1-09-7897/31 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3)

Kriminaalasi nr 1-09-7897

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30 märts 2012. a Jõgeva kohtumaja

(istung toimus 26. märtsil 2012 a Tartu kohtumajas)

Kriminaalasja number

1-09-7897

Täitmiskohtunik

Liivi Loide

Kohtuistungi sekretär

Viivi Kalme

Prokurör

Jane Pajus (istungil ei osalenud, kuid esitas arvamuse

kirjalikult)

Tõlk

Nadežda Bõstrova

Taotlus

Z.H tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamiseks

Süüdimõistetu

Z.H

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood xxx

RESOLUTSIOON

Jätta Z.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Z.H on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 28.08.2009.a otsusega

kriminaalasjas nr 1-09-7897 KarS § 121 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Z.H-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 76 lg 6 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 17.06.2004.a otsusega

2 (3) mõistetud ärakandmata karistuse, 3 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks Z.H kinnipidamishetk 21.02.2009.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.02.2009.a ja lõpeb 18.08.2013.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 20.02.2012.a. Tartu Vangla edastas 21.02.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

Z.H on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 08.03.1994.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2, KrK § 101 p 4, KrK § 108 lg 2 p 4 ja KrK § 184 lg 2 järgi vabadusekaotusega 8 aastat; 2) 19.12.1996.a Harju Maakohtu poolt KrK § 184 lg 2 järgi vabadusekaotusega 1 aasta. KrK § 41 lg 1 alusel liideti karistusele Tallinna Linnakohtu poolt 08.03.1994.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa 4 aastat ja 5 kuud vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks määrati 5 aastat ja 5 kuud vabadusekaotust; 3) 17.06.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 114 p 4 järgi vangistusega 8 aastat.

Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile, toetab Tartu Vangla Z.H ennetähtaegset vabanemist. Prokurör leiab, et Z.H vangistusest vabastamiseks enne tähtaega sisulised alused puuduvad, kuna teda on varem korduvalt karistatud kriminaalkorras ja ta on pannud toime kuriteo ajal, kui oli vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Eelnevad karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ega hoidnud teda edaspidi kuritegusid toime panemast. Ka vangistuse ajal on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud (15 korda), mis näitab, et isegi intensiivseim järelevalve ei taga korrast kinni pidamist.

Teda on korduvalt karistatud vägivallakuritegude eest, kuid vangistuses ei ole ta läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, mis õpetaks kuidas agressiivsusega toime tulla. Z.H ise leidis, et teda võiks vabastada enne tähtaega. Ta on otsustanud enda elukorraldust muuta, et vältida tulevikus taolisi juhuseid, mis on teda seni kuritegevusele viinud. Vabanedes asuks ta elama vanaema juurde, kes on kõrges eas, vajab tema abi igapäevases elukorralduses ja ootab väga kinnipeetava vabastamist. Vabanedes tal konkreetset töökohta ei ole, kuid on erinevaid oskusi, mis peaks võimaldama tööd leida.

Z.H leiab, et tal ei ole vabaduses agressiivsusega probleeme olnud. Ta tunnistab, et on küll mitmel korral kuriteod toime pannud, kuid nendes on välja toodud ainult süüdistajapoolne seisukoht. Samuti leiab ta, et varasem karistatus ei tähenda, et ta ei oleks võimeline paranema. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Z.H on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Z.H vabastamiseks vangistusest enne tähtaega puuduvad sisulised alused.

Tegemist on isikuga, kes on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Tema

3 (3) suhtes on kohaldatud erinevaid karistusi, kuid see ei ole hoidnud teda uusi kuritegusid toime panemast. Eelmise karistuse kandmisest, mis oli Z.H-le mõistetud mõrva eest, pidas kohus võimalikuks vabastada teda tingimisi enne tähtaega. Z.H ei õigustanud usaldust ja pani katseajal toime uue isikuvastase kuriteo, mis oli taas suunatud tema perekonnaliikmete vastu. Isiku taoline käitumine seab kahtluse alla isiku sobivuse kriminaalhooldusele, kuna see ei ole piisava mõjutamaks teda käituma seaduskuulekalt. Lisaks leiab kohus, et ennetähtaegne vabanemine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada vaid ühel korral. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduva ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel sisuliselt sama vangistuse kandmisel kaotab ennetähtaegne vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et ka vangistuse ajal on Z.H probleeme enda kontrollimisega ja kehtestatud nõuetest kinnipidamisega – tal on 15 kehtivat distsiplinaarkaristust, neist viimased 11 on määratud vähem kui aasta tagasi toimepandud rikkumiste eest. Vastates kohtu küsimustele üritas kinnipeetav vähendada toimepandud rikkumiste olulisust ja oli ennastõigustav, mistõttu jääb mulje, et ta ei ole siiani teadvustanud, kuivõrd oluline on seaduskuulekas käitumine ja kehtestatud nõuetest kinnipidamine. Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus Z.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik