88 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-4364

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2012, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-11-4364 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

A.V, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 19.10.2010 ja lõpp 09.01.2013 Kaitsja

v.-adv. Arvo Suuban RESOLUTSIOON

Jätta A.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere 5a, Jõhvi) kasuks 61,32 (kuuskümmend üks eurot ja 32 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 10,92 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdimõistetu A.V kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.V-lt menetluskuluna kaitsjatasu 38,40

(kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest.

2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Käesoleval ajal kannab A.V karistust Tartu Maakohtu 11.10.2011 kohtuotsuse

kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõisteti

karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. A.V tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p

7,8,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. A.V tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1,3 alusel mõisteti A.V-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1

(üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A.V-le

mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 28.07.2010.a. otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa, s.o. 523 tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 6 järgi on 8 kuud 21 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 21 päeva vangistust, mille kandmise algust loeti alates 19.10.2010.a.

Kinnipeetavat A.V on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, vanglakaristust

kannab ta esimest korda. A.V on toime pannud varguse ning asja omavolilise kasutamise, varguse katse ja mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, kuriteod on toime pandud valdavalt alkoholijoobes, grupis koos alaealiste isikutega, seiklushimust. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on A.V väärtegude toimepanemise eest karistatud 6-l korral, sealhulgas Alkoholiseaduse § 70 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 1 aasta 5 kuu ja kanda jääb veel üle 9 kuu vangistust.

Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetavaga läbi viidud taasühiskonnastavaid tegevusi.

Individuaalne täitmiskava ei ole veel koostatud, sest A.V kohtuotsus jõustus 02.01.2012 ning seisuga 09.02.2012 viibib ta veel vastuvõturežiimil.

Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval A.V on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud selle eest, et ta hoidis kambris kaheksat sigaretti LD;

hoidis peidetuna spordijalanõudesse kuut sigaretti; hoidis kambris rikutud toitejuhtme ning antenniga raadiot ja hoidis peidetuna aluspükstesse kuut sigaretti Next.

Kinnipeetav elas enne vangistust ema Ü A, kasuisa, kahe õe ja vennaga xxxx. Vabanemisel asub ta elama aadressile xxxx, tema ema poolt üüritud kolmetoalisse mugavustega korterisse,

kuhu ema asus elama 2011.a. veebruaris üürilepingu alusel. Korter on sisustatud eluks vajaliku mööbli ja esemetega. Samas korteris elavad veel kaks A.V venda ja kaks

õde. Korteriomanikul ei ole midagi selle vastu, et A.V asub sinna elama.

Kinnipeetav omandas põhihariduse Xxxx Ametikoolis, tehes peale seda lühiajalisi juhutöid.

Lisaks, kooli kõrvalt, suvevaheaegadel, on ta teinud juhutöid xxxx, värvinud sildu jm. Ka

kodutöödes on kinnipeetav vanematele abiks olnud. A.V on avaldanud soovi omandada keskharidus, et alustada õpinguid Eesti Maaülikoolis, sest koolis oli tal oma sõnul

edasijõudmine hea. A.V oli enne vangistust vanemate poolt ülalpeetav.

Suvevaheaegadel teenis ta taskuraha juhutöödel. №oruse tõttu ei oma ta iseseisva

majandusliku toimetulekuoskuse kogemust. Vangistuse jooksul on kinnipeetavat rahaliselt

toetanud sugulased ja sõbrad. Rahalisi kohustusi on tal Tartu Vangla andmetel 09.02.2012

seisuga 2689,13 eurot (kriminaalhooldaja andmetel 3505 eurot). Vabanemisfondis on

3 kinnipeetaval 7,01 eurot. Vabanemisel A.V konkreetset töökohta ei ole, kuid ta on maininud, et läheb kooli kõrvalt tööle xxxx lihttööliseks.

Kinnipeetaval A.V on head suhted pereliikmetega, v.a. kasuisaga. Lähedasim suhe

perest on tal emaga. A.V on kasvatanud kasuisa A A, kes on kriminaalkorras karistatud. Ema läks A A lahku ning A.V enam kasuisaga ei suhtle. Peres on veel õed: J ja G K A ning vennad: R ja R A (sündinud xxxx). Ema ja vennaga on toimunud juulis

2011 lühiajaline kokkusaamine. Emaga suhtleb kinnipeetav vangistuses olles ka telefoni ja kirja teel. Kinnipeetav on ilmselt sõpradest mõjutatav. Kinnipeetav on kuriteod toime pannud

alkoholijoobes. Ta alustas alkoholi tarvitamist 16 aastaselt, tarvitades siis alkoholi

nädalavahetustel. Enne käesolevat vangistust jõi kinnipeetav oma sõnul umbes kolme kuu

vältel peaaegu iga päev. Kinnipeetav on motiveeritud sellist käitumist muutma. Vangistuse

ajal on kinnipeetav loobunud suitsetamisest ilma kõrvalise abita. A.V on

varasemalt määratud kriminaalhooldusele ja üldkasulikule tööle. Tegemist on isikuga, keda

on varasemalt korduvalt allutatud käitumiskontrollile, kuid kes ei näidanud üles

koostöövalmidust kriminaalhooldusametnikuga, vaid kuritarvitas kohtu usaldust ja jätkas

katseajal kuritegelikku käitumist. Kriminaalhooldusametniku pingutused ei ole seni andnud positiivseid muutusi A.V käitumises, kuigi vestlusel on ta andnud lubadusi eluviisi

muutmiseks positiivses suunas. Samuti ei olnud kinnipeetav võimeline tegema koostööd üldkasuliku töö juhendajatega. Positiivne on asjaolu, et A.V on teda sotsiaalselt ja

majanduslikult toetav tugivõrgustik ema näol olemas, mis on olnud ka varem ning kinnipeetaval on kogu aeg olnud võimalus seaduskuulekalt oma eluga hakkama saada, pigem

ei ole ta seda ise soovinud, minnes pidevalt vastuollu heade tavade ning kommetega.

Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. A.V puhul on mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 35% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus sama aja jooksul on 29%. Tartu Vangla toetab kinnipeetava A.V vabastamist tingimisi ennetähtaega allutamisega käitumiskontrollile.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib kinnipeetava ema Ülle Auli ütlustele

tuginedes, et kasuisa läbisaamine pojaga on olnud konfliktne. Kasuisa on karistatud mitmel

korral kriminaalkorras, ta on viibinud vangistuses ja kuritarvitab alkoholi, visanud poja

eelmisest elukohast välja. Käesolevaks ajaks on ema sõnul abielu kinnipeetava kasuisa A

Aiga purunenud, kuid aeg-ajalt külastab ta lapsi. Ema sõnade kohaselt pole kinnipeetav ennem vangistust alkoholi tarvitanud ja tema pole poega kunagi alkoholijoobes näinud. Ema

sõnul ei ole pojal elukaaslast ega ülalpeetavaid. Ema ei oska nimetada isikuid, kes võiksid Xxxxl tema pojale negatiivset mõju avaldada, sest V. S emale teadaolevalt Xxxxl enam ei ela.

Ema väitel pole endine sõpruskond huvitunud kinnipeetava käekäigust ning viimast

vangistuses olles külastanud. Xxxx linna juhtivkonstaabli Üllar Sõmera sõnul on piirkonnas

mitmeid kriminaalselt käituvaid noorukeid, kes võivad A.V-le ennetähtaegse

vabanemise korral negatiivset mõju avaldada, A.V on aga ohtlik isik kogu ühiskonnale, arvestades tema eelnevat käitumist, kuidas ta sõitis politsei eest ära, seades ohtu

isikute elud/tervise ja vara ning vabanedes võib varasem käitumismuster korduda. Ema

sissetulekuks on emapalk ja lastetoetused. Kasuisa materiaalne toetus perele puudub. Ema

sõnul tuleb ta rahaliselt ots-otsaga toime, kuid poega on ta nõus ennetähtaegse vabanemise

korral materiaalset toetama. Ema väitel on ta poja kontole vangistuse perioodil aeg-ajalt

kandnud 30-35 eurot. Kuni 15. septembrini 2009.a. teadis ema, et poeg Xxxx Ametikoolis

õpinguid koka erialal, kuid paar nädalat hiljem selgus, et A.V ei olnud õpilaste nimekirja kantud, sest ta ei ilmunud ettenähtud ajaks vastuvõtukomisjoni ja ei ilmunud kooli

ka esimesel kahel nädalal ning komisjon ei kinnitanud teda õpilaste nimekirja. Seejärel tegi

kinnipeetav ema sõnul lühiajalisi juhutöid. Töökohta, kuhu võiks kinnipeetav vabanemise

4

järgselt Xxxxl tööle asuda, ema nimetada ei oska, sest väikelinnas lihtsalt pole töökohti. Ennetähtaegsel vabanemisel on esmaseks võimalikuks sissetulekuks töötu abiraha, kui A.V

võtab ennast arvele Eesti Töötukassas. Kuritegeliku eluviisi tulemusena on A.V

tasumata rahalisi nõudeid 3505,05 euro ulatuses. Majandusliku toimetuleku ja

sotsiaalse olukorra teeb raskeks Xxxx piirkonna tööturu seis, kinnipeetava kutseoskuste

puudumine, vähene eelnev töökogemus, isikuomadused (korduvkaristatus) ning majanduslangus.

