Legislator Case Law & Legislation
1-12-3200/4 AI generated

1-12-3200/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-12-3200/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-12-3200

Legislator headnote

AI generated

1-12-3200/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-12-3200

Keywords

AI generated
use of mobile phone driving mobile telephone search unsealing of mobile phone mobile telecommunication antenna allegations of abuse telephone surveillance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-12-3200

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

04.aprillil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Evelin Merilaine kaitsjate advokaat Aivar Kello ja Rainer Objartel osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja,

süüdistatav S.E , IK XXX, elukoht: XXXX XX, kriminaalkorras

karistatud kahel korral, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend vahistamine alates 02.detsembrist 2011.a, kahtlustatavana kinni peetud 30.novembril 2011.a,

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, § 121, § 263 p 1, 4 järgi ja

süüdistatav Algis Alaver, IK 38904022793, elukoht: XXXXX, kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 263 p 1, 4 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

S.E süüdistatakse selles, et tema, kavatsusega varastada E.R. kuuluv mobiiltelefon LG GD 880, mida E.R. soovis müüa, ütles S.E 27.jaanuaril 2011.a Tartu linnas E.R. , et nimetatud mobiiltelefoni soovib osta tema tuttav, kes pidi väidetavalt

elama Tartu linnas aadressil XXXX ja et selleks tuleb minna antud aadressile, et väidetav ostja saaks mobiiltelefoni näha. Samal õhtul ajavahemikul kell 22.00-23.00 kohtus E.R. S.E ja T.T. Annelinnas, kus E.R. andis mobiiltelefoni LG GD 880 T.T. kätte, kellega koos sõitis S.E Tartu linnas XXX tänav maja 4 juurde ja sai enda kätte T.T. käest

mobiiltelefoni väidetavale ostjale näitamiseks ning sisenes korterisse 57 ja jättis T.T.

trepikotta ootama. Korteris põgenes S.E akna kaudu koos mobiiltelefoniga. Sellega S.E võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata, ära võõra vallasasja, s.o E.R. kuuluva mobiiltelefoni selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Vargusega põhjustas S.E E.R. varalist kahju 315 eurot.

Sellega pani S.E toime KarS § 199 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata.

Samuti süüdistatakse S.E selles, et tema, 11.septembril 2011.a kella 02.10 paiku Tartu linnas Raatuse 97 asuva ööklubi Illusioon suitsuruumis, kasutas füüsilist vägivalda A.K.

suhtes, mis seisnes selles, et lõi A.K. korduvalt kätega peaja kehapiirkonda, millise

tegevusega põhjustas S.E A.K. füüsilist valu ja tervisekahjustuse: vasaku oimupiirkonna põrutuse.

Sellega pani S.E toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises.

Samuti süüdistatakse S.E selles, et tema: - 03.novembril 2011.a kella 02.30 paiku Tartu linnas Rüütli 18 asuva pubi Möku juures grupis

koos Algis Alaveri ja ühe kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvaga rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul tungis

kallale J.P. , S.K. ja S.S. , mille käigus lõi Algis Alaver J.P. rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel kukkus J.P. pikali ning seejärel lõid Algis Alaver ja kohtueelse menetluse käigus

tuvastamata meesterahvas S.K. it korduvalt rusikaga peapiirkonda, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvas tõukas S.S. pikali ning S.E lõi korduvalt J.P. rusikatega, kuid J.P. õnnestus ta löögid tõrjuda, millise tegevusega põhjustasid Algis Alaver,

S.E ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvas J.P. ja S.K. füüsilist valu ja tervisekahjustuse ning S.S. füüsilist valu. - 03.novembril 2011.a kella 03.00 paiku Tartu linnas Lai 30 asuva pubi Zavood juures grupis

koos Algis Alaveri ja ühe kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvaga rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul tungis kallale J.P. ja S.K. e, mille käigus lõid J.P. ja S.K. it korduvalt rusikatega peapiirkonda ning

S.E lõi J.P. ka jalaga jalgade piirkonda, millise tegevusega põhjustasid Algis

Alaver, S.E ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvas J.P. ja S.K. füüsilist valu.

