1-09-20251/165 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 kriminaalasi nr 1-09-20251

KOHTUOTSUSE

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2012.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-20251 (08913000003) Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika, Aive Uueni Kriminaalasi M.K süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 järgi; A.A (A.A) süüdistuses KarS § 297 lg 1 järgi; Tallinna Farmaatsiatehase AS süüdistuses KarS § 297 lg 3 järgi; V.A (V.A) süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 - § 22 lg 2, 3 järgi; S.T (pankrotis) süüdistuses KarS § 293 lg 3 - § 22 lg 2, 3 järgi; O.I süüdistuses KarS § 297 lg 1 järgi;

F.N süüdistuses KarS § 297 lg 3 järgi; Toivo Susi süüdistuses KarS § 297 lg 2 järgi; B.Z süüdistuses KarS § 297 lg 3 järgi; Tõnu Kortsu (Korts) süüdistuses KarS § 297 lg 2 järgi; V.F süüdistuses KarS § 297 lg 3 järgi; R.G süüdistuses KarS § 297 lg 3 järgi; P.B süüdistuses KarS § 297 lg 3 järgi; K.Z süüdistuses KarS § 297 lg 3 järgi;

R.D süüdistuses KarS § 297 lg 2 järgi üldmenetluses

Prokurör Kadri Väling, Martin Tuulik Süüdistatavad M.K, isikukood: XXX; elukoht: XXX;

kodakondsus: EV; haridus: kõrgharidus; emakeel: eesti

keel; töökoht: TKVavalike suhete nõunik; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral.

2

A.A , isikukood: XXX; elukoht: XXX;

kodakondsus: EV; haridus: kõrgharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: TF AS; kriminaalkorras karistamata.

TALLINNA FARMAATSIATEHASE AS, registrikood

10093221; juriidiline aadress: XXX; juriidilise isiku

esindaja: juhatuse ainuliige: A.A; kriminaalkorras karistamata.

V.A, isikukood: XXX; elukoht: XXX;

kodakondsus: EV; haridus: kõrgharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: AS TS; kriminaalkorras karistamata.

SIHTASUTUS (SA) S.T

(pankrotis), registrikood XXX; juriidiline aadress: XXX; juriidilise isiku esindaja: pankrotihaldur Sirje Tael; kriminaalkorras karistamata.

O.I , isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: EV; haridus: kõrgharidus;

emakeel: eesti keel; töökoht: OÜ J ; kriminaalkorras karistatud 3-l korral.

F.N , registrikood XXX;

juriidiline aadress: XXX; juriidilise isiku esindaja:

juhatuse ainuliige O.I;

kriminaalkorras karistamata.

TOIVO SUSI, isikukood: 35509020217; elukoht: XXX;

kodakondsus: EV; haridus: kõrgharidus; emakeel: eesti

keel; töökoht: B.Z ; kriminaalkorras karistamata.

B.Z , registrikood XXX; juriidiline aadress: XXX; juriidilise isiku esindaja: juhatuse ainuliige Toivo Susi; kriminaalkorras karistamata.

TÕNU KORTS, isikukood: 37404166013; elukoht:

XXX; kodakondsus: EV; haridus: kõrgharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: OÜ C juhatuse liige; kriminaalkorras karistamata.

V.F, registrikood XXX; juriidiline aadress:

XXX; juriidilise isiku esindajad: juhatuse liige VM; kriminaalkorras karistamata.

R.G , registrikood XXX; juriidiline

3 aadress: XXX; juriidilise isiku esindajad: juhatuse liige Viktor Mõisja; kriminaalkorras karistamata.

P.B , registrikood XXX; juriidiline aadress: XXX; juriidilise isiku esindajad: juhatuse liige Viktor Mõisja; kriminaalkorras karistamata.

K.Z, registrikood XXX; juriidiline aadress: XXX; juriidilise isiku esindaja: juhatuse liikmed VM ja VV; kriminaalkorras karistamata.

R.D , isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: EV; haridus: kõrgharidus;

emakeel: eesti keel; töökoht: töötu; kriminaalkorras karistamata. Kaitsjad

M.K kaitsja Marina Leis, A.A ja Tallinna Farmaatsiatehase AS-i kaitsja Ilmar Straus, V.A ja S.T (pankrotis) kaitsjad Aivar Pilv,

Raul Otsa ja Pirkka-Marja Põldvere, O.I ja F.N kaitsjad Tanel Mällas ja Toomas

Liiva, Toivo Susi ja B.Z kaitsja Nigul Saar, Tõnu Kortsu kaitsjad Maidu Kaasik, Martin Tälli ja Leon Glikman, V.F, R.G, P.B ja K.Z

kaitsjad Leon Glikman ja Helmeri Indela, R.D kaitsja Toomas Liiva

RESOLUTSIOON

Õigeks mõista süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kuriteoepisoodis M.K ajavahemikul 23.05.2008.a kuni 04.12.2008.a. toimepandud esindajalt V.F ja AS J Tõnu Kortsult pistise saamisega nõustumises ja pistisena 15 000 kroonise AS-i E kinketšeki nr XXX saamises detailplaneeringute nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX menetluse üle järelevalve teostamise eest.

Süüdi tunnistada KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 järgi ja karistada teda vangistusega 3 M.K (kolm) aastat.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 04.12.2008-03.06.2009.a., s.o. 6

(kuus) kuud vangistust karistusaja hulka ja lõplik kandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.03.2012.a.

M.K suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Kohaldada tõkendina vahistamist. M.K vahistada kohtusaalist.

4

Õigeks mõista süüdistuses KarS § 297 lg 2 järgi kuriteoepisoodis ajavahemikul Tõnu Korts 23.05.2008.a kuni 04.12.2008.a. toimepandud esindajana M.K-le V.F ja AS J

pistisena 15 000 kroonise AS-i E kinketšeki nr XXXandmises detailplaneeringute nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX menetluse üle järelevalve teostamise eest.

Süüdi tunnistada KarS § 297 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) Tõnu Korts aastat ja 3 (kolm) kuud.

KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et Tõnu Kortsule mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele , millise kandmise alguseks lugeda .a. KarS vangistus 5 (viis) kuud 30.03.2012 § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud mõistetud karistust, s.o. 1 (üks) aasta 10 (kümme)

kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Tõnu Kortsu suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Kohaldada tõkendina vahistamist. Tõnu Korts vahistada kohtusaalist.

Süüdi tunnistada KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 – § 22 lg 2 järgi ja karistada teda V.A vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.

KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et Elmar S mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele , millise kandmise alguseks lugeda .a. KarS vangistus 5 (viis) kuud 30.03.2012 § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud mõistetud karistust, s.o. 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu

vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

V.A suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Kohaldada tõkendina vahistamist. V.A vahistada kohtusaalist.

Süüdi tunnistada KarS § 297 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) Toivo Susi aastat 6 (kuus) kuud.

KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et Toivo Susile mõistetud karistusest kuulub koheselt

ärakandmisele vangistus 5 (viis) kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks

eelvangistuses viibitud aeg 04.12.-06.12.2008.a. s.o. 3 (kolm) päeva vangistust. Koheselt

kandmisele kuuluvaks karistuseks on 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust 30.03.2012 , millise kandmise alguseks lugeda .a.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud mõistetud karistust, s.o. 2 (kaks) aastat 1 (üks)

kuu vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Toivo Susi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Kohaldada tõkendina vahistamist. Toivo Susi vahistada kohtusaalist.

Süüdi tunnistada KarS § 297 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 2 R.D (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.

5 KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et R.D-le mõistetud karistusest kuulub koheselt

ärakandmisele vangistus 5 (viis) kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks

eelvangistuses viibitud aeg 04.12.-06.12.2008.a. s.o. 3 (kolm) päeva vangistust. Koheselt

kandmisele kuuluvaks karistuseks on 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust 30.03.2012 , millise kandmise alguseks lugeda .a.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud mõistetud karistust, s.o. 2 (kaks) aastat 1 (üks)

kuu vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

R.D suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Kohaldada tõkendina vahistamist. R.D vahistada kohtusaalist.

Süüdi tunnistada KarS § 297 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega O.I 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud.

KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et O.I-le mõistetud karistusest kuulub osaliselt ärakandmisele . vangistus 5 (viis) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 17.03.-09.09.2010.a., s.o. 5 (viis)

kuud 22 (kakskümmend) kaks päeva vangistust karistusaja hulka ning lugeda osaliselt kandmisele kuuluv karistus, 5 kuud 22 päeva vangistust, täielikult kantuks.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud mõistetud karistust, s.o. 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 8 (kaheksa) päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

O.I suhtes kohaldatud tõkend – kautsjon – tühistada kohtuotsuse jõustumisel

ning tagastada O.I eest tasutud kautsjon summas 76 917,67 (seitsekümmend kuus tuhat üheksasada seitseteist eurot ja kuuskümmend seitse senti) eurot KK arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas.

Süüdi tunnistada KarS § 297 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega A.A 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.

KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et A.A-le mõistetud karistusest kuulub koheselt

ärakandmisele vangistus 3 (kolm) kuud, millise kandmise alguseks lugeda .a. 30.03.2012 KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud mõistetud karistust, s.o. 1 (üks) aasta 3 (kolm)

kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

A.A suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Kohaldada tõkendina vahistamist. A.A vahistada kohtusaalist.

Süüdi tunnistada KarS § 297 lg 3 järgi ja karistada teda rahalise K.Z karistusega summas . 300 000 (kolmsada tuhat) eurot

Süüdi tunnistada KarS § 297 lg 3 järgi ja karistada teda rahalise karistusega R.G summas . 100 000 (ükssada tuhat) eurot

6 Süüdi tunnistada KarS § 297 lg 3 järgi ja karistada teda rahalise karistusega P.B summas . 200 000 (kakssada tuhat) eurot

Õigeks mõista süüdistuses KarS § 297 lg 3 järgi kuriteoepisoodis ajavahemikul V.F

23.05.-28.11.2008.a toimepandud tegutsenud juhatuse liikme Tõnu V.F huvides Kortsu poolt M.K-le pistisena 15 000 kroonise AS-i E kinketšeki nr XXXandmises detailplaneeringute nr XXX, nr XXX, nr XXX menetluse üle järelevalve teostamise eest.

Süüdi tunnistada KarS § 297 lg 3 järgi ja karistada teda rahalise karistusega V.F summas . 200 000 (kakssada tuhat) eurot

Süüdi tunnistada KarS § 297 lg 3 järgi ja karistada teda Tallinna Farmaatsiatehase AS rahalise karistusega summas . 200 000 (kakssada tuhat) eurot

Süüdi tunnistada KarS § 293 lg 3 – § 22 lg 2 S.T (pankrotis) järgi ja karistada teda rahalise karistusega summas . 200 000 (kakssada tuhat) eurot

Süüdi tunnistada KarS § 297 lg 3 järgi ja karistada teda rahalise karistusega B.Z summas . 100 000 (ükssada tuhat) eurot

Süüdi tunnistada KarS § 297 lg 3 järgi ja karistada teda rahalise F.N karistusega summas . 50 000 (viiskümmend tuhat) eurot

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista riigituludesse: M.K-lt

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435 eurot;

- koopiakulud summas 8,50 eurot;

- kaitsjatasu summas 2985,32 eurot.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista riigituludesse: A.A-lt

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435 eurot;

- koopiakulud summas 4,03 eurot.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista -ilt Tallinna Farmaatsiatehase AS riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435 eurot;

- koopiakulud summas 4,03 eurot.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista riigituludesse: V.A-lt

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435 eurot;

- koopiakulud summas 4,03 eurot.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista

S.T (pankrotis) riigituludesse:

7

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435 eurot;

- koopiakulud summas 4,03 eurot.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista riigituludesse: O.I-lt

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435 eurot;

- koopiakulud summas 4,03 eurot;

- kaitsjatasu summas 4156,68 eurot.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista riigituludesse: F.N-ilt

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435 eurot;

- koopiakulud summas 4,03 eurot;

- kaitsjatasu summas 4156,68 eurot.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista lt riigituludesse: Toivo Susi

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435 eurot;

- koopiakulud summas 4,03 eurot.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista riigituludesse: B.Z-ilt

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435 eurot;

- koopiakulud summas 4,03 eurot.

-

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista ult riigituludesse: Tõnu Korts

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435 eurot;

- koopiakulud summas 4,92 eurot.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista riigituludesse: V.F

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435 eurot;

- koopiakulud summas 4,92 eurot.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista riigituludesse: R.G

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435 eurot;

- koopiakulud summas 4,92 eurot.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista riigituludesse: P.B

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435 eurot;

- koopiakulud summas 4,92 eurot.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista riigituludesse: K.Z

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435 eurot;

- koopiakulud summas 4,92 eurot.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista riigituludesse: R.D-lt

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435 eurot;

- koopiakulud summas 4,92 eurot;

- kaitsjatasu summas 4273,64 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3, § 180 alusel mõista solidaarselt , , M.K-lt R.D-lt A.A-lt AS-lt Tallinna Farmaatsiatehas Tõnu Korts V.F OÜ-lt ja , ult ja ,

8 R.G P.B K.Z , , DNA ekspertiisi läbiviimise ja selle kohta koostatud akti nr GE-0038-09/0097 kulud maksumusega 8304,68 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3, § 180 alusel välja mõista solidaarselt ja M.K-lt R.D-lt

sõrmejälje ekspertiisi läbiviimise ja selle kohta koostatud akti nr SS-0012-09/0099 kulud maksumusega 319,56 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3, § 180 alusel välja mõista solidaarselt , lt ja M.K-lt Tõnu Kortsu

V.F R.G P.B K.Z , , , sõrmejälje ekspertiisi läbiviimise ja selle kohta koostatud akti nr SS-0011-09/0098 kulud maksumusega 1214,32 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3, § 180 alusel välja mõista solidaarselt ja M.K-lt R.D-lt

trassoloogia ekspertiisi läbiviimise ja selle kohta koostatud akti nr TR-001-09/100 kulud maksumusega 61,36 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3, § 180 alusel välja mõista solidaarselt ja M.K-lt R.D-lt käekirja ekspertiisi läbiviimise ja selle kohta koostatud akti nr DK-0004-09/131 kulud maksumusega 69,02 eurot.

Jätta AS kaitsja Ilmar Strausi taotlus A.A ja Tallinna Farmaatsiatehase menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata.

Jätta kaitsja Aivar P taotlused V.A ja S.T (pankrotis) menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata.

Jätta kaitsja Nigul Saare taotlused menetluskulude Toivo Susi ja B.Z

hüvitamiseks rahuldamata.

Jätta kaitsja Tõnu Kortsu, V.F, R.G, R.G ja K.Z Leon Glikmani taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata.

Välja mõista KarS § 83¹ lg 1, § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras M.K-lt

konfiskeeritava vara väärtusele vastava summana 7349,84 (seitse tuhat kolmsada nelikümmend üheksa eurot ja kaheksakümmend neli senti) eurot.

Välja mõista KarS § 83¹ lg 1, § 84 alusel S.T (pankrotis)

konfiskeerimise asendamise korras konfiskeeritava vara väärtusele vastava summana

51 129,32 (viiskümmend üks tuhat ükssada kakskümmend üheksa eurot ja kolmkümmend kaks senti) eurot.

Kriminaalmenetluse käigus Harju Maakohtu 16.12.2008 määrusega arestitud

M.K varad - AS Swedbank hoiuse arvel nr XXXXXXXXXXXXXX olev hoiuse jääk 14 400 eurot; Sampo pank arvel nr XXXXXXXXXXXXXXolev kontojääk 9352,15 eurot; 04.12.2008 M.K elukoha läbiotsimisel elutoa sahtlist leitud sularaha summas 20 000 krooni (1278,23 eurot), mis anti 29.05.2009 üle Kaitsepolitseiameti rahandustalitusele kassa sissetuleku orderi

nr KS00027 alusel; sõiduauto Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX , mis anti 03.06.2009 M.K-le vastutavale hoiule – vabastada aresti alt kohtuotsuse jõustumisel.

9

Kriminaalmenetluse käigus Harju Maakohtu 20.03.2009 määrusega arestitud S.T

(pankrotis) varad - AS Swedbank olevatel arvelduskontodel nr

XXXXXXXXXXXX , XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX rahalised vahendid kokku 9837,58 euro väärtuses - vabastada aresti alt kohtuotsuse jõustumisel ning arvata pankrotivara hulka.

Kriminaalmenetluse kulud ja konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002

Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-09-20251, süüdistatava nimi, tekst „kriminaalmenetluse kulud“

või „konfiskeerimise asendamine“, kriminaalmenetluse kulude mitmes osas tasumise korral märkida ka selgitus kulude liigi kohta (nt „sundraha“).

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele tuleb

märkida viitenumber 4100064939 ning maksekorralduse selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-09-20251, süüdistatava nimi ja tekst „rahaline karistus“ .

Rahalise karistuse ja menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid ja salvestised:

- Asitõendid - 04.12.2008 M.K-ga seotud aadressidel toimetatud läbiotsimistelt

leitud ja ära võetud: üks 2007.a kalendermärkmik (pakend nr 5L152942); üks 2008.a kalendermärkmik (pakend nr 5L152945); üks A5 ümbrik (pakend nr 5L152954); üks

Merko kirjaga ümbris, milles üks autor Karl Tihase raamat pealkirjaga Eesti

Talurahvaarhitektuur (pakend nr 000006408); üks E AS kinketšeki ümbris, mille vahel üks AS-i E reisitšekk nr XXX väärtuses 25 000 krooni ja üks kinketšekk nr

XXX väärtuses 15 000 krooni (pakend nr 5L152937); kakskümmend rebitud märkmikulehe tükki (pakend nr 5L152941); HTOÜ päringu vastusena laekunud viis 5 000-kroonist kinkekaarti: nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX; 4.12.2008.a

R.D kasutuses oleva sõiduauto läbiotsimisel leitud üks 2008.a

kalendermärkmik (pakend nr 5L102539); 26.02.2009.a OV töökoha läbiotsimisel

leitud üks 2008.a kalendermärkmik (pakend nr 5L152908) - jätta kriminaalasja materjalide juurde.

- Kriminaalasjale lisatud andmekandjad - Swedbank-i 09.01.2009 päringuvastuse lisa nr

46468-2 (CD); Swedbank-i 03.02.2009 päringuvastuse lisa nr 4124-2 (CD), Hansapanga 11.12.2008 päringuvastuse lisa nr 45782-2 (CD); Tallinna Linnakantselei

16.01.2009 päringuvastuse lisa. (Külalisteregistri väljavõte) (CD); Tallinna

Linnakantselei 19.12.2008 päringuvastuse lisa. (28.11.2008 turvavideo) (CD);

Tallinna Linnakantselei 11.12.2008 päringuvastuse lisa. (04.12.2008 turvavideo) (CD); Stockmann AS-i 08.12.2008 päringuvastuse lisa. (28.11.2008 turvavideod)

(CD); 12.05.2009 Pangapäringud: M.K , Piret M.K, KP kohta (CD);

10

07.05.2009 Pangapäringud: O.I , EPkohta (CD); 07.05.2009

Pangapäringud: OV kohta (CD); 07.05.2009 Pangapäringud: AR kohta (CD); 21.05.2009 jälitusprotokolli lisa - Tõnu Korts (CD); 26.05.2009 jälitusprotokolli lisa -

Toivo Susi (CD); 25.05.2009 jälitusprotokolli lisa - V.A (CD); 25.05.2009

jälitusprotokolli lisa - O.I (CD); 19.05.2009 jälitusprotokolli lisa - R.D (CD); 19.09.08 Videosalvestus Plaat nr 18609 29.05.2009 (DVD); Videosalvestused asukohas 26.09.2008 (2 täiendavat faili) Plaat nr 5809 01.06.2009

(DVD); Videosalvestused asukohas 26.09.2008. Plaat nr 9408 27.09.2008 (CD);

Videosalvestused asukohas 26.11.2008. Plaat nr 12508 26.11.2008 (DVD);

Audiosalvestus 19.09.2008. Plaat nr 18309 27.05.2009 (DVD); Audiovideosalvestused 18.09.2008-30.09.2008. Plaat nr 10609 31.03.2009 (DVD); Audiovideosalvestused 01.10.2008-15.10.2008. Plaat nr 10709 31.03.2009 (DVD); Audiovideosalvestused 27.10.2008-28.10.2008. Plaat nr 10809 31.03.2009 (DVD); Audiovideosalvestused 10.11.2008-17.11.2008. Plaat nr 11009 31.03.2009 (DVD); Audiovideosalvestused 19.11.2008-28.11.2008. Plaat nr 11109 31.03.2009 (DVD); Audiovideosalvestused 28.11.2008-04.12.2008. Plaat nr 11209 31.03.2009 (DVD);

Salvestused 28.08-06.11.08 telefonid nr XXX, XXX. Plaat nr 87708_1.1 (DVD);

Salvestused 28.08-06.11.08 telefonid nr XXX, XXX. Plaat nr 87708_2.1 (DVD);

Salvestused 07.11-21.12.08 telefonid nr XXX, XXX. Plaat nr 102708_1.1 (DVD); XXX(T.Susi töökoht). 04.12.2008. Plaat 1.1 (DVD); XXX, Tallinn. K LOV. R.D töökoht 04.12.2008. Plaat 1.2 (DVD); a) XXX, Tallinn. K LOV. R.D töökoht ja sõiduauto Opel Zafira (XXX) b) XXX, Tallinn. R.D elukoht. 04.12.2008. Plaat 2.2

(DVD); XXX, kab 607, Tallinn. I. M.K töökoht. 04.12.2008. Plaat 1.5 (DVD); XXX, kab 607, Tallinn. I. M.K töökoht. 04.12.2008. Plaat 2.5 (DVD); XXX, kab

607, Tallinn, I. M.K töökoht, VII korruse koridor, sõiduauto Toyota Corolla ja

XXX, Tallinn. 04.12.2008. Plaat 3.5 (DVD); XXX, Tallinn. 04.12.2008. Plaat 4.5

(DVD); XXX, Tallinn ja keldriboks. 04.12.2008. Plaat 5.5 (DVD); XXX, Tallinn. T.Korts`i töökoht. 10.12.2008. Plaat 1.1 (DVD); XXX. T.Korts`i töökoht. 10.12.2008.

Plaat 1.2 (DVD); XXX, kab 607, Tallinn. I. M.K töökoht. 11.12.2008. Plaat 1.1 (DVD); XXX, Tallinn. Tallinna Farmaatsiatehase AS, A.A. 19.02.2009. Plaat 1.2; XXX, Tallinn. Tallinna Farmaatsiatehase AS, A.A. 19.02.2009. Plaat 2.2; XXX, Tallinn. Turvatehnika AS, A.R, O.V. 26.02.2009. Plaat 1.3 (DVD); XXX, Tallinn.

Turvatehnika AS, A.R, O.V. 26.02.2009. Plaat 2.3 (DVD); XXX, Tallinn.

Turvatehnika AS, A.R, O.V. 26.02.2009. Plaat 3.3 (DVD); XXX, Tallinn. Kaupmehe KV OÜ. O.I. 26.02.2009. Plaat 1.2 (DVD); XXX, Tallinn.

Kaupmehe KV OÜ. O.I . 26.02.2009. Plaat 2.2 (DVD); XXX. V.A elukoht. Plaat 1.1 (DVD) - jätta kriminaalasja materjalide juurde.

- Läbiotsimiste originaalsalvestised - I. M.K- (töökoht, auto, elukoht) - 04.12.2008

(CD); I. M.K (töökoht) - 11.12.2008 (CD); A.A, AS Tallinna Farmaatsiatehas - 19.02.2009 (VHS); V.A (elukoht) - 26.02.2009 (VHS); O.I, Kaupmehe KV

OÜ - 26.02.2009 (VHS); A.R, O.V, Turvatehnika AS - 26.02.2009 (VHS); T.Susi

(töökoht) - 04.12.2009 (VHS); T.Korts (töökoht) - 10.12.2009 (CD); R.D

(töökoht, auto, elukoht) - 04.12.2009 (VHS); kõvaketaste koopiad - Seagate ST3320620A, s/n 9QFC43PZ, Seagate ST3320620A, s/n 9QFC43X2, Western Digital

WD5000AAKB s/n:WCAS88113669, Seagate ST3160815A, s/n 9RA8GK6H,

Western Digital WD5000AAKB s/n:WCAS88185388, Samsung HD322HJ, s/n

S17AJDWQB06434, Samsung HD322HJ, s/n S17AJDWQB06949, Samsung

SP1654N, s/n: S0GEJ1FP405122, Western Digital WD1600AABB

s/n:WMAP9C828820, Samsung HD103UJ, s/n S13PJDWQC02153, Samsung

11

HD103UJ, s/n S13PJDWQC02150 (asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite laos) – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest, s.o. alates 30.03.2012.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuseon

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o. alates 30.03.2012. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast, s.o. alates 31.03.2012.a. 15 (viieteistkümne) päeva jooksul.

SÜÜDISTUSE SISU (29.08.2011 esitatud süüdistusakti kohaselt)

9.1. M.K süüdistatakse selles, et tema töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a käskkirja nr XXX alusel alates 01.12.2005.a

Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TA nõuniku ülesandeid.

Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse

abilinnapea TA vastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes

linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXXkinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised:

4.1. abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel;

12 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide,

esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

13

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA planeeringute komisjoni liikmetele erinevate detailplaneeringute menetlustega seoses arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele

planeerijatele ja teistele ametnikele korralduste andmises detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides muutuste ja paranduste tegemiseks, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluse käigule tähtaegade kehtestamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises vajalike paranduste ja muutuste tegemiseks detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises nendele menetlustele vajalike kooskõlastuste hankimiseks erinevatelt Tallinna Linna Ametitelt, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.; - TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate nõustamises

ja juhendamises seoses kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste eeskirjade ja määrustega, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.; - TLPA osakondade või teenistuste juhatajate, planeerijate, arhitektide ja detailplaneeringute

ja/või ehitusprojektide projekteerijate ja esindajate vaheliste nõupidamiste korraldamises, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate ja TLPA poolt menetletavate

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate vaheliste nõupidamiste korraldamises

detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele kooskõlastuste saamise eesmärgil, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- Tallinna Linna erinevate Ametite esindajatega iseseisvalt TLPA poolt menetletavate

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide osas läbirääkimiste pidamises kooskõlastuste saamise eesmärgil, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide hetkeseisu ja/või

probleemide osas linnaplaneerimise ja ehitusjärelevalve valdkonda kureeriva abilinnapea teavitamises, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.4. ja 4.5.; - TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute Tallinna Linnavalitsuse istungile saatmiseks

nende materjalide iseseisvalt täiendamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2. M.K on Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TA nõunikuna, s.o. ametiisikuna, korduvalt oma ametiseisundist tulenevate tööülesannete täitmise eest nõustunud pistise lubamisega ja võtnud pistist alljärgnevalt:

14

9.1.1. M.K, töötades Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunikuna, on ajavahemikul

29.08.2007.a kuni 09.01.2008.a. nõustunud pistise lubamisega ja on saanud Tallinna

Farmaatsiatehase AS (registrikood 10093221) juhatuse ainuliikme käest A.A

(juhatuse liige alates 04.05.2006.a kuni käesoleva ajani) pistisena viis HTOÜ (registrikood

xxx) kinkekaarti koguväärtuses 25 000 krooni vastutasuna ajavahemikul 2008.a. jaanuarist

kuni 04.12.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ametis

teemaplaneeringu nr XXX XXXja XXX tänavate ning raudtee vahelise kvartali ja detailplaneeringu nrXXX menetluse üle järelevalve teostamise eest.

teemaplaneering nr XXX hõlmab ka XXXkõrghoonete

piirkonda, sh ka kinnistut aadressil XXX (katastritunnus , kinnistu nr , omanik XXX XXX Tallinna Farmaatsiatehase AS, registrikood 10093221).

XXXja XXX tänavate ning raudtee vahelise kvartali detailplaneering nrXXX

hõlmab

kinnistut aadressil XXX (katastritunnus , kinnistu nr , omanik Tallinna XXX XXX Farmaatsiatehase AS, registrikood 10093221).

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K Tallinna Linnaplaneerimise Ameti menetluses oleva ja teemaplaneeringu nr XXX detailplaneeringu nrXXX läbiviimise üle

järelevalvet eesmärgiga kiirendada nende läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

Teemaplaneeringu nr XXX detailplaneeringu nr menetluse ja sellega haakuva XXX

menetluse üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna kinkekaartide saamise eest M.K:

- küsis 2008.a. algusest alates korduvalt aru arengute kohta

teemaplaneeringu nr XXX Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Üldplaneeringute osakonna (edaspidi ka TLPA)

juhatajalt MP, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 22.10.2007.a TLPA juhataja käskkirjaga nr XXX) on planeeringute osakonna töö

juhtimine, eesmärgiga viia planeeringu materjal ilma asjaajamise tõrgeteta Tallinna

Linna Volikogu istungile vastuvõtmise otsustamiseks. Tallinna Linna Volikogu otsusega nr.69 17.04.2008.a. võetigi vastu; teemaplaneering nr XXX

- teostas 2008.a. II pooles järelevalvet haakuva

teemaplaneeringuga nr XXX

detailplaneeringu nr XXX üle, pärides 10.10.2008.a. TLPA detailplaneeringute

Mustamäe, K ja Nõmme osakonna juhataja MS käest, kelle peamisteks

tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 31.01.2005.a TLPA juhataja

käskkirjaga nr XXX) on Mustamäe, Kristiine ja Nõmme linnaplaneerimisalase

tegevuse edendamine ning detailplaneeringute teenistuse Mustamäe, K ja Nõmme osakonna juhtimine, aru selle planeeringu sisuliste, vormiliste ja tähtaegu puudutavate

detailide kohta eesmärgiga saavutada planeeringu saatmine Tallinna Linnavalitsuse istungile;

- päris 17.11.2008.a. TLPA Detailplaneeringute teenistuse direktorilt AR

, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendi (kinnitatud 21.03.2006.a. TLPA

juhataja käskkirjaga nr XXX) on Tallinna linnaplaneerimisalase tegevuse

korraldamises osalemine ning detailplaneeringute teenistuse töö juhtimine, aru

detailplaneeringu nr.XXX materjalide TLPA-st Kristiine linnaosa halduskogule

15

kooskõlastamiseks saatmise kohta ja korraldas Kristiine linnaosavanema asetäitja R.D kaasabil kooskõlastuse saamist;

- teostas järelevalvet menetluse läbiviimise üle TLPA-s

detailplaneeringu nr.XXX

kogudes menetluse hetkeseisu üle informatsiooni nii TLPA registrite kui ka projekteerija ALvahendusel.

M.K

poolt teostatava järelevalve eest

ja teemaplaneeringu nr XXX

detailplaneeringu nr

XXX menetluste üle vastutasuna nõustus ja sai M.K Tallinna

Farmaatsiatehase AS juhatuse liikmelt A.A-lt ajavahemikul 29.08.2007.a. kuni

09.01.2008.a. kohtueelses menetluses tuvastamata kohas pistisena, 29.08.2007.a. Tallinna Farmaatsiatehase AS poolt soetatud, 5 alljärgnevat HTOÜ (registrikood xxx) kinkekaarti koguväärtuses 25 000 krooni:

- 5 000 krooni vääringus kinkekaart nr XXX;

- 5 000 krooni vääringus kinkekaart nr XXX;

- 5 000 krooni vääringus kinkekaart nr XXX;

- 5 000 krooni vääringus kinkekaart nr XXX;

- 5 000 krooni vääringus kinkekaart nr XXX.

Nimetatud HTOÜ (registrikood xxx) kinkekaarte kasutas M.K HTOÜ (registrikood xxx) poolt 09.01.2008.a. väljastatud arve nr xxxtasumisel. Arve nr xxx sisaldas ajavahemikul 11.03.2008.a. kuni 18.03.2008.a. toimunud charter-reisi Tenerifele, reisijateks M.K ning tema abikaasa PPja tütar KP.

9.1.2.

Samuti M.K , töötades Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunikuna, on 18.09.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse hoones aadressil XXX, Tallinn, kabinetis 607 toimunud

kohtumisel S.T (registrikood XXX) juhatuse ainuliikme V.A poolt kihutatuna nõustunud kolmanda isiku, s.o S.T kasuks

nõudma ja võtma pistist ja XXX, Tallinn detailplaneeringu nr XXX XXX, Tallinn

kinnistute detailplaneeringu nr XXX esindajalt F.N (registrikood XXX) huvides tegutsevalt juhatuse ainuliikmelt (juhatuse liige alates O.I-lt 06.06.2007.a.) vastutasuna enda poolt ajavahemikul 2008.a. septembrist kuni 04.12.2008.a.

Tallinna Linnaplaneerimise Ametis nende detailplaneeringute menetluse üle järelevalve

teostamise eest. Nimetatud tegevuse juures osutas V.A S.T juhatuse liikmena M.K-le ainelist ja vaimset kaasabi.

XXX, Tallinn kinnistute detailplaneering nr XXX hõlmas järgmisi kinnistuid:

- XX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik F.N

registrikood XXX);

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik F.N

registrikood XXX);

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik F.N

registrikood XXX).

XXX, Tallinn detailplaneering nr XXX hõlmas järgmist kinnistut:

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu on jaotatud üheksaks (9)

korteriomandiks).

16 Ajendatuna S.T juhatuse liikme V.A poolt tehtud ettepanekust

nõuda ja võtta pistist S.T , samuti eelpoolnimetatud tegevusele

V.A poolt kaasabi osutamisest, aSusiM.K oma tööülesannetest tulenevalt vastutasuna F.N juhatuse ainuliikme O.I poolt oma isa EPe

vahendusel S.T arvele rahalise annetuse tegemise eest teostama

järelevalvet Tallinna Linnaplaneermise Ametisse

detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

menetluste üle eesmärgiga kiirendada selle läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

Detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX esindaja F.N juhatuse liikme

O.I huvides Tallinna Linnaplaneerimise Ametis asuvate menetluste üle

järelevalvet teostades ja selle tegevuse eest vastutasuna kolmandale isikule, s.o S.T arvelduskontole laekunud pistise eest M.K:

- korraldas 30.09.2008.a. nõupidamise AS KPprojekteerija ÜK

detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX puudutavate materjalide teemal, mille käigus otsustas materjalid

ametlikult edastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse, kui abilinnapea TAhuviorbiidis olevad planeeringud;

- O.I 30.09.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ( )

edaspidi ka TLPA

Detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhataja IM, kelle peamisteks tööülesanneteks on vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 23.03.2006.a juhataja

käskkirjaga nr XXX) Kesklinna linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning

detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhtimine, korraldada oma osakonnas abilinnapea TA huviorbiidis detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluste läbiviimine AS KP poolt parandatud materjalide alusel;

- viis 06.10.2008.a. abilinnapea TA juures toimunud nõupidamisel viimase kurssi

detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluse läbiviimise käigus planeeringute

komisjonis seatud märkustest, millised võivad vajada lahendamist abilinnapea tasemel;

- teavitas 07.10.2008.a. V.A vahendusel ja PT kaudu O.I

planeeringute komisjonis detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX suhtes tehtud märkustest ja nende alusel paranduste tegemise vajadusest;

- pidas peale 07.10.2008.a. V.A poolt esitatud palvet abilinnapea

TAnõunikuna esindaja huvides Tallinna detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

Transpordiameti liiklusteenistuse direktori MS, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud Tallinna Transpordiameti juhataja 13.09.2005.a käskkirjaga nr XXX) on liiklusteenistuse töö korraldamine vastavalt transpordiameti

põhimäärusele, läbirääkimisi detailplaneeringutele kooskõlastuste saamiseks Transpordiametilt.

Vastutasuna M.K poolt menetluste üle detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

järelevalve teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, esitas V.A S.T

juhatuse ainuliikmena M.K teadmisel ja nõusolekul nõudmise

detailplaneeringute esindajale F.N juhatuse ainuliikmele O.I-le

, teha kolmandale isikule, s.o S.T (registrikood XXX) pistisena 300 000 krooni suurune annetus.

17

Annetuse tegemise võimaldamiseks edastas V.A 15.09.2008.a kell 20:21:31 PT vahendusel e-postiaadressilt XXX XXX O.I-le e-postiaadressile S.T AS Hansapank/AS Swedbank oleva arvelduskonto numbri XXXXXXXXXXXX . Seega S.T juhatuse liige V.A veendes M.K isiklikult läbi vaatama materjalid eesmärgiga tuvastada võimalus detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

nende planeeringute materjalide saatmine Tallinna Linnavalitsuse istungile, leppides M.K-ga

kokku planeeringute suhtes TLPA-s järelevalve teostamine abilinnapea nõuniku

tasemel, samuti sellise tegevuse eest pistise nõudmise ja vastuvõtmise üksikasjad, osutas V.A S.T juhatuse liikmena ja SA huvides M.K-le pistise nõudmisel ja võtmisel S.T ainelist ja vaimset kaasabi.

Kokkuleppel M.K-ga S.T juhatuse liikme V.A poolt SA huvides pistise nõudmise esitamise järel:

- tegi 16.09.2008.a. O.I isa EP, O.I teadmisel, temale

kuuluvalt AS Hansapank/AS Swedbank arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX

ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 160 000 krooni, selgitusega annetus;

- tegi 16.09.2008.a. O.I isa EP, O.I teadmisel, temale

kuuluvalt Danske Bank AS Sampo Pank Eesti filiaali arvelduskontolt nr

XXXXXXXXXXXXX ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 140 000 krooni, selgitusega . annetus

9.1.3.

Samuti M.K , töötades Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunikuna, on

27.10.2008.a Tallinna Linnavalitsuses aadressil XXX, Tallinn, kabinetis 607 toimunud

kohtumisel S.T (registrikood XXX) juhatuse ainuliikme V.A poolt kihutatuna nõustunud nõudma ja võtma suures ulatuses kolmanda isiku, s.o. S.T kasuks pistist XXX -XXX, Tallinn kinnistute detailplaneeringu nr

XXX OV AR esindajatelt ja vastutasuna enda poolt ajavahemikul 2008.a oktoobrist kuni 04.12.2008.a. TLPA-s menetluse üle järelevalve teostamise eest. detailplaneeringu nr XXX Nimetatud tegevuse juures osutas V.A S.T juhatuse liikmena M.K-le ainelist ja vaimset kaasabi.

XXX -XXX, Tallinn kinnistute detailplaneering nr XXX hõlmas järgmisi kinnistuid:

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr , kaasomandis AD isikukood

XXX XXX ja CIOÜ äriregistrikood XXX);

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, kaasomandis KKisikukood

XXX ja AKisikukood XXX);

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik ™ isikukood XXX);

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr , kaasomandis AD isikukood

XXX XXX ja CIOÜ äriregistrikood XXX);

Ajendatuna S.T juhatuse liikme V.A poolt tehtud ettepanekust

nõuda ja võtta pistist S.T , samuti eelpoolnimetatud tegevusele

V.A poolt kaasabi osutamisest, aSusiM.K oma tööülesannetest tulenevalt vastutasuna OV, AR ja viimase isa ARvahendusel S.T arvele rahalise

18

annetuse tegemise eest, teostama järelevalvet Tallinna Linnaplaneermise Ametis

detailplaneeringu nr XXX menetluse üle eesmärgiga kiirendada selle läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

Detailplaneeringu nr XXX esindajate AR ja OV huvides menetluse üle järelevalve

teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna kolmandale isikule, s.o. S.T arvelduskontole laekunud pistise eest M.K:

- tutvus ajavahemikul 27.-28.10.2008.a. iseseisvalt temani V.A vahendusel

saadetud materjalidega eesmärgiga tuvastada selle detailplaneeringu nr XXX planeeringu menetluse jätkamise võimalused TLPA-s;

- korraldas 31.10.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse hoone aadressil XXX, Tallinn asuvas

enda kabinetis 607 esindajatega OV ja AR kohtumise detailplaneeringu nr XXX

eesmärgiga saada ülevaade detailplaneeringuga seotud probleemidest ja saada enda kätte kogu planeeringut puudutav materjal, et seeläbi teostada järelevalvet planeeringu menetluse käigu suhtes TLPA-s;

- korraldas 19.11.2008.a. nõupidamise menetluse

detailplaneeringu nr XXX läbiviimise võimaluste ja sisu osas TLPA-s Detailplaneeringute teenistuse, Haabersti

ja Põhja-Tallinna osakonna peaspetsialisti AR, kelle peamisteks tööülesanneteks

vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 08.06.2007.a. juhataja käskkirjaga nr 1-

7/84) on Põhja-Tallinna miljööväärtuslike hoonestusalade detailplaneeringute ja

projekteerimistingimustega seonduvate ning muude arhitektuurija

linnaplaneerimisalaste küsimuste lahendamine, eesmärgiga saavutada edasine detailplaneeringu sujuv menetlus TLPA-s.

- korraldas 25.11.2008.a. kell 13.00 enda kabinetis 607 aadressil XXX, Tallinn uue

nõupidamise esindajate AR ja OV ning TLPA detailplaneeringu nr XXX

Detailplaneeringute teenistuse, Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna peaspetsialisti

AR osavõtul eesmärgiga edastada planeeringu esindajatele menetluse jätkamiseks vajalikud juhised.

Vastutasuna M.K poolt menetluse üle järelevalve detailplaneeringu nr XXX

teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, esitas V.A S.T

juhatuse ainuliikmena 31.10.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse hoones XXX,

Tallinn peale M.K kabinetis 607 toimunud nõupidamist M.K teadmisel ja nõusolekul nõudmise detailplaneeringu esindajatele AR ja OV teha kolmandale isikule, s.o

S.T (registrikood XXX) pistisena 500 000 kroonine annetus, milline summa on käsitletav suure ulatusena.

Annetuse tegemise võimaldamiseks edastas V.A ARja OV paberil S.T AS Hansapank/AS Swedbank oleva arvelduskonto numbri XXXXXXXXXXXX .

Seega S.T juhatuse liige V.A veendes M.K isiklikult läbi vaatama olemasolevad materjalid eesmärgiga tuvastada võimalus detailplaneeringu nr XXX

saata selle planeeringu materjali Tallinna Linnavalitsuse istungile, viies M.K juurde detailplaneeringu nr XXX esindajad eesmärgiga veenda neid planeeringu projekti muutma, leppides M.K-ga kokku planeeringu suhtes TLPA-s järelevalve teostamine abilinnapea

nõuniku tasemel, samuti sellise tegevuse eest pistise nõudmise ja vastuvõtmise üksikasjad,

19 osutas V.A S.T juhatuse liikmena ja SA huvides M.K-le pistise nõudmisel ja võtmisel ainelist ja vaimset kaasabi.

Kokkuleppel M.K-ga S.T juhatuse liikme V.A poolt SA huvides suures ulatuses pistise nõudmise esitamise järel:

- tegi 04.11.2008.a. ARtemale kuuluvalt AS Eesti Krediidipank arvelduskontolt nr

XXXXXXXXX ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX 160 000 krooni, selgitusega ; annetus

- tegi 04.11.2008.a. AR palvel tema isa AR temale kuuluvalt AS Hansapank/AS

Swedbank arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX ülekande S.T

AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 160 000 krooni, selgitusega ; annetus

- tegi 04.11.2008.a. OV temale kuuluvalt AS Hansapank/AS Swedbank olevalt

arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 180 000 krooni, selgitusega . annetus

9.1.4. Samuti M.K , töötades Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunikuna, on

26.09.2008.a. nõustunud pistise lubamisega ja saanud B.Z (registrikood XXX) huvides tegutseva juhatuse ainuliikme käest (juhatuse liige alates Toivo Susi 11.07.2001.a. kuni käesoleva ajani) M.K poolt vastutasuna Tallinna Linnaplaneerimise Ametis ajavahemikul septembri algusest 2008.a. kuni 24.09.2008.a. XXX , Tallinn kinnistu

ja lähiala detailplaneeringu nr XXX menetluse üle järelevalve teostamise eest pistist sularahana 25 000 krooni.

XXX , Tallinn kinnistu ja lähiala detailplaneering nr XXX

hõlmab järgmisi kinnistuid: - XXX , Tallinn (katastritunnus XXX , kinnistu nr XXX , omanik alates16.12.1997.a Estconde Invest OÜ, registrikood 10140162); - XXX b, Tallinn (katastritunnus XXX , kinnistu nr XXX , omanik alates 22.12.2006.a Estconde Invest OÜ, registrikood 10140162); - XXX d, Tallinn (katastritunnus XXX ja XXX , kinnistu nr XXX , kaasomandis alates

22.12.2006.a Estconde Invest OÜ, registrikood 10140162 ja ÜPOÜ, registrikood XXX9); - XXX e, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik alates 03.10.2006.a ÜPOÜ, registrikood XXX9); - XXX f, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik alates 14.03.2007.a T OÜ, registrikood XXX); - XXX g, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik alates 14.03.2007.a T OÜ, registrikood XXX).

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

menetluses olnud menetluse üle järelevalvet eesmärgiga detailplaneeringu nr XXX kiirendada selle läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

Detailplaneeringu nr XXX

lepingu järgse esindaja B.Z juhatuse liikme Toivo

Susi huvides menetluse üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna

pistisena lubamisega nõustumise ja saamise eest M.K:

- andis 03.09.2008.a. Toivo Susile teada, et materjal jõuab

detailplaneeringu nr XXX 17.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile;

20

- päris 04.09.2008.a. aru Tallinna Linnaplaneerimise

detailplaneeringu nr XXX

Ameti Detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna (edaspidi ka TLPA)

juhatajalt IMt, kelle peamisteks tööülesanneteks on vastavalt ametijuhendile

(kinnitatud TLPA 23.03.2006.a juhataja käskkirjaga nr XXX) Kesklinna

linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhtimine, menetluse läbiviimise käigu kohta ja seadis tähtajaks planeeringu jõudmise 17.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile;

- 05.09.2008 teatas Toivo Susile vajadusest

detailplaneeringu nr XXX menetluse käigu kiirendamiseks parandada TLPA poolt välja toodud puudused;

- andis 09.09.2008.a. Toivo Susile teada, et materjal ei

detailplaneeringu nr XXX

jõua ja mis põhjustel ei jõua 17.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile;

- kontrollis ajavahemikul 18.09.–19.09.2008.a.

detailplaneeringu nr XXX

materjalidele Tallinna Linnavalitsuse istungile saatmiseks vajalike kooskõlastuste

andmise protsessi;

- päris ajavahemikul 18.09.- 19.09.2008.a. Detailplaneeringute teenistuse Kesklinna

osakonna juhatajalt IM korduvalt aru menetluse detailplaneeringu nr XXX

viivituste kohta ja O.I tal menetluse viimiseks 24.09.2008.a. Tallinna

Linnavalitsuse istungile korraldada selle planeeringu seletuskirjas ja joonisel vigade

parandused;

- andis 19.09.2008.a. Toivo Susile aru kooskõlastamistest

detailplaneeringu nr XXX ja selle käigust;

- korraldas Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea

detailplaneeringu nr XXX

TAasendanud abilinnapead EV poolse viseerimise, et saata detailplaneeringu

materjalid 24.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile kehtestamisele.

Selle tegevuse tulemusena jõudis materjal õigeaegselt detailplaneeringu nr XXX Tallinna Linnavalitsuse 24.09.2008.a. istungile, kus korraldusega nr.XXX planeering kehtestati;

- informeeris 24.09.2008.a. Toivo Susi Tallinna Linnavalitsuse otsusest kehtestada oma

korraldusega nr XXX . detailplaneering nr XXX

Vastutasuna M.K poolt menetluse üle järelevalve detailplaneeringu nr XXX

teostamise ja selle tegevuse tulemusena materjali 24.09.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse istungile saatmise eest, on M.K nõustunud ja saanud B.Z huvides tegutseva juhatuse ainuliikme Toivo Susi käest 26.09.2008.a XXX, Tallinn asuvast AGOÜ (registrikood

XXX) restoranist väljudes tänaval ümbrikusse pakituna pistist sularahana summas Ribe 25 000 krooni.

9.1.5.

Samuti M.K , töötades Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunikuna, on

26.11.2008.a. nõustunud pistise lubamisega ja saanud käest vastutasuna M.K Toivo Susi poolt ajavahemikul 2008.a september kuni 05.11.2008.a Tallinna Linnaplaneerimise

21 Ametis XXX/XXX, Tallinn kinnistu detailplaneeringu nr XXX menetluse üle järelevalve teostamise eest pistist sularahana 25 000 krooni.

Detailplaneering nr XXX hõlmab T OÜ (registrikood XXX) omandisse alates 29.10.2008.a kuuluvat kinnistut aadressil (katastritunnus , kinnistu nr XXX). XXX/XXX, Tallinn XXX

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

menetluses olnud menetluse üle järelevalvet eesmärgiga detailplaneeringu nr XXX kiirendada selle läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

Detailplaneeringu nr XXX

esindaja Toivo Susi huvides menetluse üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna pistise lubamisega nõustumise ja saamise eest M.K :

- koostas TLPA menetluses oleva menetluse käigus selle

detailplaneeringu nr XXX planeeringu parkimist puudutava seletuskirja osa;

- korraldas materjalide saatmise 03.09.2008.a. toimuvale

detailplaneeringu nr XXX

Tallinna Linnavalitsuse istungile, kus võeti Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr XXX vastu; detailplaneering nr XXX

- informeeris 03.09.2008.a. Toivo Susi sellest, et parkimist

detailplaneeringu nr XXX

puudutav seletuskirja osa sobis Tallinna Linnavalitsusele ja selle tulemusena võeti planeering vastu;

- teostas 22.10.2008.a. järelevalvet edasise menetluse üle

detailplaneeringu nr XXX TLPA-s detailplaneeringute registri ja Tallinna Linnavalitsuse istungi kavade kaudu,

lubades Toivo Susile panna kehtestamise küsimus detailplaneeringu nr XXX 29.10.2008.a toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungi päevakorda;

- teavitas 22.10.2008.a. Toivo Susi, et

detailplaneeringut nr XXX ei õnnestu viia 29.10.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse istungile kehtestamise küsimuse otsustamiseks ja miks;

- 31.10.2008.a. teostas järelevalvet detailplaneeringute registri ja istungite kava kaudu

detailplaneeringut nr XXX menetluse käigu üle, andes sellest jooksvalt aru Toivo Susile;

- informeeris 31.10.2008.a Toivo Susi materjalide

detailplaneeringu nr XXX

saatmisest 05.11.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile planeeringu

kehtestamise küsimuse otsustamiseks, mille tagajärjel kehtestati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr XXX . detailplaneering nr XXX

Vastutasuna M.K poolt TLPA-s XXX/XXX, Tallinn kinnistu detailplaneeringu nr XXX menetluse üle järelevalve teostamise ja planeeringu materjali saatmise korraldamise eest

05.11.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse istungile, lubas ja andis Toivo Susi M.K-le

26.11.2008.a. XXX, Tallinn asuvas AGOÜ (registrikood XXX) restoranis pistist Ribe sularahana summas 25 000 krooni.

22

9.1.6. Samuti M.K , töötades Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunikuna, on

ajavahemikul 23.05.2008.a kuni 28.11.2008.a. korduvalt nõustunud pistise lubamisega ja

saanud alltoodud juriidiliste isikute huvides tegutseva juhatuse liikme käest Tõnu Kortsu pistisena ühe raamatu väärtuses 410 krooni ja kaks AS E (registrikood XXX) kinketšekki

koguväärtuses 40 000 krooni vastutasuna ajavahemikul 23.05.2008.a kuni 04.12.2008.a Tallinna Linnaplaneerimise Ametis

detailplaneeringute nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX ja ehitusprojektide nr XXX, nr XXX menetluste üle järelevalve teostamise eest.

Pistise andmisel tegutses Tõnu Korts juhatuse liikmena alljärgnevate juriidiliste isikute

huvides, järgmistel ajavahemikel:

- V.F (registrikood XXX) juhatuse liige ajavahemikul 01.11.2005.a kuni 30.12.2008.a ;

-

juhatuse liige ajavahemikul 02.11.2005.a

R.G (registrikood XXX)

kuni 01.12.2008.a;

- juhatuse liige ajavahemikul 22.11.2006.a kuni

AS J (registrikood XXX)

15.08.2008.a;

- juhatuse liige ajavahemikul 28.09.2007.a

P.B (registrikood XXX) kuni 28.11.2008.a;

-

juhatuse liige ajavahemikul 01.08.2008.a.

K.Z (registrikood XXX)

kuni 10.08.2009.a.

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

menetluses olnud allpool toodud detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetluste üle

järelevalvet eesmärgiga kiirendada nende läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme alljärgnevalt:

- V.F (registrikood XXX)

- (

XXX ja XXX/ XXX, Tallinn kinnistute ning lähiala detailplaneering nr XXX XXX, Tallinn katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik alates 10.09.2008.a K.Z , registrikood XXX, endine omanik AS ME registrikood XXX ja

XXX, Tallinn katastritunnus , kinnistu nr XXX, kaasomanikud V.F XXX

registrikood XXX ja alates 16.09.2008.a K.Z , registrikood XXX, endine omanik AS ME registrikood XXX);

-

(katastritunnus , kinnistu nr

XXX, Tallinn kinnistu detailplaneering nr XXX XXX XXX, omanik V.F registrikood XXX);

- (katastritunnus , kinnistu nr

XXX, Tallinn kinnistu detailplaneering nr XXX XXX XXX, omanik V.F registrikood XXX).

-

R.G (registrikood XXX)

- (katastritunnus , kinnistu nr

XXX, Tallinn ehitusprojekt nr XXX XXX XXX, kaasomanikud EELK registrikood XXX ja R.G registrikood XXX).

-

AS J (registrikood XXX)

-

(

XXX ja XXX/ XXX, Tallinn kinnistute ning lähiala detailplaneering nr XXX XXX, Tallinn katastritunnus , kinnistu nr XXX, omanik alates 10.09.2008.a K.Z XXX , registrikood XXX, endine omanik AS ME registrikood XXX ja

XXX, Tallinn katastritunnus , kinnistu nr XXX, kaasomanikud V.F XXX

registrikood XXX ja alates 16.09.2008.a K.Z , registrikood XXX, endine omanik AS ME registrikood XXX);

23

- (katastritunnus

XXX, Tallinn detailplaneering nr XXX

XXX, kinnistu nr XXX, omanik alates 09.09.2008.a K.Z, registrikood XXX, endine omanik K.Z registrikood XXX ).

-

P.B (registrikood XXX)

-

(katastritunnus

XXX/ XXX, Tallinn kinnistu lähiala detailplaneering nr XXX

XXX, kinnistu nr XXX, omanik Tallinna linn, vastavalt Tallinna Linnavalitsuse korraldusele 10.10.2007 nr XXX punktile 1.1. seati Tallinna linna omandis olevale XXX / XXX kinnistu hoonestusõigus P.B kasuks);

- K.Z registrikood XXX) (

-

(

XXX ja XXX/ XXX, Tallinn kinnistute ning lähiala detailplaneering nr XXX XXX, Tallinn katastritunnus , kinnistu nr XXX, omanik alates 10.09.2008.a K.Z XXX , registrikood XXX, endine omanik K.Z registrikood XXX ja XXX, Tallinn katastritunnus , kinnistu nr XXX, kaasomanikud V.F XXX registrikood XXX ja alates 16.09.2008.a K.Z , registrikood XXX, endine omanik K.Z registrikood XXX);

- (katastritunnus , kinnistu nr XXX,

XXX, Tallinn detailplaneering nr XXX XXX omanik alates 09.09.2008.a K.Z, registrikood XXX, endine omanik K.Z registrikood XXX );

- (katastritunnus , kinnistu nr XXX,

XXX, Tallinn ehitusprojekti nr XXX XXX

kaasomanikud OÜ VVregitrikood XXX, 11.09.2008.a esitas K.Z taotluse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile);

- (katastritunnus

XXX/XXX, Tallinn kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX

XXX, kinnistu nr XXX, omanik alates 02.08.2007.a KHOÜ registrikood XXX, kes sõlmis 29.04.2008.a K.Z töövõtulepingu nr XXX ).

Detailplaneeringute nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX ja

ehitusprojektide nr XXX, nr XXX

esindaja Tõnu Kortsu huvides menetluse üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna pistisena saadud kinketšekkide ja ühe raamatu saamise eest M.K:

- taotles 12.09.2008.a Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitjalt MK

XXX/XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

suhtes erilise tähelepanu pööramist ja kooskõlastusringi kiiret teostamist;

- informeeris 03.10.2008.a Tõnu Korts Tallinna Keskkonnaameti tegevusest seoses

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringuga nr XXX

;

- tutvus 14.10.2008.a edasise järelevalve teostamise huvides

XXXehitusprojekti nr

XXX materjalidega, et anda juhiseid, kuidas saavutada Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ( ) esitatud ehitusloa taotluse rahuldamine; edaspidi ka TLPA

- edastas 15.10.2008.a. TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse, Ehituslubade

osakonna

juhataja AK, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud

TLPA 17.09.2008.a juhataja käskkirjaga nr 1-7/61) on ametisse laekuvate

ehitusprojektide menetlemine, kirjalike nõusolekute ja ehituslubade väljastamisega

seotud probleemide lahendamine, ehituslubade osakonna töö koordineerimine ja

juhtimine, korralduse rahuldada olemasolevate materjalide pinnalt XXXehitusprojekti nr XXX

alusel esitatud ehitusloa taotlus;

24

- teavitas 15.10.2008.a Tõnu Kortsu Tallinna Keskkonnaameti ja enda tegevusest seoses

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringuga nr XXX

kooskõlastuse saamisel;

- edastas 16.10.2008.a. TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse direktor

RS, kelle peamiseks

tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 22.10.2007.a juhataja käskkirjaga nr XXX) on korraldada ja kontrollida teenistuse tegevust ning vastutada

teenistusele pandud ülesannete täitmise eest, korralduse rahuldada olemasolevate

materjalide pinnalt alusel esitatud ehitusloa taotlus. XXX ehitusprojekti nr XXX

Selle tulemusena allkirjastas RS ehitusloa 20.10.2008.a;

- teavitas 16.10.2008.a Tõnu Kortsu TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse poolt

20.10.2008.a väljastatavast ehitusloast;

XXX ehitusprojekti nr XXX

- päris aru 21.10.2008.a TLPA Detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna

juhatajalt IM t, kelle peamisteks tööülesanneteks on vastavalt ametijuhendile

(kinnitatud TLPA 23.03.2006.a juhataja käskkirjaga nr XXX) Kesklinna

linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhtimine, XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr

XXX menetluse käigu ja võimalike tähtaegade kohta, samuti edastas sõnumi korraldada menetlust osakonnas eelisjärjekorras;

- teavitas 21.10.2008.a Tõnu Kortsu

XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX eelkomisjoni toimumisest;

- korraldas 22.10.2008.a TLPA-s koosoleku

XXX/ XXX kinnistu lähiala

detailplaneeringu nr XXX K.Z

esindaja Tõnu Kortsu ja Ehitusjärelevalve teenistuse direktor RS ning viimase alluvatega eesmärgiga nõustada

planeeringu esindajat Tallinna linnas kehtivate ehitusjärelevalve alaste eeskirjade täitmises;

- korraldas 22.10.2008.a

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

kooskõlastamisega seonduva kohtumise K.Z esindajate ja Tallinna

Transpordiameti liiklusteenistuse direktori MS, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud Tallinna Transpordiameti juhataja 13.09.2005.a käskkirjaga nr XXX) on liiklusteenistuse töö korraldamine vastavalt transpordiameti põhimäärusele;

- andis 22.10.2008.a. TLPA Detailplaneeringute teenistuse, Kesklinna osakonna

juhatajale IM ülesande tutvustada enne planeeringute komisjoni XXX/XXX kinnistu

ja lähiala detailplaneeringu nr XXX materjale TLPA linna peaarhitektile EMle, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 22.10.2007.a TLPA juhataja käskkirjaga nr XXX) on Tallinna linna planeerimis-, projekteerimisja ehitusalase tegevuse juhtimine;

- päris 27.10.2008.a. aru TLPA Detailplaneeringute teenistuse, Kesklinna osakonna

juhatajalt IM planeeringute komisjonis arutusel olnud XXX/ XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX tulemuste kohta;

25

- lubas 03.11.2008.a abistada Tõnu Kortsu

XXX/XXX kinnistu ja lähiala

detailplaneeringule nr XXX kooskõlastamise saamisel Tallinna Transpordiametis, viies küsimuse abilinnapea TA tasemel lahendamiseks;

- 04.11.2008.a. arutas ja otsis lahendusi koos Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse

direktori MM.K parkimisega kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX

seotud probleemidele eesmärgiga saada Tallinna Transpordiametilt planeeringule kooskõlastus;

- teavitas 04.11.2008.a. Tõnu Kortsu Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse direktor

MS saavutatud kokkuleppest anda XXX kinnistu detailplaneeringule nr XXX kooskõlastus projektis kavandatud tingimustel;

- lubas 04.11.2008.a. planeeringu esindaja Tõnu Kortsule korraldada

XXX ja XXX/

XXX kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX

eskiisi tutvustamiseks eraldi koosoleku TLPA linna peaarhitekti EM osavõtul;

- edastas 04.11.2008.a. esindaja Tõnu Kortsule

XXX ehitusprojekti nr XXX

informatsiooni vajalikest materjalidest ehitusloa taotluse juurde ja lubas korraldada nende jõudmise 12.11.2008.a. toimuvale TLPA projektikomisjoni istungile.

- päris 05.11.2008.a aru Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitjalt MK

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX raielubade menetluse kohta;

- korraldas 05.11.2008.a. 06.11.2008.a.-ks nõupidamise

XXX ja XXX/ XXX

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX

eskiisi tutvustamiseks

projekteerijate ja planeeringu esindajate poolt TLPA linna peaarhitekti EMja

detailplaneeringute teenistuse direktor AR, teavitades selle toimumise ajast Tõnu Kortsu 05.11.2008.a.;

- pidas 05.11.2008.a. Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse direktori MS

läbirääkimisi XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga nr XXX kooskõlastamise teemal Tallinna Transpordiametis;

- edastas 06.11.2008.a

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

esindaja Tõnu Kortsule eelkomisjoni toimumise aja ja koha ning soovituse sellel osaleda;

- teavitas 10.11.2008.a esindajat Tõnu Kortsu

XXXdetailplaneeringuga nr XXX

TLPA linna peaarhitekti EM juures seda planeeringut puutava koosoleku toimumisest;

- uuris 10.11.2008.a

XXX ja XXX/ XXX kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX

kohta TLPA poolt vastuskirja koostamise põhjuseid ja selle sisu, edastades saadud informatsiooni planeeringu esindaja Tõnu Kortsule;

- lubas 21.11.2008.a planeeringute esindaja Tõnu Kortsule vaadata 24.11.2008.a. üle

XXXdetailplaneeringu nr XXX, XXXdetailplaneeringu nr XXX ja XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX materjalid nende menetluste suhtes tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil TLPA-s;

26

- tutvus 24.11.2008.a.

XXXdetailplaneeringu nr XXX, XXXdetailplaneeringu nr XXX ja XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX materjalidega nende menetluste suhtes tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil TLPA-s;

- viis 24.11.2008.a abilinnapea TAjuures toimunud nõupidamisele

XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX XXXdetailplaneeringu nr XXX ja edasist menetlust puudutavad küsimused;

- 28.11.2008.a. pani koos planeeringute esindaja Tõnu Kortsuga paika TLPA-s

XXXdetailplaneeringu nr XXX, XXX ja XXX/ XXX kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX, XXXehitusprojekti nr XXX ,

alusel ehitusloa taotluse

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

menetluste toimumise võimaliku ajagraafiku ja andis lubaduse sellega järelevalve teostamisel arvestada;

- arutas 01.12.2008.a esindaja Tõnu Kortsuga projekti

XXXehitusprojekti nr XXX

esitamise võimalusi TLPA Ehitusjärelevalve teenistusele ilma nõutavate

kooskõlastusteta;

- veenis 02.12.2008.a TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse direktorit

RSit vastu võtma

TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse menetlusse ilma vajalike kooskõlastusteta XXX, Tallinn ehitusprojekti nr XXX ehitusloa taotluse;

- edastas 02.12.2008.a

ja

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

XXXdetailplaneeringu nr XXX

esindaja Tõnu Kortsule informatsiooni TLPA

komisjonis arutelust ja võimalikest tehtavatest positiivsetest otsusest nende planeeringute suhtes;

- teavitas 02.12.2008.a. esindajat Tõnu Kortsu asjaolust,

XXXehitusprojekti nr XXX

et TLPA Ehitusjärelevalve teenistus on nõus vastu võtma selle projekti ehitusloa taotlust ilma nõutavate kooskõlastusteta;

- korraldas 03.12.2008.a TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse direktori RSvahendusel

XXXehitusprojekti nr XXX ilma nõutavate kooskõlastusteta materjalide vastu

võtmise koos ehitusloa taotlusega TLPA Ehitusjärelevalve osakonda, kus viidi läbi vastav menetlus.

Vastutasuna M.K poolt alljärgnevate Tallinna Linnaplaneerimise Ametis menetlevate detailplaneeringute ja ehitusprojektide:

- V.F (registrikood XXX) detailplaneeringute nr XXX, nr XXX ja nr XXX;

- AS-i J (registrikood XXX) detailplaneeringute nr XXX, nr XXX;

- P.B (registrikood XXX) detailplaneeringu nr XXX;

menetluste üle järelevalve teostamise eest ajavahemikul 23.05.2008.a kuni 04.12.2008.a.

nõustus ja sai M.K Tõnu Kortsu käest, kes tegutses:

- ajavahemikul 01.11.2005.a kuni 30.12.2008.a

V.F (registrikood XXX) juhatuse liikmena;

- ajavahemikul 22.11.2006.a kuni 15.08.2008.a juhatuse

AS-i J (registrikood XXX) liikmena;

27

- ajavahemikul 28.09.2007.a kuni 28.11.2008.a

P.B (registrikood XXX)

juhatuse liikmena;

tuvastamata kohas ja viisil M.K-le pistisena Tõnu Kortsu abikaasa KAK nimel 23.05.2008.a soetatud ühe AS-i E (registrikood XXX) kinketšeki nr XXXväärtuses 15 000 krooni.

Niisamuti vastutasuna M.K poolt alljärgnevate Tallinna Linnaplaneerimise Ametis menetlevate detailplaneeringute ja ehitusprojektide:

- V.F (registrikood XXX) detailplaneeringute nr XXX, nr XXX ja nr XXX;

- R.G (registrikood XXX) ehitusprojekti nr XXX;

- K.Z (registrikood XXX) detailplaneeringute nr XXX, nr XXX, nr XXX ja ehitusprojekti nr XXX;

- P.B (registrikood XXX) detailplaneeringu nr XXX;

menetluste üle järelevalve teostamise eest ajavahemikul 23.05.2008.a kuni 04.12.2008.a. nõustus ja sai M.K pistisena Tõnu Kortsu käest, kes tegutses:

- ajavahemikul 01.11.2005.a kuni 30.12.2008.a.

V.F (registrikood XXX) juhatuse liikmena,

- ajavahemikul 02.11.2005.a kuni 01.12.2008.a.

R.G (registrikood XXX) juhatuse liikmena

- ajavahemikul 01.08.2008.a. kuni 10.08.2009.a. (

K.Z registrikood XXX) juhatuse liikmena ning

- ajavahemikul 28.09.2007.a kuni 28.11.2008.a

P.B (registrikood XXX)

juhatuse liikmena;

28.11.2008.a. M.K töökohas Tallinna Linnavalitsuse hoones, aadressil XXX, Tallinn,

kabinetis 607 ühe autor Karl Tihase raamatu pealkirjaga

Eesti Talurahvaarhitektuur, väärtuses 410 krooni koos ühe AS-i E (registrikood XXX) kinketšekiga nr XXX väärtuses 25 000 krooni.

9.1.7.

Samuti M.K , töötades Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunikuna, on 14.10.2008.a. nõustunud R.D poolt 50 000 krooni suuruse pistise lubamisega ja 04.12.2008.a. saanud oma töökohas Tallinna Linnavalitsuse hoones aadressil XXX, Tallinn, kabinetis 607 toimunud kohtumisel R.D käest vastutasuna 2008.a augustist kuni

04.12.2008.a. TLPA-s menetluse üle XXX, Tallinn kinnistu detailplaneeringu nr XXX järelevalve teostamise eest pistist 40 000 krooni ning nõustunud R.D poolt 04.12.2008.a. 10 000 kroonise pistise lubamisega esmaspäeval, s.o. 08.12.2008.a.

XXX, Tallinn kinnistu detailplaneering nr XXX

hõlmab OÜ Z (registrikood XXX, nimi

muudetud alates 24.11.2003.a OÜ NRE) omandisse alates 28.01.2004.a kuuluvat kinnistut aadressil XXX, Tallinn (katastritunnus , kinnistu nr XXX). XXX

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K

TLPA menetluses olnud detailplaneeringu nr XXXmenetluse üle järelevalvet eesmärgiga kiirendada selle läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

28 Detailplaneeringu nr XXXmenetlusest huvitatud isiku R.D huvides menetluse

üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna pistise lubamisega nõustumise ja pistise saamise eest M.K:

- korraldas 29.08.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ( ) linna

edaspidi ka TLPA

peaarhitekti EM, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile

(kinnitatud 22.10.2007.a TLPA juhataja käskkirjaga nr XXX) on Tallinna linna

planeerimis-, projekteerimisja ehitusalase tegevuse juhtimine, nõupidamise

detailplaneeringu nr XXXtutvustamiseks ja sõnumi edastamiseks, et seda planeeringut toetab TLPA kureeriv abilinnapea TA;

- pidas 29.08.2008.a TLPA üldplaneeringute osakonna juhataja MP,

kelle peamisteks

tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 22.10.2007.a TLPA juhataja

käskkirjaga nr XXX) on planeeringute osakonna töö juhtimine, läbirääkimisi saavutamaks viimase poolt toetamine TLPA planeeringute detailplaneeringu nr XXX komisjoni eelkomisjonis edastades ühtlasi ka sõnumi, et seda planeeringut toetab ka TLPA kureeriv abilinnapea TA;

- edastas 29.08.2008.a. R.D-le informatsiooni Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti planeeringute komisjoni eelkomisjonis arutusel olnud detailplaneeringu nr

XXXosas tehtud otsuse kohta, andes ühtlasi juhiseid selle detailplaneeringu eskiisi TPLA-le üleandmise ja kooskõlastuste kogumise kohta;

- nõustas 29.08.2008.a.

eduka asjaajamise huvides

detailplaneeringu nr XXX detailplaneeringu esindajaid korraldama TLPA detailplaneeringute Mustamäe K ja

Nõmme osakonna juhataja MS, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt

ametijuhendile (kinnitatud 31.01.2005.a TLPA juhataja käskkirjaga nr XXX) on

Mustamäe, Kristiine ja Nõmme linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning

detailplaneeringute teenistuse Mustamäe, Kristiine ja Nõmme osakonna juhtimine, nõupidamine;

- edastas 26.09.2008.a R.D-le informatsiooni TLPA planeeringute

komisjonis arutusel olnud eskiisile seatud märkuste kohta; detailplaneeringu nr XXX

- pidas 20.10.2008.a TLPA üldplaneeringute osakonna juhataja ja TLPA planeeringute

komisjoni liikme MP läbirääkimisi saavutamaks viimase toetus detailplaneeringu nr XXXsuhtes TLPA planeeringute komisjoni istungil;

- päris 20.10.2008.a aru TLPA detailplaneeringute Mustamäe Kristiine ja Nõmme

osakonna juhataja MSkäest menetlusseisu kohta; detailplaneeringu nr XXX

- informeeris 21.10.2008.a R.D TPLA planeeringute komisjonis arutusel

olnud tulemustest; detailplaneeringu nr XXX

- edastas 06.11.2008.a R.D-le TPLA planeeringute läbivaatamise

komisjoni otsuse kohta, millest tulenevalt kiideti detailplaneeringu nr XXX planeeringu eskiis TLPA komisjoni poolt heaks ja saadeti kooskõlastuste ringile;

- 17.11.2008.a. päris aru R.D vahendusel

detailplaneeringu nr XXXeskiisi menetluse käigu kohta kooskõlastuste ringil.

29

Vastutasuna M.K poolt 2008.a. augustist kuni 04.12.2008.a. TPLA-s XXX, Tallinn detailplaneeringu nr XXXläbiviidava menetluse üle järelevalve teostamise eest nõustus M.K

14.10.2008.a. R.D poolt 50 000 krooni pistise lubamisega ja sai

04.12.2008.a. R.D-lt oma töökohas Tallinna Linnavalitsuse hoones aadressil XXX, Tallinn, kabinetis 607 toimunud kohtumisel pistist ühes ümbrikus sularahana 40 000 krooni. Samuti nõustus M.K 04.12.2008.a. R.D lubadusega anda 10 000 krooni pistist lisaks esmaspäeval, s.o. 08.12.2008.a.

9.1.8.

Samuti M.K , töötades Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunikuna, on 07.10.2008.a nõustunud R.D poolt pistise lubamisega vastutasuna M.K

poolt ajavahemikul 2008.a oktoobrist kuni 04.12.2008.a. TLPA-s aadressil

XXX, Tallinn

kinnistule ehitusprojekti nr XXX alusel ehitatud hoone ebaseadusliku juurdeehituse seadustamiseks ehitusloa taotluse menetlemise üle järelevalve teostamise eest.

XXX, Tallinn kinnistu (katastritunnus

XXX, kinnistu nr XXX) kuulub alates 31.05.2006.a

OÜ-le Incipe (registrikood ), juhatuse liikmed: alates 28.10.2008.a TL, alates XXX 22.11.2005.a AH ning ajavahemikul 22.11.2005.a kuni 28.10.2008.a Erki №ol.

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K aadressil kinnistule XXX, Tallinn

ehitusprojekti nr XXX alusel ehitatud hoone ebaseadusliku juurdeehitise ehitusloa taotluse menetlemise üle TLPA, Ehitusjärelevalve osakonnas järelevalvet.

Aadressil kinnistule ehitatud hoone ebaseaduslikule juurdeehitisele ehitusloa XXX, Tallinn taotluse menetlemise üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna pistise lubamise eest M.K:

- tutvus 02.10.2008.a. R.D poolt esitatud aadressil kinnistut

XXX, Tallinn

puudutava dokumentatsiooniga eesmärgiga juhendada kinnistu omanikku ja selle

esindajat TLPA-s ehitusprojekti nr XXX alusel ehitatud hoone ebaseadusliku

juurdeehitise seadustamiseks vajaliku ehitusloa väljastamiseks TLPA-le taotluse esitamisel;

- juhendas 07.10.2008.a R.D aadressil kinnistule

XXX, Tallinn

ebaseadusliku juurdeehitise ehitusloa taotlemiseks vajalike dokumentide ettevalmistamise ja kokkupanemise osas;

- korraldas 30.10.2008.a aadressil kinnistu ebaseadusliku juurdeehituse

XXX, Tallinn

seadustamiseks vajaliku taotluse ja selle juurde kuuluvate materjalide üleandmise

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusjärelvalve teenistuse (edaspidi ka TLPA)

direktori RS, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud

TLPA 22.10.2007.a juhataja käskkirjaga nr XXX) on korraldada ja kontrollida

teenistuse tegevust ning vastutada teenistusele pandud ülesannete täitmise eest, eesmärgiga saada ebaseadusliku juurdeehituse seadustamiseks ehitusloa väljastamine;

- edastas 04.11.2008.a. R.D-le informatsiooni TLPA Ehitusjärelvalve

teenistuses aadressil kinnistu ehitusprojekti nr XXX alusel ehitatud XXX, Tallinn

30

hoone ebaseadusliku juurdeehituse seadustamiseks esitatud ehitusloa taotluse materjalides tuvastatud puuduste kohta ja andis juhise nende kõrvaldamiseks;

- andis 06.11.2008.a R.D-le üle ehitise aadressil ülevaatuse

XXX, Tallinn lehe koos korraldusega täita sellel TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse poolt märgitud juhised;

- andis 10.11.2008.a nõu R.D-le kinnistul ehitusloa

XXX, Tallinn saamiseks vajalike kooskõlastuste saamiseks Päästeametist;

- 28.11.2008.a. küsis R.D-lt tagasidet ehitusloa väljastamiseks vajalike

kooskõlastuste saamise käigu kohta.

Vastutasuna M.K poolt ajavahemikul 2008.a. oktoobrist kuni 04.12.2008.a. XXX,

Tallinn kinnistul asuvale hoonele ebaseaduslikult ehitatud juurdeehitise seadustamiseks ehitusloa taotluse menetluse üle järelevalve teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

Ehitusjärelevalve osakonnas lubas R.D 07.10.2008.a. M.K töökohas Tallinna Linnavalitsuse hoones aadressil XXX, Tallinn, kabinetis 607 toimunud kohtumisel M.K-le anda pistist ja M.K nõustus R.D poolt pistise lubamisega.

Seega M.K ametiisikuna vähemalt teist korda nõustudes pistise lubamise ja pistise

võtmisega, samuti tema ametiisikuna vähemalt teist korda võttes pistist kolmandale isikule pistise nõudmise esitamisega ja suures ulatuses vastutasuna selle eest, et tema on

oma ametiseisundit kasutades toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 293 lg.2 p.1,2,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9.2. A.A süüdistatakse selles, et tema olles alates 04.05.2006.a. Tallinna

Farmaatsiatehase AS (registrikood 10093221) juhatuse ainuliige, on andnud ajavahemikul

29.08.2007.a kuni 09.01.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TA nõunikule M.K-le

vastutasuna tema poolt Tallinna Linnaplaneerimise Ametis (edaspidi TLPA)

Kõrghoonete paiknemine Tallinnas teemaplaneeringu nr XXX XXXja XXX tänavate ja

ning raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu nr

XXX menetluste üle ajavahemikul

2008.a. jaanuar kuni 04.12.2008.a. järelevalve teostamise eest pistisena 5 turismireise

korraldava ettevõtte HTOÜ (registrikood xxx) kinkekaarti koguväärtuses 25 000 krooni.

M.K tegutses TLPA-s teemaplaneeringu nr XXX ja detailplaneeringu nr XXX menetluste üle järelevalvet teostades KarS § 288 mõttes ametiisikuna. M.K töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005.a. Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku ülesandeid. Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAvastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

31 struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXXkinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised:

4.1. abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel; 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide,

esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või

32 arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA planeeringute komisjoni liikmetele erinevate detailplaneeringute menetlustega seoses arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele

planeerijatele ja teistele ametnikele korralduste andmises detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides muutuste ja paranduste tegemiseks, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluse käigule tähtaegade kehtestamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.

teemaplaneering nr XXX hõlmab ka XXXkõrghoonete

piirkonda, sh ka kinnistut aadressil XXX (katastritunnus

XXX XXX , kinnistu nr , omanik Tallinna Farmaatsiatehase AS, registrikood 10093221).

XXXja XXX tänavate ning raudtee vahelise kvartali detailplaneering nrXXX

hõlmab

kinnistut aadressil XXX (katastritunnus , kinnistu nr , omanik Tallinna XXX XXX Farmaatsiatehase AS, registrikood 10093221).

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K Tallinna Linnaplaneerimise Ameti menetluses oleva ja teemaplaneeringu nr XXX detailplaneeringu nrXXX üle järelevalvet

eesmärgiga kiirendada nende menetluste läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

33

Teemaplaneeringu nr XXX detailplaneeringu nr menetluse ja sellega haakuva XXX

menetluse üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna kinkekaartide saamise eest M.K:

- küsis 2008.a. algusest alates korduvalt aru arengute kohta

teemaplaneeringu nr XXX Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Üldplaneeringute osakonna (edaspidi ka TLPA)

juhatajalt MP, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 22.10.2007.a TLPA juhataja käskkirjaga nr XXX) on planeeringute osakonna töö

juhtimine, eesmärgiga viia planeeringu materjal ilma asjaajamise tõrgeteta Tallinna

Linna Volikogu istungile vastuvõtmise otsustamiseks. Tallinna Linna Volikogu otsusega nr.69 17.04.2008.a. võetigi vastu; teemaplaneering nr XXX

- teostas 2008.a. II pooles järelevalvet haakuva

teemaplaneeringuga nr XXX

detailplaneeringu nr XXX üle, pärides 10.10.2008.a. TLPA detailplaneeringute

Mustamäe, Kristiine ja Nõmme osakonna juhataja MS käest, kelle peamisteks

tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 31.01.2005.a TLPA juhataja

käskkirjaga nr XXX) on Mustamäe, Kristiine ja Nõmme linnaplaneerimisalase

tegevuse edendamine ning detailplaneeringute teenistuse Mustamäe, K ja Nõmme osakonna juhtimine, aru selle planeeringu sisuliste, vormiliste ja tähtaegu puudutavate

detailide kohta eesmärgiga saavutada planeeringu saatmine Tallinna Linnavalitsuse istungile;

- päris 17.11.2008.a. TLPA Detailplaneeringute teenistuse direktorilt AR

, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendi (kinnitatud 21.03.2006.a. TLPA

juhataja käskkirjaga nr XXX) on Tallinna linnaplaneerimisalase tegevuse

korraldamises osalemine ning detailplaneeringute teenistuse töö juhtimine, aru

detailplaneeringu nr.XXX materjalide TLPA-st Kristiine linnaosa halduskogule

kooskõlastamiseks saatmise kohta ja korraldas Kristiine linnaosavanema asetäitja R.D kaasabil kooskõlastuse saamist;

- teostas järelevalvet menetluse läbiviimise üle TLPA-s

detailplaneeringu nr.XXX

kogudes menetluse hetkeseisu üle informatsiooni nii TLPA registrite kui ka projekteerija ALvahendusel.

M.K

poolt teostatava järelevalve eest

ja teemaplaneeringu nr XXX

detailplaneeringu nr

XXX menetluste üle vastutasuna nõustus ja sai M.K Tallinna

Farmaatsiatehase AS juhatuse liikmelt A.A-lt ajavahemikul 29.08.2007.a. kuni

09.01.2008.a. kohtueelses menetluses tuvastamata kohas pistisena, 29.08.2007.a. Tallinna Farmaatsiatehase AS poolt soetatud, 5 alljärgnevat HTOÜ (registrikood xxx) kinkekaarti koguväärtuses 25 000 krooni:

- 5 000 krooni vääringus kinkekaart nr XXX;

- 5 000 krooni vääringus kinkekaart nr XXX;

- 5 000 krooni vääringus kinkekaart nr XXX;

- 5 000 krooni vääringus kinkekaart nr XXX;

- 5 000 krooni vääringus kinkekaart nr XXX.

Nimetatud HTOÜ (registrikood xxx) kinkekaarte kasutas M.K HTOÜ (registrikood xxx) poolt 09.01.2008.a. väljastatud arve nr xxxtasumisel. Arve nr xxxsisaldas ajavahemikul 11.03.2008.a. kuni 18.03.2008.a. toimunud charter-reisi Tenerifele, reisijateks M.K ning tema abikaasa PPja tütar KP.

34

Seega A.A andes ametiisikule pistist vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9.3. Tallinna Farmaatsiatehase AS-i (registrikood 10093221) süüdistatakse selles, et Tallinna Farmaatsiatehase AS huvides alates 04.05.2006.a tegutsev juhatuse ainuliige A.A

, on andnud ajavahemikul 29.08.2007.a kuni 09.01.2008.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõunikule M.K-le vastutasuna tema poolt Tallinna Linnaplaneerimise

Ametis teemaplaneeringu nr XXX XXXja XXX ja

tänavate ning raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu nr

XXX menetluste üle

ajavahemikul 2008.a. jaanuar kuni 04.12.2008.a. järelevalve teostamise eest pistisena 5

turismireise korraldava ettevõtte HTOÜ (registrikood xxx) kinkekaarti koguväärtuses 25 000 krooni.

M.K tegutses TLPA-s teemaplaneeringu nr XXX ja detailplaneeringu nr XXX menetluste üle järelevalvet teostades KarS § 288 mõttes ametiisikuna. M.K töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku ülesandeid. Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAvastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXXkinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised:

4.1. abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel; 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

35

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide,

esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

36

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA planeeringute komisjoni liikmetele erinevate detailplaneeringute menetlustega seoses arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele

planeerijatele ja teistele ametnikele korralduste andmises detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides muutuste ja paranduste tegemiseks, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluse käigule tähtaegade kehtestamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.

teemaplaneering nr XXX hõlmab ka XXXkõrghoonete

piirkonda, sh ka kinnistut aadressil XXX (katastritunnus

XXX XXX , kinnistu nr , omanik Tallinna Farmaatsiatehase AS, registrikood 10093221).

XXXja XXX tänavate ning raudtee vahelise kvartali detailplaneering nrXXX

hõlmab

kinnistut aadressil XXX (katastritunnus , kinnistu nr , omanik Tallinna XXX XXX Farmaatsiatehase AS, registrikood 10093221).

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K Tallinna Linnaplaneerimise Ameti menetluses oleva ja teemaplaneeringu nr XXX detailplaneeringu nrXXX üle järelevalvet

eesmärgiga kiirendada nende menetluste läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

Teemaplaneeringu nr XXX detailplaneeringu nr menetluse ja sellega haakuva XXX

menetluse üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna kinkekaartide saamise eest M.K:

- küsis 2008.a. algusest alates korduvalt aru arengute kohta

teemaplaneeringu nr XXX Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Üldplaneeringute osakonna (edaspidi ka TLPA)

juhatajalt MP, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 22.10.2007.a TLPA juhataja käskkirjaga nr XXX) on planeeringute osakonna töö

juhtimine, eesmärgiga viia planeeringu materjal ilma asjaajamise tõrgeteta Tallinna

Linna Volikogu istungile vastuvõtmise otsustamiseks. Tallinna Linna Volikogu otsusega nr.69 17.04.2008.a. võetigi vastu; teemaplaneering nr XXX

- teostas 2008.a. II pooles järelevalvet haakuva

teemaplaneeringuga nr XXX

detailplaneeringu nr XXX üle, pärides 10.10.2008.a. TLPA detailplaneeringute Mustamäe, K ja Nõmme osakonna juhataja MSkäest, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 31.01.2005.a TLPA juhataja käskkirjaga nr XXX)

on Mustamäe, K ja Nõmme linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning detailplaneeringute teenistuse Mustamäe, Kristiine ja Nõmme osakonna juhtimine, aru

selle planeeringu sisuliste, vormiliste ja tähtaegu puudutavate detailide kohta eesmärgiga saavutada planeeringu saatmine Tallinna Linnavalitsuse istungile;

- päris 17.11.2008.a. TLPA Detailplaneeringute teenistuse direktorilt AR

, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendi (kinnitatud 21.03.2006.a. TLPA

37

juhataja käskkirjaga nr XXX) on Tallinna linnaplaneerimisalase tegevuse

korraldamises osalemine ning detailplaneeringute teenistuse töö juhtimine, aru

detailplaneeringu nr.XXX materjalide TLPA-st Kristiine linnaosa halduskogule kooskõlastamiseks saatmise kohta ja korraldas K linnaosavanema asetäitja R.D kaasabil kooskõlastuse saamist;

- teostas järelevalvet menetluse läbiviimise üle TLPA-s

detailplaneeringu nr.XXX

kogudes menetluse hetkeseisu üle informatsiooni nii TLPA registrite kui ka projekteerija ALvahendusel.

M.K

poolt teostatava järelevalve eest

ja teemaplaneeringu nr XXX

detailplaneeringu nr

XXX menetluste üle vastutasuna nõustus ja sai M.K Tallinna

Farmaatsiatehase AS juhatuse liikmelt A.A-lt ajavahemikul 29.08.2007.a. kuni

09.01.2008.a. kohtueelses menetluses tuvastamata kohas pistisena, 29.08.2007.a. Tallinna Farmaatsiatehase AS poolt soetatud, 5 alljärgnevat HTOÜ (registrikood xxx) kinkekaarti koguväärtuses 25 000 krooni:

- 5 000 krooni vääringus kinkekaart nr XXX;

- 5 000 krooni vääringus kinkekaart nr XXX;

- 5 000 krooni vääringus kinkekaart nr XXX;

- 5 000 krooni vääringus kinkekaart nr XXX;

- 5 000 krooni vääringus kinkekaart nr XXX.

Nimetatud HTOÜ (registrikood xxx) kinkekaarte kasutas M.K HTOÜ (registrikood xxx) poolt 09.01.2008.a. väljastatud arve nr xxxtasumisel. Arve nr xxxsisaldas ajavahemikul 11.03.2008.a. kuni 18.03.2008.a. toimunud charter-reisi Tenerifele, reisijateks M.K ning tema abikaasa PPja tütar KP.

Seega Tallinna Farmaatsiatehase AS andes oma juhatuse liikme kaudu ametiisikule pistist vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9.4.

9.4.1. V.A süüdistatakse selles, et

tema olles alates 30.07.2008.a S.T

(registrikood XXX) juhatuse ainuliige kihutas 18.09.2008.a. Tallinna

Linnavalitsuse hoones aadressil XXX, Tallinn, kabinetis 607 Tallinna Linnavalitsuse

abilinnapea nõunik M.K S.T kasuks nõudma ja võtma XXX, Tallinn detailplaneering nr XXX ja XXX, Tallinn kinnistute detailplaneering nr XXX esindajalt F.N (registrikood XXX) juhatuse ainuliikmelt O.I-lt

(juhatuse liige alates 06.06.2007.a.) pistist vastutasuna Tallinna

Linnaplaneerimise Ametis M.K poolt ajavahemikul 2008.a. septembrist kuni 04.12.2008.a. nende detailplaneeringute menetluse üle järelevalve teostamise eest. Nimetatud tegevuse juures osutas V.A S.T juhatuse liikmena M.K-le ainelist ja vaimset kaasabi.

XXX, Tallinn kinnistute detailplaneering nr XXX hõlmas järgmisi kinnistuid:

38

- xxx, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik F.N

registrikood XXX);

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik F.N

registrikood XXX);

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik F.N

registrikood XXX).

XXX, Tallinn detailplaneering nr XXX hõlmas järgmist kinnistut:

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu on jaotatud üheksaks (9)

korteriomandiks).

M.Kegutses TLPA-s detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluste üle järelevalvet teostades KarS § 288 mõttes ametiisikuna. M.K töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku ülesandeid. Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAvastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXXkinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised:

4.1. abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel; 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

39

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide,

esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises vajalike paranduste ja muutuste tegemiseks detailplaneeringute ja/või

40 ehitusprojektide materjalides, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- Tallinna Linna erinevate Ametite esindajatega iseseisvalt TLPA poolt menetletavate

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide osas läbirääkimiste pidamises kooskõlastuste saamise eesmärgil, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide hetkeseisu ja/või

probleemide osas linnaplaneerimise ja ehitusjärelevalve valdkonda kureeriva abilinnapea teavitamises, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.4. ja 4.5.

Ajendatuna S.T juhatuse liikme V.A poolt tehtud ettepanekust

nõuda ja võtta pistist S.T , samuti eelpoolnimetatud tegevusele

V.A poolt kaasabi osutamisest, aSusiM.K oma tööülesannetest tulenevalt vastutasuna F.N juhatuse ainuliikme O.I poolt oma isa EP

vahendusel S.T arvele rahalise annetuse tegemise eest teostama

järelevalvet Tallinna Linnaplaneermise Ametisse

detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

menetluste üle eesmärgiga kiirendada selle läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

Detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX esindaja F.N juhatuse liikme O.I huvides Tallinna Linnaplaneerimisametis asuvate menetluste üle järelevalvet teostades ja selle tegevuse eest vastutasuna kolmandale isikule, s.o S.T arvelduskontole laekunud pistise eest M.K:

- korraldas 30.09.2008.a. nõupidamise AS KP projekteerija ÜK

detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX puudutavate materjalide teemal, mille käigus otsustas materjalid

ametlikult edastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse, kui abilinnapea TAhuviorbiidis olevad planeeringud;

- O.I 30.09.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ( )

edaspidi ka TLPA

Detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhataja IM, kelle peamisteks tööülesanneteks on vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 23.03.2006.a juhataja

käskkirjaga nr XXX) Kesklinna linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning

detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhtimine, korraldada oma

osakonnas abilinnapea TAhuviorbiidis detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluste läbiviimine AS KPpoolt parandatud materjalide alusel;

- viis 06.10.2008.a. abilinnapea TAjuures toimunud nõupidamisel viimase kurssi

detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluse läbiviimise käigus planeeringute

komisjonis seatud märkustest, millised võivad vajada lahendamist abilinnapea tasemel;

- teavitas 07.10.2008.a. V.A vahendusel ja PT kaudu O.I

planeeringute komisjonis detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX suhtes tehtud märkustest ja nende alusel paranduste tegemise vajadusest;

- pidas peale 07.10.2008.a. V.A poolt esitatud palvet abilinnapea

TAnõunikuna esindaja huvides Tallinna detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

Transpordiameti liiklusteenistuse direktori MS, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud Tallinna Transpordiameti juhataja 13.09.2005.a käskkirjaga nr XXX) on liiklusteenistuse töö korraldamine vastavalt transpordiameti

41

põhimäärusele, läbirääkimisi detailplaneeringutele kooskõlastuste saamiseks Transpordiametilt.

Vastutasuna M.K poolt menetluste üle detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

järelevalve teostamise eest TLPA-s, esitas V.A S.T juhatuse

ainuliikmena M.K teadmisel ja nõusolekul nõudmise detailplaneeringute esindajale

F.N juhatuse ainuliikmele O.I-le teha kolmandale isikule, s.o. S.T (registrikood XXX) pistisena 300 000 krooni suurune annetus.

Annetuse tegemise võimaldamiseks edastas V.A 15.09.2008.a kell 20:21:31

PTvahendusel e-postiaadressilt

XXX XXX O.I-le e-postiaadressile S.T

AS Hansapank/AS Swedbank oleva arvelduskonto numbri XXXXXXXXXXXX . Seega S.T juhatuse liige V.A veendes M.K isiklikult läbi vaatama materjalid eesmärgiga tuvastada võimalus detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

saata nende planeeringute materjalide Tallinna Linnavalitsuse istungile, leppides M.K-ga

kokku planeeringute suhtes TLPA-s järelevalve teostamine abilinnapea nõuniku

tasemel, samuti sellise tegevuse eest pistise nõudmise ja vastuvõtmise üksikasjad, osutas V.A S.T juhatuse liikmena ja SA huvides M.K-le pistise nõudmisel ja võtmisel S.T ainelist ja vaimset kaasabi.

Kokkuleppel M.K-ga S.T juhatuse liikme V.A poolt SA huvides pistise nõudmise esitamise järel:

- tegi 16.09.2008.a. O.I isa EP, O.I teadmisel, temale

kuuluvalt AS Hansapank/AS Swedbank arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX

ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 160 000 krooni, selgitusega annetus;

- tegi 16.09.2008.a. O.I isa EP, O.I teadmisel, temale

kuuluvalt Danske Bank AS Sampo Pank Eesti filiaali arvelduskontolt nr

XXXXXXXXXXXXX ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 140 000 krooni, selgitusega . annetus

9.4.2. V.A süüdistatakse ka selles, et

tema olles alates 30.07.2008.a. S.T (registrikood XXX) juhatuse ainuliige kihutas 27.10.2008.a. Tallinna

Linnavalitsuses aadressil XXX, Tallinn, kabinetis 607 Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunik M.K S.T kasuks nõudma ja võtma XXX -XXX, Tallinn

kinnistute detailplaneeringu nr XXX OV AR

esindajatelt lt ja suures ulatuses pistist

vastutasuna Tallinna Linnaplaneerimise Ametis M.K poolt ajavahemikul 2008.a.

oktoobrist kuni 04.12.2008.a. menetluse üle järelevalve detailplaneeringu nr XXX

teostamise eest. Nimetatud tegevuse juures osutas V.A S.T juhatuse liikmena M.K-le ainelist ja vaimset kaasabi.

XXX -XXX, Tallinn kinnistute detailplaneering nr XXX hõlmas järgmisi kinnistuid:

- Jahu tn 1a, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr

XXX, kaasomandis AD isikukood XXX ja CIOÜ äriregistrikood XXX);

42

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, kaasomandis KK isikukood

XXX ja AKisikukood XXX);

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik ™isikukood XXX);

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr

XXX, kaasomandis AD isikukood XXX ja CIOÜ äriregistrikood XXX);

M.K tegutses TLPA-s detailplaneeringu nr XXX menetluse üle järelevalvet teostades KarS § 288 mõttes ametiisikuna. M.K töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku ülesandeid. Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAvastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXXkinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised:

4.1. abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel; 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

43

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide,

esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises vajalike paranduste ja muutuste tegemiseks detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.; - TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate nõustamises

ja juhendamises seoses kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste eeskirjade ja määrustega, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

44 - TLPA osakondade või teenistuste juhatajate, planeerijate, arhitektide ja detailplaneeringute

ja/või ehitusprojektide projekteerijate ja esindajate vaheliste nõupidamiste korraldamises, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.

Ajendatuna S.T juhatuse liikme V.A poolt tehtud ettepanekust nõuda ja võtta pistist S.T, samuti eelpoolnimetatud tegevusele V.A poolt kaasabi osutamisest, aSusiM.K oma tööülesannetest tulenevalt vastutasuna

OV, ARja viimase isa ARvahendusel S.T arvele rahalise annetuse tegemise eest teostama järelevalvet Tallinna Linnaplaneermise Ametis detailplaneeringu nr XXX menetluse üle eesmärgiga kiirendada selle läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

Detailplaneeringu nr XXX esindajate ARja OV huvides menetluse üle järelevalve

teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna kolmandale isikule, s.o. S.T arvelduskontole laekunud pistisena eest M.K:

- tutvus ajavahemikul 27.-28.10.2008.a. iseseisvalt temani V.A vahendusel

saadetud materjalidega eesmärgiga tuvastada selle detailplaneeringu nr XXX planeeringu menetluse jätkamise võimalused TLPA-s;

- korraldas 31.10.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse hoone aadressil XXX, Tallinn asuvas

enda kabinetis 607 esindajatega OV ja ARega kohtumise detailplaneeringu nr XXX

eesmärgiga saada ülevaade detailplaneeringuga seotud probleemidest ja saada enda kätte kogu planeeringut puudutav materjal, et seeläbi teostada järelevalvet planeeringu menetluse käigu suhtes TLPA-s;

- korraldas 19.11.2008.a. nõupidamise menetluse

detailplaneeringu nr XXX läbiviimise võimaluste ja sisu osas TLPA-s Detailplaneeringute teenistuse, Haabersti

ja Põhja-Tallinna osakonna peaspetsialisti AR, kelle peamisteks tööülesanneteks

vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 08.06.2007.a. juhataja käskkirjaga nr 1-

7/84) on Põhja-Tallinna miljööväärtuslike hoonestusalade detailplaneeringute ja

projekteerimistingimustega seonduvate ning muude arhitektuurija

linnaplaneerimisalaste küsimuste lahendamine, eesmärgiga saavutada edasine detailplaneeringu sujuv menetlus TLPA-s.

- korraldas 25.11.2008.a. kell 13.00 enda kabinetis 607 aadressil XXX, Tallinn uue

nõupidamise esindajate AR ja OV ning TLPA detailplaneeringu nr XXX

Detailplaneeringute teenistuse, Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna peaspetsialisti

AR osavõtul eesmärgiga edastada planeeringu esindajatele menetluse jätkamiseks vajalikud juhised.

Vastutasuna M.K poolt menetluse üle järelevalve detailplaneeringu nr XXX

teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, esitas V.A S.T

juhatuse ainuliikmena 31.10.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse hoones XXX,

Tallinn peale M.K kabinetis 607 toimunud nõupidamist M.K teadmisel ja nõusolekul nõudmise detailplaneeringu esindajatele AR ja OV teha kolmandale isikule, s.o

S.T (registrikood XXX) pistisena 500 000 kroonine annetus, milline summa on käsitletav suure ulatusena.

45 Annetuse tegemise võimaldamiseks edastas V.A ARja OVle paberil S.T AS Hansapank/AS Swedbank oleva arvelduskonto numbri XXXXXXXXXXXX .

Seega S.T juhatuse liige V.A veendes M.K isiklikult läbi vaatama olemasolevad materjalid eesmärgiga tuvastada võimalus detailplaneeringu nr XXX

saata selle planeeringu materjali Tallinna Linnavalitsuse istungile, viies M.K juurde detailplaneeringu nr XXX esindajad eesmärgiga veenda neid planeeringu projekti muutma, leppides M.K-ga kokku planeeringu suhtes TLPA-s järelevalve teostamine abilinnapea

nõuniku tasemel, samuti sellise tegevuse eest pistise nõudmise ja vastuvõtmise üksikasjad, osutas V.A S.T juhatuse liikmena ja SA huvides M.K-le pistise nõudmisel ja võtmisel ainelist ja vaimset kaasabi.

Kokkuleppel M.K-ga S.T juhatuse liikme V.A poolt SA huvides suures ulatuses pistise nõudmise esitamise järel:

- tegi 04.11.2008.a. ARtemale kuuluvalt AS Eesti Krediidipank arvelduskontolt nr

XXXXXXXXX ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX 160 000 krooni, selgitusega ; annetus

- tegi 04.11.2008.a. ARpalvel tema isa ARtemale kuuluvalt AS Hansapank/AS

Swedbank arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX ülekande S.T

AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 160 000 krooni, selgitusega ; annetus

- tegi 04.11.2008.a. OV temale kuuluvalt AS Hansapank/AS Swedbank olevalt

arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 180 000 krooni, selgitusega . annetus

Seega V.A vähemalt teist korda kihutades ametiisikut ja aidates kaasa ametiisikule kolmanda isiku kasuks pistise võtmisele suures ulatuses ja pistise nõudmise esitamisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 293 lg.2 p.1,2,4 - § 22 lg.2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9.5.

9.5.1. Sihtasutust (edaspidi SA) S.T (registrikood XXX) süüdistatakse

selles, et 30.07.2008.a.-st tema juhatuse ainuliikmena SA huvides tegutsenud V.A kihutas 18.09.2008.a. Tallinna Linnavalitsuses aadressil XXX, Tallinn, kabinetis 607 Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunik M.K S.T kasuks

nõudma ja võtma XXX, Tallinn detailplaneering nr XXX ja XXX, Tallinn kinnistute

detailplaneering nr XXX esindajalt F.N (registrikood XXX)

juhatuse ainuliikmelt (juhatuse liige alates 06.06.2007.a.) pistist O.I-lt vastutasuna ajavahemikul 2008.a. septembrist kuni 04.12.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise

Ametis nende detailplaneeringute menetluste üle järelevalve teostamise eest. Nimetatud

tegevuse juures osutas S.T juhatuse liige V.A SA huvides M.K-le ainelist ja vaimset kaasabi.

XXX, Tallinn kinnistute detailplaneering nr XXX hõlmas järgmisi kinnistuid:

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik F.N

registrikood XXX);

46

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik F.N

registrikood XXX);

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik F.N

registrikood XXX).

XXX, Tallinn detailplaneering nr XXX hõlmas järgmist kinnistut:

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu on jaotatud üheksaks (9)

korteriomandiks).

M.K tegutses TLPA-s detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluse üle järelevalvet teostades KarS § 288 mõttes ametiisikuna. M.K töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku ülesandeid. Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAvastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXXkinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised:

4.1. abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel; 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

47

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide,

esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises vajalike paranduste ja muutuste tegemiseks detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

48

- Tallinna Linna erinevate Ametite esindajatega iseseisvalt TLPA poolt menetletavate

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide osas läbirääkimiste pidamises kooskõlastuste saamise eesmärgil, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide hetkeseisu ja/või

probleemide osas linnaplaneerimise ja ehitusjärelevalve valdkonda kureeriva abilinnapea teavitamises, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.4. ja 4.5.

Ajendatuna S.T juhatuse liikme V.A poolt tehtud ettepanekust

nõuda ja võtta pistist S.T , samuti eelpoolnimetatud tegevusele

V.A poolt kaasabi osutamisest, aSusiM.K oma tööülesannetest tulenevalt vastutasuna F.N juhatuse ainuliikme O.I poolt oma isa EPe

vahendusel S.T arvele rahalise annetuse tegemise eest teostama

järelevalvet Tallinna Linnaplaneermise Ametisse

detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

menetluste üle eesmärgiga kiirendada selle läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

Detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX esindaja F.N juhatuse liikme

O.I huvides Tallinna Linnaplaneerimise Ametis asuvate menetluste üle

järelevalvet teostades ja selle tegevuse eest vastutasuna kolmandale isikule, s.o S.T arvelduskontole laekunud pistise eest M.K:

- korraldas 30.09.2008.a. nõupidamise AS KP projekteerija ÜK

detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX puudutavate materjalide teemal, mille käigus otsustas materjalid

ametlikult edastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse, kui abilinnapea TAhuviorbiidis olevad planeeringud;

- O.I 30.09.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ( )

edaspidi ka TLPA

Detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhataja IM, kelle peamisteks tööülesanneteks on vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 23.03.2006.a juhataja

käskkirjaga nr XXX) Kesklinna linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning

detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhtimine, korraldada oma

osakonnas abilinnapea TAhuviorbiidis detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluste läbiviimine AS KPpoolt parandatud materjalide alusel;

- viis 06.10.2008.a. abilinnapea TA juures toimunud nõupidamisel viimase kurssi

detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluse läbiviimise käigus planeeringute

komisjonis seatud märkustest, millised võivad vajada lahendamist abilinnapea tasemel;

- teavitas 07.10.2008.a. V.A vahendusel ja PT kaudu O.I

planeeringute komisjonis detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX suhtes tehtud märkustest ja nende alusel paranduste tegemise vajadusest;

- pidas peale 07.10.2008.a. V.A poolt esitatud palvet abilinnapea

TAnõunikuna esindaja huvides Tallinna detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

Transpordiameti liiklusteenistuse direktori MS, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud Tallinna Transpordiameti juhataja 13.09.2005.a käskkirjaga nr XXX) on liiklusteenistuse töö korraldamine vastavalt transpordiameti

põhimäärusele, läbirääkimisi detailplaneeringutele kooskõlastuste saamiseks Transpordiametilt.

49

Vastutasuna M.K poolt menetluste üle detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

järelevalve teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, esitas V.A S.T

juhatuse ainuliikmena M.K teadmisel ja nõusolekul nõudmise

detailplaneeringute esindajale F.N juhatuse ainuliikmele O.I-le

, teha kolmandale isikule, s.o S.T (registrikood XXX) pistisena 300 000 krooni suurune annetus.

Annetuse tegemise võimaldamiseks edastas V.A 15.09.2008.a kell 20:21:31

PTvahendusel e-postiaadressilt

XXX XXX O.I-le e-postiaadressile S.T

AS Hansapank/AS Swedbank oleva arvelduskonto numbri XXXXXXXXXXXX . Seega S.T juhatuse liige V.A veendes M.K isiklikult läbi vaatama materjalid eesmärgiga tuvastada võimalus detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

nende planeeringute materjalide saatmine Tallinna Linnavalitsuse istungile, leppides M.K-ga

kokku planeeringute suhtes TLPA-s järelevalve teostamine abilinnapea nõuniku

tasemel, samuti sellise tegevuse eest pistise nõudmise ja vastuvõtmise üksikasjad, osutas V.A S.T juhatuse liikmena ja SA huvides M.K-le pistise nõudmisel ja võtmisel S.T ainelist ja vaimset kaasabi.

Kokkuleppel M.K-ga S.T juhatuse liikme V.A poolt SA huvides pistise nõudmise esitamise järel:

- tegi 16.09.2008.a. O.I isa EP, O.I teadmisel, temale

kuuluvalt AS Hansapank/AS Swedbank arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX

ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 160 000 krooni, selgitusega annetus;

- tegi 16.09.2008.a. O.I isa EP, O.I teadmisel, temale

kuuluvalt Danske Bank AS Sampo Pank Eesti filiaali arvelduskontolt nr

XXXXXXXXXXXXX ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 140 000 krooni, selgitusega . annetus

9.4.2. S.T (registrikood XXX) süüdistatakse

selles, et

30.07.2008.a.-st tema juhatuse ainuliikmena SA huvides tegutsenud V.A kihutas

27.10.2008.a. Tallinna Linnavalitsuses aadressil XXX, Tallinn, kabinetis 607 Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunik M.K S.T kasuks nõudma ja

võtma esindajatelt lt ja XXX -XXX, Tallinn kinnistute detailplaneeringu nr XXX OV

AR

suures ulatuses pistist vastutasuna ajavahemikul 2008.a oktoobrist kuni 04.12.2008.a. TLPA-s menetluse üle järelevalve teostamise eest. Nimetatud detailplaneeringu nr XXX tegevuse juures osutas V.A S.T juhatuse liikmena M.K-le ainelist ja vaimset kaasabi.

XXX -XXX, Tallinn kinnistute detailplaneering nr XXX hõlmas järgmisi kinnistuid:

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr , kaasomandis AD isikukood

XXX XXX ja CIOÜ äriregistrikood XXX);

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, kaasomandis KKisikukood

XXX ja AKisikukood XXX);

50

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik ™isikukood XXX);

- Jahu tn 3b, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr

XXX, kaasomandis AD isikukood XXX ja CIOÜ äriregistrikood XXX)

M.K tegutses TLPA-s detailplaneeringu nr XXX menetluse üle järelevalvet teostades KarS § 288 mõttes ametiisikuna. M.K töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku ülesandeid. Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAvastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXXkinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised:

4.1. abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel; 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi,

51 korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide,

esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises vajalike paranduste ja muutuste tegemiseks detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.; - TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate nõustamises

ja juhendamises seoses kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste eeskirjade ja määrustega, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.; - TLPA osakondade või teenistuste juhatajate, planeerijate, arhitektide ja detailplaneeringute

ja/või ehitusprojektide projekteerijate ja esindajate vaheliste nõupidamiste korraldamises, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.

52

Ajendatuna S.T juhatuse liikme V.A poolt tehtud ettepanekust

nõuda ja võtta pistist S.T , samuti eelpoolnimetatud tegevusele

V.A poolt kaasabi osutamisest, aSusiM.K oma tööülesannetest tulenevalt vastutasuna OV, ARja viimase isa ARvahendusel S.T arvele rahalise

annetuse tegemise eest, teostama järelevalvet Tallinna Linnaplaneermise Ametis

detailplaneeringu nr XXX menetluse üle eesmärgiga kiirendada selle läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

Detailplaneeringu nr XXX esindajate ARja OV huvides menetluse üle järelevalve

teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna kolmandale isikule, s.o. S.T arvelduskontole laekunud pistise eest M.K:

- tutvus ajavahemikul 27.-28.10.2008.a. iseseisvalt temani V.A vahendusel

saadetud materjalidega eesmärgiga tuvastada selle detailplaneeringu nr XXX planeeringu menetluse jätkamise võimalused TLPA-s;

- korraldas 31.10.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse hoone aadressil XXX, Tallinn asuvas

enda kabinetis 607 esindajatega OV ja ARega kohtumise detailplaneeringu nr XXX

eesmärgiga saada ülevaade detailplaneeringuga seotud probleemidest ja saada enda kätte kogu planeeringut puudutav materjal, et seeläbi teostada järelevalvet planeeringu menetluse käigu suhtes TLPA-s;

- korraldas 19.11.2008.a. nõupidamise menetluse

detailplaneeringu nr XXX läbiviimise võimaluste ja sisu osas TLPA-s Detailplaneeringute teenistuse, Haabersti

ja Põhja-Tallinna osakonna peaspetsialisti AR, kelle peamisteks tööülesanneteks

vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 08.06.2007.a. juhataja käskkirjaga nr 1-

7/84) on Põhja-Tallinna miljööväärtuslike hoonestusalade detailplaneeringute ja

projekteerimistingimustega seonduvate ning muude arhitektuurija

linnaplaneerimisalaste küsimuste lahendamine, eesmärgiga saavutada edasine detailplaneeringu sujuv menetlus TLPA-s.

- korraldas 25.11.2008.a. kell 13.00 enda kabinetis 607 aadressil XXX, Tallinn uue

nõupidamise esindajate ARja OV ning TLPA detailplaneeringu nr XXX

Detailplaneeringute teenistuse, Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna peaspetsialisti

ARosavõtul eesmärgiga edastada planeeringu esindajatele menetluse jätkamiseks vajalikud juhised.

Vastutasuna M.K poolt menetluse üle järelevalve detailplaneeringu nr XXX

teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, esitas V.A S.T

juhatuse ainuliikmena 31.10.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse hoones XXX,

Tallinn peale M.K kabinetis 607 toimunud nõupidamist M.K teadmisel ja nõusolekul nõudmise detailplaneeringu esindajatele ARja OVle teha kolmandale isikule, s.o

S.T (registrikood XXX) pistisena 500 000 kroonine annetus, milline summa on käsitletav suure ulatusena. Annetuse tegemise võimaldamiseks edastas V.A ARja OVle paberil S.T AS Hansapank/AS Swedbank oleva arvelduskonto numbri XXXXXXXXXXXX .

53 Seega S.T juhatuse liige V.A veendes M.K isiklikult läbi vaatama olemasolevad materjalid eesmärgiga tuvastada võimalus detailplaneeringu nr XXX

saata selle planeeringu materjali Tallinna Linnavalitsuse istungile, viies M.K juurde detailplaneeringu nr XXX esindajad eesmärgiga veenda neid planeeringu projekti muutma, leppides M.K-ga kokku planeeringu suhtes TLPA-s järelevalve teostamine abilinnapea

nõuniku tasemel, samuti sellise tegevuse eest pistise nõudmise ja vastuvõtmise üksikasjad, osutas V.A S.T juhatuse liikmena ja SA huvides M.K-le pistise nõudmisel ja võtmisel ainelist ja vaimset kaasabi.

Kokkuleppel M.K-ga S.T juhatuse liikme V.A poolt SA huvides suures ulatuses pistise nõudmise esitamise järel:

- tegi 04.11.2008.a. AR temale kuuluvalt AS Eesti Krediidipank arvelduskontolt nr

XXXXXXXXX ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX 160 000 krooni, selgitusega ; annetus

- tegi 04.11.2008.a. ARpalvel tema isa ARtemale kuuluvalt AS Hansapank/AS

Swedbank arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX ülekande S.T

AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 160 000 krooni, selgitusega ; annetus

- tegi 04.11.2008.a. OV temale kuuluvalt AS Hansapank/AS Swedbank olevalt

arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 180 000 krooni, selgitusega . annetus

Seega S.T oma juhatuse liikme kaudu vähemalt teist korda

kihutades ametiisikut ja aidates kaasa ametiisikule kolmanda isiku kasuks pistise

võtmisele suures ulatuses ja pistise nõudmise esitamisega vastutasuna selle eest, et

ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 293 lg.3 - § 22 lg.2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9.6. O.I süüdistatakse selles, et tema

tegutsedes 06.06.2007.a-st F.N

(registrikood XXX) juhatuse ainuliikmena, on andnud 16.09.2008.a. S.T

(registrikood XXX) juhatuse ainuliikme V.A (juhatuse liige alates 30.07.2008.a.) poolt esitatud nõudmise alusel pistist 300 000 krooni S.T vastutasuna Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku M.K poolt ajavahemikul 2008.a. september kuni 04.12.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ametis XXX, Tallinn detailplaneeringu nr XXX ja XXX, Tallinn kinnistute detailplaneeringu nr XXX menetluste üle järelevalve teostamise eest.

XXX, Tallinn kinnistute detailplaneering nr XXX hõlmas järgmisi kinnistuid:

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik F.N

registrikood XXX);

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik F.N

registrikood XXX);

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik F.N

registrikood XXX).

XXX, Tallinn detailplaneering nr XXX hõlmas järgmist kinnistut:

54

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu on jaotatud üheksaks (9)

korteriomandiks).

M.Kegutses TLPA-s detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluste üle järelevalvet teostades KarS § 288 mõttes ametiisikuna. M.K töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TA nõuniku ülesandeid. Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXX alusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TA vastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXX kinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised:

4.1. abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel; 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

55

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide,

esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises vajalike paranduste ja muutuste tegemiseks detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- Tallinna Linna erinevate Ametite esindajatega iseseisvalt TLPA poolt menetletavate

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide osas läbirääkimiste pidamises kooskõlastuste saamise eesmärgil, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide hetkeseisu ja/või

probleemide osas linnaplaneerimise ja ehitusjärelevalve valdkonda kureeriva abilinnapea teavitamises, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.4. ja 4.5.

56

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K F.N juhatuse liikme O.I poolt oma isa EP vahendusel kolmanda isiku, s.o S.T

arvelduskontole annetuse tegemise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis menetluses

olevate üle järelevalvet eesmärgiga kiirendada detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluste läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

Detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX esindaja F.N juhatuse liikme O.I huvides Tallinna Linnaplaneerimisametis asuvate menetluste üle järelevalvet

teostades ja selle tegevuse eest vastutasuna kolmandale isikule, s.o S.T arvelduskontole laekunud pistise eest M.K:

- korraldas 30.09.2008.a. nõupidamise AS KPprojekteerija ÜK

detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX puudutavate materjalide teemal, mille käigus otsustas materjalid

ametlikult edastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse, kui abilinnapea TAhuviorbiidis olevad planeeringud;

- O.I 30.09.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ( )

edaspidi ka TLPA

Detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhataja IM, kelle peamisteks tööülesanneteks on vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 23.03.2006.a juhataja

käskkirjaga nr XXX) Kesklinna linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning

detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhtimine, korraldada oma

osakonnas abilinnapea TAhuviorbiidis detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluste läbiviimine AS KPpoolt parandatud materjalide alusel;

- viis 06.10.2008.a. abilinnapea TAjuures toimunud nõupidamisel viimase kurssi

detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluse läbiviimise käigus planeeringute

komisjonis seatud märkustest, millised võivad vajada lahendamist abilinnapea tasemel;

- teavitas 07.10.2008.a. V.A vahendusel ja PTkaudu O.I

planeeringute komisjonis detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX suhtes tehtud märkustest ja nende alusel paranduste tegemise vajadusest;

- pidas peale 07.10.2008.a. V.A poolt esitatud palvet abilinnapea

TAnõunikuna esindaja huvides Tallinna detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

Transpordiameti liiklusteenistuse direktori MS, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud Tallinna Transpordiameti juhataja 13.09.2005.a käskkirjaga nr XXX) on liiklusteenistuse töö korraldamine vastavalt transpordiameti

põhimäärusele, läbirääkimisi detailplaneeringutele kooskõlastuste saamiseks Transpordiametilt.

Vastutasuna M.K poolt menetluste üle detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

järelevalve teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, esitas V.A S.T

juhatuse ainuliikmena M.K teadmisel ja nõusolekul nõudmise

detailplaneeringute esindajale F.N juhatuse ainuliikmele O.I-le

teha kolmandale isikule, s.o. S.T (registrikood XXX) pistisena 300 000 krooni suurune annetus.

Annetuse tegemise võimaldamiseks edastas V.A 15.09.2008.a kell 20:21:31

PTvahendusel e-postiaadressilt O.I-le e-postiaadressile S.T XXX XXX

AS Hansapank/AS Swedbank oleva arvelduskonto numbri XXXXXXXXXXXX .

Vastutasuna M.K poolt menetluste üle detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

järelevalve teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, andis F.N

juhatuse liige O.I oma isa EPe vahendusel kolmandale isikule, s.o S.T (registrikood XXX) annetusena pistist 300 000 krooni alljärgnevalt:

- 16.09.2008.a. tegi O.I isa EP, O.I teadmisel, temale

kuuluvalt AS Hansapank/AS Swedbank arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX

ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 160 000 krooni, selgitusega annetus;

- 16.09.2008.a. tegi O.I isa EP, O.I teadmisel, temale

kuuluvalt Danske Bank AS Sampo Pank Eesti filiaali arvelduskontolt nr

XXXXXXXXXXXXX ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 140 000 krooni, selgitusega . annetus

Seega O.I andes kolmandale isikule pistist vastutasuna selle eest, et

ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta

edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9.7. F.N (registrikood XXX) süüdistatakse selles,

et tema

huvides 06.06.2007.a-st tegutsenud juhatuse ainuliige O.I , on andnud

16.09.2008.a S.T (registrikood XXX) juhatuse ainuliikme V.A

(juhatuse liige alates 30.07.2008.a.) poolt esitatud nõudmise alusel pistist 300 000

krooni S.T vastutasuna Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea

TAnõuniku M.K poolt ajavahemikul 2008.a. september kuni 04.12.2008.a Tallinna

Linnaplaneerimise Ametis. XXX, Tallinn detailplaneeringu nr XXX ja XXX, Tallinn kinnistute detailplaneeringu nr XXX menetluste üle järelevalve teostamise eest

XXX, Tallinn kinnistute detailplaneering nr XXX hõlmas järgmisi kinnistuid:

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik F.N

registrikood XXX);

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik F.N

registrikood XXX);

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik F.N

registrikood XXX).

XXX, Tallinn detailplaneering nr XXX hõlmas järgmist kinnistut:

- XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu on jaotatud üheksaks (9)

korteriomandiks).

M.Kegutses TLPA-s detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluste üle järelevalvet teostades KarS § 288 mõttes ametiisikuna.

58 M.K töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku ülesandeid. Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAvastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXXkinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised:

4.1. abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel; 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna

59 TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide,

esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises vajalike paranduste ja muutuste tegemiseks detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- Tallinna Linna erinevate Ametite esindajatega iseseisvalt TLPA poolt menetletavate

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide osas läbirääkimiste pidamises kooskõlastuste saamise eesmärgil, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide hetkeseisu ja/või

probleemide osas linnaplaneerimise ja ehitusjärelevalve valdkonda kureeriva abilinnapea teavitamises, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.4. ja 4.5.

