süüdistuses on märgitud teo toimepanemise ajaks 2010.a maikuu. M. Meigo on andnud ütlustes aga konkreetse aja – selleks on kas märts või aprill. 05.04.2011 ülekuulamisel M. Meigo üksnes soovis täiendada oma 19.01.2011.a kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, seega jäi ta varasemate ütluste juurde. Samuti märgib M. Meigo 11.05.2011 ülekuulamisel, et tunnistab end küll kõigis esitatud kahtlustustes süüdi, antud kahtlustuse kohta on laiendatud ka ajavahemikku alates 2010 märts kuni november, kuid samas jääb ta ikkagi ka varasemate ütluste juurde.

Kohtulikul uurimise esemeks ja seega määravaks, on siiski esitatud süüdistuse piirid, millega M. Meigo konkreetsed ütlused ei haaku. Järelikult puuduvad asjas M. Meigo ütlused, mis tõendaksid esitatud süüdistust. Ehkki M. Meigo tunnistab end kõiges süüdi, täpsustavad tema sellist avaldust aga tema enda ütlused ja need ei haaku esitatud süüdistusega selles osas. Ja süüdistust vastavalt M. Meigo korduvatele täpsustustele ei ole muudetud. Tegemist ei ole seega M. Meigo ütluste ebausaldusväärsusega, vaid sellega, et kohtueelsel menetlusel on liigselt kiirustatud ja pole esitatud täpsustavaid küsimusi, mistõttu lihtsalt selle episoodi kohta tõenduslikult kasutatavaid M. Meigo ütlusi ei ole.

Kohtuistungil andis ütlusi ka M. Klaus, kelle ütluste kohaselt on ta kokku saanud M. Meigolt 6, 5 grammi kanepit ja seda ajavahemikus 2010 märts kuni november. Nimetud vastav ajavahemik on muidu ka M. Klausi süüdistuses erinevalt M. Meigo süüdistusest. Siiski süüdistuses on märgitud, just mais anti 2 grammi. Seega mais 2 grammi müüki kohus ei tuvasta, kuna see võidi toime panna ka enne süüdistuses toodud perioodi algust. Küll aga on tõendamist leidnud M. Klausi ütluste alusel see, et novembris müüdi kolmel korral 1 gramm ja juunis kuni augustis anti edasi ühise tarvitamise käigus M. Meigo poolt M. Klausile kolmel korral 0,5 grammi kanepit. Viimased mahuvad ka süüdistuse piiridesse. Kuivõrd asja materjalide kohaselt keskmiseks doosiks on 0,5 grammi kanepit ja samuti andis M. Klaus ütlusi, et üle 0,5 grammi ta korraga ei tarvita, siis kokku on siin 9 doosi, mis kogumis teiste episoodidega moodustab suure koguse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. M. Meigo on osaliselt antud episoodis süüdi.

1.6. M. Meigot süüdistatakse selles, et süüdistuse 1. punktist saadud kanepist müüs koos Arvo Suluga 2010.a mai kuni oktoober ebaseaduslikult Pärnus neljal korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi S Lle.

22.12.2012.a kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja S L. Tema ütluste kohaselt on ta tarvitanud kanepit ja saanud seda ka M. Meigolt suvel, täpsemalt nii suve alguses kui lõpus. Kui ta kanepit ostis olid M. Meigoga koos ka A. Sulu, kokku sai nendelt ostetud neljal korral ühe grammi kanepi kaupa. Grammi hinnaks oli 300 krooni ja ühest grammist sai teha kolm suitsu. Kokku järelikult sai ta 12 doosi.

1-11-8854

Lk 81 / 130

Ka süüdistav A. Sulule on end selles episoodis esitatud süüdistus 22.12.2011.a ja 30.12.2011.a kohtuistungitel süüdi tunnistanud. 28.12.2011.a kohtuistungil ta selle episoodi kohta konkreetseid ütlusi süüdistatavana ülekuulamisel ei andnud.

Ka M. Meigo on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud nii kohtus kui kohtueelsel uurimisel. Antud süüdistatavate süüditunnistamise faktid ja S. Li ütlused tõendavad esitatud süüdistust. Seega eeltoodud tõendid tõendavad antud süüdistuse paikapidavust, et M. Meigo müüs koos A. Suluga S. Lle suure koguse kanepit, millest sai kokku 12 annust. M. Meigo on KarS § 184 lg 2 p 2 järgi tähendatud isik. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab selles episoodis M. Meigo süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

1.7. M. Meigot süüdistatakse selles, et süüdistuse 1. punktist saadud kanepist müüs 2010.a mai kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kolmel korral 1 grammi ja kahel korral 0.5 grammi kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis ebaseaduslikult ühise tarvitamise käigus edasi viiel korral 0.5 grammi kaupa kanepit K K-le.

22.12.2011.a andis kohtuistungil ütlusi tunnistaja Kr K, kelle ütluste kohaselt on ta tarvitanud kanepit ja on seda saanud ka M. Meigolt 2010 mais. Ta ütluste kohaselt sai ta M. Meigolt 10 korral kanepit ja viiel korral ta ostis. M. Meigolt sai ta poole kuni ühe grammi jagu kanepit, mida võis jätkuda ka paariks doosiks.

Ka M. Meigo on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Kuivõrd esitatud süüdistuse kohaselt on saanud antud juhtumil M. Meigo käidelnud isegi vähem kanepit, kui selle kohta andis ütlusi K. Kk, tuleb lähtuda süüdistuse piiridest. Samas K. Ku ütlused katavad ära ka süüdistuses toodud kanepi koguse müümise M. Meigolt K. Ke. Seega M. Meigo ja K. Ku ütlustega on tuvastamist, leidnud, et süüdistuses toodud ajal müüs M. Meigo K K-le kolmel korral ühe grammi kanepit (kolm doosi) ja kahel korral 0,5 grammi kanepit (kaks doosi) ja andis ühise tarvitamise käigus edasi viiel korral 0,5 grammi kanepit (viis doosi). Kuivõrd K. Ku ütluste järgi ei ole täpselt tuvastav, et millisel konkreetsel korral ta kui palju sai - 0,5 kuni 1 gramm - kanepit, tuleb lähtuda M. Meigo suhtes soodsamast olukorra tõlgendusest ja tuvastada, et iga kord, kui M. Meigo K. Kle kanepit müüs või andis, sai K. K ühe toosi. Kokku seega 10 doosi (3+2+5), ehk süstemaatilise edasiandmise ja müügiga andis kavatsetult M. Meigo K. Ke edasi suure koguse kanepit ebaseaduslikult ja see tegevus vastab KarS § 184 lg 2 p 2 tunnustele. Eeltoodu alusel on antud episood tõendamist leidnud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab selles episoodis M. Meigo süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

1.8. M. Meigot süüdistatakse selles, et süüdistuse 1. punktist saadud kanepist müüs 2010.a mai kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnu linnas 20-l korral 1 grammi kaupa hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi narkootilist ainet kanepit J T-le.

1-11-8854

Lk 82 / 130

22.12.2011 kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja J T. J. T ütluste järgi on ta saanud kanepit tarvitamiseks ka M. Meigolt. J. T ütluste kohaselt võis ta M. Meigolt saada 20 korral poole grammi kaupa kanepit. See toimus 2010 aasta või paari aasta jooksul. Maksma pidi ta poole grammi eest M. Meigole 10 eurot. Muidu ühest grammist oleks saanud kokku kaks annust.

M. Meigo on samuti end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. J. T ja M. Meigo ütlused tõendavad seega esitatud süüdistust, et süüdistuses toodud ajal müüs M. Meigo J. T-le 20 korral kanepit, kuid poole grammi kaupa ja hinnaks oli 10 eurot. Seega kohtulikul uurimisel on esitatud süüdistus tõendamist leidnud osaliselt, sest kogus ja hind on poole väiksemad. J. T ütluste kohaselt sai ta kokku 20 doosi kanepit, seega antud süüdistus ei anna mitte ainult koos M. Meigole esitatud teiste süstemaatiliste kanepimüügi süüdistuste episoodidega kokku suurt kogust, vaid antud episoodis oleks ka eraldivõetuna piisav kogus, et tegu kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 alla. Kanepi süstemaatiline müük on toime pandav üksnes kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab selles episoodis M. Meigo süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

1.9. M. Meigot süüdistatakse selles, et süüdistuse 1. punktist saadud kanepist andis 2010.a juuni kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi viiel korral 0.5 grammi kaupa kanepit H Ve.

27.12.2011.a andis kohtuistungil ütlusi tunnistaja H V, kes andis ütlusi, et M. Meigo on talle kanepit pakkunud. Ta tõmbas M. Meigoga koos kanepit suvest talveni ja kokku viiel korral. Täpset kogust grammides ta öelda ei oska, kuid iga kord jätkus selleks üheks korraks. Samas kohus tuvastas, et H. V ütlused on ebausaldusväärsed, kuna ta istungil ütles, et kohtueelsel uurimisel ta valetas D. Harri osas, kuid rääkis tõtt, Meigo ja Sulu osas. Seega kohus ei arvesta H. V-i ütlusi kohtuotsuses.

Samas on antud episood tõendamist leidnud M. Meigo ütlustega.

Ka M. Meigo on end nimetatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Seega tõendavad M. Meigo kui ütlused seda, et süüdistuses toodud ajal andis M. Meigo ühise tarvitamise käigus edasi viiel korral 0.5 grammi kaupa kanepit Ho Ve. Kokku sai H. Vk selles 5 doosi. Seega arvestades ka teisi kohtulikul uurimisel tuvastatud episoode tegutses M. Meigo kanepi edasiandmise ja ka müümisega süstemaatiliselt, seetõttu moodustab ka antud episood koos teiste episoodidega suure narkootilise aine koguse edasiandmise realiseerimise M. Meigo poolt, et kogumis teiste episoodidega on M. Meigo realiseerinud kõik KarS § 184 lg 2 p 2 nõutavad koosseisulised tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab selles episoodis M. Meigo süüdi.

1.10. M. Meigot süüdistatakse selles, et süüdistuse 1. punktist saadud kanepist müüs 2010.a juulis ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi ning ajavahemikul 2010.a november kuni detsember ühel korral 0.5 grammi kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi Ka Kile.

1-11-8854

Lk 83 / 130

22.12.2011.a andis tunnistaja K Kl kohtuistungil ütlusi. Oma ütluste kohaselt on ta tarvitanud kanepit ja on seda saanud M. Meigo käest ning see võis olla 2010 suvel, detsembris ja novembris.

K. K-i ütluste kohaselt sa ta esimesel korral grammi kanepit, teisel korral pool grammi. Maksta tuli 150 grammi poole eest ja grammi eest 300 krooni. Kanepi tõmbas ta ära pudelist ja poolest grammist kanepist sai ta doosi kätte.

M. Meigo on antud end esitatud kahtlustuses (II kd tlk 184 -187) ja süüdistuses kohtuistungil süüdi tunnistanud. Seega K. Ki ja M. Meigo ütluste alusel on esitatud süüdistus ka antud episoodis tõendamist leidnud. Tegemist on väikese kanepi kogusega, mis moodustab suure koguse kogumis teiste M. Meigo süüdistuse episoodidega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab M. Meigo selles episoodis süüdi.

1.11. M. Meigot süüdistatakse selles, et süüdistuse 1. punktist saadud kanepist müüs 02.09.2010.a ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi ja 12 või 13.10.2010.a ühel korral 0.5 grammi kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi Gi R.

22.12.2011.a kohtuistungil andis tunnistaja G. R ütlusi, et ta on kanepit tarvitanud ja on seda saanud M. Meigo käest septembris ja oktoobris. Esimesel korral sai ta ühe grammi 150 krooni eest ja teisel korral pool grammi 300 krooni eest. Mõlemal korral ta suitsetas selle ühe korraga ära ja sai seeläbi ühe annuse. Ka M. Meigo on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Samuti tõendavad esitatud süüdistust G. R väärteoprotokoll ja narkootilise aine ekspertiisiakt (II kd tlk 65-68), mille kohaselt temalt võetigi temalt ära kanep.

Eeltooduga on antud episood tõendamist leidnud, et 2010 septembris ja oktoobris müüs M. Meigo G. Re kaks doosi kanepit. Tegemist on väikese kanepi kogusega, mis moodustab suure koguse kogumis teiste M. Meigo süüdistuse episoodidega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab M. Meigo selles episoodis süüdi. 1.12. M. Meigot süüdistatakse selles, et süüdistuse 1. punktist saadud kanepist müüs 2010.a november kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa ja kolmel korral 0.5 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi R K-ile.

Prokurör kohtuvaidluses (III kd tlk 128) märkis, et süüdistused olid esitatud ka müügis T Opile, R K ning V Vle. Kuna nimetatud kahest viimasest tunnistajast prokurör ka loobus, siis prokurör kohtuvaidluses leidis, et nimetatud osateod on jäänud kohtusaalis tõendamata. Riikliku süüdistaja seisukoht on sellises küsimuses kohtule siduvaks KrMS § 301 alusel, kui riiklik

1-11-8854

Lk 84 / 130

süüdistaja on loobunud selles osas M. Meigo süüdistamisest, tuvastab samuti kohus, et antud süüdistuse punkt ei ole tõendamist leidnud.

1.13. M. Meigot süüdistatakse selles, et süüdistuse 1. punktist saadud kanepist müüs 2010.a detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 200 krooni R Pe.

27.12.2011.a kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja R P. andis ütlusi, et ta on tarvitanud kanepit ja on seda saanud ka ühel korral M. Meigolt ühe grammi kanepi lehte 200 krooni eest ning see leidis aset jaanuaris või veebruaris. Kohus on seisukohal, et ajaliselt ei haaku tunnistaja ütlused esitatud süüdistusega ja seega ei tõenda need esitatud süüdistust. Samas tekib oluline vastuolu sellest, et tunnistaja ütluste kohaselt on ta vaid korra M. Meigolt ka kanepit ostnud, mis järelikult ei saanud siis veel olla mõnel muul ajal nt detsembris. Süüdistuses on ajaks detsember 2010.

M. Meigo on andnud ütlusi (II kd tlk 186), et I. Velikihhilt saadud kanepit on ta Pärnus müünud edasi paljudele, kuid täpselt ta ei mäleta enam kõiki neid inimesi. Ehkki ta on kahtlustusega nõus. K. K on nime järgi talle küll tundmatud ja arvab, et äkki ta tunneks nad ära nägupidi.

Samas on M. Meigo end küll esitatud kahtlustuses, et müüs detsembris 2010.a R. Pe kanepit (II kd tlk 184-187) ja ka vastavas süüdistuses, süüdi tunnistanud, kuid konkreetseid ütlusi selle kohta ei ole. Olukorras, kus tunnistaja R.P ja M. Meigo ütluste vahel on oluline lahknevus ja neid ei ole võimalik kõrvaldada nii esitatud süüdistuse piiridest tulenevalt, kui ka sellest, et M. Meigo kohtuistungil ütlusi ei andnud, tuleb antud olukorda tõlgendada dubio pro reo M. Meigo kasuks. Seega kohus leiab, et antud episood ei ole tõendamist leidnud.

1.14. M. Meigot süüdistatakse selles, et süüdistuse 1. punktist saadud kanepist müüs 2010.a detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi ja ühel korral 2 grammi kanepit hinnaga 50 krooni 1 gramm edasi J Ple.

Tunnistaja J Pl andis 27.12.2011.a kohtuistungil ütlusi, et ta on tarvitanud kanepit ja on seda ka korduvalt ostnud kanepilehte Margo Meigolt 2010.aasta lõpus ja sai kokku mitu grammi kanepit. Ka M. Meigo on end nimetatud süüdistuses süüdi tunnistanud (II kd tlk 184-187). Seega eeltooduga on antud episood tõendamist leidnud ja kinnitab ühtlasi teiste episoodidega kogumis, et M. Meigo tegutses süstemaatiliselt kanepi edasimüügiga KarS § 184 lg 1 järgi.

1.15. M. Meigot süüdistatakse selles, et süüdistuse 1. punktist saadud kanepist müüs 18.01.2011.a ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 40 eurot edasi V V.

Prokurör kohtuvaidluses (III kd tlk 128) märkis, et süüdistused olid esitatud ka müügis T OR Kng V Ve. Kuna nimetatud kahest viimasest tunnistajast prokurör ka loobus, siis prokurör kohtuvaidluses leidis, et nimetatud osateod on jäänud kohtusaalis tõendamata. Riikliku

1-11-8854

Lk 85 / 130

süüdistaja seisukoht on sellises küsimuses kohtule siduvaks KrMS § 301 alusel, kui riiklik süüdistaja on loobunud selles osas M. Meigo süüdistamisest, tuvastab samuti kohus, et antud süüdistuse punkt ei ole tõendamist leidnud.

Kokkuvõttes:

- Kohus leiab, et kuivõrd ka süüdistuse järgi tuvastamata jäänud väikesed narkootilise aine kogused võivad tuvastamata jäänud episoodidega kokku moodustada suure koguse, tuleb kajastada nendes õigeksmõistmine tõendamatuse tõttu ka resolutsioonis; - KrMS § 301 alusel kuulub M. Meigo õigeksmõistmisele, süüdistustes, mis puudutab kanepi müüki süüdistuse järgi xxxxxxxxxx; - tõendamatuse tõttu kuulub M. Meigo õigeks mõistmisele süüdistuses, mis puudutab seda, et ta andis ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 10-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit Arvo Sulule. - tõendamatuse tõttu kuulub M. Meigo õigeks mõistmisele süüdistuses, mille kohaselt M. Meigo müüs 2010.a detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 200 krooni R Pe. - Samas ülejäänud süüdistuse episoodide järgi tuleb M. Meigo süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 alusel.

IX. Arvo Sulule esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

1.1. Arvo Sulu süüdistatakse selles, et tema omandas ajavahemikul 2010.a märts kuni mai ebaseaduslikult Pärnu linnas Margo Meigolt korduvalt väikeste koguste kaupa narkootilist ainet kanepit, kokku vähemalt 20 grammi hinnaga 6000 krooni ning millest saab arvutuslikult 40 ühekordset annust;

Kohtuistungil tunnistas A. Sulu end antud süüdistuse episoodis süüdi. Kohtul ei ole alust kahelda A. Sulu ütlustes, seetõttu on antud episood ka tõendamist leidnud. Episood on toime pandud kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1.2. Arvo Sulu süüdistatakse selles, et tema omandas ajavahemikul 2010.a juuli kuni august ebaseaduslikult Pärnu linnas Denis Harrilt kuuel korral 1 grammi kaupa hinnaga 300 krooni 1 gramm ning millest saab arvutuslikult 12 ühekordset annust;

Kohus on D. Harri süüdistuse analüüsi juures jõudnud seisukohale, et D. Harri ütlused on ebausaldusväärsed.

1-11-8854

Lk 86 / 130

Kohus tuvastab, et A. Sulu on KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isik, kuivõrd eelmine episood on tõendamist leidnud.