Sellega pani S.E toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

Algis Alaveri süüdistatakse selles, et tema: - 03.novembril 2011.a kella 02.30 paiku Tartu linnas Rüütli 18 asuva pubi Möku juures grupis koos S.E ja ühe kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvaga rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul tungis

kallale J.P. , S.K. ja S.S. , mille käigus lõi Algis Alaver J.P. rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel kukkus J.P. pikali ning seejärel lõid Algis Alaver ja kohtueelse menetluse käigus

tuvastamata meesterahvas S.K. it korduvalt rusikaga peapiirkonda, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvas tõukas S.S. pikali ning S.E lõi korduvalt J.P. rusikatega, kuid J.P. õnnestus ta löögid tõrjuda, millise tegevusega põhjustasid Algis Alaver,

S.E ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvas J.P. ja S.K. füüsilist valu ja tervisekahjustuse ning S.S. füüsilist valu. - 03.novembril 2011.a kella 03.00 paiku Tartu linnas Lai 30 asuva pubi Zavood juures grupis koos S.E ja ühe kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvaga rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul tungis kallale J.P. ja S.K. e, mille käigus lõid J.P. ja S.K. it korduvalt rusikatega peapiirkonda ning

S.E lõi J.P. ka jalaga jalgade piirkonda, millise tegevusega põhjustasid Algis

Alaver, S.E ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvas J.P. ja S.K. füüsilist valu.

Sellega pani Algis Alaver toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad

nõustusid esitatud süüdistuste sisu, kuritegude kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja

suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavate karistusete liigis ja määras.

Süüdistatavale S.E-le nõuab prokurör kohtus karistuseks KarS § 121 ettenähtud

kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 5 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust ja KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab 8 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista S.E-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.E eelvangistuses viibitud aeg

30.novembrist 2011.a-04.aprillini 2012.a, s.o 4 kuud ja 6 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 9 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust S.E-le 29.jaanuari 2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-1232 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu

vangistust, võrra ning mõista S.E-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 10 kuud ja 24 päeva vangistust.

KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada S.E-le mõistetud 10 kuu ja 24 päeva

pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 648 tundi (600+48 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö

tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi

vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Süüdistatavale Algis Alaverile nõuab prokurör kohtus KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Algis Alaver ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepped arusaadavad ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 121, § 199 lg 2 p 5 ja § 263 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Algis Alaver tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Kuriteoga tekitatud kahju osas on S.E suhtes tsiviilhagi esitanud kannatanu E.R. summas 315 eurot, millist nõuet S.E ka tunnistab ja on nõus tsiviilhagi tasuma. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kuna S.E on kannatanu tsiviilhagi tunnistanud ning on nõus seda tasuma, siis tuleb tsiviilhagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada.

Menetluskuludena kuulub S.E-lt ja Algis Alaverilt mõlemalt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud S.E vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5 järgi ja mõista karistuseks viis (5) S.E kuud vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks kaheksa (8) S.E kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise S.E-le teel liitkaristuseks üks (1) aasta kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka poolt eelvangistuses viibitud S.E

aeg 30.novembrist 2011.a kuni 04.aprillini 2012. a, s.o neli (4) kuud kuus (6) päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista üheksa (9) kuud kakskümmend neli (24) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu S.E-le

29.jaanuari 2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-1232 temale mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o ühe (1) kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks kümme (10) kuud kakskümmend neli (24) päeva vangistust.

KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku S.E-le

tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kuussada nelikümmend kaheksa (648) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma S.E talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas –

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tartu Vangla S.E

kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

S.E suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisest.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista S.E-lt kannatanu E.R. (IK

39201232789, arveldusarve nr: 221036785262 Swebank) kasuks välja kolmsada viisteist (315) eurot.

Süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks kaheksa (8) kuud Algis Alaver vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Algis Alaver ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse Algis Alaveri kuulutamisest.

Algis Alaveri suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena S.E-lt

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha nelisada kolmkümmend viis (435) eurot ja kaitsjatasu kakssada üksteist (211) eurot 03 senti.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena Algis Alaverilt

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha nelisada kolmkümmend viis (435) eurot ja kaitsjatasu viiskümmend seitse (57) eurot 60 senti.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud S.E ja Algis Alaveril

menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuue (6) kuu jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik