Legislator Case Law & Legislation
4-12-1038/2 AI generated

4-12-1038/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-12-1038/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated
4-12-1038/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S «Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 02. aprill 2012.a, Liivalaia Kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 1038 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Grete Sirgi Väärteoasi S.J-i süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik S.J, isikukood xxx; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx; töökoht: ei tööta Asja läbivaatamise kuupäev 02. aprill 2012.a. Istungil osalenud isikud»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 02. aprill 2012.a, Liivalaia Kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 1038 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Grete Sirgi Väärteoasi S.J-i süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik S.J, isikukood xxx; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx; töökoht: ei tööta Asja läbivaatamise kuupäev 02. aprill 2012.a. Istungil osalenud isikud

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse esindaja vanemkonstaabel Triinu Riigor

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.J LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 6 /kuus/ päeva.

Kohustada S.J-i asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 18.05.2012.a.

Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

S.J-i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada S.J-i suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks:

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse vanemliikluspolitseiniku Mario Luugi (Luuk) poolt on 25.02.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1230664 selle kohta, Väärteoasi nr. 4 – 12 – 1038

2 et S.J juhtis 25.02.2012.a. kella 13:40 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Vabaduse

puiestee 160 juures, liikudes Rännaku puiestee poole, mootorsõidukit Ford Mondeo,

registreerimismärgiga xxx omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus S.J LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi.

S.J kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule saadeti 22.03.2012.a. kohtukutse tema poolt antud elektronpostiaadressile. Menetlusalune isik kinnitas 23.03.2012.a. kohtukutse

kättesaamist. Seega oli menetlusalune isik S.J kohtuistungi toimumise ajast ja kohast

teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et S.J-i

süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad

järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul

menetlusalune isik S.J eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada S.J väärteoprotokollis kirjeldatud

rikkumiste eest arestiga 6 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et S.J-i süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:

- , mille kohaselt ta sõitis juhilubadeta Menetlusaluse isiku poolt 25.02.2012.a antud ütlustega sõbra poole. Käib autokoolis, kuid oli vaja sõita ja auto ära viia. Kahetseb.

- millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega,

Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse vanemliikluspolitseinik Mario Luuk otsustas

25.02.2012.a. kõrvaldada S.J-i sõiduki Ford Mondeo, registreerimismärgiga 173TDZ juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. S.J on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

- millisest nähtub, et seisuga 26.02.2012.a. S.J Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, kehtivaid juhilubasid ei olnud. - millest nähtub, et Põhja Politseiprefektuuri Lääne Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, – Harju politseiosakonna konstaabel Reevo Saliste otsustas 08.08.2008.a. kõrvaldada S.J-i

sõiduki BMW 318, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3 alusel,

kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni

mootorsõiduki juhtimiselt kuni tingimuste lõppemiseni. S.J on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

- , millisest nähtub, et Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga

menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude (s.h. korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest vastava õiguseta) toimepanemise eest rahatrahvidega.

Kohtu seisukoht:

3 Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – S.J-ile inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 25.02.2012.a.

puudus menetlusalusel isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseks õigus. Sellest tulenevalt menetlusalusele isikule süüks arvatud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on

LS § 201 lg 2

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201

järgi väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – S.J teadis, et temal puudub sõidki juhtimise õigus, kinnitades seda oma ütlustes, kuid vaatamata sellele asus S.J mootorsõidukit juhtima.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud S.J-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad.

Karistust kergendavad asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isiku kahetsust. Kohus asub seisukohale, et S.J ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude

toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut

iseloomustavaid andmeid selle kohta, et S.J-ile määratud viimased rahatrahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on S.J

ka varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega ei ole

S.J hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on

põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 6 päeva.

Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata

tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 18.05.2012.a.

Kohus juhindub KarS § 48, § 57 lg 1 p 3 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113

Aulike Salo Kohtunik

4