28.12.2011 andis kohtuistungil ütlusi Arvo Sulu, kes kinnitas nimetatud süüdistuses toodud asjaolusid. Samuti märkis A. Sulu, et kuuel korral sai ta ka kuus annust. Ehkki alguses oli A. Sulul istungil meenutamisega raskusi, siis arvestades kogumis tema ütlusi, ei ole kahtlust nende usaldusväärsuses ja selles, et kuuel korral ühe grammi kaupa seda edasi talle anti D. Harri poolt. Asjaolu, et D. Harri tegeles muidu kanepi müügi ja ka edasiandmisega, on kinnitatud ka teiste episoodide kaudu. A. Sulu ütluste kohaselt tarvitas ta kanepit korraga 0,3 kuni 1 gramm. Iseenesest asjaolu, et D. Harri käitles kanepit ka võrdlemisi kõrge THC sisaldusega tõendab ka G. Kiviselja kodus leitud kanep ja selle kohta tehtud ekspertiisiakt.

Samas A. Sulu andis ütlusi, et antud süüdistuse järgi kuuel korral sai ta ka kuus annust (III kd tlk 120 pöördel). Sellest ka kohus selles episoodis lähtub.

Seega A. Sulu ütlustega on antud episood tõendamist leidnud ja see on toime pandud kavatsetusega, kokku sai A. Sulu D. Harrilt kanepit kuue annuse jagu. Kogumis teiste tõendatud episoodidega moodustub suur kogus kanepit KarS § 184 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab A. Sulu selles episoodis süüdi.

1.3. Arvo Sulu süüdistatakse selles, et tema omandas Denis Harri vahendusel ajavahemikul 2010.a oktoober kuni november ebaseaduslikult Tallinna linnas Oskar Liblikult ühel korral 10 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 1800 krooni ning millest saab arvutuslikult 20 ühekordset annust;

28.12.2011.a andis D. Harri kohtuistungil ütlusi, et ta andis O. Liblikule A. Sulu telefoninumbri ja viimased viisid end seeläbi kokku. Samas andis ta ka ütlusi, et esmakordselt sai ta viis ta ikkagi O. Libliku kokku A. Suluga, sest O. Liblik ise ei soovinud tundmatu isikuga kokku saada. D. Harri ütluste järgi ta ei teadnud, kas O. Liblik tahtis kanepit müüa ja A. Sulu seda osta. Täpsustatavalt märkis veel D. Harri, et ta ei teadnud, et kas O. Liblik sel hetkel saab müüa ja ta eeldas, et saab aga teda aidata. D. Harri kinnitas, et eeldamise all peab ta silmas tehingut kanepi müügiks O. Liblikult A. Sulule, kuid ta ütluste järgi ei vahendanud ta seda seetõttu, et ta seda tehingut pealt ei näinud, et selle aset leidmist kinnitada. Seega kohus tuvastab, et sisuliselt möönab ka oma ütlustes D. Harri, et ta tahtis A. Sulu aidata kanepi hankimises O. Libliku kaudu. Seega on D. Harri ütlused sisemises vastuolus ja seega ebausaldusväärsed ning pelgalt end õigustavad, kuivõrd ta avaldab, et ta ei tunnista antud episoodi toimepanekut, kuid tema ütlused räägivad teist keelt. Samuti kohus ei saa kohtuotsuse aluseks võtta D. Harri ütlusi, sest kohus on tuvastanud, et need ei ole usaldusväärsed ja seda ka teiste D. Harri süüdistuste episoodide alusel.

1-11-8854

Lk 87 / 130

Samuti kinnitavad D. Harri ütluste ebausaldusväärsuse fakti D. Harri arestitud kirjad (II kd tlk 1-2) ja 27-28.01.2011 postisaadetise läbivaatluse protokoll (II kd tlk 20-26; 27-29). Kirjad on kirjutatud ekspertarvamuse kohaselt D. Harri poolt (II kd tlk 102-105). Kirjade kohaselt on D. Harri soovib menetlusse aktiivselt sekkuda, märkides muuhulgas, et Assole tuleb selgeks teha, kas hea või halvaga, mida tuleb rääkida. Paludes seda korduvalt ja pakkudes võimalikule abistajale selleks ka raha. Arvestades tõendeid kogumis on Assoks Arvo Sulu, kelle süüstavad ütlused tuleb annulleerida D. Harri sõprade abil. Samuti rõhutab D. Harri, et tuleb ette võtta need isikud, kes politseisse lähevad, et ütleksid, et suvel ei ole temalt midagi saanud. Kohus tuvastab arvestades tõendeid kogumis, et jutt käib kanepist ja et ühendust tuleb võtta tunnistajatega, kes D. Harri süüdistuse järgi kanepisaajateks on. Samuti õpetab D. Harri, mida ja kuidas tuleks rääkida. Arvestades kirju kogumis, leiab kohus, et on selge, et selline õpetamine on vajalik üksnes selleks, et rääkida tuleb midagi muud peale tõe. Nt pakub välja D. Harri, et kanepi kasvatamisest rääkides võiks rääkida, et kui kasvatasin taimi, ei olnud te kindlad, keas see oli õige või tööstuslik või sarnane taim. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et D. Harri ütlusi ei saa võtta kohtuotsuse aluseks üheski episoodis, sest need on täiesti ebausaldusväärsed.

Samas kinnitavad käesolevaga käsitletavat esitatud süüdistust nii A. Sulu kohtuistungil antud ütlused, kui ka täiendavalt O. Libliku kohtueelsel uurimisel antud ütlused.

Nimetatud episoodis on süüdistatav O. Liblik end kohtueelsel uurimisel täielikult süüdi tunnistanud. Samuti on O. Liblik kinnitanud äratundmiseks esitamise protokollis (III kd tlk 79), et tunneb D. Harri ära kui isiku, kelle vahenduses müüs süüdistuses toodud ajal ja koguses kanepit A. Sulule. Ka viimase on ära tundud O. Liblik äratundmiseks esitamise protokollis (III kd tlk 4-6).

Ka kohtuistungil andis A. Sulu ütlusi, et on omandanud kanepit Oskar Liblikult ja esimest korda sai temalt 2010 sügisel. Samuti andis A. Sulu ütlusi, et tema isiklikult ei tundnud O. Liblikut, kuid tundis D. Harrit. Viimane tegigi A. Sulu ütluste järgi ta O. Liblikuga tuttavaks ja ostis 20 grammi ja maksis selle eest O.Liblikule 3600 krooni. Ühe grammi kanepi hind oli 180 krooni, kui osta suuremas koguses. Kui tehing toimus, siis juures ei olnud enam D. Harrit. Seega A. Sulu ütlused tõendavad, et ta on saanud O. Liblikult vähemalt 10 grammi kanepit hinnaga 1800 krooni. Süüdistatav D. Harri ei tunnistanud end süüdi, et ta oleks isikuid narkoostuks vahendanud. Samas nii O. Libliku kui A. Sulu ütlustega kogumis on täielikult tõendamist leidnud, et A. Sulu O. Liblikult süüdistuses toodud koguse ostis ja see sai aset leida üksnes D. Harri vahendusel.

Ehkki A. Sulu andis ütlusi, et D. Harrit enam tehingu juures ei olnud, on siiski A. Sulu ütluste kohaselt tuvastatav, et kui tal tekkis soov osta suurem kogus kanepit, siis ta rääkis sellest soovist D. Harrile ja üksnes seetõttu ta tegigi ta O. Liblikuga tuttavaks. Järelikult A. Sulu tegutses kavatsetusega, sest selline vastutulek ja kokkusaamise organiseerimine seda just näitabki.

1-11-8854

Lk 88 / 130

Nimetatud A. Sulu ütlus haakub ka 31.01.2011.a O. Libliku ütlustega (III kd tlk 2-3), mille kohaselt helistas talle umbes 2010 novembris Pärnust Denis kokkusaamise eesmärgil. Oluline on siinjuures see, et D. Harri helistas O. Liblikule eelnevalt ja märkis midagi taolist, et ta on kuulnud kellegi oma tuttava käest põhjust, miks temaga kokku saada. Nimetatud mõistujutt on ilmselt seletatav D. Harri poolt rakendatud ettevaatlikkusega oma väljendites, kuivõrd tal olid juba tingimised peal nagu oma ütlustes märkis selle kohta ka M. Meigo. O. Liblik andis sellele D. Harri kõnele ka ise ammendava seletuse, et sai kohe sellest jutust aru, et soovitakse kanepit. Kokkusaamisel oligi D. Harril kaasas A. Sulu, kelle tundis ära O. Liblik ka äratundmiseks esitamise protokollis. O. Libliku ütluste kohaselt sooviti kokkusaamisel saada 20 grammi kanepit. Kuna O. Liblikul oli kaasas 10 grammi, siis andis ta kohe selle A. Sulule üle ja tõi talle seejärel ka kohe teise 10 grammi kanepit juurde. O. Libliku ütluste järgi edaspidi ta hakkaski A. Suluga suhtlema ilma D. Harri vahenduseta.

Eksperdid on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab keskmiselt 7.5 grammist kanepist. Kohtupraktika kohaselt, kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi tarvitajale ühekordse annusena ja seda kokku vähemalt kümme annust, siis on tõepoolest loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet suures koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Modus operandi arvestades D. Harrile inkrimineeritud süüdistusi, on tõendamist leidnud, et D. Harri poolt edasi antud või müüdud kanepi ühekordseks annuseks on 0,5 grammi kanepit. Seega kohus nõustub esitatud süüdistusega, et 10 grammi kanepit vastab 20 kanepi ühekordsele annusele.

Eeltoodu alusel on A. Sulu realiseerinud esitatud süüdistuse järgi kõik KarS § 184 lg 2 p 2 objektiivse koosseisu tunnused kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1.4. Arvo Sulu süüdistatakse selles, et tema omandas ajavahemikul 2010.a oktoober kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Tallinna linnas Oskar Liblikult neljal korral 20-40 grammi kaupa, kokku vähemalt 100 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 160-180 krooni 1 gramm, millest leiti ja võeti ära 18.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus Arvo Sulu elukoha keldriboksist 17.30 grammi kanepit;

A. Sulu ütluste kohaselt on ta O. Liblikult üldse kokku saanud üle 100 grammi kanepit. Kui ta ostis 20 grammi oli hind 180 krooni ühe grammi kohta, sest hind sõltus ostetavast kogusest. A. Sulu ütluste kohaselt ostis ta esimene kord 20 ja teine kord 20 ja kolmas neljas kord 30 ja viimane kord 40 grammi kanepit. Viimane kord leidis aset pärast aastavahetust uuel aastal.

Ka nimetatud episoodis on O. Liblik end kohtueelsel uurimisel süüdi tunnistanud. Samuti andis ütlusi kohtuistungil A. Sulu ja kinnitas, et on omandanud O. Liblikult neljal korral üle saja grammi kanepit. A. Sulu ütlused haakuvad ostetud koguste ja kordade osas ka täielikult O. Libliku ütlustega (III kd tlk 3).

1-11-8854

Lk 89 / 130

18.01.2011 teostati ka läbiotsimine Pärnu xxxxxxxxxx A. Sulu elukohas olevast keldriboksist (II kd tlk 134-138). A. Sulu andis kohtuistungil ütlusi, et keldrist leitud narkoaine ta sai O. Liblikult ja see pärines tema viimasest ostust.

Eeltoodu alusel on ka antud episood tõendamist leidnud. Eeltoodu alusel on A, Sulu realiseerinud esitatud süüdistuse järgi kõik KarS § 184 lg 2 p 2 objektiivse koosseisu tunnused kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 1.5. Arvo Sulu süüdistatakse selles, et tema omandas ajavahemikul 2010.a detsember kuni 18.01.2011.a valdas oma elukoha, aadressil xxxxxxxxx, keldriboksis Denis Harri poolt üle antud 17.79 grammi narkootilist ainet kanepit, mis leiti ja võeti ära 18.01.2011.a läbiotsime käigus politsei poolt.

Arvo Sulu andis kohtuistungil ütlusi (III kd, tlk 120 all) kellelt pärinesid asjad ja kanep, mis leiti 18.01.2011.a läbiotsimisel tema keldrist (II kd tlk 86-90, 92, tlk 134-138). A. Sulu ütluste kohaselt kahes kilekotis olev kanep oli ostetud tema poolt O. Liblikult viimasest korrast. Kanep aga mis oli 17, 9 grammi A4 lehe vahel oli aga D. Harrilt saadud nagu asjadki.

Kohus on tuvastanud, et D. Harri ütlused ei ole usaldusväärsed.

Ekspertarvamuse kohaselt piisab vähemalt 0,2% THC sisaldusega kanepist kümnele inimesele 7,5 grammist. Käesolevas kohtuasjas on D. Harri poolt käideldud kanepi keskmiseks doosiks keskmiselt 0,5 grammi. Leitud kanep saadeti ka ekspertiisi ja ekspertarvamuse (II kd tlk 48) kohaselt on antud kanep, täpsemalt 17,79 grammi THC sisaldusega 4,4%. Seega tegemist on kõrge THC sisaldusega kanepiga. Arvestades tõendeid kogumis on selle ühekordseks annuseks 0,5 grammi ja suureks koguseks 5 grammi kanepit.

Antud süüdistuse episood on seega tõendamist leidnud A. Sulu ütlustega, läbiotsimisprotokolli ja vaatlusprotokolliga ning ekspertiisiaktiga. Arvestades A. Sulu poolt toime pandud episoodide arvu, mida kohus on juba ülal tuvastanud, tuleb asuda seisukohale, et ta tegutses kavatsetult objektiivse koosseisu realiseerimisel. Samuti episoodide arvust tulenevalt A. Sulu KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isik. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, järelikult kohus tunnistab A. Sulu antud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi.

1.6. Samuti süüdistatakse Arvo Sulu selles, et tema omandatud kanepist müüs 2010.a mais ebaseaduslikult Pärnus vähemalt ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 300 krooni ja 2010.a detsembris vähemalt ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 300 krooni K Ve;

22.12.2011 tunnistaja K. V tunnistas, et sai eelmise aasta detsembris ja mais A. Sulult kanepit. Iga kord sai ta ühe grammi, grammi hinnaks oli 300 krooni. Ühest grammist jätkus talle üheks päevaks. Kokku sai ta kaks doosi, seega moodustub suur kogus kanepit kogumis teiste episoodidega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Samuti on A. Sulu end esitatud süüdistuses süüdi

1-11-8854

Lk 90 / 130

tunnistanud. Järelikult antud episood on tõendatud ja A. Sulu selles süüdi, sest õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1.7. Samuti süüdistatakse Arvo Sulu selles, et tema omandatud kanepist müüs 2010.a mai kuni september ebaseaduslikult Pärnus vähemalt viiel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi A O;

27.12.2011 kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja A O, kinnitas oma ütlustega antud episoodi aset leidmist süüdistuses toodud ajal, ta ostis viiel korral ühe grammi kanepit, hinnaga üks gramm 300 krooni. Ühest grammist sai ta kolm suitsu ja tõmbas selle korraga ära, järelikult ühest grammist sai ta ühe annuse ja kokku on tegemist suure kogusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Samuti on A. Sulu end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Järelikult antud episood on tõendatud ja A. Sulu selles süüdi, sest õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1.8. Samuti süüdistatakse Arvo Sulu selles, et tema omandatud kanepist müüs koos Margo Meigoga 2010.a mai kuni oktoober ebaseaduslikult Pärnus vähemalt neljal korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi S Le;

22.12.2012.a kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja S L Tema ütluste kohaselt on ta tarvitanud kanepit ja saanud seda ka M. Meigolt ja A. Sulult suvel, täpsemalt nii suve alguses kui lõpus. Kui ta kanepit ostis olid M. Meigoga koos ka A. Sulu, kokku sai nendelt ostetud neljal korral ühe grammi kanepi kaupa. Grammi hinnaks oli 300 krooni ja ühest grammist sai teha kolm suitsu. Kokku järelikult sai ta 12 doosi.

Ka süüdistav A. Sulule on end selles episoodis esitatud süüdistus 22.12.2011.a ja 30.12.2011.a kohtuistungitel süüdi tunnistanud. 28.12.2011.a kohtuistungil ta selle episoodi kohta konkreetseid ütlusi süüdistatavana ülekuulamisel ei andnud.

Ka M. Meigo on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud nii kohtus kui kohtueelsel uurimisel. Antud süüdistatavate süüditunnistamise faktid ja S. L ütlused tõendavad esitatud süüdistust. Seega eeltoodud tõendid tõendavad antud süüdistuse paikapidavust, et M. Meigo müüs koos A. Suluga S. Lvile suure koguse kanepit, millest sai kokku 12 annust. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab selles süüdistuse episoodis A. Sulu süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

1.9. Samuti süüdistatakse Arvo Sulu selles, et tema omandatud kanepist müüs 2010.a august kuni november korduvalt ebaseaduslikult Pärnus 0.5-1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm, kokku vähemalt 17.5 grammi ning ajavahemikul 2010.a märts kuni detsember andis ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt 20-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit M Ke;

Nii Mk K kui A. Sulu on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Seega M. Klausi ja A.

1-11-8854

Lk 91 / 130

Sulu ütlustega on antud episood tõendamist leidnud. Seega A. Sulu KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isikuga realiseeris kõik objektiivse koosseisu tunnused kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab A. Sulu selles episoodis süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

1.10. Samuti süüdistatakse Arvo Sulu selles, et tema omandatud kanepist müüs 2010.a mai kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus vähemalt 10-l korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi A Ple;

Tunnistaja 28.12.2011.a A. Pr andis ütlusi, et ta sai kahel korral ühe grammi kanepit hinnaga 300 krooni. Ühest grammist sai ta kaks doosi. Seega kohtulikul uurimisel leidis tõendamist väiksem kogus, mis kogumis teiste episoodidega annab kokku suure koguse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. A. Sulu on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ja in dubio pro reo, tuleb lugeda aga tõendatuks väiksem kanepi kogus selles episoodis. Antud episood on tõendatud tunnistaja A. P ja A. Sulu ütlustega ja on toime pandud kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega A. Sulu on süüdi kahe grammi müümises A. Pe süüdistuses toodud ajal.

1.11. Samuti süüdistatakse Arvo Sulu selles, et tema omandatud kanepist müüs 2010.a mai lõpust sügiseni ebaseaduslikult Pärnus vähemalt neljal korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi J T-le;

Tunnistaja 22.12.2011.a J. T ütluste kohaselt müüs talle A. Sulu Pärnus vähemalt neljal korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi ja ta sai sellest 8 doosi. A. Sulu on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Kogumis teiste episoodidega annab see episood kokku suure koguse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Antud episood on tõendatud J. T ja A. Sulu ütlustega ja on toime pandud kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega A. Sulu on süüdi antud episoodis.

1.12. Samuti süüdistatakse Arvo Sulu selles, et tema omandatud kanepist müüs 2010.a mai kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus vähemalt kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt seitsmel korral 0.5-1 grammi kaupa kanepit K Kle;

22.12.2011 tunnistaja K. K ütluste kohaselt müüs talle A. Sulu Pärnus vähemalt kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis kanepit ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt seitsmel korral 0.5-1 grammi kaupa. Kokku sai ta sellest 13 doosi. A. Sulu on ka end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Koosseis on realiseeritud kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab A. Sulu selles episoodis KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi.