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K F.N juhatuse liikme O.I poolt oma isa EPe vahendusel kolmanda isiku, s.o S.T

arvelduskontole annetuse tegemise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis menetluses

olevate üle järelevalvet eesmärgiga kiirendada detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluste läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

60

Detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX esindaja F.N juhatuse liikme O.I huvides Tallinna Linnaplaneerimisametis asuvate menetluste üle järelevalvet

teostades ja selle tegevuse eest vastutasuna kolmandale isikule, s.o S.T arvelduskontole laekunud pistise eest M.K:

- korraldas 30.09.2008.a. nõupidamise AS KPprojekteerija ÜK

detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX puudutavate materjalide teemal, mille käigus otsustas materjalid

ametlikult edastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse, kui abilinnapea TAhuviorbiidis olevad planeeringud;

- O.I 30.09.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ( )

edaspidi ka TLPA

Detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhataja IM, kelle peamisteks tööülesanneteks on vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 23.03.2006.a juhataja

käskkirjaga nr XXX) Kesklinna linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning

detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhtimine, korraldada oma

osakonnas abilinnapea TAhuviorbiidis detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluste läbiviimine AS KPpoolt parandatud materjalide alusel;

- viis 06.10.2008.a. abilinnapea TAjuures toimunud nõupidamisel viimase kurssi

detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluse läbiviimise käigus planeeringute

komisjonis seatud märkustest, millised võivad vajada lahendamist abilinnapea tasemel;

- teavitas 07.10.2008.a. V.A vahendusel ja PTkaudu O.I

planeeringute komisjonis detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX suhtes tehtud märkustest ja nende alusel paranduste tegemise vajadusest;

- pidas peale 07.10.2008.a. V.A poolt esitatud palvet abilinnapea

TAnõunikuna esindaja huvides Tallinna detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

Transpordiameti liiklusteenistuse direktori MS, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud Tallinna Transpordiameti juhataja 13.09.2005.a käskkirjaga nr XXX) on liiklusteenistuse töö korraldamine vastavalt transpordiameti

põhimäärusele, läbirääkimisi detailplaneeringutele kooskõlastuste saamiseks Transpordiametilt.

Vastutasuna M.K poolt menetluste üle detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

järelevalve teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, esitas V.A S.T

juhatuse ainuliikmena M.K teadmisel ja nõusolekul nõudmise

detailplaneeringute esindajale F.N juhatuse ainuliikmele O.I-le

teha kolmandale isikule, s.o S.T (registrikood XXX) pistisena 300 000 krooni suurune annetus.

Annetuse tegemise võimaldamiseks edastas V.A 15.09.2008.a kell 20:21:31

PTvahendusel e-postiaadressilt

XXX XXX O.I-le e-postiaadressile S.T

AS Hansapank/AS Swedbank oleva arvelduskonto numbri XXXXXXXXXXXX .

Vastutasuna M.K poolt menetluste üle detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

järelevalve teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, andis F.N

61 OÜ juhatuse liige O.I oma isa EPe vahendusel kolmandale isikule, s.o S.T (registrikood XXX) annetusena pistist 300 000 krooni alljärgnevalt:

- 16.09.2008.a. tegi O.I isa EP, O.I teadmisel, temale

kuuluvalt AS Hansapank/AS Swedbank arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX

ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 160 000 krooni, selgitusega annetus;

- 16.09.2008.a. tegi O.I isa EP, O.I teadmisel, temale

kuuluvalt Danske Bank AS Sampo Pank Eesti filiaali arvelduskontolt nr

XXXXXXXXXXXXX ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 140 000 krooni, selgitusega . annetus

Seega F.N andes oma juhatuse liikme kaudu kolmandale isikule pistist vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9.8.

9.8.1. Toivo Susi süüdistatakse selles, et tema

tegutsedes alates 11.07.2001.a. kuni

käesoleva ajani ehitusliku insener-tehnilise projekteerimise ja nõustamisega tegeleva

juriidilise isiku B.Z (registrikood XXX) juhatuse ainuliikmena, sõlmis

2008.a. veebruaris suulise lepingu Estconde Invest OÜ-ga (registrikood 10140162) XXX ,

Tallinn kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX asjaajamiseks ja lubas ning andis 26.09.2008.a. selle planeeringu esindamise käigus B.Z juhatuse ainuliikmena ja OÜ huvides Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõunikule M.K-le viimase poolt ajavahemikul septembri algusest 2008 kuni 24.09.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

menetluses olnud läbiviimise üle järelevalve teostamise eest detailplaneeringu nr XXX pistist sularahana kakskümmend viis tuhat 25 000 krooni.

XXX , Tallinn kinnistu ja lähiala detailplaneering nr XXX

hõlmab järgmisi kinnistuid: - XXX , Tallinn (katastritunnus XXX , kinnistu nr XXX , omanik alates16.12.1997.a Estconde Invest OÜ, registrikood 10140162); - XXX b, Tallinn (katastritunnus XXX , kinnistu nr XXX , omanik alates 22.12.2006.a Estconde Invest OÜ, registrikood 10140162); - XXX d, Tallinn (katastritunnus XXX ja XXX , kinnistu nr XXX , kaasomandis alates

22.12.2006.a Estconde Invest OÜ, registrikood 10140162 ja ÜPOÜ, registrikood XXX9); - XXX e, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik alates 03.10.2006.a ÜPOÜ, registrikood XXX9); - XXX f, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik alates 14.03.2007.a T OÜ, registrikood XXX); - XXX g, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik alates 14.03.2007.a T OÜ, registrikood XXX).

M.K tegutses TLPA-s detailplaneeringute nr XXX menetluse üle järelevalvet teostades KarS § 288 mõttes ametiisikuna.

62 M.K töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku ülesandeid. Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAvastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXXkinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised:

4.1. abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel; 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna

63 TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide,

esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA planeeringute komisjoni liikmetele erinevate detailplaneeringute menetlustega seoses arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele

planeerijatele ja teistele ametnikele korralduste andmises detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides muutuste ja paranduste tegemiseks, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluse käigule tähtaegade kehtestamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide hetkeseisu ja/või

probleemide osas linnaplaneerimise ja ehitusjärelevalve valdkonda kureeriva abilinnapea teavitamises, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.4. ja 4.5.

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

menetluses olnud menetluse üle järelevalvet eesmärgiga detailplaneeringu nr XXX kiirendada selle läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

64 Detailplaneeringu nr XXX

lepingu järgse esindaja B.Z juhatuse liikme Toivo

Susi huvides menetluse üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna

pistisena lubamisega nõustumise ja saamise eest M.K:

- andis 03.09.2008.a. Toivo Susile teada, et materjal jõuab

detailplaneeringu nr XXX 17.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile;

- päris 04.09.2008.a. aru Tallinna Linnaplaneerimise

detailplaneeringu nr XXX

Ameti Detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna (edaspidi ka TLPA)

juhatajalt IMt, kelle peamisteks tööülesanneteks on vastavalt ametijuhendile

(kinnitatud TLPA 23.03.2006.a juhataja käskkirjaga nr XXX) Kesklinna

linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhtimine, menetluse läbiviimise käigu kohta ja seadis tähtajaks planeeringu jõudmise 17.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile;

- 05.09.2008 teatas Toivo Susile vajadusest

detailplaneeringu nr XXX menetluse käigu kiirendamiseks parandada TLPA poolt välja toodud puudused;

- andis 09.09.2008.a. Toivo Susile teada, et materjal ei

detailplaneeringu nr XXX

jõua ja mis põhjustel ei jõua 17.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile;

- kontrollis ajavahemikul 18.09.–19.09.2008.a.

detailplaneeringu nr XXX

materjalidele Tallinna Linnavalitsuse istungile saatmiseks vajalike kooskõlastuste

andmise protsessi;

- päris ajavahemikul 18.09.- 19.09.2008.a. Detailplaneeringute teenistuse Kesklinna

osakonna juhatajalt IMt korduvalt aru menetluse detailplaneeringu nr XXX

viivituste kohta ja O.I tal menetluse viimiseks 24.09.2008.a. Tallinna

Linnavalitsuse istungile korraldada selle planeeringu seletuskirjas ja joonisel vigade

parandused;

- andis 19.09.2008.a. Toivo Susile aru kooskõlastamistest

detailplaneeringu nr XXX ja selle käigust;

- korraldas Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea

detailplaneeringu nr XXX

TAasendanud abilinnapead EVpoolse viseerimise, et saata detailplaneeringu

materjalid 24.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile kehtestamisele.

Selle tegevuse tulemusena jõudis materjal õigeaegselt detailplaneeringu nr XXX

Tallinna Linnavalitsuse 24.09.2008.a. istungile, kus korraldusega nr.XXXplaneering kehtestati;

- informeeris 24.09.2008.a. Toivo Susi Tallinna Linnavalitsuse otsusest kehtestada oma

korraldusega nr XXX . detailplaneering nr XXX

Vastutasuna M.K poolt menetluse üle järelevalve detailplaneeringu nr XXX

teostamise ja selle tegevuse tulemusena materjali 24.09.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse istungile saatmise eest, andis B.Z huvides tegutsev juhatuse ainuliige Toivo Susi

M.K-le 26.09.2008.a. XXX, Tallinn asuvast AGOÜ (registrikood XXX) restoranist Ribe väljudes tänaval ümbrikusse pakituna pistist sularahana summas 25 000 krooni.

65

9.8.2. Toivo Susi süüdistatakse

ka selles, et tema on lubanud ja 26.11.2008.a. andnud

Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõunikule M.K-le pistist 25 000 krooni

vastutasuna M.K poolt ajavahemikul 2008.a september kuni 05.11.2008.a. Tallinna

Linnaplaneerimise Ametis XXX/XXX, Tallinn kinnistu detailplaneeringu nr XXX menetluse üle järelevalve teostamise eest.

Detailplaneering nr XXX hõlmab T OÜ (registrikood XXX) omandisse alates 29.10.2008.a kuuluvat kinnistut aadressil (katastritunnus , kinnistu nr XXX). XXX/XXX, Tallinn XXX

M.K tegutses TLPA-s detailplaneeringute nr XXX menetluse üle järelevalvet teostades KarS § 288 mõttes ametiisikuna. M.K töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku ülesandeid. Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAvastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXXkinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised:

4.1. abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel; 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

66

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide,

esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate nõustamises

ja juhendamises seoses kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste eeskirjade ja määrustega, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

67 - TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute Tallinna Linnavalitsuse istungile saatmiseks

nende materjalide iseseisvalt täiendamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

menetluses olnud menetluse üle järelevalvet eesmärgiga detailplaneeringu nr XXX kiirendada selle läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

Detailplaneeringu nr XXX

esindaja Toivo Susi huvides menetluse üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna pistise lubamisega nõustumise ja saamise eest M.K :

- koostas TLPA menetluses oleva menetluse käigus selle

detailplaneeringu nr XXX planeeringu parkimist puudutava seletuskirja osa;

- korraldas materjalide saatmise 03.09.2008.a. toimuvale

detailplaneeringu nr XXX

Tallinna Linnavalitsuse istungile, kus võeti Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr XXX vastu; detailplaneering nr XXX

- informeeris 03.09.2008.a. Toivo Susi sellest, et parkimist

detailplaneeringu nr XXX

puudutav seletuskirja osa sobis Tallinna Linnavalitsusele ja selle tulemusena võeti planeering vastu;

- teostas 22.10.2008.a. järelevalvet edasise menetluse üle

detailplaneeringu nr XXX TLPA-s detailplaneeringute registri ja Tallinna Linnavalitsuse istungi kavade kaudu,

lubades Toivo Susile panna kehtestamise küsimus detailplaneeringu nr XXX 29.10.2008.a toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungi päevakorda;

- teavitas 22.10.2008.a. Toivo Susi, et

detailplaneeringut nr XXX ei õnnestu viia 29.10.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse istungile kehtestamise küsimuse otsustamiseks ja miks;

- 31.10.2008.a. teostas järelevalvet detailplaneeringute registri ja istungite kava kaudu

detailplaneeringut nr XXX menetluse käigu üle, andes sellest jooksvalt aru Toivo Susile;

- informeeris 31.10.2008.a Toivo Susi materjalide

detailplaneeringu nr XXX

saatmisest 05.11.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile planeeringu

kehtestamise küsimuse otsustamiseks, mille tagajärjel kehtestati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr XXX . detailplaneering nr XXX

Vastutasuna M.K poolt TLPA-s XXX/XXX, Tallinn kinnistu detailplaneeringu nr XXX menetluse üle järelevalve teostamise ja planeeringu materjali saatmise korraldamise eest

05.11.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse istungile, lubas ja andis Toivo Susi M.K-le

26.11.2008.a. XXX, Tallinn asuvas AGOÜ (registrikood XXX) restoranis pistist Ribe sularahana summas 25 000 krooni.

Seega Toivo Susi lubades ja andes vähemalt teist korda ametiisikule pistist vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata,

68

et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9.9. B.Z (registrikood XXX) süüdistatakse selles, et tema alates

11.07.2001.a. kuni käesoleva ajani tegutsev juhatuse ainuliige Toivo Susi sõlmis 2008.a.

veebruaris suulise lepingu Estconde Invest OÜ-ga (registrikood 10140162) XXX , Tallinn

kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX asjaajamiseks ja lubas ning andis 26.09.2008.a. selle planeeringu esindamise käigus B.Z juhatuse ainuliikmena ja osaühingu huvides Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõunikule M.K-le viimase

poolt ajavahemikul septembri algusest 2008 kuni 24.09.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti menetluses olnud üle järelevalve teostamise eest pistist detailplaneeringu nr XXX sularahana 25 000 krooni.

XXX , Tallinn kinnistu ja lähiala detailplaneering nr XXX

hõlmab järgmisi kinnistuid: - XXX , Tallinn (katastritunnus XXX , kinnistu nr XXX , omanik alates16.12.1997.a Estconde Invest OÜ, registrikood 10140162); - XXX b, Tallinn (katastritunnus XXX , kinnistu nr XXX , omanik alates 22.12.2006.a Estconde Invest OÜ, registrikood 10140162); - XXX d, Tallinn (katastritunnus XXX ja XXX , kinnistu nr XXX , kaasomandis alates

22.12.2006.a Estconde Invest OÜ, registrikood 10140162 ja ÜPOÜ, registrikood XXX9); - XXX e, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik alates 03.10.2006.a ÜPOÜ, registrikood XXX9); - XXX f, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik alates 14.03.2007.a T OÜ, registrikood XXX); - XXX g, Tallinn (katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik alates 14.03.2007.a T OÜ, registrikood XXX).

M.K tegutses TLPA-s detailplaneeringute nr XXX menetluse üle järelevalvet teostades KarS § 288 mõttes ametiisikuna. M.K töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku ülesandeid. Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAvastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXXkinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised:

69

4.1. abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel; 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide,

esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

70

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA planeeringute komisjoni liikmetele erinevate detailplaneeringute menetlustega seoses arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele

planeerijatele ja teistele ametnikele korralduste andmises detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides muutuste ja paranduste tegemiseks, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluse käigule tähtaegade kehtestamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide hetkeseisu ja/või

probleemide osas linnaplaneerimise ja ehitusjärelevalve valdkonda kureeriva abilinnapea teavitamises, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.4. ja 4.5.

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

menetluses olnud menetluse üle järelevalvet eesmärgiga detailplaneeringu nr XXX kiirendada selle läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

Detailplaneeringu nr XXX

lepingu järgse esindaja B.Z juhatuse liikme Toivo

Susi huvides menetluse üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna

pistise lubamisega nõustumise ja saamise eest M.K:

- andis 03.09.2008.a. Toivo Susile teada, et materjal jõuab

detailplaneeringu nr XXX 17.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile;

- päris 04.09.2008.a. aru Tallinna Linnaplaneerimise

detailplaneeringu nr XXX

Ameti Detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna (edaspidi ka TLPA)

juhatajalt IMt, kelle peamisteks tööülesanneteks on vastavalt ametijuhendile

(kinnitatud TLPA 23.03.2006.a juhataja käskkirjaga nr XXX) Kesklinna

linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhtimine, menetluse läbiviimise käigu kohta ja seadis tähtajaks planeeringu jõudmise 17.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile;

- 05.09.2008 teatas Toivo Susile vajadusest

detailplaneeringu nr XXX menetluse käigu kiirendamiseks parandada TLPA poolt välja toodud puudused;

71

- andis 09.09.2008.a. Toivo Susile teada, et materjal ei

detailplaneeringu nr XXX

jõua ja mis põhjustel ei jõua 17.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile;

- kontrollis ajavahemikul 18.09.–19.09.2008.a.

detailplaneeringu nr XXX

materjalidele Tallinna Linnavalitsuse istungile saatmiseks vajalike kooskõlastuste

andmise protsessi;

- päris ajavahemikul 18.09.- 19.09.2008.a. Detailplaneeringute teenistuse Kesklinna

osakonna juhatajalt IMt korduvalt aru menetluse detailplaneeringu nr XXX

viivituste kohta ja O.I tal menetluse viimiseks 24.09.2008.a. Tallinna

Linnavalitsuse istungile korraldada selle planeeringu seletuskirjas ja joonisel vigade

parandused;

- andis 19.09.2008.a. Toivo Susile aru kooskõlastamistest

detailplaneeringu nr XXX ja selle käigust;

- korraldas Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea

detailplaneeringu nr XXX

TAasendanud abilinnapead EVpoolse viseerimise, et saata detailplaneeringu

materjalid 24.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile kehtestamisele.

Selle tegevuse tulemusena jõudis materjal õigeaegselt detailplaneeringu nr XXX

Tallinna Linnavalitsuse 24.09.2008.a. istungile, kus korraldusega nr.XXXplaneering kehtestati;

- informeeris 24.09.2008.a. Toivo Susi Tallinna Linnavalitsuse otsusest kehtestada oma

korraldusega nr XXX . detailplaneering nr XXX

Vastutasuna M.K poolt XXX , Tallinn kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr

XXX menetluse üle järelevalve teostamise ja selle tegevuse tulemusena materjali 24.09.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse istungile saatmise eest, andis B.Z huvides

tegutsev juhatuse ainuliige Toivo Susi M.K-le 26.09.2008.a. XXX, Tallinn asuvast

AGOÜ (registrikood XXX) restoranist väljudes tänaval ümbrikusse pakituna pistist Ribe sularahana summas 25 000 krooni.

Seega B.Z lubades ja andes oma juhatuse liikme kaudu ametiisikule korda pistist vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9.10. Tõnu Kortsu süüdistatakse selles,

et tema tegutsedes alljärgnevate juriidiliste isikute juhatuse liikmena ja nende huvides:

- V.F (registrikood XXX) juhatuse liige ajavahemikul 01.11.2005.a. kuni 30.12.2008.a ;

-

juhatuse liige ajavahemikul 02.11.2005.a.

R.G (registrikood XXX)

kuni 01.12.2008.a;

- juhatuse liige ajavahemikul 22.11.2006.a. kuni

AS J (registrikood XXX)

15.08.2008.a;

72

- juhatuse liige ajavahemikul 28.09.2007.a.

P.B (registrikood XXX) kuni 28.11.2008.a;

-

juhatuse liige ajavahemikul 01.08.2008.a.

K.Z (registrikood XXX)

kuni 10.08.2009.a.

andis Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõunikule M.K-le pistisena ühe raamatu väärtuses 410 krooni ja kaks AS E (registrikood XXX) kinketšekki koguväärtuses 40 000

krooni vastutasuna Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku M.K poolt TLPA-s ajavahemikul 23.05.2008.a. kuni 04.12.2008.a. detailplaneeringute nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX ja ehitusprojektide nr XXX, nr XXX menetluste üle järelevalve teostamise eest.

M.K tegutses TLPA-s detailplaneeringute nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr

XXX, nr XXX, nr XXX ja ehitusprojektide nr XXX, nr XXX menetluste üle järelevalvet teostades KarS § 288 mõttes ametiisikuna. M.K töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku ülesandeid. Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAvastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXXkinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised: 4.1 abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel; 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

73

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide,

esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

74 - TLPA planeeringute komisjoni liikmetele erinevate detailplaneeringute menetlustega seoses arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele

planeerijatele ja teistele ametnikele korralduste andmises detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides muutuste ja paranduste tegemiseks, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluse käigule tähtaegade kehtestamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises vajalike paranduste ja muutuste tegemiseks detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises nendele menetlustele vajalike kooskõlastuste hankimiseks erinevatelt Tallinna Linna Ametitelt, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.; - TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate nõustamises

ja juhendamises seoses kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste eeskirjade ja määrustega, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.; - TLPA osakondade või teenistuste juhatajate, planeerijate, arhitektide ja detailplaneeringute

ja/või ehitusprojektide projekteerijate ja esindajate vaheliste nõupidamiste korraldamises, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate ja TLPA poolt menetletavate

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate vaheliste nõupidamiste korraldamises

detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele kooskõlastuste saamise eesmärgil, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- Tallinna Linna erinevate Ametite esindajatega iseseisvalt TLPA poolt menetletavate

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide osas läbirääkimiste pidamises kooskõlastuste saamise eesmärgil, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

menetluses olnud allpool toodud detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetluste üle

järelevalvet eesmärgiga kiirendada nende läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme alljärgnevalt:

- V.F (registrikood XXX)

- (

XXX ja XXX/ XXX, Tallinn kinnistute ning lähiala detailplaneering nr XXX XXX, Tallinn katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik alates 10.09.2008.a K.Z , registrikood XXX, endine omanik K.Z registrikood XXX ja XXX, Tallinn katastritunnus , kinnistu nr XXX, kaasomanikud V.F XXX registrikood XXX ja alates 16.09.2008.a K.Z , registrikood XXX, endine omanik K.Z registrikood XXX);

-

(katastritunnus ,

Riigimaa 40, Tallinn kinnistu detailplaneering nr XXX XXX kinnistu nr 18838801, omanik V.F registrikood XXX);

- (katastritunnus ,

Sõpruse pst 33, Tallinn kinnistu detailplaneering nr XXX XXX kinnistu nr 18365401, omanik V.F registrikood XXX).

-

R.G (registrikood XXX)

- (katastritunnus , kinnistu nr

XXX, Tallinn ehitusprojekt nr XXX XXX XXX, kaasomanikud EELKregistrikood XXX ja R.G registrikood XXX).

75 -

AS J (registrikood XXX)

-

(

XXX ja XXX/ XXX, Tallinn kinnistute ning lähiala detailplaneering nr XXX XXX, Tallinn katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik alates 10.09.2008.a K.Z , registrikood XXX, endine omanik K.Z registrikood XXX ja XXX, Tallinn katastritunnus , kinnistu nr XXX, kaasomanikud V.F XXX registrikood XXX ja alates 16.09.2008.a K.Z , registrikood XXX, endine omanik K.Z registrikood XXX);

- (katastritunnus , kinnistu nr

Masti tn 16, Tallinn detailplaneering nr XXX XXX XXX, omanik alates 09.09.2008.a K.Z , registrikood XXX, endine omanik K.Z registrikood XXX ).

-

P.B (registrikood XXX)

-

(katastritunnus

XXX/ XXX, Tallinn kinnistu lähiala detailplaneering nr XXX

XXX, kinnistu nr XXX, omanik Tallinna linn, vastavalt Tallinna Linnavalitsuse korraldusele 10.10.2007 nr XXX punktile 1.1. seati Tallinna linna omandis olevale XXX / XXX kinnistu hoonestusõigus P.B kasuks);

- K.Z registrikood XXX) (

-

(

XXX ja XXX/ XXX, Tallinn kinnistute ning lähiala detailplaneering nr XXX XXX, Tallinn katastritunnus , kinnistu nr XXX, omanik alates 10.09.2008.a K.Z XXX , registrikood XXX, endine omanik K.Z registrikood XXX ja XXX, Tallinn katastritunnus , kinnistu nr XXX, kaasomanikud V.F XXX registrikood XXX ja alates 16.09.2008.a K.Z , registrikood XXX, endine omanik K.Z registrikood XXX);

- (katastritunnus , kinnistu nr

Masti tn 16, Tallinn detailplaneering nr XXX XXX XXX, omanik alates 09.09.2008.a K.Z , registrikood XXX, endine omanik K.Z registrikood XXX );

- (katastritunnus , kinnistu nr XXX,

XXX50, Tallinn ehitusprojekti nr XXX XXX

kaasomanikud OÜ VVregitrikood XXX, 11.09.2008.a esitas K.Z taotluse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile);

- (katastritunnus

XXX/XXX, Tallinn kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX

XXX, kinnistu nr XXX, omanik alates 02.08.2007.a KHOÜ registrikood XXX, kes sõlmis 29.04.2008.a K.Z töövõtulepingu nr XXX ).

Detailplaneeringute nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX ja

ehitusprojektide nr XXX, nr XXX

esindaja Tõnu Kortsu huvides menetluste üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna pistisena kahe kinketšeki koguväärtuses 40 000 krooni ja ühe 410 krooni väärtuses raamatu saamise eest M.K:

- taotles 12.09.2008.a Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitjalt MK

XXX/XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

suhtes erilise tähelepanu pööramist ja kooskõlastusringi kiiret teostamist;

- informeeris 03.10.2008.a Tõnu Korts Tallinna Keskkonnaameti tegevusest seoses

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringuga nr XXX

;

- tutvus 14.10.2008.a edasise järelevalve teostamise huvides

XXXehitusprojekti nr

XXX materjalidega, et anda juhiseid, kuidas saavutada Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ( ) esitatud ehitusloa taotluse rahuldamine; edaspidi ka TLPA

76

- edastas 15.10.2008.a. TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse, Ehituslubade

osakonna

juhataja AK, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud

TLPA 17.09.2008.a juhataja käskkirjaga nr 1-7/61) on ametisse laekuvate

ehitusprojektide menetlemine, kirjalike nõusolekute ja ehituslubade väljastamisega

seotud probleemide lahendamine, ehituslubade osakonna töö koordineerimine ja

juhtimine, korralduse rahuldada olemasolevate materjalide pinnalt XXXehitusprojekti nr XXX

alusel esitatud ehitusloa taotlus;

- teavitas 15.10.2008.a Tõnu Kortsu Tallinna Keskkonnaameti ja enda tegevusest seoses

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringuga nr XXX

kooskõlastuse saamisel;

- edastas 16.10.2008.a. TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse direktor RS,

kelle peamiseks

tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 22.10.2007.a juhataja käskkirjaga nr XXX) on korraldada ja kontrollida teenistuse tegevust ning vastutada

teenistusele pandud ülesannete täitmise eest, korralduse rahuldada olemasolevate

materjalide pinnalt alusel esitatud ehitusloa taotlus. XXXehitusprojekti nr XXX

Selle tulemusena allkirjastas RSehitusloa 20.10.2008.a;

- teavitas 16.10.2008.a Tõnu Kortsu TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse poolt

20.10.2008.a väljastatavast ehitusloast;

XXXehitusprojekti nr XXX

- päris aru 21.10.2008.a TLPA Detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna

juhatajalt IMt, kelle peamisteks tööülesanneteks on vastavalt ametijuhendile

(kinnitatud TLPA 23.03.2006.a juhataja käskkirjaga nr XXX) Kesklinna

linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhtimine, XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr

XXX menetluse käigu ja võimalike tähtaegade kohta, samuti edastas sõnumi korraldada menetlust osakonnas eelisjärjekorras;

- teavitas 21.10.2008.a Tõnu Kortsu

XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX eelkomisjoni toimumisest;

- korraldas 22.10.2008.a TLPA-s koosoleku

XXX/ XXX kinnistu lähiala

detailplaneeringu nr XXX K.Z

esindaja Tõnu Kortsu ja Ehitusjärelevalve teenistuse direktor RSning viimase alluvatega eesmärgiga nõustada

planeeringu esindajat Tallinna linnas kehtivate ehitusjärelevalve alaste eeskirjade täitmises;

- korraldas 22.10.2008.a

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

kooskõlastamisega seonduva kohtumise K.Z esindajate ja Tallinna

Transpordiameti liiklusteenistuse direktori MS, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud Tallinna Transpordiameti juhataja 13.09.2005.a käskkirjaga nr XXX) on liiklusteenistuse töö korraldamine vastavalt transpordiameti põhimäärusele;

- andis 22.10.2008.a. TLPA Detailplaneeringute teenistuse, Kesklinna osakonna

juhatajale IMe ülesande tutvustada enne planeeringute komisjoni XXX/XXX kinnistu

ja lähiala detailplaneeringu nr XXX materjale TLPA linna peaarhitektile EMle, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 22.10.2007.a

77 TLPA juhataja käskkirjaga nr XXX) on Tallinna linna planeerimis-, projekteerimisja ehitusalase tegevuse juhtimine;

- päris 27.10.2008.a. aru TLPA Detailplaneeringute teenistuse, Kesklinna osakonna

juhatajalt IMt planeeringute komisjonis arutusel olnud XXX/ XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX tulemuste kohta;

- lubas 03.11.2008.a abistada Tõnu Kortsu

XXX/XXX kinnistu ja lähiala

detailplaneeringule nr XXX kooskõlastamise saamisel Tallinna Transpordiametis, viies küsimuse abilinnapea TAtasemel lahendamiseks;

- 04.11.2008.a. arutas ja otsis lahendusi koos Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse

direktori MM.K parkimisega kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX

seotud probleemidele eesmärgiga saada Tallinna Transpordiametilt planeeringule kooskõlastus;

- teavitas 04.11.2008.a. Tõnu Kortsu Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse direktor

MS saavutatud kokkuleppest anda XXXkinnistu detailplaneeringule nr XXX kooskõlastus projektis kavandatud tingimustel;

- lubas 04.11.2008.a. planeeringu esindaja Tõnu Kortsule korraldada

XXX ja XXX/

XXX kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX

eskiisi tutvustamiseks eraldi koosoleku TLPA linna peaarhitekti EM osavõtul;

- edastas 04.11.2008.a. esindaja Tõnu Kortsule

XXXehitusprojekti nr XXX

informatsiooni vajalikest materjalidest ehitusloa taotluse juurde ja lubas korraldada nende jõudmise 12.11.2008.a. toimuvale TLPA projektikomisjoni istungile.

- päris 05.11.2008.a aru Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitjalt MK

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX raielubade menetluse kohta;

- korraldas 05.11.2008.a. 06.11.2008.a.-ks nõupidamise

XXX ja XXX/ XXX

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX

eskiisi tutvustamiseks

projekteerijate ja planeeringu esindajate poolt TLPA linna peaarhitekti EMja

detailplaneeringute teenistuse direktor AR, teavitades selle toimumise ajast Tõnu Kortsu 05.11.2008.a.;

- pidas 05.11.2008.a. Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse direktori MS

läbirääkimisi XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga nr XXX kooskõlastamise teemal Tallinna Transpordiametis;

- edastas 06.11.2008.a

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

esindaja Tõnu Kortsule eelkomisjoni toimumise aja ja koha ning soovituse sellel osaleda;

- teavitas 10.11.2008.a esindajat Tõnu Kortsu

XXXdetailplaneeringuga nr XXX

TLPA linna peaarhitekti EM juures seda planeeringut puutava koosoleku toimumisest;

78

- uuris 10.11.2008.a

XXX ja XXX/ XXX kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX

kohta TLPA poolt vastuskirja koostamise põhjuseid ja selle sisu, edastades saadud informatsiooni planeeringu esindaja Tõnu Kortsule;

- lubas 21.11.2008.a planeeringute esindaja Tõnu Kortsule vaadata 24.11.2008.a. üle

XXXdetailplaneeringu nr XXX, XXXdetailplaneeringu nr XXX ja XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX materjalid nende menetluste suhtes tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil TLPA-s;

- tutvus 24.11.2008.a.

XXXdetailplaneeringu nr XXX, XXXdetailplaneeringu nr XXX ja XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX materjalidega nende menetluste suhtes tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil TLPA-s;

- viis 24.11.2008.a abilinnapea TAjuures toimunud nõupidamisele

XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX XXXdetailplaneeringu nr XXX ja edasist menetlust puudutavad küsimused;

- 28.11.2008.a. pani koos Tõnu Kortsuga paika TLPA-s

XXXdetailplaneeringu nr XXX, XXX ja XXX/ XXX kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX,

XXXehitusprojekti nr XXX , XXX/ XXX kinnistu lähiala alusel ehitusloa taotluse

detailplaneeringu nr XXX

menetluste toimumise võimaliku ajagraafiku ja andis lubaduse sellega järelevalve teostamisel arvestada;

- arutas 01.12.2008.a esindaja Tõnu Kortsuga projekti

XXXehitusprojekti nr XXX

esitamise võimalusi TLPA Ehitusjärelevalve teenistusele ilma nõutavate

kooskõlastusteta;

- veenis 02.12.2008.a TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse direktorit

RSit vastu võtma

TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse menetlusse ilma vajalike kooskõlastusteta XXX, Tallinn ehitusprojekti nr XXX ehitusloa taotluse;

- edastas 02.12.2008.a

ja

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

XXXdetailplaneeringu nr XXX

esindaja Tõnu Kortsule informatsiooni TLPA

komisjonis arutelust ja võimalikest tehtavatest positiivsetest otsusest nende planeeringute suhtes;

- teavitas 02.12.2008.a. esindajat Tõnu Kortsu asjaolust,

XXXehitusprojekti nr XXX

et TLPA Ehitusjärelevalve teenistus on nõus vastu võtma selle projekti ehitusloa taotlust ilma nõutavate kooskõlastusteta;

- korraldas 03.12.2008.a TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse direktori RSvahendusel

XXXehitusprojekti nr XXX ilma nõutavate kooskõlastusteta materjalide vastu

võtmise koos ehitusloa taotlusega TLPA Ehitusjärelevalve osakonda, kus viidi läbi vastav menetlus.

Vastutasuna M.K poolt alljärgnevate Tallinna Linnaplaneerimise Ametis menetlevate detailplaneeringute ja ehitusprojektide:

- V.F (registrikood XXX) detailplaneeringute nr XXX, nr XXX ja nr XXX;

- AS-i J (registrikood XXX) detailplaneeringute nr XXX, nr XXX;

- P.B (registrikood XXX) detailplaneeringu nr XXX;

79

menetluste üle järelevalve teostamise eest ajavahemikul 23.05.2008.a kuni 04.12.2008.a. andis Tõnu Korts, kes tegutses:

- ajavahemikul 01.11.2005.a kuni 30.12.2008.a

V.F (registrikood XXX) juhatuse liikmena;

- ajavahemikul 22.11.2006.a kuni 15.08.2008.a juhatuse

AS-i J (registrikood XXX) liikmena;

- ajavahemikul 28.09.2007.a kuni 28.11.2008.a

P.B (registrikood XXX)

juhatuse liikmena;

tuvastamata kohas ja viisil M.K-le pistisena Tõnu Kortsu abikaasa KAKu nimel 23.05.2008.a soetatud ühe AS-i E (registrikood XXX) kinketšeki nr XXXväärtuses 15 000 krooni.

Niisamuti vastutasuna M.K poolt alljärgnevate Tallinna Linnaplaneerimise Ametis menetlevate detailplaneeringute ja ehitusprojektide:

- V.F (registrikood XXX) detailplaneeringute nr XXX, nr XXX ja nr XXX;

- R.G (registrikood XXX) ehitusprojekti nr XXX;

- K.Z (registrikood XXX) detailplaneeringute nr XXX, nr XXX, nr XXX ja ehitusprojekti nr XXX;

- P.B (registrikood XXX) detailplaneeringu nr XXX;

menetluste üle järelevalve teostamise eest ajavahemikul 23.05.2008.a kuni 04.12.2008.a. andis Tõnu Korts, kes tegutses:

- ajavahemikul 01.11.2005.a kuni 30.12.2008.a.

V.F (registrikood XXX) juhatuse liikmena,

- ajavahemikul 02.11.2005.a kuni 01.12.2008.a.

R.G (registrikood XXX) juhatuse liikmena

- ajavahemikul 01.08.2008.a. kuni 10.08.2009.a. (

K.Z registrikood XXX) juhatuse liikmena ning

- ajavahemikul 28.09.2007.a kuni 28.11.2008.a

P.B (registrikood XXX)

juhatuse liikmena;

M.K-le 28.11.2008.a. pistisena M.K töökohas Tallinna Linnavalitsuse hoones,

aadressil XXX, Tallinn, kabinetis 607 ühe autor Karl Tihase raamatu pealkirjaga Eesti Talurahvaarhitektuur, väärtuses 410 krooni koos ühe AS-i E (registrikood XXX) kinketšeki nr XXX väärtuses 25 000 krooni.

Seega Tõnu Korts andes vähemalt teist korda ametiisikule pistist vastutasuna selle eest,

et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta

edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9.11. V.F (registrikood XXX) süüdistatakse

selles, et ajavahemikul

01.11.2005.a kuni 30.12.2008.a. tema juhatuse liikmena ja osaühingu huvides tegutsenud

Tõnu Korts andis ajavahemikul 23.05.2008.a. kuni 28.11.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõunikule M.K-le pistisena ühe raamatu väärtuses nelisada kümme

410 krooni ja kaks AS E (registrikood XXX) kinketšekki koguväärtuses 40 000 krooni

TLPA-s ajavahemikul 23.05.2008.a kuni 04.12.2008.a detailplaneeringute nr XXX, nr XXX ja nr XXX menetluste üle järelevalve teostamise eest.

80

M.K tegutses TLPA-s detailplaneeringute nr XXX, nr XXX ja nr XXX menetluste üle järelevalvet teostades KarS § 288 mõttes ametiisikuna. M.K töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku ülesandeid. Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAvastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXXkinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised: 4.1 abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel; 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

81

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide,

esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA planeeringute komisjoni liikmetele erinevate detailplaneeringute menetlustega seoses arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises vajalike paranduste ja muutuste tegemiseks detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises nendele menetlustele vajalike kooskõlastuste hankimiseks erinevatelt Tallinna Linna Ametitelt, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.; - TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate nõustamises

ja juhendamises seoses kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste eeskirjade ja määrustega, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

82 - TLPA osakondade või teenistuste juhatajate, planeerijate, arhitektide ja detailplaneeringute

ja/või ehitusprojektide projekteerijate ja esindajate vaheliste nõupidamiste korraldamises, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

menetluses olnud allpool toodud detailplaneeringute menetluste üle järelevalvet eesmärgiga kiirendada nende läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme alljärgnevalt:

- (

XXX ja XXX/ XXX, Tallinn kinnistute ning lähiala detailplaneering nr XXX XXX, Tallinn katastritunnus XXX, kinnistu nr XXX, omanik alates 10.09.2008.a K.Z , registrikood XXX, endine omanik K.Z registrikood XXX ja XXX, Tallinn katastritunnus , kinnistu nr XXX, kaasomanikud V.F XXX registrikood XXX ja alates 16.09.2008.a K.Z , registrikood XXX, endine omanik K.Z registrikood XXX);

-

(katastritunnus ,

Riigimaa 40, Tallinn kinnistu detailplaneering nr XXX XXX kinnistu nr 18838801, omanik V.F registrikood XXX);

- (katastritunnus ,

Sõpruse pst 33, Tallinn kinnistu detailplaneering nr XXX XXX kinnistu nr 18365401, omanik V.F registrikood XXX).

Detailplaneeringute nr XXX, nr XXX ja nr XXX

esindaja V.F juhatuse liikme

Tõnu Kortsu huvides menetluse üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest

vastutasuna pistisena kahe kinketšeki koguväärtuses 40 000 krooni ja ühe 410 krooni väärtuses raamatu saamise eest M.K:

- teavitas 04.11.2008.a. Tõnu Kortsu Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse direktor

MS saavutatud kokkuleppest anda XXXkinnistu detailplaneeringule nr XXX kooskõlastus projektis kavandatud tingimustel;

- lubas 04.11.2008.a. planeeringu esindaja Tõnu Kortsule korraldada

XXX ja XXX/

XXX kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX

eskiisi tutvustamiseks

eraldi koosoleku TLPA linna peaarhitekti EM,

kelle peamisteks tööülesanneteks

vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 22.10.2007.a. TLPA juhataja käskkirjaga nr

XXX) on Tallinna linna planeerimis-, projekteerimisja ehitusalase tegevuse juhtimine, osavõtul;

- korraldas 05.11.2008.a. 06.11.2008.a.-ks nõupidamise

XXX ja XXX/ XXX

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX

eskiisi tutvustamiseks

projekteerijate ja planeeringu esindajate poolt TLPA linna peaarhitekti EMja

detailplaneeringute teenistuse direktor AR, teavitades selle toimumise ajast Tõnu Kortsu 05.11.2008.a.;

- uuris 10.11.2008.a

XXX ja XXX/ XXX kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX

kohta TLPA poolt vastuskirja koostamise põhjuseid ja selle sisu, edastades saadud informatsiooni planeeringu esindaja Tõnu Kortsule;

- lubas 21.11.2008.a planeeringute esindaja Tõnu Kortsule vaadata 24.11.2008.a. üle

XXXdetailplaneeringu nr XXX materjalid nende menetluste suhtes tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil TLPA-s;

83

- tutvus 24.11.2008.a. materjalidega nende

XXXdetailplaneeringu nr XXX menetluste suhtes tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil TLPA-s;

- 28.11.2008.a. pani koos Tõnu Kortsuga paika TLPA-s

XXX ja XXX/ XXX

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX,

menetluse toimumise võimaliku ajagraafiku ja andis lubaduse sellega järelevalve teostamisel arvestada;

Vastutasuna M.K poolt detailplaneeringute nr XXX, nr XXX ja nr XXX

menetluste üle TLPA-s järelevalve teostamise eest, andis V.F huvides tegutsev

juhatuse liige Tõnu Korts ajavahemikul 23.05.-28.11.2008.a. M.K-le pistist alljärgnevalt:

- tuvastamata kohas ja viisil 23.05.2008.a soetatud ühe AS-i E (registrikood XXX)

kinketšeki nr XXXväärtuses 15 000 krooni.

- 28.11.2008.a. M.K töökohas Tallinna Linnavalitsuses, aadressil XXX, Tallinn,

kabinetis 607 ühe autor Karl Tihase raamatu pealkirjaga

Eesti Talurahvaarhitektuur, väärtuses 410 krooni, mille vahel oli üks AS-i E (registrikood XXX) kinketšekk nr XXX väärtuses 25 000 krooni.

Seega V.F andes oma juhatuse liikme kaudu ametiisikule vähemalt teist korda pistist vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9.12. R.G (registrikood XXX) süüdistatakse selles, et ajavahemikul

02.11.2005.a. kuni 01.12.2008.a. tema juhatuse liikmena ja osaühingu huvides tegutsenud

Tõnu Korts andis 28.11.2008.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõunikule M.K-le

pistisena ühe raamatu väärtuses 410 krooni ja ühe AS E (registrikood XXX) kinketšeki väärtuses 25 000 krooni Tallinna Linnaplaneerimise Ametis kuni 04.12.2008.a-ni XXX, Tallinn ehitusprojekti nr XXX menetluse üle järelevalve teostamise eest.

M.K tegutses TLPA-s ehitusprojekti nr XXX menetluse üle järelevalvet teostades KarS § 288 mõttes ametiisikuna. M.K töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku ülesandeid. Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAvastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXXkinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

84

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised:

4.1. abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel; 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna

erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide, esindajate ja Tallinna

Linna erinevate Ametite esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute

85 ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele

planeerijatele ja teistele ametnikele korralduste andmises detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides muutuste ja paranduste tegemiseks, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises nendele menetlustele vajalike kooskõlastuste hankimiseks erinevatelt Tallinna Linna Ametitelt, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.; - TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate nõustamises

ja juhendamises seoses kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste eeskirjade ja määrustega, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K Tallinna Linnaplaneerimise Ameti menetluses olnud (katastritunnus XXX, Tallinn ehitusprojekt nr XXX XXX, kinnistu nr

XXX, kaasomanikud EELKregistrikood XXX ja R.G registrikood XXX)

menetluse üle järelevalvet eesmärgiga kiirendada selle läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

XXX, Tallinn ehitusprojekti nr XXX menetluse üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna pistisena ühe 25 000 kroonise kinketšeki ja ühe 410 kroonise raamatu saamise eest, M.K:

- edastas 04.11.2008.a. esindaja Tõnu Kortsule

XXXehitusprojekti nr XXX

informatsiooni vajalikest materjalidest ehitusloa taotluse juurde ja lubas korraldada nende jõudmise 12.11.2008.a. toimuvale TLPA projektikomisjoni istungile.

- 28.11.2008.a. pani koos Tõnu Kortsuga paika TLPA-s

XXXehitusprojekti nr XXX alusel ehitusloa taotluse menetluste toimumise võimaliku ajagraafiku ja andis lubaduse

sellega järelevalve teostamisel arvestada;

86

- arutas 01.12.2008.a esindaja Tõnu Kortsuga projekti

XXXehitusprojekti nr XXX

esitamise võimalusi TLPA Ehitusjärelevalve teenistusele ilma nõutavate

kooskõlastusteta;

- veenis 02.12.2008.a TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse direktorit

RSit, kelle

peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 22.10.2007.a

juhataja käskkirjaga nr XXX) on korraldada ja kontrollida teenistuse tegevust ning

vastutada teenistusele pandud ülesannete täitmise eest, vastu võtma TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse menetlusse ilma vajalike kooskõlastusteta XXX, Tallinn ehitusprojekti nr XXX ehitusloa taotluse;

- teavitas 02.12.2008.a. esindajat Tõnu Kortsu asjaolust,

XXXehitusprojekti nr XXX

et TLPA Ehitusjärelevalve teenistus on nõus vastu võtma selle projekti ehitusloa taotlust ilma nõutavate kooskõlastusteta;

- korraldas 03.12.2008.a TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse direktori RSvahendusel

XXXehitusprojekti nr XXX ilma nõutavate kooskõlastusteta materjalide vastu

võtmise koos ehitusloa taotlusega TLPA Ehitusjärelevalve osakonda, kus viidi läbi vastav menetlus.

Vastutasuna M.K poolt

menetluse üle järelevalve teostamise ehitusprojekti nr XXX

eest, andis R.G huvides tegutsev juhatuse liige Tõnu Korts 28.11.2008.a. M.K-le viimase töökohas Tallinna Linnavalitsuse hoones, aadressil XXX Tallinn, kabinetis

607 ühe autor Karl Tihase raamatu pealkirjaga Eesti Talurahvaarhitektuur, väärtuses 410 krooni koos ühe AS-i E (registrikood XXX) kinketšekiga nr.XXX väärtuses 25 000 krooni.

Seega R.G andes oma juhatuse liikme kaudu ametiisikule pistist vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata,

et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9.13. P.B (registrikood XXX) süüdistatakse selles, et ajavahemikul

28.09.2007.a. kuni 28.11.2008.a. tema juhatuse liikmena ja osaühingu huvides tegutsenud

Tõnu Korts andis ajavahemikul 23.05.2008.a. kuni 28.11.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõunikule M.K-le pistisena ühe raamatu väärtuses nelisada kümme

410 krooni ja kaks AS E (registrikood XXX) kinketšekki koguväärtuses 40 000 krooni

vastutasuna M.K poolt kuni 04.12.2008.a Tallinna Linnaplaneerimise Ametis detailplaneeringu nr XXX

menetluse üle järelevalve teostamise eest.

M.K tegutses TLPA-s detailplaneeringu nr XXX menetluse üle järelevalvet teostades KarS § 288 mõttes ametiisikuna. M.K töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku ülesandeid. Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAvastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes

87 linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXXkinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised:

4.1. abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel; 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide,

esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

88

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA planeeringute komisjoni liikmetele erinevate detailplaneeringute menetlustega seoses arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises nendele menetlustele vajalike kooskõlastuste hankimiseks erinevatelt Tallinna Linna Ametitelt, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.; - TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate nõustamises

ja juhendamises seoses kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste eeskirjade ja määrustega, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.; - TLPA osakondade või teenistuste juhatajate, planeerijate, arhitektide ja detailplaneeringute

ja/või ehitusprojektide projekteerijate ja esindajate vaheliste nõupidamiste korraldamises, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate ja TLPA poolt menetletavate

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate vaheliste nõupidamiste korraldamises

detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele kooskõlastuste saamise eesmärgil, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- Tallinna Linna erinevate Ametite esindajatega iseseisvalt TLPA poolt menetletavate

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide osas läbirääkimiste pidamises kooskõlastuste saamise eesmärgil, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K Tallinna Linnaplaneerimise Ameti menetluses olnud

(katastritunnus XXX // XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX XXX, kinnistu nr XXX, omanik Tallinna linn, vastavalt Tallinna Linnavalituse korraldusele

89 10.10.2007 nr XXX punktile 1.1. seati Tallinna linna omandis olevale XXX / XXXkinnistu

hoonestusõigus P.B kasuks) menetluse üle järelevalvet eesmärgiga kiirendada selle läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

Detailplaneeringu nr XXX

esindaja P.B juhatuse liikme Tõnu Kortsu huvides

menetluse üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna pistisena kahe kinketšeki koguväärtuses 40 000 krooni ja ühe 410 krooni väärtuses raamatu saamise eest M.K:

- taotles 12.09.2008.a Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitjalt MK

XXX/XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

suhtes erilise tähelepanu pööramist ja kooskõlastusringi kiiret teostamist;

- informeeris 03.10.2008.a Tõnu Korts Tallinna Keskkonnaameti tegevusest seoses

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringuga nr XXX

;

- teavitas 15.10.2008.a Tõnu Kortsu Tallinna Keskkonnaameti ja enda tegevusest seoses

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringuga nr XXX

kooskõlastuse saamisel;

- korraldas 22.10.2008.a TLPA-s koosoleku

XXX/ XXX kinnistu lähiala

detailplaneeringu nr XXX K.Z

esindaja Tõnu Kortsu ja Ehitusjärelevalve teenistuse direktor RSi, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt

ametijuhendi (kinnitatud TLPA 22.10.2007.a. juhataja käskkirjaga nr XXX) on

korraldada ja kontrollida teenistuse tegevust ning vastutada teenistusele pandud

ülesannete täitmise eest, ning viimase alluvatega eesmärgiga nõustada planeeringu esindajat Tallinna linnas kehtivate ehitusjärelevalve alaste eeskirjade täitmises;

- korraldas 22.10.2008.a

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

kooskõlastamisega seonduva kohtumise K.Z esindajate ja Tallinna

Transpordiameti liiklusteenistuse direktori MS, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud Tallinna Transpordiameti juhataja 13.09.2005.a käskkirjaga nr XXX) on liiklusteenistuse töö korraldamine vastavalt transpordiameti põhimäärusele;

- päris 05.11.2008.a aru Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitjalt MK

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX raielubade menetluse kohta;

- edastas 06.11.2008.a

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

esindaja Tõnu Kortsule eelkomisjoni toimumise aja ja koha ning soovituse sellel osaleda;

- 28.11.2008.a. pani koos

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

esindaja Tõnu Kortsuga paika TLPA-s selle menetluse toimumise võimaliku

ajagraafiku ja andis lubaduse sellega järelevalve teostamisel arvestada;

- edastas 02.12.2008.a

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

esindaja Tõnu Kortsule informatsiooni TLPA komisjoni arutelust ja tehtavatest

positiivsetest otsusest selle planeeringu suhtes.

90

Vastutasuna M.K poolt menetluse üle järelevalve detailplaneeringu nr XXX teostamise eest andis P.B huvides tegutsev juhatuse liige Tõnu Korts ajavahemikul 23.05.2008.a. kuni 28.11.2008.a. M.K-le pistist alljärgnevalt:

- tuvastamata kohas ja viisil 23.05.2008.a soetatud ühe AS-i E (registrikood XXX)

kinketšeki nr XXXväärtuses 15 000 krooni.

- 28.11.2008.a. M.K töökohas Tallinna Linnavalitsuse hoones aadressil XXX,

Tallinn, kabinetis 607 ühe autor Karl Tihase raamatu pealkirjaga Eesti Talurahvaarhitektuur, väärtuses 410 krooni, mille vahel oli üks AS-i E (registrikood XXX) kinketšekk nr XXX väärtuses 25 000 krooni.

Seega P.B andes oma juhatuse liikme kaudu ametiisikule vähemalt teist korda pistist vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9.14. K.Z (registrikood XXX) süüdistatakse selles, et ajavahemikul

01.08.2008.a. kuni 10.08.2009.a. tema juhatuse liikmena ja aktsiaseltsi huvides tegutsenud

Tõnu Korts, andis 28.11.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõunikule M.K-le

pistisena ühe raamatu väärtuses 410 krooni ja ühe AS E (registrikood XXX) kinketšeki väärtuses 25 000 krooni vastutasuna M.K poolt TLPA-s kuni 04.12.2008.ani

detailplaneeringute nr XXX, nr XXX ja nr XXX ning ehitusprojekti nr XXX menetluste üle järelevalve teostamise eest.

M.K tegutses TLPA-s detailplaneeringute nr XXX, nr XXX ja nr XXX ning

ehitusprojekti nr XXX menetluste üle järelevalvet teostades KarS § 288 mõttes ametiisikuna. M.K töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a. käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku ülesandeid. Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAvastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXXkinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised:

4.1. abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

91

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel; 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide,

esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja

92 ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA planeeringute komisjoni liikmetele erinevate detailplaneeringute menetlustega seoses arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele

planeerijatele ja teistele ametnikele korralduste andmises detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides muutuste ja paranduste tegemiseks, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluse käigule tähtaegade kehtestamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises vajalike paranduste ja muutuste tegemiseks detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises nendele menetlustele vajalike kooskõlastuste hankimiseks erinevatelt Tallinna Linna Ametitelt, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.; - TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate nõustamises

ja juhendamises seoses kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste eeskirjade ja määrustega, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.; - TLPA osakondade või teenistuste juhatajate, planeerijate, arhitektide ja detailplaneeringute

ja/või ehitusprojektide projekteerijate ja esindajate vaheliste nõupidamiste korraldamises, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate ja TLPA poolt menetletavate

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate vaheliste nõupidamiste korraldamises

detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele kooskõlastuste saamise eesmärgil, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- Tallinna Linna erinevate Ametite esindajatega iseseisvalt TLPA poolt menetletavate

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide osas läbirääkimiste pidamises kooskõlastuste saamise eesmärgil, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide hetkeseisu ja/või

probleemide osas linnaplaneerimise ja ehitusjärelevalve valdkonda kureeriva abilinnapea teavitamises, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.4. ja 4.5.

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

menetluses olnud allpool toodud detailplaneeringute ja ehitusprojekti menetluste üle

järelevalvet eesmärgiga kiirendada nende läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme:

93

-

(

XXX ja XXX/ XXX, Tallinn kinnistute ning lähiala detailplaneering nr XXX XXX, Tallinn katastritunnus

XXX, kinnistu nr XXX, omanik alates 10.09.2008.a.

K.Z , registrikood XXX, endine omanik K.Z

registrikood XXX ja XXX, Tallinn katastritunnus , kinnistu nr XXX, XXX

kaasomanikud V.F registrikood XXX ja alates 16.09.2008.a K.Z , registrikood XXX, endine omanik K.Z registrikood XXX);

- (katastritunnus , kinnistu nr XXX,

XXX, Tallinn detailplaneering nr XXX XXX omanik alates 09.09.2008.a K.Z, registrikood XXX, endine omanik K.Z registrikood XXX );

- (katastritunnus , kinnistu nr XXX,

XXX, Tallinn ehitusprojekti nr XXX XXX

kaasomanikud OÜ VVregitrikood XXX, 11.09.2008.a esitas K.Z taotluse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile);

- (katastritunnus

XXX/XXX, Tallinn kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX XXX, kinnistu nr XXX, omanik alates 02.08.2007.a KHOÜ, registrikood XXX, kes sõlmis 29.04.2008.a. K.Z töövõtulepingu nr XXX ).

Detailplaneeringute nr XXX, nr XXX ja nr XXX ning ehitusprojekti nr XXX

esindaja K.Z juhatuse liikme Tõnu Kortsu huvides menetluste üle järelevalve

teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna pistisena ühe 25 000 kroonise kinketšeki ja ühe 410 krooni väärtuses raamatu saamise eest M.K:

- tutvus 14.10.2008.a edasise järelevalve teostamise huvides

XXXehitusprojekti nr

XXX materjalidega, et anda juhiseid, kuidas saavutada Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ( ) esitatud ehitusloa taotluse rahuldamine; edaspidi ka TLPA

- edastas 15.10.2008.a. TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse, Ehituslubade

osakonna

juhataja AK, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud

TLPA 17.09.2008.a juhataja käskkirjaga nr 1-7/61) on ametisse laekuvate

ehitusprojektide menetlemine, kirjalike nõusolekute ja ehituslubade väljastamisega

seotud probleemide lahendamine, ehituslubade osakonna töö koordineerimine ja

juhtimine, korralduse rahuldada olemasolevate materjalide pinnalt XXXehitusprojekti nr XXX

alusel esitatud ehitusloa taotlus;

- edastas 16.10.2008.a. TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse direktor RS,

kelle peamiseks

tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 22.10.2007.a juhataja käskkirjaga nr XXX) on korraldada ja kontrollida teenistuse tegevust ning vastutada

teenistusele pandud ülesannete täitmise eest, korralduse rahuldada olemasolevate

materjalide pinnalt alusel esitatud ehitusloa taotlus. XXXehitusprojekti nr XXX

Selle tulemusena allkirjastas RSehitusloa 20.10.2008.a;

- teavitas 16.10.2008.a Tõnu Kortsu TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse poolt

20.10.2008.a väljastatavast ehitusloast;

XXXehitusprojekti nr XXX

- päris aru 21.10.2008.a TLPA Detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna

juhatajalt IMt, kelle peamisteks tööülesanneteks on vastavalt ametijuhendile

(kinnitatud TLPA 23.03.2006.a juhataja käskkirjaga nr XXX) Kesklinna

linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhtimine, XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr

94

XXX menetluse käigu ja võimalike tähtaegade kohta, samuti edastas sõnumi korraldada menetlust osakonnas eelisjärjekorras;

- teavitas 21.10.2008.a Tõnu Kortsu

XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX eelkomisjoni toimumisest;

- andis 22.10.2008.a. TLPA Detailplaneeringute teenistuse, Kesklinna osakonna

juhatajale IM ülesande tutvustada enne planeeringute komisjoni XXX/XXX kinnistu

ja lähiala detailplaneeringu nr XXX materjale TLPA linna peaarhitektile EMle, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 22.10.2007.a TLPA juhataja käskkirjaga nr XXX) on Tallinna linna planeerimis-, projekteerimisja ehitusalase tegevuse juhtimine;

- päris 27.10.2008.a. aru TLPA Detailplaneeringute teenistuse, Kesklinna osakonna

juhatajalt IMt planeeringute komisjonis arutusel olnud XXX/ XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX tulemuste kohta;

- lubas 03.11.2008.a abistada Tõnu Kortsu

XXX/XXX kinnistu ja lähiala

detailplaneeringule nr XXX kooskõlastamise saamisel Tallinna Transpordiametis, viies küsimuse abilinnapea TAtasemel lahendamiseks;

- 04.11.2008.a. arutas ja otsis lahendusi koos Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse

direktori MM.K parkimisega kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX

seotud probleemidele eesmärgiga saada Tallinna Transpordiametilt planeeringule kooskõlastus;

- lubas 04.11.2008.a. planeeringu esindaja Tõnu Kortsule korraldada

XXX ja XXX/

XXX kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX

eskiisi tutvustamiseks eraldi koosoleku TLPA linna peaarhitekti EM osavõtul;

- korraldas 05.11.2008.a. 06.11.2008.a.-ks nõupidamise

XXX ja XXX/ XXX

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX

eskiisi tutvustamiseks

projekteerijate ja planeeringu esindajate poolt TLPA linna peaarhitekti EMja

detailplaneeringute teenistuse direktor AR, teavitades selle toimumise ajast Tõnu Kortsu 05.11.2008.a.;

- pidas 05.11.2008.a. Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse direktori MS

läbirääkimisi XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga nr XXX kooskõlastamise teemal Tallinna Transpordiametis;

- teavitas 10.11.2008.a esindajat Tõnu Kortsu

XXXdetailplaneeringuga nr XXX

TLPA linna peaarhitekti EM juures seda planeeringut puutava koosoleku toimumisest;

- uuris 10.11.2008.a

XXX ja XXX/ XXX kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX

kohta TLPA poolt vastuskirja koostamise põhjuseid ja selle sisu, edastades saadud informatsiooni planeeringu esindaja Tõnu Kortsule;

- lubas 21.11.2008.a planeeringute esindaja Tõnu Kortsule vaadata 24.11.2008.a. üle

XXXdetailplaneeringu nr XXX ja XXX/XXX kinnistu ja lähiala

95 detailplaneeringu nr XXX materjalid nende menetluste suhtes tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil TLPA-s;

- tutvus 24.11.2008.a.

