1-11-8086/13 · 1-11-8086/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-8086

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märtsil 2012.a., Tallinnas Kriminaalasja number

1-11-8086 (10230111626)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär Tõlk Raivo Seppo Julia Zautina Kriminaalasi R.N süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, Lühimenetluses Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav

R.N

Isikukood XXX, elukoht puudub, registreeritud XXX, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 6 korral:

1. 19.12.2002 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4

järgi vangistusega 5 kuud tingimisi, katseajaga 18 kuud;

2. 18.01.2004 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4

järgi vangistusega 3 kuud 25 päeva;

3. 28.04.2005 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4

järgi vangistusega 1 kuu tingimisi, katseajaga 1 aasta 9 kuud;

4. 12.09.2007 Harju Maakohtu

poolt, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 7 kuud 25 päeva;

5. 02.02.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

vangistusega 8 kuud; 6. 24.05.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

vangistusega 10 kuud, mis asendati 590 tunni ÜKT.

19.10.2010 Harju Maakohtu määrusega pöörati täitmisele

ärakandmata karistus- 9 kuud 24 päeva alates 16.10.2010. Karistuse lõpp on 09.08.11 Tõkend- vahistamine alates 02.02.2012.a Kaitsja Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON

2 Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1,

Tunnistada süüdi R.N KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada R.N-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 02.02.2012.a.

Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel.

Asitõend: tualettvesi Diesel, mis on antud hoiule RS palvel DS- jätta RS. Asitõend: mobiiltelefon №kia E90, mis on antud hoiule KHS - jätta KHS. Asitõend: sülearvuti Acer Aspire One 3G ja sülearvuti Fujitsu Siemens, mis on antud hoiule KHS - jätta Finland OÜ-le. Asitõend: mobiiltelefon №kia 6630, mis on hoiustatud Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 - tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist KHS.

RS ja RVpoolt esitatud tsiviilhagid rahuldada. R.N-ilt välja mõista Roman Sirotin´i kasuks 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot ja 72 (seitsekümmend kaks) euro senti, Roman Volodin´i kasuks 999 (üheksasada üheksakümmend üheksa) eurot ja 58 (viiskümmend

kaheksa) senti. Kannatanu AAV tsiviilhagi summas 11 220 (üksteist tuhat kakssada kakskümmend) eurot jätta rahuldamata.

R.N mõista R.N-ilt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 72 senti.

Menetluskulud on võimalik tasuda 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest,

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „R.N, 1-11-8086, menetluskulud“.

Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule

kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 09.04.2012.a.

SÜÜDISTUS

3 R.N süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 6-l korral, viimane oli Harju Maakohtu otsus 24.05.2010 KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi, taas öösel vastu 10.07.2010 viibides Talllinnas Paldiski mnt 3 asuva City Hotell hotellitoas XXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis RS kuuluva sularaha 2650 rubla (mis Eesti Panga kursi järgi on 1060 krooni), meeste tualettvee Diesel maksumusega 938,40 krooni ning samuti RV kuuluva mobiiltelefoni №kia 8800 maksumusega 15 640 krooni, tekitades vargusega RS varalist kahju summas 1 998,40 krooni ja RV varalist kahju summas 15 640 krooni

Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas

29. 08. 2010 kella 14.00 paiku viibides Viimsi vallas, Pringi külas XXX asuvas majas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis KHS kuuluva mobiiltelefoni №kia 6630 väärtusega 20 eurot ja №kia E90 väärtusega 120 eurot, Finland OÜ-le kuuluva sülearvuti Acer Aspire One 3G väärtusega 150 eurot ja sülearvuti Fujitsu Siemens väärtusega 450 eurot; AAV kuuluvad isiklikud asjad, ja nimelt: firma Ungaro õhtukleidi väärtusega 3000 eurot, õhtukleidi väärtusega 500 eurot, D&G vesti väärtusega 500 eurot, firma D&G koti väärtusega 250 eurot, firma Louis Vuitton koti väärtusega 600 eurot, firma Armani koti väärtusega 100 eurot, firma