1-11-8854

Lk 92 / 130

1.13. Samuti süüdistatakse Arvo Sulu selles, et tema omandatud kanepist müüs 2010.a juuni kuni juuli ebaseaduslikult Pärnus vähemalt viiel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi Kristian Tammsaarele;

Kohus on tuvastanud, et süüdistatav K. Tammsaare ütlused on ebausaldusväärsed (vt K. Tammsaare süüdistuse kohta kohtuotsuse põhjendusi). Samas on episood tõendatud A. Sulu ütlustega, kes on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Arvestades teiste episoodide kaudu A. Sulu poolt müüdud kanepi doosi kogust ja ekspertide seisukohti, on käesoleval juhul tegemist väikese koguse kanepiga. Kogumis teiste episoodidega kuhjuvalt moodustub koos selles episoodis toodud kogusega suur kogus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. A. Sulu müüs kanepit kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. A. Sulu on selles episoodis süüdi.

1.14. Samuti süüdistatakse Arvo Sulu selles, et tema omandatud kanepist müüs 2010.a suvel ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa ja neljal korral 0.5 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt 10-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit Denis Harrile;

Kohus on tuvastanud, et D. Harri ütlused on ebausaldusväärsed. Antud episood on tõendamist leidnud A. Sulu ütlustega, kes tunnistab esitatud süüdistuse järgi teo toimepanemist. Tegemist on ka suure kogusega, arvestades teiste episoodide kaudu, et A. Sulu poolt edasimüüdava kanepi keskmiseks annuseks on 0,5 grammi ja ka ekspertide seisukohti, siis antud kogus ületab suure koguse piiri. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. A. Sulu on antud episoodis süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

1.15. Samuti süüdistatakse Arvo Sulu selles, et tema omandatud kanepist müüs 2010.a juuni kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus vähemalt viiel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi H Ve;

Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et tunnistaja H. V ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd ta kohtuistungil ütles, et D. Harri osas ta kohtueelsel uurimisel rääkis valet, kuid M. Meigo ja A. Sulu osas tõtt. Ehkki H. V ütlused A. Sulu ja M. Meigo süüdistustes kattuvad esitatud süüdistustega, ei arvesta kohus tema ütlusi kohtuotsuses, sest D. Harri osas valetamisega eeluurimisel, on tema ütlused kogumis ebausaldusväärsed.

Samas antud episood on tõendamist leidnud A. Sulu ütlustega, kes kinnitab esitatud süüdistuse paikapidavust. Arvestades A. Sulu poolt müüdava kanepi doose, sai antud kanepi kogusest vähemalt 10 doosi ehk tegemist on suure kogusega. A. Sulu tegutses süstemaatiliselt kanepi müümisega, seega kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. A. Sulu on antud episoodis süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

1-11-8854

Lk 93 / 130

1.16. Samuti süüdistatakse Arvo Sulu selles, et tema omandatud kanepist müüs 2010.a september kuni oktoober ebaseaduslikult Pärnus vähemalt neljal korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi H Kale;

22.12.2012.a tunnistaja H. K kinnitas oma ütlustega süüdistuse paikapidavust. Ütluste järgi oli ühe grammi hinnaks 300 krooni ja kokku sai ta kanepist 16 doosi. Järelikult tegemist on suure kogusega. Samuti tunnistab A. Sulu esitatud süüdistuse paikapidavust. A. Sulu tegutses süstemaatiliselt kanepi müümisega, seega kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. A. Sulu on antud episoodis süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

1.17. Samuti süüdistatakse Arvo Sulu selles, et tema omandatud kanepist müüs 2010.a oktoober kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus vähemalt neljal korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning vähemalt kahel korral 1 grammi kaupa hinnaga 60 krooni 1 gramm edasi K T kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja K. T kes kinnitas ütlustega antud süüdistuse paikapidavust ja sedagi, et kokku sai ta 6 doosi. Tegemist ei ole väikese kogusega, mis kuhjuvalt teiste episoodidega aga moodustab A. Sulu poolt käideldud kanepi suure koguse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. A. Sulu tegutses süstemaatiliselt kanepi müümisega, seega kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. A. Sulu on antud episoodis süüdi

1.18. Samuti süüdistatakse Arvo Sulu selles, et tema omandatud kanepist andis 2010.a detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt ühel korral 1 grammi kanepit J Pe;

27.12.2011.a andis kohtuistungil ütlusi tunnistaja J P, kes kinnitas ütlustega antud süüdistuse paikapidavust ja et sai ühe doosi. Tegemist on väikese kogusega, mis moodustab suure koguse koos teiste episoodidega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Samuti tunnistab A. Sulu esitatud süüdistuse paikapidavust. A. Sulu tegutses süstemaatiliselt kanepi müümisega, seega kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. A. Sulu on antud episoodis süüdi.

1.19. Samuti süüdistatakse Arvo Sulu selles, et tema omandatud kanepist müüs 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus vähemalt kahel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi R Pe;

27.12.2011.a andis kohtuistungil ütlusi tunnistaja R. P, kes kinnitas ütlustega antud süüdistuse paikapidavust ja sedagi, et kokku sai ta 8 doosi. Tegemist on väikese kogusega, mis moodustab suure koguse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi koos teiste episoodidega. Samuti tunnistab A. Sulu esitatud süüdistuse paikapidavust. A. Sulu tegutses süstemaatiliselt kanepi müümisega, seega kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. A. Sulu on antud episoodis süüdi.

1-11-8854

Lk 94 / 130

1.20. Samuti süüdistatakse Arvo Sulu selles, et tema omandatud kanepist müüs 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus vähemalt seitsmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt viiel korral 1 sigareti kaupa edasi Mn Pe;

Kohtuistungil tunnistaja M. P kinnitas oma ütlustega selle episoodi paikapidavust, samuti märkis ta, et kokku sai ta 19 doosi. Seega tegemist on suure kogusega. Samuti tunnistab A. Sulu esitatud süüdistuse paikapidavust. A. Sulu tegutses süstemaatiliselt kanepi müümisega, seega kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. A. Sulu on antud episoodis süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi .

1.21. Samuti süüdistatakse Arvo Sulu selles, et tema omandatud kanepist müüs 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus vähemalt ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 300 krooni edasi R Ke;

Kohtuistungil prokurör loobus tunnistaja R. Ki istungile kutsumisest. Samas tunnistab A. Sulu esitatud süüdistuse paikapidavust. Tegemist on väikese kogusega, vähemalt kahe doosiga, mis moodustab suure koguse koos teiste episoodidega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.. Sulu tegutses süstemaatiliselt kanepi müümisega, seega kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. A. Sulu on antud episoodis süüdi.

1.22. Samuti süüdistatakse Arvo Sulu selles, et tema omandatud kanepist müüs 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Tallinnas vähemalt ühel korral 5 grammi kanepit hinnaga 1500 krooni ning andis Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt viiel korral 0.5 grammi kaupa edasi kanepit Margo Meigole.

Nimetatud episoodi kohta ei ole M. Meigo kohtueelsel uurimisel ütlusi andnud. Samas on A. Sulu end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ja seega tõendavad tema ütlused antud episoodi paikapidavust. Arvestades seda, et A. Sulu poolt müüdava kanepi doosiks on üldjuhul 0,5 grammi, siis antud juhul müüdi ja anti edasi 15 doosi kanepit, mis on suur kogus. A. Sulu tegutses süstemaatiliselt kanepi müümisega, seega kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. A. Sulu on antud episoodis süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

Kokkuvõttes A. Sulu süüdistuste episoodid, on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, et Arvo Sulu, narkootilise aine suures koguses valdamisega, olles eelnevalt ise korduvalt erinevatest allikatest ebaseaduslikult omandanud ja seejärel edasiandnud suures koguses narkootilist ainet, pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, milles kohus ta ka süüdi tunnistab.

X. Denis Harri süüdistused

1-11-8854

Lk 95 / 130

10.1. D. Harri süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi

1. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Denis Harrit selles, et tema olles 05.09.2007.a Pärnu Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 ja § 188 lg 1 alusel, vahendas 2010.a novembris ebaseaduslikult Tallinnas narkootilist ainet kanepit Arvo Sulule, viies viimase kokku Oskar Liblikuga, kes andis Denis Harri juuresolekul Arvo Sulule vähemalt 10 grammi kanepit hinnaga 1800 krooni ning millest saab arvutuslikult 20 ühekordset annust.

Kohus tuvastab, et D. Harri on KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isik, sest ta on 05.09.2007 Pärnu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 184 lg 1 ja § 188 lg 1 alusel (II kd tlk 13-14).

Kohus, arvestades uuritud tõenditest kogumis kujunenud siseveendumust, leiab, et D. Harri ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd need ei haaku usaldusväärsete tõendite kogumiga. D. Harrile ei ole inkrimineeritud vaid ühte episoodi, vaid terve episoodide plejaad. Seega liialt paljudes episoodides, kus esmapilgul võiks näida, et tegemist on vaid sõna-sõna vastu tõenditega, kummutab sellise kahtluse või juhuslikkuse rõhuvalt episoodide arv. Kohus analüüsib neid ütlusi ka allpool süüdistusi käsitledes veel täiendavalt. Samuti on paljasõnalised D. Harri ütlused selle kohta, et kohtueelsel uurimisel andis ta täiesti teistsuguseid ütlusi, sest oli šokis.

28.12.2011.a andis D. Harri kohtuistungil ütlusi, et ta andis O. Liblikule A. Sulu telefoninumbri ja viimased viisid iseendeid seeläbi kokku. Samas andis ta ka ütlusi, et esmakordselt ta ikkagi viis O. Libliku kokku A. Suluga, sest O. Liblik ise ei soovinud tundmatu isikuga kokku saada. D. Harri ütluste järgi ta ei teadnud, kas O. Liblik tahtis kanepit müüa ja A. Sulu seda osta. Täpsustatavalt märkis veel D. Harri, et ta ei teadnud, et kas O. Liblik sel hetkel saab müüa ja ta eeldas, et saab aga teda aidata. D. Harri kinnitas, et eeldamise all peab ta silmas tehingut kanepi müügiks O. Liblikult A. Sulule, kuid ta ütluste järgi ei vahendanud ta seda seetõttu, et ta seda tehingut pealt ei näinud, et selle aset leidmist kinnitada. Seega kohus tuvastab, et sisuliselt möönab ka oma ütlustes D. Harri, et ta tahtis A. Sulu aidata kanepi hankimises O. Libliku kaudu. Seega on D. Harri ütlused sisemises vastuolus ja seega ebausaldusväärsed ning pelgalt end õigustavad, kuivõrd ta avaldab, et ta ei tunnista antud episoodi toimepanekut, kuid tema ütlused räägivad teist keelt. Samuti kohus ei saa kohtuotsuse aluseks võtta D. Harri ütlusi, sest kohus on tuvastanud, et need ei ole usaldusväärsed ja seda ka teiste D. Harri süüdistuste episoodide alusel.

Samuti kinnitavad D. Harri ütluste ebausaldusväärsuse fakti D. Harri arestitud kirjad (II kd tlk 1-2) ja 27-28.01.2011 postisaadetise läbivaatluse protokoll (II kd tlk 20-26; 27-29). Kirjad on kirjutatud ekspertarvamuse kohaselt D. Harri poolt (II kd tlk 102-105). Kirjade kohaselt D. Harri soovib menetlusse aktiivselt sekkuda, märkides muuhulgas, et Assole tuleb selgeks teha, kas hea või halvaga, mida tuleb rääkida. Paludes seda korduvalt ja pakkudes võimalikule abistajale selleks ka raha. Arvestades tõendeid kogumis on Assoks Arvo Sulu, kelle süütavad

1-11-8854

Lk 96 / 130

ütlused tuleb annulleerida D. Harri sõprade abil. Samuti rõhutab D. Harri, et tuleb ette võtta need isikud, kes politseisse lähevad, et ütleksid, et suvel ei ole temalt midagi saanud. Kohus tuvastab arvestades tõendeid kogumis, et jutt käib kanepist ja et ühendust tuleb võtta tunnistajatega, kes D. Harri süüdistuse järgi kanepisaajateks on. Samuti õpetab D. Harri, mida ja kuidas tuleks rääkida. Arvestades kirju kogumis, leiab kohus, et on selge, et selline õpetamine on vajalik üksnes selleks, et rääkida tuleb midagi muud peale tõe. Nt pakub välja D. Harri, et kanepi kasvatamisest rääkides võiks rääkida, et kui kasvatasin taimi, ei olnud te kindlad, kas see oli õige või tööstuslik või sarnane taim. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et D. Harri ütlusi ei saa võtta kohtuotsuse aluseks üheski episoodis, sest need on täiesti ebausaldusväärsed.

Samas kinnitavad käesolevaga käsitletavat esitatud süüdistust nii A. Sulu kohtuistungil antud ütlused, kui ka täiendavalt O. Libliku kohtueelsel uurimisel antud ütlused.

Nimetatud episoodis on süüdistatav O. Liblik end kohtueelsel uurimisel täielikult süüdi tunnistanud. Samuti on O. Liblik kinnitanud äratundmiseks esitamise protokollis (III kd tlk 79), et tunneb D. Harri ära kui isiku, kelle vahenduses müüs süüdistuses toodud ajal ja koguses kanepit A. Sulule. Ka viimase on ära tundud O. Liblik äratundmiseks esitamise protokollis (III kd tlk 4-6).

Ka kohtuistungil andis A. Sulu ütlusi, et on omandanud kanepit Oskar Liblikult ja esimest korda sai temalt 2010 sügisel. Samuti andis A. Sulu ütlusi, et tema isiklikult ei tundnud O. Liblikut, kuid tundis D. Harrit. Viimane tegigi A. Sulu ütluste järgi ta O. Liblikuga tuttavaks ja ostis 20 grammi ja maksis selle eest O.Liblikule 3600 krooni. Ühe grammi kanepi hind oli 180 krooni, kui osta suuremas koguses. Kui tehing toimus, siis juures ei olnud enam D. Harrit. Seega A. Sulu ütlused tõendavad, et ta on saanud O. Liblikult vähemalt 10 grammi kanepit hinnaga 1800 krooni. Süüdistatav D. Harri ei tunnistanud end süüdi, et ta oleks isikuid narkoostuks vahendanud. Samas nii O. Libliku kui A. Sulu ütlustega kogumis on täielikult tõendamist leidnud, et A. Sulu O. Liblikult süüdistuses toodud koguse ostis ja see sai aset leida üksnes D. Harri vahendusel.

Ehkki A. Sulu andis ütlusi, et D. Harrit enam tehingu juures ei olnud, on siiski A. Sulu ütluste kohaselt tuvastatav, et kui tal tekkis soov osta suurem kogus kanepit, siis ta rääkis sellest soovist D. Harrile ja üksnes seetõttu ta tegigi ta O. Liblikuga tuttavaks. Järelikult D. Harri tegutses kavatsetusega, sest A. Sulu poolt avaldatud soovi tõttu ta just pooled kokku viiski. Nimetatud A. Sulu ütlus haakub ka 31.01.2011.a O. Libliku ütlustega (III kd tlk 2-3), mille kohaselt helistas talle umbes 2010 novembris Pärnust Denis kokkusaamise eesmärgil. Oluline on siinjuures see, et D. Harri helistas O. Liblikule eelnevalt ja märkis midagi taolist, et ta on kuulnud kellegi oma tuttava käest põhjust, miks temaga kokku saada. Nimetatud mõistujutt on ilmselt seletatav D. Harri poolt rakendatud ettevaatlikkusega oma väljendites, kuivõrd tal olid juba tingimised peal nagu oma ütlustes märkis selle kohta ka M. Meigo. O. Liblik andis sellele D. Harri kõnele ka ise ammendava seletuse, et sai kohe sellest jutust aru, et soovitakse kanepit. Kokkusaamisel oligi D. Harril kaasas A. Sulu, kelle tundis ära O. Liblik ka äratundmiseks

1-11-8854

Lk 97 / 130

esitamise protokollis. O. Libliku ütluste kohaselt sooviti kokkusaamisel saada 20 grammi kanepit. Kuna O. Liblikul oli kaasas 10 grammi, siis andis ta kohe selle A. Sulule üle ja tõi talle seejärel ka kohe teise 10 grammi kanepit juurde. O. Libliku ütluste järgi edaspidi ta hakkaski A. Suluga suhtlema ilma D. Harri vahenduseta.

Eksperdid on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab keskmisel 7.5 grammist kanepist. Kohtupraktika kohaselt, kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi tarvitajale ühekordse annusena ja seda kokku vähemalt kümme annust, siis on tõepoolest loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet suures koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Modus operandi arvestades D. Harrile inkrimineeritud süüdistusi, on tõendamist leidnud, et D. Harri poolt edasi antud või müüdud kanepi ühekordseks annuseks on 0,5 grammi kanepit. Seega kohus nõustub esitatud süüdistusega, et 10 grammi kanepit vastab 20 kanepi ühekordsele annusele.

Eeltoodu alusel on D. Harri realiseerinud esitatud süüdistuse järgi kõik KarS § 184 lg 2 p 2 objektiivse koosseisu tunnused kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

2. Samuti süüdistatakse Denis Harrit selles, et tema olles omandanud ajavahemikul 2009.a september kuni 2011.a jaanuar tuvastamata isikult või kohast kanepit.

2.1. D. Harrit süüdistatakse selles, et süüdistuse 2. punkti järgi omandatud kanepist pakkis selle kahte minigrip kilekotti kaaludega 0.65 grammi ja 0.22 grammi, mis leiti ja võeti ära 18.01.2011.a kella 22.20 ajal Pärnus tema kahtlustatava kinnipidamise käigus;

Nimetatud episood on tõendatud sellega, et 18.01.2011.a Denis Harri kahtlustatava kinnipidamise käigus leiti ja võeti ära kaks minigrip kilekotti kaaludega 0.65 grammi ja 0.22 grammi (kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, 18.01.2011, tlk 132-133). Ekspertarvamuse kohaselt on kotis kaaluga 0.65 grammi tegemist kanepiõisikutega, mille THC sisaldus on 15% ning teises kotis on peenestatud kanep THC sisaldusega 8% (ekspertiisiakt nr 11E-AN0011; II kd tlk 48). Seega antud asjas ei oma tähtsust, kas tegemist on kanepiõisikuga või muu kanepi osaga, selle THC sisaldus on sõltumata taimeosast üle 0.2 % ja seega käitlemiseks lubamatu. Ja narkojoove nagu ekspert on välja toonud, tekib juba ainest, mille sisaldus on üle 0.2%.