XXXdetailplaneeringu nr XXX ja XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX materjalidega nende menetluste suhtes tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil TLPA-s;

- viis 24.11.2008.a abilinnapea TAjuures toimunud nõupidamisele

XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX XXXdetailplaneeringu nr XXX ja edasist menetlust puudutavad küsimused;

- 28.11.2008.a. pani koos planeeringute esindaja Tõnu Kortsuga paika TLPA-s

XXXdetailplaneeringu nr XXX ja XXX ja XXX/ XXX kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu nr XXX

menetluste toimumise võimaliku ajagraafiku ja andis lubaduse sellega järelevalve teostamisel arvestada;

- edastas 02.12.2008.a esindaja Tõnu Kortsule

XXXdetailplaneeringu nr XXX

informatsiooni TLPA komisjonis arutelust ja võimalikest tehtavatest positiivsetest otsusest nende planeeringute suhtes;

Vastutasuna M.K poolt detailplaneeringute nr XXX, nr XXX ja nr XXX ning ehitusprojekti nr XXX menetluste üle järelevalve teostamise eest andis K.Z

huvides tegutsev juhatuse liige Tõnu Korts 28.11.2008.a. M.K-le viimase töökohas Tallinna Linnavalitsuse hoones aadressil XXX Tallinn, kabinetis 607 ühe autor Karl Tihase raamatu pealkirjaga väärtuses 410 krooni, mille vahel oli üks AS- Eesti Talurahvaarhitektuur, i E (registrikood XXX) kinketšekk nr XXX väärtuses 25 000 krooni.

Seega K.Z andes oma juhatuse liikme kaudu ametiisikule pistist vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9.15.

9.15.1. R.D süüdistatakse

selles, et on lubanud 14.10.2008.a. anda 50 000

krooni ja andnud 04.12.2008.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TA nõunikule M.K-le pistist 40 000 krooni ja lubanud 08.12.2008.a. anda lisaks veel 10 000 krooni pistist

vastutasuna M.K poolt ajavahemikul augusti lõpp 2008 kuni 04.12.2008 XXX,

Tallinn kinnistu detailplaneeringu nr XXXmenetluse üle järelevalve teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis.

XXX, Tallinn kinnistu detailplaneering nr XXX

hõlmab OÜ Z (registrikood XXX, nimi

muudetud alates 24.11.2003.a OÜ №rdic Real Estate) omandisse alates 28.01.2004.a kuuluvat kinnistut aadressil XXX, Tallinn (katastritunnus , kinnistu nr XXX). XXX

M.K tegutses TLPA-s detailplaneeringu nr XXXmenetluse üle järelevalvet teostades KarS § 288 mõttes ametiisikuna.

96 M.K töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku ülesandeid. Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TA vastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXXkinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised:

4.1. abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel; 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna

97 TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide,

esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA planeeringute komisjoni liikmetele erinevate detailplaneeringute menetlustega seoses arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele

planeerijatele ja teistele ametnikele korralduste andmises detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides muutuste ja paranduste tegemiseks, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises vajalike paranduste ja muutuste tegemiseks detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.; - TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate nõustamises

ja juhendamises seoses kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste eeskirjade ja määrustega, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.; - TLPA osakondade või teenistuste juhatajate, planeerijate, arhitektide ja detailplaneeringute

ja/või ehitusprojektide projekteerijate ja esindajate vaheliste nõupidamiste korraldamises, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.

98

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K

TPLA menetluses olnud detailplaneeringu nr XXXmenetluse üle järelevalvet eesmärgiga kiirendada selle läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

Detailplaneeringu nr XXXmenetlusest huvitatud isiku R.D huvides menetluse

üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna pistise saamisega nõustumise ja pistise saamise eest M.K:

- korraldas 29.08.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ( ) linna

edaspidi ka TLPA

peaarhitekti EM, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile

(kinnitatud 22.10.2007.a TLPA juhataja käskkirjaga nr XXX) on Tallinna linna

planeerimis-, projekteerimisja ehitusalase tegevuse juhtimine, nõupidamise

detailplaneeringu nr XXXtutvustamiseks ja sõnumi edastamiseks, et seda planeeringut toetab TLPA kureeriv abilinnapea TA;

- pidas 29.08.2008.a TLPA üldplaneeringute osakonna juhataja MP,

kelle peamisteks

tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 22.10.2007.a TLPA juhataja

käskkirjaga nr XXX) on planeeringute osakonna töö juhtimine, läbirääkimisi saavutamaks viimase poolt toetamine TLPA planeeringute detailplaneeringu nr XXX komisjoni eelkomisjonis edastades ühtlasi ka sõnumi, et seda planeeringut toetab ka TLPA kureeriv abilinnapea TA;

- edastas 29.08.2008.a. R.D-le informatsiooni Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti planeeringute komisjoni eelkomisjonis arutusel olnud detailplaneeringu nr

XXXosas tehtud otsuse kohta, andes ühtlasi juhiseid selle detailplaneeringu eskiisi TPLA-le üleandmise ja kooskõlastuste kogumise kohta;

- nõustas 29.08.2008.a.

eduka asjaajamise huvides

detailplaneeringu nr XXX detailplaneeringu esindajaid korraldama TLPA detailplaneeringute Mustamäe K ja

Nõmme osakonna juhataja MS, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt

ametijuhendile (kinnitatud 31.01.2005.a TLPA juhataja käskkirjaga nr XXX) on

Mustamäe, Kristiine ja Nõmme linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning

detailplaneeringute teenistuse Mustamäe, Kristiine ja Nõmme osakonna juhtimine, nõupidamine;

- edastas 26.09.2008.a R.D-le informatsiooni TLPA planeeringute

komisjonis arutusel olnud eskiisile seatud märkuste kohta; detailplaneeringu nr XXX

- pidas 20.10.2008.a TLPA üldplaneeringute osakonna juhataja ja TLPA planeeringute

komisjoni liikme MP läbirääkimisi saavutamaks viimase toetus detailplaneeringu nr XXXsuhtes TLPA planeeringute komisjoni istungil;

- päris 20.10.2008.a aru TLPA detailplaneeringute Mustamäe K ja Nõmme osakonna

juhataja MSkäest menetlusseisu kohta; detailplaneeringu nr XXX

- informeeris 21.10.2008.a R.D TPLA planeeringute komisjonis arutusel

olnud tulemustest; detailplaneeringu nr XXX

99

- edastas 06.11.2008.a R.D-le TPLA planeeringute läbivaatamise

komisjoni otsuse kohta, millest tulenevalt kiideti detailplaneeringu nr XXX planeeringu eskiis TLPA komisjoni poolt heaks ja saadeti kooskõlastuste ringile;

- 17.11.2008.a. päris aru R.D vahendusel

detailplaneeringu nr XXXeskiisi menetluse käigu kohta kooskõlastuste ringil.

Vastutasuna M.K poolt 2008.a. augustist kuni 04.12.2008.a. TPLA-s XXX, Tallinn

detailplaneeringu nr XXXläbiviidava menetluse üle järelevalve teostamise eest lubas

R.D 14.10.2008.a. M.K-le anda pistist 50 000 krooni ja andis 04.12.2008.a. M.K-le viimase töökohas Tallinna Linnavalitsuse hoones aadressil XXX, Tallinn, kabinetis 607 toimunud kohtumisel ühes ümbrikus sularahas pistist 40 000 krooni ja lubas kokkuleppel M.K-ga anda viimasele lisaks esmaspäeval, s.o. 08.12.2008.a. pistist 10 000 krooni.

9.15.2. Samuti süüdistatakse R.D selles, et tema organiseerides alates 2008.a oktoobrist alusel aadressile kinnistule ehitatud hoone ehitusprojekti nr XXX XXX, Tallinn

ebaseadusliku juurdeehitise seadustamiseks ehitusloa taotluse esitamist Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti Ehitusjärelevalve osakonnale, lubas 07.10.2008.a. Tallinna

Linnavalitsuse abilinnapea TAnõunikule M.K-le pistist vastutasuna viimase poolt ajavahemikul 2008.a. oktoobrist kuni 04.12.2008.a. aadressil kinnistul asuva XXX, Tallinn

hoone ebaseadusliku juurdeehituse seadustamiseks ehitusloa taotluse menetlemise üle järelevalve teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis.

XXX, Tallinn kinnistu (katastritunnus

XXX, kinnistu nr XXX) kuulub alates 31.05.2006.a

OÜ-le Incipe (registrikood ), juhatuse liikmed: alates 28.10.2008.a TL, alates XXX 22.11.2005.a AHning ajavahemikul 22.11.2005.a kuni 28.10.2008.a Erki Nool.

M.K tegutses TLPA-s ehitusprojekti nr XXX alusel aadressile XXX, Tallinn kinnistule ehitatud hoone ebaseadusliku juurdeehitise seadustamiseks ehitusloa taotluse menetluse üle järelevalvet teostades KarS § 288 mõttes ametiisikuna. M.K töötades Tallinna linnasekretäri 30.11.2005.a käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, aSusialates 27.04.2007.a. täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku ülesandeid. Tallinna linnapea 23.04.2007.a. käskkirja nr. XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAvastutusvaldkonnaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle.

Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXXkinnitatud ametijuhendi

punktile 2 oli M.K ametikoha, s.o. abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk

linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud

eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine

suhtlemisel pressi ja avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates

100

küsimustes. Sama ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel. M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised:

4.1. abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel; 4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega; 4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; 4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks.

Kasutades oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi teostas M.K Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluste üle valikuliselt järelevalvet eesmärgiga saavutada nende

menetluste alustamine, vastuvõtmine ja kehtestamine Tallinna Linna Valitsuse korralduste

ja/või Tallinna Linna Volikogu otsuste alusel, milliseks tegevuseks andis võimaluse ametijuhendi eelpoolnimetatud punktid 4.2., 4.3., 4.4., 4.5. ja 6.

M.K ametijuhendi punktist 4.2. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti osales

ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K

abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus korraldas M.K abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide projekteerijate, arhitektide,

esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidas

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastas neile materjalide paranduseks juhiseid. Ametijuhendi punktist 4.3. tulenevalt tegeles M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Selle tegevus käigus korraldas M.K

abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna Linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele nõustas M.K abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjadega.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. tulenevalt osales M.K abilinnapea nõunikuna

seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA-s menetletavate detailplaneeringute

101 ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste

ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise,

vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine. Eelpoolnimetatud

ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel teostas M.K abilinnapea nõunikuna iseseisvalt täielikku järelevalvet kõigi TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle eesmärgiga kindlustada nende menetluste läbiviimine Eesti Vabariigis ja

Tallinna Linnas kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt, andes oma tegevusest aru abilinnapeale.

M.K poolt oma teenistuskohustuste täitmine seisnes järgmistes faktilistes asjaoludes,

millised on käsitletavad KarS § 288 lg.1 mõttes M.K kui ametiisiku poolt oma ametiseisundist tuleneva järelevalve funktsiooni teostamisena:

- TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetluste materjalidega tutvumises nii paberkandjal olevate dokumentide kui ka planeeringute registri alusel, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele planeerijatele ja teistele ametnikele nende kohta arupärimiste esitamises, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.; - TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide menetlusi teostavatele

planeerijatele ja teistele ametnikele korralduste andmises detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides muutuste ja paranduste tegemiseks, milliseks tegevuseks annab aluse ametijuhendi punkt 4.2.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises vajalike paranduste ja muutuste tegemiseks detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide materjalides, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajatele juhiste

edastamises nendele menetlustele vajalike kooskõlastuste hankimiseks erinevatelt Tallinna Linna Ametitelt, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.; - TLPA poolt menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate nõustamises

ja juhendamises seoses kehtivate ehitus-ja linnaplaneerimisalaste eeskirjade ja määrustega, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.;

- Tallinna Linna erinevate Ametite esindajatega iseseisvalt TLPA poolt menetletavate

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide osas läbirääkimiste pidamises kooskõlastuste saamise eesmärgil, milliseks tegevuseks annavad aluse ametijuhendi punktid 4.2. ja 4.3.

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K aadressil kinnistule XXX, Tallinn ehitusprojekti nr XXX alusel ehitatud hoone ebaseadusliku juurdeehitise ehitusloa taotluse menetlemise üle järelevalvet Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Ehitusjärelevalve osakonnas.

Aadressil kinnistule ehitatud hoone ebaseaduslikule juurdeehitisele ehitusloa XXX, Tallinn taotluse menetlemise üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna pistise lubamise eest M.K:

- tutvus 02.10.2008.a. R.D poolt esitatud aadressil kinnistut

XXX, Tallinn

puudutava dokumentatsiooniga eesmärgiga juhendada kinnistu omanikku ja selle

esindajat TLPA-s ehitusprojekti nr XXX alusel ehitatud hoone ebaseadusliku

juurdeehitise seadustamiseks vajaliku ehitusloa väljastamiseks TLPA-le taotluse esitamisel;

102

- juhendas 07.10.2008.a R.D aadressil kinnistule

XXX, Tallinn

ebaseadusliku juurdeehitise ehitusloa taotlemiseks vajalike dokumentide ettevalmistamise ja kokkupanemise osas;

- korraldas 30.10.2008.a aadressil kinnistu ebaseadusliku juurdeehituse

XXX, Tallinn

seadustamiseks vajaliku taotluse ja selle juurde kuuluvate materjalide üleandmise

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusjärelvalve teenistuse (edaspidi ka TLPA) direktori

RS, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud

TLPA 22.10.2007.a juhataja käskkirjaga nr XXX) on korraldada ja kontrollida

teenistuse tegevust ning vastutada teenistusele pandud ülesannete täitmise eest, eesmärgiga saada ebaseadusliku juurdeehituse seadustamiseks ehitusloa väljastamine;

- edastas 04.11.2008.a. R.D-le informatsiooni TLPA Ehitusjärelvalve

teenistuses aadressil kinnistu ehitusprojekti nr XXX alusel ehitatud XXX, Tallinn

hoone ebaseadusliku juurdeehituse seadustamiseks esitatud ehitusloa taotluse materjalides tuvastatud puuduste kohta ja andis juhise nende kõrvaldamiseks;

- andis 06.11.2008.a R.D-le üle ehitise aadressil ülevaatuse

XXX, Tallinn lehe koos korraldusega täita sellel TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse poolt märgitud juhised;

- andis 10.11.2008.a nõu R.D-le kinnistul ehitusloa

XXX, Tallinn saamiseks vajalike kooskõlastuste saamiseks Päästeametist;

- 28.11.2008.a. küsis R.D-lt tagasidet ehitusloa väljastamiseks vajalike

kooskõlastuste saamise käigu kohta.

Vastutasuna M.K poolt ajavahemikul 2008.a. oktoobrist kuni 04.12.2008.a. XXX,

Tallinn kinnistul asuvale hoonele ebaseaduslikult ehitatud juurdeehitise seadustamiseks ehitusloa taotluse menetluse üle järelevalve teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

Ehitusjärelevalve osakonnas lubas R.D 07.10.2008.a. M.K töökohas Tallinna Linnavalitsuses aadressil XXX, Tallinn, kabinetis 607 toimunud kohtumisel M.K-le anda pistist.

Seega R.D vähemalt teist korda lubades ja andes ametiisikule pistist vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK

Käesolevas kriminaalasjas ükski : süüdistatav M.K, Tõnu Korts, V.A, Toivo Susi, R.D, O.I, A.A ega samuti juriidilised isikud Tallinna Farmaatsiatehase AS (esindaja A.A), B.Z (esindaja Toivo Susi), S.T (pankrotis) (esindaja

V.A ), K.Z (esindajad Viktor Mõisja ja VV), V.F (esindaja

Viktor Mõisja), R.G (esindaja Viktor Mõisja) ja P.B (esindaja Viktor

Mõisja), F.N (esindaja O.I ) end süüdi ei tunnistanud ja nende ütlusi on edaspidiselt kohtuotsuses refereeritud.

103

Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle tunnistajad: KL, BD, MP, IP, AR, OV, AR, AL, TR, HAM, TA, IM, EV, KJ, MP, MH, TÕ, EU, ÜK, AH, JD, RT, RS, EM, RS, PT, AK, MS, LG, AP, AR, RM, TL, KK, AR, MK, MS, IP, RT, MK, MN, TK, TT, AL, AL, KA, IT, KL, MA, JM, KAK, KK, JS(varasema nimega JS), RL, AL.

Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3

ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusekohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.).

Tõendid, mis kohtuliku uurimise käigus avaldati ja milliseid kohtus uuriti, on järgmised:

- kahtlustatava M.K kinnipidamise protokoll (kd I lk 2-4); - M.K vahistamise taotlus (kd I lk 10-12); - Harju Maakohtu 06.12.2008 määrus M.K vahistamise kohta (kd I lk 13-17);

- Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2008 määrus, millega jäeti Harju Maakohtu 06.12.2008 määrus muutmata (kd I lk 18-22); - Harju Maakohtu 14.01.2009 määrus M.K suhtes kautsjoni kohaldamata jätmise kohta (kd I lk 23-26);

- Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2009 määrus, millega jäeti Harju Maakohtu 14.01.2009 määrus muutmata (kd I lk 27-29);

- Harju Maakohtu 10.02.2009 määrus, millega loeti M.K suhtes vahistamise kohaldamine jätkuvalt põhjendatuks (kd I lk 30-31);

- Harju Maakohtu 09.04.2009 määrus, millega loeti M.K suhtes vahistamise kohaldamine jätkuvalt põhjendatuks (kd I lk 32-33);

- Põhja Ringkonnaprokuratuuri 03.06.2009 määrus M.K suhtes vahistusest vabastamiseks ning elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks (kd I lk 34-35);

- Põhja Ringkonnaprokuratuuri 04.12.2008 määrus läbiotsimise kohaldamiseks M.K töökohas (kd I lk 36); - 04.12.2008 M.K töökohas toimunud läbiotsimise protokoll (kd I lk 37-48); - 04.12.2008 läbiotsimise protokolli lisa, kviitung kassa sissetuleku orderile nr KD00028 (kd I lk 49); - 16.12.2008 vaatlusprotokoll M.K arvuti suhtes (kd I lk 50-51); - 16.12.2008 vaatlusprotokolli lisa, MD 5 logifaili väljatrükk (kd I lk 52-54); - 04.05.2009 vaatlusprotokoll M.K arvuti suhtes (kd I lk 55-56); - 04.05.2009 vaatlusprotokolli lisa, e-kiri (kd I lk 57-58); - 04.05.2009 vaatlusprotokolli lisa, kutse laevareisile ja programm (kd I lk 59-61); - 04.05.2009 vaatlusprotokolli lisa, e-kiri (kd I lk 65-66); - 04.05.2009 vaatlusprotokolli lisa, e-kiri (kd I lk 68-69); - 04.05.2009 vaatlusprotokolli lisa, e-kirjad (kd I lk 71-73); - 04.05.2009 vaatlusprotokolli lisa, e-kirjad (kd I lk 75-77); - 04.05.2009 vaatlusprotokolli lisa, e-kiri (kd I lk 79-80); - 04.05.2009 vaatlusprotokolli lisa, e-kirjad (kd I lk 82-86); - 04.05.2009 vaatlusprotokolli lisa, e-kiri (kd I lk 88); - 27.01.2009 vaatlusprotokoll Tallinna Linnavalitsuse ruumidest ära võetud objektide osas (kd I lk 94-96);

104

- 18.05.2009 asitõendi vaatlusprotokoll Tallinna Linnavalitsuse ruumidest ära võetud objektide osas (kd I lk 97-104); - 18.05.2009 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, XXX DP graafik (kd I lk 105); - 18.05.2009 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, memo (kd I lk 106-107); - 18.05.2009 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (kd I lk 108);

- 18.05.2009 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, märkused XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiisi kohta (kd I lk 109-110); - 18.05.2009 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, märkmiku ärakiri (kd I lk 111-159); - 18.05.2009 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, kirjad (kd I lk 160-161); - 05.06.2009 asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisa fototabel (kd I lk 162-163); - üleandmise-vastuvõtmise aktid ja M.K avaldus(kd I lk 164-169); - Kaitsepolitseiameti määrus edasilükkamatul juhul läbiotsmise lubamiseks (kd I lk 170-171); - 04.12.2008 läbiotsimisprotokoll Tallinna Linnavalitsuse koridori osas (kd I lk 172-173); - Põhja Ringkonnaprokuratuuri 04.12.2008 läbiotsimismäärus M.K elukoha osas (kd I lk 179); - 04.12.2008 läbiotsimisprotokoll M.K elukoha osas (kd I lk 180-183); - 26.01.2009 sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd I lk 184-185); - Põhja Ringkonnaprokuratuuri 09.12.2008 läbiotsimise määrus Tallinna Linnavalitsuse osas (kd I lk 188); - 06.06.2009 asitõendi vaatlusprotokoll ja lisa fototabel (kd I lk 191-194); - 05.12.2008 järelepärimine AS-ile E ja vastus (kd I lk 195-196); - AS E tellimuste väljavõtted (kd I lk 197-198);

- vara arestimise taotlus M.K vara suhtes (kd II lk 1-5); - Harju Maakohtu 16.12.2008 määrus M.K vara arestimise kohta (kd II lk 6-12); - saatekiri Danske Bank AS Eesti filiaalile (kd II lk 13); - Danske Bank AS Eesti filiaali vastus (kd II lk 14); - saatekiri Eesti Riiklikule Autoregistrile (kd II lk 15); - Eesti Riikliku Autoregistri teatis liiklusregistrisse keelumärke kandmise kohta (kd II lk 16- 17); - saatekiri AS-ile Hansapank (kd II lk 18); - taotlus AS-ile Hansapank (kd II lk 19); - AS-i Hansapank vastus (kd II lk 20); - vara arestimise protokoll M.K vara osas (kd II lk 21-26); - kviitung kassa sissetuleku orderile nr KS00027 (kd II lk 27); - arestitud vara vastutavale hoiule andmise akt (kd II lk 28-30); - karistusregistri väljavõte M.K kohta (kd II lk 64); - Riigikohtu 29.02.2000 otsuseasjas nr 3-1-1-24-00 (kd II lk 65-69); - järelepärimine isiku maksustatava tulu kohta (kd II lk 70); - tõend isiku maksustatava tulu kohta (kd II lk 71); - teatis M.K keskmise päevasissetuleku ja elutustaseme kohta (kd II lk 72); - järelepärimine Tallinna Linnavalitsusse (kd II lk 74); - Tallinna Linnavalitsuse vastus (kd II lk 75-82); - järelepärimine Eesti Riiklikule Autoregistrile (kd II lk 83); - Eesti Riikliku Autoregistri vastus (kd II lk 84-95); - taotlus Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (kd II lk 111); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vastus (kd II lk 112); - taotlus Tallinna Linnavalitsusele (kd II lk 113); - Tallinna Linnavalitsuse vastus (kd II lk 114); - vaatlusprotokoll (kd II lk 118-120);

105 - järelepärimine Danske Bank AS Eesti filiaalile ja vastus (kd II lk 121-123); - järelepärimine Danske Bank AS Eesti filiaalile (kd II lk 139); - Danske Bank AS Eesti filiaali vastus (kd II lk 140-141); - järelepärimine AS-i Swedbank (kd II lk 142); - AS-i Swedbank vastus (kd II lk 143-152); - füüsilise isiku tööandjad, väljamaksed ja maksud M.K kohta (kd II lk 153-154); - vaatlusprotokoll (kd II lk 157-160); - taotlus Tallinna Linnavalitsusele ja vastus (kd II lk 161-162);

- vaatlusprotokoll 11.05.2009 (kd III lk 1-2); - järelepäring AS-ile Hansapank 22.01.2009 nr 512 (kd III lk 3-4); - järelepäring OÜ-le HT12.12.2008 nr 4335 ja vastus (kd III lk 5-6); - järelepäring OÜ-le HT16.12.2008 nr 4397 ja vastus (kd III lk 7-8); - järelepäring OÜ-le HT18.05.2009 nr 2859 ja vastus (kd III lk 9-10); - OÜ HT19.05.209 vastuse lisad (kd III lk 11-18); - asitõendi 05.06.2009 vaatlusprotokoll koos lisaga (kd III lk 19-21); - väljatrükid Tallinna planeeringute registrist (kd III lk 22-26); - kinnistusraamatu registriosa detailvaate väljatrükk (kd III lk 27); - Kaitsepolitseiameti 09.06.2009 vaatlusprotokoll (kd III lk 28-31); - 13.01.2009 taotlus Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja vastus (kd III lk 30-31); - Tallinna Linnavalitsuse taotlus (kd III lk 32-35); - Kaitsepolitseiameti 02.06.2009 taotlus (kd III lk 36); - K Linnaosa Valitsuse 21.06.2005 kiri (kd III lk 37); - K Linnaosa Halduskogu 14.06.2005 otsuse(kd III lk 38); - K Linnaosa Valitsuse 15.12.2006 kiri (kd III lk 39); - K Linnaosa Halduskogu 12.12.2006 otsuse(kd III lk 40); - K Linnaosa Valitsuse 27.03.2006 kiri (kd III lk 41); - K Linnaosa Halduskogu 21.03.2006 otsuse(kd III lk 42); - K Linnaosa Valitsuse 20.12.2006 kiri (kd III lk 43); - K Linnaosa Halduskogu 21.11.2006 otsuse(kd III lk 44); - Lennuameti 12.09.2007 kiri (kd III lk 45); - Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 02.03.2008 kiri (kd III lk 46); - Tallinna Linnavolikogu 17.04.2008 otsuse(kd III lk 47); - Tallinna Linnavolikogu 17.04.2008 otsuse lisa (kd III lk 48-51); - Põhja Ringkonnaprokuratuuri 18.02.2009 läbiotsimise määrus (kd III lk 55); - Kaitsepolitseiameti 19.02.2009 läbiotsimisprotokoll (kd III lk 56-59); - üleandmise ja vastuvõtmise akt (kd III lk 60); - asitõendi vaatlusprotokoll (kd III lk 69-70); - HTOÜ 28.08.2007 arve nr 45858-1 (kd III lk 71); - töövõtuleping nr 39-04-2008 (kd III lk 72-77); - Raam Arhitektid AI OÜ 23.04.2008 kiri koos lisadega (kd III lk 78-85); - töövõtuleping nr 07/082 (kd III lk 86-90); - leping nr LD-02-2007 05.02.2007 (kd III lk 91-93); - leping nr LD-02-2007 lisa (kd III lk 94); - K Linnaosa Valitsuse kiri 20.12.2006 kiri (kd III lk 95); - käsikirjaline pöördumine Igor Volke poole (kd III lk 96); - Tallinna Keskkonnaameti 03.09.2007 kiri (kd III lk 97); - Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti28.08.2007 kiri (kd III lk 98); - K Linnaosa Valitsuse 31.08.2007 kiri (kd III lk 99); - K Linnaosa Valitsuse 07.09.2007 kiri (kd III lk 100);

106 - Lennuameti 12.09.2007 kiri (kd III lk 101); - Tallinna Farmaatsiatehase AS-i 04.09.2007 kiri (kd III lk 102); - K Linnaosa Valitsuse 08.10.2007 kiri (kd III lk 103); - Tallinna Farmaatsiatehase AS-i pearaamatu väljavõte jaanuar 2007 - detsember 2007 (kd III lk 104-105); - elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus A.A suhtes (kd III lk 115); - karistusregistri väljavõte A.A kohta (kd III lk 116); - järelepärimine isiku maksustava tulu kohta (kd III lk 117); - tõend isiku maksustatava tulu kohta (kd III lk 118); - teatis A.A keskmise päevasissetuleku ja elustaseme kohta (kd III lk 119); - karistusregistri väljavõte Tallinna Farmaatsiatehase AS-i kohta (kd III lk 128); - äriregistri väljatrükk Tallinna Farmaatsiatehase AS-i kohta (kd III lk 129-134); - Tallinna Farmaatsiatehase AS-i põhikiri (kd III lk 135-148); - Tallinna Farmaatsiatehase AS-i 2007. aasta majandusaasta aruanne koos lisadega (kd III lk 149-178);

- vaatlusprotokoll (kd IV lk 91); - järelepärimine AS-ile Hansapank ja vastus (kd IV lk 92-93 pöördel); - läbiotsimise määrus S.T ruumide kohta (kd IV lk 95); - läbiotsimise protokoll koos lisadega (kd IV lk 96-97); - S.T annetuste väljatrükk (kd IV lk 98); - S.T annetuste väljatrükk (kd IV lk 99); - elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus V.A suhtes (kd IV lk 129); - karistusregistri väljavõte V.A kohta (kd IV lk 130); - järelepärimine V.A maksustatava tulu kohta (kd IV lk 131); - tõend V.A maksustatava tulu kohta (kd IV lk 132); - teatis V.A keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (kd IV lk 133); - karistusregistri väljavõte S.T kohta (kd IV lk 148); - äriregistri väljatrükk S.T kohta (kd IV lk 149-151); - S.T põhikirja koopia (kd IV lk 152-153 p 1 alapunkt 4, p 3, 9, 10, 23 koos alapunktidega); - S.T 2007. aasta majandusaasta aruanne (kd IV lk 154-168); - audiitori aruanne S.T liikmetele (kd IV lk 169); - vara arestimise taotlus S.T vara osas (kd IV lk 170-174); - kohtumäärus S.T vara arestimise kohta (kd IV lk 175-177); - saatekiri AS-ile Swedbank vara arestimise kohta (kd IV lk 178); - järelepäring AS-ile Swedbank (kd IV lk 179); - AS Swedbank vastus (kd IV lk 180); - vara arestimise protokoll S.T vara kohta (kd IV lk 181-182);

- läbiotsimise määrus O.I elukoha suhtes (kd V lk 1); - läbiotsimise protokoll O.I elukoha suhtes (kd V lk 2-3); - üleandmise ja vastuvõtmise akt (kd V lk 4); - 09.03.2009 vaatlusprotokoll kõvaketta kopeerimise kohta (kd V lk 5-8); - 06.05.2009 vaatlusprotokoll kõvaketta vaatluse kohta (kd V lk 9-11); - vaatlusprotokolli lisa, e-kiri (kd V lk 12); - vaatlusprotokolli lisa, e-kiri (kd V lk 15); - vaatlusprotokolli lisa, e-kirjad (kd V lk 18-21); - vaatlusprotokolli lisa, e-kirjad (kd V lk 24-26); - vaatlusprotokolli lisa, e-kiri (kd V lk 29);

107 - vaatlusprotokolli lisa, e-kiri (kd V lk 32); - vaatlusprotokolli lisa, e-kirjad (kd V lk 35-37); - vaatlusprotokolli lisa, e-kiri (kd V lk 40); - vaatlusprotokolli lisa, e-kiri (kd V lk 43); - vaatlusprotokolli lisa, e-kirjad (kd V lk 46-47); - vaatlusprotokolli lisa, e-kiri ja e-kirjade andmed (kd V lk 50-57a); - 07.05.2009 vaatlusprotokoll EPe ja O.I pangakontode kohta (kd V lk 65-76); - vaatlusprotokoll XXX,19, 21, 23 detailplaneeringute kohta (kd V lk 77-78); - vaatlusprotokolli lisa, leping (kd V lk 79-81); - vaatlusprotokolli lisa, lepingu lõpetamine (kd V lk 82); - vaatlusprotokolli lisa, leping (kd V lk 83-85); - vaatlusprotokolli lisa, kaaskiri (kd V lk 86); - vaatlusprotokolli lisa, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht (kd V lk 87); - vaatlusprotokolli lisa, taotlus (kd V lk 88); - vaatlusprotokolli lisa, dokumentide edastamine (kd V lk 89 p 1, 4); - vaatlusprotokolli lisa, materjalide edastamine (kd V lk 90); - järelepäring K- Projektile (kd V lk 91); - K-Projekti kaaskiri ja materjalid (kd V lk 92-99); - Tallinna planeeringute registri ja kinnistusraamatu väljatrükid (kd V lk 100-103); - Tallinna planeeringute registri väljatrükid (kd V lk 104-106); - kinnistusraamatu väljatrükk Kaupmehe 19 kohta (kd V lk 107); - kinnistusraamatu väljatrükk Kaupmehe 21 kohta (kd V lk 110-112); - kinnistusraamatu väljatrükk Kaupmehe 23 kohta (kd V lk 113-115); - elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus O.I kohta (kd V lk 126); - karistusregistri väljavõte O.I kohta (kd V lk 127-128); - 07.11.2001 kohtuotsuseO.I kohta (kd V lk 129-157); - riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (kd V lk 160); - järelepärimine O.I maksustatava tulu kohta (kd V lk 161); - tõend O.I maksustatava tulu kohta (kd V lk 162-163); - karistusregistri väljavõte F.N kohta (kd V lk 175); - riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (kd V lk 177); - äriregistri väljatrükk F.N kohta (kd V lk 178-180); - F.N põhikirja koopia (kd V lk 181); - F.N 2007. aasta majandusaasta aruanne (kd V lk 182-196); - 14.12.2001 Saare Maakohtu otsuseO.I kohta (kd V lk 197-198);

- asitõendi vaatlusprotokoll Turvatehnika AS-is tehtud läbiotsimise kohta (kd VI lk 10-11); - vaatlusprotokolli lisa, lähteülesanne (kd VI lk 12); - vaatlusprotokolli lisa, Tallinna Linnavalitsuse korraldus (kd VI lk 13); - vaatlusprotokolli lisa, lähteülesanne nr 1480 (kd VI lk 14 p 1.1, lk 15 p 6, lk 16-25); - vaatlusprotokolli lisa, Tallinna Linnavalitsuse korraldus (kd VI lk 13); - vaatlusprotokolli lisa, taotlus (kd VI lk 26-28); - vaatlusprotokolli lisa, kooskõlastus (kd VI lk 29); - vaatlusprotokolli lisa, Põhja-Tallinna Halduskogu otsuse(kd VI lk 30); - vaatlusprotokolli lisa, kooskõlastus (kd VI lk 31); - vaatlusprotokolli lisa, kooskõlastus (kd VI lk 32); - vaatlusprotokolli lisa, linnamajanduskomisjoni koosoleku protokoll (kd VI lk 33-34 p1.5); - vaatlusprotokolli lisa, eskiisi märkused (kd VI lk 35-38); - vaatlusprotokolli lisa, detailplaneeringu koostamise eesmärk (kd VI lk 39-40); - vaatlusprotokolli lisa, tutvustav arutelu (kd VI lk 41);

108 - vaatlusprotokolli lisa, koosoleku protokoll (kd VI lk 42); - vaatlusprotokolli lisa, Keskkonnaministeeriumi kiri (kd VI lk 43); - vaatlusprotokolli lisa, väljavõtted märkmikust (kd VI lk 44-45); - üleandmise ja vastuvõtmise akt (kd VI lk 46-49); - üleandmise ja vastuvõtmise akt (kd VI lk 64); - vaatlusprotokoll AS-i Swedbank päringvastuse väljatrüki kohta (kd VI lk 65); - vaatlusprotokolli lisa, järelepärimine (kd VI lk 66); - vaatlusprotokolli lisa, vastus päringule (kd VI lk 67-68); - vaatlusprotokoll AS-i Swedbank päringvastuse väljatrüki kohta (kd VI lk 69); - vaatlusprotokolli lisa, järelepärimine (kd VI lk 70); - vaatlusprotokolli lisa, vastus järelepärimisele (kd VI lk 71); - vaatlusprotokoll AS-i Eesti Krediidipank päringvastuse kohta (kd VI lk 72); - vaatlusprotokolli lisa, järelepärimine (kd VI lk 73); - vaatlusprotokolli lisa, vastus järelepärimisele (kd VI lk 74); - vaatlusprotokolli lisa, konto väljavõte (kd VI lk 75-78); - Tallinna planeeringute registri väljatrükk (kd VI lk 83-86); - kinnistusraamatu väljatrükk Jahu 1a kohta (kd VI lk 87-88); - kinnistusraamatu väljatrükk Jahu 3 kohta (kd VI lk 89); - kinnistusraamatu väljatrükk Jahu 3a kohta (kd VI lk 90-91); - kinnistusraamatu väljatrükk Jahu 3b kohta (kd VI lk 92-93); - äriregistri väljatrükk CIOÜ kohta (kd VI lk 94-96);

- Tallinna planeeringute registri väljatrükk XXX/ XXX seotud isikud (kd VII lk 92); - Tallinna planeeringute registri väljatrükk XXX/ XXX toimingud (kd VII lk 93-95); - kinnistusraamatu väljatrükk (kd VII lk 96); - Tallinna planeeringute registri väljatrükk XXX seotud isikud (kd VII lk 97); - Tallinna planeeringute registri väljatrükk XXX seotud maaüksused (kd VII lk 98); - Tallinna planeeringute registri väljatrükk XXX seotud toimingud (kd VII lk 99-102); - kinnistusraamatu väljatrükid XXX , 158B, 158D, 158E, 158F, 158G (kd VII lk 103-135); - äriregistri väljatrükk OÜ Bestok Kinnisvara (kd VII lk 136-138); - äriregistri väljatrükk OÜ Estconde Invest OÜ (kd VII lk 139-142); - vaatlusprotokoll 10.06.2009 (kd VII lk 143-163);

- kahtlustatavana kinnipidamise protokoll Toivo Susi kohta (kd VIII lk 1-3); - läbiotsimise määrus B.Z ruumide kohta (kd VIII lk 10); - läbiotsimise protokoll B.Z ruumide kohta (kd VIII lk 11-14); - vaatlusprotokoll B.Z ruumidest ära võetud objektide kohta (kd VIII lk 22-36); - vaatlusprotokoll B.Z ruumidest ära võetud objektide kohta ja lisad (kd VIII lk 37-69, lk 55, 59 ka pöördel); - läbiotsimise määrus Toivo Susi elukoha kohta (kd VIII lk 70); - läbiotsimise protokoll Toivo Susi elukoha kohta (kd VIII lk 71-74); - 04.12.2008 vaatlusprotokoll kõvaketta kopeerimise kohta (kd VIII lk 75-82); - 29.04.2009 vaatlusprotokoll kõvaketta vaatlemise kohta (kd VIII lk 86-101); - 14.05.2009 vaatlusprotokoll Estconde-E arve ja tööde vastuvõtu kohta (kd VIII lk 104-107); - üleandmise ja vastuvõtmise akt (kd VIII lk 108-122); - elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus Toivo Susi kohta (kd VIII lk 135-136); - karistusregistri väljatrükk Toivo Susi kohta (kd VIII lk 137-138); - järelepärimine Toivo Susi maksustatava tulu kohta (kd VIII lk 139); - tõend Toivo Susi maksustatava tulu kohta (kd VIII lk 140);

109 - teatis Toivo Susi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (kd VIII lk 141); - karistusregistri väljatrükk B.Z kohta (kd VIII lk 147); - äriregistri väljatrükk B.Z kohta (kd VIII lk 148-170, lk 151-170 p 1.3, p 6.1);

- vaatlusprotokoll Tõnu Kortsu pangakonto kohta (kd IX lk 95-96); - järelepäring Swedbank AS-i (kd IX lk 97); - Swedbank AS-i vastus (kd IX lk 98, 98 pöördel); - sularaha väljamakse automaatide asukohad (kd IX lk 99); - väljatrükk Rahva Raamatu kodulehelt (kd IX lk 100-101); - 11.05.2009

vaatlusprotokoll lisadega Tõnu Kortsu kohta (kd IX lk 102-115a, 28.11.2008 turvavideosalvestus - CD kuupäevaga 11.05.2009);

- 11.05.2009 vaatlusprotokoll lisadega Tõnu Kortsu kohta (kd IX lk 116-120, 28.11.2008 turvavideosalvestus - CD kuupäevaga 11.05.2009); - taotlus ja vastus koos lisadega (kd IX lk 121-124); - läbiotsimise määrus Tõnu Kortsu töökoha kohta (kd IX lk 125); - läbiotsimise protokoll Tõnu Kortsu töökoha kohta (kd IX lk 126-128); - vaatlusprotokoll Tõnu Kortsu sülearvuti kohta (kd IX lk 129-130); - vaatlusprotokoll Tõnu Kortsu sülearvuti kohta koos lisadega (kd IX lk 132-140); - vaatlusprotokoll Tõnu Kortsu sülearvutis olnud e-kirjade kohta koos lisadega (kd IX lk 142- 212); - vaatlusprotokoll Tõnu Kortsu töökohast võetud objektide kohta (kd IX lk 214-216); - vaatlusprotokoll Tõnu Kortsu töökohast võetud objektide kohta (kd IX lk 217-223); - vaatlusprotokolli lisa, lepingu muutmise ettepanekud (kd IX lk 224); - vaatlusprotokolli lisa, memo (kd IX lk 225-226); - vaatlusprotokolli lisa, ajagraafik (kd IX lk 227); - vaatlusprotokolli lisa, ajagraafik (kd IX lk 228); - vaatlusprotokolli lisa, memo (kd IX lk 229-230); - vaatlusprotokolli lisa, memo (kd IX lk 231-232); - vaatlusprotokolli lisa, memo (kd IX lk 233); - vaatlusprotokolli lisa, memo (kd IX lk 234); - vaatlusprotokolli lisa, Tallinna Linnavalitsuse korraldus (kd IX lk 235-238); - vaatlusprotokolli lisa, ettepanekud (kd IX lk 239-240); - vaatlusprotokolli lisa, memo (kd IX lk 241-242); - vaatlusprotokolli lisa, memo (kd IX lk 243-244); - vaatlusprotokolli lisa, memo (kd IX lk 245-247); - vaatlusprotokolli lisa, memo (kd IX lk 248-249); - vaatlusprotokolli lisa, memo lisa 1 (kd IX lk 250); - vaatlusprotokolli lisa, memo lisa 1 - arendusobjektid (kd IX lk 251-255); - vaatlusprotokolli lisa, tabel (kd IX lk 256); - vaatlusprotokolli lisa, tabel (kd IX lk 257); - vaatlusprotokolli lisa, perspektiivplaan (kd IX lk 258); - vaatlusprotokolli lisa, memo lisa 1 - arendusobjektid (kd IX lk 259-262); - vaatlusprotokolli lisa, memo (kd IX lk 263-264); - vaatlusprotokolli lisa, memo (kd IX lk 265-266); - vaatlusprotokolli lisa, memo (kd IX lk 267-268); - vaatlusprotokolli lisa, memo (kd IX lk 269-270); - üleandmise ja vastuvõtmise akt (kd IX lk 271-272); - õiend (kd IX lk 273);

- Tallinna planeeringute registri väljatrükk XXXja Lastekodu 23 kohta (kd X lk 1-3);

110 - kinnistusraamatu väljatrükk (kd X lk 4-9); - Tallinna planeeringute registri väljatrükk XXXkohta (kd X lk 10-12); - kinnistusraamatu väljatrükk (kd X lk 13); - Tallinna planeeringute registri väljatrükk XXXkohta (kd X lk 14-17); - kinnistusraamatu väljatrükk (kd X lk 18); - Tallinna planeeringute registri väljatrükk XXX kohta (kd X lk 19-21); - kinnistusraamatu väljatrükk (kd X lk 22); - Tallinna planeeringute registri väljatrükk XXXkohta (kd X lk 23-24); - kinnistusraamatu väljatrükk (kd X lk 25); - Tallinna planeeringute registri väljatrükk Võidujooksu 12 ja Pae 7 kohta (kd X lk 26-29); - kinnistusraamatu väljatrükk (kd X lk 30); - Tallinna planeeringute registri väljatrükk XXXkohta (kd X lk 31-32); - kinnistusraamatu väljatrükk (kd X lk 33); - äriregistri väljatrükk OÜ VVkohta (kd X lk 34-36); - Tallinna planeeringute registri väljatrükk Xxx ja Xxxkohta (kd X lk 37-39); - kinnistusraamatu väljatrükk (kd X lk 40-42); - äriregistri väljatrükk Kesklinna Hotell OÜ kohta (kd X lk 43-44); - õiend (kd X lk 45);

- töövõtuleping nr XXX (kd X lk 46-82, lepingupooled, pealkiri, kuupäev, objekt, allkirjastajad); - üleandmise ja vastuvõtmise akt (kd X lk 83); - notari ametitoimingute registri nr 8777 väljavõte lepingust (kd X lk 84-102); - notari ametitoimingute registri nr 2841 väljavõte lepingust (kd X lk 103-108); - notari ametitoimingute registri nr 5517 väljavõte lepingust (kd X lk 109-129); - lepingu lisa nr 1, Tallinna Linnavalitsuse korraldus (kd X lk 130-136); - leping nr TT-6/K-07 (kd X lk 137-139); - notari ametitoimingute registri nr 7979 väljavõte lepingust (kd X lk 140-158); - vaatlusprotokoll detailplaneeringute ja ehitusprojektide osas (kd X lk 159-162); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 08.06.2009 kiri (kd X lk 163); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.11.2008 kirja koopia (kd X lk 164); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti taotlus (kd X lk 166); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.01.2009 kaaskiri (kd X lk 167); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, detailplaneeringu eskiis (kd X lk 168); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, seisukoht (kd X lk 169); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, kaaskiri eelkomisjonile (kd X lk 170); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, taotlus (kd X lk 171-172); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, leping (kd X lk 173-175); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, protokoll (kd X lk 176-177); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, protokoll (kd X lk 178-179); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, protokoll (kd X lk 180-181); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, protokoll (kd X lk 182-184); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, protokoll (kd X lk 185-189); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, protokoll (kd X lk 190-192); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, protokoll (kd X lk 193-195); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, protokoll (kd X lk 196-198); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, protokoll (kd X lk 199-201); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, protokoll (kd X lk 202-204); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, ehitusloa taotlus (kd X lk 205-207); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, ehitusluba nr 34983 Pae puhkeala kohta (kd X lk 208);

111 - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, ehituse andmed (kd X lk 209); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, projekti andmed (kd X lk 210); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, taotlus (kd X lk 211); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, menetlusdokumentide edastamine (kd X lk 212-213); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, ehitusloa taotlus (kd X lk 214-216);

- Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, projekti menetlus XXX kohta (kd X lk 217-218); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.06.2009 kaaskiri (kd X lk 219); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, Tallinna Linnavalitsuse korraldus (kd X lk 220-227); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirja lisa, Tallinna Linnavalitsuse korraldus (kd X lk 228-235); - notari ametitoimingute registri nr 1673 väljavõte lepingust (kd X lk 237-247); - üleandmise ja vastuvõtmise akt (kd X lk 248); - üleandmise ja vastuvõtmise akti lisa, märkused projekti kohta (kd X lk 249-250); - üleandmise ja vastuvõtmise akti lisa, protokoll (kd X lk 251-252); - üleandmise ja vastuvõtmise akti lisa, XXX50, 50a ja 52 andmed (kd X lk 253); - üleandmise ja vastuvõtmise akti lisa, selgitus (kd X lk 254); - üleandmise ja vastuvõtmise akti lisa, seletuskiri (kd X lk 255); - taotlus Xxx, Xxxja lähiala kohta (kd X lk 256); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 08.05.2009 kiri ja lisad (kd X lk 257-260); - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirja lisa, seisukoha taotlus (kd X lk 261);

- järelepärimine K.Z kohta (kd XI lk 1); - K.Z poolt dokumentide edastamine (kd XI lk 2); - K.Z ja Tõnu Kortsu tööleping ja lisad (kd XI lk 3-8); - K.Z objektijuhi ametikirjeldus (kd XI lk 9-10); - K.Z projektijuhi ametikirjeldus (kd XI lk 11-13); - K.Z projektidirektori ametikirjeldus (kd XI lk 14); - K.Z arendusdivisjoni direktori ametikirjeldus (kd XI lk 15); - K.Z ja Tõnu Kortsu töölepingu lõpetamine (kd XI lk 16); - K.Z 24.05.2006 nõukogu koosoleku protokoll (kd X lk 17); - K.Z juhatuse liikme teenistusleping Tõnu Kortsuga ja lisad (kd XI lk 18-31); - K.Z ja Tõnu Kortsu 11.12.2008 tööleping ja lisad (kd XI lk 32-38); - järelepärimine AS J kohta (kd XI lk 39); - AS J vastus (kd XI lk 40); - elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus Tõnu Kortsu kohta (kd XI lk 63); - karistusregistri väljavõte Tõnu Kortsu kohta (kd XI lk 64-65); - järelepärimine Tõnu Kortsu maksustava tulu kohta (kd XI lk 66); - tõend Tõnu Kortsu maksustatava tulu kohta (kd XI lk 67); - teatis Tõnu Kortsu keskmise päevasissetuleku ja elutustaseme kohta (kd XI lk 68); - karistusregistri väljavõte V.F kohta (kd XI lk 77); - äriregistri väljavõte V.F kohta (kd XI lk 78-80); - V.F põhikirja koopia (kd XI lk 81-83); - V.F 2007. aasta majandusaasta aruanne (kd XI lk 84-102); - karistusregistri väljavõte R.G kohta (kd XI lk 111); - äriregistri väljavõte R.G kohta (kd XI lk 112-114); - R.G põhikirja koopia (kd XI lk 115-118); - R.G 2007. aasta majandusaasta aruanne (kd XI lk 119-134);

112 - juriidilise isiku karistusandmed AS J ja K.Z kohta (kd XI lk 139-141); - äriregistri väljavõte AS J kohta (kd XI lk 142-146); - AS J põhikirja koopia (kd XI lk 147-151); - kriminaalmenetlus osalise lõpetamise määrus AS J osas (kd XI lk 152); - karistusregistri väljavõte P.B kohta (kd XI lk 161); - äriregistri väljavõte P.B kohta (kd XI lk 162-165); - P.B põhikirja koopia (kd XI lk 166); - P.B 2007. aasta majandusaasta aruanne (kd XI lk 167-182); - karistusregistri väljavõte K.Z kohta (kd XI lk 197); - äriregistri väljavõte K.Z kohta (kd XI lk 198-199); - K.Z põhikirja koopia (kd XI lk 200-204); - vaatlusprotokoll R.D kontoväljavõtte kohta (kd XII lk 72); - järelepärimine Danske Bank AS Eest filiaali (kd XII lk 73); - Danske Bank AS Eest filiaali vastus (kd XII lk 74-80);

- vaatlusprotokoll Tallinna Linnavalitsuse turvavideo kohta (kd XII lk 81-84, 04.12.2008 turvavideosalvestus - CD kuupäevaga 11.05.2009); - taotlus Tallinna Linnavalitsusele (kd XII lk 85); - Tallinna Linnavalitsuse vastus (kd XII lk 86); - Toomas V.A vastus päringule (kd XII lk 87-88); - Tallinna planeeringuregistri väljatrükk XXX kohta (kd XII lk 89-90); - kinnistusregistri väljatrükk XXX kohta (kd XII lk 91); - äriregistri väljatrükk OÜ №rdec Real Estate kohta (kd XII lk 92-94); - Tallinna planeeringuregistri väljatrükk XXX kohta (kd XII lk 95); - kinnistusregistri väljatrükk XXX kohta (kd XII lk 95); - kinnistusregistri väljatrükk XXX kohta (kd XII lk 96); - äriregistri väljatrükk OÜ Incipe kohta (kd XII lk 97-99); - vaatlusprotokoll XXX ja XXX detailplaneeringute kohta (kd XII lk 100-131); - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll R.D kohta (kd XII lk 132-134); - läbiotsimise määrus K Linnaosa Valitsuse ruumide kohta (kd XII lk 135); - läbiotsimise protokoll K Linnaosa Valitsuse ruumide kohta (kd XII lk 136-138);

- vaatlusprotokoll R.D arvuti materjalide kopeerimise kohta (kd XII lk 139- 141); - vaatlusprotokoll R.D arvuti kohta (kd XII lk 143-166);

- vaatlusprotokoll K Linnaosa Valitsuse ruumidest võetud objektide kohta (kd XII lk 167- 168);

- vaatlusprotokoll K Linnaosa Valitsuse ruumidest võetud objektide kohta (kd XII lk 169- 176); - fototabel (kd XII lk 177); - üleandmise ja vastuvõtmise aktid (kd XII lk 178-179) - üleandmise ja vastuvõtmise akt (kd XII lk 180-181) - läbiotsimise määrus R.D auto kohta (kd XII lk 182); - läbiotsimise protokoll R.D auto kohta (kd XII lk 183-186); - vaatlusprotokoll R.D autost võetud objektide kohta (kd XII lk 187-188); - vaatlusprotokolli lisad (kd XII lk 189-194);

- elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus R.D kohta (kd XII lk 213- 214); - täiendav elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus R.D kohta (kd XII lk 215); - karistusregistri väljavõte R.D kohta (kd XII lk 217-219);

113 - järelepärimine R.D maksustatava tulu kohta (kd XII lk 220); - tõend R.D maksustatava tulu kohta (kd XII lk 221); - teatis R.D keskmise päevasissetuleku kohta (kd XII lk 222);

- ametijuhend IM kohta (kd XIII lk 11-13); - ametijuhend AP kohta (kd XIII lk 20-22); - ametijuhend LGi kohta (kd XIII lk 29-31); - ametijuhend RSkohta (kd XIII lk 38-39); - ametijuhend MSkohta (kd XIII lk 51-53); - ametijuhend ARkohta (kd XIII lk 58-60); - ametijuhend Arnold Knuudi kohta (kd XIII lk 65-67); - ametijuhend EM kohta (kd XIII lk 73-74); - ametijuhend MPi kohta (kd XIII lk 80-81); - ametijuhend ARi kohta (kd XIII lk 90-91); - ametijuhend MH kohta (kd XIII lk 96-98); - ametijuhend RSe kohta (kd XIII lk 110-112); - äratundmiseks esitamise protokoll IPle (kd XIII lk 129-132, lk 131 ka pöördel);

- 07.01.2009 ekspertiisimäärus DNA kohta (kd XIV lk 13-15); - 12.01.2009 ekspertiisimäärus DNA kohta (kd XIV lk 16-17); - 15.04.2009 ekspertiisimäärus DNA kohta (kd XIV lk 18-19); - ekspertiisiakt nr GE-0038-09/0097 (kd XIV lk 20-42, p 1, 2, 3, 4, 11, 13, 15-19); 07.01.2009 ekspertiisimäärus sõrmejälgede kohta (kd XIV lk 48-49); - ekspertiisiakt nr SS-0011-09/0098 (kd XIV lk 50-53); 07.01.2009 ekspertiisimäärus trassoloogia kohta (kd XIV lk 54-55); - ekspertiisiakt nr TR-001-09/100 (kd XIV lk 56-58); 09.01.2009 ekspertiisimäärus käekirja kohta (kd XIV lk 59-60); - ekspertiisiakt nr DK-0004-09/131 (kd XIV lk 61-66);

- kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus OV osas (kd XV lk 169-173); - kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus ARosas (kd XV lk 174-178); - Kaitsepolitseiameti 26.10.2009 taotlus Tallinna Linnavalitsusele (kd XV lk 179); - Tallinna Linnavalitsuse vastus taotlusele (kd XV lk 180-185); - K.Z äriregistri väljatrükk (kd XV lk 186-187); - Tallinna Linnavalitsuse 07.09.2009 käskkiri (kd XV lk 188); - Harju Maakohtu 05.05.2009 määrus (kd XV lk 189-191) - Harju Maakohtu 12.06.2009 määrus (kd XV lk 192-197)

Kohtus avaldati ka järgnevad tõendid: - 27.05.2009 jälitusprotokoll ja helisalvestised kõnedest (kd II lk 115-117);

- 21.05.2009 jälitusprotokoll ja videosalvestis (kd IV lk 1-5); - jälitusprotokolli lisa ja 18.09.2008 kabineti videosalvestis (kd IV lk 6-14); - jälitusprotokolli lisa ja 30.09.2008 videosalvestis (kd IV lk 15-20); - jälitusprotokolli lisa ja 01.10.2008 videosalvestis (kd IV lk 21-24); - jälitusprotokolli lisa ja 27.10.2008 videosalvestis (kd IV lk 25-28); - jälitusprotokolli lisa ja 28.10.2008 videosalvestis (kd IV lk 29-36); - jälitusprotokolli lisa ja 31.10.2008 videosalvestis (kd IV lk 37-51); - jälitusprotokolli lisa ja 17.11.2008 videosalvestis (kd IV lk 51-58);

114 - jälitusprotokolli lisa ja 19.11.2008 videosalvestis (kd IV lk 58-62);

- 20.05.2009 jälitusprotokoll, selle lisad ning telefonikõnede salvestised: 24.09.2008 kell 14:52; 24.09.2008 kell 15:50; 24.09.2008 kell 15:53; 24.09.2008 kell 16:42; 24.09.2008 kell 17:03; 25.09.2009 kell 15:10; 30.09.2008 kell 10:35; 30.09.2008 kell 14:02; 30.09.2008 kell 15:36 (kd IV lk 63-82);

- jälitusprotokolli lisad ja kõnesalvestised: 01.10.2008 kell 09:42; 07.10.2008 kell 12:55; 19.11.2008 kell 11:44; 19.11.2008 kell 15:36 ja 27.11.2008 kell 10:11 (kd IV lk 74-82); - 25.05.2009 jälitusprotokoll kõnede eristuse kohta (kd IV lk 83-88); - 25.05.2009 jälitusprotokoll (kd IV lk 89-90);

- läbiotsimise määrus Turvatehnika AS ruumide kohta (kd VI lk 1); - läbiotsimise protokoll Turvatehnika AS ruumide kohta (kd VI lk 2-4); - vaatlusprotokoll Turvatehnika AS-i ruumidest ära võetud objektide kohta (kd VI lk 5-9);

- 26.05.2009 jälitusprotokoll ja selle lisad ning kõnesalvestised: 04.09.2008 kell 15:59; 04.09.2008 kell 16:09; 05.09.2008 kell 12:00; 09.09.2008 kell 17:28; 10.09.2008 kell 17:06; 18.09.2008 kell 09:45; 18.09.2008 kell 09:57; 18.09.2008 kell 13:26; 18.09.2008 kell 16:12; 19.09.2008 kell 09:34; 19.09.2008 kell 09:37; 19.09.2008 kell 11:37; 19.09.2008 kell 11:59; 19.09.2008 kell 12:03; 19.09.2008 kell 12:40; 19.09.2008 kell 12:49; 19.09.2008 kell 13:31; 19.09.2008 kell 14:44; 24.09.2008 kell 10:33; 25.09.2008 kell 09:03; 25.09.2008 kell 10:56; 25.09.2008 kell 11:01; 25.09.2008 kell 11:03; 26.09.2008 kell 12:03; 03.09.2008 kell 08:46 (see korduv kõne, varem kuulatud); 03.09.2008 kell 13:11; 22.10.2008 kell 09:41; 22.10.2008 kell 16:00; 31.10.2008 kell 10:13; 22.10.2008 kell 10:27 (ajaliselt kuupäev ei ole õige, õige

kuupäev 31.10. See ka kõnes kirjas, trüKga lahtikirjutamisel tekkinud, protokollis õige kuupäev); 21.11.2008 kell 14:45 (kd VII lk 1-30);

- 25.05.2009 jälitusprotokoll ja selle lisad ning kõnesalvestised: 15.10.2008 kell 11:45;

27.10.2008 kell 16:48, 17.11.2008 kell 15:15; 24.11.2008 kell 15:31 ja 26.11.2008 kell 14:43, 19.09.2008 kell 12:10 (kd VII lk 31-75); - 27.05.2009 jälitusprotokoll ja selle lisad (kd VII lk 76-82); - 26.05.2009 jälitusprotokoll ja selle lisad (kd VII lk 83-91);

- 27.05.2009 jälitusprotokoll (kd IX lk 1-2);

- 20.05.2009 jälitusprotokoll, selle lisad ning kõnesalvestised: 12.09.2008 kell 14:04; 12.09.2008 kell 14:28; 30.09.2008 kell 13:16; 03.10.2008 kell 09:45; 07.10.2008 kell 09:13; 14.10.2008 kell 11:41; 14.10.2008 kell 15:06; 14.10.2008 kell 15:23; 14.10.2008 kell 16:27; 14.10.2008 kell 16:38; 15.10.2008 kell 09:40; 15.10.2008 kell 11:29; 15.10.2008 kell 11:42; 16.10.2008 kell 10:05; 16.10.2008 kell 10:16 (kd IX lk 3-68); - jälitusprotokolli lisad ja salvestised: 16.10.2008 kell 10:27; 16.10.2008 10:55; 16.10.2008 kell 13:44; 16.10.2008 kell 13:46; 21.10.2008 kell 11:03; 21.10.2008 kell 11:20; 21.10.2008 kell 11:26; 21.10.2008 kell 13:36; 22.10.2008 kell 10:56; 22.10.2008 kell 12:04; 22.10.2008 kell 12:39; 22.10.2008 kell 12:58; 22.10.2008 kell 13:21; 27.10.2008 kell 09:41 (kd IX alates lk 25).

