4-12-693/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2012.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 693 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kaebuse esitaja

N.N , isikukood xxx; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx; töökoht: füüsilisest isikust ettevõtja Vaidlustatud lahend

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 30.01.2012.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,12,001347 N.N-i karistamise kohta LS § 227 lg 1 järgi Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata N.N-i taotlus kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo 30.01.2012.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,12,001347

Jätta N.N-i

kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 30.01.2012.a. kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,12,001347 läbi vaatamata. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju

Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

N.N esitas 15.02.2012.a. (laekus 16.02.2012.a.) Harju Maakohtule kaebuse Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelvalve talituse koerajuht Erkki Aivola poolt

30.01.2010.a. väärteoasjas nr 2316,10,008401 tehtud kiirmenetluse otsusele. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 227 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 10 trahviühikut s.o. 40 eurot. Kaebuse esitaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsust täies ulatuses, väites, et tema poolt

toimepandud rikkumine ei ole tõendamist leidnud. Väärteo tõendatuse korral palub kaebuse

esitaja kergendada temale määratud karistust ja ajatada rahalise karistuse täitmine kuue kuu peale. Ühtlasi palub kaebuse esitaja vajadusel menetlusdokumentide tähtaja ennistamist.

2 Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 3 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest.

Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevalt

30.01.2012.a. kiirmenetluse otsuselt 2302,12,001347, on selle blokis „allkiri“ kirjas:

„Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on mulle teatavaks

tehtud, mulle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostaat. Mulle on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi ning nõustun kiirmenetlusega. Otsuse ärakirja sain kätte, kinnitan blokis „isiku andmed“ märgitud andmete õigsust.“ Kaebuse esitaja on blokki „allkiri“ märkinud oma allkirja ja kuupäeva –

30.01.2012.a. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isik on Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

30.01.2012.a. kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,12,001347 kätte saanud 30.01.2012.a.

Nähtuvalt väärteoprotokollist on menetlusalune isik esitatud isikut tõendava dokumendina EV

juhiloa ET281340. Järelikult oli isik menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli

menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud kiirmenetluse otsusest, mille ta ka koheselt kätte sai.

Kaebus esitati 15.02.2012.a. postiasutusele saatmiseks Harju Maakohtusse ning esitatud kaebus

laekus Harju Maakohtule 16.02.2012.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli

14.02.2012.a.

Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval

põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu

määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

N.N niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu.

V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud

tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et N.N ei pidanud kinni seaduses

sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud

objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele.

Kohus juhindub KrMS §-st 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193

Leili Raedla Kohtunik

3