Nimetatud tõenditega on antud episood tõendamist leidnud ja kuulub D. Harrile esitatud episoodide kogumisse, mis kõik moodustab kokku suure koguse narkootilist ainet. Käesolevaga toimus käitlemine-omandamine kavatsetult. Sellist tahtlust suures koguses narkootilisi aineid käidelda kinnitab ka D. Harrile süüdistuste järgi tuvastatud episoodide hulk. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1-11-8854

Lk 98 / 130

Ka D. Harri on andnud ütlusi, et tarvitas kanepit vaid enda tarbeks. Tema ütlused on aga ebausaldusväärsed. Iseenesest väide, et ta tarvitas kanepit vaid enda tarbeks, on kaalukalt ümber lükatud teiste tõendatud süüdistuse episoodidega. Seega ta omandas ja hoidis kanepit ka selle edasiandmiseks, ehkki ka ise oli kanepi tarvitaja ja enamasti ta tarvitaski seda kellegagi koos, teisele edasi andes või müües. Viimane on tuvastatav teiste episoodide kaudu modus operandi. Eeltoodud episood on tõendamist leidnud ja moodustab kogumis koos teiste episoodidega objektiivse koosseisu tunnusena suure narkootilise aine koguse KarS § 184 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

2.2. D. Harrit süüdistatakse selles, et süüdistuse 2. punkti järgi omandatud kanepist andis 2009.a september kuni oktoober ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi kanepit M Ple;

27.12.2011.a kohtuistungil andis ütlusi M Pepp. Tema ütluste kohaselt on D. Harri tema endine poiss-sõber kuni 2010 kevadeni ja ta sai 2009.a sügisel D. Harrilt kanepit. M. Pp iseloomustas praeguseid suhteid D. Harriga kolme sõnaga, et nad ei suhtle. Sellest tulenevalt kohus ei leia, et tunnistajal oleks mingi motiiv D. Harri vastu valeütlusi anda. Tunnistaja soovis ise esmakordselt kanepit proovida, kuid tema ütlustest ei selgu selle kogus ega ka see, kas selline proovimine on vaadeldav ühe doosina. D. Harri ütlused, milles ta seda eitab, on aga ebausaldusväärsed. Kohus leiab, et sellise proovimise fakti tuvastamisega ei ole veel tõsikindlalt tõendamist leidnud, et M. Ple anti üle üks annus või doos antud kanepit. Seega antud episood ei ole tõendamist leidnud.

D. Harri kuulub selles süüdistuse episoodis õigeksmõistmisele koos teiste kohtulikul uurimisel tõendamata jäänud episoodidega.

2.3. D. Harrit süüdistatakse selles, et süüdistuse 2. punkti järgi omandatud kanepist andis 2010.a jaanuar kuni juuni ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 30-l korral ja 2010.a detsembris neljal korral kanepit R Pale;

27.12.2011 prokurör loobus tunnistaja R. Plla kutsumisest kohtuistungile, samuti teised kohtumenetluse pooled ei taotlenud antud tunnistaja kutsumist. Prokurör kohtuvaidluses loobus selles episoodis D. Harri süüdistamisest ja seetõttu kohus samuti ei tuvasta KrMS § 301 alusel antud episoodi aset leidmist. D. Harri kuulub selles süüdistuse episoodis õigeksmõistmisele koos teiste kohtulikul uurimisel tõendamata jäänud episoodidega.

2.4. D. Harrit süüdistatakse selles, et süüdistuse 2. punkti järgi omandatud kanepist andis 2010.a jaanuar kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 30- l korral 0.5 grammi kaupa kanepit E Ele;

27.12.2011.a kohtuistungil andis E. E ütlusi, et ta on varem kanepit tarvitanud ja D. Harrilt ei ole ta kanepit selleks saanud, ehkki nad on koos suitsetanud. Koos suitsetamise kohta märkis

1-11-8854

Lk 99 / 130

E. Es, et kord oli kanep temal kaasas ja kord D. Harril. Kohus tuvastab, et järelikult ta möönas, et ka D. Harri käest on ta siiski kanepit saanud. E. Esi ütluste järgi toimus selliseid koos suitsetamine 30 korral. Ta ei mäleta, millistel kordades sellest D. Harri talle kanepit andis. Iseenesest mäletab, et selliseid koos suitsetamisi oli suvel 2010.a. Samuti on täpsustavalt E. E märkinud, et sellistest koos suitsetamistest D. Harriga, oli võib-olla, et oli ka neid kordi, kus tema andis talle.

Kaitsja pool on esitanud vastuväiteid kõigi D. Harri episoodide kohta, mis puudutab kanepi edasiandmist, et sisuliselt ei ole eluliselt usutav, et keegi seda teeks. Samas leiab kohus, et kohtulikul uurimisel on siiski kinnitust leidnud, et D. Harri on selliseid võimalusi leidnud ka teiste kohtu poolt tuvastatud episoodide kaudu, et ta andis. Järelikult arvestades tõendeid kogumis, tuleb lugeda tõendatuks, et D. Harri tõepoolest ka andis kanepit teinekord tasuta temaga koos suitsetanud isikule. Küsimus on ka selles, kas suitsetamise korras sai kokku ka üks annus või doos. Kohus on seisukohal, et kui neid kordi oli niivõrd palju, siis ilmselt ja on seeläbi eluliselt usutav, et isikud ka suitsetasidki need korrad annuse saamiseks.

Kohus nõustub selles osas prokuröriga, et kohtulikul uurimisel ei ole tõendamist leidnud, et neid kordi oli 30. Kuid arvestades E. Esi ütlusi kogumis, tuleb tõdeda, et kuna E. Es märkis, et 30 korra sees võis ka olla neid kordi, kus tema andis D. Harrile kanepit – järelikult enamasti andis kanepit talle D. Harri. Dubio pro reo leiab kohus, et aluseks tuleb võtta seetõttu keskmine ja lugeda tõendatuks, et D. Harri andis süüdistuses toodud ajal edasi E. Ee 15 korral ühe annuse jagu kanepit ebaseaduslikult.

Siinkohal tuleb veelkord täiendada vastust kaitsja vastuväitele - et ei ole eluliselt usutav, et keegi annaks tasuta kanepit. Nimelt asjaoludest nähtuvalt on jälgitav, et D. Harri sai ka E. E-lt teinekord kanepit ja niisama. Seega sõbralikult suitsetati kanepit ja andis ka niisama see, kel seda parasjagu oli, sest teinekord sai andja jälle ise niisama kanepit vastu. D. Harri märkis, et ta ei tegelenud kindlasti heategevusega, siis ka E. Esi ütluste kohaselt ta sellega ei tegelenudki, vaid sai teinekord jälle ise tasuta kanepit E. Esilt suitsetada.

Kohus on tuvastanud, et D. Harri ütlused on ebausaldusväärsed, käesolevaga on need ütlused ümber lükatud ka E. Ei poolt.

Kaitsja küsis E. Et samuti varasemate aastate kohta, mis värvi ta sokke kandis ja suvel kui korvpalli mängis, kelle pall igal korral oli. Kohus on seisukohal, et iseenesest kaitsja võib selliseid küsimusi esitada, kuid kohus ei leia, et kuna E. E neile konkreetselt vastata ei osanud, et see kummutaks kohtul tõendite kogumist kujunenud siseveendumuse kohaselt tunnistaja ütluste usaldusväärsuse. Seega ka sarnastele küsimustele vastamise jätkamisel nt korvpallis, kasvõi a’la kui palju keskmiselt põrgatati korvini jõudmisel vms, ei ole vastused süüteomenetluse seisukohast olulised ega asjakohased, kuna tõendite kogum – arvestades D. Harrile tuvastatud kuriteo episoode - kinnitab ka modus operandi, et D. Harri kanepit edasi erinevatele isikutele andis. Samuti, kui inimene oma elust kõike detaile ja finisse alati ei mäleta,

1-11-8854

Lk 100 / 130

ei ole ta veel ebausaldusväärne, see on loomulik. On ka suur vahe selles, kas faktid mida tunnistaja mäletab, on seotud süüteoga või mitte ja mida tunnistaja meeldejätmiseks ise oluliseks peab.

Kohus tuvastab, et D. Harri on KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isik, sest ta on 05.09.2007 Pärnu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 184 lg 1 ja § 188 lg 1 alusel (II kd tlk 13-14).

Eeltoodud alusel on esitatud episood tõendamist leidnud ainsa erisusega, et kanepi koguseks oli 15 annust. Seega tegemist on suure kogusega, kuna seda on üle kümne annuse. Arvestades asjaolusid realiseeris antud süüdistuse järgi D. Harri kanepi sellistes annustes edasiandmise vähemalt otsese tahtluse, kuivõrd juhul, kui ta suvel E. Ea kokku sai, toimus ka kanepi suitsetamine. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Järelikult on see kuriteo episood KarS § 184 lg 2 p 2 järgi tuvastamist leidnud. Allpool kohus tuvastab, et D. Harri on käidelnud narkootikume ka isikute grupis, s.o kokkuvõttes KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi.

2.5. D. Harrit süüdistatakse selles, et süüdistuse 2. punkti järgi omandatud kanepist andis 2010.a jaanuar kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 40- l korral 0.5-1 grammi kaupa kanepit H Vule;

27.12.2011.a kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja H V. Ta nimetas D. Harrit oma sõbraks. H. Viiliku ütluste kohaselt ei ole ta D. Harrilt kanepit saanud. Tema ütluste kohaselt tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused ei vasta tõele. Prokurör avaldas H. V ütlustest: „ Ta niisama nagu jagas, et mitte üksi teha, kanep oli tal kogu aeg olemas, ta on mulle kanepit jaganud 40 korral, tõmbasime 0,5 -1 gramm kanepit“. Kohus on seisukohal, et survestamise väid on paljasõnaline. Samuti H. Viilik rääkis, et need ütlused, mis ta andis M. Meigo ja A. Sulu vastu, et need ikkagi on õiged. Seega tunnistaja ütluste alusel teda justkui oleks survestatud üksnes D. Harri episoodi puhul ja ta ei osanud selgitada või ei teadnud, mis ta peas toimus, et ikkagi teiste kohta antud ütlused olid õiged. Kohus saadab H. V-i suhtes kohtuotsuse selle jõustumisel politseile menetlus alustamise otsustamiseks seoses tekkinud valeütluse kahtlusega.

Kuna nii D. Harri kui H. V ütlused on ebausaldusväärsed ja puuduvad ka muud otsesed tõendid selle episoodi kohta. D. Harri kuulub selles süüdistuse episoodis õigeksmõistmisele koos teiste kohtulikul uurimisel tõendamata jäänud episoodidega.

2.6. D. Harrit süüdistatakse selles, et süüdistuse 2. punkti järgi omandatud kanepist andis 2010.a juuni kuni august ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi viiel korral 0.5 grammi kaupa ning ajavahemikul 2010.a september kuni detsember kolmel korral 1.5 grammi kaupa kanepit Marek Klausile;

Kohus on tuvastanud, et D. Harri ütlused on ebausaldusväärsed ja neid ei saa võtta kohtuotsuse aluseks. Samas nimetatud episoodi kohta on andnud 28.12.2011.a istungil Marek Klaus.

1-11-8854

Lk 101 / 130

M. Klausi ütluste kohaselt on ta kanepit saanud A. Sulult, M. Meigolt ja D. Harrilt. M. Klausi ütluste kohaselt sai ta 2010 juuni-detsember D.Harrilt 7 grammi kanepit. Tegemist ei olnud ostmisega, vaid talle anti. Neid koguseid ta üle ei kaalunud, kuid ta on kindel, et selliseid koguseid ta D. Harrilt sai. Näitena tõi M. Klaus, et kui tal on peotäis kanepi puru, võib ta selle järgi öelda, et seal on nt üks gramm. Samuti andis M. Klaus ütlusi selle kohta kui suureks ta peab ühte annust, ta leidis, et selleks ongi 0,5 grammi kanepit.

Kohus arvestades tõendeid kogumis ja siseveendumuse kohaselt, leiab, et M. Klausi ütlustes puudub alus kahelda ja seeläbi esitatud süüdistuse järgi on tõendamist leidnud 7 grammi kanepi edasi andmine D. Harri poolt M. Klausile ja s.o kokku 14 annust (7:0,5) ehk tegemist on ka suure kogusega.

Kohus on tuvastanud, et D. Harri on KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isik. Käesolevaga juba mitmel korral kanepi edasiandmine on vaadeldav kavatsetusega toimepanemisena. Seega käesoleval juhul on realiseerimist leidnud esitatud süüdistus. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud D. Harri puhul puuduvad. Järelikult on see episood KarS § 184 lg 2 p 2 järgi tuvastamist leidnud. Allpool kohus tuvastab, et D. Harri on käidelnud narkootikume ka isikute grupis , s.o kokkuvõttes KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi.

2.7. D. Harrit süüdistatakse selles, et süüdistuse 2. punkti järgi omandatud kanepist müüs 2010.a juuli kuni august ebaseaduslikult Pärnus kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi R Kule;

2010.a juuli kuni august ebaseaduslikult Pärnus kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi R Ke; lisaks kinnitas tunnistaja, et sellest 1 grammist sai ta 4 kuni 6 suitsu, seega kui võtta aluseks väikseim kogus, tuleb kokku 12 doosi, mida ta tarvitas suvel Denisi käest ostetud kanepist, see aeg – suvi – oli tunnistajal eriliselt meeles just seetõttu, et oli koolivaheaeg ning tema kooliajal kanepit ei tõmmanud

27.12.2011 andis kohtuistungil ütlusi tunnistaja R K. R. K ütluste kohaselt suvel paar aastat tagasi sai ta peol tuttavaks D. Harriga ja R. K soovis temalt kanepit osta. Ta sai ka D. Harrilt siis kanepit suve lõpus, augustis ja juulis kuni 3 korda. Üks kogus maksis 300 krooni ja see oli koti sees. Ühest koti kogusest sai ta kokku 4-6 suitsu. Kohus on seisukohal, et arvestades tunnistaja ütlusi, tuleb tõdeda, et need haakuvad esitatud süüdistusega. Kuivõrd tunnistaja ütluste järgi sai ta ühe kotikese sisust 4-6 suitsu, siis see asjaolu haakub esitatud süüdistuses toodud kogusega – järelikult kolmel korral võiski olla koguseks 1 gramm. Seega ei ole oluline, et tunnistaja ei kaalunud antud ostetud kanepi kotti, sest vähemalt ühe grammine kogus on tuvastatav ka asjaolude kaudu. Asjaolu, et tegemist oli kanepiga, on kinnitatud ka modus operandi teise D. Harri episoodidega. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta ühest grammist neli doosi, järelikult kolmel korral kokku sai ta 12 doosi. Tegemist on suure kanepi kogusega kokku.

1-11-8854

Lk 102 / 130

Kohtuistungil selgus kaitsja küsimusest, et vahetult enne tunnistaja ülekuulamist oli tunnistajale tema varasemaid ütlusi andnud lugeda kohtusaali ukse taga politseinik Rain Puust. Kohus nõustub prokuröri poolt kohtuvaidluses esitatud seisukohaga, et see asjaolu ei ole mõjutanud tunnistaja usaldusväärsust ja ta oli vaba istungil rääkima tõtt ning kinnitama seeläbi istungil seda, mis tal meeles oli.

D. Harri ütlused on ebausaldusväärsed teiste episoodide järgi ja samuti on need ütlused ka vastuolus D. Harri ütlustega, kuivõrd ta ei tunnista üldse, et oleks kanepit kellelegi edasi andnud.

Seega antud episood on R. K ütluste alusel tõendamist leidnud ja süüdistuses sisalduv objektiivne koosseis on D. Harri poolt toime pandud kavatsetusega. Kohus on tuvastanud, et D. Harri on KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isik. D. Harri edasimüügiga realiseeris talle inkrimineeritud kuriteokoosseisu kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Järelikult on see kuriteo episood KarS § 184 lg 2 p 2 järgi tuvastamist leidnud.

2.8. D. Harrit süüdistatakse selles, et süüdistuse 2. punkti järgi omandatud kanepist müüs 2010.a juuli kuni august ebaseaduslikult Pärnus kuuel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi Arvo Sulule;

D. Harri ütlused on ka selles episoodis ebausaldusväärsed. Prokurör kohtuvaidluses märkis, et ehkki D. Harri nii mõneski asjaolus tunnistas end kohtueelsel uurimisel süüdi, siis ei ole põhjendust nende ütluste muutmisel. Nimelt põhjendas ta oma ütluste muutmist asjaoluga, et tal tekkis teatud šokiseisund pärast vahistamist, mis toimus 20.01.2011, kuid prokurör märkis, et A. Suluga aset leidnud tehingutest rääkis D. Harri enne vahistamist. Samuti kohtulikul uurimisel sai avaldatud ja uuritud Denis Harri kirjad, mis olid täis ähvardusi tunnistajate suunas ja eriti selles osas, mis puudutab suvel aset leidnud kanepi käitlemist ning D. Harri aktiivselt üritab menetlusse sekkuda. Eeltoodud asjaoludel tuleb jätkuvalt tõdeda, et D. Harri ütlused ei ole usaldusväärsed.

28.12.2011 andis kohtuistungil ütlusi Arvo Sulu, kes kinnitas nimetatud süüdistuses toodud asjaolusid. Samuti märkis A. Sulu, et kuuel korral sai ta ka kuus annust. Ehkki alguses oli A. Sulul istungil meenutamisega raskusi, siis arvestades kogumis tema ütlusi, ei ole kahtlust nende usaldusväärsuses ja selles, et kuuel korral ühe grammi kaupa seda edasi talle anti D. Harri poolt. Asjaolu, et D. Harri tegeles muidu kanepi müügi ja ka edasiandmisega, on kinnitatud ka teiste episoodide kaudu. A. Sulu ütluste kohaselt tarvitas ta kanepit korraga 0,3 kuni 1 gramm. Iseenesest asjaolu, et D. Harri käitles kanepit ka võrdlemisi kõrge THC sisaldusega tõendab ka G. Kiviselja kodust leitud kanep ja selle kohta tehtud ekspertiisiakt.

Samas A. Sulu andis ütlusi, et antud süüdistuse järgi kuuel korral sai ta ka kuus annust (III kd tlk 120 pöördel). Sellest ka kohus selles episoodis lähtub.

1-11-8854

Lk 103 / 130

Seega A. Sulu ütlustega on antud episood tõendamist leidnud ja see süüdistus on D. Harri poolt toime pandud kavatsetusega, kokku sai A. Sulu D. Harrilt kanepit kuue annuse jagu. Kogumis teiste tõendatud episoodidega moodustub suur kogus kanepit KarS § 184 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

2.9. D. Harrit süüdistatakse selles, et süüdistuse 2. punkti järgi omandatud kanepist andis 2010.a juuli kuni november ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 50-l korral 0.5-4 grammi kaupa kanepit So Ole;

D. Harri ei tunnista end esitatud süüdistuses süüdi ja tema ütlused ei ole ka usaldusväärsed. Tunnistaja S. Oa andis aga kohtuistungil ütlusi, et süüdistuses toodud aeg on õige, kuid, kuid erinevalt eeluurimisel öeldust, kinnitas kohtus, et kanep oli tema enda oma, mille oli eelnevalt kuskilt leidnud, samuti selgitas ta, et andis valeütlusi, kuna väidetavalt oli talle postkasti pärast Denissi kinnipidamist saabunud ähvardav kiri ja näidati tõendeid ning kirja enam alles ei ole ning kirjas kästi tal rääkida Denissi peale.

Kohus on seisukohal, et nimetatud episood ei ole tõendamist leidnud, kuna ka S. Oa ütlused on ebausaldusväärsed. See süüdistus on D. Harri poolt toime pandud kavatsetusega. S. O ütluste muutmiseks avaldatud põhjused on paljasõnalised ja eluliselt mitte usutavad. Tema poolt viidatud kirja (kiri ilma ümbrikuta) pole alles. Samas on kohtus uuritud teisi ähvarduskiri, mille autoriks on D. Harri. Eeltoodu alusel, tuleb kohtuotsuse jõustumisel saata kohtul teade valeütluse andmise kahtlusega politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks S. Oomera suhtes.