- jälitusprotokolli lisad ja kõnesalvestised: 27.10.2008 kell 14:06; 27.10.2008 kell 14:06; 30.10.2008 kell 11:56; 30.10.2008 kell 11:58; 03.11.2008 kell 08:03; 03.11.2008 kell 12:34; 03.11.2008 kell 14:51; 04.11.2008 kell 09:55; 04.11.2008 kell 11:34; 04.11.2008 kell 15:02; 05.11.2008 kell 08:51; 05.11.2008 kell 12:55; 05.11.2008 kell 15:32; 05.11.2008 kell 15:34; 05.11.2008 kell 15:45; 06.11.2008 kell 17:49; 10.11.2008 kell 17:20; 11.11.2008 kell 08:42; 12.11.2008 kell 11:09; 13.11.2008 kell 11:16; 21.11.2008 kell 13:44; 24.11.2008 kell 16:33 (kd IX alates lk 41);

115

- jälitusprotokolli lisad ja salvestised: 01.12.2008 kell 16:57; 02.12.2008 kell 09:05; 02.12.2008 kell 10:48; 02.12.2008 kell 11:59; 02.12.2008 kell 12:02; 02.12.2008 kell 12:57; 03.12.2008 kell 14:01, tuvastab, et jälitusprotokolli kõne stenogrammis kirjas 02.12, tekkinud trüKga, õige peab olema 03.12.2008 kell 14:03 (kd IX alates lk 62); - 20.05.2009 jälitusprotokoll ja 26.11.2008 salvestis (kd IX lk 61-62); - 20.05.2009 jälitusprotokoll ja 28.11.2008 salvestis (kd IX lk 69-89); - 21.05.2009 jälitusprotokoll (kd IX lk 90-94);

- 29.08.2008 kõnesalvestis (kd XII lk 5); - 20.10.2008 kõnesalvestis (kd XII lk 16); - 06.11.2008 kõnesalvestis (kd XII lk 20); -19.05.2009 jälitusprotokolli ja 2 kõnet (M.K- R.D) (kd XII lk 22-24); - 18.05.2009 jälitusprotokoll (kd XII lk 27-30); - jälitusprotokolli lisad ning 02.10.2008 ja 07.10.2008 salvestised (kd XII lk 31-67); - 18.05.2009 jälitusprotokoll ja 30.10.2008 videosalvestis (kd XII lk 40-47); - 18.05.2009 jälitusprotokoll ja 06.11.2008 videosalvestis (kd XII lk 47-51);

- 18.05.2009 jälitusprotokoll ja 10.11.2008 videosalvestis (kd XII lk 51-53); - 18.05.2009 jälitusprotokoll ja 28.11.2008 videosalvestis (kd XII lk 53-55); - jälitusprotokolli lisa ja 14.10.2008 videosalvestis (kd XII lk 56-57); - jälitusprotokoll ja 17.11.2008 videosalvestis (kd XII lk 61-63); - jälitusprotokoll ja 04.12.2008 videosalvestis (kd XII lk 65-67); - 19.05.2009 jälitusprotokolli, selle lisad ja kõnede salvestused: 29.08.2008 (M.K- Mänd); 29.08.2008 (M.K- R); 29.08.2009 (P, M.K-; 29.08.2008 (Õ, M.K-; 29.08.2009 (M.K- R.D); 29.08.2009 (M.K- R.D); 02.09.2008 (R.D, M.K); 02.09.2008 (R.D M.K-;

02.09.2008 (M.K- R.D); 26.09.2008 (R.D, M.K); 13.10.2008 (M.K- R.D);

14.10.2008 (M.K- R.D); 20.10.2008 (M.K- P); 20.10.2008 (S, M.K-; 21.10.2008

(M.K- R.D); 21.10.2008 (M.K- R.D); 06.11.2008 (M.K- S); 04.12.2008 (R.D,

M.K-; 30.10.2008 (M.K- S); 03.11.2008 (S, M.K-; 04.11.2008 (R.D, M.K-; 05.11.2008 (R.D, M.K-; 06.11.2008 (R.D, M.K- 07.10.2008 (R.D, M.K) (kd XII lk 1-26);

- teatised kaitsjatele kriminaaltoimiku üleandmise kohta (kd XV lk 104-122); - kaitsja Tanel Mällase taotlus (kd XV lk 12-124); - taotluse rahuldamata jätmise määrus (kd XV lk 125); - advokaadi volikiri Maidu Kaasiku kohta (kd XV lk 126); - advokaat Marina Leisi taotlused (kd XV lk 127-129); - M.K e-kiri (kd XV lk 130); - taotluse osaliselt rahuldamata jätmise määrus (kd XV lk 131-133); - advokaat Aivar P taotlus (kd XV lk 134-165); - taotluse osaliselt rahuldamata jätmise määrus (kd XV lk 166-168);

- Jaanus Mutliga seotud väärteootsuse(kd K9 lk 1-18); - 13.06.2011 jälitusprotokoll, 03.09.2008 kõnesalvestis, 08.09.2008 kõnesalvestis, 10.10.2008 kõnesalvestis, 27.10.2008 kõnesalvestis, 10.11.2008 kõnesalvestis, 25.11.2008 kõnesalvestis (kd K9 lk 41-49); - 23.09.2010 ettekanne lisaga (kd K9 lk 50-51); - JSa 23.07.2008 kiri (kd K9 lk 110); - JSa 10.07.2008 kiri ja manus (kd K9 lk 111-112).

116 Kohtuliku uurimise käigus uuriti ka järgmisi kirjalikke tõendeid:

- prokuröri taotlusel avaldati 28.01.2011 istungil tunnistaja BDi poolt varem antud ütlused: kd XIII lk 150-151. - prokuröri taotlusel avaldati 01.03.2011 istungil tunnistaja ARpoolt varem antud ütlused: kd VI lk 133 esimene lõik. - prokuröri taotlusel avaldati 01.03.2011 istungil tunnistaja ALpoolt varem antud ütlused: kd XIII lk 201 viimane lõik. Samuti avaldas kohus prokuröri taotlused kd XIII lk 201 tunnistaja teise vastuse. Kaitsja M. Leis oli avaldamisele vastu, kuid kohus leidis, et tunnistaja ütlustes esineb vastuolu; - prokuröri taotlusel avaldati 02.03.2011 istungil tunnistaja TRa poolt varem antud ütlused: kd XIII lk 211 viimane lõik. - prokuröri taotlusel avaldati 07.03.2011 istungil tunnistaja KJe poolt varem antud ütlused: kd XIII lk 157 alt 12. rida. - prokuröri taotlusel avaldati 07.03.2011 istungil tunnistaja MPi ütlustes esinevate vastuolude

tõttu kd XII lk 5-6 ja 29.08.2008 kõnesalvestus ning kd XII lk 14-15 ja 20.10.2008 kõnesalvestus. - prokuröri taotlusel avaldati 10.03.2011 istungil tunnistaja RSvarem antud ütlused: kd XIII lk 34 ülevalt esimene küsimus ja teine lõik. - prokuröri taotlusel avaldati 04.04.2011 istungil tunnistaja PTvarem antud ütlused: kd XIII lk 190 esimene tunnistaja vastus. - prokuröri taotlusel avaldati 05.04.2011 istungil tunnistaja mälu värskendamiseks tunnistaja LGi varem antud ütlused: kd XIII lk 25 menetleja esimene küsimus ja tunnistaja vastus. - prokuröri taotlusel avaldati 05.04.2011 istungil tunnistaja mälu värskendamiseks tunnistaja AP varem antud ütlused: kd XIII lk 15-16 alates menetleja kolmandast küsimusest kuni lk 16

lause lõpuga „kaustade hoiulevõtmine ei ole tavapärane“, samuti lk 16 alates lausest „M.K oli sellest objektist huvitatud“. - prokuröri taotlusel avaldati 06.04.2011 istungil tunnistaja mälu värskendamiseks tunnistaja RM varem antud ütlused: kd XIII lk 207 alt lause 5. reast ja lk 208 tunnistaja viimane vastus. - prokuröri taotlusel avaldati 06.04.2011 istungil tunnistaja mälu värskendamiseks tunnistaja TLa varem antud ütlused: kd XIII lk 138 uurija teine küsimus ja tunnistaja vastus. - prokuröri taotlusel avaldati 06.04.2011 istungil tunnistaja KKi poolt varem antud ütlused: kd

XIII lk 197 tunnistaja antud vastus küsimusele „kuidas lahendasite tekkinud vastuseisu?, samuti lk 197 viimane uurija küsimus ja vastus sellele, mis järgneb lk 198 algusest. - prokuröri taotlusel avaldati 07.04.2011 istungil tunnistaja mälu värskendamiseks tunnistaja

ARi varem antud ütlused: kd XIII lk 88 esimese lause, mis algab sõnadega “kuid ajast..“, samuti lk 88 teine lõik. - prokuröri taotlusel avaldati 07.04.2011 istungil tunnistaja mälu värskendamiseks tunnistaja MK varem antud ütlused: kd XIII lk 115 tunnistaja antud vastus algusega „kui ma ei eksi..“.

- kaitsja Leon Glikmani taotlusel avaldati 19.05.2011 istungil dokumendid (K3 lk 14 pöördel, 15, 92, 22-28, 29-38, 39, 40, 41, 42-43, 44, 46-52, 53-57, 45); - samuti avaldati kaitsja Leon Glikmani taotlusel 15.06.2011 istungil 2 e-kirja (kd K9 lk 110- 112);

- kaitsja Marina Leisi taotlusel avaldati 20.05.2011 istungil TLPA käskkiri ja selle lisa (kd K7 lk 143-145);

- samuti avaldas kohus 07.06.2011 istungil B-kaardi väljavõte K.Z kohta (kd K8 lk 30-31);

117

- prokuröri taotlusel avaldati 06.06.2011 istungil süüdistatava A.A varem antud ütlused: kd III lk 107-110; 111-114, 120-127; - prokuröri taotlusel avaldati 13.06.2011 istungil süüdistatava O.I varem antud

ütlused: kd V lk 124 alt 10. reast, algab sõnadega „Ma ei ole kunagi andnud ega lubanud

pistist …“ kuni alt 4. reani, mis lõppeb sõnadega „… sellega on ka seletatavad liikumised meie arvelduskontodel“, samuti lk 173 alt 8. reast, algab sõnadega „ma ei ole kunagi andnud ega lubanud pistist…“ kuni alt 6. reani, mis lõppeb sõnadega „…millesse ta kuulub“, lk 173 alt 2. ja 3. reas olevad kaks lauset.;

- kaitsja Toomas Liiva taotlusel avaldati 15.06.2011 istungil dokumendid O.I toimingute kohta (kd K9 lk 119-125).

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kohtuliku uurimise käigus kohus vahetult kuulas üle kõik helisalvestised ning vaatas üle kõik videosalvestised nende uurimis-, jälitustoimingute kohta, millistele kohus kohtuotsuses tugineb (sh prokuröri poolt hilisemalt kohtule esitatud, kd K10, lk 1-4). Kaitsjad on esitanud vastuväite jälitustegevuse käigus saadud materjalide tõendina kasutamise kohta ning kohus käsitleb seda edaspidiselt.

Ülejäänud tõendite osas esinesid vaid üksikud vastuväited:

18.05.2009 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (kd I lk 108) puhul esitas vastuväite tõendina

kasutamise kohta kaitsja A. Pilv, kes esitas vastuväite, et ei ole arusaadav, millise dokumendiga on tegemist. Antud dokumenti ei ole kohus kohtuotsuses tõendina arvestanud, kuna tegemist on sisult arusaamatu väljavõttega mingist dokumendist ning sellest ei nähtu ei selle koostajaid ega adressaate.

20.05.2009 jälitusprotokolli ja 28.11.2008 salvestise (kd IX lk 68-89) osas esitas kaitsja H.

Indela vastuväite, et salvestise algusosas on tuvastamata raamatu üleandmine ning raamatu

vahel olev ese ei ole tuvastatud. Kohus on oma seisukoha antud jälitustegevuse käigus

kogutud tõendi osas võtnud kohtuotsuses järgnevalt, seda seisukohta analüüsinud ja põhjendanud.

Kaitsja N. Saar on rõhutanud, et T. Susi ja I. M.K restoranides toimunud kohtumisi kajastavatest videosalvestistest nähtuv ei kattu jälitustoimingu protokollidega, kohus on oma seisukoha antud jälitustegevuse käigus kogutud tõendite osas esitanud.

Prokuröri seisukoha kohaselt ei saanud kaasata tõendina J. S ja T. Kortsu meilivahetust. Kohus oma seisukoha antud materjalide tõendite hulka lisamise osas esitas varasemalt oma

07.04.2010 määruses ning käesolevas kohtuotsuses on kohus hilisemalt käsitlenud antud tõendeid ka sisuliselt.

Käesoleva kriminaalasja kohtulike tõendite uurimise käigus kohus uuris ka järgnevaid asitõendeid:

- üks (1) 2007.a. kalendermärkmik (pakend nr 5L152942, 4.1.1.1.), avaldatud ja vaadeldud 10.01.2011 kohtuistungil (kd K5 lk 132);

- üks (1) 2008.a. kalendermärkmik (pakend nr 5L152945, 4.1.1.2), avaldatud ja vaadeldud 10.01.2011 kohtuistungil (kd K5 lk 132 pöördel);

118

- üks (1) A5 ümbrik (pakend nr 5L152954, 4.1.1.3), avaldatud ja vaadeldud 10.01.2011 kohtuistungil (kd K5 lk 132 pöördel); - üks (1) Merko kirjaga ümbris, milles üks autor Karl Tihase raamat pealkirjaga „Eesti

Talurahvaarhitektuur“ (pakend nr 000006408, 4.1.1.4); avaldatud ja vaadeldud 10.01.2011 kohtuistungil (kd K5 lk 133), - üks (1) E AS kinketšeki ümbris, mille vahel üks AS-i E reisitšekk nr XXX väärtuses

25 000 krooni ja üks kinketšekk nr XXXväärtuses 15 000 krooni (pakend nr 5L152937, 4.1.1.5), avaldatud ja vaadeldud 10.01.2011 kohtuistungil (kd K5 lk 133);

- kakskümmend rebitud märkmikulehe tükki (pakend nr 5L152941, 4.1.1.6), avaldatud ja vaadeldud 10.01.2011 kohtuistungil (kd K5 lk 132 pöördel);

- HTOÜ päringu vastusena laekunud viis 5 000-kroonist kinkekaarti: nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX (pakend 4.1.2), avaldatud ja vaadeldud 11.01.2011 kohtuistungil (kd K5 lk 138). - 04.12.2008.a. R.D kasutuses oleva sõiduauto läbiotsimisel leitud üks 2008.a

kalendermärkmik (pakend nr 5L102539, 4.1.3), avaldatud ja vaadeldud 13.01.2011 kohtuistungil (kd K5 lk 148).

- 26.02.2009.a. OV töökoha läbiotsimisel leitud üks 2008.a kalendermärkmik (pakend nr 5L152908, 4.1.4), avaldatud ja vaadeldud 11.01.2011 kohtuistungil (kd K5 lk 140).

POOLTE SEISUKOHAD

Poolte seisukohad käesolevas kriminaalasjas olid resümeeritult järgnevad:

Prokurör Kadri Väling taotles kõikide süüdistatavate süüdi tunnistamist, leides, et nende

süü neile inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör leidis, et kõigi süüdistatavate tegevuses sisaldub omakasu motiiv, mida O.I arvestada

karistust raskendava asjaoluna. Prokurör oli seisukohal, et süüdistatavate karistamine

vangistusega on põhjendatud, arvestades nende poolt toimepandud kuritegude varjatud

omakasulist iseloomu, nende kuritegude toimepanemise harjumuspärasust, loomulikkust ja

ulatust, sellest tuleneva süüdistatavate süü suurust, kergendavate asjaolu puudumist, raskendava asjaoluna omakasu ilmnemist, süüdistatavate tegevuse tulemusena tõsiselt riivatud

õiguskaitse korra huve. Prokurör leidis, et mõistetavad karistused tuleb reaalselt täitmisele pöörata, kuivõrd erisused karistuse määramiseks osade kaupa või tingimuslikult ei oleks kooskõlas toimepandud kuritegude raskuse, isikute süü ja suhtumisega toimepandusse. Prokurör taotles kohtult: 1) M.K süüdi tunnistada KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 järgi ja karistada teda 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ning seejuures arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 6 kuud (04.12.2008-03.06.2009.a.), ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust; 2) A.A süüdi tunnistada KarS § 297 lg 1 järgi ja karistada teda 2-aastase vangistusega.

3) Tallinna Farmaatsiatehase AS süüdi tunnistada KarS § 297 lg 3 järgi ja karistada teda 500 000 euro suuruse rahalise karistusega; 4) V.A süüdi tunnistada KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 – § 22 lg 2, 3 järgi ja karistada teda 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega; 5) S.T (pankrotis) süüdi tunnistada KarS § 293 lg 3 – § 22 lg 2, 3 järgi ja karistada teda 100 000 euro suuruse rahalise karistusega;

6) O.I süüdi tunnistada KarS § 297 lg 1 järgi ja karistada teda 2 aasta 6 kuu

pikkuse vangistusega, arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 5 kuud ja 27

119 päeva (17.03.-09.09.2010.a.), lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 3 päeva vangistust; 7) F.N süüdi tunnistada KarS § 297 lg 3 järgi ja karistada teda 500 000 euro suuruse rahalise karistusega; 8) Toivo Susi süüdi tunnistada KarS § 297 lg 2 järgi ja karistada teda 3-aastase vangistusega.

9) B.Z süüdi tunnistada KarS § 297 lg 3 järgi ja karistada teda 100 000 euro suuruse rahalise karistusega;

10) Tõnu Korts süüdi tunnistada KarS § 297 lg 2 järgi ja karistada teda 3-aastase vangistusega; 11) V.F süüdi tunnistada KarS § 297 lg 3 järgi ja karistada teda 700 000 euro suuruse rahalise karistusega; 12) R.G süüdi tunnistada KarS § 297 lg 3 järgi ja karistada teda 500 000 euro suuruse rahalise karistusega;

13) P.B süüdi tunnistada KarS § 297 lg 3 järgi ja karistada teda 500 000 euro suuruse rahalise karistusega; 14) K.Z süüdi tunnistada KarS § 297 lg 3 järgi ja karistada teda 700 000 euro suuruse rahalise karistusega;

15) R.D süüdi tunnistada KarS § 297 lg 2 järgi ja karistada teda 3-aastase vangistusega.

Niisamuti esitas prokurör oma seisuskoha asitõendite, salvestiste, arestitud vara ning

konfiskeerimise osas ning O.I välja mõista kriminaalmenetluse kulud (täpsemad

seisukohad on refereeritud kohtuotsuse vastavasisuliste osade juures). Prokurör O.I

asitõendid ja kriminaaltoimikule lisatud salvestised jätta kriminaalasja materjalide juurde,

Kaitsepolitseiameti asitõendite lattu hoiule antud andmekandjad jätta sinna hoiule kuni jõustunud kohtuotsuseni.

Kaitsja Ilmar Straus leidis, et nii A.A ja Tallinna Farmaatsiatehase AS-i süü tõendamist leidnud ei ole ja kaitsja taotles mõlema osas õigeksmõistmist ning samuti Tallinna Farmaatsiatehase AS-ile menetluskulude (kaitsjatasude) hüvitamist summas 25 780,35 eurot.

Kokkuvõtvalt leidis kaitsja, et M.K ei olnud ametiisik, kuna ta ei omanud

ametiseisundit ja ei täitnud haldamis-, järelevalvevõi juhtimisülesandeid või varaliste

väärtuste liikumist korraldavaid või võimuesindaja ülesandeid. Kuna I. M.K- ei olnud ametiisik, siis ei ole A.A saanud anda I. M.K-le kui ametiisikule pistist. Kuna A.A

pole Tallinna Farmaatsiatehase AS juhatuse liikmena sooritanud kuritegu, siis ei ole kuritegu sooritanud ka juriidiline isik Tallinna Farmaatsiatehase AS. Kaitsja viitas ka, et antud juhul ei ole võimalik kohaldada omakasu motiivi raskendava asjaoluna.

Kaitsja Aivar Pilv leidis, et nii V.A, kui S.T süü tõendamist

leidnud ei ole ja kaitsja taotles mõlema osas õigeksmõistmist ning nendele menetluskulude

hüvitamist. Kokkuvõtvalt leidis kaitsja, et M.K ei olnud ametiisikuks, tal puudus

ametiseisund ja ta ei täitnud haldamis-, järelevalvevõi juhtimisülesandeid ning süüdistuse

tõlgendus nende funktsioonide täitmiseks ametijuhendi põhjal on meelevaldne. Kaitsja märgib, et põhiteo puudumisel ei ole aga võimalik isikule inkrimineerida osavõtutegu. Kaitsja leidis, et kuna V.A käsitletakse süüdistuse kontekstis kihutajana, siis peab ka tema

käitumine suhestuma I. M.K ja O.I-ga . Kaitsja sõnul peaks arvestama, et

kaasaaitamine, kui kergem osavõtutegu peaks neelduma raskemas osavõtuteos, s.o.

kihutamises. Kaitsja hinnangul ei ole jälitustegevusega kogutud tõendite alusel võimalik tuvastada, et I. M.K-oleks võtnud pistist SA Jüri Vilmsi Sihtkapitali kasuks iseseisvalt või V.A kihutamisel. Kaitsja märkis, et osavõtuteod on süüdistuses sisustamata ning asjaolude

pinnalt nähtub, et puudub osavõtutegudeks vajalik kahekordne tahtlus. Ka ei arvesta

120 süüdistus, et kaasaaitamistegu peab mingilgi määral soodustama põhiteo toimepanemist, s.o. osavõtuteo ja täideviimisteo vahel peab esinema põhjuslik seos. Kaitsja osundas ka sellele, et süüdistuse ebatäpSusija hilisem muutmine ei võimalda realiseerida kaitseõigust mahus, mida konkreetne süüdistus eeldaks.

Kaitsja Toomas Liiva leidis, et nii O.I , F.N , kui R.D süü tõendamist leidnud ei ole ja kaitsja taotles nende osas õigeksmõistmist

ning nendele menetluskulude hüvitamist. Süüdimõistva kohtuotsuse korral O.I jätta

menetluskulud riigi kanda. Samuti O.I kaitsja tunnistada põhiseadusega vastuolus

olevaks ja jätta kohaldamata KrMS § 179, s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva

sundraha osas. Kaitsja leidis samuti, et M.K ei olnud ametiisikuks, tal puudus ametiseisund ja ta ei täitnud haldamis-, järelevalvevõi juhtimisülesandeid ning seetõttu ei ole

ka täidetud pistise võtmise koosseisuks vajalik erilise isikutunnuse nõue. Kaitsja leidis, et

antud juhul ei ole ka võimalik I. M.K tegevust käsitleda mõjuvõimuga kauplemisena.

Kaitsja rõhutas, et tähtsust omab asjaolu, et I. M.K- ei ole SA Jüri Vilmsi Sihtkapitalilt mingit raha saanud ning olukorras, kus väidetava pistise andmise vahelülid on kõrvale jäetud,

ei eksisteeri ka seost väidetava pistise andmise ja väidetava pistise võtmise vahel. Kaitsja sõnul pole S.T osutanud O.I-le või F.N-ile

mingit hüve, ülekannete näol on tegu O.I isa EPe tehtud annetustega. Samuti O.I kaitsja tühistada O.I suhtes kohaldatud tõkend kautsjon. Kaitsja leidis F.N puudutavalt, et kuna pole tuvastatud pistise andmist/vastuvõtmist,

kolmeastmelise deliktistruktuuri elemente, on süüteo omistamine juriidilisele isikule välistatud. Kaitsja leidis R.D episoodi puudutavalt, et nii I. M.K- kui R.D

on kinnitanud, et üleantud 40 000 krooni näol oli tegemist laenuga. Ka lisas kaitsja, et R.D-le

pistise andmiseks raha andmine pole tõendatud, R.D puudus ka igasugune

isiklik huvi seoses kõnealuse detailplaneeringuga. Kaitsja on leidnud, et prokuröri poolt

küsitud karistused on põhjendamatult ranged ning omakasu motiiv ei ole raskendava asjaoluna käsitletav, kuna see sisaldub süüteokoosseisus.

Kaitsja Nigul Saar leidis, et nii Toivo Susi kui B.Z süü tõendamist leidnud ei ole ja kaitsja taotles nende osas õigeksmõistmist ning neile kaitsjatasude hüvitamist. Kaitsja

viitas, et süüdistus on ebatäpne ja süüdistusest ei ole võimalik aru saada millal, kus ja

millistel asjaoludel lubas süüdistatav T. Susi pistist I. M.K-le. Kaitsja hinnangul pole tõendamist leidnud, et T. Susi oleks I. M.K-le raha andnud. Kaitsja leidis, et tõenditest on nähtuvad üksnes spekulatsioonid raha ümbrikus paiknemise kohta, samuti on tehtud üksnes heli põhjal järeldus raha lugemise kohta, samuti üle antud psitise suuruse kohta.

Kaitsja Leon Glikman leidis, et Tõnu Kortsu, K.Z , V.F , P.B

, R.G süü tõendamist leidnud ei ole ja kaitsja taotles nende osas õigeksmõistmist ning neile kaitsjatasude hüvitamist. Kaitsja viitas esmalt, et prokuröri poolt

taotletud karistus on põhjendamatult range ning ebaproportsionaalne ning ei järgi senist

kohtupraktikat. Lisaks osundas kaitsja süüdistuse ebatäpsust puudutavatele seisukohtadele. Kaitsja leidis, et kohtumenetlus ei ole toimunud mõistliku aja jooksul, mis on tinginud isikute õiguste põhjendamatu riive. Kaitsja aSusiseisukohale, et M.K polnud ametiisikuks, tal

puudus ametiseisund ja ta ei täitnud haldamis-, järelevalvevõi juhtimisülesandeid ning

süüdistuse tõlgendus nende funktsioonide täitmiseks ametijuhendi põhjal on ekslik. Kaitsja

tõstatas küsimuse kohtuliku uurimise uuendamise lubatavusest ja täiendavate tõendite

kogumise võimalikkusest. Kaitsja leidis ka, et KarS § 288 lg 1 ja § 297 on

põhiseadusevastased määratlematuse, õiguskindluse puudumise ja mitteettenähtavuse tõttu,

mistõttu tuleks neid asjassepuutumatuse korral mitte kohaldada ning algatada nende osas

121

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Tõendeid puudutavalt aSusikaitsja seisukohale, et

jälitustegevuse regulatsioon on vastuolus EIÕK ja Põhiseadusega, O.I algatada vastavate KrMS sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ning mitte kasutada

tõendina jälitustegevuse materjale KrMS § 111 alusel. Kaitsja rõhutas ka kaitseõiguse rikkumist käesoleva kriminaalasja menetlemisel.

Kaitsja Marina Leis leidis, et M.K süü pole tõendamist leidnud ja taotles tema

õigeksmõistmist ning talle menetluskulude hüvitamist. Kaitsja leidis kokkuvõtvalt, et M.K polnud ametiisikuks, tal puudus ametiseisund ja ta ei täitnud haldamis-, järelevalvevõi juhtimisülesandeid ning tema tegevuses ei esinenud ametiseisundi ärakasutamist. Kaitsja hinnangul on süüdistus ebatäpne ning sellest ei nähtu, milles seisnes konkreetselt I. M.K

tegevus planeeringute menetlemise korraldamisel ja kiirendamisel. Kaitsja rõhutas, et

tõendatud pole ei pistise nõudmine ega pistisega nõustumine. Kaitsja märkis erinevate süüdistuse episoodidega seoses, et reisitšekid sai I. M.K-isikult, kellele osutas varikirjaniku

teenust, Tallinna Farmaatsiatehase AS-i planeeringute probleemidega ei olnud ta kursis, annetuse tegemisest S.T ja sellega seonduvast ei teadnud. Niisamuti, Jahu tn planeeringu puhul polnud I. M.K-teadlik ARja OV huvides annetuse tegemisest S.T . Kaitsja viitas, et I. M.K-ei ole T. Susilt pistist saanud raha ega

hüvede näol, tegu on kauaaegsete tuttavatega I. M.K- jagas nõu detailplaneeringute

korraldamisega. Kaitsja märkis, et Tõnu Kortsult saadud raamat oli T. Kortsu vastukink,

kinkekaardid sai ta tänutäheks T. Kortsu perekonna säilitamise eest. Kaitsja sõnul on

R.D I. M.K kauaaegne sõber, keda I. M.K- vahel nõustas, 04.12.2008 tagastas R.D talle 40 000 kroon laenu ja ülejäänu lubas tagastada hiljem. Kaitsja viitas taotletud karistuse osas, et see on põhjendamatult range, pole kooskõlas kohtupraktikaga. Ka O.I kaitsja arvestada seda, et I. M.K-viibis 6 kuud eelvangistuses ning samuti arvesse

võtta tema positiivseid isikuomadusi. Kaitsja taotles ka I. M.K-le tema poolt tasutud menetluskulude hüvitamist, samuti O.I riigil hüvitada alusetult vangistuses viibitud aja

eest tema töötasu ja maksta hüvitist, vabastada aresti alt tema arveldusarved ja vara, sealhulgas ka 20 000 krooni raha, mis võeti ära I. M.K kodust ja mis kuulus kolmandale isikule.

Käesolevas kriminaalasjas ilmnes, et kaitsjate poolt kohtuistungil vaidluste käigus suuliselt

esitatud tekst ei kattunud nende poolt hilisemalt kohtule esitatud kaitsja seisukohtade

fikseeringuga (kaitsja L. Glikman). Kohus mõistab, et kaitsekõne kirjalik tekst võib olla

detailiseeritum kui suuliselt ettekantu, kuid kohus ei pea põhjendatuks

hilisemalt kaitsekõne ja seisukohtade kajastamist, mis kohtus ei kõlanud (kaitsja L. Glikmani esitatud kaitsekõne tekst sinisesse kausta köidetuna lehekülgede arvuga

218 lehekülge). Kohtuistungi protokoll kaitsjate kaitsekõnede osas on kontrollitud kohtuistungi helisalvestise alusel, seda ei ole kaitsjad KrMS § 158 lg 1 korras vaidlustanud.

Tulenevalt KrMS §-st 15 on kohtumenetlus suuline ning maakohus saab lahendi tegemisel tugineda vaid seisukohtadele, mis on protokollitud. Nimetatud põhjusel peab kohus vajalikuks

lähtuda üksnes kohtuistungil suuliselt esitatud seisukohtadest ega käsitle täiendavaid

asjaolusid, mida suuliselt ette ei kantud, kuid kajastusid kaitsekõnede kirjalikes teesides.

Kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõtte olulisust on rõhutanud ka Riigikohus (RK 3-1-1-126-03 p 8).

122

KOHTU JÄRELDUSED

Kohus, viinud läbi kohtulike tõendite uurimise: ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid, asitõendeid, teostanud helija videosalvestiste vaatluse ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist:

Kohus esmalt käsitleb mõningaid üldpõhimõttelisi kohtu seisukohti ning hilisemalt asub analüüsima süüdistatavatele esitatud süüdistusi.

A. ÜLDPÕHIMÕTTELISED SEISUKOHAD

1) Jälitustegevuse käigus kogutud materjalidega seonduvad seisukohad

Kohus peab vajalikuks käsitleda kaitsjate poolt jälitustegevuse materjale puudutavat temaatikat, mille võib jagada üldjoontes kahte ossa: 1. jälitustegevuse teel kogutud tõendite

kohtus kasutamise lubatavus ning kaitseõiguse ja võistleva menetluse printsiipide tagamine jälitustegevuse aluseks olevate materjalidega tutvumisel; 2. jälitustegevuse põhiseaduslikkuse küsimused.

1.1 Jälitustegevuse teel kogutud tõendite kohtus kasutamise lubatavus ning kaitseõiguse

ja võistleva menetluse printsiipide tagamine jälitustegevuse aluseks olevate materjalidega tutvumisel.

Kohus nõustub täielikult kaitsja L. Glikmani kaitsekõnes toodud seisukohtadega selle kohta, et: vastavalt KrMS § 2 p-le 2 on kriminaalmenetlusõiguse allikad Eesti Vabariigi Põhiseadus

ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; samuti sellega, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon on Eesti õiguskorra lahutamatu osa, ning selles sisalduvate õiguste ja vabaduste tagamine on PS § 14 kohaselt ka kohtuvõimu kohustus. Ka nõustub kohus sellega, et demokraatliku

õigusriigi põhimõtete kehtivus tähendab, et Eestis kehtivad sellised õiguse üldpõhimõtted

ning põhiväärtused, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis ning EIÕK ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid on ülimuslikud ja Eesti õiguskorra lahutamatu osa (RK üldkogu lahend 3-1-3-13-03). Kohus nõustub ka kaitsja poolt viidatuga EIÕK, EIK otsuste järgimine

kohustuse ning EL õiguse ülimuslikkuse osas. Sarnaselt kaitsjaga leiab kohus, et Põhiseaduses (sh § 3, 10, 14, 15, 21, 22, 24, 123) toodud põhimõtetest tuleb kinni pidada, Riigikohtu praktikas kujundatud seisukohaga selle kohta, et menetlus peab olema aus. Ka ei kahtle kohus selles, et EIK poolt tunnustatud kaitseõiguse ja ausa menetluse algpõhimõtteks

on vastuargumentide esitamine ja seetõttu on süüdistatavatel ning kaitsjal õigus võrdsetel

alustel võistlevale menetlusele. Kohus on nimetatud temaatikat analüüsinud ka käesoleva otsuse mõistliku menetlusaja ja kohtuliku menetluse uuendamise temaatikat puudutavas osas (käesoleva jaotise p-s 2).

Kohus peab esmalt vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et igas konkreetses

kriminaalasjas tuleb kontrollida, kas ja millisel moel on menetluspoolte võrdne kohtlemine tagatud.

123

Kohus märgib siinkohal, et kohus on tutvunud ja teadlik EIK hiljutisest, 06.03.2012.a.

lahendist (Leas vs Eesti) ja selle järeldustest. Käesolevas kriminaalasjas on prokurör kriminaalasja kohtueelse uurimise lõpetamisel võimaldanud süüdistataval ja kaitsjal tutvuda

tema, s.o. süüdistatava isikuga seonduvate jälitustegevusega kogutud tõenditega (videoja

kõnesalvestised, protokollid, kirjalikud materjalid) . Asjaolu, et prokurör on täies mahus kaitsjatel ja süüdistatavatel võimaldanud tutvuda jälitustegevuse materjalidega täies ulatuses, nähtub esmalt kriminaaltoimiku materjalide hulgas sisalduvatest KrMS § 223 lg 3; § 224 lg 1, 3, 6 nõuete täitmise protokollidest (kd XV, lk 104-122), millede kohaselt on kaitsjatele üle

antud kriminaaltoimiku materjalide koopiad ning neile on võimaldatud eraldi aja

kokkuleppimisel tutvuda jälitustegevuse käigus kogutud materjalidega Järelikult oli õigus . tutvuda täies mahus jälitustegevuse materjalidega pooltele tagatud. Asjaolu, et prokurör tagas kaitsjatele selle õiguse kasutamise võimaluse, tuleneb ka prokuröri 21.09.2009.a. määrustest

(kd XV lk 132, 168), millede kohaselt rahuldati sellekohase kirjaliku taotluse esitanud

kaitsjate taotlused. Enamik menetlusosalistest sellist õigust oma initsiatiivitusest tulenevalt aga ei kasutanud – nad ei esitanud sellekohast taotlust või loobusid varem esitatud taotlusest. Nii nähtub, et kaitsja M. Leis taotles 31.08.2009.a. (kd XV, lk 128-129) võimalust tutvuda

jälitustegevuse käigus kogutud tõenditega, kuid kirjavahetusest (kd XV lk 130) tulenevalt,

vaid päev hiljem on nii kaitsja ise kui süüdistatav I. M.K selle õiguse kasutamisest loobunud (kd XV lk 130).

Kaitsjad on kohtus väitnud, et põhiprobleem seisneb selles, et neil ei ole võimaldatud tutvuda jälitustegevuse lubade ning nende andmise aluseks olevate materjalidega. Prokuröri määruste

kohaselt said kaitsjad tutvuda konkreetsete kaitsealustega seonduvate jälitustegevuse materjalidega, sh jälitustegevuse käigus tehtud salvestiste ning jälitustegevuse aluseks olnud

lubade ja taotlustega. Kohus on kontrollinud antud väidet ning on ilmnenud, et prokuröri

määrustega lubati kaitsjatel tutvuda jälitustegevuse käigus kogutud materjalidega ja ka jälitustegevuse aluseks olnud taotluste ja lubadega ning seda õigust

on ka reaalselt kasutatud (kd XV lk 168, määruse p VI).

Prokuratuur on keeldunud vaid tutvustamast konkreetsele menetlusosalisele teisi

süüdistatavaid puudutavaid jälitusmaterjale. Kohus on seisukohal, et antud keeldumine on põhjendatud, kuna see tooks kaasa teiste isikute privaatsusõiguse riive. Ka on süüdistatava I.

M.K kaitsja M. Leis prokuratuurile esitatud taotluses palunud eraelu puutumatuse põhimõtet arvestades eemaldada kriminaaltoimikust I. M.K vestlused tema pereliikmetega,

pereliikmete hoiuseid kajastavad jt taolised tõendid (kd XV, lk 128), seega oli oht privaatsusõiguse riiveks ka reaalne.

Kohtu hinnangul on oluline, et menetlusosalised said võimaluse tutvuda jälitustegevuse

materjalidega ja piisavalt kaitseks valmistuda. Kohtumenetluses juba enne kohtumenetlust toimus ka kõigi asjakohaste jälitustegevuse teel kogutud tõendite (salvestised, protokollid ja

asitõendid) uurimine vahetult kohtuistungil. Samuti kontrollis kohus ka jälitustegevuse

aluseks olevaid lubasid ja lubade andmise aluseks olnud materjale. Seega on kohtu

hinnangul olnud täielikult tagatud menetlusosaliste võrdne kohtlemine ning

võimaldatud on juurdepääs jälitustegevusega kogutud tõenditele ja jälitustegevuse

aluseks olevate materjalidele, seda kas vahetult või muude meetmetega, seda ka EIK poolt kohtuasjas Leas vs Eesti tehtud lahendi valguses.

Kohus refereerib järgnevalt kohtumenetluse käigus varasemalt jälitustegevusega seonduvalt

esitatud taotlusi ja kohtu poolt nende kohta varasemalt vastu võetud otsustusi. Kaitsjad on

antud jälitustegevuse temaatikat puudutanud käesolevas kriminaalasjas juba varasemalt:

124 29.03.2010.a. (kd K3, lk 67-89), kohus on sel põhjusel ka varasemalt kohtu seisukohti oma määruses põhistanud. Kohus peatub antud temaatikal taas:

Kaitsja L. Glikman esitas 05.04.2010.a. käesolevas kriminaalasjas toimunud

eelistungil taotluse seoses kriminaalasjas läbiviidud jälitustegevusega ning samuti seoses tõenditega. Kaitsja taotles jälituslubadega ja jälitustoimikutega tutvumise võimaldamist, samuti O.I mitte lahendada jälitustegevuse materjalide avaldamist enne eelneva kaitseõiguse teostamise võimaldamiseta ning mitte kasutada tõenditena KrMS § 111 alusel ja mitte avaldada toimikus olevaid jälitustegevuse materjale. Taotluses paluti ka KrMS § 110 ja § 114 EIÕK art 8, 13 ja 17 ja põhiseaduse §-dega 3, 10, 11, 13 lg 2, 14, 26, 43 ja 123 vastuolus olevaks tunnistamist,

nende käesolevas kriminaalasjas kohaldamata jätmist ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamist. Samuti esitas 05.04.2010.a. kohtule taotluse kaitsja A. Pilv, kes

taotles samuti võimalust jälitustegevuse lubade, kohtumääruste andmise aluseks olnud

uurimisasutuste taotluste ja nendega seotud dokumentidega tutvumist (kd K3, lk 104-111).

Kaitsjad A. Pilv ja M. Tälli toetasid 05.04.2010.a. kohtuistungil (kd K3, lk 116) kaitsja L. Glikmani taotlusest.

Kohus võttis nimetatud taotluste osas seisukoha juba 07.04.2010.a. määruses (kd K3, lk 126-

132), milles osundas, et jälitustoimingute näol on tegemist spetsiifiliste, tõendi kogumisele

suunatud menetlustoimingutega, mida iseloomustab eelkõige nende teostamise varjatus

jälitustoimingule allutatud isikute eest. Kindlustamaks jälitustoimingu salastatust, on

jälitusasutuste poolt jälitustoimingu käigus kogutud teave ning sellise teabe kogumise

kasutatud meetodid, taktika ning vahendid riigisaladuseks, välja arvatud teave, mille

avalikuks tulek ei kahjusta EV julgeolekut ning pole tunnistatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 8 p1 mõttes riigisaladuseks. Kohus oli valmis konkreetse jälitustoimingu osas taotluse saamisel vahetult kontrollima selle jälitustoimingu vormistatust, selle lubatavust

ning esitama tutvumisel saanud teabe pooltele. Antud seisukoht tuleneb kohtu kohustusest

jälitustoimingu seaduslikkust kontrollides tagada riigisaladuse kaitstus, millest tuleneb konkreetse jälitustoimingu materjali avaldamise keeld kohtulikul arutamisel (vt RK 3-1-1-63- 08 p 13.3).

Kuivõrd kaitsja L. Glikman esitas samalaadse taotluse riigisaladust mittesisaldavate jälitustegevuse materjalidega tutvumiseks 02.09.2010.a. toiminud (kd K4, lk 145- eelistungil 149), lahendas kohus selle 07.09.2010.a. kohtumäärusega (kd K4, lk 155-158), milles kordas

juba varasemas, 07.04.2010.a. määruses esitatud põhjendusi. Kohus toonitas, et vastava

konkreetse jälitustoimingu osas taotluse saamisel on kohus valmis vahetult kontrollima konkreetse jälitustoimingu vormistatust, selle lubatavust ning esitama tutvumisel saanud teabe

pooltele. Kohtul lasub kohustus jälitustoimingu seaduslikkust kontrollides tagada seda

puudutavate dokumentide, kui riigisaladuse kaitstus, millest tuleneb konkreetse

jälitustoimingu materjali avaldamise keeld kohtulikul arutamisel. Nimetatud seisukohtadele on asunud ka Riigikohus (vt RK 3-1-1-63-08, p 13.3).

Kaitsja A. Pilv esitas 17.01.2011.a. taotluse jälitustegevuse lubade väljastamise

kontrollimiseks konkreetsete kriteeriumite osas: kas load on antud pädeva asutuse poolt ja

selleks volitatud kohtunike poolt; kas jälituslubade väljaandmisel on järgitud seaduses

ettenähtud korda ning veendutud nende aluseks olevate taotluste põhjendatuses. Niisamuti esitas süüdistatava T. Susi kaitsja N. Saar 24.01.2011.a. taotluse jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolliks ja taotles võimalust jälitustoimingute formaalsete alustega tutvumiseks, hindamaks

jälitustoimingute enda sisuliste aluste olemasolu või nende puudumist. Kohus võttis nimetatud taotluste põhjal seisukoha 25.01.2011.a. kohtuistungi protokollis (kd K5, lk 231-

125

232). Kohus kontrollis kõigi avaldamiseks taotletud jälitusprotokollide seaduslikke aluseid, nii vormilisi kui ka sisulisi ega tuvastanud menetluslikke rikkumisi.

Kohus on asunud seisukohale, et antud juhul toimus jälitustoimingute protokollides kajastatud jälitustegevus seaduslikel alustel. Kontrollimisel leidis kinnitust, et KrMS §-des 116, 118 nimetatud jälitustoiminguteks oli võetud vastav luba eeluurimiskohtunikult, kellele oli volituse andnud kohtu esimees (kohtu esimehe käskkirjad 02.01.2006.a., 23.09.2005.a.).

Kohus aSusiseisukohale, et jälitusload olid põhjendatud, kuna altkäemaksuga ja pistisega

seonduv tegevus on oma spetsiifikalt tegevus, kus tõendite uurimine on raskendatud, kuna

isikute tegevuse salastatuse aste on suur ja kõik olulisem toimub varjatud kujul.

Tõendamiseseme kohaselt oluline tegevus, tulenevalt kuriteo spetsiifikast, seisnebki sageli kohtumistes, eelnevates kõnelustes ning ei ole võimalik tõendeid koguda muul moel ja neid fikseerida, kui jälitustegevuse läbi.

Kohus rõhutab, et vastavalt Riigikohtu poolt kujundatud seisukohale (RK 3-1-1-63-08 p-s 13.3) on kohtul kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Nimetatud kontrolli kriteeriumid on kohus

ka antud asjas jälituslubasid kontrollides täitnud. Menetluse esemeks on olnud teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust, load on

antud jälitusprotokollides märgitud isikute suhtes ja jälitusprotokollis toodud ajavahemikel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on viidatud lahendis ka leidnud, et kui kohus on kujundanud

jälitustoimiku pinnalt oma seisukoha konkreetses kriminaalasjas läbiviidud jälitustoimingu

seaduslikkuse kohta, saab kohus selle kohtulikul arutamisel siiski avaldada. Sellekohase järelduse avaldamine kohtumenetluse pooltele peab nähtuma istungiprotokollist ning vajaduse

korral ka kohtuotsusest. Antud juhul on kohus seda seisukohta avaldanud 25.01.2011.a. kohtuistungi protokollis, kui ka käesolevas kohtuotsuses, seega on igakülgselt täidetud kohtu kohustus avaldada jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimisel oma seisukoht. KrMS § 111 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõendiks, kui selle saamisel on järgitud seaduse

nõudeid. Kuivõrd kohus ei tuvastanud jälitustoimingutega teabe kogumisega seotud

rikkumisi, tuleb pidada lubatavaks kõiki kohtu poolt avaldatud jälitustegevusega kogutud tõendeid kõigi süüdistuse episoodide suhtes.

1.2. Jälitustegevuse põhiseaduslikkus

Kaitsjad on korduvalt esitanud taotlusi seoses jälitustegevuse põhiseaduslikkusega, nimetatud küsimust puudutas kaitsja L. Glikman ka oma kaitsekõnes. Oma kaitsekõnes viitas kaitsja L. Glikman taas sellele, et jälitustegevuse regulatsioon on vastuolus EIÕK ja Põhiseadusega ning O.I tunnistada KrMS § 110 ja § 114 vastuolus olevaks EIÕK artiklitega 8, 13 ja 17 ja

PS §-dega 3, 10, 11, 13 lg 2, 14, 26, 43 ja 123 ning jätta need käesolevas kriminaalasjas

kohaldamata. Samuti O.I kaitsja algatada nende KrMS sätete osas põhiseaduslikkuse

järelevalve menetlus ning mitte kasutada tõendina jälitustegevuse materjale KrMS § 111 alusel.

Kohus ei nõustu kaitsja L. Glikmani poolt kaitsekõnes esitatud arvamusega, et jälitustegevuse regulatsioon on vastuolus Põhiseadusega ning jääb sellega seonduvate taotluste osas juba oma

07.04.2010.a. määruses väljendatud seisukoha juurde. Kohus jääb seisukohale, et antud

taotlus on põhjendamatu, kuivõrd jälitustoimingute eripära tulenebki nende spetsiifilisusest,

126

varjatus on vajalik aspekt tõendite kogumisel. Seadusandja on kehtestanud garantiide süsteemi, mille keskseks osaks on KrMS §-des 116, 118, 119 loetletud põhiõigusi riivavate

jälitustoimingute lubatavus vaid KrMS § 114 sätestatud korras, eeluurimiskohtuniku

väljastatud loa alusel. Kohus on juba käesoleva kohtuotsuse eelnevas osas põhjalikult

käsitelnud jälitustegevuse sisulist lubatavust ning kontrollinud jälitustegevuse teostamise

põhjendatust. Kohus leiab, et käesoleval juhul teostatud KrMS § 114 alusel antud

jälituslubade kontroll, samuti nende lubade andmise aluseks olevate materjalide ja

jälitusmenetluse teel kogutud tõendite põhjalik kontroll kohtumenetluses on olnud piisavalt põhjalik, välistamaks kaitsja L. Glikmani poolt viidatud EIÕK ja PS sätete riivet. Kohus on

seisukohal, et puudub põhjus kaitsja poolt nimetatud jälitustegevust puudutavate sätete Põhiseaduse ja EIÕK sätetega vastuolus olevaks tunnistamiseks.

2) Kohus peab vajalikuks peatuda kaitsjate väidetel mõistliku menetlusaja ületamise kohta.

Käesolev kriminaalasi

Põhja Ringkonnaprokuratuurist

saabus Harju Maakohtusse

04.12.2009.a. Eelistung kriminaalasjas kohtuistungite ajakava planeerimiseks jt küsimuste lahendamiseks peeti 14.01.2010.a., mil anti süüdistatavad kohtu alla ning lahendati tõkendit rikkunud ja hiljem kohtumenetlusest kõrvale hoiduma asunud süüdistatava O.I suhtes

kohaldatud tõkendi muutmise küsimus. Kuna süüdistatav O.I varjas end, tema

asukoht ei olnud teada, kriminaalasjas olid süüdistatavate süüdistused põimunud ning

eraldamine mõeldamatu, ei olnud võimalik määrata järgnevaid istungiaegu. Süüdistatav

tabati 17.03.2010.a. Hispaanias, Eestisse toimetati ta 01.04.2010.a. Kõik menetlusosalised

nõustusid esimesel eelistungil sellega, et korraldada tuleb teinegi eelistung, seda täpsete kohtuistungi aegade paikapanemiseks sõltuvalt O.I tabamisest. Kohus määras selle

eelistungi toimumisajaks 07.04.2010.a., vahetult pärast süüdistatava O.I EV-i toimetamist, millisel toimunud eelistungil määrati kohtuistungi toimumise kuupäevad (kd K3, protokoll lk 119-120; määrus lk 126-132). Antud ajakavast kinnipidamine ei õnnestunud ja seda kohtust mitteolenevatel põhjustel: nii lükkus kriminaalasja arutamine edasi ja tuli leida

täiendavad istungiajad tõttu 17.01.-20.01.2011.a. (kd K5 lk 182), nii kaitsja A. P haiguse

taotlesid kaitsjad istungi edasilükkamist Eesti Advokatuuri üldkogu toimumise tõttu 06.05.2011.a

. (kd K6, lk 235). Prokuratuur esitas 29.08.2011.a. kohtule pärast tõendite

uurimise lõpetamist taotluse kohtuliku uurimise uuendamiseks ning uue süüdistuse

esitamiseks (kd K9, lk 336), eeldas kaitseõiguse milline oma süüdistuse muutuste ulatuselt tagamiseks vaieldamatult kaitsjatele ja süüdistatavatele uue ja piisava tutvumisaja tagamist,

millist asjaolu kaitsjad ise kohtuistungil ka rõhutasid, samuti pidi kohus uute täiendavate

istungiaegade määramisel uue süüdistuse esitamise järgselt võimaluste piires arvestama kaitsjate poolt märgitud hõivatusega . (vt kd K10, lk 21-22)

Ka peab kohus vajalikuks rõhutada, et kohus tegi kõik võimaliku tagamaks kiire menetlus käesolevas kriminaalasjas, seda kriminaalasjas, millises oli süüdistatavaid 15, menetlusosalisi

koos prokuröriga kokku 22, tunnistajaid kuulati üle 55, kriminaalasja keerukust ja mahtu

iseloomustab ka asjaolu, et kriminaalasja toimikuid kohtusse saabumisel oli 15, käesoleval

ajal on lisandunud 18 kohtumenetluse käigus lisandunud toimikut, seega on kokku 33 kriminaaltoimikut.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kohus pidi käesoleva menetluse raames tegema

jõupingutusi kaitsjate osavõtu tagamiseks ja selgitama kaitsjatele nende protsessuaalseid

kohustusi. Nii määrati 16.05.2011.a. kohtuistungil varasemalt kindlaks määratud istungite

ajakavva täiendavalt juurde istungi kuupäevad 06.06.-09.06.2011.a.; 13.06.-16.06.2011.a.

127

ning 29.08.-02.09.2011.a. Sellel kohtuistungil, uute istungiaegade määramisel, osales ka kaitsja A. Pilv, kes vastuväiteid paikapandud ajakavale ei esitanud. Samas esitas kaitsja A. Pilv kohtuniku puhkuse ajal ootamatult (12.07.2011.a.) taotluse selle kohta, et ta ei saa ilmuda

varasemalt tema osavõtul määratud, 30.08.2011.a. toimuvale kohtuistungile ega pea võimalikuks ka asenduskaitsja osalemist (kd K9 taotlus lk 150; elektronkiri lk 156), vaatamata

asjaolule, et varasemalt oli teda asendanud käesolevas kriminaalasjas asenduskaitsjana

advokaat R. Otsa, kes seega pidi olema kursis kriminaalasja tehioludega ja suutis kaitset tagada, misjärel kohus selgitas korduvalt A. Ple kaitsja kohustusi ja menetluslikku seisundit (kd K9, lk 155, 158, 165).

Kohus märgibki seejuures, et sellise mahuga kriminaalasjades on võimalik kohaldada vaid

nende asenduskaitsjate instituuti, kes olid varasemalt antud menetlusega tuttavad, sellel

osalenud, kuna kriminaalasja mittetundva kaitsja kaasamine oleks omakorda tinginud aja

andmise mahuka materjaliga tutvumiseks, kaitseks ettevalmistamiseks, millisel juhul oleks asenduskaitsja kaasamine menetluse kiirema kulu tagamiseks kaotanud oma mõtte.

Kohus rõhutab ka asjaolu, et tegemist on kriminaalasjaga, milline oma süüdistuse ulatuselt on

suuremahuline ja kahtlematult ka keerukas, millise ajaline ja sisuline läbivaatamine ei ole võimalik lühikese ajavahemiku jooksul (kas või ainuüksi tunnistajate suure arvu tõttu). Kohus peab tagama isikutele kohtulike uurimise järgselt ka vaidlusteks piisava ettevalmistusaja, ka aja uue täiendava süüdistusega tutvumiseks jne, et mitte riivata kaitseõigust, samuti võimaluse ja mõistlikkuse piires arvestama kaitsjate hõivatuse ja ajakavaga.

Kohus leiab, et kaitsjate etteheited mõistliku menetlusaja ületamise osas on alusetud ka tulenevalt asjaolust, et ning samuti nende poolt kohtusse kutsutud tunnistajate suur hulk. Niisamuti, kaitsjad kinnitasid 29.08.2011.a. kohtuistungil üksmeelselt, et vajavad uue süüdistusega tutvumiseks

piisavat aega (kd K9, lk 338-339). Kohus peab uue süüdistusakti esitamisele, samuti uuendatud kohtuliku uurimisele järgnenud aega mõistlikuks, kuivõrd pooled said end kurssi

viia uue süüdistusega ning seejuures menetlusosalised ette valmistada selles toodud uute

asjaolude valguses ka endapoolse kaitsetaktika. Kohus osundab siinkohal ka Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 3 p-st „b“ tulenevale nõudele,

mille kohaselt on igal süüdistataval õigus saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks.

Kohus leiab, et kaitsja L. Glikman on oma kaitsekõnes õigesti viidanud asjaolule, et kohus peab menetlustähtaja hindamisel lähtuma nii Euroopa Inimõiguste Kohtu, kui ka Riigikohtu poolt väljendatud seisukohtadest. Isiku õigus nõuda enda kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul tuleneb EIÕK art 6 p 1 esimesest lausest. Kohus nõustub ka kaitsja poolt osundatud ja

Riigikohtu poolt kohtuasjas 3-1-1-43-10 p-s 30 toodud seisukohaga selle kohta, et menetlusaja mõistlikkust tuleb EIK praktika kohaselt hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude

põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on

kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Nimetatud seisukohti on väljendanud EIK ka kohtuasjades Zimmermann ja Steiner v. Šveits (p 24), Pélissier ja Sassi v. Prantsusmaa (p 67), Kudla v. Poola (p 124). Nagu juba eelnevalt käsitletud, puudub kahtlus selles, et käesoleval

juhul on tegu keeruka kohtuasjaga, seda muuhulgas nii süüdistuse sisust ja mahust, menetlusosaliste, tunnistajate ja tõendite suurest koguarvust tulenevalt. Viidatud Riigikohtu ja

EIK praktika kohaselt tuleb arvesse võtta ka kaebaja käitumist, mida antud juhul tuleb

tähistada siiski süüdistatava käitumisega. Käesolevas kohtuasjas tingis viivituse just

128 süüdistatava O.I käitumine, mis seisnes tema poolt kohtumenetlusest pikemaajalises

kõrvalehoidumises, välismaale põgenemises. See, nagu eespool viidatud, tingis ka selle, et

kohus ei saanud koheselt kooskõlastada algset menetluskava. Asjaomaste asutuste

käitumisena saab kohus antud kohtuasjas hinnata prokuratuuri tegevust. Käesoleval juhul

esitas prokurör uue muudetud süüdistuse, millise esitas prokuratuur alles 29.08.2011.a. Tulenevalt sellest, et sedavõrd mahukas süüdistus ning selle osas seisukohtade kujundamine vajab täiendavat aega, oli vajalik ja põhjendatud pikema aja määramine ettevalmistamiseks.

Seejuures tuli lähtuda ka kohtu poolt varasemalt paika pandud teisi menetlusi puudutavast

ajakavast ning arvestada ka kaitsjate osalemist teistel kohtuistungitel. Ka tuli arvestada kaitsjate haigust (adv. A. Pilv), hõivatust jne. Hinnates menetlustähtaja pikkuse juures seda, mis on süüdistatavate jaoks kriminaalmenetluses kaalul, toob kohus välja järgnevad aspektid. Kohus on püüdnud süüdistatavatele vastu tulla nii, et kohtumenetlus segaks võimalikult vähe nende igapäevaelu, võttes arvesse siiski sujuva kohtupidamise tagamise vajadust. Kohus on võimaldanud isikutel vastavalt nende taotlustele välisriikides viibida, mida kinnitavad ka kohtutoimikutes olevad sellekohased arvukad taotlused, lubade viseeringud. Seega võib öelda,

et kohtumenetlus ei ole vähemalt isikute tegevusja liikumisvabadusele olulisi piiranguid

seadnud. Kohus leiab, et õigus tõhusale kaitsele hõlmab ka piisavat ettevalmistusaega, võimaldamaks isikul tutvuda tema vastu esitatud süüdistuse ja selle tõenditega ning seejärel

välja kujundada oma positsioon süüdistuse suhtes. Antud juhul on kohtu hinnangul võetud menetlustähtaegade juures igakülgselt arvesse nende asjaolude olulisust, mis antud kohtuasjas

süüdistatavate jaoks olulised on, ja tagatud piisav aeg kaitseks ettevalmistamiseks uues süüdistusaktis kajastatu suhtes.

Kohus on teinud kõik endast sõltuva asja kiireks ja objektiivseks, kõiki menetlusosalisi võrdsel

põhimõttel kohtleva menetluse tagamiseks. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et antud juhul on

käesolevas kriminaalasjas kinni peetud ka Riigikohtu (RK 3-1-1-3-04) poolt väljendatud

põhimõttest, mille kohaselt on menetleja kohustus astuda nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses samme kriminaalasja võimalikult kiireks lahendamiseks.

3) Kohus peab vajalikuks eraldi käsitleda ka käesolevas kriminaalasjas prokuröri poolt uue süüdistuse esitamise küsimust (esitati 29.08.2011.a.)

Kaitsjad leidsid, et prokuröri poolt uue süüdistuse esitamine kohtuliku uurimise järgselt ei ole seaduslik. Kohus on varasemalt, nii oma 31.08.2011.a., kui 07.12.2011.a. määrustes (kd K10,

lk 26-27, 61-64) võtnud juba seisukoha kohtuliku uurimise uuendamise lubatavuse osas ja

teinud seda ka KrMS uue redaktsiooni kehtivusajal (07.12.2011.a.). Kohus peab siiski vajalikuks korrata oma seisukohta antud küsimuses. Käesolevas kohtuasjas lõpetati tõendite uurimine 15.06.2011.a. kohtuistungil. Prokurör esitas 29.08.2011.a. kohtule uue süüdistusakti ning taotles 30.08.2011.a. kohtuistungil uuendada kohtulik uurimine. Prokurör põhjendas oma

taotlust sellega, et soovib esitada kohtule täiendava tõendina jälitusprotokolli, millist ei ole varem kohtule esitatud ega uuritud põhjusel, et ta ei osanud omistada sellele tähtsust. Ja seda põhjusel, et tõendi tähtSusiilmnes alles seejärel, kui süüdistatavad I. M.K-ja A.A olid esitanud kohtus oma kaitseversiooni. Terve kohtuliku uurimise ajal olid nad sellest vaikinud. Prokuröri hinnangul võis antud uus tõend oluliselt mõjustada kriminaalasja lahendamist ning

antud tõendi uurimise vajalikkus kohtus tingiks kohtuliku uurimise uuendamise vajaduse. Kohus pidas prokuröri taotlust põhjendatuks ning uuendas kohtuliku uurimise 31.08.2011.a. kohtumäärusega. Antud juhul nähtus prokuröri selgitustest, et tegemist oli tõendiga, mis on kogutud jälitustegevuse käigus küll 2008.a., kuid seda ei ole varem uuritud, kuna sellele ei

129

osatud omistada juba eelnimetatud põhjusel ja süüdistatavatest tingituna tähtsust. Kuna süüdistatavad I. M.K-ja A.A polnud tõepoolest varasemalt kogu eeluurimise ajal oma kaitseversioone avaldanud, ei saanud prokurör ka teada varasemalt antud tõendi tähendust ja tähtsust. Kohtu hinnangul süüdistatavad A.A ja I. M.K-ise oma tegevusega, mitte andes

kohtueelsel uurimisel võimalust uurimise käigus kaitseversiooni kontrollida, võtsid prokurörilt võimaluse tõendeid varem esitada. Süüdistatav I. M.K-/span> kuulati kohtus üle 13.06.- 14.06.2011.a. (kd K8 lk 159-191) ja süüdistatav A.A 06.06.2011.a. (kd K8 lk 12-29 pö).