Pollini koti väärtusega 100 eurot, muude firmade kotte 6 tk üldväärtusega 200 eurot, naiste püksid: 10 paari firmalt Fendi väärtusega 200 eurot/paar, kokku väärtusega 2000 eurot, 3 paari

firmalt Cerruti väärtusega 200 eurot/paar, kokku väärtusega 600 eurot, 3 paari firmalt D&G väärtusega 200 eurot/paar, kokku väärtusega 600 eurot, 2 paari firmalt Versace väärtusega 200

eurot/paar, kokku väärtusega 400 eurot, 5 paari muude firmade pükse üldmaksumusega 300 eurot, 2 pintsakut firmalt Armani ja üks firmalt Fendi väärtusega 200 eurot/tk., kokku summas

600 eurot, 15 särki üldmaksumusega 400 eurot, 10 kleiti üldmaksumusega 550 eurot, naiste teksapüksid: ühe paari firmalt Versace maksumusega 400 eurot, ühe paari D&G väärtusega 100

eurot, sulejope väärtusega 20 eurot , erinevad ehted väärtuseta, 2 kotid väärtuseta, tekitades

vargusega KHS varalist kahju summas 140 eurot; Finland OÜ-le varalist kahju summas 600 eurot ja AAV varalist kahju summas 11220 eurot.

Seega R.N, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Süüdistatav R.N tunnistas ennast süüdi osaliselt. Teises kuriteoepisoodis võttis ta ainult telefoni, kaks sülearvutit, kaks kotti, raha ja kulla. Muid asju, riideid ei võtnud. Nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Kahetseb tehtut.

Kaitsja Jelena Benevolenskaja leidis, et kuigi süüdistus on põhjendatud osaliselt, on

süüdistatava käitumisele antud kvalifikatsioon õige. Kaitsja leidis, et ei ole tõestatud, et

kaitsealune oleks võtnud asju, mida ta ei tunnista. Samuti leidis kaitsja, et kannatanu Virkki tsiviilhagi on tõendamata, kuivõrd kannatanu ei ole esitanud varastatud esemete väärtuse osas ei ostutšekke ega muid maksedokumente, mistõttu palus kaitsja jätta kannatanu Virkki tsiviilhagi

rahuldamata. Arvestades, et süüdistataval on alaealine laps, varasemalt on kõik mõistetud

karistused kantud, süüdistatava ülesnäidatud soovi asuda tööd otsima, palus kaitsja asendada R.N-ile mõistetav vangistus üldkasuliku tööga või jätta mõistetav karistus tingimisi kohaldamata.

Prokurör avaldas, et süüdistus on tõendatud täies mahus, osa varastatut on kannatanule

tagastatud, mis ka tõendab tema süüd esimeses episoodis. Teist episoodis süüdistatav süüd ei tunnista, kuid on kaks tunnistajat, kes nägid teda väljumas kannatanu majast kahe suure kotiga. Tehnika varguses osas on samuti kummutamatud andmed, kuna esemed saadi kätte pandimajast. Ka on tõendatud Virkki asjade vargus, tunnistaja Ovsjannikov on rääkinud kaks korda sellest, kuidas nägi kahes suures kotis, millega R.N läks majast minema, naisteriideid. Varastatu hulga

kohta pole alust kannatanut mitte uskuda, sest kohe pärast kuriteo toimepanemist teatas majaperemees, et võib-olla on veel midagi tema sõbranna asjadest kaduma läinud. Kahju osas nõustus prokurör kaitsjaga, et varastatu väärtust ei ole kannatanu tõendanud, mistõttu palus jätta

4

tsiviilhagi teises episoodis rahuldamata. Palus karistada R.N esitatud süüdistuses 1 aasta 6- kuulise vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra, 1 aastani. Rahuldada S ja V tsiviilhagid.

KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS Kohus leiab, et R.N süü 10.07.2010 City Hotell hotellitoas XXX RS kuuluva sularaha

2650 rubla ja meeste tualettvee Diesel maksumusega 938,40 krooni ning RV kuuluva

mobiiltelefoni №kia 8800 maksumusega 15 640 krooni äravõtmises on täielikult tõendamist

leidnud. Ülejäänud kannatanute poolt ülekuulamisel deklareeritud vara suhtes on kriminaalmenetlus eraldatud ja lõpetatud (kd I t/l 50-51,52, 53-54). Süüdistatava süüd tõendavad peale kannatanute ütluste (kd I, t/l 2-7,8-9, 11-16,17-18) ka äratundmiseks esitamise protokollid (kd I t/l 20-22, 23-25), millest nähtuvalt on mõlemad kannatanud tundnud ära R.N kui

isiku, kes varastas nendele kuuluvaid esemeid 10.07.2010. Süüdistatav on eeluurimise käigus oma süüd tunnistanud 2650 rubla, parfüümi Diesel ja hõbedase telefoni varguses (kd I t/l 41-47) ning andnud politseile välja tualettvee Diesel (kd I t/l 41-47, 26-28, 29-32).