Kuna muid tõendeid ei ole, siis tuleb D. Harri antud episoodis õigeks mõista. D. Harri kuulub selles õigeksmõistmisele koos teiste kohtulikul uurimisel tõendamata jäänud episoodidega.

2.10. D. Harrit süüdistatakse selles, et süüdistuse 2. punkti järgi omandatud kanepist müüs 2010.a september kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus viiel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi A Pe;

D. Harri ei tunnista end esitatud süüdistuses süüdi ja tema ütlused ei ole ka usaldusväärsed. Samas tõendab antud episoodi 28.12.2011 tunnistaja Ai Pri ütlused, kelle ütluste kohaselt sai ta kindlasti kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit D. Harrilt hinnaga 1 gramm/300 krooni. Annuseks oli A. Pütluste järgi kokku 12 doosi, kuna ta sai ühest grammist 4 doosi. Seega tegemist on suure kogusega. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et enne istungit andis politseitöötaja prokuröri korraldusel ukse taga tunnistajale tema varasemaid ütlusi lugeda, ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses.

Kuivõrd doose oli vähemalt kümme, on tegemist suure koguse kanepiga. Kohus on ülal tuvastanud, et D. Harri on KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isik. Eeltoodu alusel on esitatud

1-11-8854

Lk 104 / 130

süüdistus tõendamist leidnud ja see on D. Harri poolt toime pandud kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. D. Harri on seega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi.

2.11. D. Harrit süüdistatakse selles, et süüdistuse 2. punkti järgi omandatud kanepist müüs 2010.a oktoober kuni november ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 300 krooni ning andis ühise tarvitamise käigus 10-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit Gert Kiviseljale;

D. Harri ei tunnista end esitatud süüdistuses süüdi ja tema ütlused ei ole ka usaldusväärsed. Samas tõendavad antud episoodi G. Kiviselja ütlused. G. Kiviselja ütluste kohaselt tarvitas ta kanepit neljal päeval nädalas ja selle sai ta D. Harrilt viimase kasvandusest.. Kasvatuse periood oli aga kolm kuud. Konkreetselt müüki G. Kiviselja ütlused ei tõenda ja see süüdistuse osa ei ole seega tõendamist leidnud, et toimus müük. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et D. Harri andis ühise tarvitamise käigus 10-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit Gert Kiviseljale ja see süüdistus on D. Harri poolt toime pandud kavatsetusega. Seega tegemist on suure kogusega. Kohus on ülal tuvastanud, et D. Harri on KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isik. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. D. Harri on seega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

2.12. D. Harrit süüdistatakse selles, et süüdistuse 2. punkti järgi omandatud kanepist müüs 2010.a november kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi kanepit hinnaga 50 krooni 1 gramm ning andis ühise tarvitamise käigus kuuel korral 0.5 grammi kaupa kanepit J Ple;

D. Harri ei tunnista end esitatud süüdistuses süüdi ja tema ütlused ei ole ka usaldusväärsed.

27.12.2011.a andis kohtuistungil ütlusi tunnistaja J Pl ja tema ütlused tõendavadki esitatud episoodi. Tunnistaja aga ütles, et ta ei saa lubada, et tehing oli ka jaanuaris, sest talle ei tule meelde, et oleks eurodes kaubeldud. Ehkki november ja detsember 2010 olid tehingud kindlasti. Tunnistaja ütluste kohaselt ostis või sai ta kanepit D. Harrilt 7 grammi saamist ja et tema sai sellest kokku 14 doosi. Järelikult on tegemist suure kogusega, kuna annuseid on vähemalt kümme. Kohus on ülal tuvastanud, et D. Harri on KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isik.

Eeltoodud alusel on D. Harrile esitatud see süüdistuse episood KarS § 184 lg 2 p 2 järgi tõendamist leidnud ja ta tuleb selles süüdi tunnistada. Kuritegu on D. Harri poolt toime pandud kavatsetusega, ehkki kogus on grammi võrra väiksem kui süüdistuses. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

2.13. D. Harrit süüdistatakse selles, et süüdistuse 2. punkti järgi omandatud kanepist müüs 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi R Pe;

1-11-8854

Lk 105 / 130

D. Harri ei tunnista end esitatud süüdistuses süüdi ja tema ütlused ei ole ka usaldusväärsed.

27.12.2011.a andis tunnistaja R. P ütlusi, kes kinnitas sellise koguse kanepi saamist kahel korral D. Harrilt. Tunnistaja ütluste kohaselt oli grammi hinnaks 300 krooni või 20 eurot. Seega R. P ütlustega on antud episood tõendamist leidnud. R. P ütluste järgi sai ta ühest grammist vähemalt neli suitsu.

Eeltoodu alusel on antud episood D. Harri vastu tõendamist leidnud ja see on D. Harri poolt toime pandud kavatsetusega. D. Harri õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Ehkki nimetatud episoodis eraldi võetuna ei ole narkootilise aine suurt kogust, moodustub suur kogus kogumis teiste D. Harri süüdistuse episoodidega.

2.14. D. Harrit süüdistatakse selles, et süüdistuse 2. punkti järgi omandatud kanepist andis 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi ja teisel korral 1 grammi kanepit Ü Vle;

D. Harri ei tunnista end esitatud süüdistuses süüdi ja tema ütlused ei ole ka usaldusväärsed.

27.12.2011 kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja Ü Vo. Ü. Vo ütluste kohaselt on ta kanepit tarvitanud ja on seda saanud ka D. Harrilt 2010.a kahel korral talvel, pärast jõule ja jaanuaris. Kanepit tsai ta D. Harrilt 0,5 grammi ja 1 gramm. 0,5 grammist sai ta kaks doosi ja 1 grammist sai ta kolm doosi.

Kohus on seisukohal, et Ü. Vo ütlustega on täielikult esitatud episood tõendamist leidnud ja see on D. Harri poolt toime pandud kavatsetusega. D. Harri õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Ehkki nimetatud episoodis eraldi võetuna ei ole narkootilise aine suurt kogust, moodustub suur kogus kanepit kogumis teiste D. Harri süüdistuse episoodidega.

2.15. D. Harrit süüdistatakse selles, et süüdistuse 2. punkti järgi omandatud kanepist andis 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi kolmel korral 0.5 grammi kaupa kanepit R Rle;

Prokurör kohtuvaidluses loobus selles episoodis D. Harri süüdistamisest ja seetõttu kohus samuti ei tuvasta KrMS § 301 alusel antud episoodi aset leidmist. D. Harri kuulub selles õigeksmõistmisele koos teiste tuvastamata jäänud episoodidega.

2.16. D. Harrit süüdistatakse selles, et süüdistuse 2. punkti järgi omandatud kanepist andis 2010.a detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi kanepit K Kle.

1-11-8854

Lk 106 / 130

27.12.2011 kohtuistungil K. K eitas antud episoodi aset leidmist. Samuti olid tema ütlused vastuolus tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, kuivõrd K. Knen leidis, et tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused ei vasta tõele ja õigeks tuleks lugeda tema kohtuistungil antud ütlused, siis kohus on seisukohal, et tunnistaja on ebausaldusväärne ja tema ütluseid ei saa võtta kohtuotsuse aluseks. Asjaolu, et tunnistajat survestati ei ole tõendamist leidnud, kuid kuna antud episoodi kohta puuduvad ka muud tõendid, sest D. Harri ütlused on ebausaldusväärsed, siis kohus on seisukohal, et antud episood ei ole tõendamist leidnud. Kaitsja pool viitas, et ülekuulamine kestis väidetavalt survestatud tunnistajate ütluste järgi tunde, et see juba näitab seda, et tegemist oli survestamisega. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et K. Kni ülekuulamise protokolli järgi kohtueelsel uurimisel on uurimistoimingu aluseks märgitud 13:10 ja lõpuks 14:40. Kohus märgib, et isegi tunnistajaga alguses lihtsalt enne ülekuulamist vesteldi, selgitati talle õigused ja kohustused, kui vaatamata sellele tekkis tunnistajas mingigi sisemine hirm, mis takistas tõe rääkimist, ei allu selline hirmu analüüs loogika reeglitele, mistõttu tuleb sellist tunnistajat pidada ebausaldusväärseks.

Samuti ei anna süütavat tõendit selle episoodi kohta K. Kni poolt juhitud sõiduauto läbiotsimine 18.01.2011 (II kd tlk 129-130).

D. Harri kuulub selles õigeksmõistmisele koos teiste kohtulikul uurimisel tõendamata jäänud episoodidega.

3. Samuti süüdistatakse Denis Harrit selles, et tema koos Gert Kiviseljaga hoidis 2011 jaanuarikuus viimase elukohas kanepikasvatusest xxxxxxxxxx boksides nr 27 ja 28 saadud kanepitaime varsi kokku 152.6 grammi ja peenestatud kanepipuru kokku 11.91 grammi, mida koos ka kuivatasid ja pakendasid erinevate koguste kaupa minigrip kilekottidesse. Nimetatud kogus leiti ja võeti ära 20.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus Gert Kiviselja elukohast aadressil xxxxxxxx.

Nimetatud episood on tõendamist leidnud G. Kiviselja ütlustega, tunnistaja C. Re ütlustega, läbiotsimisprotokolliga ja ekspertiisiaktiga.

27.12.2011 kohtuistungil andis ütlusi ka tunnistaja Cie R (G. Kiviselja elukaaslane), kes kinnitas kanepi kasvatuse olemasolu ja et käis seal G. Kiviseljaga ja ka D. Harriga. C. R ütluste järgi tegeles kanepi kasvatamisega D. Harri ja G. Kiviselg. Ta ei osanud istungil vastata kumb kanepi koju tõi konkreetselt, kuid oluline on siinjuures see, et ta sai aru, et sellega tegelevad G. Kiviselg ja D. Harri. Tunnistaja C. R ütluste kohaselt kuivatas kanepit G. Kiviselg nii enda kui D. Harri jaoks. Kohus on seisukohal, et järelikult tõendavad tunnistaja C. R ütlused esitatud süüdistust, et kodust leitud kanepi käitlusega tegelesid isikute grupis nii tema elukaaslane kui D. Harri.

28.12.2011.a G. Kiviselja ütluste kohaselt oli D. Harril garaažis kanepikasvatus ja ka tema käis neid kastmas. Ta ei käinud seal üksi, vaid temaga on olnud kaasas ka D. Harri või Ce R. Taimede kuivatamine toimus G. Kiviselja kodus ja D. Harri oli sellest teadlik ning palus, et G.

1-11-8854

Lk 107 / 130

Kiviselg neid kodus hoiaks. Järelikult tegutseti isikute grupis nagu kinnitas ka C. R. Kodus olid siis lehed ja oksad, viimaseid ei kogutud tarvitamiseks. G. Kiviselg arvas, et varsi ei suitseta keegi. Samas läbiotsimisel ära võetud varred tõi G. Kiviselja juurde hoida D. Harri. G. Kiviselja ütluste kohaselt oli tal D. Harriga kokkulepe, et kuna ta käib taimi hooldamas, siis saab ta osa saagist endale. Kui taimed olid kuivatatud, siis pani K. Kiviselg need minigrip kilekotti ja osa läks D. Harrile ja osa jäi talle. Järelikult tegutseti isikute grupis antud kanepi käitlemisesse puudutavas – kokkuleppel D. Harriga hoiti kanepit K. Kiviselja elukohas ja kuivatati ning pakendati kooskõlastatult. Samuti andis G. Kiviselg ütlusi, et kodust ära võetud kanepi lehed oli ta juba unustanud, et need tal alles olid.

Kohus tuvastab, et süüdistuses nimetatud kanepi kogus leitigi ja võeti ära 20.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus Gert Kiviselja elukohast aadressil Xxxxxx (läbiotsimiseprotokoll 20.01.2011, II kd tlk 114-118). Samuti võeti kaasa kaal. Järelikult kinnitab K. Kiviselja ütlusi ka läbiotsimisprotokoll. Denis Harri eitab seda tegu, kuid tema ütlused on vastuolus nii kaassüüdistava kui tunnistaja Ce Re ütlustega, sest viimased kinnitavad esitatud süüdistust.

Leitud taimedele tehti samuti ekspertiis ning ekspertarvamuse (II dk tlk 48) kohaselt leitud kanepivarte THC sisaldus on 0.51% ja peenestatud kanepi THC sisaldus on 2.9%. Seega on Gert Kiviselja antud ütlused õiged selles osas, et tegemist oli väga kehva materjaliga, kuid kuna THC sisaldus on leitud kanepil üle 0.2%, siis see on piisav keskmisele isikule joobe tekitamiseks ning arvutuslikult saaks sellest kogusest joobe 219 isikut, mis on enam kui 10-le isikule joobe tekitamine.

Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud esitatud süüdistus täielikult. Kohus on ülal tuvastanud, et D. Harri on KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isik. Kuivõrd D. Harri ja G. Kiviselg tegutsesid süüdistuses toodud kanepi käitlemises planeeritult, samuti kooskõlastatult ja kokkuleppel, s.o isikute grupis, on inkrimineeritud objektiivne koosseis D. Harri poolt realiseeritud üksnes kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, järelikult kohus tunnistab D. Harri antud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi süüdi.

4. Samuti süüdistatakse Denis Harrit selles, et tema 2010 detsembrikuus viis Arvo Sulu elukoha keldriboksi hoiule kanepikasvatusest xxxxxxx boksides nr 27 ja 28 saadud 17.79 grammi kanepit. Nimetatud kogus leiti ja võeti politsei poolt ära 18.01.2011.a Arvo Sulu elukohas xxxxxxxxxxx teostatud läbiotsimise käigus.

Arvo Sulu andis kohtuistungil ütlusi (III kd, tlk 120 all) kellelt pärinesid asjad ja kanep, mis leiti 18.01.2011.a läbiotsimisel tema keldrist (II kd tlk 86-90, 92, tlk 134-138). A. Sulu ütluste kohaselt kahes kilekotis olev kanep oli ostetud tema poolt O. Liblikult viimasest korrast. Kanep aga mis oli 17, 9 grammi A4 lehe vahel oli aga D. Harrilt saadud nagu asjadki.

Kohus on tuvastanud, et D. Harri ütlused ei ole usaldusväärsed.

1-11-8854

Lk 108 / 130

Ekspertarvamuse kohaselt piisab vähemalt 0,2% THC sisaldusega kanepist kümnele inimesele 7,5 grammist. Käesolevas kohtuasjas on D. Harri poolt käideldud kanepi keskmiseks doosiks keskmiselt 0,5 grammi. Leitud kanep saadeti ka ekspertiisi ja ekspertarvamuse (II kd tlk 48) kohaselt on antud kanep, täpsemalt 17,79 grammi THC sisaldusega 4,4%. Seega tegemist on kõrge THC sisaldusega kanepiga. Arvestades tõendeid kogumis on selle ühekordseks annuseks 0,5 grammi ja suureks koguseks 5 grammi kanepit.

Antud süüdistuse episood on seega tõendamist leidnud A. Sulu ütlustega, läbiotsimisprotokolli ja vaatlusprotokolliga ning ekspertiisiaktiga. Arvestades D. Harri poolt toime pandud episoodide arvu, mida kohus on juba ülal tuvastanud, tuleb asuda seisukohale, et D. Harri tegutses kavatsetult objektiivse koosseisu realiseerimisel. Samuti D. Harri on KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isik. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, järelikult kohus tunnistab D. Harri antud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi. Kokkuvõttes seega kohus tuvastab, et Denis Harri, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, sh grupis koos Gert Kiviseljaga, vahendamise ning edasiandmisega isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

10.2. Denis Harri süüdistus KarS § 188 lg 2 p 1 ja 2 järgi

Samuti süüdistatakse Denis Harrit selles, et tema olles üürinud 17.07.2010.a Pärnumaal Tootsi alevikus Sõmera 10 boksid nr 27 ja 28, istudas hiljemalt oktoobrikuu alguses enda kasutuses olevas ja kanepitaimede kasvatamiseks kohandatud garaažis hoitavatesse vähemalt 10 kanepitaime. Nimetatud taimi kasvatas ja hooldas Denis Harri korrapäraselt koos Gert Kiviseljaga, hoides neid veega kastmise ja harvendamise teel elujõuliste ja kasvavatena kuni 2011.a jaanuar.

Kohus on tuvastanud, et D. Harri ütlused on ebausaldusväärsed ja neid ei saa seetõttu võtta kohtuotsuse aluseks.

27.12.2011.a kohtuistungil andis ütlusi Mn Pp. Tema ütluste kohaselt 2010 sügisel sõitsid nad D. Harriga Tootsi. Nad läksid koos D. Harriga seal ühte garaaži, kus sees olid kanepitaimed. Nad olid kapis, milles oli valgustus. D. Harri kastis taimi ja noppis närbunud lehti ära. 2010 helistas D. Harri M. Ppa emal ja nõudis raha, kuna ta olevat varastanud ära D. Harri kalli vara. M. P sai kohe aru, et D. Harri süüdistas teda ta kanepitaimede varguses. Kuid M. P ütluste kohaselt ei teadnud tema vargusest aga midagi. Kohus tuvastab, M. Ppa ütluste kohaselt, et taimed olid sel ajal elujõulised ja küllaldaselt suured ja neid jätkus ka selleks, et ka närbunud lehti ära võtta. M. Pp märkis, et taimi võis olla kuni 20. Samuti kohus tuvastab, et arvestades G. Kiviselja ütlusi, olid taimed painutatud spetsiaalselt, et nad põõsa moodi välja kasvaksid, mistõttu võis üksnes tunduda, et neid oli väga palju ehk nt kasvõi 20.

1-11-8854

Lk 109 / 130

Samaselt andis ka süüdistatav G. Kiviselg ütlusi, et nad kasvatasid D. Harriga kanepit antud garaažis ja et toimus nende taimede eest hoolitsemine. Samuti hiljem läbiotsimisel (II kd tlk 114-118) G. Kiviselja elukohast saadud kanep oli sellest kasvatusest ja toodud hoidmiseks ning pakendamiseks G. Kiviselja juurde D. Harri poolt. Tõepoolest ka G. Kiviselg andis ütlusi, et ühel hetkel taimed varastati. Ka süüdistatav M. K kinnitas kohtuistungil, et käis Tootsis antud garaažis ja seal olid kanepitaimed kapis. Neid oli kapis liiga palju, et arvata, et tegemist oleks olnud vaid ühega, märkis samuti M. Ks.

Seega arvestades G. Kiviselja, M. Klausi ja M. Pa ütlusi on igati tõendamist esitatud süüdistus. Asjaolu, et taimed olid elujõulised ja neid ka selleks hooldati süüdistuses toodud ajal on samuti kinnitatud G. Kiviselja ja M. Pa ütlustega. Samuti on läbiotsimisel ära võetud lambid jm asjad ja vaadeldud garaaž (II kd tlk 124-128) ja dokumentaalse tõendina on vastuvõetud ka selle garaaži rendileping (II kd tlk 122-123). Kuivõrd kanepit ka pakendati hiljem G. Kiviselja elukohas, on selge, et kanep ei olnud mõeldud vaid D. Harri enda tarbeks, vaid peaasjalikult edasiandmiseks ja müümiseks ning et tegemist oli ebaseadusliku kasvatusega. D. Harri ja G. Kiviselg hoolitsesid koos nimetatud kanepitaimede eest. G. Kiviselja ütluste kohaselt võis ta seetõttu sealt ka enda tarbeks kanepit saada.