Kohtu hinnangul tuli arvestada ka asjaolu, et tegemist on väga mahuka kriminaalasjaga,

mistõttu ei suutnud prokurör 1-2 päeva jooksul pärast süüdistatava I. M.K ülekuulamist

(13.06.-14.06.2011.a.) 15.06.2011.a. kohtuistungil veel omada informatsiooni uue tõendi

olemasolust ja tähendusest, selle leidmine eeldas mahuka materjali töötlust. Kohus on oma

sellekohase seisukoha avaldanud 31.08.2011.a. määruses (kd K10, lk 26-27), prokuröri selgitus tõendi varasema esitamise võimatusest oli kohtu hinnangul põhjendatud ning KrMS §

297 lg 2 tingimustele vastav. Kuna kohus ei saanud sel hetkel anda hinnangut antud uue tõendi osas, kuna see oli kohtus uurimata, kuid prokuröri väite kohaselt mõjustas see oluliselt

kriminaalasja lahendamist, olid täidetud ka KrMS § 302 lg 1 tingimused. Kohus pidas

vajalikuks uuendada kohtulik uurimine ning leidis, et antud staadiumis oli prokuröril

tulenevalt KrMS § 268 lg 2 õigus täiendada, muuta süüdistusi. Selleks, et süüdistatavad ja

kaitsjad saaks end muudetud süüdistusega kurssi viia, jättis kohus ka piisavalt aega neile ettevalmistamiseks, mida eeldab EIÕK art 6 lg 3 p-st „b“ tulenev nõue, mille kohaselt on igal süüdistataval õigus saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks.

Käesolevas kriminaalasjas esitas kaitsja L. Glikman kohtule 06.12.2011.a. (s.o. uue KrMS

redaktsiooni kehtivusajal) taotluse, milles kaitsja taotles tühistada Harju Maakohtu

31.08.2011.a. määrus, millega kohus uuendas kohtulikku uurimist ja võimaldas prokuröril

muuta süüdistust ja määratleda kohtuliku uurimise piirid algselt esitatud süüdistuse alusel,

samuti tagastada prokurörile täiendavalt esitatud tõend. Kaitsja hinnangul polnud kohtuliku

uurimise uuendamine lubatav. Kohus lahendas nimetatud taotluse 07.12.2011.a.

kohtumäärusega, milles kordas juba varasemalt 31.08.2011.a. määruses esitatud seisukohti

selle kohta, et prokuröri poolt esitatud uue tõendi oluliSusiilmnes alles süüdistatavate I.

M.K ja A.A kaitseversiooni ärakuulamisel kohtus ning kuna kohtueelsel uurimisel polnud võimalust uurimise käigus nende kaitseversiooni kontrollida, kuna süüdistatavad seda varem ei esitanud, polnud prokuröril võimalust ka tõendit varem esitada. Kohus leidis ka, et

kaitsja L. Glikmani poolt taotluses viidatu, nagu rikuks kohtuliku uurimise uuendamine oluliselt kaitseõigust ja ei tagaks ausa ja võistleva menetluse põhimõtete järgimist, on ekslik,

kuivõrd isikutele oli tagatud piisav aeg (31.08.-06.12.2011.a.) uue süüdistuse suhtes oma seisukohtade kujundamiseks. Kohtu hinnangul on seega täidetud ka KrMS § 268 lg-s 4 toodud nõue kohtuliku arutamise edasilükkamiseks, tutvumaks muudetud süüdistusega.

4) Kohus märgib samuti, et kohus on järginud antud kriminaalasja menetlemisel katkematu menetluse printsiipi, seda kriminaalmenetluse ajal varem (enne 01.09.2011.a.) kehtinud KrMS

redaktsioonis § 151

tähenduses ja käesoleval ajal kehtiva KrMS § 151

ja § 2681

lg 1 tähendustes.

B. JÄRELDUS SÜÜDISTATAVATELE ESITATUD SÜÜDISTUSTE KOHTA

130

Esmalt käsitleb kohus olulisimat küsimust, millest sõltub hinnang kõikide isikute tegevusele ja nimelt küsimust, kas I. M.K oli ametiisikuks KarS § 288 mõttes (jaotis B.1.). Seejärel esitab

kohus oma järeldused süüdistatavate tegevuse osas konkreetsete kuriteoepisoodide kaupa (jaotis B.2.).

B.1.

AMETIISIK

Käesolevas kriminaalasjas on üliolulise tähtsusega küsimus, kas M.K näol oli

tegemist ametiisikuga, kuna sellest asjaolust sõltub nii M.K kui kõigi teiste süüdistatavate tegevusele antav juriidiline hinnang, mistõttu peab kohus vajalikuks sellel põhjalikult peatuda.

Kõik kaitsjad on leidnud, et I. M.K näol ei olnud tegemist isikuga, kes oleks vastanud ametiisiku tunnustele, prokurör on seevastu leidnud, et tegemist oli ametiisikuga. KarS § 288 lg 1 avab ametiisiku mõiste, selgitades, et ametiisikuks karistusseadustiku eriosa tähenduses on isik, kellel on riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis ametiseisund

või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja

ülesanded.

Seega on ametiseisundi sisuks õiguspädevus, s.o volitused teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi või õiguslikke toiminguid või osaleda otsuste kujundamise protsessis (RK 3-1-1-68-05). Andmaks hinnangut, kas I. M.K näol oli tegemist ametiisikuga, tuleb esmalt

kindlaks teha, millised volitused kohaliku omavalitsuse struktuuris talle olid omistatud dokumentaalselt (ametijuhend jm) ning teisalt selgitada välja, milliseid faktilisi ülesandeid isik täitis, seega milline oli tegelikkuses tema volituste ulatus ja tegevuse sisu. Kohus ei nõustu seisukohaga, et otsustamaks küsimuse üle, kas tegemist on ametiisikuga, on

olulised üksnes dokumentaalselt fikseeritud funktsioonid, vaid oluline on ka isiku poolt

konkreetsete toimingute teostamise ulatus, sisu – see, kas isik oli faktiliselt asunud täitma ametiisiku kohustusi (RK III-1-/1-24/95; III-1/1-92/95; 3-1-1-24-01) sõltumata sellest, kas ja millise selgusega olid need eraldi välja toodud ka ametijuhendis.

Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et M.K töötas Tallinna linnasekretäri 30.11.2005 käskkirja nr XXXalusel alates 01.12.2005 Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, alates 27.04.2007 aSusita täitma Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea

TAnõuniku ülesandeid. Antud asjaolu on tõendamist leidnud Tallinna linnasekretäri

30.11.2005 käskkirjaga (kd II lk 77), M.K enda ütlustega selle kohta, samuti tunnistajate IM, MP , EM, RS , AP, AR ütlustega.

Kohtus on tõendamist leidnud kirjalike tõenditega, et Tallinna linnapea 23.04.2007 käskkirja

nr XXXalusel määrati Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAvastutusvaldkonnaks

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti struktuurüksustes linnaplaneerimise, arhitektuuri ja

ehitusjärelevalve ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti struktuuriüksustes järelevalve teostamine Tallinna linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle. Antud asjaolu

on tõendamist leidnud Tallinna linnapea 23.04.2007 käskkirjaga (kd XV lk181-183), ning samuti tunnistaja TAütlustega (kd K6 lk 81). Vastavalt Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a

käskkirjaga nr XXX(kd II lk 80) kinnitatud ametijuhendi punktile 2 (kd II lk 81) oli M.K

ametikoha, s.o abilinnapea nõuniku ametikoha eesmärk linnaplaneerimise, arhitektuuri, ehitusjärelevalve ning linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle

järelevalve teostamise valdkonda kureeriva abilinnapea nõustamine suhtlemisel pressi ja

131

avalikkusega ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes. Sama

ametijuhendi punkt 4 määratles täpsemalt M.K kui abilinnapea nõuniku teenistuskohustused ja punkt 6 tema õigused nende kohustuste täitmisel.

M.K teenistuskohustused olid vastavalt ametijuhendi punktile 4 järgmised:

4.1. abilinnapea ja tema haldusalas oleva linna ametiasutuse nõustamine pressi ja

avalikkusega suhtlemisel ning teabeloome ja -töötluse valdkonda kuuluvates küsimustes;

4.2. osalemine abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide

väljatöötamisel;

4.3. kontaktide loomine ja koostöö arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega

tegelevate organisatsioonidega;

4.4. osalemine vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös;

4.5. muude abilinnapea poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine.

M.K ametijuhendi punkti 6 kohaselt oli ta oma teenistuskohustuste täitmisel iseseisev ja tal oli õigus saada linnakantselei struktuuriüksustelt, linna ametiasutustelt ja ametiasutuste

hallatavatelt asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid ja dokumente, mis olid

vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks. Seda asjaolu tõendab Tallinna linnasekretäri 10.02.2006.a käskkiri nr XXX(kd II lk 80).

Eelkäsitletult on kohus selgitanud, kuidas oli dokumentaalselt reguleeritud M.K seisund Tallinna Linnavalitsuses. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et M.K rakendas oma teenistuskohustuste täitmisel temale antud õigusi selliselt, et ta teostas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetluses olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektide ja menetluste üle valikulist järelevalvet ja seda

eesmärgiga saavutada nende menetluste alustamine, vastuvõtmine, kehtestamine või mõni muu menetluslik otsustus. Sellise tegevuse võimaldas tema küllaltki üldsõnaline ametijuhend oma punktides 4.2, 4.3, 4.4, 4.5 ja 4.6.

Prokurör on õigesti märkinud, et käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuse

kontekstis on M.K poolt ametijuhendis märgitud teenistuskohustuste täitmine andnud talle volitused alljärgnevateks toiminguteks, mis oma olemuselt on järelevalve alane tegevus:

M.K ametijuhendi punktist 4.2. (sõnastatuna ametijuhendis - osalemine abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate programmide ja dokumentide väljatöötamisel) tulenevalt

võimaldas see teenistuskohustus osaleda M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos TLPA teenistuste/osakonna juhatajate, planeerijate ja/või teiste ametnikega, esitades nendele isikutele menetluste kohta arupärimisi,

korraldusi või juhiseid või täiendades iseseisvalt materjale vajalike faktidega. Samuti

võimaldas osaleda ametijuhendi punkti 4.2. alusel M.K abilinnapea nõunikuna abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide materjalide väljatöötamisel koos teiste Tallinna linna erinevate Ametite

esindajatega eesmärgiga saada neilt Ametitelt detailplaneeringutele ja/või ehitusprojektidele

vajalikud kooskõlastused. Sellise tegevuse käigus oli M.K abilinnapea nõunikuna

õigus korraldada TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide

projekteerijate, arhitektide, esindajate ja Tallinna linna erinevate Ametite esindajate vahel nõupidamisi, pidada detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate huvides iseseisvalt läbirääkimisi ja edastada neile materjalide paranduseks juhiseid.

132

Nendesamade loetletud ülesannete täitmine M.K poolt võimaldab tuvastada tema

õiguspädevust, nimelt on ta nende toimingute läbi teostanud talle ametijuhendiga antud

volitust osaleda otsuste kujundamise protsessis, mis toob kaasa siduvaid otsuseid kolmandatele isikutele.

Ametijuhendi punktist 4.3. (sõnastatuna ametijuhendis - kontaktide loomine ja koostöö

arendamine linnaplaneerimise ja linnaehitusega tegelevate organisatsioonidega) tulenevalt

võimaldas see teenistuskohustus M.K abilinnapea nõunikuna tegeleda abilinnapea

vastutusvaldkonda kuuluvate TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või

ehitusprojektide esindajate, nende planeeringute ja/või projektide projekteerijate ja/või

arhitektidega kontaktide loomise ja koostöö arendamisega. Sellise tegevus käigus oli M.K õigus korraldada abilinnapea nõunikuna TLPA-s menetletavate detailplaneeringute

ja/või ehitusprojektide esindajate ja TLPA esindajate vahelisi nõupidamisi, samuti

detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajate ja Tallinna linna erinevate Ametite

esindajate vahelisi nõupidamisi. Lisaks sellele vajadusel nõustada abilinnapea nõunikuna

TLPA menetluses olevate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide esindajaid Tallinnas kehtivate ehitusja linnaplaneerimisalaste määruste ja eeskirjade osas.

Ka selle ametijuhendis nimetatud teenistuskohustuse täitmisel on võimalik täheldada M.K

poolt osalust otsuste kujundamise protsessis, mis võimaldab tuvastada tema tegevuses õiguspädevust.

Ametijuhendi punktidest 4.4. ja 4.5. (sõnastatuna ametijuhendis vastavalt - osalemine

vastavate linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös; ning muude abilinnapea poolt

antud ühekordsete ülesannete täitmine) tulenevalt võimaldas see teenistuskohustus M.K

abilinnapea nõunikuna osaleda seoses abilinnapea vastutusvaldkonda kuuluvate

TLPA-s menetletavate detailplaneeringute ja/või ehitusprojektidega vastavate linnavolikogu

ja linnavalitsuse komisjonide töös, milliste ülesandeks oli konkreetsete detailplaneeringute

ja/või ehitusprojektide suhtes alustamise, vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste ja/või korralduste vastuvõtmine ja mille jaoks vajaliku eeltöö materjalide ettevalmistamisel oli ära teinud TLPA vastav osakond. Ametijuhendi punktid 4.4 ja 4.5 kirjeldavad taas M.K ametiseisundist tulenevaid

volitusi osaleda otsuste kujundamise protsessis, mis toob kaasa kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi.

Eelnimetatud ametijuhendi punktidest tulenevate ülesannete täitmisel oli M.K iseseisev, andes oma tegevusest aru üksnes abilinnapea TAale. M.K seaduslik tegevus vastavalt ametijuhendi teenistuskohustustele pidi kindlustama

TLPA-s detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetluste läbiviimise Eesti Vabariigis ja

Tallinna linnas kehtivate ehitusja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt. See eesmärk läbib kõiki süüdistuse fakte ning on ühildatud M.K ja temale

pistist andud isikute huvidega – võimalikult kiiresti jõuda menetlusotsuseni (nt detailplaneeringute algatamiseni, ehitusloa väljastamiseni jne).

Kohus nõustub prokuröri väitega, mille kohaselt M.K ametijuhend võimaldas tal vastavalt eespool toodud põhjendustel, tuginedes asjaolule, et ta on abilinnapea TAnõunik, teostada sisuliselt järelevalve ülesandeid abilinnapea TAale määratud vastutusvaldkonnas.

Planeeringute (detailplaneeringute ja ehitusprojektide) menetluse üle järelevalve teostamine I. M.K poolt on kohtus tõendamist leidnud ning kohus oma otsuses iga kuriteoepisoodi puhul eraldi käsitleb ja analüüsib antud asjaolu tõendavaid tõendeid (alajaotis B.2.).

133

Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud (iga kuriteoepisoodi juures kajastatud kohtuotsuses), et M.K esitas pidevalt TLPA töötajatele erinevate planeeringumenetluste

(detailplaneeringud, ehitusprojektid) kohta arupärimisi, korraldusi või juhiseid, esitas seisukohti, osales dokumentide väljatöötamisel, korraldas nõupidamisi, suhtles arendajate ja erinevate ametitega antud küsimustes, osales TLPA komisjonides, erinevatel nõupidamistel.

Antud asjaolu on tõendamist leidnud esmalt kohtus tunnistajatena üle kuulatud Tallinna

Linnavalitsuse ja TLPA töötajate ütlustega selle kohta, kuidas nad tajusid I. M.K

õiguslikku seisundit ning millega antud isik tööülesannete täitmisel faktiliselt tegeles. Nii

tõendavad tunnistajana üle kuulatud Tallinna abilinnapea ütlused, et I. M.K- võis TA korraldada enda juures vajadusel ka nõupidamisi (kd K6 lk 82 pöördel), samuti seda, et kui

tunnistaja ise koosolekutel viibida ei saanud, siis osales seal M.K (kd K6 lk 83). Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et I. M.K-oli kindlasti isik, kes edastas teistele töötajatele sõnumeid, kas konkreetse planeeringu näol oli tegemist „linnale tähtsa teemaga“ või mitte (kd

K6 lk 83 pöördel), samuti kinnitas tunnistaja, et ta mäletab kokkulepet, mille kohaselt I. M.K-osales ka TLPA komisjonides ja nende koosolekutel ja tunnistaja arvab, et tema eest

sellest kokkuleppest olid teadlikud ka TLPA juhtkond ja töötajad (kd K6 lk 83 pöördel).

Vastusena prokuröri küsimusele kinnitas tunnistaja, et TLPA komisjonides sai iga liige, sealhulgas I. M.K- teha märkusi, s.o avaldada oma arvamust ning tunnistaja ei ole keelanud M.K oma arvamust avaldamast (kd K6 lk 92 pöördel).

Samuti tõendavad antud asjaolu tunnistaja , kes oli TLPA-s detailplaneeringute teenistuse IM

Kesklinna osakonna juhataja, ütlused, mille kohaselt tunnistaja võttis M.K kui

abilinnapea nõunikku, kes abilinnapea soovil. M.K oli isik, kes edastas ülesandeid soovitas aeg-ajalt üht või teist objekti kiiremini menetleda (kd K6 lk 94) ja kuna I. M arvas, et

tegemist on abilinnapea sooviga, edastas ta omakorda sellekohased korraldused oma alluvatele (kd K6 lk 94 pöördel). Vahel tekkis tunnistajal küsitavusi seoses M.K käest

saadud juhistega. I. M hinnangul olid M.K korraldused administratiivset laadi, ka osales ta koosolekutel ja nõupidamistel. Juhiseid ja korraldusi saadi erinevalt, muuhulgas ka telefoni teel ning juhised menetluse kiirendamiseks ei olnud sugugi üksikud (puudutasid XXX

kinnistut, K.Z seotud objekte jne, kd K6 lk 94 pöördel). Ka vastas I. M

kohtus küsimusele, kas I. M.K nõu oli kohustuslik, et nende jaoks olid korraldused täitmiseks, kuna eeldati, et M.K edastab abilinnapea korraldusi (kd K6 lk 96 pöördel).

Tunnistaja , kes töötas alates 1997. aastast TLPA-s detailplaneeringu teenistuse Kesklinna RS

osakonna juhtivspetsialistina, ütlustest nähtub, et I. M.K- osales ka planeerimiskomisjoni istungitel (kd K6 lk 194) ning IMt sai tunnistaja korralduse eelistada üht planeeringut teisele (Xxx), samuti märgib tunnistaja, et samasisulise korralduse on ta saanud IMt seoses XXX/52 planeeringuga. Ühel korral on I. M.K-küsinud tunnistajalt aru tööülesande kohta (kd K6 lk 199). Planeerimiskomisjoni töö vastu ei ole keegi nõunikest peale I. M.K huvi tundnud (kd K6 lk 202 pöördel), I. M.K oli komisjonides sage külaline ning on olnud ka juhtumeid, kus ta avaldas arvamust (kd K6 lk 203).

Tunnistaja , kes oli alates 2005. aastast TLPA-s üldplaneeringute osakonna juhataja, andis MP

ütlusi, et ta eeldas, et I. M.K-vahendas Tallinna Linnavalituse seisukohti (kd K6 lk 128) ning TLPA komisjonides oli abilinnapea esindaja M.K (kd K6 lk 128), kellel oli samuti võimalik sõna võtta. Tunnistaja käsitles I. M.K kaasarääkimist konkreetsete planeeringute

asjaajamise juures kui signaali Tallinna Linnavalitsuse huvi olemasolust (kd K6 lk 129), samuti kinnitas tunnistaja, et M.K (kd juhtis tähelepanu konkreetsetele planeeringutele K6 lk 129). Kui mõni otsustus vajas lahendamist kõrgemal tasemel, oli I. M.K kaasatud (kd

134 K6 lk 132), samuti suhtles M.K vahetult arendajatega (kd K6 lk 132 pöördel), tunnistaja

ei välista, et I. M.K võis olla ka isiklik huvi teatud planeeringute vastu (kd K6 lk 133

pöördel). M. P tajus I. M.K seisukohti kui abilinnapea omasid (kd K6 lk 133 pöördel).

Samuti kinnitas tunnistaja, et M.K poolt koosolekutel ja isiklikel vestlustel antud arvamused planeeringute kohta olid mingis mõttes kallutavad ja võisid tehtavat menetluslikku otsustust mõjutada (kd K6 lk 133).

Tunnistaja , kes töötas alates 2005. aastast TLPA-s Lasnamäe ja Pirita linnaosa osakonna MH juhatajana, ütlustest nähtub, et I. M.K-on teinud talle tööalaseid etteheiteid (kd K6 lk 139),

samuti väitis tunnistaja, et I. M.K oli Pae pargi detailplaneeringuga seoses osakonnale palve, et nad tegeleksid teatud tingimuste muutmisega. See toimus 2008. aastal ja osakonna töötajad olid sellest häiritud (kd K6 lk 141 pöördel).

Samuti nähtub tunnistajana üle kuulatud , kes töötas TLPA juhatajana alates 2007. aasta TÕ detsembrist, ütlustest, et esmaspäeva hommikuti toimus linnapea kabinetis töökoosolek, kus

arutati erinevaid probleeme, ning seal osales ka M.K , samuti toimusid kahel päeval

nädalas istungid Tallinna Linnavalitsuses (kd K6 lk 145), millistel I. M.K-samuti osales.

Tunnistaja kirjeldas, et ei saa pidada tavaliseks olukorda, kus abilinnapea nõunik pöördub ehitusosakonna juhataja poole, et võetaks vastu ehitusprojekt (kd K6 lk 156). I. M.K peeti vahelüliks abilinnapea ja TLPA vahel (kd K6 lk 149 pöördel). Ühel korral tunnistaja mäletab juhtumit, kus tekkis Tallinna Linnavalitsuses kahtlus, kas I. M.K-esindab ikka linna huve

(kd K6 lk 150). Tallinna Linnavalitsuses on esinenud juhtumeid, kus paluti teatud planeeringuid kiiremini menetleda (kd K6 lk 147 pöördel).

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud , kes oli alates 2007. aastast Tallinna linna EM

peaarhitekt, andis ütlusi, et TLPA-s tegutses kaks ametikomisjoni – detailplaneerimise ja ehitusprojektide komisjon ning otsustus oli konsensuslik, see kujunes arutelu käigus (kd K6 lk

207, 208 pöördel) ning detailplaneeringu komisjonides osales abilinnapea esindajana ka I. M.K-(kd K6 lk 210). Tunnistaja EM käsitles teda kui abilinnapead esindavat isikut (kd K6

lk 210). I. M.K- oli isik, kes edastas abilinnapea korraldusi, seda nii suulises vormis,

telefoni teel kui muul viisil (kd K6 lk 212). Ka on olnud juhtumeid, kus informatsioon menetluse kiirendamiseks tuli nõunikult ja seetõttu kannatasid teised menetlused (kd K6 lk

213). Tunnistaja kinnitas, et I. M.K- ei olnud isik, kes oleks pidanud korraldama

detailplaneeringute algatamise või korraldamise dokumentide vastuvõttu (kd K6 lk 218 pöördel), konkreetse detailplaneeringu aeg sõltub märkuste arvust (kd K6 lk 219).

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud , kes töötas 1997. – 2010. aasta juunini Tallinna RS Linnavalitsuse ehitusjärelevalve teenistuse juhatajana, andis ütlusi, et ta ei eita, et I. M.K-span class="_ _ organiseeris tema kabinetis nõupidamisi ja kuna tunnistaja eeldas, et see oli abilinnapea käsklus, siis käitus ta selliselt, et „kästi ja tegin“ ning arvas, et I. M.K edastas abilinnapea

korraldusi (kd K6 lk 226). Tunnistaja ei eita, et I. M.K- on esitanud talle palveid seoses menetlustoimingutega, R. S ei oska selgitada, miks ta neile vastu tuli (kd K6 lk 229 pöördel).

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud , kes töötas alates 2004. aastast TLPA-s AK juhtivspetsialistina ehituslubade osakonnas, andis ütlusi selle kohta, et I. M.K-on tema poole

pöördunud erinevate ehituslubade menetlusega seoses ja uurinud, kui kiiresti need läbi vaadatakse (kd K7 lk 16). Samuti osales I. M.K-TLPA koosolekutel ning küsis lahenduste ja probleemide kohta (kd K7 lk 17). Tunnistaja ei eitanud, et ta on telefoni teel I. M.K-le erinevate projektide kohta aru andnud.

135

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud , kes töötas alates 2005. aastast Nõmme, MS Mustamäe ja K linnaosade detailplaneeringute teenistuse juhatajana, andis ütlusi, et I. M.K- esitas talle küsimusi planeeringute menetluse kohta (kd K7 lk 24, 26 pöördel, 27). Ka osales I. M.K-planeeringukomisjonide istungitel (kd K7 lk 25).

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud , kes töötas alates 2007. aasta märtsist LG detailplaneeringute teenistuse Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna juhatajana, andis ütlusi, et I. M.K-küsis detailplaneeringute kohta (kd K7 lk 35). Vahel nõudis I. M.K-ka memosid mõne detailplaneeringu kohta (kd K7 lk 36). Samuti kinnitas tunnistaja, et I. M.K palvel on toimunud osakonnas planeeringu kiirendatud läbivaatamisi ning vahel võttis I. M.K-ka

konkreetsete planeeringute kaustu enda kätte (kd K7 lk 37), samuti toimusid teatud nõupidamised I. M.K kabinetis (kd K7 lk 38).

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud , kes töötas alates 2007. aastast TLPA-s Haabersti AP ja Põhja-Tallinna osakonna detailplaneeringute spetsialistina, andis ütlusi, et I. M.K-on enda juures korraldanud nõuspidamisi seoses detailplaneeringutega ning üles näidanud huvi seoses

konkreetsete detailplaneeringutega (kd K7 lk 44), ka on I. M.K võtnud enda kätte teatud

planeeringute kaustu (kd K7 lk 44-45). Tunnistaja kinnitas, et ta võttis I. M.K kui

abilinnapea paremat kätt, s.o kui anda I. M.K-le aru, siis on tegemist kui abilinnapeale

aruandmisega. Tunnistaja ei saanud vahel aru I. M.K huvi põhjustest seoses teatud

objektidega (kd K7 lk 46 pöördel), samuti väljendas I. M.K- aeg-ajalt läbi telefoni või isiklikult pahameelt teatud küsimustega seoses.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud , kes töötas alates 2008. aastast TLPA-s AR detailplaneeringute teenistuses Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna peaspetsialistina, andis ütlusi, et I. M.K on kutsunud teda Tallinna Linnavalitsuse hoonesse enda kabinetti seoses

Jahu tänava detailplaneeringuga koosolekule, mis toimus I. M.K kabinetis, ning seal osalesid ka detailplaneeringust huvitatud osapooled (arendajad, planeerijad). Tunnistaja võttis I. M.K kui nõunikku, kes (kd K7 lk 53). korraldab asju

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud , kes töötas alates 2005. aastast TLPA AR

detailplaneeringute teenistuse direktorina, väitis, et I. M.K on osalenud ka planeeringute

komisjoni istungitel (kd K7 lk 88 pöördel) ning tunnistaja tähelepaneku kohaselt I. M.K-

pärast KKlahkumist ja T. Aasa tööleasumist hakkas aktiivsemalt tegelema planeeringutega

(kd K7 lk 90). I. M.K- oli ka isik, kes organiseeris erinevaid kohtumisi, nõupidamisi erinevates ametites ja vahel ka juhtis neid (kd K7 lk 90 pöördel). I. M.K võeti kui T. Aasa esindajat ning eeldati, et tema edastab abilinnapea mõtteid ja soove (kd K7 lk 94). Ka käis I. M.K-vahel tunnistaja juures ja tutvustas talle konkreetsete detailplaneeringute seletuskirju (kd K7 lk 97). Kuna nõupidamisi oli väga palju, ei oleks tunnistajal olnud võimalik aru saada, kui I. M.K-tegutses isiklikel eesmärkidel (kd K7 lk 99).

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud , kes oli 2005. aastast Tallinna abilinnapea, andis KK ütlusi, et tema töötamise ajal ei olnud I. M.K menetlusfunktsiooni. 2007. aasta märtsist

lahkus tunnistaja ametist. I. M.K funktsioonid fikseeriti ametijuhendis ning tunnistaja

arvab, et antud ametijuhendit pärast KKametist lahkumist ei muudetud. Tunnistaja ütluste

kohaselt oli I. M.K ülesandeks kontrollida, kuidas täidetakse nõupidamistel vastuvõetud otsuseid (kd K8 lk 11).

136

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud , kes töötas alates 2006. aastast TLPA-s RL haldusosakonna juhatajana, väitis, et I. M.K huvitasid konkreetsed planeeringud ning kui tunnistaja I. M.K juurde välja kutsuti, leidis ta, et pidi sinna minema (kd K9 lk 91).

Kohtus üle kuulatud tunnistaja , kes töötas alates 2008. aastast Tallinna Keskkonnaameti MK juhataja asetäitjana, andis ütlusi, et I. M.K-on esitanud talle küsimusi mitme planeeringu raames. Tunnistaja kinnitas tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi (kd XIII lk 115), et 2008. aastal O.I I. M.K- et nad ei oleks karmid XXX ja XXXtänava detailplaneeringut puudutavate puude likvideerimisel (kd K7 lk 102 pöördel). Ka on I. M.K esitanud teisigi

palveid erinevate detailplaneeringute ja ehitusprojektide raames (kd K7 lk 103 pöördel).

Tunnistaja võttis selliseid korraldusi kui abilinnapea korraldusi ning kuna Tallinna Keskkonnaamet allus abilinnapeale, siis ta eeldas, et need on siduvad (kd K7 lk 104 pöördel, 105 pöördel).

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud , kes töötas Tallinna Transpordiameti MS

liiklusteenistuse direktori ametikohal kuni 2010. aastani, andis ütlusi, et I. M.K- osales abilinnapea juures erinevate probleemide lahendamisel, tunnistaja ei eita, et ta on vestelnud I. M.K-ga erinevate menetlustoimingutega seoses. Tunnistaja ei oska selgitada, miks I. M.K- vahendas talle K.Z seotud probleeme (kd K7 lk 108 pöördel).

Samuti tõendavad I. M.K faktilist tegutsemist ametiisikuna erinevate telefonikõnede helisalvestised (jälitustegevusega kogutud tõendid), milliseid kohus käesolevas kohtuotsuses

edaspidiselt alajaotuses B2 põhjalikult käsitleb ja analüüsib ja millistest nähtub I. M.K

poolt järelevalve teostamine konkreetsete detailplaneeringute või ehitusprojektidega seoses,

samuti I. M.K töökabinetis toimunud koosolekud ja kohtumised, millistega seotud jälitustegevuse protokollide ja videosalvestiste sisu kohus kohtuotsuses järgnevalt alajaotuses B2 samuti analüüsib. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kohtuistungil on kohus kõik jälitusprotokollides ja

nende lisades fikseeritud kõnede helisalvestused vahetult üle kuulanud ning videosalvestised üle vaadanud ja neid uurinud ning antud tõendid vastavad tõenditele

esitatud nõuetele ja nende usaldusväärsuses puudub põhjus kahelda. Kõnede osapooled ei ole eitanud antud kõnede toimumist mitte ühegi kõne puhul, samuti ei ole nad eitanud ühegi kajastatud kohtumise toimumist.

Kohus käesolevas kohtuotsuse alljaotuses toob vaid mõned näited eelnimetatud tõenditest, kuna iga episoodi juures on eraldi välja toodud edaspidiselt, milliseid ametiisiku funktsioone I. M.K-täitis pistise saamise eesmärgil. Nii näiteks on jälitustegevuse protokollide, nende lisade ja kohtus ära kuulatud ja kontrollitud

helisalvestistega tõendamist leidnud, et 29.08.2008 kõnes P-M.K- väidab M. P (TLPA-s

üldplaneeringu osakonna juhataja), et I. M.K- on tal Endriku (EM, Tallinna palunud

peaarhitekt) juures XXX detailplaneeringut (kd XII lk 5-6), seega jagas I. M.K toetada suuniseid. Samuti 20.10.2008 kõnes M.K-O.I planeeringust rääkides edastab I. M.K-

M. P oma seejuures väljendudes järgnevalt: “mul oleks konkreetsed menetluslikud soovid, ülimalt kahju…kui…ee, sinusuguse linnaehitusliku kogemusega korüfee hakkaks rääkima

neljanurksest majast“ (kd XII lk 15), milline tegevus on samuti suuniste jagamine. Sama planeeringuga seoses nähtub jälitustegevuse protokollidest, nende lisadest ja helisalvestusest, et detailplaneeringute menetlejad annavad I. M.K-le pidevat vahetut tagasisidet menetluste

kohta. Kõnes S-M.K- 20.10.2008 ütleb M. S (TLPA-s Nõmme, Kristiine, Mustamäe

detailplaneeringute teenistuse juhataja): „XXX seoses ei ole osakonnal probleeme“ ning I. M.K-vastab: ,,…suurepärane“ (kd XII lk 16), väljendades seega oma hinnangut olukorrale. Samuti nähtub jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud helisalvestisel (kd IX lk 3-

137

10) kajastatud 16.10.2008 telefonikõnest M.K, et I. M.K otseselt mõjutab

XXXdetailplaneeringuga seoses R. S (TLPA-s ehitusjärelevalve teenistuse juhataja) menetlust kiirendama. Nii ütleb I. M.K- „…otsustaks selle asja lõpuks ära“ (kd IX lk 24).

Sarnaselt eelnevalt analüüsitud kõnedele, nähtub ka suhetest R. S, et R. S vahetult informeerib I. M.K konkreetse planeeringu käigust ning annab tagasisidet 16.10.2008 kell 10:27 kõnes

S-M.K- (kd IX lk 25). Samuti informeerib R. S I. M.K menetluse käigust vahetult 27.10.2008 kell 14:06 toimuvas kõnes (kd IX lk 41). Samuti nähtub samast jälitusprotokollist

ja selle lisast 02.10.2008 kell 14.03 toimunud kõnest M.K, et XXX ehitusprojektiga

seoses selgitab I. M.K- R. S , et seal on puudu mõned kooskõlastused, kuid ta annab korralduse, et see tuleb sellegipoolest valvelauas vastu võtta, kooskõlastused tuuakse hiljem. I. M.K-selgitab, et K.Z esindaja seisab sellega hetkel valvelauas ja R. S lubab kohe-kohe minna alla olukorda lahendama (kd IX lk 67-68) ja, nagu järgnevalt kohtuotsuses on antud episoodi juures kajastamist leidnud, sellised dokumendid ka Tallinna Linnavalitsuses sel päeval registreeriti, s.t I. M.K korraldus täideti. Antud telefonikõne näitab samuti, et I. M.K- . Asjaolu, et I. M.K-ise mõistis, et tal on korralduste andmise õigus, jagas korraldusi tõendab ka jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud helisalvestisel (kd IX lk 3-10 ja

lk 67) kajastatud 03.12.2008 kell 14.10 toimunud kõne Korts-M.K- millest nähtuvalt T.

Korts kurdab I. M.K-le, et Kentmanni planeeringu kausta ei võeta ametlikult vastu ja I.

M.K-vastab: “… Seejärel annab I. M.K- R. Sile ka kohe edastatakse see korraldus“.

vastava korralduse. Seega süüdistatav I. M.K ise mõistis oma sellekohast pädevust anda korraldusi.

Samuti iseloomustab jälitusprotokoll, selle lisa (kd IX lk 3-10) ja kohtus ära kuulatud helisalvestis I. M.K tegevust eelkomisjoni korraldamisel 22.10.2008 kell 13:21 toimunud

kõnes MP, kus I. M.K ütleb: “aga Hiltoni asja võiks vaadata ikkagi“. Kui I. M (TLPA-s

detailplaneeringute teenistuse kesklinna osakonna juhataja) väidab, et Tallinna peaarhitekt võiks sellega enne kursis olla, palub I. M.K-seda kiiresti EMtutvustada (kd IX lk 39). I. M

ütleb, et ta paneb siis antud teema päevakorda. Samuti I. M.K- I. M sama suunab planeeringuga seoses 27.10.2008 kell 09:41 toimunud kõnes, kui ta I. M menetlust kiirendama väitele selle kohta, et Hiltoni projektiga seoses on parkimiskohtade probleem, ütleb, et sellega

peaks edasi minema. Ka keskkonnaküsimuses rõhutab I. M.K oma seisukohta, et puude mahavõtmisest ei tohiks probleemi tekitada (kd IX lk 40-41). Samuti mõjutab I. M.K-I. Mt

edasi minema Kaupmehe detailplaneeringuga seoses (kd IV lk 1-5), kus 30.09.2009 kõnes M.K ütleb I. M.K-„… prooviks edasi minna selle värgiga praegu“. Sama projektiga seoses 07.10.2008 toimunud kõnes M.K tunnustab I. M.K-oma rolli, väites E. S, et

„esmaspäeva hommikune nõupidamine oli ja inimesed ka üritasid olla võimalikult

mõistlikud“ ning V.A palub, et I. M.K- toetaks sama projekti ka edaspidi

Transpordiametiga suheldes (kd IV lk 74). Samuti nähtub jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus ära kuulatud helisalvestisest (kd IV lk 1-5), et 19.11.2008 kell 11.44 kõnes M.K-

V.A I. M.K- ise kinnitab, et ta MHlt (TLPA-s detailplaneeringute teenistuse O.I Lasnamäe ja Pirita osakonna juhataja) ja avaldab oma lootust, et kui M. teha ära märkused Heinsoo need ära teeb ja I. M.K-need sisse viib, (kd IV lk 78). Seega mõistis ka asi laheneb sel juhul I. M.K-enda tegevuse mõju menetluse käigule.

Samas kõnes seoses Jahu tänava detailplaneeringuga ütleb I. M.K, et ta proovib uue arhitekti (kd IV lk 78). arvamust õiges suunas juhtida

Samuti iseloomustab I. M.K võimalust detailplaneeringute menetluse käiku mõjutada

nende menetluste üle järelevalvet teostades kõne 21.10.2008 kell11.03 M.K

(jälitusprotokoll kd IX lk 3-10, 29-30, kohtus üle kuulatud helisalvestis), millises T. Korts kurdab I. M.K-le, et detailplaneeringu menetlejal R. Sarvel võib-olla järjekord ning I.

138 M.K-vastab: „…Hilton hakkab sul, ee, liikuma, spetsiaalselt selle Hiltoni jaoks tõstsin ma küsimuse üles ja selgub, et jah, tal on järjekord, aga see järjekord on, ee, palutud, ee, selle nädala jooksul likvideerida, võtta ee, meetmed tarvitusele…“ Ka siit nähtub, et I. M.K-ka ise mõistis, et ta omab võimalust sellekohaseid . korraldusi jagada ja menetlust kiirendada

Samuti iseloomustab I. M.K aktiivset tegutsemist konkreetsete planeeringute raames jälitusprotokoll, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestis (kd IV lk 1-5), milles kajastatud

27.11.2008 kell 10.11 toimunud kõnes M.K I. M.K vestleb konkreetse detailplaneeringu arhitektiga ja edastab talle konkreetsed ülesanded ja juhised, kuidas toimida (kd IV lk 81). Asjaolu, et I. M.K ise korraldas kabinetis nõupidamisi planeeringute teemal ja neid ka juhtis, tuleneb mitmetest kohtuotsuses edaspidiselt kajastatud jälitusprotokollidest ja nende lisadest, milliste videosalvestisi on kohus istungil vahetult vaadanud ja kontrollinud ja kohtuotsuse alajaotuses B1 ka detailselt kajastanud. Süüdistatav I. M.K-ise kohtumistel tema kabinetis konkreetsete planeeringute raames kajastas tema poolt menetluse järelevalve teostamisel teostatud toiminguid. Nii näiteks ilmneb jälitusprotokollist ja selle lisast (kd XII lk 1-4), et 17.11.2008 kohtumisel A. R I. M.K-kinnitab, et seoses ühe ehitusprojektiga on ta

kokku leppinud Mariga (M. S), et see asi saadetakse talle koju ja ta töötab sellega edasi,

kohtumisel T. Kortsuga väidab I. M.K- et ta ise vahetult teostab vajalikud kõned

mõjutamaks Pirita Halduskogu ühe detailplaneeringu raames (kd IX lk 74 lõpus), samuti lubab ta ise kontakteeruda T. Kortsu huvides Tallinna Transpordiametiga (kd IX lk 77) jne.

Ka nähtub I. M.K menetlusliku järelevalve ulatus käesolevas kohtuotsuses käsitletud juhtumitest, kus I. M.K

omas võimalust vahetada konkreetseid planeeringute menetlejaid

(näiteks J. Sibul), mis nähtub jälitusprotokollides kajastatust ja kohtus vaadeldud helija

videosalvestistest (kõnes I. M.K väide selle kohta, et ta annab antud dokumentatsiooni haljastusest „teisele daamile“ (kd XII lk 62). Samuti nähtub jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus vaadatud videosalvestisest (kd IX lk 3-10, lk 75), et I. M.K kabinetis 22.11.2008 kell 13.34 toimunud vestluses I. M.K-märgib, et kuna XXXhaljastusküsimustes ei saadud

rahuldavat tulemust, laskis I. M.K-vahetada menetlejaid. Nii ütleb ta: „… Masti lasin tal

käest ära võtta“ (kd IX lk 75), samuti on I. M.K- jaganud teistele isikutele korraldusi menetleja vahetamiseks (kd IX lk 47). Samuti jälitustegevuse protokollist, selle lisast ja kohtus vaadatud videosalvestisest (kd IV lk 1-5) ilmneb, et kabinetivestluses V.A-ga räägib

I. M.K- ka sellest, et ta sai vahepeal M. K „joone peale“, aga paraku on nüüd antud ametisse asunud uus ametnik, kes talitab omapäi ning I. M.K-kinnitab E. S, et ta püüab M.

K taas juhendada õigele rajale (kd IV lk 12). Jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus ära vaadatud videosalvestisest ilmneb, et kabinetivestluses V.A-ga märgib I. M.K- et kuna see sama eelmainitud ametnik (K ) on ebasobiv, üritatakse ta paigutada ametikohale, mis ei

tegeleks enam planeeringutega (kd IV lk 36). Samuti jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtu

poolt üle kuulatud helisalvestisel 19.08.2008.a. kõnes Susi-M.K, väidab I. M.K, et menetlus jäi takerduma ja ta „…kuna B ei olnud eile õhtul… ma lasin ta ümber suunata Branti asetäitjale.“ (kd VII lk 16). Seega nähtub tõenditest ka asjaolu, et I. M.K-suutis mõjutada ka konkreetsete menetlejate valikut, seega mõjutada menetlustulemust ja ta ise oli teadlik oma sellisest pädevusest, sellest teistele rääkides, seda kasutades.

Eeltoodud tõendid olid vaid üksikuteks näideteks I. M.K poolt tema faktiliste ülesannete ulatusest ja tegutsemisest Tallinna Linnavalitsuses. Konkreetsete süüdistusepisoodide raames analüüsib kohus edaspidiselt täiendavalt iga episoodi juures eraldi I. M.K rolli ja seostab

seda iga episoodi raames konkreetsete tõenditega (alajaotuses B1), millises on põhjalikult

põhistatud, et I. M.K- täitis Tallinna Linnavalitsuses ametiisiku funktsioone ja tema

139

tegevusele ametiisikuna on süüdistusaktis antud õige juriidiline hinnang. Eeltoodud

tunnistajate ütluste analüüsist nähtub samuti, et I. M.K peeti TAkäepikenduseks ning eeldati, et tema korraldused on võrdsed T. Aasa korraldustega.

I. M.K ametijuhendi punkt 6 andis I. M.K-le õiguse oma teenistuskohustuse täitmiseks

olla iseseisev ning selle iseseisvuse raames tegutseski I. M.K- ametiisikuna teostades sisuliselt järelevalve ülesandeid abilinnapea TA määratud vastutusvaldkonnas.

Kaitsja L. Glikman on oma kaitsekõnes rõhutanud, et järelevalve ei saa olla menetluse üle, vaid peab olema konkreetsete isikute üle.

Kohus selgitab, et I. M.K-span class="_ _0">, teostades järelevalvet menetluste üle, faktiliselt teosta

järelevalvet menetluse läbiviijate üle, kuna termin „menetlus“ tähendabki toimingut,

menetlemine aga seda, et antud toiminguga tegelevad teatud inimesed ehk menetlejad. I. M.K- nagu tuleneb kohtus uuritud tõenditest, päris aru, jagas korraldusi, andis suuniseid, korraldas nõupidamisi konkreetsete menetlustega seoses ja tunnistajad IM, MP, EM, RS, AP,

AR, MK kinnitasid, et I. M.K korraldusi peeti siduvateks, kuna eeldati, et need on abilinnapea korraldused.

Kaitsjad on heitnud ette, et süüdistus on ebakonkreetne ametiisiku funktsiooni lahtiseletatuse osas. Kohus ei saa sellega nõustuda, kuna süüdistusaktis on konkreetselt igas episoodis välja

toodud I. M.K kui ametiisiku tegevus planeeringute üle järelevalve teostamisel ja seda terminit on piisavalt sisustatud. Asjaolu, et tunnistajad vastasid eitavalt kaitsjate küsimustele, kas I. M.K-omas alluvaid ning kas ta võis korraldusi jagada, ei oma antud asjas määravat tähtsust, kuna kõik tunnistajad on selgitanud, milles faktiliselt seisnes I. M.K tegevus ja

kuidas nad seda tajusid. I. M.K tegevusele tuleb anda hinnang mitte üksnes talle

dokumentaalselt omistatud ja sõnaselgelt välja kirjutatud ülesannete põhjal, vaid tema faktilisest tegevusest lähtudes.

Asjaolu, et I. M.K puudus kirjalikult fikseeritud õigus teha ettekirjutusi või kohaldada

sanktsioone, ei oma tähtsust, kuna käesoleva kriminaalasja raames leidis tõendamist, et I. M.K korraldusi ja juhiseid Tallinna Linnavalitsuses ja selle struktuuriüksustes järgiti. Ka

heidab kaitsja L. Glikman ette asjaolu, et süüdistusaktis kasutatakse terminit „valikuline

järelevalve“. Kuna käesolevas kriminaalasjas leidis tõendamist, et I. M.K- huvitus vaid

teatud planeeringutest, mille osas ta aktiivsusest üles näitas, oligi tema sekkumine ja

järelevalve valikuline. I. M.K ametijuhend oli väga üldsõnaline ja prokurör oma süüdistuskõnes on väljendanudki oma seisukohta selle kohta, et antud ametijuhend võimaldas

I. M.K tegelikult teostada järelevalve ülesandeid T. Aasa vastutusvaldkonnas ja ametijuhendi üldsõnalisuse tõttu ei saa ka väita, et I. M.K oleks väljunud antud ülesannete piiridest.

Samuti peab kohus vajalikuks märkida asjaolu, et kaitsjad, põhistades, et I. M.K näol ei

olnud tegemist ametiisikuga, märkisid muuhulgas, et I. M.K puudus hääleõigus TLPA

komisjonides. Antud asjaolu ei oma tähtsust, kuna tunnistaja EM (Tallinna peaarhitekt)

selgitas, et kõik otsused võeti vastu konsensuslikult, ühise arutelu tulemusena, ning tunnistajad IM, MP, AK ja AR mäletasid asjaolu, et I. M.K-on koosolekutel oma arvamust avaldanud.

140

Kaitsjad on rõhutanud ka asjaolu, et I. M.K tegevust ei saa käsitleda järelevalvena põhjusel, et ta ei käskinud, vaid O.I, küsis jne. Kohus märgib, et iga inimese puhul on erinev tema suhtlusmaneer, sealhulgas maneer anda korraldusi. See sõltub isikuomadustest, iseloomust jne. Paljud tunnistajad on rõhutanud, et I. M.K-oli väga hea suhtleja. Ilmselgelt saab korraldusi anda ka palve ja nõuande vormis, kui selle palve ja nõuande saajale on selge, et kõnealust palvet ja korraldust peaks järgima. Tunnistajad rõhutasid, et I. M.K võeti kui abilinnapea käepikendust ning abilinnapea korraldused olid täitmiseks. Asjaolu, et I. M.K- ei kasutanud jõulisi väljendeid, ei oma tähtsust. Kaitsjad märkisid ka, et tunnistajad (Tallinna Linnavalitsuse ametnikud) vastates kaitsjatele,

ei kinnitanud otsesõnu, et I. M.K- oli ametiisik. Ametiisiku mõiste sisustamine ja selle

sidumine konkreetse isikuga on hinnanguline ja tunnistaja arvamuse mõistmiseks tuleb analüüsida nende poolt antud ütlusi tervikuna, mida kohus on ka teinud.

KarS § 288 lg 1 (ametiisik) ja KarS § 297 (pistise andmine) põhiseadusevastasusega seonduvad küsimused.

Kaitsja L. Glikman avaldas oma kaitsekõnes seisukohta, et KarS § 288 lg 1 (ametiisik) ja §

297 (pistise andmine) on põhiseadusevastased määratlematuse, õiguskindluse puudumise ja mitteettenähtavuse tõttu, mistõttu tuleks neid asjassepuutumatuse korral mitte kohaldada ning

algatada nende osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kaitsja hinnangul ei ole KarS

288 selge ega ettenähtav, kuna ei kirjuta lahti haldusega järelevalvefunktsiooni, mistõttu

tavaline mõistlik isik ei pruugi aru saada, kas ta suhtleb ametiisiku või tehnilise töötajaga.

Kohus on eespool juba põhjalikult analüüsinud ametiisiku mõiste sisu ning pistise andmise

koosseisupärasust. Kohus leiab, et kaitsja väited selle kohta, et KarS § 288 lg 1 ja § 297 oleksid põhiseadusevastased määratlematuse, õiguskindluse puudumise ja mitteettenähtavuse

tõttu ei ole asjakohased. Kohus on seisukohal, et KarS § 288 lg-s 1 toodud haldamis-,

järelevalvevõi juhtimisülesannete või varaliste väärtuste liikumist korraldavate või

võimuesindaja ülesannete määratlemine saab toimuda konkreetse isiku puhul konkreetsete faktiliste asjaolude pinnalt. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu võimalik nimetatud mõistete legaaldefinitsioone ka ammendavalt KarS-s loetleda – nende sisu sõltub konkreetse kaasuse asjaoludest. Loomulikult peab kohus PS § 3 ja § 146 kohaselt lähtuma legaliteedi ning PS § 4 kohaselt võimude lahususe põhimõtetest ning saab kohaldada üksnes avaldatud seadusi ning ei saa ise luua uusi norme või kriminaalvastutuse aluseid, kuid kohus ei nõustu aga kaitsja

seisukohaga selle kohta, et kohtul puudub igasugune tõlgendusruum ning KarS sätete sisustamise võimalus. Kohtul lasub õigusemõistjana kohustus hinnata seda, kas isik ja tema käitumine vastavad teatavatele KarS-s toodud süüteotunnustele. Selline hindamiskohustus sisaldab juba iseeneses vajadust kontrollida ja tõlgendada normis esitatud tunnuste vastavust

faktilistele asjaoludele. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et alused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks puuduvad.

B.2.

Käesoleva kriminaalasja süüdistusakti ülesehituslik eripära seisneb selles, et kirjeldades

episoodide kaupa pistise võtja (I. M.K) ja pistise andjate tegevust, on mõlemapoolselt süüdistustes kajastatud pistise võtja I. M.K tegevust, kuna sellega sisustatakse ka pistise

141 andjate süüdistuses vahetult need toimingud, mida ametisikuna I. M.K-span class="_ _0"> pistise eest to pani (I. M.K kui ametiisiku konkreetse tegevuse fikseerimine) pistise andja huvides. Kohus oma otsuse ülesehituses järgib sama struktuuri ja esitab järeldused episoodide kaupa, analüüsides paralleelselt konkreetses episoodis nii pistise võtja kui pistise andja tegevust.

I M.K süüdistus seonduvalt süüdistuse punktiga 9.1.1, A.A süüdistus

seonduvalt süüdistusakti punktiga 9.2 ja Tallinna Farmaatsiatehase ASi süüdistus

seonduvalt süüdistusakti punktiga 9.3 (seoses teemaplaneeringuga nr XXX ja detailplaneeringuga nr XXX).

Käesoleva kriminaalasja raames on süüdistus esitatud A.A-le kui füüsilise isikule ning

samuti Tallinna Farmaatsiatehase AS-ile (A.A isikus) selles, et nad on andnud

perioodil 29.08.2007-09.01.2008 Tallinna Linnvalitsuse abilinnapea nõunik I. M.K-le

vastutasuna TLPA-s „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ teemaplaneeringu nr XXX ning XXXja XXX tänavate ning raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu nr XXX menetluste üle

ajavahemikul 2008. aasta jaanuar kuni 04.12.2008 järelevalve teostamise eest pistisena 5 turismireise korraldava ettevõtte HTOÜ kinkekaarti koguväärtusega 25 000 krooni.

Samuti on esitatud süüdistus M.K-le , et tema Tallinna abilinnapea nõunikuna

29.08.2007 kuni 09.01.2008 on saanud Tallinna Farmaatsiatehase AS-i juhatuse ainuliikme A.A käest pistisena eelnimetatud 5 kinkekaarti vastutasuna ajavahemikul 2008. aasta jaanuar kuni 04.12.2008 TLPA-s „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ teemaplaneeringu nr

XXX ning XXXja XXX tänavate ning raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu nr XXX menetluste üle ajavahemikul 2008. aasta jaanuar kuni 04.12.2008 järelevalve teostamise eest.

Antud teemaplaneeringu ja detailplaneeringu raames süüdistatakse I. M.K kui ametiisikut selles, et ta pistise eest teemaplaneeringu ja detailplaneeringu üle järelevalvet teostades pani toime järgmised toimingud:

- küsis 2008.a. algusest alates korduvalt aru arengute kohta

teemaplaneeringu nr XXX

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi ka TLPA) Üldplaneeringute osakonna

juhatajalt MP, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 22.10.2007.a TLPA juhataja käskkirjaga nr XXX) on planeeringute osakonna töö

juhtimine, eesmärgiga viia planeeringu materjal ilma asjaajamise tõrgeteta Tallinna Linnavolikogu istungile vastuvõtmise otsustamiseks. Tallinna Linnavolikogu otsusega nr.69 17.04.2008.a. võetigi vastu; teemaplaneering nr XXX

- teostas 2008.a. II pooles järelevalvet haakuva

teemaplaneeringuga nr XXX

detailplaneeringu nr XXX üle, pärides 10.10.2008.a. TLPA detailplaneeringute

Mustamäe, Kristiine ja Nõmme osakonna juhataja MSkäest, kelle peamisteks

tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 31.01.2005.a TLPA juhataja

käskkirjaga nr XXX) on Mustamäe, K ja Nõmme linnaplaneerimisalase tegevuse

edendamine ning detailplaneeringute teenistuse Mustamäe, K ja Nõmme osakonna juhtimine, aru selle planeeringu sisuliste, vormiliste ja tähtaegu puudutavate detailide kohta eesmärgiga saavutada planeeringu saatmine Tallinna Linnavalitsuse istungile;

- päris 17.11.2008.a. TLPA detailplaneeringute teenistuse direktorilt AR, kelle

peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendi (kinnitatud 21.03.2006.a. TLPA

juhataja käskkirjaga nr XXX) on Tallinna linnaplaneerimisalase tegevuse

142

korraldamises osalemine ning detailplaneeringute teenistuse töö juhtimine, aru

detailplaneeringu nr XXX materjalide TLPA-st K Linnaosa Halduskogule kooskõlastamiseks saatmise kohta ja korraldas K linnaosavanema asetäitja R.D kaasabil kooskõlastuse saamist;

- teostas järelevalvet menetluse läbiviimise üle TLPA-s

detailplaneeringu nr XXX

kogudes menetluse hetkeseisu üle informatsiooni nii TLPA registrite kui ka projekteerija ALvahendusel.

Kohus on tuvastanud eelnimetatud süüdistustega seonduvalt järgneva:

Kohtus leidis tõendamist, et antud süüdistustes nimetatud kõrghoonete paiknemise

teemaplaneering (nr XXX) hõlmas ka XXXkõrghoonete piirkonda, sealhulgas kinnistut

XXX. XXXja XXX tänava detailplaneering nr XXX hõlmas samuti kinnistut XXX, seda

asjaolu tõendavad dokumentaalsed tõendid: kinnistusraamatu väljatrükk (kd III lk 27), planeeringute kaustade väljavõtted (kd III lk 28-51), Tallinna planeeringute registri väljatrükk (kd III lk 22-24), XXXja XXX tänava vahelise kvartali detailplaneering (kd III lk 25-26).

Tulenevalt kinnistusraamatu väljavõttest (kd III lk 27) oli süüdistuses fikseeritud perioodil XXX asuva kinnistu omanik Tallinna Farmaatsiatehase AS.

Kohtus leidis tõendamist, et eelnimetatud teemaplaneeringu ja detailplaneeringu menetlus Tallinna Linnavalitsuses oli problemaatiline, milline asjaolu nähtub nii kirjalikest tõenditest

kui ka tunnistajate ütlustest. Tulenevalt 23.10.2007 arvamusest (kd III lk 32-35) ei ole

Tallinna LinnavalitSusivõtnud menetlusse detailplaneeringute taotlusi ning toob välja

probleemid ja puudused, mida palub nii Tallinna Farmaatsiatehase AS-il kui ka

arhitektuuribürool kõrvaldada. Samuti näitab detailplaneeringu problemaatilisust K Linnaosavalitsuse arvamus (kd III lk 37), milles väljendatakse linnaosavalitsuse seisukohta K linnaosas kõrghoonete mittesobivuse kohta ning vastav linnaosavalitsuse otsuse(kd III lk 38) on samasisuline.

Samuti näitavad detailplaneeringu problemaatilisust ning diskussiooni lubatud hoonete kõrguste osas kohaliku linnaosavalitsuse koostatud vastavad dokumendid (kd III lk 39-44) ja lennuameti sekkumised (kd III lk 45), samuti Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti sekkumised (kd III lk 46).

Asjaolu, et käeolev detailplaneering oli Tallinna Linnavalitsuses problemaatiline, nähtus ka kohtus tunnistajate poolt antud ütlustest: nii kinnitas tunnistaja kohtus (kd K7 lk 62), et RM kõnealuse planeeringu menetlusel esines probleeme ja erimeelsusi (kd K 7 lk 64 pöördel ja 65) (vt kd XIII lk 208 - varem avaldatud ütlused). Samuti tunnistaja andis kohtus ütlusi TR (kd K6 lk 71), et ta töötas planeerimisbüroos Dialoog ja tegeles XXX detailplaneeringuga,

mille kaudu suhtles ka A.A-ga . Tunnistaja sõnade kohaselt võttis detailplaneeringu

menetlus pikalt aega ja tegemist oli keerulise küsimusega (kd K6 lk 72 pöördel), samuti muudeti teemaplaneeringut jooksvalt ning probleeme oli ka kinnistu naabritega. 2008. aastal anti tunnistaja tööandjale teada, et eskiisi koostamise osas sõlmitud leping lõpetatakse ning selgitusi selle kohta ei antud (kd K6 lk 74). Samuti tunnistaja andis kohtus ütlusi, et ta MP

töötas TLPA üldplaneeringute osakonna juhatajana, ning kinnitas, et mäletab, et Tallinna

kõrghoonete varasemale teemaplaneeringule liideti Tallinna Farmaatsiatehase AS-i

kõrghoonete piirkond. Kõnealuse liitmise tõttu saadeti kõrghoonete teemaplaneering

linnavalitsuse istungilt tagasi, kuna väljendati seisukohta, et kui Tallinna Farmaatsiatehase AS-i ala sinna juurde ei lülitata, siis teemaplaneering edasi ei liigu (kd K6 lk 180). Samuti

tunnistaja andis kohtus ütlusi, et ta töötab arhitektuuribüroos RAAM ning ta oli seotud AL

143

Tallinna Farmaatsiatehase AS-i ning A.A-ga , kuna tunnistaja büroo koostas neile detailplaneeringut XXX kinnistu kohta (kd K6 lk 57). Detailplaneering oli problemaatiline.