A.V leidis kohtuistungil, et ta on valmis vanglast tingimisi enne tähtaega vabanemiseks. Ta loodab, et saab tööle nende maja taga asuvasse saekaatrisse või xxxx, kus ta viimasel suvel töötas. A.V ise leiab, et töö leidmisega ei tohiks probleeme tekkida,

asi on lihtsalt olnud viitsimises. Kinnipeetav tunnistas, et lähedaste toetus on tal kogu aeg olemas olnud, kuid ta ei ole osanud seda hinnata. A.V väitel oli asi alkoholis, sest

alkoholi kuritarvitades inimene käitub teistmoodi. Distsiplinaarkaristusi põhjendas kinnipeetav sellega, et närvid olid püsti ja ta jäi suitsetamisega pidevalt vahele, kuid nüüd on

ta sellest üle saanud. Halbu suhteid oma kasuisaga põhjendas A.V sellega, et

kasuisa arvates tegi ta kogu aeg midagi valesti. Kinnipeetava sõnul suhtleb ta praegu vaid korralike inimestega, kuid vanade sõpradega koos olles võivad jälle pähe tulla halvad mõtted. A.V väitel oleks tal vaja oma kodu soetada ja pere luua. Ta avaldas soovi õppima asuda Jõgeva Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Prokurör ei toetanud kinnipeetava A.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest teda on 4-l korral karistatud, viimased kuriteod on toime pandud katseajal ja ta pole suutnud alluda kriminaalhooldusele.

Kaitsja leidis, et kinnipeetavat A.V on võimalik vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastada, sest teda on küll 4 korda karistatud, kuid ta on olnud järelevalve all. Arvesse tuleks võtta ka seda, et reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Vangistust on ta kandnud juba üle aasta ja see aeg sunnib inimest järeldusi tegema ja A.V on seda

ka teinud. Kinnipeetav loodab tööd leida ja on lubanud mitte suhelda vanade sõpradega.

Kuriteod on ta toime pannud natuke aega peale täisealiseks saamist. Kaitsja sõnul

distsiplinaarkaristused ei ole määratud eriti raskete rikkumiste eest. A.V on

lähedaste toetus. Ta on varem teinud vaid juhutöid, mis viitab sellele, et tal on mingi

töökogemus. Ta on motiveeritud alkoholist loobuma ja oma käitumist muutma. Lisakohustused ja keelud katavad võimalikud riskid vabanemisel.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.V ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljandat korda, vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust esimest korda. A.V

on karistatud aastatel 2008-2011, millest järeldub, arvestades isiku sünniaega, et ta on

kuritegude toimepanemist alustanud alaealisena, olles lühikese ajavahemiku jooksul

kuritegelikult eriti aktiivne ja pannes viimased kuriteod toime juba täisealisena. A.V

oli Tartu Maakohtu 20.11.2008 otsusega määratud kriminaalhoolduse alla, kuid ta

5 pani katseajal toime uued kuriteod, mistõttu on kohus teist karistust mõistes kohaldanud KarS

§ 65 lg 2 sätteid ja mõistnud liitkaristuseks üldkasuliku töö. A.V pani ka teise karistuse kandmise ajal toime uue kuriteo, sest kolmandat karistust mõistes on kohus jällegi

kohaldanud KarS § 65 lg 2 sätteid ja mõistnud liitkaristuseks üldkasuliku töö. Seega on kinnipeetava näol tegemist isikuga, keda on varasemalt korduvalt allutatud kriminaalhooldaja

käitumiskontrollile. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei näidanud A.V üles

koostöövalmidust ei kriminaalhooldusametnikuga ega üldkasuliku töö juhendajatega.

Kriminaalhooldusametnik arvamust andes vestles muuhulgas Xxxx linna juhtivkonstaabli

Üllar Sõmeraga, kelle sõnul on A.V ohtlik isik kogu ühiskonnale, sest ta sõitis

politsei eest ära, seades ohtu isikute elud/tervise ja vara ning vabanedes võib varasem käitumismuster korduda. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus selles, et vabastades

kinnipeetava A.V vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja

läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib

reaalne oht, et tööle mittesaamisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti

arvestades eelnevat sõltuvust alkoholist, mõjutatavust sõpradest, tutvusringkonda

kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib A.V toime panna uusi kuritegusid. Vangistuse kandmise ajal ei ole A.V olnud seaduskuulekas, sest tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-

1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu

õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Materiaalselt ja moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased, eriti ema on kinnipeetaval A.V kogu aeg olemas olnud, kuid vaatamata sellele pani ta jätkuvalt uusi kuritegusid toime.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arvo Suuban, kelle taotluse

kohaselt kulus õigusabi osutamiseks kokku 61,32 eurot. Kohus peab seda summat

põhjendatuks, kuid leiab, et kinnipeetavalt kuulub ilma kaitsja ajaja sõidukuluta väljamõistmisele 38,40 eurot.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta A.V vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kohtunik

(allkiri)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2012 RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Viru Maakohtu 4. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu A.V kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru

Advokaadibüroo kaudu 19,20 eurot, sealhulgas käibemaks 3,20 eurot, vandeadvokaat Arvo Suubanile tema poolt A.V-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

6 3. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista A.V-lt menetluskulud, s.o

kaitsja tasu vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest 19,20 eurot riigituludesse.

4. A.V tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „A.V 1-11- 4364 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumäärus jõustus

11.05.2012. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

№oremreferent

Lea Herne