Kohus on juba tuvastanud eelnevalt, et D. Harri on varem toime pannud narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo, seetõttu on ta ka KarS § 188 lg 2 p 2 tähendatud isik. Kuivõrd süüdistus on tõendamist leidnud, et D. Harri kasvatas ebaseaduslikult kanepit ja tegi seda koos G. Kiviseljaga, realiseeris D. Harri KarS § 188 lg 2 p 1, 2 ettenähtud objektiivse koosseisu tunnused täielikult. Kuivõrd tegemist oli planeeritud ja sihipärase tegevusega – kanepikasvatamine, on koosseis realiseeritud kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab seetõttu D. Harri esitatud süüdistuses süüdi.

10.3. Denis Harri süüdistus KarS § 213 lg 1 järgi

Samuti süüdistatakse Denis Harrit selles, et tema elades koos vanaisa A Hga ühel aadressil xxxxxx võttis salaja oma valdusse A H nimele välja antud Swedbank AS pangakaardi, mis on seotud kontonumbriga xxxxxxxx ning teades varasemast ajast pangakaardi PIN koodi, võttis varalise kasu saamise eesmärgil, - 29.12.2010.a kella 13:23 ajal Swedbank AS sularahaautomaadist HAN00159 aadressilt Pärnu, Väike Kuke 9 A Hle kuuluvalt pangakontolt viimase teadmata ja nõusolekuta välja sularaha summas 5000 krooni; - 30.12.2010.a kella 16:35 ajal Swedbank AS sularahaautomaadist EYP00009 aadressilt Pärnu, Side 14 A H kuuluvalt pangakontolt viimase teadmata ja nõusolekuta välja sularaha summas 5000 krooni;

1-11-8854

Lk 110 / 130

- 02.01.2011.a kella 21:10 ajal Swedbank AS sularahaautomaadist HAN00431 aadressilt x Aer He kuuluvalt pangakontolt viimase teadmata ja nõusolekuta välja sularaha summas 300 eurot ning - 03.01.2011.a kella 15:28 ajal Swedbank AS sularahaautomaadist EYP00026 aadressilt Tallinn, Nõmme tee 23a Ar He kuuluvalt pangakontolt viimase teadmata ja nõusolekuta välja sularaha summas 300 eurot.

Kokku tekitas Denis Harri oma käitumisega kannatanu Ar He varalise kahju 1239 eurot ja 12 eurosenti. Kohtuistungil D. Hi vanaisa A. H loobus hagist.

Nimetatud süüdistuse paikapidavuses puudub vaidlus, kuivõrd D. Harri möönab antud kuriteo toimepanemist. On täiesti selge, et korduvalt automaadist raha võttes sai ta igati aru, et see kaart kuulub tema vanaisale ning tema vastupidised väited selles osas on alusetud ja ennast õigustavad. Samuti on antud episood täielikult tõendamist leidnud 18.01.2011 AS-st Swedbankist saadud vastusega sularahaautomaadi kaamera ja väljavõtete kohta (II kd tlk 107113). Konto väljavõtted ja pildid D. Harrist haakuvad täielikult esitatud süüdistusega.

Seega on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, et Denis Harri, varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamisega, pani toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. D. Harri pani kuriteo toime kavatsetult, sest võttis raha välja korduvalt ja oli igati teadlik, et kaart ja nö sellel olev raha on talle võõras. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel tunnistab kohus D. Harri esitatud süüdistuses süüdi.

Kokkuvõttes: - D. Harri tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2, KarS § 188 lg 2 p 1 ja 2 ja KarS § 213 lg 1 järgi. - Samas D. Harri tuleb õigeks mõista KarS § 184 lg 2 p 2 järgi järgmistes episoodides: 1) õigeks mõista süüdistuses, mille kohaselt D. Harri andis 2009.a september kuni oktoober ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi kanepit Mn Ppale; 2) õigeks mõista süüdistuses, mille kohaselt D. Harri andis 2010.a jaanuar kuni juuni ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 30-l korral ja 2010.a detsembris neljal korral kanepit Ro Pillale; 3) õigeks mõista süüdistuses, mille kohaselt D. Harri andis 2010.a jaanuar kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 40-l korral 0.5-1 grammi kaupa kanepit H Vkule; 4) õigeks mõista süüdistuses, mille kohaselt D. Harri andis 2010.a juuli kuni november ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 50-l korral 0.5-4 grammi kaupa kanepit So Orale;

1-11-8854

Lk 111 / 130

5) õigeks mõista KrMS § 301 alusel süüdistuses, mille kohaselt D. Harri andis 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi kolmel korral 0.5 grammi kaupa kanepit Rd Rile; 6) õigeks mõista süüdistuses, mille kohaselt D. Harri andis 2010.a detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi kanepit K Kle.

XI. Gert Kiviselja süüdistused KarS § 188 lg 2 p 1 ja KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi

1. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Gert Kiviselga selles, et tema koos Denis Harriga, kes oli 17.07.2010.a üüritud ja kohandatud garaaži, aadressil xxxxx boksides nr 27 ja 28, istutanud hiljemalt oktoobri alguses pottidesse vähemalt 10 kanepitaime, kasvatas ja hooldas korrapäraselt kanepitaimi, hoides neid veega kastmise ja harvendamise teel elujõuliste ning kasvavatena kuni 2011 jaanuar.

Kohus on tuvastanud, et D. Harri ütlused on ebausaldusväärsed ja neid ei saa seetõttu võtta kohtuotsuse aluseks.

27.12.2011.a kohtuistungil andis ütlusi Mn Pepp. Tema ütluste kohaselt 2010 sügisel sõitsid nad D. Harriga Tootsi. Nad läksid koos D. Harriga seal ühte garaaži, kus sees olid kanepitaimed. Nad olid kapis, milles oli valgustus. D. Harri kastis taimi ja noppis närbunud lehti ära. 2010 helistas D. Harri M. Pa emal ja nõudis raha, kuna ta olevat varastanud ära D. Harri kalli vara. M. P sai kohe aru, et D. Harri süüdistas teda ta kanepitaimede varguses. Kuid M. Pa ütluste kohaselt ei teadnud tema vargusest aga midagi. Kohus tuvastab, M. Pa ütluste kohaselt, et taimed olid sel ajal elujõulised ja küllaldaselt suured ja neid jätkus ka selleks, et ka närbunud lehti ära võtta. M. P märkis, et taimi võis olla kuni 20. Samuti kohus tuvastab, et arvestades G. Kiviselja ütlusi, olid taimed painutatud spetsiaalselt, et nad põõsa moodi välja kasvaksid, mistõttu võis üksnes tunduda, et neid oli väga palju ehk nt kasvõi 20.

Samaselt andis ka süüdistatav G. Kiviselg ütlusi, et nad kasvatasid D. Harriga kanepit antud garaažis ja et toimus nende taimede eest hoolitsemine. Samuti hiljem läbiotsimisel (II kd tlk 114-118) G. Kiviselja elukohast saadud kanep oli sellest kasvatusest ja toodud hoidmiseks ning pakendamiseks G. Kiviselja juurde D. Harri poolt. Tõepoolest ka G. Kiviselg andis ütlusi, et ühel hetkel taimed varastati. Ka süüdistatav M. Klaus kinnitas kohtuistungil, et käis Tootsis antud garaažis ja seal olid kanepitaimed kapis. Neid oli kapis liiga palju, et arvata, et tegemist oleks olnud ühega, märkis samuti M. Klaus.

Seega arvestades G. Kiviselja, M. Klausi ja M. Ppa ütlusi on igati tõendamist esitatud süüdistus. Asjaolu, et taimed olid elujõulised ja neid ka selleks hooldati süüdistuses toodud ajal on samuti kinnitatud G. Kiviselja ja M. Pa ütlustega. Samuti on läbiotsimisel ära võetud lambid jm asjad

1-11-8854

Lk 112 / 130

ja vaadeldud garaaž (II kd tlk 124-128) ja dokumentaalse tõendina on vastuvõetud ka selle garaaži rendileping (II kd tlk 122-123).

Kuivõrd kanepit ka pakendati hiljem G. Kiviselja elukohas, on selge, et kanep ei olnud mõeldud vaid D. Harri enda tarbeks, vaid peaasjalikult edasiandmiseks ja müümiseks ning et tegemist oli ebaseadusliku kasvatusega. D. Harri ja G. Kiviselg hoolitsesid koos nimetatud kanepitaimede eest. G. Kiviselja ütluste kohaselt võis ta seetõttu sealt ka enda tarbeks kanepit saada.

Eeltooduga on süüdistus tõendamist leidnud, et G. Kiviselg kasvatas ebaseaduslikult kanepit ja tegi seda koos D. Harriga, realiseeris G. Kiviselg KarS § 188 lg 2 p 1 ettenähtud objektiivse koosseisu tunnused täielikult.

Kuivõrd tegemist oli planeeritud ja sihipärase tegevusega – kanepikasvatamine, on koosseis realiseeritud kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus seega tunnistab Gert Kiviselja süüdi selles, et tema koos Denis Harriga tegeles kanepi ebaseadusliku kasvatamisega ja seeläbi pani toime KarS § 188 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Samuti süüdistatakse Gert Kiviselga selles, et tema hoidis 2011.a jaanuaris oma elukohas Pärnu linnas Vingi tn 11-1 eelnevalt enda poolt kasvatatud kanepitaime varsi kokku 152.6 grammi ja peenestatud kanepipuru kokku 11.91 grammi, mida koos Denis Harriga kuivatasid ja pakendasid erinevate koguste kaupa minigrip kilekottidesse. Nimetatud kogus leiti ja võeti politsei poolt ära 20.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus Gert Kiviselja elukohast.

Nimetatud episood on tõendamist leidnud G. Kiviselja ütlustega, tunnistaja C. R ütlustega, läbiotsimisprotokolliga ja ekspertiisiaktiga.

27.12.2011 kohtuistungil andis ütlusi ka tunnistaja Ce R (G. Kiviselja elukaaslane), kes kinnitas kanepi kasvatuse olemasolu ja et käis seal G. Kiviseljaga ja ka D. Harriga. C. R ütluste järgi tegeles kanepi kasvatamisega D. Harri ja G. Kiviselg. Ta ei osanud istungil vastata kumb kanepi koju tõi konkreetselt, kuid oluline on siinjuures see, et ta sai aru, et sellega tegelevad G. Kiviselg ja D. Harri. Tunnistaja C. Re ütluste kohaselt kuivatas kanepit G. Kiviselg nii enda kui D. Harri jaoks. Kohus on seisukohal, et järelikult tõendavad tunnistaja C. R ütlused esitatud süüdistust, et kodust leitud kanepi käitlusega tegelesid isikute grupis nii tema elukaaslane kui D. Harri.

28.12.2011.a G. Kiviselja ütluste kohaselt oli D. Harril garaažis kanepikasvatus ja ka tema käis neid kastmas. Ta ei käinud seal üksi, vaid temaga on olnud kaasas ka D. Harri või C R. Taimede kuivatamine toimus G. Kiviselja kodus ja D. Harri oli sellest teadlik ning palus, et G.

1-11-8854

Lk 113 / 130

Kiviselg neid kodus hoiaks. Järelikult tegutseti isikute grupis nagu kinnitas ka C. Rosse. Kodus olid siis lehed ja oksad, viimaseid ei kogutud tarvitamiseks. G. Kiviselg arvas, et varsi ei suitseta keegi. Samas läbiotsimisel ära võetud varred tõi G. Kiviselja juurde hoida D. Harri. G. Kiviselja ütluste kohaselt oli tal D. Harriga kokkulepe, et kuna ta käib taimi hooldamas, siis saab ta osa saagist endale. Kui taimed olid kuivatatud, siis pani K. Kiviselg need minigrip kilekotti ja osa läks D. Harrile ja osa jäi talle. Järelikult tegutseti isikute grupis antud kanepi käitlemisesse puudutavas – kokkuleppel D. Harriga hoiti kanepit K. Kiviselja elukohas ja kuivatati ning pakendati kooskõlastatult. Samuti andis G. Kiviselg ütlusi, et kodust ära võetud kanepi lehed oli ta juba unustanud, et need tal alles olid.

Kohus tuvastab, et süüdistuses nimetatud kanepi kogus leitigi ja võeti ära 20.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus Gert Kiviselja elukohast aadressil xxxxxx (läbiotsimiseprotokoll 20.01.2011, II kd tlk 114-118). Samuti võeti kaasa kaal. Järelikult kinnitab K. Kiviselja ütlusi ka läbiotsimisprotokoll.

Denis Harri eitab seda tegu, kuid tema ütlused on vastuolus nii kaassüüdistava kui tunnistaja Cassie Rosse ütlustega, sest viimased kinnitavad esitatud süüdistust. Kohus on ka tuvastanud, et D. Harri ütlused on üldse ebausaldusväärsed.

Leitud taimedele tehti samuti ekspertiis ning ekspertarvamuse (II dk tlk 48) kohaselt leitud kanepivarte THC sisaldus on 0.51% ja peenestatud kanepi THC sisaldus on 2.9%. Seega on Gert Kiviselja antud ütlused õiged selles osas, et tegemist oli väga kehva materjaliga, kuid kuna THC sisaldus on leitud kanepil üle 0.2%, siis see on piisav keskmisele isikule joobe tekitamiseks ning arvutuslikult saaks sellest kogusest joobe 219 isikut, mis on enam kui 10-le isikule joobe tekitamine.

Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud esitatud süüdistus täielikult. Kuivõrd D. Harri ja G. Kiviselg tegutsesid süüdistuses toodud kanepi käitlemises kooskõlastatult ja kokkuleppel, on realiseeritud objektiivne koosseis isikute grupis KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Kuivõrd kanepikasvatamine ja sellest kasvatusest saadu omamine on vaadeldav kõik ühe tegevusena, siis KarS § 188 lg 2 p 1 koosseisu realiseerimine ei muuda käesolevas episoodis G. Kiviselga veel KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isikuks. Kanepi lehtede puru hoidmine on G. Kiviselja poolt realiseeritud kavatsetusega. Asjaolu, et G. Kiviselg ütles, et ta ei teadnud, et kanepivarsi suitsetatakse, on nende hoidmine siiski vaadeldav kaudse tahtlusena, kuna D. Harri palus neid varsi hoida tal oma elukohas, seega pidi ta möönma, et tegemist on ilmselt keelatud kanepiga. Kogumis on aga tegu siiski toime pandud kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd valistavad asjaolud puuduvad, järelikult kohus tunnistab G. Kiviselja antud süüdistuses süüdi

Kokkuvõttes, kohus tunnistab G. Kiviselja süüdi esitatud süüdistustes KarS § 188 lg 2 p 1 ja KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Antud koosseisud moodustavad ideaalkogumi, sest kanepikasvatamise eesmärk oligi, et seda hoida ja käidelda G. Kiviselja elukohas enne selle võimalikku edasist käitlemist D. Harri poolt.

1-11-8854

Lk 114 / 130

XII. Marek Klausi süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

1. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Marek Klausi selles, et tema olles varem toime pannud KarS § 184 lg 1 sätestatud kuriteo (kriminaalasi nr 10250100470), omandas: 1.1. 2010.a märts kuni november ebaseaduslikult Pärnus Margo Meigolt korduvalt 0.5-2 grammi kaupa kokku vähemalt 6.5 grammi narkootilist ainet kanepit, millest saab arvutuslikult 13 ühekordset annust;

28.12.2011.a andis süüdistatav M. Klaus kohtuistungil ütlusi (III kd tlk 119), et 2010.a märts kuni november sai M. Meigolt kokku 6,5 grammi kanepit ja ostis selle kokku väikesemate kogustega. Ka M. Meigo on oma ütlustega sellist perioodi ja kogust kinnitanud. M. Klausi ütluste kohaselt piisab üheks doosiks 0,5 grammist kanepist, seega kokku ongi 13 ühekordset annust ehk suur kogus narkootilist ainet. M. Klaus ei ole KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isik, sest teda pole varem karistatud narkootikumidega seotud süüteo eest ehk selle kohta puudub jõustunud kohtulahend (I kd tlk 81-82, II kd tlk 93-96).

Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud kõik objektiivse koosseisu tunnused KarS § 184 lg 1 järgi. M. Klaus realiseeris koosseisu kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab M. Klausi antud episoodis süüdi KarS § 184 lg 1 järgi.

1.2. 2010.a august kuni november ebaseaduslikult Pärnus Arvo Sulult korduvalt 0.5- 1 grammi kaupa kokku vähemalt 27.5 grammi narkootilist ainet kanepit, millest saab arvutuslikult 55 ühekordset annust;

28.12.2011.a andis süüdistatav M. Klaus kohtuistungil ütlusi (III kd tlk 119), et 2010 august kuni november sai A. Sulult kokku 27,5 grammi kanepit. Seega nii Marek Klaus kui A. Sulu on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. M. Klausi ja A. Sulu ütlustega on antud episood tõendamist leidnud. M. Meigo ütluste kohaselt piisas ühest doosiks 0,5 grammi kanepist, järgelikult antud kogus vastab 55 doosile ehk tegemist on suure kanepi kogusega. Kuivõrd käesoleva süüdistuse episoodid ei eristu ajaliselt – s.t süüdistustes toodud perioodid kattuvad vähemalt osaliselt teiste episoodidega, siis see tuvastatavat korduvust KarS § 184 lg 2 p 2 mõttes ei moodusta. Samuti oli M. Klausil läbivalt üks tahtlus – ise tarvitada ja ka edasi müüa, sest oli vaja raha teenida, kuna sissetulek töötuse tõttu puudus. Selline süstemaatiline kanepi omandamine viitab kavatsetusele. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab M. Klausi antud episoodis süüdi KarS § 184 lg 1 järgi.

1-11-8854

Lk 115 / 130

1.3. 2010.a juuni kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus Denis Harrilt 0.5-2 grammi kaupa kokku vähemalt 7 grammi narkootilist ainet kanepit, millest saab arvutuslikult 14 ühekordset annust;

Kohtuistungil andis M. Klaus ütlusi, et antud süüdistus peab paika. Samuti märkis ta, et D. Harri käest ta kanepit ei ostud, vaid talle anti seda D. Harri poolt ühise tarvitamise käigus. Neid koguseid ta üle ei kaalunud, kuid ta on kindel, et selliseid koguseid ta D. Harrilt sai. Näitena tõi M. Klaus, et kui tal on peo täis kanepi puru, võib ta selle järgi öelda, et seal on nt üks gramm. Kokku saadi 14 annust (7:0,5) ehk tegemist on ka suure kogusega.

Kohus on tuvastanud kohtuotsuse põhjenduste osas D. Harri süüdistust analüüsides, et D. Harri ütlused ei ole usaldusväärsed. Järelikult tõendavad antud episoodi täielikult M. Klausi ütlused. Ka antud episood ei moodusta korduvust, sest osaliselt periood kattub eelmiste süüdistustega ja seetõttu ei saa eristada episoode täielikult, tegu on ka jätkuva kuriteoga.