Samuti Tunnistaja andis kohtuistungil ütlusi, et XXXja XXX tänava planeeringu TA probleemid tulenesid sellest, et see arenguala taheti kujundada K linnaosa uue keskusena ning

võimaldada kõrghooneid piirkonnas, kus need ei sega vanalinna, seoses sellega oli

kokkupuuteid ka Tallinna Farmaatsiatehase AS-i esindajaga ning suuremaid vaidlusi, probleeme ei saa välistada (kd K6 lk 84 ja 84 pöördel). Samuti tunnistaja andis kohtus MK ütlusi, et ta on suhelnud I. M.K-ga XXXja XXX tänava kvartaliga seoses ning probleeme

võis olla haljastusala küsimustes (kd K7 lk 102 ja 102 pöördel) (vt XIII lk 115). Samuti

tunnistaja andis ütlusi, et Tallinna Farmaatsiatehase AS-iga on seotud kõrghoonete EM

paiknemise küsimus, kuna XXXja XXX ala liideti kõnealuse teemaplaneeringuga hiljem.

Liitmise puhul võis korraldus tulla Tallinna abilinnapealt, kuna tegemist sellise kaliibriga küsimusega (kd K6 lk 214). Samuti tunnistaja andis ütlusi, et XXXja XXX tänava TÕ planeering kaasati kõrghoonete teemaplaneeringusse, kuna linnapea soovis, et see kaasataks, kuigi ei selgitatud, miks selline vajadus tekkis (kd K6 lk 146 pöördel, 147).

Kohtus leidis tõendamist, et eelkäsitletud problemaatilise planeerimismenetluse üle

aSusijärelevalvet teostama I. M.K- kes pani toime erinevad toimingud järelevalve teostamisel. Süüdistatavad A.A ja I. M.K-kohtus küll ei eitanud oma seotust antud detailplaneeringu menetlusega, kuid mõlemad väitsid, et selline tegevus oli vaid põgus ning see ei olnud mingil moel seotud pistise andmisega, sellega nõustumisega ega selle võtmisega.

Nii väitis kohtus, et ta on I. M.K-ga kohtunud vaid kahel korral süüdistatav A.A töönõupidamistel, kus arhitektid tutvustasid TLPA-s süüdistusega seotud detailplaneeringut.

Detailplaneeringu asukohaga XXX algatamise idee tekkis juba 2006. aastal, sellega

tegelevaid arhitektuuribüroosid vahetati ning 2008. aastal sõlmiti leping RAAM Arhitektid OÜ-ga (kd K8 lk 16 pöördel). Süüdistusega seotud kinkekaardid osteti A.A korraldusel Tallinna Farmaatsiatehase AS-i poolt kogumaksumusega 25 000 krooni ning need kinkis A.A käesolevaks hetkeks surnud professor Mart K, kes oli tema äripartner, kinkimine toimus 2007. aasta sügisel Tartus (kd K8 lk 28 pöördel).

Süüdistatav M.K väitis kohtus samuti, et A.A ei ole kunagi I. M.K juures

käinud, võimalik, et I. M.K on osalenud Tallinna Farmaatsiatehase AS-ga seotud nõupidamistel, kuid I. M.K mäletab seda ähmaselt (kd K8 lk 162 ja 162 pöördel). A.A ei

ole kunagi andnud talle kinkekaarte. Kinkekaardid, mis on nimetatud süüdistuses, on talle andnud üks variautor, kuid ta keeldub nimetamast selle isiku nime.

Kohus ei pea usaldusväärseteks süüdistatavate A.A ega I. M.K ütlusi neile esitatud

süüdistuste kohta. Süüdistatavate ütlused ei riimu teiste kriminaalasjas kogutud, omavahel sisulises kooskõlas olevate ja usaldusväärsete tõenditega, ka on süüdistavate ütlused eluliselt mitteusutavad ning kohus ei arvesta neid tõendina.

Kohtus leidis eelanalüüsitult tõendamist, et antud detailplaneeringu menetlemine Tallinna

Linnavalitsuses oli problemaatiline ning kohtus on tõendamist leidnud, et I. M.K aSusivahetult teostama järelevalvet antud detailplaneeringu menetluse üle ning selline tegevus oli seotud pistisega.

Käesoleva kriminaalasja raames on vaadeldud I. M.K töökabinetist läbiotsimisel leitud

kalendermärkmikke, millest nähtub, et I. M.K- on stabiilselt kirjutanud kalendermärkmikesse märkmeid detailplaneeringute kohta, millega ta on tegelenud. Sealt

144

nähtub, et ta on tegelenud ka Tallinna Farmaatsiatehase AS-iga seotud detailplaneeringuga

(20.10-21.10.2008 märge „teemaplaneering Farmaatsia“, kd I lk 97-101, lk 101 11. rida,

samuti 30.08.2007 märkmed „Farmaatsiatehas 224“ ja „Farmaatsiatehas – Aas“ ning

05.11.2007 „A.A. Farmaatsia“), seega ei saa I. M.K puutumust antud planeeringuga põgusaks pidada.

Kuna I. M.K kalendermärkmikusse on märgitud vahetult antud detailplaneeringu juurde A.A

nimi, oli antud detailplaneeringu käsitlus seotud I. M.K jaoks vahetult A.A

isikuga. Süüdistatav I. M.K aktiivSusiantud detailplaneeringu raames nähtub ka

jälitustegevuse käigus kogutud ja kohtuotsuses järgnevalt analüüsitud tõenditest

(jälitusprotokollid, nende lisad, kohtus ära kuulatud helisalvestised ja vaadatud

videosalvestised), mida kohus iga I. M.K tegevust iseloomustavas osas antud detailplaneeringu puhul edaspidiselt käsitleb.

Kohtus leidis tõendamist süüdistusaktis fikseeritud I. M.K tegevus antud teemaplaneeringu

nr XXX ja detailplaneeringuga nr XXX menetluse üle järelevalve teostamises ja selle eest

vastutasuna kinkekaartide saamisega nõustumises ja saamises ning A.A ja Tallinna

Farmaatsiatehase AS-i süü antud kinkekaartide andmises I. M.K-le vastutasuna antud järelevalve teostamise eest.

Järgnevalt analüüsib kohus tõendeid, mis seonduvad I. M.K järelevalvealase tegevusega antud detailplaneeringuga nr XXX ja teemaplaneeringuga XXX seoses.

Kohtus leidis tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et tema:

- küsis 2008.a. algusest alates korduvalt aru arengute kohta

teemaplaneeringu nr XXX

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi ka TLPA) üldplaneeringute osakonna

juhatajalt MP, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 22.10.2007.a TLPA juhataja käskkirjaga nr XXX) on planeeringute osakonna töö

juhtimine, eesmärgiga viia planeeringu materjal ilma asjaajamise tõrgeteta Tallinna Linnavolikogu istungile vastuvõtmise otsustamiseks. Tallinna Linnavolikogu otsusega nr.69 17.04.2008.a. võetigi vastu. teemaplaneering nr XXX

Antud asjaolu on tõendamist leidnud lisaks kohtus avaldatud vaatlusprotokollile ja selle lisadele (kd I lk 97-104) kohtus vaadeldud kalendermärkmike kohta (kd I lk 101 11. rida, lk 103 18., 20., 21., 24., 25. rida) ka kohtus tunnistajana üle kuulatud M. Pi ütlustega selle kohta,

et süüdistusega seotud asjaperioodil oli ta TLPA üldplaneeringute osakonna juhataja, I.

M.K- oli abilinnapea nõunik, kes võis ka konkreetsete planeeringute raames arvamust avaldada, sõna võtta ning tema arvamust käsitleti kui signaali (kd K6 lk 129). Tallinna Farmaatsiatehase AS-iga seotud teemaplaneeringutega seoses tekkisid tõrked (kd K6 lk 130)

ning linnavalitSusiesitas suuliselt selge seisukoha, et antud teemaplaneeringu juurde on vajalik liita veel üks ala. Tunnistaja M. P selgitas ka seda, et I. M.K arvamused kallutasid

kindlasti mingis mõttes menetluslikke otsustusi (kd K6 lk 133). Tunnistaja M. P ei eita vestlusi I. M.K-ga antud planeeringute teemal. I. M.K järelevalvealane tegevus M. Piga seotud kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud ka 29.09.2011 jälitustegevuse protokolli, selle lisa (kd K10 lk 1-4) ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega, mille kohaselt 22.09.2008 kell

14.33 toimunud kõnes M.K märgib I. M.K- seonduvalt kõrghoonete

teemaplaneeringuga, et nad on sel teemal hommikul rääkinud ning M. P selgitab talle hetkeseisu ning I. M.K-uurib, millal see avalikul arutelul välja kuulutatakse (kd K10 lk 2). Samuti huvitub ta samast planeeringust oma 13.11.2008 kell 12.06 kõnes M. Pile (kd K10 lk 1-4).

145

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et ta teostas

2008.a. II pooles järelevalvet

haakuva teemaplaneeringuga nr XXX

detailplaneeringu nr XXX üle, pärides 10.10.2008.a. TLPA detailplaneeringute

Mustamäe, Kristiine ja Nõmme osakonna juhataja MSkäest, kelle peamisteks

tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 31.01.2005.a TLPA juhataja

käskkirjaga nr XXX) on Mustamäe, Kristiine ja Nõmme linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning detailplaneeringute teenistuse Mustamäe, K ja Nõmme osakonna juhtimine, aru selle planeeringu sisuliste, vormiliste ja tähtaegu puudutavate

detailide kohta eesmärgiga saavutada planeeringu saatmine Tallinna Linnavalitsuse istungile.

Antud tegevus on tõendamist leidnud kohtus üle kuulatud tunnistaja MSütlustega, kes oli

süüdistuses fikseeritud ajal TLPA Nõmme ja Kristiine linnaosade detailplaneeringute teenistuse juhataja ning I. M.K esitas talle sageli küsimusi planeeringute kohta. I. M.K- osales ka planeeringute komisjonis (kd K7 lk 23 ja 23 pöördel). Tunnistaja mäletab XXXja XXX tänavaga seotud teemaja detailplaneeringu menetlust, seda, et kõrghoonete ala lisati teemaplaneeringusse hiljem ning eelnõu oli vaja operatiivselt valmis teha (kd K7 lk 26). Kes

selleks korralduse andis, tunnistaja ei mäleta. Samuti on antud asjaolu tõendamist leidnud

jälitusprotokollis ja selle lisades (kd K10 lk 1-4) kajastatud ning kohtus üle kuulatud helisalvestistega, millest nähtuvalt 23.09.2008 kell 15.59 kõnes M.K palub I. M.K-M. Slt infot, millises seiSusion Tondi/ XXX planeering, samuti 21.10.2008 kell 14.20 toimunud kõnes M.K küsib I. M.Käiendavalt, kas M. S on juba Tallinna Farmaatsiatehase AS- iga seonduvat uurinud ning I. M.K-ütleb: „Aga uuri ja vaata sellega, kas, kas võiks hakata

tegelikult võtma ka kooskõlastusi juba paralleelselt“ (kd K10 lk 3), see asjaolu viitab I.

M.K soovile menetlust kiirendada. Antud asjaolu on tõendamist leidnud ka samas jälitusprotokollis kajastatud 27.11.2008 kell 12.08 toimunud kõnega M.K, kus I. M.K-

väidab, et soovib uuesti M. Sga Tallinna Farmaatsiatehase AS-ist rääkida ja tahab saada

ülevaadet hetkeolukorrast (kd K10 lk 4). Samuti nähtub antud asjaolu 13.06.2011

jälitusprotokollis fikseeritud ja kohtus üle kuulatud helisalvestisest, milles on kajastatud 10.10.2008 kell 14.24 toimunud kõne M.K (kd K9 lk 44-45), kus I. M.K tunneb taas huvi, kas Tallinna Farmaatsiatehase AS-i asi on osakonda jõudnud ning M. S vastab, et on

jõudnud ning ta juba suunas seda ja andis spetsialistidele arvamuse avaldamiseks. Samuti

arutlevad I. M.K- ja M. S selle üle, kellele anda see linnavalitsusest ülevaatamiseks keskkonna küsimuses. M. S soovitab anda J. S le, I. M.K-le see idee ei meeldi. M. S väidab J. S seoses: „… kui mina olen talle rääkinud, et ma tahan seda ja teist, et vaata selle pilguga, ära väga krõbe ole…“ (kd K9 lk 45). Samas kõnes üritab I. M.K-antud menetluse tähtaega mõjutada, küsides: „see isegi jõuab ülejärgmine nädal komisjoni võib-olla?“. M. S näitab üles arusaamatust: „A mida me komisjoni paneme? Taotlus tuli ju alles“ (kd K9 lk 44). Samuti on antud episood tõendamist leidnud kohtus tunnistajana üle kuulatud RSe ütlustega

selle kohta, et antud ajavahemikul töötas tunnistaja TLPA-s detailplaneeringute teenistuses juhtivspetsialistina ning, kuigi antud detailplaneeringu asukoha piirkond ei olnud seotud tema tööülesannetega, anti talle ülesanne seoses XXXja XXX tänava detailplaneeringuga teha selle

planeeringu menetlusse võtmise taotluse kiri. Tunnistaja ütluste kohaselt räägiti TLPA-s majasiseselt, et see oli seotud Tallinna Farmaatsiatehase AS-iga (kd K6 lk 197 pöördel, 198). Prokurör on oma süüdistuskõnes õigesti väitnud, et asjaolu, et kiirendati menetlust, näitas, et Tallinna Farmaatsiatehase AS-iga seotud menetlus oli prioriteetne.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et ta päris

17.11.2008.a. TLPA detailplaneeringute teenistuse direktorilt AR, kelle peamisteks

tööülesanneteks vastavalt ametijuhendi (kinnitatud 21.03.2006.a. TLPA juhataja

käskkirjaga nr XXX) on Tallinna linnaplaneerimisalase tegevuse korraldamises

146 osalemine ning detailplaneeringute teenistuse töö juhtimine, aru detailplaneeringu nr

XXX materjalide TLPA-st K Linnaosa Halduskogule kooskõlastamiseks saatmise

kohta ja korraldas K linnaosavanema asetäitja R.D kaasabil kooskõlastuse saamist.

Antud asjaolu on tõendamist leidnud kohtus üle kuulatud tunnistaja A. Ri ütlustega selle

kohta, et süüdistusaktis fikseeritud ajavahemikult töötas ta TLPA-s detailplaneeringute

teenistuse direktorina ning TLPA-s toimunud nõupidamistel osales ka I. M.K- TLPA-s räägiti, et I. M.K hakkas pärast KK lahkumist aktiivselt tegelema planeeringutega, I. M.K-span class="_ _0"

osales ka erinevatel kohtumistel planeeringute raames ja juhtis neid (kd K7 lk 89-91).

Tunnistaja A. R andis ütlusi selle kohta, et kuna nõupidamisi oli palju ja muud suhtlust

samuti, siis ei oleks olnud võimalik märgata, kui I. M.K oli isiklik huvi teatud planeeringute osas, teda peeti abilinnapea esindajaks. Antud süüdistuses kajastatud episood on tõendamist leidnud ka jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära vaadatud videosalvestisega (kd XII lk 62) I. M.K kabinetis 17.11.2008 aset leidnud kohtumisest, kus kajastatakse I.

M.K ja R.D omavahelist vestlust ning jutt käib XXX tänava kvartalist ja Tallinna Farmaatsiatehase AS-iga seotud menetlusest. Sellest nähtub, et I. M.K on kaasanud Tallinna Farmaatsiatehase AS-iga seotud XXXja XXX detailplaneeringute menetluse läbiviimisel appi ka R.D kui K linnaosavanema asetäitja. I. M.K-uuris, kas R.D on juba Tallinna

Farmaatsiatehase AS-iga seotud kirja ära saatnud ja R.D küsib, kas TLPA on samuti dokumendid väljastanud. Sama kohtumise käigus võtab I. M.K-kellelegi ametisiseselt kõne,

kus ta rõhutab, et Tallinna Farmaatsiatehase AS-iga seoses oli vaja anda halduskogule kaaskiri. Seejärel I. M.K helistab A. Rile ja uurib samuti Tallinna Farmaatsiatehase AS-iga seotud kirja kohta, küsides: „On see sinu käes? Majast välja läinud juba? Aa. Et see siis peaks olema juba Kristiines?“. Kabinetis viibinud R.D märgib, et sellised juhul saab ta selle kätte (kd XII lk 62). Antud tõendist nähtub üheselt, et I. M.K-on mures antud menetluses asjade liikumise pärast ja teostab pidevalt järelevalvet selle menetluse üle.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et ta teostas

järelevalvet menetluse läbiviimise üle TLPA-s kogudes detailplaneeringu nr XXX menetluse hetkeseisu üle informatsiooni nii TLPA registrite kui ka projekteerija ALvahendusel. Antud asjaolu on tõendamist leidnud kohtus tunnistajana üle kuulatud A. L ütlustega selle

kohta, et ta töötas süüdistuses fikseeritud perioodil arhitektina ja koostas Tallinna Farmaatsiatehase AS-iga seotud detailplaneeringut, mille tellija oli Tallinna Farmaatsiatehase AS ning selle esindaja oli A.A. Antud asjaolu tõendab ka vastav leping (kd III lk 72-77), millest nähtuvalt olid lepingu allkirjastajateks tunnistaja ja A.A. Tunnistaja väitis kohtus, et ta ei mäleta enam toimunud sündmusi täpselt, kuna neist on palju aega möödas (kd K6 lk 60).

I. M.K- on tema käest küsinud andmeid Tallinna Farmaatsiatehase AS-iga seotud

detailplaneeringu kohta (kd K6 lk 62). I. M.K poolt järelevalve teostamist A. L

vahendusel tõendavad ka 21.05.2009 jälitusprotokoll, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestis (kd IV lk 1-5) 27.11.2008 kõnest M.K , kus I. M.K-ütleb: „... räägi mulle Tallinna Farmaatsiatehasest“, millele järgneb A. L üksikasjalik ettekanne menetlusseisust (kd IV lk 79). A. L kurdab, et ta sai Ants Maaringu märkused liikluslahenduse kohta. I. M.K

vastab: „…no selge, ma räägin Maaringuga üle ja hoia mind… pidevalt kursis, kui kusagil mingisuguseid asju tekib nüüd“. I. M.K-rõhutab: „Ühesõnaga, see on praegu ajagraafik, et… ja, ja nii kui tekib kuskil mingisuguseid tõrkeid, nii kohe võta minuga ühendust“. Samuti

rõhutab I. M.K- „Ja kohe peale komisjoni kooskõlastusringile, et oleks 17ndal istungil“.

Samuti lubab I. M.K rääkida inimestega, et nad „kiiresti läbi vaataksid“ vajalikud dokumendid (kd IV lk 80). Samuti rõhutab I. M.K- „...käi tänase päeva jooksul kõik need spetsialistid üle… küsi, kas neil on probleeme… ja teata mulle, ja, ja noh, ütle, et ee, järgmise

147

nädala alguseks peaks see asi olema nende poolt läbi vaadatud… Ja soovitavalt ilma

probleemideta“ (kd IV lk 81). Seega antud kõnest nähtub, et I. M.K- teostas vahetult

isiklikku kontrolli antud planeeringute menetluse üle, I. M.K- O.I end koheselt

informeerida igast tekkivast tõrkest. I. M.K- võttis endale seoses antud planeeringuga

ülesandeks suhelda T. Bittmani ja A. Maaringuga ning tegutseda antud planeeringu hüvanguks iseseisvalt. Lisaks rõhutas I. M.K- et ta räägib eraldi üle eskiisi kultuuriväärtuste

ametist B. Dubovikuga ning antud kõnes I. M.K- otseselt survestas tegutsema antud planeeringutega seonduvalt tähtajaga 17.12.2008, millal toimus linnavalitsuse istung. Sellega seondub ka 29.08.2011 koostatud jälitustegevuse protokollis, selle lisas (kd K10 lk 1-4)

kajastatud ja kohtus ära kuulatud helisalvestis, millest ilmneb, et tulenevalt eelnevast vestlusest A. LaaneMga kontrollib I. M.K. Slt üle vestluses nimetatud asjaolud.

Kõige eeltooduga leidis tõendamist I. M.K intensiivne huvi ja tegevus antud teemaja detailplaneeringu menetluse raames järelevalve teostamisel. Samuti leidis kohtus tõendamist, et I. M.K-nõustus pistise lubamisega ja sai antud järelevalve teostamise eest pistist ning A.A (Tallinna Farmaatsiatehase AS esindajana) andis sellise tegevuse eest eest pistist.

Nagu juba eelpool kajastatud, väitsid A.A ja I. M.K- et pistist ei ole antud ega sellega nõustutud ega seda saadud. Järgnevalt selgitab kohus, miks kohus ei pea sellekohaseid ütlusi usaldusväärseteks ja neid tõendina ei arvesta.

Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et tulenevalt OÜ-le HTesitatud

järelepärimisest (kd III lk 7) ja tulenevalt vastusest (kd III lk 8), on OÜ HTmüünud

ajavahemikus 01.01.2007-16.12.2008 Tallinna Farmaatsiatehase AS-ile järgnevad kinkekaardid: 28.08.2008 25 000 krooni eest (kinkekaardid nr XXX-XXX, 5 x 5000 krooni), 14.07.2008 10 000 kooni eest (kinkekaardid nr 41046-41047, 2 x 5000 krooni), 12.09.2008 10 000 krooni eest (kinkekaardid nr 41066-41067, 2 x 5000 krooni).

28.08.2008 ostetud kinkekaarte on kasutatud 11.03-18.03.2008 toimunud reisi eest maksmisel

09.01.2008. Reisijateks olid M.K, KP ja Piret M.K, see asjaolu nähtub HTAS-i vastusest Kaitsepolitseiametile (kd III lk 8).

Antud kinkekaartide soetamist ja kasutamist tõendavad OÜ HTreisiandmete väljavõte (kd III lk 11-18) ja asitõendi vaatlusprotokoll kinkekaartide kohta (kd III lk 19-21). Kohus on antud kinkekaarte vahetult kohtuistungil ka vaadelnud.

Kohtuistungil ei ole anud kinkekaartide soetamist Tallinna Farmaatsiatehase AS-i poolt eitanud ka süüdistatav A.A, kuid ta selgitas, et need on tema korraldusel ostnud Tallinna Farmaatsiatehase AS kingituseks äripartneritele, mitte I. M.K-le.

Asjaolu, et antud kinkekaartide soetaja oli Tallinna Farmaatsiatehase AS ja need on ostetud A.A

korraldusel, on tõendamist leidnud tunnistaja HAM ütlustega selle kohta, et ta töötas

antud ajaperioodil Tallinna Farmaatsiatehase AS-s raamatupidajana ning A.A tellis

reisibüroost HT25 000 krooni eest kinkekaarte. A.A ütles talle, millise summa eest neid osta tuleb. Antud ostu kohta koostati arve, millisele kantud „tasuda“ ja initsiaalid on A.A

omad (kd III lk 71). Tunnistaja kinnitas et 25 000 kroonine kinkekaartide ost ei olnud tavapärane (kd K6 lk 78-81).

148

Samuti tõendavad antud kinkekaartide soetamist väljavõte ja vaatlusprotokoll Tallinna Farmaatsiatehase AS-i pangakontodest (kd III lk 1-4) ning asitõendite vaatlusprotokoll (kd III lk 19-21).

Süüdistatav A.A väitis kohtus, et süüdistusega seotud kinkekaardid osteti A.A korraldusel Tallinna Farmaatsiatehase AS-i poolt kogumaksumusega 25 000 krooni ning need

kinkis A.A käesolevaks hetkeks surnud professor Mart K, kes oli tema äripartner, kinkimine toimus 2007. aasta sügisel Tartus (kd K8 lk 28 pöördel).

Süüdistatav I. M.K väitis kohtus, et kinkekaardid, mis on nimetatud süüdistuses, on talle andnud üks variautor, kuid ta keeldub nimetamast selle isiku nime. A.A ei ole kunagi I. M.K juures käinud, võimalik, et I. M.K-on osalenud Tallinna Farmaatsiatehase AS-iga seotud nõupidamistel, kuid ta mäletab seda ähmaselt (kd K8 lk 162 ja 162 pöördel). A.A-lt ta pistist saanud ei ole.

Nagu eeltoodust tuleneb, on mõlemad süüdistatavad ehitanud oma versiooni kinkekaartide

osas üles selliselt, et

nad on võtnud kohtult võimaluse ütluste paikapidavust kontrollida.

Süüdistatav I. M.K- keeldub üldse kohtule nimetamast isikut, kelle käest ta eelnimetatud kinkekaardid sai, süüdistatav A.A seob oma versiooni nüüdseks surnud isikuga.

Kohus rõhutab, et tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-1-61-08 p-st 16.7 peab

menetlusalune isik olukorras, kus ta asub ennast aktiivselt kaitsma ning esitab sündmuste

käigust oma versiooni, esitama selle versiooni tõestuseks tõendeid või vähemalt looma reaalse võimaluse esitatud väidete kontrollimiseks. Seda ei ole teinud kumbki süüdistatav.

Kohus peab vajalikuks rõhutada, et süüdistatav A.A puhul oli A.A võimalus varasemalt kohtueelse uurimise ajal esitada endapoolse versiooni kontrollimiseks andmed ja tagada tema poolt esitatud alibi kontrollimine, kuna tema ütluste kohaselt M. Kull suri alles

pärast A.A esialgselt ülekuulamist, seega oli reaalselt olemas võimalus A.A alibi kinnitamiseks antud tunnistaja ülekuulamisega kohtueelse uurimise ajal.

Süüdistatav A.A esitas endapoolse versiooni (alibi) alles 2011. aasta juunis ega kasutanud

võimalust sellest varem rääkida kohtueelse uurimise vältel ega andnud seega menetlejatele võimalust versiooni kontrollimiseks. Ka kohtusse ei toimetanud ta ühtegi tunnistajat, kes tema

väiteid kinnitaksid. Küll aga oleks A.A omanud võimalust õigeaegselt anda

uurimisorganitele või ka kohtule võimalus küsitleda käesolevaks hetkeks surnud isiku pereliikmeid või teisi isikuid antud kinkekaartide osas, sellekohaseid taotlusi ei esitatud. Kui

A.A ei usaldanud eeluurimisorganeid, milline oli väidetavalt tema varasema vaikimise

põhjus, tuleb märkida, et süüdistataval oli varasemalt ka kohtus antud versiooni esitamise võimalus.

Prokurör esitas kohtus täiendavaid kirjalikke materjale, milliseid kohus ka uuris, selle kohta,

et A.A on saanud võimaluse antud kinkest rääkida varasemalt kohtus (väärteomenetluse

kohtuistungi protokoll Jaanus Mutli väärteokaebuse asjas), kuid ka seda ei ole A.A

kasutanud (kd K9 lk 8-10). A.A kaitsja on oma kõnes märkinud, et prokuröri viide J.

Mutli väärteoasjale on asjassepuutumatu, kuna käesolev väärteoasi on lõpetatud seoses

menetluse aegumisega, mistõttu ei ole kohane sellest rääkida. Kohus juhib tähelepanu

asjaolule, et käesolevas kriminaalajas kohus ei analüüsi antud väärtegu, vaid prokurör on

õigesti märkinud, et kuna A.A oli antud väärteoasjas samuti kinkekaartide osas üle

kuulatud, oli tal võimalus kohtus ütlusi anda. Siin omabki tähtsust vaid asjaolu, et A.A

149 omas varasemalt kohtus ütluste andmise võimalust ja see on oluline vaid sellest aspektist, et

kui isik ei usaldanud uurijaid ja usaldab üksnes kohut, ei ole mõistetav, miks A.A seda varem ei teinud.

Ka süüdistatav I. M.K ei ole esitanud tõendeid, nimetanud tunnistajaid, kes saaksid tõendada tema poolt kinkekaartide omastamist kelleltki variautorilt.

Kohus leiab, et süüdistatavate väited nende poolt esitatud versioonide kohta ei ole ka eluliselt usutavad. Kui süüdistava I. M.K puhul oleks tõepoolest olemas isik, kes tegelikult antud

kinkekaardid I. M.K-le kinkis ning seeläbi vabaneks I. M.K- süüdistusest, on eluliselt mitteusutav, miks isik ei soovi end aktiivselt kaitsta ja tõendeid selle kohta esitada. I. M.K-

ei anna kohtule võimalust enda versiooni kontrollida, jättes ütlemata isiku nime ja selgitamata, miks ta andis vastavaid ütlusi alles kohtus.

Ka süüdistatava A.A puhul ei ole eluliselt usutavad tema poolt kohtus esitatud väited

kinkekaartide osas. Süüdistatava A.A selgitused selle kohta, miks ta ei ole oma alibist varem rääkinud ja andud menetlejatele võimalust selle kontrollimiseks, on ebaselged. Ka on

tema ütlused prof M. K kinkekaardi soetamise põhjustest ja asjaoludest ebaselged ja

mitteusaldusväärsed. Nimelt kinnitas A.A kohtus, et ta ostis kinkekardid M. K kui äripartnerile, samas vastas ta kohtu küsimusele selle kohta, kas Tallinna Farmaatsiatehase AS-i sidusid M. K lepingud, eitavalt. Samuti väitis A.A, et 2006. aastal O.I ta M. K, et

viimane aitaks leida spetsialiste ühe toote väljatöötamiseks ning kinkekaardid kinkis selle tegevuse eest. Samas väidab ta, et M. K tegevus spetsialisti otsinguil oli viljatu, ka ei suutnud A.A selgitada, miks ta kinkis need alles pärast kinkekaartide soetamist 2007. aasta sügisel ( ). Ka kinnitas tunnistaja H.-A. M, et selline kinkekaartide ost ei olnud ühe aasta möödudes Tallinna Farmaatsiatehase AS-i poolt tavapärane (kd K6 lk 78-81), mis iseloomustab asjaolu, et tegemist ei olnud tavapärase juriidilise isiku poolt koostööpartnerile tänu avaldusega.

Kumbki süüdistatav ei ole loonud reaalselt võimalust oma versiooni kontrollimiseks,

mistõttu ei ole põhjust rääkida kõrvaldamata kahtlusest, mida peaks tõlgendama süüdistatava kasuks (RK lahendid nr 3-1-1-120-03; 3-1-1-47-07).

Seega on kohtus eelanalüüsitult tõendamist leidnud, et A.A korraldusel Tallinna Farmaatsiatehase AS-i poolt ostetud 5 kinkekaarti leidsid faktiliselt kasutamist I. M.K ja tema perekonnaliikmete poolt, kes antud kinkekaartide eest reisisid.

Kohtus leidis eelanalüüsitult tõendamist, et I. M.K pani toime rea toiminguid ametiisikuna antud detailplaneeringu ja teemaplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamisel ning nende

toimingute aeg riimub süüdistuses märgitud kinkekaartide saamise ajavahemikuga, samuti Tallinna Farmaatsiatehase AS-i poolt kinkekaartide soetamise ajaga (29.08.2007). Ka nähtub Tallinna linnaplaneeringute registri väljavõttest, et antud detailplaneeringu menetlus on olnud

antud ajaperioodil aktiivne (kd III lk 26). Kohus peab hindama kõiki tõendeid kogumis,

saamaks tervikpilti toimunust (RK 3-1-1-33-08, 3-1-1-46-10, 3-1-1-61-11) ning kohus on

seda ka teinud, arvestades oma siseveendumuse kujunemist kõiki tõendamist leidnud asjaolusid nende ajalises ja tegevuslikus seoses.

Kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et oluline on arvestada isikute väljakujunenud „tegevusmustrit“ (RK 3-1-1-32-05, 3-1-1-87-09, 3-1-1-8-10). Käesoleva kriminaalasja raames

leiab edaspidiselt käsitlemist, et I. M.K väljakujunenud tegevusmustriks oli pistise

saamisega nõustumine ja selle saamine planeeringute menetluse üle järelevalve teostamise eest, sh reisi kinkekaartide saamine (kohtuotsuse alajaotuses V käsitlemist leidnud).

150

Kohtus on antud süüdistuses – I. M.K seonduvalt süüdistusakti punktiga 9.1.1,

A.A seonduvalt süüdistusakti punktiga 9.2 ja Tallinna Farmaatsiatehase ASil

seonduvalt süüdistusakti punktiga 9.3 (seoses teemaplaneeringuga nr XXX ja

detailplaneeringuga nr XXX) – süüdistatavate süü tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud.

Tallinna Farmaatsiatehase AS-i kui juriidilise isiku süü talle inkrimineeritavas kuriteos on tõendamist leidnud samuti eelanalüüsitud tõenditega. Tulenevalt KarS § 14 lg-st 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle

liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu, s.o seaduses ettenähtud

juhtudel saab füüsiliste isikute tegusid omistada ka juriidilisele isikule. Seetõttu vastutab juriidiline isik KarS § 14 lg 1 kohaselt üksnes teo eest, mille on toime pannud tema organ või juhtivtöötaja. Juriidiline isik vastutab vaid juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid. Juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu (RK 3-1-1-82-04; 3-1-1-08-03). Sama süüteo eest on võimalik ühe teo eest vastutusele võtta nii juriidiline isik, kui teo faktiliselt toime pannud juriidilise isiku esindaja, sellega ei ole rikutud kahekordse karistamise keeldu - ne bis in idem põhimõtet (RK 3-1-1-7-04). Kuna A.A oli tulenevalt äriregistri väljavõttest (kd III lk 129-

134) süüdistuses fikseeritud perioodil Tallinna Farmaatsiatehase AS-i juhatuse liige ja pani talle inkrimineeritud kuriteo toime Tallinna Farmaatsiatehase AS-i huvides, on juriidilise isiku süü tõendamist leidnud ja tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang.

II M.K süüdistus seonduvalt süüdistusaktis punktides 9.1.7 ja 9.1.8 esitatud süüdistustega ning R.D süüdistus seonduvalt süüdistusaktis punktis 9.15 seoses detailplaneeringuga nr XXXja ehitusprojektiga nr XXX esitatud süüdistusega.

Kohus analüüsib tõendeid kohtuotsuse alajaotuses B.2. ,,Järeldused süüdistatavatele esitatud süüdistuste kohta“ esitatud põhimõtete alusel ning käesolevas süüdistuses teeb seda objektide

kaupa, analüüsides esmalt detailplaneeringuga nr XXX(Tallinn XXX) seotud ja seejärel ehitusprojektiga nr XXX (Tallinn XXX) seotud süüdistust.

2.1 Kohtu seisukoht seoses detailplaneeringuga nr XXXI. M.K-le ja R.D-le esitatud süüdistusega.

Käesoleva kriminaalasja raames on süüdistus esitatud R.D-le selles, et ta oli

lubanud 14.10.2008 anda 50 000 krooni ja andnud 04.12.2008 Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõunikule M.K-le pistist 40 000 krooni ja lubanud 08.12.2008 anda

lisaks veel 10 000 krooni pistist vastutasuna M.K poolt ajavahemikul augusti lõpp

2008 kuni 04.12.2008 menetluse üle XXX Tallinn kinnistu detailplaneeringu nr XXX järelevalve teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis.

Samuti on esitatud süüdistus M.K-le , et tema, töötades Tallinna Linnavalitsuse

abilinnapea nõunikuna, on 14.10.2008 nõustunud R.D poolt 50 000 krooni

suuruse pistise lubamisega ja 04.12.2008 saanud oma töökohas Tallinna Linnavalitsuse hoones aadressil XXX Tallinn, kabinetis 607 toimunud kohtumisel R.D käest

151

vastutasuna 2008.a augustist kuni 04.12.2008 TLPA-s XXX Tallinn kinnistu

detailplaneeringu nr XXXmenetluse üle järelevalve teostamise eest pistist 40 000 krooni

ning nõustunud R.D poolt 04.12.2008 10 000 kroonise pistise lubamisega esmaspäeval, s.o. 08.12.2008.a.

Antud detailplaneeringu raames süüdistatakse I. M.K kui ametiisikut selles, et ta pistise

eest detailplaneeringu üle järelevalvet teostades selle menetluse kiirendamise ja jooksvate probleemide lahendamise eesmärgil pani toime järgmised toimingud:

- korraldas 29.08.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ( ) linna

edaspidi ka TLPA

peaarhitekti EM, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile

(kinnitatud 22.10.2007.a TLPA juhataja käskkirjaga nr XXX) on Tallinna linna

planeerimis-, projekteerimisja ehitusalase tegevuse juhtimine, nõupidamise

detailplaneeringu nr XXXtutvustamiseks ja sõnumi edastamiseks, et seda planeeringut toetab TLPA-d kureeriv abilinnapea TA;

- pidas 29.08.2008.a TLPA üldplaneeringute osakonna juhataja MP,

kelle peamisteks

tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 22.10.2007.a TLPA juhataja

käskkirjaga nr XXX) on planeeringute osakonna töö juhtimine, läbirääkimisi saavutamaks viimase poolt toetamine TLPA planeeringute detailplaneeringu nr XXX komisjoni eelkomisjonis, edastades ühtlasi ka sõnumi, et seda planeeringut toetab ka TLPA-d kureeriv abilinnapea TA;

- edastas 29.08.2008.a. R.D-le informatsiooni Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti planeeringute komisjoni eelkomisjonis arutusel olnud detailplaneeringu nr

XXXosas tehtud otsuse kohta, andes ühtlasi juhiseid selle detailplaneeringu eskiisi TPLA-le üleandmise ja kooskõlastuste kogumise kohta;

- nõustas 29.08.2008.a.

eduka asjaajamise huvides

detailplaneeringu nr XXX detailplaneeringu esindajaid korraldama TLPA detailplaneeringute Mustamäe K ja

Nõmme osakonna juhataja MS, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt

ametijuhendile (kinnitatud 31.01.2005.a TLPA juhataja käskkirjaga nr XXX) on

Mustamäe, Kristiine ja Nõmme linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning

detailplaneeringute teenistuse Mustamäe, K ja Nõmme osakonna juhtimine, nõupidamine;

- edastas 26.09.2008.a R.D-le informatsiooni TLPA planeeringute

komisjonis arutusel olnud eskiisile seatud märkuste kohta; detailplaneeringu nr XXX

- pidas 20.10.2008.a TLPA üldplaneeringute osakonna juhataja ja TLPA planeeringute

komisjoni liikme MP läbirääkimisi saavutamaks viimase toetust detailplaneeringu nr XXXsuhtes TLPA planeeringute komisjoni istungil;

- päris 20.10.2008.a aru TLPA detailplaneeringute Mustamäe Kristiine ja Nõmme

osakonna juhataja MS käest menetlusseisu kohta; detailplaneeringu nr XXX

- informeeris 21.10.2008.a R.D TPLA planeeringute komisjonis arutusel

olnud tulemustest; detailplaneeringu nr XXX

152

- edastas 06.11.2008.a R.D-le TPLA planeeringute läbivaatamise

komisjoni otsuse kohta, millest tulenevalt kiideti detailplaneeringu nr XXX planeeringu eskiis TLPA komisjoni poolt heaks ja saadeti kooskõlastuste ringile;

- 17.11.2008.a. päris aru R.D vahendusel

detailplaneeringu nr XXXeskiisi menetluse käigu kohta kooskõlastuste ringil.

Kohtus on tõendamist leidnud, et XXX detailplaneeringu menetluse taotlejaks oli Tallinna Linnavalitsuses OÜ №rdic Real Estate (kd XII lk 90) ja tulenevalt äriregistri teabesüsteemi

väljavõttest (kd XII lk 93) oli antud ettevõtte juhatuse liige KK. Asjaolu, et süüdistuses

märgitud perioodil toimus TLPA-s menetlus antud detailplaneeringuga seoses, tõendab

Tallinna planeeringute registri väljavõte (kd XII 89-90), mis annab kinnistu XXX

detailplaneeringu kohta etappide ajalised kajastused, samuti nähtub see kinnistusraamatu väljatrükist XXX kohta (kd XII lk 91).

Süüdistatavad I. M.K-span class="_ _0"> ja R.D ei eitanud omavahelist suhtlust seoses XXX kinnistuga

seotud detailplaneeringuga. Süüdistatav R.D selgitas, et ta oli 2008. aastal K linnaosavanema asetäitja ja ta tegeles antud planeeringuga. Süüdistatav R.D selgitas ka, et ta pöördus I. M.K poole, kuna tahtis temaga kõnealusel teemal konsulteerida (kd K8 lk 92). Süüdistatav R.D kinnitas, et antud planeeringu raames toimus I. M.K kabinetis üks kohtumine, kus viibis ka arendaja KK, kohtumise oli planeerinud R.D (kd K8 lk 94).

Süüdistatav I. M.K- selgitas, et ta on kokkupuutunud XXX detailplaneeringuga, mis oli problemaatiline ning temale tuttav R.D tõi tema juurde arendaja, kes antud planeeringuga tegeles. I. M.K-andis neile nõu (kd K8 lk 165).

Süüdistatavate I. M.K ja R.D ütlustes selle kohta, et neil esines puutumus antud

detailplaneeringu menetlusega ja nad sel teemal omavahel suhtlesid, puudub kohtul alus

kahelda, kohtus on ka teiste tõenditega tõendamist leidnud mõlema isiku seotus antud detailplaneeringuga ja suhtlus sel teemal. Küll aga väitsid mõlemad süüdistatavad, et antud

tegevus ei olnud mingilgi moel seotud pistise andmise, lubamise, võtmise või sellega nõustumisega. Kohus hilisemalt selgitab, miks kohus sellekohaseid ütlusi tõendina ei arvesta

ning hilisemalt selgitab, millistel põhjustel ning milline oli mõlema isiku tegevuse motiiv tulenevalt kohtus tõendatust.

Eelpool märgitud asjaolu selle kohta, et I. M.K- ja R.D olid seotud antud detailplaneeringu menetlusega, kinnitavad ka järgmised tõendid:

Süüdistatava R.D töökohas viidi läbi võetus sülearvuti osas ning on vaadeldud kõvakettal olevaid salvestisi, vaatlusprotokollist (kd XII lk 143-144, 145) nähtub, et sealt on leitud K.

Kanni kiri antud detailplaneeringuga seoses R.D-le , samuti samalt isikult R.D-le lähetatud materjalid sama detailplaneeringu kohta (kd XII lk 149-152), samuti Taimi Kaubilt

R.D-le edastatud e-mail 11.11.2008 komisjoni koosolekust XXX osas (kd XII lk 155-

157), samuti Sirje Laidinenilt R.D-le edastatud 12.11.2008 K Linnaosa Halduskogu koosoleku päevakord (kd XII lk 160-162), mis käsitleb ka XXX detailplaneeringut. Seega on

üheselt tõendamist leidnud R.D puutumus antud detailplaneeringuga. R.D ja I.

M.K seotust XXX detailplaneeringuga tõendavad ka jälitusprotokollist nähtuv telefonikõnede sisu, millest tulenevalt I. M.K-vestleb 29.08.2008 antud detailplaneeringust M. Piga (kd XII lk 5), 29.08.2008, 02.09.2008, 13.10.2008, 20.10.2008, 21.10.2008 A. R,

20.10.2008, 06.11.2008 M. Sga. Samuti nähtub antud detailplaneeringuga tegelemine I.

153

M.K ja R.D poolt jälitusprotokollist, selle lisast nr 9.2 ja kohtus ära vaadatud

videosalvestistest (kd XII 56-67), kus on kajastatud I. M.K töökabinetis 14.10.2008, 06.11.2008, 17.11.2008, 04.11.2008 toimunud kohtumisi. Samuti tõendab R.D tegevust

antud detailplaneeringu raames asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi tema kasutuses olnud sõiduautost leitud märkmikku (kd XIII lk 187-188), millest nähtuvalt 16.10.2008 kanne sisaldab märget KK.

Süüdistatavate R.D ja I. M.K seotust XXX detailplaneeringuga tõendavad ka

jälitusprotokollist ja selle lisadest nähtuv telefonikõnede sisu, millest tulenevalt I. M.K- vestleb 29.08.2008 antud detailplaneeringust M. Piga (kd XII lk 5), 29.08.2008, 02.09.2008, 13.10.2008, 20.10.2008, 21.10.2008 A. R, 20.10.2008, 06.11.2008 M. Sga.

Samuti nähtub R.D ja I. M.K puutumus antud detailplaneeringuga kohtus üle kuulatud tunnistaja K. Kanni ütlustest selle kohta, et ta oli OÜ №rdic Real Estate juhatuse liige, sellele ettevõttele kuulus kinnistu XXX ning R.D poole pöördus ta antud detailplaneeringuga

seoses. R.D viis ta kokku I. M.K-ga, kelle kabinetis toimus kohtumine, kus arutati

antud detailplaneeringut (kd K7 lk 74 pöördel). Kohtuistungil K. Kann ei mäletanud I. M.K juures toimunud kohtumise üksikasju, kuid ta kinnitas, et tema poolt varasemalt (kd XIII lk 197) antud ütlused on õiged ning nendest nähtuvalt jäi talle kohtumisel mulje, et I. M.K-oli planeeringuga kursis. I. M.K andis soovitusi, kuidas muuta seletuskiri selliseks, et see komisjonile sobiks.

Kohtus leidis tõendamist, et I. M.K- ametiisikuna pani toime antud detailplaneeringu üle järelevalvet teostades toimingud, mis on süüdistusaktis loetletud ja seda lubatud ja üleantud pistise eest.

Süüdistusaktis on nii R.D kui ka I. M.K süüdistuse siSusivälja toodud konkreetsed tegevused, millised I. M.K pistise eest antud projektide raames toime pani. Kohtus leidsid antud toimingud ka tõendamist. Kohus analüüsib järgnevalt tõendeid toimingute kaupa. Süüdistuse tekstist tulenevalt seisnes I. M.K tegevus järgnevas:

Nii leidis kohtus tõendamist, et I. M.K:

- korraldas 29.08.2008 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ( ) linna

edaspidi ka TLPA

peaarhitekti EM, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile

(kinnitatud 22.10.2007.a TLPA juhataja käskkirjaga nr XXX) on Tallinna linna

planeerimis-, projekteerimisja ehitusalase tegevuse juhtimine, nõupidamise

detailplaneeringu nr XXXtutvustamiseks ja sõnumi edastamiseks, et seda planeeringut toetab TLPA kureeriv abilinnapea TA. Antud süüdistus on kohtus tõendamist leidnud tunnistaja EM’i poolt kohtuistungil antud ütlustega selle kohta, et I. M.K-on talle edastanud abilinnapea korraldusi nii suulises vormis

kui telefoni teel (kd K6 lk 12), ning jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud kõnesalvestisel kajastatud 29.08.2008 telefonikõnega M.K (kd XII lk 1-4), milles I. M.K-kinnitab EM’ile, et XXX planeeringul on „korralik seletuskiri“ ning kõnest nähtub I.

M.K toetus planeeringule. Samuti on antud süüdistus tõendamist leidnud sama

jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega, milles on kajastatud

29.08.2008 kell 08.44 toimunud kõne, kus I. M.K-ütleb: „…ma tuleksin lihtsalt läbi, ma näitaksin Rile ka seda Lõokest, seal on päris korralik seletuskiri. Et äkki oleks hea, kui ta enne

komisjoni… sellega natuke tutvub“. Antud kõnest on üheselt mõistetav, et I. M.K

eesmärgiks oli saada antud detailplaneeringule positiivne vastukaja. I. M.K initsiatiivi

154

näitab asjaolu, et tänu abilinnapea nõuniku staatusele kasutas I. M.K- võimalust edastada

oma nägemust ja kujundada seeläbi TLPA otsustusi antud detailplaneeringu kohta. Kuna

eelnimetatud kõnest nähtub, et EM oli nõus sellega, et I. M.K-span class="_ _0"> tema juurde nõu pida tuleb, on süüdistuses fikseeritud väide nõupidamise korraldamisest õige.

- Samuti leidis kohtus tõendamist süüdistuses fikseeritud asjaolu, et I. M.K pidas

29.08.2008.a TLPA üldplaneeringute osakonna juhataja MP, kelle peamisteks

tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 22.10.2007.a TLPA juhataja

käskkirjaga nr XXX) on planeeringute osakonna töö juhtimine, läbirääkimisi saavutamaks viimase poolt toetamine TLPA planeeringute detailplaneeringu nr XXX komisjoni eelkomisjonis edastades ühtlasi ka sõnumi, et seda planeeringut toetab ka TLPA-d kureeriv abilinnapea TA. Antud süüdistus on tõendamist leidnud kohtus tunnistajana üle kuulatud M. Pi ütlustega selle kohta, et Lõokese tänava planeering oli problemaatiline ja tekitas palju vaidlusi (kd K6 lk 132 pöördel), samuti on M. P kinnitanud, et I. M.K-suhtles mõlema arendajaga. Tunnistaja väitis kohtus, et seoses antud detailplaneeringuga I. M.K-oli arendust taotlenud ja seda toetanud (kd K6 lk 133). I. M.K arvamused mõjutasid Tallinna Linnavalitsuses otsustusi ja võisid otsust kallutada ühele või teisele poole (kd K6 lk 133). Antud asjaolu on tõendamist leidnud ka jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd XII lk 1-4, lk 5-6)

29.08.2008 toimunud kõnest P–M.K- millet nähtub, et I. M.K- on palunud M.Pil

„toetada XXX detailplaneeringut“. Vastutasuna O.I M. P, et I. M.K- paluks EM´il lõpetada Xxxdetailplaneeringu „peedistamine“.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K süüdistus selles, et ta edastas 29.08.2008

R.D-le informatsiooni Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeeringute komisjoni eelkomisjonis arutusel olnud osas tehtud otsuse detailplaneeringu nr XXX

kohta, andes ühtlasi juhiseid selle detailplaneeringu eskiisi TPLA-le üleandmise ja kooskõlastuste kogumise kohta. Antud süüdistus on tõendamist leidnud nii R.D kui I. M.K enda ütlustega selle kohta, et nad ei eita omavahelist informatsioonivahetust antud detailplaneeringu raames, samuti

jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus üle kuulatud helisalvestisega (kd XII lk 1-4, lk 7) 29.08.2008 telefonikõnest M.K, milles I. M.K-kannab R.D-le ette: „ XXX läks eelkomisjoni“. Oma kõnes informeerib I. M.K-R.D ka vastavatest otsustustest. Antud

süüdistus on tõendamist leidnud ka jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud kõnesalvestisel (kd XII lk 7) kajastatud 29.08.2008 kell 12.05 toimunud kõnega M.K,

kus I. M.K- juhendab R.D , öeldes: „tuleb anda need…mõlemad eskiisid… sisse, et hakata kooskõlastusi korjama. Algatamiseks.“. I. M.K-teatab ka ühtlasi, et R.D võib

läbi tulla, võtta tema käest projekti ja panna detailplaneeringu materjal TLPA-s kooskõlastuste ringile.

- Samuti leidis kohtus tõendamist, et I. M.K nõustas 29.08.2008.a.

detailplaneeringu nr XXXeduka asjaajamise huvides detailplaneeringu esindajaid korraldama TLPA

detailplaneeringute Mustamäe Kristiine ja Nõmme osakonna juhataja MS, kelle

peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 31.01.2005.a TLPA

juhataja käskkirjaga nr XXX) on Mustamäe, K ja Nõmme linnaplaneerimisalase

tegevuse edendamine ning detailplaneeringute teenistuse Mustamäe, K ja Nõmme osakonna juhtimine, nõupidamine. Antud asjaolu leidis kohtus tõendamist tunnistaja M. S ütlustega selle kohta, et I. M.Kundis

huvi XXX detailplaneeringu kohta (K7 lk 26 pöördel). M. S ei uurinud, kellele see huvi pakkus. Tunnistaja M. S kinnitas, et antud detailplaneeringut arutati komisjonisiseselt, samuti

155 on antud asjaolu tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisaga (kd XII lk 1-4) ja kohtus üle

kuulatud helisalvestisega, milles kajastatud 29.08.2008 kõnest M.K nähtub, et I. M.K-juhendab R.D ning teeb talle ettepaneku, et ta käiks läbi M. S juurest seoses antud

detailplaneeringuga (kd XII lk 7). I. M.K lõpetas kõne soovitusega edastada detailplaneeringu esindajatele soovitus anda asjale „täiskäik“. Samuti nähtub jälitusprotokollis,

selle lisas ja kohtus ära kuulatud helisalvestisel (kd XII lk 9-10) kajastatud 02.09.2009 kell 15.00 toimunud kõnest M.K, et XXX detailplaneeringu esindajad võtsid I. M.K nõu kuulda ja käisid TLPA-s M. S juures nõupidamisel.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et ta edastas

26.09.2008 R.D-le informatsiooni TLPA planeeringute komisjonis arutusel olnud eskiisile seatud märkuste kohta. detailplaneeringu nr XXX Antud asjaolu on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa (kd XII lk 1-4) ning kohtus

ära kuulatud helisalvestisega selle kohta, et 29.08.2008 kõnes (kd XII lk 10-12) I. M.K-span class="_ _

edastas Lõokese detailplaneeringuga seotud märkuste sisu R.D-le ning kandis ette, et märkusi oli 21, need olid tehnilist laadi jne. Samuti nähtub antud kõnest, et I. M.K-kinnitas, et TLPA-s keegi enam „vastu punnida ei saa“. Samuti nähtub samast jälitusprotokollist, selle

lisast (kd XII lk 13-14) ja kohtus ära kuulatud helisalvestisest, et 13.10.2008 kell 11.15

toimunud kõnes avaldab I. M.K- lootust, et antud detailplaneeringuga seoses peaks nüüd kõik Tallinna Linnavalitsusele sobima.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K süüdistus selles, et ta pidas 20.10.2008

TLPA üldplaneeringute osakonna juhataja ja TLPA planeeringute komisjoni liikme

MP läbirääkimisi saavutamaks viimase toetus suhtes detailplaneeringu nr XXX TLPA planeeringute komisjoni istungil.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud tunnistaja M. P ütlustega, et ta ei eita nende omavahelist suhtlust antud detailplaneeringuga seoses, samuti jälitusprotokolli, selle lisa (kd

XII lk 1-4, lk 14-16) ja kohtus ära kuulatud kõnesalvestisega, millest tulenevalt kõnes

20.10.2008 M.K, kinnitab I. M.K- „ põhimõtteliselt… Tallinna peaarhitekt soosib… sinna rõngasmaja ehitamist“. I. M.K-lisab: „Mul oleks ülimalt kahju, kui…ee, sinusuguse linnaehitusliku kogemusega korüfee hakkaks, ee, rääkima… neljanurksest majast“ (kd XII lk 15). M. P sai I. M.K soovist aru ja lubas projekti toetada, selles kõnes I. M.K-ilmselgelt mõjutab M. Pi menetluses seisukohtade kujundamisel.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et 20.10.2008

päris ta aru TLPA detailplaneeringute Mustamäe Kristiine ja Nõmme osakonna juhataja MS käest menetlusseisu kohta. detailplaneeringu nr XXX Antud süüdistus on tõendamist leidnud M. S ütlustega selle kohta, et ta ei eita I. M.K-ga

suhtlemist antud detailplaneeringuga seoses ning jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus üle

kuulatud helisalvestisega (kd XII lk 16), mille kohaselt 20.10.2008 kell 14.16 toimunud

telefonikõnes M.K M. S helistas I. M.K-le ja teatas, et TLPA osakonnas XXX

detailplaneeringu suhtes probleeme ei ole ning menetlusega on võimalik edasi minna. Tunnistaja M. S selgitas kohtus, et vaevalt see kõne oli tema initsiatiiv, tunnistaja lihtsalt edastas infot.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et ta informeeris

21.10.2008.a R.D TPLA planeeringute komisjonis arutusel olnud detailplaneeringu nr XXXtulemustest. Antud asjaolu on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa (kd XII lk 1-4, lk 16-17) ja

kohtus üle kuulatud helisalvestisega, millest tulenevalt 21.10.2008 telefonikõnes M.K-

156 R.D väidab I. M.K- „XXX oli komisjonis hommikul“. I. M.K-ütleb: „…sellega käis asi

väga ruttu, noh, ma eile inimestega istusin natukene aega ja… arutasime.. ee, innovaatilist lähenemist“ (kd XII lk 17). Seega I. M.K-ka ise kinnitab, et ta eelnevalt üritas mõjutada antud planeerinuga seotud isikute ringi.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et ta edastas

06.11.2008.a R.D-le TPLA planeeringute läbivaatamise komisjoni otsuse detailplaneeringu nr XXXkohta, millest tulenevalt kiideti planeeringu eskiis TLPA komisjoni poolt heaks ja saadeti kooskõlastuste ringile. Antud asjaolu on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa (kd XII lk 1-4) ja kohtus ära

vaadatud videosalvestisega, millest nähutvalt 06.11.2008 I. M.K töökabinetis viibis R.D ning I. M.K-helistas kabinetist kellelegi ja O.I panna endale meili peale XXX detailplaneeringuga seotud komisjoni otsused ning talle loeti ette otsuse sisu ning ta edastas selle R.D-le (kd XII lk 59-60). Antud asjaolu on tõendamist leidnud ka jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus üle kuulatud helisalvestisega (kd XII lk 20-21) M.K 06.11.2008 kõnest selle kohta, et I. M.K-palub M. Sl saata XXX detailplaneeringu komisjoni otsus.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et tema päris

17.11.2008 aru R.D vahendusel eskiisi detailplaneeringu nr XXX menetluse käigu kohta kooskõlastuste ringil.

Antud asjaolu on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära vaadatud videosalvestisega (kd XII lk 63) 17.11.2008 I. M.K kabinetis toimunud I. M.K ja R.D vestluse sisust, millest tulenevalt R.D teatas I. M.K-le, et 18.11.2008 on XXX

detailplaneeringu eskiis arutlusel K Linnaosa Halduskogus (teatavasti R.D oli K

linnaosavanema asetäitja). R.D kinnitas, et K Linnaosa Valituse komisjonis läks „Lõokene nagu üsna ladusalt läbi“ ja kirjeldas seda protsessi. Sellele vastas I. M.K: „…ei noh, oli vaja noh murda see lollakas vastuseis, mis on iga väiksema uue asjaga. № ei pea

olema kõik majad, kurat, neljakandilised“. Selle vestluse sisust tulenevalt sai I. M.K R.D vahendusel antud detailplaneeringu eskiisi menetluse kohta andmeid.

Süüdistatavad I. M.K- ja R.D antud detailplaneeringuga seonduvalt väitsid, et sel

tegevusel puudub igasugune puutumus pistisega. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse A.

R.Dt antud detailplaneeringu raames selles, et ta lubas I. M.K poolt menetluse üle

järelevalve teostamise eest 14.10.2008 I. M.K-le anda pistist 50 000 krooni ja andis 04.12.2008 I. M.K-le tema töökohas sularahas pistist 40 000 krooni ja lubas kokkuleppel I.

M.K-ga anda viimasele lisaks 08.12.2008 pistist 10 000 krooni. I. M.K samalaadselt

süüdistatakse selles, et antud detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamise eest

nõustus ta 14.10.2008 R.D poolt 50 000 krooni suuruse pistise lubamisega ja sai 04.12.2008 pistist 40 000 krooni ja nõustus R.D lubadusega anda 10 000 krooni pistist lisaks 08.12.2008.

Süüdistatav R.D selgitas kohtus seonduvalt XXX episoodis esitatud pistise süüdistusega, et 2008. aasta keskel andis I. M.Kalle laenu 60 000 krooni, R.Dubas selle tagastada nii kiiresti kui võimalik, hiljemalt 2008. aasta lõpus. 04.12.2008 läks ta I. M.K kabinetti tagastama osa summast. R.D võttis pangast välja 40 000 krooni ja kuna raha laenamine oli talle ebamugav, ei tahtnud ta sellest rääkida ja pani raha raamatu vahele ja andis selle I. M.K-le. Samuti võttis ta märkmikust ühe paberilehe, kuhu varem oli kirjutatud „Lõokese“ ning kirjutas sinna juurde 40 000 krooni ning ulatas selle I. M.K-le.

157 Süüdistatav I. M.K-span class="ff1"> väitis kohtus, et ta on küll kokku puutunud XXX detailplaneeringuga

seda on arutatud abilinnapea nõupidamisel ning selle detailplaneeringuga olid seotud probleemid. R.D tõi tema juurde arendaja ning ta andis arendajale nõu (kd K8 lk 165). Küll aga ei ole I. M.K-nõustunud pistist võtma ega seda võtnud. I. M.K ütluste kohaselt

võttis R.D tema käest korduvalt laenu, seda ka 2008. aastal. Võetud laenust 40 000 krooni tõi R.D 04.12.2008 I. M.K kabinetti, R.D andis selle ümbrikus üle ja I. M.K-pani ümbriku lauasahtlisse, I. M.K-ei tea, miks R.D kirjutas paberile 40 000 krooni (kd K8 lk 165 pöördel).

