1-12-3150/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-12-3150 (kohtueelses menetluses nr 12260101210) riik H.D versus Menetlus kohtuistung kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Kätlin Omel Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav

H.D

(isikukood xxx; elukoht xxxx xxx x-x

xxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; ei oma ; töötab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 424 järgi Kaitsja advokaat Matti Reinsalu

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) -dest 159, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku § Otsustused

1. Tunnistada H.D (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 30 mõistetud päevamäära, s. ; KarS §

1 alusel määrata o 792 eurot

66 lg H.D-le rahaline karistus 792 tasum

65 eurot kuus; tasumisega hiljemalt iga isele ositi mitte vähem kui

kuu 25- maikuust; KarS ndaks kuupäevaks, alates 20 a § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta ära H.D-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Täiendavad otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude j

a kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 sundraha 217,50 eurot, 76,80 eurot ja välja mõista H.D-lt riigi õigusabi tasu

ekspertiisitasu 14 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 308,30 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 maikuust igakuise menetluskulu osa 25,70 eurot a tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25- ; s kuupäev 2.2

H.D-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu jätta riig 48,34 eurot i kanda;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu 19,20 eurot, maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Matti Reinsalu . le Selgitused

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2);

3.3 ositi täitmiseks mää e karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses ratud rahalin

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud r ank või ahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB P kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr “); 1-12-3150

3.4 ositi täitmiseks määratud menetluskulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt ank või tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 -s SEB P AS

kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetl “); uskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-3150

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord -des 318 321, mille kohaselt on sätestatud KrMS § –

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud - alustel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi rahalise karistuse 30 päevamäära, s.o 792 eurot (päevamäära aluseks võetud H.D 2010. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 26, KarS § 66 lg

40 eurot);

1 alusel määrata karistuse kandmine ositi 1aasta jooksul, st et igakuiselt tuleb maksta mitte vähem kui 65 eurot kuni rahalise karistuse tasumiseni; KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 3 kuuks.

2. Kuriteo asjaolud H.D on toime pannud kuriteona

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § järgi, mis seisnes maakonnas Kõpu vallas selles, et tema juhtis 24.03.2012 kell 02.32 Viljandi Kõpu asulas mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga 468 XXX joobeseisundis.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561

, milles on sätestatud, et

kui isik on kahtlustatav teise astme kuriteos, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

Kohus pidas võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrMS - - § s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistus akti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; § 240 p des 2 ja 3 (kannatanu või KrMS -

tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toim

inguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS § s 154 sätes - - tatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § 76 lg-le 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; 4) muude tõendite - loetelu; KrMS 218 lg- §

1 sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2 Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 p üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

9 kohaselt on menetluskuluks s sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o

435 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab KrMS § s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud

179 lgon määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 217,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on käesoleval juhul kohustuslik. Vastavalt

- atud riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määr kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega koos hilisemate muudatustega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord.

Kohtueelses menetluses ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud on mää määratud

kaitsja tasu ja politseis 86,74 eurot

riigi õigusabi osutamisel kantud kulud ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 19,20 eurot. H.D kaitsja Matti Reinsalu on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise on osutatud õigus

taotluse, mille kohaselt abi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,20 eurot.

Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväär sed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. R tasu 19,20 eurot tuleb arvestada advokaat Matti Reinsalule. iigi õigusabi Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 76,80 eurot 48,34 eurot ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku . Sõiduga

seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt 48,34 eurot

jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetlu skuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 76,80 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 14 eurot. –

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks välja mõista kriminaalmenetluse tuleb H.D-lt

kuludena sundraha 217,50 eurot, 76,80 eurot ja ekspertiisitasu 14 eurot - õigusabi tasu riigieelarve tuludesse.

Vastavalt KrMS § 189 lg le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid - - lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS § – -de 383 392).

5.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

Kalev Kuningas

Kohtunik