Kõik objektiivse koosseisu tunnused on täidetud. Koosseis on realiseeritud vähemalt otsese tahtlusega, sest M. Klaus sai kanepit D. Harrilt ühise tarvitamise käigus. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab M. Klausi antud episoodis süüdi KarS § 184 lg 1 järgi.

1.4. Nimetatud kogusest tarvitas kanepit Marek Klaus ise, kuid ka: 1.4.1. müüs 2010.a august kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus vähemalt kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi Kr Kle;

M. Klaus andis kohtuistungil ütlusi, et kui ta kanepi müügiga tegeles, siis müüs seda 0,5 grammi hinnaga 150 krooni ja 1 gramm hinnaga 300 krooni. Kanepi müügiga tegeles ta seetõttu, et raha teenida, kuna oli töötu ja polnud sentigi raha. M. Klausi ütluste kohaselt müüski ta K. Kurrikule kolmel korral ühe grammi kanepit süüdistuses toodud ajal. 22.12.2012 K. K ütles, et on kanepit saanud M. Meigo käest kolmel korral ja ühel korral ka ostnud ning ühest grammist jätkus kaks kuni mitu korda. Kuivõrd M. Klaus mäletas, et ta on vaid ühel korral ostnud 300 krooni eest kanepit, siis kohus lähtub in dubio pro reo M. Ki ütlustest, et ühel korral ostis grammi ja kahel korral sai niisama.

Järelikult eeltooduga on antud episood tõendamist leidnud. Kolmest grammist saadi vähemalt 6 annust. Antud episood moodustab kogumis teiste episoodidega KarS § 184 lg 1, kuna selle episoodi kanepi kogus on väike. Episood on toime pandud kavatsetult, sest M. Klaus müüs kanepit. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab M. Klausi antud episoodis süüdi.

1.4.2. müüs 2010.a novembris ebaseaduslikult Pärnus vähemalt ühel korral 0.5 grammi hinnaga 150 krooni ning 2010.a november kuni detsember andis Pärnus ebaseaduslikult ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt kahel korral 0.5 grammi kaupa kanepit R Rile;

1-11-8854

Lk 116 / 130

M. Klaus tunnistas antud episoodi paikapidavust kohtuistungil. Seega antud episood on tõendamist leidnud M. Klausi ütlustega. Kokku müüs ja andis edasi M. Klaus R. Rle kolm doosi. Antud episood moodustab kogumis teiste episoodidega KarS § 184 lg 1, kuna selle episoodi kanepi kogus on väike. Episood on toime pandud kavatsetult, sest M. Klaus müüs ja andis edasi kanepit. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab M. Klausi antud episoodis süüdi.

1.4.3. andis 2010.a detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt ühel korral 1 grammi kanepit J Pile;

27.12.2011 andis kohtuistungil ütlusi ka tunnistaja J. Pl, kes kinnitas ütlustega antud episoodi paikapidavust. Täpsustavalt märkis tunnistaja, et M. Klaus andis kanepi edasi ühise tarvitamise käigus ja kokku oligi üks gramm, millest tema sai ühedoosi. Seega kuna tegemist oli ühise tarvitamisega, siis kohus tuvastab, et anti edasi 0,5 grammi kanepit, mis oli üks doos. Ka M. Klaus on eeltoodut ütlustega kinnitanud. Antud episood moodustab kogumis teiste episoodidega KarS § 184 lg 1, kuna selle episoodi kanepi kogus on väike. Episood on toime pandud kavatsetult, sest M. Klaus müüs kanepit. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab M. Klausi antud episoodis süüdi. 1.4.4. müüs 2010.a mai kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus vähemalt 10-l korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi J T-le.

22.12.2011 andis kohtuistungil ütlusi tunnistaja J T, kes kinnitas oma ütlustega süüdistuse paikapidavust täielikult. Samuti on oma ütlustega end süüdi tunnistanud M. Klaus. 10 grammi kanepit annab 20 doosi. Tegemist on suure kogusega ja arvestades M. Klausi süstemaatilist tegutsemist kanepikäitluses, on objektiivne koosseis realiseeritud kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab M. Klausi antud episoodis süüdi KarS § 184 lg 1 järgi.

Kokkuvõttes, tuleb M. Klaus esitatud süüdistuste järgi KarS § 184 lg 1 alusel süüdi tunnistada.

XIII. Prokuröri taotlus konfiskeerimiseks

Prokurör esitas taotluse vara konfiskeerimiseks, kuna kogutud tõendite pinnalt on kindlaks tehtud ka see, et süüdistatavad on eelkirjeldatud kuritegude toimepanemisest teeninud vahetult kriminaaltulu.

Nimetatud tulud tuleb konfiskeerida ja prokurör viitas ka konkreetsetele tuludele:

1-11-8854

Lk 117 / 130

- Andrey Egorov sai süüteoga 22 624 eurot, Dmitri Rõhlinski sai süüteoga 7503 eurot, Oskar Liblik sai süüteoga 1137 eurot, mis kuulub KarS § 831 lg 1 järgi isikult konfiskeerimisele, lisaks KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 järgi arestitud sularaha summa (23.02.2011.a Pärnu Maakohtu määrusega arestitud konfiskeerimise tagamiseks, II kd tlk 97 jj); - Ilja Velikihh sai süüteoga 3380 eurot, Margo Meigo sai süüteoga 1060 eurot, Arvo Sulu sai süüteoga 1262 eurot, Denis Harri sai süüteoga 188 eurot, Marek Klaus sai süüteoga 220 eurot.

1. Kohus on seisukohal, et kuivõrd on tuvastamist leidnud A. Egorovi süüdistused, tuleb KarS § 83-1 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja mõista A. Egorovilt kriminaaltulu.

D. Rõhlinsile kanepi müümisega sai A. Egorov kriminaaltulu vähemalt 277 500 krooni (1110 x 250) ehk 17735.48 eurot. O. Liblikule kanepi müümisega teenis A. Egorov kriminaaltulu 76 500 krooni (450 x 170) ehk 4889.24 eurot. Kokku seega sai ta kriminaaltulu 22624.72 eurot, mille kohus mõistab A. Egorovilt konfiskeerimise asendamise korras välja.

2. Kohus on seisukohal, et kuivõrd on tuvastamist leidnud D. Rõhlinski süüdistused, tuleb KarS § 83-1 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja mõista temalt kriminaaltulu. Samas kohus ei nõustu prokuröriga, et D. Rõhlinksilt tuleks see välja mõista täies või isegi enamas ulatuses, sest isik on oma ütlustega kriminaalmenetlusele kaasa aidanud ja andnud ka ennast süüstavaid ütlusi. Ta on üliõpilane ja tal puuduvad sissetulekud ning vara. Seega on isiku resotsialiseerumise huvides, et talle pandavad kohustused ei saaks olema liialt koormavad, liiatigi menetluse tõttu, millele ta ka ise on kaasa aidanud. Seeläbi kohus leiab, et KarS § 83-1 lg 1 ja lg 3 § 84 alusel tuleb konfiskeerimise asendamise korras välja mõista temalt kriminaaltulu väiksemas ulatuses, s.o 300 eurot riigi tuludesse.

3. Kohus on seisukohal, et kuivõrd on tuvastamist leidnud O. Libliku süüdistused, tuleb konfiskeerimise asendamise korras välja mõista temalt kriminaaltulu. Prokurör taotleb nii arvutuslikule kriminaaltulu konfiskeerimist asendamise korras KarS § 83-1 lg 1 ja lg 3 § 84 alusel kui ka täiendavalt O. Libliku arestitud sularaha 3690 eurot konfiskeerimist laiendatud konfiskeerimise korras.

Kohus leiab, et prokuröri taotlus täies ulatuses rahuldamisele ei kuulu, kuna O. Liblik on oma ütlustega kriminaalmenetlusele kaasa aidanud. Seetõttu leiab kohus, et rahuldamisele kuulub üksnes taotlus laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks arestitud sularahale KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 83-2 kohaselt. O. Liblikul puudusid sellised sissetulekud, et omanda sellist summat raha seaduslikult, samas lähtudes O. Libliku tuvastatud süüdistusest oli tal kuritegelik eluviis, mis viitabki antud raha kriminaalsele päritolule. Asjaolu, et O. Liblikul ei saanud olla sellist summat seaduslikku raha näitavad kogumis ka mitmed tõendid, nt Maksu ja Tolliamet vastus O.Libliku kohta (II kd tlk 8-9), 14.02.2011 vaatlusprotokoll O.Libliku sissetulekute ja varaliste vahendite võrdlev analüüs (II kd tlk 10-12) ja 11.02.2011 Maanteeameti vastuspäringule Oskar

1-11-8854

Lk 118 / 130

Libliku mootorsõidukite kohta (II kd tlk 30-33). Seega millegagi ei ole ka põhjendatud sularaha sissemaksed pangaautomaadi vahendusel enda kontole.

O. Liblik ei ole tõendanud, et antud arestitud raha oleks legaalne, seetõttu tuleb see raha konfiskeerida laiendatult – s.o summas 3690 eurot, mis kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole (II kd tlk 97-101).

4. Prokurör taotleb ka M. Meigolt kriminaaltulu välja mõistmist laiendatud konfiskeerimise korras. Kohus leiab, et nimetatud taotlus tule jätta rahuldamata tulevikus asetleidva resotsialiseerumise huvides, kuivõrd isikule käesolevaga mõistetakse pikk vanglakaristus. Samuti on M. Meigo oma ütlustega kriminaalmenetlusele kaasa aidanud ja andnud ka ennast süüstavaid ütlusi, mis haakuvad usaldusväärse tõendikogumiga. Seetõttu on kohus seisukohal, et KarS § 83-1 lg 3 ja § 84 kohaselt tuleb mitte kohaldada konfiskeerimise asendamise korras kriminaaltulu väljamõistmist M. Meigole.

5. Kohus on seisukohal, et kuivõrd on tuvastamist leidnud valdavalt I. Velikihhi süüdistused, tuleb KarS § 83-1 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja mõista temalt kriminaaltulu.

Samas kohus ei nõustu prokuröriga, et I. Velikihhilt tuleks see välja mõista täies või isegi enamas ulatuses, sest isik on oma ütlustega kriminaalmenetlusele kaasa aidanud ja andnud ka ennast süüstavaid ütlusi, mis haakuvad usaldusväärse tõendikogumiga. Tal puuduvad piisavad sissetulekud ja ta on üliõpilane. Eeltoodu alusel mõistab kohus temalt KarS § 83-1 lg 1, 3 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja 200 eurot.

6. Kohus on seisukohal, et arvestades tõendamist leidnud A. Sulu süüdistusi, tuleb temalt konfiskeerimise asendamise korras välja mõista kriminaaltulu. Kuid samuti vähendatult KarS § 83-1 lg 1, 3 ja § 84 alusel, sest ta on oma ütlustega kriminaalmenetlusele kaasa aidanud ja andnud ka ennast süüstavaid ütlusi, mis haakuvad usaldusväärse tõendikogumiga. Arvestades nimetud olulist asjaolu, tuleb märkida sedagi, et A. Sulul puuduvad piisavad sissetulekud. Eeltoodu alusel mõistab kohus temalt KarS § 83-1 lg 1, 3 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja 200 eurot.

7. Kohus on seisukohal, et arvestades tõendamist leidnud M. Klausi süüdistusi, tuleb temalt konfiskeerimise asendamise korras välja mõista kriminaaltulu. Kuid samuti vähendatult KarS § 83-1 lg 1, 3 ja § 84 alusel, sest ta on oma ütlustega kriminaalmenetlusele kaasa aidanud ja andnud ka ennast süüstavaid ütlusi, mis haakuvad usaldusväärse tõendikogumiga. Eeltoodu alusel mõistab kohus temalt KarS § 83-1 lg 1, 3 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja 80 eurot.

1-11-8854

Lk 119 / 130

8. Kohus on seisukohal, et arvestades tõendamist leidnud D. Harri süüdistusi, tuleb temalt konfiskeerimise asendamise korras välja mõista kriminaaltulu. D. Harri sai kanepi müügist järgmist tulu: müügist R. K-le 900 krooni, A. Sulule 1800 krooni, A. P-le 1500 krooni, J. P-ile 200 krooni ja R. P-le 600 krooni – s.o kokku 5000 krooni ehk 319.56 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus temalt KarS § 83-1 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja 319.56 eurot.

XIV. Menetluskulud

Kuivõrd kohus mõistis õigeks süüdistatav S Si, siis tuleb jätta temaga seotud menetluskulud riigi kanda KrMS § 181 lg 1 alusel.

Teistelt süüdistatavatelt tuleb aga välja mõista menetluskuluna riigituludesse KrMS § 180 lg 1, 179 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha seoses I astme kuriteo toimepanemisega, igaühelt 725 eurot.

1. Välja tuleb mõista vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 5 alusel A. Egorovi riigi õigusabikulu 153.40 eurot ja kohtus 906.02 eurot, s.o kokku 1059.42 eurot ning koopiate kulu 26.29 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi tuleb samuti A. Egorovilt välja mõista ekspertiisikulud. Nendeks on narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 11E-AN0293, 06.05.2011.a) - summa 588 eurot ja DNA ekspertiis (ekspertiisiakt nr 11E-GE0411, 13.06.2011.a) – summas 2964 eurot . 2. Välja tuleb mõista vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 5 alusel D. Rõhlinskilt riigi õigusabi eest kohtueelsel uurimisel 76.70 ja toimiku koopiate kulu 52.58 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi tuleb samuti välja mõista ekspertiisikulud, milleks on narkoaine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 11E-AN0211, 06.04.2011.a) - summa 252 eurot.

3. O. Liblikult riigi õigusabi eest kohtueelsel uurimisel 57.52 eurot ja kohtus 906.05 eurot, s.o kokku 963.54 eurot ja toimiku koopiate kulu 0.23 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi tuleb samuti välja mõista ekspertiisikulud, milleks on narkoaine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 11E-AN0092, 28.02.2011.a) - summa 336 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 2 järgi tuleb samuti välja mõista tunnistaja J. Ti sõidukulu 22 eurot.

4. Kuivõrd kohus mõistis I. Velikihhi õigeks üksnes ühes episoodis, siis tuleb menetluskulude väljamõistmise juures seda samuti arvestada. Kohus leiab, et seda tuleb

1-11-8854

Lk 120 / 130

arvestada koopia kulude väljamõistmata jätmisena KrMS § 181 lg 1 alusel. Seega kohus jätab I. Velikihhi kaitsja koopia kulud 52.58 eurot riigi kanda.

Arvestades I. Velikihhi kaitsja taotlus menetluskulu ajatamiseks, kuna I. Velikihhil puuduvad piisavad sissetulekud, kuulub taotlus rahuldamisele. KrMS § 423 ja 424 alusel peab kohtuotsuse jõustumisest arvates I. Velikihh tasuma sundraha viie kuu jooksul iga kuu esimeseks kuupäevaks vähemalt 145 eurot riigituludesse (s.o 725:5).

5. Välja tuleb mõista vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 5 alusel Ranel Kuusemetsalt toimiku koopiate kulu summas 52.58. eurot ja riigi õigusabi kulu kohtus 805.36 eurot (671.13 x 20%KM, s.o 671.13 + 134.26).

6. Välja tuleb mõista vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel Kristian Tammsaarelt vähendatult riigi õigusabi kulu kohtus 700 eurot, seoses osalise õigeksmõistmisega. Samuti seoses osalise õigeksmõistmisega KrMS § 181 lg 1 järgi jätta riigi kanda kaitsja kulu kohtueelsel uurimisel ja toimiku koopiate kulu.

7. Välja tuleb mõista vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel M. Meigolt vähendatult riigi õigusabi kulu kohtus 500 eurot, seoses osalise õigeksmõistmisega. Samuti seoses osalise õigeksmõistmisega KrMS § 181 lg 1 järgi jätta riigi kanda kaitsja kulu kohtueelsel uurimisel ja toimiku koopiate kulu.

8. Välja tuleb mõista vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 5 alusel Arvo Sulult toimiku koopiate kulu 26.29 eurot ja tasu riigi õigusabi eest kohtus 834.12 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi tuleb samuti välja mõista ekspertiisikulud KrMS § 190 p 1 alusel 1/3 narkoaine ekspertiisi eest (ekspertiisiakt nr 11E-AN0011, 16.02.2011.a - summa 756 eurot, 1/3 mõistetakse vastavalt välja D. Harrilt, G. Kiviseljalt ja A. Sulult) – summas 252 eurot.

9. Kuivõrd kohus mõistis osaliselt D. Harri ka õigeks, siis tuleb menetluskulude välja mõistmisel seda arvestada. Menetluskuludeks D. Harri puhul on toimiku koopiate kulu 52.58 eurot, riigi õigusabi kulu kohtueelsel uurimisel 383.48 eurot ja kohtus 1361.46 eurot. Osalisest õigeksmõistmisest tulenevalt jätab kohus riigi kanda KrMS § 181 lg 1 alusel toimiku koopiate kulu ja riigi õigusabi kulu kohtueelsel uurimisel. Samas mõistab välja vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 D. Harrilt välja riigi õigusabi kulud kohtus 1361.46 eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi tuleb samuti välja mõista ekspertiisikulud. Nendeks on käekirja ekspertiis (ekspertiisiakt nr 11E-DK0101, 06.07.2011.a) - summas 282 eurot ja KrMS § 190 p 1 alusel 1/3 narkoaine ekspertiisi eest (ekspertiisiakt nr 11E-AN0011, 16.02.2011.a - summa 756 eurot, 1/3 mõistetakse vastavalt välja D. Harrilt, G. Kiviseljalt ja A. Sulult) – summas 252 eurot.

1-11-8854

Lk 121 / 130

10. Välja tuleb mõista vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 5 alusel G. Kiviseljalt toimiku koopiate kulu 0.22 eurot ja riigi õigusabikulu kohtus 906.05 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi tuleb samuti välja mõista ekspertiisikulud KrMS § 190 p 1 alusel 1/3 narkoaine ekspertiisi eest (ekspertiisiakt nr 11E-AN0011, 16.02.2011.a - summa 756 eurot, 1/3 mõistetakse vastavalt välja D. Harrilt, G. Kiviseljalt ja A. Sulult) – summas 252 eurot.

11. Välja tuleb mõista vastavalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 5 alusel M. Klausilt toimiku koopiate kulu 0.22 eurot ja riigi õigusabikulu kohtus 776.56 eurot.

XV. Karistused ja tõkendid

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.).

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt lähtuvalt teo raskusest mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Tuvastatud koosseisude karistusraamid on alljärgmised: KarS § 184 lg 1 järgi on selleks 1 kuni 10 aastat vangistust, KarS § 184 lg 2 järgi on selleks 3 kuni 15 aastat vangistust, KarS § 188 lg 2 järgi on selleks 1 kuni 10 aastat vangistust, KarS § 213 lg 1 järgi on selleks rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

1. Kohus tunnistas A. Egorovi süüdi KarS § 184 lg 1 alusel

A. Egorovi puhul puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud. Süüdistuste järgi ta paigutub narkoaine käitluse skeemi tippu, kuna temast sai peamiselt alguse teiste süüdistatavate kätte jõudnud kanep, mille koguseks 1696.87 grammi, ja ühekordseid annuseid kokku 3302.