TSIVIILHAGID

Kohtueelses menetluses on kannatanu RS esitanud tsiviilhagi 127,72 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud 2650 rubla väärtust. Kannatanu RV on esitanud tsiviilhagi 999,58 euro

nõudes, mis sisaldab endas varastatud mobiiltelefoni väärtust. Kohus leiab, et varastatud esemete maksumusena nõutud summad on kooskõlas kriminaalasjas kogutud materjalidega, need on mõistlikud ning süüdistatava süü kahju tekkimises on tõendamist leidnud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju

õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue

samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb

teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust.

Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju ning on

kahju tekitamises süüdi, sest tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, nimetatud nõuded kuuluvad rahuldamisele.

Kohtueelses menetluses on kannatanu AAV esitanud tsiviilhagi 11220 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete maksumust. Kuna kannatanu poolt loetletud esemete vargus

on kriminaalasjas kogutud tõenditega jäänud tuvastamata, jätab kohus AAV tsiviilhagi rahuldamata.

KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb

arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtu hinnangul R.N süütegudes karistust kergendavad ja raskendavad asjaolude puuduvad. Süüdistatav on küll kohtuistungil toimepandut kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse

kriitiliselt. Süüdistatav pani kahe kuu jooksul toime kaks vargust, saades sellisel viisil

sissetulekut ning vaatamata sellele, et teda on juba korduvalt kriminaalkorras karistatud ning

5

viimase kohtuotsusega asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, jätkas süüdistatav

samalaadsete süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et taoline käitumine näitab igasuguse

kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Süüdistataval puudub alaline töökoht, millest annab tunnistust ka süüdistatava poolne süstemaatiline varguste toimepanemine elatusvahendite

saamiseks. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud.

Mõistetava karistuse eripreventsiooni kaalutlusi silmas pidades tuleb arvestada süüdistatava

isikut. R.N on varem korduvalt, 6-l korral kriminaalkorras karistatud isik. Viimati Harju Maakohtu 24.05.2010 otsusega karistati teda KarS § 199 lg 2 p 9 alusel vangistusega 10 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga. Uue süüteo on süüdistatav toime pannud juba natuke rohkem kui kahe kuu möödudes. Kohus ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga nagu võiks R.N-ile mõistetava karistuse asendada uuesti üldkasuliku tööga või jätta tingimisi kohaldamata, kuivõrd varasemate

kohtuotsustega on asjatult püütud saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki - mõjutada

R.N hoiduma süütegude toimepanemisest. R.N seda võimalust ei realiseerinud ning on kohtu usaldust kuritarvitanud. Arvestades süüdistatava järjekindlust kuritegude toimepanemisel

pärast varasemate karistustega mõistetud vangistuste ärakandmist võib teha järelduse, et süüdistatava jaoks ei ole karistuse tingimisi kohaldamata jätmine oodatava mõjuga ja eeldatav

hirm täitmisele pööratava karistuse pärast ilmselgelt ei sunniks teda hoiduma uute kuritegude

toimepanemisest. Seda arvestades on kohus seisukohal, et R.N tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohus ei võta arvesse seejuures süüdistatava väidet nagu oleks vangistuse reaalne

ärakandmine talle takistuseks alaealise tütre kasvatamises. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt vaatamata sellele, et R.N on alaline elukoht Jõhvis, kus elab tema laps koos

vanaemaga, viibis R.N ise pidevalt Tallinnas, elas erinevate sõbrannade ja tuttavate juures ning seetõttu oli üle nelja kuu tagaotsitav. Kohus leiab, et kuna R.N ei ole ka varem osalenud tütre kasvatamises, on tõenäoliselt tegemist katsega kasutada ära kõikvõimalikud argumendid, et vältida vanglakaristuse reaalset ärakandmist.

Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on ette

nähtud vangistus kuni 5 aastat. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü ning kannatanutele

tekitatud kahju suurusest, mistõttu võib süüdistatavale mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte alamäära lähedasena.

Kohtunik Julia Vernikova