Tema teo ebaõigus on üks raskemaid ning arvestades, et ta ei õppinud ega töötanud, kasutas ta oma vabadust kriminaaltulu teenimiseks täiel määral. Kriminaaltuluks oli üle paarikümne tuhande euro. Kuivõrd isik on kasutanud vabaduses oldud aega nii intensiivseks narkoaine

1-11-8854

Lk 122 / 130

käitluseks, on tema eripreventiivne prognoos igati negatiivne. Samuti eeldavad õiguskorra kaitsmise huvid, et nii suures koguses süülist kanepi käitlejat karistataks kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisel vähemalt keskmise sanktsioonimäära järgi. Eeltoodu alusel tuleb A. Egorov süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 alusel ja mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda tema karistusaja alguseks tema eelvangistuse aja alguskuupäev 31.03.2011.a. Vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

2. Kohus tunnistas D. Rõhlinski süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 alusel

D. Rõhlinski puhul esinevad kergendavad asjaolud, ta on end süüdi tunnistanud ja kahetsenud, samuti on suuresti aidanud oma ütlustega menetlusele kaasa. Ta on Tallinna Polütehnikumis 4. kursuse üliõpilane. Nimetatud D. Rõhlinski kergendavad asjaolud ühtlasi iseloomustavad teda eripreventiivsest aspektist positiivselt. Üldpreventiivsest aspektist, riik peab reageerima aga piisava karistusega, sest kuritegu on soorititatud. Kohus arvestab eeltoodut oluliselt karistuse mõistmisel. Süüdistuse järgi tuvastamist leidnud tegusid ei saa olematuks teha, kuid ta on oma suhtumist õiguskorda muutnud, ta ei õigusta neid halbu tegusid, vaid kahetseb juhtunut ja sisuliselt kinnitab, et selliseid asju enam ei kordu.

D. Rõhlinski oli vahelüliks A. Eborovi ja järgmiste edasimüüjate vahel. Käideldud kanepi koguseks on 1135 grammi, kuid käideldud doose tuvastati 1435, vahe tuleb vahendusest.

Eeltoodu alusel tuleb D. Rõhlinski süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle sanktsiooni järgi minimaalne karistus, s.o 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 järgi tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 02.03.2011.a. kuni 01.08.2011.a, s.o 4 kuud ja 29 päeva. Ärakandmata karistus on seeläbi 2 aastat, 7 kuud ja 1 päev vangistust.

Arvestades seda, et D. Rõhlinskit võib eripreventiivses mõttes iseloomustada positiivselt, siis vastavalt KarS § 74 lg-tele 1 ja 3 mõistetud vangistust tuleb tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Dmitri Rõhlinski ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht.

D. Rõhlinskile kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

3. Kohus tunnistas O. Libliku süüdi KarS § 184 lg 1 alusel

O. Libliku puhul esinevad kergendavad asjaolud, ta on end süüdi tunnistanud ja kahetsenud, samuti on aidanud oma ütlustega menetlusele kaasa. Viimasest lähtudes on tema

1-11-8854

Lk 123 / 130

eripreventiivne prognoos hea. Tema poolt käideldud koguseks on ca 500 grammi kanepit. Nimetatud koguse suurus välistab siiski tema karistamise sanktsiooni miinimumi järgi. Süüdistuse järgi tuvastamist leidnud tegusid ei saa olematuks teha, kuid ta on oma suhtumist õiguskorda muutnud, ta ei õigusta neid halbu tegusid, vaid kahetseb juhtunut.

Eeltoodu alusel tuleb ta süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 31.03.2011.a. kuni 02.02.2011.a – 1 kuu ja 29 päeva. Ärakandmata karistus on 1 aasta 10 kuud ja 1 päev vangistust. Arvestades seda, et teda võib eripreventiivses mõttes iseloomustada positiivselt, siis vastavalt KarS § 74 lg-tele 1 ja 3 mõistetud vangistust tuleb tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui ta ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht.

Talle kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

4. Kohus tunnistas R. Kuusemetsa süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 alusel

R. Kuusemetsa puhul puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud. Teda ei ole varem narkootiliste ainetega seotud kuriteos karistatud. Tal on olemas töökoht. Karistus raam antud koosseisu järgi on väga range. Eeltoodud asjaolud kätkevad endas ka seda, et eripreventiivses mõttes piisab isiku karistamisest sanktsiooni minimaalse määra järgi, kuna see on piisavalt suur, kuid seda üksnes tingimusel, et samas tuleb määrata maksimaalne katseaeg. Samuti oleks siis ka üldpreventiivses mõttes riigi poolt antud reageering küllaldane ehkki ta on toime pannud kaks kuritegu, kuid siiski nende kahe kuriteo toimepanemise aja vahe on väike. Selline karistus arvestades eeltoodut ei ole vastuolus ka R. Kuusemetsa süü suurusega. Eeltoodu alusel tuleb ta süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle 3 (kolm) aastat vangistust.

Eripreventiivsetel kaalutlustel puudub vajadus vangistuse täimisele pööramiseks, kui isikule määrata maksimaalne katseaeg seaduse järgi. Seetõttu KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tuleb tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui ta ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht.

Ranel Kuusemetsa elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

5. Kohus tunnistas K. Tammsaare süüdi KarS § 184 lg 1 alusel

1-11-8854

Lk 124 / 130

Kristian Tammsaar on varem kriminaalkorras karistamata ja ta on süüdi mõistetud ühes kuriteos. Ta on ajateenija. Samas karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega on minimaalse määra järgi karistamine välistatud. Karistusraam on range. Kohus on seisukohal, et arvestades isiku süü suurust, on optimaalne karistus 2 (kaks) aastat vangistust. Kuivõrd eripreventiivsed ja üldpreventiivsed kaalutlused võimaldavad isikul olla vabaduses, tuleb karistus määrata tingimuslikult, kuid maksimaalse katseaja pikkusega.

Eeltoodu alusel tuleb ta süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle 2 (kaks) aastat vangistust.

Arvestades seda, et teda võib eripreventiivses mõttes iseloomustada positiivselt, siis vastavalt KarS § 74 lg-tele 1 ja 3 mõistetud vangistust tuleb tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui ta ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht. Kristian Tammsaare elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

6. Kohus tunnistas I. Velikihhi süüdi KarS § 184 lg 1 alusel

I. Velikihhil esinevad karistust kergendavad asjaolud, ta on oma ütlustega kriminaalmenetlusele kaasa aidatud, tunnistanud süüd ja avaldanud kahetsust. Raskendavad asjaolud puuduvad. Ta on varem kriminaalkorras karistamata ja õpib ülikoolis 3. kursusel. Nimetatud asjaolud iseloomustavad teda eripreventiivses mõttes äärmiselt positiivselt. Samuti arvestades tema süü suurust, puudub ka üldpreventiivses mõttes tema rangeks karistamiseks küllaldased motiivid. Süüdistuse järgi tuvastamist leidnud tegusid ei saa olematuks teha, kuid I. Velikihh on oma suhtumist õiguskorda muutnud, ta ei õigusta neid halbu tegusid, vaid kahetseb juhtunut ja sisuliselt kinnitab, et selliseid asju enam ei kordu. Arvestades kergendavaid asjaolusid, tuleb talle karistuse mõistmisel minna alla ühe kolmandikulise sanktsiooni karistuse raami järgi.

Eeltoodu alusel tuleb ta süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusest maha arvata eelvangistus aeg 07.03.2011-01.08.2011, s.o 4 (neli) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Ärakandmata karistuseks on 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust.

1-11-8854

Lk 125 / 130

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tuleb tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui ta ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht. Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

7. Kohus tunnistas M. Meigo süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 alusel

M. Meigo on end süüdi tunnistanud ja kahetsenud. Samuti on ta oma ütlustega kriminaalmenetlusele kaasa aidanud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et kohus on tunnistanud M. Meigo süüdi ka kuritegudes, mille ta oli sooritanud alaealisena.

Ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 alusel ja mõista tuleb talle karistuseks 4 aastat ja 7 kuud vangistust – nimelt varem narkosüüteo eest karistatud isiku poolt uute ja mitmete samaliigiliste kuritegude toimepanemine nõuab eripreventiivsetel kaalutlusel süüdlasele rangete karistusmeetmete kohaldamist. Mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. Loomulikult arvestades karistust kergendavaid asjaolusid

Eelnev karistus näitab süüdlasele hoolimatut suhtumist eelmises karistamisse kui hoiatusse. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada uue kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi, s.o 15.02.2012 Pärnu Maakohtuotsus, mõistetud ärakandmata osa võrra, milleks on 2 aastat ja 11 kuud 28 päeva ning mõista liitkarituseks 7 aastat, 6 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja seeläbi lugeda tema karistusaja algust alates 18.01.2010.a. Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

8. Kohus tunnistas A. Sulu süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 alusel

A. Sulu on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ja kahetsenud. Samuti on ta menetlusele oma ütlustega kaasa aidanud. Kohus arvestab neid kergendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel. Raskendavad asjaolud puuduvad. Ta õpib ja töötab. Viimasest lähtudes on tema eripreventiivne prognoos hea. Arvestades tema süü suurust ja kergendavaid asjaolusid, ei ole vastuolus ka üldpreventiivses mõttes, on põhjendatud tema karistamise sanktsiooni minimaalse määra järgi. Eeltoodu alusel tuleb ta süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle 3 (kolm) aastat vangistust.

1-11-8854

Lk 126 / 130

Vastavalt KarS § 74 lg-tele 1 ja 3 mõistetud vangistust tuleb tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui ta ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht. Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

9. Kohus tunnistas D. Harri süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2, KarS § 188 lg 2 p 1 ja 2 ja KarS § 213 lg 1 alusel

D. Harril puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud. Esitatud süüdistustes ei ole D. Harri end süüdi tunnistanud, sealjuures KarS § 213 lg 1 toimepanemist pelgalt möönab.

Ta on varem narkosüüteo eest karistatud, samuti on teda karistatud erinevat liiki kuritegude ja väärtegude eest. Samas D. Harri poolt uute ning mitmete samaliigiliste kuritegude toimepanemine nõuab eripreventiivsel kaalutlusel süüdlasele rangete karistusmeetmete kohaldamist. Mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. Isik ei ole oma suhtumist muutnud, siis tuleb teda piisava karistuse läbi sundida oma suhtumist muutma. Eelnev karistatus näitab süüdimõistetu täiesti hoolimatut suhtumist eelmisesse karistamisse kui hoiatusse. Asjaolu, et D. Harri õppis enne vahistamist kõrgkollis, ei anna talle siiski veel positiivset eripreventiivset prognoosi, sest eeltoodud kaalukad argumendid näitavad, et vaatamata varasemale karistatusele, ei ole ta oma suhtumist õiguskorda vähemalgi määral – vajalik on muidugi üksnes küllaldasel määral – muutnud. Seega haritud inimeseks kujunemisel ei ole ta näinud võimalust loobumaks kuritegude toimepanemisest jäädavalt. D. Harri pigem aga õigustab oma tegevust, mis siiski näitab ka süvenenud karistamatuse tunnet. Vabaduses ei ole ta oma väärtushinnanguid vajalikus pidanud korrigeerida. Käesolevaga mõistetav karistus peab aga isikule andma nüüd juba küllaldase signaali, et riik suhtub rangelt õiguskorra korduvasse kavatsetusega rikkumisse. D. Harri süü suuruse hindamisel on oluline seegi, et ta on narkootiliste ainete käitlusesse kui kriminaalsesse tegevusesse tõmmanud kaasa mitmeid teisi isikuid ja ta pole seetõttu üksiktoimepanija ning tema tegevuse negatiivne mõju ulatub temast kaugemale.

Kuivõrd D. Harri kasvatas kanepit ka selle käitluseks, s.t kas edasiandmiseks teiste isikutega koostarvitamiseks või ka müümiseks, siis vastavalt olid ka nt G. Kiviselja elukohas kasvanduses kasvatatud kanep pakendatud. Seetõttu tuleb karistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 188 lg 2 p 1, 2 alustel mõista ideaalkogumina, sest sellist tegevust nägi D. Harri ette ühe teo ja eesmärgina, millest ühte tegu (kanepi kasvatus) ilma teiseta (kanepi edasiandmise/müügita) ei saa nö ära mõelda. D. Harril oli kompleksne ehk mitut kriminaalset tegevust korraga haarav ja arvestav tegevus tuvastatud süüdistuste järgi. Kohus lähtub kuritegude ideaalkogumi eest

1-11-8854

Lk 127 / 130

karistust mõistes eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab kahele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust (RKL 3-1-1-5-11, p 8).

Lähtudes eeltoodust tuleb D. Harri süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 188 lg 2 p 1, 2 alustel ja karistada KarS § 63 lg-st 1 juhindudes 6 (kuue) aasta pikkuse vangistusega.

Samuti tuleb ta süüdi tunnistada KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja teda karistada 1 (ühe) aastase vangistusega.

KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista talle liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uute kuritegude eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi, s.o 05.09.2007 Pärnu Maakohtu otsus, mõistetud ärakandmata osa võrra, milleks on 2 (kaks) aastat ning mõista liitkarituseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja seeläbi lugeda tema karistusaja alguseks 18.01.2011.a. Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

10. Kohus tunnistas G. Kiviselja süüdi KarS § 188 lg 2 p 1 ja KarS § 184 lg 2 p 1 alusel

G. Kiviselg on varem kriminaalkorras karistamata. Ta on end süüdi tunnistanud ja kahetsenud, samuti on ta oma ütlustega kriminaalmenetlusele kaasa aidanud. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Tal on olemas töökoht ja ta on oma suhtumist õiguskorda, silmas pidades tuvastatud süüdistusi, positiivselt muutnud.

Samaselt D. Harri puhul, leiab kohus ka G. Kiviselja puhul, et KarS § 188 lg 2 p 1 ja KarS § 184 lg 2 p 1 on ideaalkogumis.

Arvestades eeltoodud asjaolusid, sealjuures G. Kiviselja süü suurust, tuleb ta süüdi tunnistada KarS § 188 lg 2 p 1 ja KarS § 184 lg 2 p 1 alusel ning karistada teda KarS § 63 lg-st 1 juhindudes 3 (kolme) aastase vangistusega.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 20.01.2011.a. kuni 21.01.2011.a , s.o kaks päeva. Tema ärakandmata karistuseks on 2 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

Arvestades tema süü suurust ja suhteliselt positiivset eripreventiivset prognoosi, tuleb karistus määrata tingimisi. Nimelt, vastavalt KarS § 74 lg-tele 1 ja 3 mõistetud vangistust tuleb tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui ta ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu

1-11-8854

Lk 128 / 130

poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht. Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

11. Kohus tunnistas M. Klausi esitatud süüdistuste järgi KarS § 184 lg 1 alusel

M. Klaus on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, kahetsenud ja oma ütlustega menetlusele kaasa aidanud. Raskendavad asjaolud puuduvad. Ta on varem kriminaalkorras karistamata. Ta töötab ja õpib. Süüdistuse järgi tuvastamist leidnud tegusid ei saa olematuks teha, kuid ta on oma suhtumist õiguskorda muutnud, ta ei õigusta neid halbu tegusid, vaid kahetseb juhtunut ja sisuliselt kinnitab, et selliseid asju enam ei kordu. Arvestades kergendavaid asjaolusid, tuleb talle karistuse mõistmisel minna alla ühe kolmandikulise sanktsiooni karistuse raami järgi.

Eeltoodu alusel tuleb ta süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust. KarS §-le 74 lg 1 ja 3 mõistetud vangistust tuleb tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui ta ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. XVI. Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada alljärgmised asitõendid: • ekspertiisiobjektideks olnud narkootilised ained, mis on jäetud vastavalt narkootilise ja psühhotroopse ainete ning nende lähteainete seadusele EKEI keemiaosakonda hoiule • ekspertiisiaktidega nr 11E-AN0011, 11E-AN0092, 11E-AN0211, 11E-AN0293 tagastatud pakendid jäetud kriminaalasja juurde (pakendid nr 11, 12, 13, 14) • 18.01.2011 läbiotsimise käigus Pärnu x kaasa võetud digitaalne kaal, kanepiveski, 2 pakki minigrip kilekotte on pakendatud paberpakendisse ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 1) • 26.01.2011 politseile üle antud 3 lampi, 2 ventilatsioonitoru osa, ventilaator, 2 elektripirni on pakendatud paberpakendisse ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 2) • 18.01.2011 läbiotsimise käigus sõiduautos Mazda MPV [xxxx] kaasa võetud 3 pudelit on pakendatud kilepakendisse ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 3) • 20.01.2011 läbiotsimise käigus xxxx kaasa võetud digitaalne kaal on pakendatud paberpakendisse ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 4)

1-11-8854

Lk 129 / 130

• Xxxxx kaasa võetud 2 digitaalset kaalu, kanepiveski on pakendatud ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 5) • 02.03.2011 läbiotsimise käigus sõiduautos Volkswagen Passat xxxxxx] kaasa võetud digitaalne kaal on pakendatud ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 6) • Pärnu Maakohtu määrusega arestitud Margo Meigo poolt saadetud kiri on pakendatud paberümbrikusse ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 9) • DVD plaat jälitustoimingu audiosalvestusega on pakendatud paberümbrikusse ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 10)

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde alljärgmised asitõendid: • 26.01.2011 Pärnu Maakohtu määrusega arestitud Denis Harri poolt saadetud kiri on pakendatud paberümbrikusse ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 7) • 28.01.2011 Pärnu Maakohtu määrusega arestitud Denis Harri poolt saadetud kiri on pakendatud paberümbrikusse ja jäetud kriminaalasja juurde (pakend nr 8)

Indrek Nummert Hiie Juhkam Eesi Kolla Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2012 a. kohtuotsuse resolutsioon RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu 28.märtsi 2012.a otsus Gert Kiviselg’i süüdi tunnistamises KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, Denis Harri karistamises KarS § 63 lg1 alusel 6 aastase vangistusega ja Gert Kiviselg’i karistamises KarS § 63 lg 1 alusel 3 aastase vangistusega ning S Si KarS § 184 lg1 järgi õigeksmõistmise osas.

Teha uus otsus:

1. Süüdi tunnistada Denis Harri KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistada 6 (kuue) aastase vangistusega. Süüdi tunnistada Denis Harri KarS § 188 lg 2 p 1,2 järgi ja karistada 4( nelja) aastase vangistusega.

1-11-8854

Lk 130 / 130

KarS § 63 lg 2 § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused, sh. KarS § 213 järgi mõistetud 1 aastane vangistus, kaetuks raskeima karistusega, mõista Denis Harri’le liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

2. Süüdi tunnistada Gert Kiviselg KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistada 3(kolme) aastase vangistusega. Süüdi tunnistada Gert Kiviselg KarS § 188 lg 2 p 1 järgi ja karistada 1(ühe)aastase vangistusega. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista Gert Kiviselg’ile liitkaristuseks 3(kolm) aastat vangistust.

3. Lõpetada KrMS § 274 lg 1 esimese lause kolmanda alternatiivi alusel kriminaalmenetlus osas, milles S Si süüdistati KarS § 184 lg 1 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. 4. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 5. Prokuröri apellatsioon rahuldada. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata.

KOHTUOTSUS JÕUSTUS 16.01.2013 a. RIIGIKOHTU KOHTUMÄÄRUSEGA