Nagu kohus juba varasemalt märkis, ei pea kohus süüdistatavate poolt pistisega seoses antud

ütlusi usaldusväärseteks ning neid ütlusi tõendina ei arvesta. Süüdistatavate poolt antud detailplaneeringu raames pistise süüdistuse kohta antud ütlused on ebausaldusväärsed mitmel

põhjusel. Kohus vaatles tähelepanelikult jälitustegevuse käigus salvestatud 04.12.2008

kohtumise salvestist (jälitusprotokoll 18.05.2009, lisa 9.1 kd XII lk 27-30, 65-66), millest

nähtuvalt, istudes I. M.K-ga vastastikku laua taga, võttis R.D portfellist välja ümbrikutaolise eseme, ulatas selle I. M.K-le, kes koheselt asetas selle põuetaskusse ning R.D

võttis märkmiku, tõmbas sellest välja ühe lehe, kirjutas sellele midagi ning ulatas I.

M.K-le, lisades juurde „niisugune seis on sellel...“ (kd XII lk 65-66). Antud videosalvestisest ja jälitusprotokollist nähtus, et R.D ei maininud kordagi võlga ega selle tagasimaksmist.

On eluliselt ebausutav, et isik, kes on võlgu ja soovib enamuse võlast tagastada ning ise kohtus väidab, et tunneb võla tõttu I. M.K ees ebamugavust ja häbi (kd K8 lk 99 pöördel), jätab mainimata võla tagastuse. Ka nähtub jälitusprotokollist, et enne kohtumist on I. M.K- ja R.D elefonitsi vestelnud, seda pika aja jooksul ja korduvalt (kd XII lk 22-26) ning kordagi ei ole mainitud võlasuhet. Ka on ebausaldusväärne R.D selgitus selle kohta, miks

pidi ta kirjalikult paberile kirjutama summa „40 000“ ning kuidas sattus juhuslikult antud märkmikulehele märge „Lõokese“. R.D väidab, et tema poolt tõmmati märkmikust välja juhuslik paberileht, kus oli antud sõna „Lõokese“ varem olemas. Kui vaadelda R.D-lt ära võetud ja vaadeldud märkmikku (asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisad kd XII lk 187-194),

siis R.D-le oli omane märkmikulehtede tihe kirjastatus. Kogu 04.12.2008 kabinetis

toimunud sündmuste ahel, inimeste miimika ja tegutsemine on omane tegevuse salastatuse eesmärgile – I. M.K poolt ümbriku kiire taskusse panemine, R.D poolt suusõnalise

vestluse asemel informatsiooni kirjalik edastamine. Samuti, tulenevalt vaatlusprotokollist ja

kohtus vaadeldud videosalvestisest (kd XII lk 81-84), , tuleb I. pärast R.D lahkumist M.K-oma kabinetist välja, märkmiku vahel on tal paberileht, ta asetab midagi prügikast ja eemaldub, ka see iseloomustab I. M.K soovi antud paberilehest kiiresti vabaneda.

Süüdistatav R.D selgitus võla olemasolust on ebausaldusväärne ka seetõttu, et R.D kohtus antud ütlused võla kohta olid ebaselged ja varieeruvad. Algselt ta väitis, et 04.12.2008 maksis ta võlast ära 40 000 krooni sellel põhjusel, et pangaautomaadi limiit ei võimaldanud

rohkem raha välja võtta, kuigi 04.12.2008 oli tal pangaarvel 100 000 krooni (kd K8 lk 98

pöördel), hiljem väitis ta, et seal oli 50 000 krooni, kuid ta keeldus ka selgitamast antud rahaga seotud asjaolusid. Kui vaadelda R.D kontoväljavõtet 2008. aasta kohta (kd XII lk

73-79), nähtub, et oktoobris 2008. aastal on R.D-le tehtud ülekanne summas 300 000 krooni, mis oleks võimaldanud väidetava võla tervikuna tasuda (kd XII lk 75).

Samuti on ebausaldusväärsed süüdistatav I. M.K ütlused võla kohta. Ilmselgelt mõlemad

süüdistatavad on töötanud välja versiooni enda kaitsmiseks ja selle kooskõlastanud. Ka I.

M.K-ei suutnud oma ütlustes olla veenev, nii ei suutnud ta kohtule selgitada, miks tema

158 suhtlus A. R I. M.K töökabinetis toimus kirjalikus vormis (kd K8 lk 165 pöördel), kui isikutel oli võimalus vabalt suuliselt suhelda.

Kohtus leidis pistise andmine ja võtmine, selle lubamine ja võtmisega nõustumine, tõendamist lisaks eelanalüüsitud XXX kinnistuga seotud episoodis ka : 04.12.2008 järgnevate tõenditega läbiotsimisel võeti Tallinna Linnavalitsuses I. M.K kabinetiga ühel korrusel asuva koridori prügikastist välja 20 rebitud lehetükikest, mida vaadeldi ja edastati ekspertiisiks (läbiotsimise protokoll, mis kinnitab antud paberitükkide leidmist, kd I lk 172-173). Kohtus toimus samuti antud esemete vaatlus, ning kohus kontrollis, et antud tükikesi kokku pannes on tuvastatav

tekst „Lõokese“, seejärel summa „40 000 krooni“ ning selle all summa „10 000 krooni“ ja

sõna „esmaspäev“. Ekspertiisiakti ja selles sisalduva ekspertarvamuse kohaselt on see

kirjutatud R.D poolt (kd XIV lk 56-57, 59-64). Vahetult samal päeval I. M.K

kabinetis toimunud läbiotsimise käigus leiti ka ümbrik, mille sees oli 40 000 krooni (vaatlusprotokolli kd I lk 162-163). Samuti tõendab antud asjaolu Tallinna Linnavalituse 6. korrusel tehtud turvasalvestis (kd XII lk 82-84), milles on fikseeritud R.D sisenemine I. M.K kabinetti nr 607 ja sealt väljumine. Samast jälitusprotokollist (kd XII lk 83) lähtuvalt viskas I. M.K-hiljem midagi koridoris asuvasse prügikasti.

Seega on kõik eelnimetatud tõendid omavahel sisulises kooskõlas ning samuti kooskõlas

eelpool käsitletud jälitusprotokollidega (videosalvestised, mida kohus on vaadelnud) I. M.K ja R.D kohtumise kohta. Kohtul puudub alus antud tõendites kahelda.

Antud kuriteoepisoodi puhul tõusetus küsimus R.D huvitatusest kuritegu toime panna.

Süüdistatav R.D , kes oli sellel ajal K linnaosavanema asetäitja, pädevuse hulka ei

kuulunud konkreetsete detailplaneeringute raames menetlusele isiklikult TLPA-s

kaasaaitamine. Antud R.D ametikoht ei seostunud kohustusega konkreetse

detailplaneeringu raames kaasaaidata selle menetlusele Tallinna Linnavalitsuses ja selle

struktuuriüksustes. R.D tegevuse eesmärk nähtub tunnistaja K. Kanni poolt kohtus avaldatust. Nimelt kohtus küsimusele, kas R.D küsis antud detailplaneeringu menetlusele kaasaaitamise eest K. Kannilt raha, vastas tunnistaja K. Kann, et ta keeldub vastamast, kuna

antud ütlused oleksid tema enda vastu (kd K7 lk 75 pöördel). Kohtuotsuses järgnevalt kajastatud XXX ehitusprojektiga seotud episoodis tõendamist leidnut (kohtuotsuses järgnevalt käsitletud) arvestades, oli selline R.D eraviisiline tegevus teatud planeerimismenetlustega

seonduvalt tema tegevuse „väljakujunenud muster“. Süüdistatav R.D kohtus ka ise kinnitas, et lepinguid sõlmimata osutas ta planeerimisalaseid teenuseid (kd K8 lk 99).

Ka on tõendamist leidnud, et M.K nõustus R.D poolt esmaspäeval, 08.12.2008 pistise lubamisega 10 000 krooni ulatuses, see asjaolu on tõendamist leidnud järgnevaga:

Trassoloogiaekspertiisi aktiga ja selles esitatud arvamusega (kd XIV lk 54-58) selle kohta, et prügikastist leitud 20 paberitükki on ühe terviku osa (kd XIV lk 56-57) ning ekspertiisiaktiga ja selles esitatud arvamusega selle kohta, et teksti „10 000“ ja „esmaspäev“ on kirjutaud R.D (kd XIV lk 61-62), samuti eelnimetatud jälitusprotokolli ja selle lisaga (kd XII lk 27- 30, lk 65-67), samuti vaatlusprotokolliga (kd XII lk 81-84) R.D ja I. M.K liikumise kohta Tallinna Linnavalitsuse 6. korrusel, samuti läbiotsimise protokolliga, mis kinnitab antud paberitükkide leidmist (kd I lk 171-173).

Kohtus leidis ka tõendamist nii I. M.K kui R.D süüdistuses fikseeritud süüdistus selles, et I. M.K-oli nõustunud juba 14.10.2008 R.D poolt 50 000 krooni suuruse pistise

159

lubamisega. Antud asjaolu on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära vaadatud videosalvestisega (kd XII lk 56-57), milles kajastatu kohaselt I. M.K kabinetis

kohtusid I. M.K-ja R.D , kes pidasid omavahel läbirääkimisi XXX detailplaneeringu osas menetluse järelevalve teostamisega seoses pistise suuruse üle. R.D ütleb: „Ja-ja-ja,

sisuliselt on sellega nagu, nagu, see asi lõpetatud, aga mis ma…“. Hiljem lisas: „Ja siis,

ee…Ütle mulle mingi orientiir äkki!“. I. M.K- vastab: „Äkki ta miinimum võiks kuskil viiega alata või“. I. M.K-lisab hiljem: „Üle selle tore, aga noh, sellest… alla läheb juba… kehvaks…“ (kd XII lk 56). Kuna eelanalüüsitult leidiski tõendamist, et 04.12.2008 andis R.D üle just 40 000 krooni ning kirjutas, et 10 000 krooni antakse üle hiljem, esmaspäeval

(08.12.2008), siis antud kõnes fikseeritud 50 000 krooni riimub eelanalüüsitult teiste tõenditega ning ajalise ja sisulise kokkulangevuse tõttu puudub alus antud tõendites kahelda.

Süüdistuses on üleantud pistise ja lubatud pistise summad fikseeritud õigesti. R.D ja I.

M.K kohtumisega samal päeval teostatud läbiotsimise protokollist (kd I lk 37-48) nähtuvalt leiti I. M.K kabinetist valge ümbrik 500-krooniste rahatähtedega, mida oli seal

80 tükki, s.o kokku 40 000 krooni. Ka eelkäsitletud paberitükkidel oli kajastatud summa

40 000 krooni, samuti tulenevalt Danske Bank AS-i pangakonto nr 336026730002 väljavõttest on 04.12.2008, seega samal päeval, võetud R.D arvelt välja 40 000 krooni (kd XII lk 72, 78-79).

2.2 Kohtu seisukoht ehitusprojektiga nr XXX seoses R.D-le ja I. M.K-le esitatud süüdistusega.

Samuti süüdistatakse R.D selles, et tema, organiseerides alates 2008.a oktoobrist alusel aadressile kinnistule ehitatud hoone ehitusprojekti nr XXX XXX, Tallinn

ebaseadusliku juurdeehitise seadustamiseks ehitusloa taotluse esitamist Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve osakonnale, lubas 07.10.2008.a. Tallinna

Linnavalitsuse abilinnapea TAnõunikule M.K-le pistist vastutasuna viimase poolt ajavahemikul 2008.a. oktoobrist kuni 04.12.2008.a. aadressil kinnistul asuva XXX, Tallinn

hoone ebaseadusliku juurdeehitise seadustamiseks ehitusloa taotluse menetlemise üle järelevalve teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis.

Samuti M.K, töötades Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunikuna, on 07.10.2008.a

nõustunud R.D poolt pistise lubamisega vastutasuna M.K poolt

ajavahemikul 2008.a oktoobrist kuni 04.12.2008.a. TLPA-s aadressil

XXX, Tallinn

kinnistule ehitusprojekti nr XXX alusel ehitatud hoone ebaseadusliku juurdeehitise seadustamiseks ehitusloa taotluse menetlemise üle järelevalve teostamise eest.

Antud ehitusprojekti menetluse raames süüdistatakse I. M.K kui ametiisikut sellest, et ta pistise eest ehitusprojekti üle järelevalvet teostades pani toime järgmised toimingud:

- tutvus 02.10.2008.a. R.D poolt esitatud aadressil kinnistut

XXX, Tallinn

puudutava dokumentatsiooniga eesmärgiga juhendada kinnistu omanikku ja selle

esindajat TLPA-s ehitusprojekti nr XXX alusel ehitatud hoone ebaseadusliku

juurdeehitise seadustamiseks vajaliku ehitusloa väljastamiseks TLPA-le taotluse esitamisel;

- juhendas 07.10.2008.a R.D aadressil kinnistule

XXX, Tallinn

ebaseadusliku juurdeehitise ehitusloa taotlemiseks vajalike dokumentide ettevalmistamise ja kokkupanemise osas;

160

- korraldas 30.10.2008.a aadressil kinnistu ebaseadusliku juurdeehitise

XXX, Tallinn

seadustamiseks vajaliku taotluse ja selle juurde kuuluvate materjalide üleandmise

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusjärelvalve teenistuse (edaspidi ka TLPA) direktori

RS, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud

TLPA 22.10.2007.a juhataja käskkirjaga nr XXX) on korraldada ja kontrollida

teenistuse tegevust ning vastutada teenistusele pandud ülesannete täitmise eest, eesmärgiga saada ebaseadusliku juurdeehitise seadustamiseks ehitusloa väljastamine;

- edastas 04.11.2008.a. R.D-le informatsiooni TLPA ehitusjärelvalve

teenistuses aadressil kinnistu ehitusprojekti nr XXX alusel ehitatud XXX, Tallinn

hoone ebaseadusliku juurdeehitise seadustamiseks esitatud ehitusloa taotluse materjalides tuvastatud puuduste kohta ja andis juhise nende kõrvaldamiseks;

- andis 06.11.2008.a R.D-le üle ehitise aadressil ülevaatuse

XXX, Tallinn lehe koos korraldusega täita sellel TLPA ehitusjärelevalve teenistuse poolt märgitud juhised;

- andis 10.11.2008.a nõu R.D-le kinnistul ehitusloa

XXX, Tallinn saamiseks vajalike kooskõlastuste saamiseks Päästeametist;

- 28.11.2008.a. küsis R.D-lt tagasidet ehitusloa väljastamiseks vajalike

kooskõlastuste saamise käigu kohta.

Kohtus on tõendamist leidnud, et 2008. aastal oli XXX kinnistus omanik OÜ Incipe (kd XII

lk 96), tulenevalt Tallinna planeeringute registri väljavõttest (kd XII lk 95) on XXX

ehitusprojekt esitatud 04.11.2008 TLPA-le. Tulenevalt äriregistri väljavõttest oli üheks

juhatuse liikmeks ka TL (kd XII lk 97-99). Kohtus tunnistajana ülekuulatud T. L ütlustest nähtub samuti, et ta oli süüdistuses nimetatud perioodil OÜ Incipe juhatuse liige, neile kuulub XXX kinnistu. Antud aadressil aSusi2008. aastal ebaseaduslik juurdeehitis ja ta vestles selle

teemal A. R, kes lubas uurida, kuidas seda seadustada saaks. Asjaolu, et XXX

ehitusprojektiga seotud probleemid olid süüdistuses märgitud ajal aktuaalsed Tallinna

Linnavalitsuses, tõendab ka Tallinna planeeringute registri väljatrükk (kd XII lk 95), antud ehitusprojekti olemust ja problemaatilisust kinnitavad kinnistusraamatu väljatrükk (kd XII lk 96), väljavõte planeeringute kaustadest (kd XII lk 100-131).

Süüdistatavad R.D ja I. M.K- ei eitanud antud ehitusprojekti raames omavahelist

suhtlust. Nii kinnitas süüdistatav R.D, et XXX ehitusprojektiga seoses on ta käinud I. M.K juures konsulteerimas. Seal oli probleemiks, et oli vaja seadustada üks juurdeehitis,

kuid ta ei ole palunud teha I. M.K ühtegi toimingut, et see asi läbi viia (kd K8 lk 101

pöördel). Antud ehitusprojektiga O.I tal tegeleda TL. Süüdistatav I. M.K- ütles R.D-le

, et seda on võimalik teha ja selgitas kuidas (kd K8 lk 102 pöördel). R.D on käinud antud ehitusprojekti dokumentatsiooniga I. M.K kabinetis nõu pidamas (kd K8 lk 103). Ka I. M.K-ei ole eitanud suhtlust A. R ehitusplaneeringute raames.

Süüdistatavate ütlusi selle kohta, et antud ehitusprojekti menetlusega esines neil puutumus

ning nad suhtlesid, peab kohus usaldusväärseks ja seda põhjusel, et sellekohased ütlused riimuvad ka teiste kriminaalasjas kogutud usaldusväärsete tõenditega.

161

Süüdistatavate R.D ja I. M.K poolt antud ehitusprojekti seadustamise menetlusega

puutumust tõendavad 19.05.2009 jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud

helisalvestistel kajastatud telefonikõned: 07.10.2008 R.D – I. M.K- (kaks kõnet), 30.10.2008 I. M.K-– R. S, 03.11.2008 R. S – I. M.K- 04.11.2008 R.D – I. M.K- 06.11.2008 R.D – I. M.K-(kd XII lk 22-26).

Samuti kinnitavad I. M.K puutumust antud ehitusprojekti menetlusega tunnistaja R. Si ütlused. Nii on tunnistaja R. S kohtus kinnitanud I. M.K tegelemist antud ehitusprojektiga. R. S väitis, et ta töötas TLPA ehitusjärelevalve teenistuses 2008. aastal. XXX oli omavoliline ehitis (kd K6 lk 229), tunnistaja ei eitanud, et ta on vastu võtnud materjale ja seda I. M.K palvel ja just antud ehitusprojektiga seoses (kd K6 lk 229 ja 229 pöördel).

Süüdistatavate R.D ja I. M.K seotust XXX ehitusprojekti seadustamisel kinnitavad ka

jälitusprotokollid, nende lisad ja kohtus üle vaadatud videosalvestised, mis kajastatavad süüdistatavate selleteemalisi kohtumisi: 02.10.2008 I. M.K kabinetis, samuti kohtumised I.

M.K kabinetis 07.10.2008, 30.10.2008, 06.11.2008, 10.11.2008, 28.11.2008 (jälitusprotokoll 18.05.2009, kd XII lk 27-28, 31-55), samuti tõendab R.Degevust antud

ehitusprojekti raames vaatlusprotokoll (kd XII lk 167-168), millest tulenevalt R.D töökohast leiti XXX kasutusloa taotlused ning antud kinnistu fotod (kd XII lk 172-177).

Süüdistatav R.D seotust XXX ehitusprojekti menetlusega tõendavad ka R.D töökohast leitud fotod antud kinnistust ning ehitise kasutusloa taotlus (vaatlusprotokollid kd

XII lk 167-168, lk 169-175, fotod lk 177). Süüdistatava seotust antud ehitusprojekti menetlusega tõendavad ka tunnistaja T. L ütlused, et R.D võttis kogu XXX ehitusprojekti puudutava dokumentatsiooni enda kätte ja lubas sellega tegeleda. Tagasisidet tal R.D-lt

saada ei õnnestunud, kuna R.D vahistati. Kuigi antud kinnistul asuvat juurdehitist oli TLPA pidanud ebaseaduslikuks, on see siiani alles (kd K7 lk 71 pöördel).

Kohtus on tõendamist leidnud, et süüdistatav I. M.K antud ehitusprojekti menetluse raames

R.D palvel ametiisikuna pani toime kõik järelevalvealased teod, milles teda süüdistatakse.

Nii leidis kohtus tõendamist, et M.K ametiisikuna, töötades Tallinna Linnavalitsuse

abilinnapea nõunikuna, 07.10.2008.a nõustus R.D poolt pistise lubamisega

vastutasuna M.K poolt ajavahemikul 2008.a oktoobrist kuni 04.12.2008.a. TLPA-s aadressil kinnistule ehitusprojekti nr XXX alusel ehitatud hoone ebaseadusliku XXX, Tallinn

juurdeehitise seadustamiseks ehitusloa taotluse menetlemise üle järelevalve teostamise eest

ning oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K aadressil kinnistule XXX, Tallinn

ehitusprojekti nr XXX alusel ehitatud hoone ebaseadusliku juurdeehitise ehitusloa taotluse menetlemise üle TLPA ehitusjärelevalve osakonnas järelevalvet.

Kohtus leidis tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus sellest, et ta:

- tutvus 02.10.2008.a. R.D poolt esitatud aadressil kinnistut XXX, Tallinn puudutava dokumentatsiooniga eesmärgiga juhendada kinnistu omanikku ja selle esindajat

TLPA-s ehitusprojekti nr XXX alusel ehitatud hoone ebaseadusliku juurdeehitise seadustamiseks vajaliku ehitusloa väljastamiseks TLPA-le taotluse esitamisel. Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ning kohtus ära vaadatud

videosalvestisega I. M.K ja R.D kohtumistest (kd XII lk 31-37), milles kajastatud

162

02.10.2008 toimunud kohtumisest nähtub, et R.D tutvustas I. M.K XXX kinnistut

puudutava dokumentatsiooniga ning viis ta kurssi probleemiga, et on vajalik seadustada

juurdeehitis. Antud asjaolu tuleneb vestluse sisust, nimelt I. M.K- uurib: „ neil ei ole kasutusluba“, ning R.D vastab: „Ja neil ei ole kasutusluba sellele asjale…Ja nüüd nad küsisid meie käest, kas oleks võimalik see asi seaduslikult…“ (kd XII lk 34). Edasi nähtub

vestlusest ja salvestistest I. M.K vahetu tutvustamine dokumentatsiooniga. Vestlusest nähtub, et R.D jätab paberid I. M.K-le tutvumiseks.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et ta juhendas

07.10.2008.a R.D aadressil kinnistule ebaseadusliku XXX, Tallinn

juurdeehitise ehitusloa taotlemiseks vajalike dokumentide ettevalmistamise ja kokkupanemise osas.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa (kd XII lk 22-23) ning kohtus üle kuulatud helisalvestisega 07.10.2008 toimunud kõnest M.K, milles I.

M.K- ütleb seoses antud ehitusprojektiga: „…tehku mõõdistusprojekt… võtku sellele

mõõdistusprojektile kooskõlatused…andku alt sisse… ehitusloa taotlus. Ja kui ta ehitusloa taotluse sisse annab, sellel hetkel, ee, öelgu sulle ja, ja siis s…si-sina helista mulle“ (kd XII lk 22). Antud kõnest tuleneb ka, et R.D mainib, et sellise kokkuleppe juurde kuulub ka „asja teine pool“ ning ütleb, et sellest räägitakse I. M.K-ga kokkusaamisel (kd XII lk 22). Kuna tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus vaadeldud videosalvestisest nähtuvalt juba

samal päeval, so 07.10.2008 R.D ka I. M.K kabinetti läks, kaasas XXX mõõdistusprojekt, siis oli hilisem kohtumine vahetult seotud antud kõnega. Hilisemalt kohus analüüsib ka antud kohtumisel nimetatud pistise summa kokkuleppe asjaolusid.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et ta korraldas 30.10.2008.a aadressil kinnistu ebaseadusliku juurdeehitise seadustamiseks XXX, Tallinn

vajaliku taotluse ja selle juurde kuuluvate materjalide üleandmise Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi ka TLPA) ehitusjärelvalve teenistuse direktoriRS, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 22.10.2007.a

juhataja käskkirjaga nr XXX) on korraldada ja kontrollida teenistuse tegevust ning

vastutada teenistusele pandud ülesannete täitmise eest, eesmärgiga saada ebaseadusliku juurdeehitise seadustamiseks ehitusloa väljastamine. Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selles lisa ning kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd XII lk 23-24) 30.10.2008 kell 10.10 toimunud kõnest M.K, milles I. M.Kuletab R. Sile meelde, et XXX kohta oli neil kokkulepe, et tehakse mõõdistusprojekt,

I. M.K-märgib: „Mõõdistusprojekt on nüüd valmis, et, ee… kas nad… annavad selle alt sisse või äkki… annan sinu kätte“ (kd XII lk 24). R. S vastab, et andku tema kätte, mille peale

I. M.K- ütleb, et on tõepoolest parem, kui see läheb otse R. Si kätte. Nagu nähtub jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus ära kuulatud helisalvestisest, tegi I. M.K kõne R. Sile ajal, mil ta viibis oma kabinetis koos A. R (kd XII lk 40-47). Seega I. M.K-ka näitas R.D-le, et tal on võimalus korraldada oma ametiseisundist tulenevalt XXX juurdeehitise

seadustamiseks dokumentide vastu võtmist. Loomulikult oli selline demonstratsioon ka vajalik, et õigustada pistist. Samal kohtumisel rõhutab R.D juba varasemalt kohtuotsuses käsitletud „teist poolt“ (pistis), öeldes: „… läheks sellega edasi, nendega… siis ma teen selle teise poole…, või see, eks ole“ (kd XII lk 41).

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et ta edastas

04.11.2008.a. R.D-le informatsiooni TLPA ehitusjärelvalve teenistuses

aadressil kinnistu ehitusprojekti nr XXX alusel ehitatud hoone XXX, Tallinn

163

ebaseadusliku juurdeehitise seadustamiseks esitatud ehitusloa taotluse materjalides tuvastatud puuduste kohta ja andis juhise nende kõrvaldamiseks.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud

helisalvestisega (kd XII lk 24-25) 04.11.2008 kell 12.29 toimunud kõnest M.K nähtuvaga, mille kohaselt I. M.K-teatas, et XXX juurdeehitise seadustamise protsessi käigus on ehitusjärelevalve osakond avastanud tehnilised vead, mis kindlasti parandada tuleb. Sellise kõne tegemiseks sai I. M.K-aluse 03.11.2008 kell 14.03 RS peetud kõnest (jälitusprotokoll,

selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestis, kd XII lk 24), milles R. S I. M.K-le kooskõlastuste puudumist märgib.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et ta andis 06.11.2008.a R.D-le üle ehitise aadressil ülevaatuse lehe koos XXX, Tallinn korraldusega täita sellel TLPA ehitusjärelevalve teenistuse poolt märgitud juhised.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud

helisalvestisega (kd XII lk 25-26) 05.11.2008 kell 17.33 toimunud kõnest M.K, millest nähtuvalt R.D leppis I. M.K-ga kokku, et ta läheb 06.11.2008 I. M.K juurde,

et saada temalt ühe eksemplari Kolpi 6b juurdeehitisega seotud juhistest. Samuti

jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus üle vaadatud videosalvestisega 06.11.2008 I. M.K kabinetis toimunud kohtumisest I. M.K ja R.D vahel (kd XII lk 47-51), kus I. M.K- annab R.D-le üle XXX ehituse ülevaatusakti, juhised ning juhendab R.D vajalikes toimingutes. Ka rõhutab I. M.K oma võimet kiirendada menetlust: „Ma saan sealt vahele lasta, olen vaadanud seda… siis, kui see on valmis, siis esitavad selle uuesti… koostame akti ja siis kasutusmaaga üritab selle asja ära teha“ (kd XII lk 48).

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et ta andis

10.11.2008.a nõu R.D-le kinnistul ehitusloa saamiseks XXX, Tallinn vajalike kooskõlastuste saamiseks Päästeametist.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära vaadatud

videosalvestisega (kd XII lk 51-53), millest nähtuvalt 10.11.2008 toimunud kohtumisel I.

M.K kabinetis R.D kurdab I OÜ juhataja muret seoses kooskõlastuse saamisega, probleemiks oli Päästeametilt nõutav kooskõlastus. I. M.K-soovitab R.D rääkida Raik Si nimelise isikuga, kellega ei pidavat probleeme tekkima. I. M.K-rõhutab samuti, et kui

tekib teiste kooskõlastuse osas probleeme, siis saab ta ka aidata. R.D kurdab, et ametlikult kedagi Päästeametist kontrollima ei saa kutsuda, kuna see tekitaks probleeme (kd XII lk 52).

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et 28.11.2008

küsis ta R.D-lt tagasidet ehitusloa väljastamiseks vajalike kooskõlastuste saamise käigu kohta.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus üle vaadatud videosalvestisega (kd XII lk 53-55) I. M.K ja R.D vahelisest 28.11.2008 toimunud

kohtumisest, millest nähtuvalt R.D kurdab, et RSei saanud kokkuleppele. R.D väidab: „Ta (R. S) ütles, et kurat, et tead, et ma ei taha nagu sekkuda sellistesse asjadesse mitte kuidagi“ (kd XII lk 54). R.D selgitab ka, et R. S avaldas pahameelt, et on ehitatud ilma ehitusloata ning talle ei meeldi olukorrad, kus toimub tagantjärgi seadustamine (kd XII lk 55). R.D aga selgitab, et ta leidis ühe teise vana tuttava, keda kasutada.

Süüdistatavad I. M.K-ja R.D on kohtus väitnud, et antud toimingud ei ole mingil moel

seotud pistisega. Kohus antud ütlusi usaldusväärseks ei pea ja neid tõendina ei arvesta,

164 tegemist on süüdistatavate sooviga end õigustada. Järgnevalt kohus selgitab sellise otsustuse põhjusi.

Kohtus kinnitas ka süüdistatav R.D ise, et süüdistuses fikseeritud perioodil oli ta K

linnaosavanema asetäitja ning XXX kinnistu K linnaosa haldusalasse. Seega ei kuulunud puuudus R.D-ltööalaselt igasugune põhjus antud küsimusega tegeleda. Kohtus ei suutnud

R.D veenvalt selgitada, miks oli ta antud projektiga tegelemisest huvitatud, mis teda selleks motiveeris. Küll aga kinnitas kohtus tunnistaja T. Leemets, et otseselt küll R.D tasust juttu ei olnud, kuid TLeeldas, et ta oleks võinud ka tasu saada (kd K7 lk 68). Seega

huvitus R.D sellest, antud ehitusprojekti raames oleks ebaseaduslikult ehitatud

juurdeehitise seadustamiseks ehitusloa taotluse menetluse üle järelevalvet teostataks I. M.K poolt, kuna teda huvitas majanduslikel kaalutlusel resultaat (seadustamine).

Kohtus leidis tõendamist, et vastutasuna M.K poolt ajavahemikul 2008.a. oktoobrist

kuni 04.12.2008.a. kinnistul asuvale hoonele ebaseaduslikult ehitatud XXX, Tallinn

juurdeehitise seadustamiseks ehitusloa taotluse menetluse üle järelevalve teostamise eest

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve osakonnas lubas R.D

07.10.2008.a. M.K töökohas Tallinna Linnavalitsuse hoones aadressil XXX Tallinn,

kabinetis 607 toimunud kohtumisel M.K-le anda pistist ja M.K nõustus R.D poolt pistise lubamisega.

Kohus analüüsis eelnevalt kõiki toiminguid, mida I. M.K- ajavahemikul 2008. aasta oktoobrist kuni 04.12.2008 seoses XXX kinnistu ebaseadusliku juurdeehitise seadustamisega

toime pani, ning kohus analüüsis ka seda, et I. M.K näitas üles huvi ja oli aktiivne

järelevalve teostamisel ning ta soovis vastu tulla R.D edastatud palvetele. Ka märkis

kohus eelnevalt, et teistes isikutes (R. S) tekitas ebaseadusliku juurdeehitise seadustamine hämmeldust ja vastuseisu, see nähtub kõnest R.D-M.K-(kd XII lk 54). Kohus tõi eelnevalt välja ka kaks kabinetis toimunud vestlust, kus R.D märgib niinimetatud „teist poolt“ ehk

siis printsiibis „töö – tasu“ pistist puudutavat osa, s.o. tasu I. M.K töö eest. Asjaolu, et

pistist lubati ja I. M.K sellega nõustus, on tõendamist leidnud varem mainitud jälitustegevuse protokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega 07.10.2008 kõnest R.D-M.K- kus I. M.K jagab juhiseid seoses XXX kinnistu juurdeehitise seadustamisega ning märgib, et kohe, kui taotlus on Tallinna Linnavalitsusse sisse antud, tuleb R.D I. M.K-le helistada ning R.D vastab: „Kuule…loomulikult kuulub selle, selle asja juurde ka teine pool, aga sellest me räägime sinuga…sinuga siis, kui me kokku saame juba“ (kd XII

lk 22-23). Samal päeval, s.o 07.10.2008 kell 16.28 toimubki I. M.K kabinetis

kokkusaamine, kus nähtuvalt jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära vaadatud

videosalvestisel kajastatust (kd XII lk 37-40) vestlevad I. M.K- ja R.D taas XXX

juurdeehitise seadustamisest ning antud kohtumisel esineb otsene viide tasule I. M.K

tegevuse eest. I. M.K-span class="_ _0"> ja R.D istuvad I. M.K töölaua taga teineteise vastas ning

vestluse sisu on just konkreetne ehitusprojekt. Selle asemel, et omavahel avatult mõtteid

vahetada, leiab aset kummaline situatsioon, mis iseloomustab mõlema isiku soovi midagi

varjata ja salatseda. Isikute vahel ilmnenud tegevuse salastatus töövestluses, mis

süüdistatavate enda väite kohaselt oli seaduslik, ei ole mõistuspäraselt selgitatav, kuna varjamise eesmärgi mitteomamisel oleks suhtlus toimunud avatult ja suuliselt. R.D võtab märkmiku vahelt paberi, paneb selle laua keskele ja küsib: „Aga mis sa?“, ja kirjutab samal hetkel midagi paberile. I. M.K-vastab: „Kuule ma ei oska öelda, sellepärast, et ma ei tea, mis suhted sul selle kodanikuga üldse on, et kui ta hakkab pärast…“ (kd XII lk 38). R.D vastab: „Ee, vaata, ma natuke selgitasin seda tausta, et see kodanik nüüd konkreetselt, kes on selle Incipe omanik, on tegelikult selle asja nagu ära müünud…“. Antud asjaolu tõendab, et

165 paberile kirjutatu on seotud just antud kinnistuga, ei millegi muuga. I. M.K-annab järgnevalt mõista, et probleemi, millega tema poole pöörduti, lahendamine ei ole kergete killast: „ega

tegelikult see lõhkumine ei ole naljaasi“ (ebaseadusliku juurdeehitise mitteseadustamisel tuleks see lõhkuda-lammutada). R.D annab mõista, et ta võib asjast huvitatud isikutele rahulikult öelda, et tegemist on problemaatilise küsimusega (kd XII lk 39). I. M.K-annab soovituse uurida, milline võiks pistis olla, öeldes: „…eks sa vaata, tutki natukene, mis seal see valulävi on…“, mille järgselt R.D taas kirjutab midagi paberile ja paneb selle I. M.K ette. Kogu selline tegevus on tulenevalt videosalvestistest I. M.K-le ja R.D-le üheselt

mõistetav. On oluline, et kuigi videosalvestisest ei selgunud, millist summast I. M.K-le

lubati, ei tähenda see, et pistise lubamist ja sellega nõustumist ei saakski süüdistatavatele

inkrimineerida. Nimelt tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-10-09 p-st 48 on pistise süüteokoosseisu realiseerimine võimalik ka konkreetset summat märkimata. Eelnevalt on kohus analüüsinud I. M.K konkreetset tegevust antud ehitusprojekti raames,

ning kuigi I. M.K otseselt puudus võimalus korraldada ebaseadusliku juurdeehitise

seadustamise protsessi ehitusjärelevalve osakonnas, nähtub tõenditest üheselt, et tal oli

võimalus oma ametikohast tulenevalt jälgida ja suunata vastavate menetluslike protsesside käiku. Sellise õiguse andis talle ka tema ametijuhend oma üldsõnalisuses punktides 4.2 ja 4.3.

Süüdistatav R.D kaitsja T. Liiva on kohtukõnes märkinud, et XXX kinnistuga seotud

07.10.2008 toimunud kohtumisel, mil süüdistuse kohaselt lubati pistist, ei ole termin

„valulävi“ käsitletav niinimetatud pistise suuruse küsimusena, vaid R.D arvamusel oli

tegemist XXX ehitusmahtudega. Kohus on eelnevalt selgitanud, et kogu antud kohtumist, selle ajal toimunud vestluse sisu, poolte miimikat, terminile „valulävi“ eelnenud ja järgnenud

vestlust kogumis hinnates, on üheselt mõistetav, et jutt on pistisest. Tulenevalt Riigikohtu lahenditest nr 3-1-1-33-08, 3-1-1-46-10, 3-1-1-61-11 annab vaid tõendite kogumis hindamine võimaluse tervikpildi saamiseks toimunust. Kohus on hinnanud tõendeid kogumis, arvestades neid ajalises ja tegevuslikus seoses. Arvestada tuleb ka tuvastamist leidnud isikute väljakujunenud tegevusmustrit (RK 3-1-1-32- 05, 3-1-1-87-09, 3-1-1-8-10). Süüdistatav R.D puhul oli väljakujunenud tegevusmustriks

tänada I. M.K planeeringute üle järelevalve teostamise eest ja I. M.K tegevuse

väljakujunenud mustriks oli sellise tegevuse eest tasu saamine. Tulenevalt eelanalüüsitud

tõenditest andis I. M.K- R.D-le selgelt mõista, et tema pädevuses on järelevalve teostamine detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetluse üle ja R.D-le oli I. M.K tegevus mõistetav ja arusaadav. Ta teadis, et see toimub tema huvides.

Süüdistatavate I. M.K ja R.D tegevusele on eelkäsitletud süüdistustega (kohtuotsuse p.2.1, p.2.2) seonduvalt antud õige juriidiline hinnang ja nende süü on tõendamist leidnud. Eelkäsitletud analüüsist tulenevalt oli R.D-le mõistetav, et tema palvel ja huvides I.

M.K- pistise ja selle lubamise eest teostas järelevalvet detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetluse üle.

III M.K süüdistus seonduvalt süüdistuse punktidega 9.1.4 ja 9.1.5, Toivo Susi

süüdistus seonduvalt süüdistuse punktidega 9.8.1 ja 9.8.2, B.Z süüdistus

seonduvalt süüdistuse punktiga 9.9, mis on seotud detailplaneeringutega nr XXX ja XXX .

166 3.1 Kohtu seisukoht seoses detailplaneeringuga nr XXX Toivo Susile, M.K-le ja B.Z-ile esitatud süüdistusega.

Käesoleva kriminaalasja raames on esitatud Toivo Susile süüdistus selles tegutsedes , et tema,

alates 11.07.2001.a. kuni käesoleva ajani ehitusliku insener-tehnilise projekteerimise ja nõustamisega tegeleva juriidilise isiku B.Z juhatuse ainuliikmena, sõlmis 2008.a.

veebruaris suulise lepingu Estconde Invest OÜ-ga XXX Tallinn kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX asjaajamiseks ja lubas ning andis 26.09.2008.a. selle planeeringu

esindamise käigus B.Z juhatuse ainuliikmena ja OÜ huvides Tallinna

Linnavalitsuse abilinnapea TAnõunikule M.K-le viimase poolt ajavahemikul

septembri algusest 2008 kuni 24.09.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti menetluses

olnud läbiviimise üle järelevalve teostamise eest pistist detailplaneeringu nr XXX sularahana 25 000 krooni.

Käesoleva kriminaalasja raames on esitatud B.Z-ile selles, et tema, alates

11.07.2001.a. kuni käesoleva ajani tegutsev juhatuse ainuliige Toivo Susi sõlmis 2008.a.

veebruaris suulise lepingu Estconde Invest OÜ-ga XXX , Tallinn kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX asjaajamiseks ja lubas ning andis 26.09.2008.a. selle planeeringu

esindamise käigus B.Z juhatuse ainuliikmena ja osaühingu huvides Tallinna

Linnavalitsuse abilinnapea TAnõunikule M.K-le viimase poolt ajavahemikul

septembri algusest 2008 kuni 24.09.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti menetluses olnud üle järelevalve teostamise eest pistist sularahana 25 000 detailplaneeringu nr XXX krooni.

Käesoleva kriminaalasja raames on esitatud M.K-le selles, et tema, ametiisikuna on 26.09.2008.a. nõustunud pistise lubamisega ja saanud B.Z huvides tegutseva

juhatuse ainuliikme käest M.K poolt vastutasuna Tallinna Toivo Susi Linnaplaneerimise Ametis ajavahemikul septembri algusest 2008.a. kuni 24.09.2008.a. XXX

, Tallinn kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX menetluse üle järelevalve teostamise eest pistist sularahana 25 000 krooni.

Antud detailplaneeringu raames süüdistatakse I. M.K kui ametiisikut sellest, et ta antud detailplaneeringu raames B.Z juhatuse liikme Toivo Susi huvides menetluse üle

järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna pistise lubamisega nõustumise ja pistise saamise eest pannud toime järgmised toimingud:

- andis 03.09.2008.a. Toivo Susile teada, et materjal jõuab

detailplaneeringu nr XXX 17.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile;

- päris 04.09.2008.a. aru Tallinna Linnaplaneerimise

detailplaneeringu nr XXX

Ameti detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna (edaspidi ka TLPA)

juhatajalt IMt, kelle peamisteks tööülesanneteks on vastavalt ametijuhendile

(kinnitatud TLPA 23.03.2006.a juhataja käskkirjaga nr XXX) Kesklinna

linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhtimine, menetluse läbiviimise käigu kohta ja seadis tähtajaks planeeringu jõudmise 17.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile;

- 05.09.2008 teatas Toivo Susile vajadusest

detailplaneeringu nr XXX menetluse käigu kiirendamiseks parandada TLPA poolt välja toodud puudused;

167

- andis 09.09.2008.a. Toivo Susile teada, et materjal ei

detailplaneeringu nr XXX

jõua ja mis põhjustel ei jõua 17.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile;

- kontrollis ajavahemikul 18.09.–19.09.2008.a.

detailplaneeringu nr XXX

materjalidele Tallinna Linnavalitsuse istungile saatmiseks vajalike kooskõlastuste

andmise protsessi;

- päris ajavahemikul 18.09.- 19.09.2008.a. detailplaneeringute teenistuse Kesklinna

osakonna juhatajalt IMt korduvalt aru menetluse detailplaneeringu nr XXX

viivituste kohta ja O.I tal menetluse viimiseks 24.09.2008.a. Tallinna

Linnavalitsuse istungile korraldada selle planeeringu seletuskirjas ja joonisel vigade

parandused;

- andis 19.09.2008.a. Toivo Susile aru kooskõlastamistest

detailplaneeringu nr XXX ja selle käigust;

- korraldas Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea

detailplaneeringu nr XXX

TAasendanud abilinnapead EVpoolse viseerimise, et saata detailplaneeringu

materjalid 24.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile kehtestamisele.

Selle tegevuse tulemusena jõudis materjal õigeaegselt detailplaneeringu nr XXX

Tallinna Linnavalitsuse 24.09.2008.a. istungile, kus korraldusega nr.XXXplaneering kehtestati;

- informeeris 24.09.2008.a. Toivo Susi Tallinna Linnavalitsuse otsusest kehtestada oma

korraldusega nr XXX . detailplaneering nr XXX

Käesolevas kriminaalasjas seoses antud detailplaneeringuga leidis tõendamist järgnev: antud

detailplaneeringu näol oli tegemist XXX kinnistu detailplaneeringuga, milline asjaolu on

tõendamist leidnud Tallinna planeeringute registri väljavõtetega (kd VII lk 97-102). Antud

detailplaneeringu menetluse ajakavast annab ülevaate sama registri väljatrükk, millisega on

tõendamist leidnud selle detailplaneeringu menetlus süüdistuses fikseeritud ajaperioodil (kd

VII lk 100-101). Tulenevalt kinnistusraamatu väljavõttest oli omanikuks antud kinnistul Estconde Invest OÜ (kd VII lk 103-135). Tulenevalt äriregistri väljavõttest (kd VII lk 139- 141) olid antud osaühingu juhatuse liikmeteks Rein Kvell ja RT.

Kohtus end temale inkrimineeritavas süüdi ei tunnistanud (ei füüsilise süüdistatav T. Susi isikuna ega juriidilise isiku esindajana). Ta ei eitanud, et oli seotud antud detailplaneeringuga.

Süüdistatav T. Susi selgitas, et ta oli süüdistuses fikseeritud ajal B.Z ainus

juhatuse liige ning antud juriidiline isik tegeles konsultatsioonide andmisega projektide

juhtimisega tegelevatele äriühingutele ning selle raames suhtles ta ka I. M.K-ga seoses

detailplaneeringuga, mis puudutas XXX kinnistut. Selle detailplaneeringuga oli palju

probleeme, detailplaneeringut oli alustatud juba 2006. aastal, kuid see venis. OÜ Estconde Invest O.I tal selle detailplaneeringuga tegeleda, et selgust saada ning sellega tegelemise

eest sai T. Susi ka tasu (kd K8 lk 36-37). T Susi arvab, et ta O.I I. M.K TLPA juhtkonnas ja selle sees inimestele selgeks teha, et „ei saa venitada detailplaneeringuga“ (kd K8 lk 36 pöördel). Süüdistatav I. M.K-span class="ff1"> samuti ei eitanud T. Susisuhtlemist antud detailplaneeringu raames, kinnitas, et XXX detailplaneeringuga seoses jõudis T. Susi ka tema juurde ja kurtis, et TLPA-

168

s on detailplaneering toppama jäänud (kd K6 lk 163 pöördel). Mõlemad süüdistatavad kinnitasid, et I. M.K-le ei ole T. Susi ei füüsilise isiku ega juriidilise isiku esindajana pistist lubanud ega andnud.

Kohus peab usaldusväärseteks süüdistatavate ütlusi selle kohta, et nad olid seotud antud detailplaneeringu menetlusega ja selle kohta, et antud detailplaneeringu menetlus oli Tallinna Linnavalitsuses problemaatiline, kuna see asjaolu on tõendamist leidnud ka teiste tõenditega, millised on usaldusväärsed ja riimuvad.

Antud asjaolu leidis kohtus tõendamist lisaks süüdistatavate endi ütlustele ka kohtus tunnistajana üle kuulatud RT ütlustega, kes kinnitas, et ta oli Estconde Invest OÜ juhatuse liige, antud ettevõte omas XXX kinnistut ja huvitus detailplaneeringu menetlusest. T. Susi palgati antud detailplaneeringu koordinaatoriks, kuid koostöö oli fikseeritud suuliselt ja ilma lepinguta. Antud detailplaneering oli problemaatiline, seda aeti TLPA-s juba 2006. aastast (kd

K6 lk 185 pöördel, 186 ja 186 pöördel). T. Susi palgati põhjusel, et tal olid tutvused

linnavalitsuses, T. Susi suhtles I. M.K, R. Sarve, I. M ja ARantud detailplaneeringu teemal. Pärast seda, kui detailplaneering 24.09.2008 kehtestati, (kd K6 lk sai T. Susi ka tasu 191, 191 pöördel). Kohtus kinnitasid I. M.K ja T. Susi seotust ja tegevust antud detailplaneeringu raames ka teised tunnistajad: tunnistaja I. M (kd K6 lk 95), tunnistaja TÕ (kd K7 lk 148 pöördel) ja ka

tunnistaja A. R, kes ei eitanud, et XXX kinnistuga seoses on I. M.K- palunud tal kiirelt viseerida dokumente (kd K7 lk 97 pöördel). Lisaks eeltoodule tõendavad T. Susi ja I. M.K

seotust antud detailplaneeringu menetlusega ka käesolevas otsuses hilisemalt analüüsitud jälitustegevuse käigus kogutud tõendid (videosalvestised kohtumistest ning kõnesalvestised).

Samuti tõendavad I. M.K ja T. Susi seotust antud detailplaneeringu menetlusega ka

asitõendi vaatlusprotokoll (kd I lk 97-104), millest nähutvalt I. M.K töökohas Tallinna

Linnavalitsuses tema töökabinetist leiti ja võeti ära XXX detailplaneeringuga seonduvad dokumendid. See asjaolu tõendab, et I. M.K-tegeles antud detailplaneeringuga. Nii leiti I.

M.K töökabinetist väljatrükk pealkirjaga XXX DP graafik (kd I lk 105), samuti kiri,

millest nähtuvalt Toivo (Susi) kirjutab I. M.K-le, et saadab talle antud detailplaneeringu

kehtestamise võimaliku graafiku (kd I lk 160). Antud isikute seost seonduvalt detailplaneeringuga iseloomustab ilmekalt asjaolu, et sama väljatrükk pealkirjaga XXX DP graafik leiti ka T. Susi töökabinetist (kd VIII vaatlusprotokoll lk 22-36, 38, 57).

Samuti nähtub I. M.K poolt antud detailplaneeringuga tegelemine asitõendi

vaatlusprotokollis kajastatud (kd VII lk 104) käsitsi kirjutatud kirjast, mis leiti I. M.K

kabinetist ja mis puudutab XXX ja lähialade detailplaneeringut (kd VII lk 161). Samuti tõendab sama asjaolu T. Susi töökoha läbiotsimisel leitud esemete vaatlusprotokoll (kd VIII lk 37-69), millest tulenevalt leiti tema töökabinetist Tallinna Linnavalitsuse korraldus XXX ja lähialade detailplaneeringu kehtestamise kohta (kd VIII lk 44-45), seletuskiri, mis puudutab antud detailplaneeringut (kd VIII lk 46-54), käsikirjaline detailplaneeringu ajakava (kd VIII lk 55), mille kohta T. Susi kohtus ka selgitas, et see on tema koostatud ning käsitleb just antud

detailplaneeringut (kd K8 lk 46), samuti Tallinna Linnavalitsuse korraldus antud

detailplaneeringu vastuvõtmise kohta (kd VIII lk 56). Samuti leiti T. Susi kabinetist sama

detailplaneeringut käsitlevad kirjalikud materjalid (kd VIII lk 58-62). Samuti toimus käesoleva kriminaalasja raames B.Z ruumidest ära võetud arvuti andmete vaatlus

(kd VIII lk 22-36), millest tulenevalt meiliaadressilt susitoivo@hot.ee edastati antud

detailplaneeringuga seonduvat informatsiooni teistele isikutele (kd VIII lk 63-65, 66-68). Samuti toimus T. Susi elukohas äravõetud lauaarvuti kõvaketta andmete vaatlus ning ka see

tõendab, et T. Susi tegeles Pärnu mnt 18 detailplaneeringuga (kd VIII lk 86-101). Kohtus leidis tõendamist, et T. Susi pöördus I. M.K poole antud detailplaneeringu menetlusega seoses põhjusel, et selle menetlemisel olid Tallinna Linnavalitsuses tekkinud probleemid ja T.

169 Susi lootis selle menetlust kiirendada, milline asjaolu leidis tõendamist süüdistatavate T. Susi

ja I. M.K enda ütlustega, samuti tunnistaja R. Tallermo ütlustega. Süüdistatavad on

selgitanud, et nende mõlema tegevus antud detailplaneeringu menetlusega seonduvalt ei olnud mingilgi moel seotud pistisega. Selles osas kohus süüdistatavate ütlusi usaldusväärseks ei pea ja tõendina ei arvesta ja kohus hilisemalt selgitab, millistel põhjustel.

Kohtus on tõendamist leidnud I. M.K süü selles, et ta on antud detailplaneeringu üle järelevalve üle teostamise eest ja sellega seoses pistise lubamise ja saamise eest:

- andis 03.09.2008 Toivo Susile teada, et materjal jõuab

detailplaneeringu nr XXX 17.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud kõnesalvestisega (kd VII lk 1-5, lisa 9.1), millest nähtuvalt 03.09.2008 kell 08.46 toimunud

kõnes Susi-M.K eatab I. M.K- T. Susile, et XXX -ga seotud materjal jõuab istungile 17ndal. T. Susi O.I, kas I. M.K-ei saaks teha „endast parimat“. Kõnest tulenevalt oleks

T. Susil soov saata materjal istungile 10ndal ning I. M.K- kinnitab: „…ma torgin seda koguaeg…“ Seega I. M.K-kinnitas, et aitab kaasa antud detailplaneeringu (kd VII lk 7). kiiremale menetlemisele.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et tema päris

04.09.2008.a. aru Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringu nr XXX (edaspidi ka TLPA) detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhatajalt IMt,

kelle peamisteks tööülesanneteks on vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 23.03.2006.a juhataja käskkirjaga nr XXX) Kesklinna linnaplaneerimisalase tegevuse

edendamine ning detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhtimine,

menetluse läbiviimise käigu kohta ja seadis tähtajaks planeeringu jõudmise 17.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile.

Antud asjaolu on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud kõnesalvestisega (kd VII lk 1-5, lisa 9.1), millest nähtuvalt 04.09.2008 kell 15.59 toimunud kõnes MP küsib I. M.K I. Mlt, kas XXX detailplaneering on liikuma hakanud (kd VII lk 7). Samuti ei ole antud vestlust eitanud kohtus üle kuulatud tunnistaja I. M (kd K6 lk 95).

- Samuti on kohtus tõendamist leidnud I. M.K süü selles, et tema teatas 05.09.2008

Toivo Susile vajadusest menetluse käigu kiirendamiseks detailplaneeringu nr XXX parandada TLPA poolt välja toodud puudused.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus üle kuulatud helisalvestisega, milles kajastatud 05.09.2008 kell 12.00 toimunud kõnes M.K ütleb I. M.K-T. Susile: „… kuule, selle Pärnu maantee 158-ga on väike, ee, väike jama. Seal üks asi

on, on, on tehtud natukene valesti. Ei ole seletuskirjas kajastatud seda planeeringuala laiendamist seoses Vudega ja ei ole ka kooskõlastust…“. I. M.K-lisab hiljem: „№ las nad…

Las nad vaatavad, vaatavad ta üle ja, ja no sel juhul tuleb, e, tuleb siis võtta need

kooskõlastused peale sinna“ (kd VII lk 10). Antud asjaolu näitab, et I. M.K- hoidis

detailplaneeringu menetlusel silma peal ning oli kursis selle käiguga ja vahetult TLPA menetlejate poolt antud detailplaneeringu raames tehtud otsustustega. Tunnistaja I. M vastas kohtus prokuröri küsimusele, milline oli I. M.K roll antud detailplaneeringuga seoses, et ta täpselt ei mäleta, aga tal oli konkreetne e-kiri, kus talle öeldi, et see planeering võiks jõuda abilinnapea lauale (kd K6 lk 95). Tunnistaja RS kinnitas kohtus, et antud detailplaneeringu raames on ta saanud I. Mlt korraldusi (kd K6 lk 197).

170

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K süü selles, et ta andis 09.09.2008.a. Toivo

Susile teada, et materjal ei jõua ja mis põhjustel ei jõua detailplaneeringu nr XXX 17.09.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile.

Antud I. M.K tegevus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus üle

kuulatud helisalvestisega, milles kajastatud 09.09.2008 kell 17.28 toimunud kõnes M.K-

Susi I. M.K eatab, et tal ei õnnestunud korraldada XXX detailplaneeringu saatmist 17.09.2008 toimuvale linnavalitsuse istungile, sest I. Ml on hetkel muud ülesanded ja kui ta neid ei täida, saab I. M „vastu pead“. Samuti lisas I. M.K- „…Ja saan mina ka, kui ma olen seda soganud…“. I. M.K lisab: „…et no ei ole mõtet pr-praegu rikkuda ära sellepärast asja,

et, noh, e-e-b… See näd… see nädal enam tõesti, kurat, vendi ei mõjuta. Aga kahekümne

neljandal on ta raudselt olemas, noh!“. T. Susi teatab selle peale, et see võib talle tekitada

ebameeldivusi, sel juhul võetakse tal „munad pihku“. I. M.K- edastab seepeale XXX detailplaneeringu esindajatele T. Susi kaudu sõnumi, et mingit pahameelt ei tohiks selline asi tekitada ning I. M.K-ütleb: „ … Küsi, küsi nende käest, kas nad tahavad, et see läheb kolme

nädala pära…, või kolme kuu pärast istungile. Et, sel, sel juhul, kui ükski juuksekarv sinu

peas langeb, et sel juhul läheb kolme kuu pärast.“ (kd VII lk 11-12). Seega I. M.K- ise rõhutab oma võimalust mõjutada menetluse käiku (selle aega).

- Kohtus leidis tõendamist I. M.K süü ka selles, et ta kontrollis ajavahemikul 18.09.–

19.09.2008.a. materjalidele Tallinna Linnavalitsuse detailplaneeringu nr XXX

istungile saatmiseks vajalike kooskõlastuste andmise protsessi ja

- päris ajavahemikul 18.09.-19.09.2008.a. detailplaneeringute teenistuse Kesklinna

osakonna juhatajalt IMt korduvalt aru menetluse detailplaneeringu nr XXX

viivituste kohta ja O.I tal menetluse viimiseks 24.09.2008.a. Tallinna

Linnavalitsuse istungile korraldada selle planeeringu seletuskirjas ja joonisel vigade

parandused.

Antud I. M.K tegevus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega 18.09.2008 kell 09.45 toimunud kõnest MP, kus I. M.K päris aru,

miks ei ole XXX158 detailplaneeringu materjali sisestatud Postipoiss programmi, mis tähendanuks, et materjalid on linnavalitsuse istungile esitamiseks valmis. I. M vastas, et on

vajalik teha veel mõningaid muudatusi ning muudatusi on vaja teha ka seletuskirjas ja kohtuda projekteerijatega. I. M.K-uuris, millal I. M projekteerijatega kohtub. Ka annab I. M.K-mõista, et ta on juba informeerinud Arvot (R) selle planeeringu jõudmisest istungile ning ka märgib I. M.K, et ta läheb käib sellega seoses Endriku (Mänd) juures. Kui I. M ütleb, et ta üritab tegeleda selle detailplaneeringuga, tänab I. M.K-teda (kd VII lk 12-13).

Nähtuvalt jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus ära kuulatud helisalvestisest helistab I. M.K-kohe pärast seda, s.o 18.09.2008 kell 09.57 T. Susile ning kannab ette, et Pärnu mnt detailplaneeringu seletuskirjas on mõned ebatäpsused, mis tuleb kiirelt ära õiendada. T. Susi lubab saata projekteerija kohe TLPA-sse. Lisaks teatab I. M.K- et ta ise vaatas eelnõu üle: „… et saaks ta kuradi kännu tagant minema“ (kd VII lk 14). Selles kõnes rõhutab I. M.K taas oma rolli ja kaasabi. Samuti nähtub jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus ära vaadatud

videosalvestisest, et 18.09.2008 kell 11.27 toimus I. M.K ja T. Susi vahel I. M.K kabinetis kohtumine (kd VII lk 35-42), mille käigus T. Susi tutvustas I. M.K-le spetsiifilisi probleeme XXX detailplaneeringu juures ning asjaolu, et Maa-ametilt on vaja kooskõlastust. I. M.K-jättis endale detailplaneeringu joonise ja lubas üritada Maa-ametiga asju ajada. I. M.K-muuhulgas ütles ka T. Susile, et ta on ka enne istungit ise kõik need materjalid üle

käinud ja seal parandusi teinud (kd VII lk 41) ning rõhutab, et ARon tal kõik juba kokku räägitud. Ka lubas I. M.K-anda detailplaneeringu tutvumiseks EVkätte. See iseloomustab

taaskord, et I. M.K- tegi kõik endast sõltuva, et detailplaneeringu menetlus sujuks.

Tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus ära kuulatud helisalvestisest, milles on

171 kajastatud 18.09.2008 kell 13.26 toimunud kõne (kd VII lk 14-15) M.K palub I. M.K- A. Ril „teha plõks“ antud detailplaneeringuga seoses arvutis ning tunnistaja A. R selgitas ka kohtus, et see tähendas eelnõu viseerimist Postipoisi süsteemis (kd K7 lk 97 pöördel). Samuti nähtuvalt jälitusprotokollist, selle lisast ning kohtus ära kuulatud helisalvestisest (kd VII lk 15), millel on kajastatud 18.09.2008 kell 16.12 toimunud kõne MP, milles I. M andis taas aru I. M.K-le detailplaneeringu materjalide asukohast ja O.I kiirustada tagant Alo B , et see annaks oma kooskõlastuse detailplaneeringule. Tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ja

kohtus ära kuulatud helisalvestisest (kd VII lk 17-21), on I. M.K- 19.09.2008 kell 11.37,

11.59, 12.02 ja 13.31 toimunud kõnedes M.K ülimalt intensiivselt väljendanud soovi suruda läbi oma tahtmine ja saavutada detailplaneeringu materjalide saatmine linnavalitsuse

istungile kehtestamiseks. Kohus on juba varem puudutanud teemat, et asjaolu, et I. M.K oma korraldusi jagas leebes vormis, niinimetatud palvetena, ei muuda nende korralduste

faktilist olemust, kuna inimeste suhtlusmaneer ongi erinev ning tulenevalt kohtuotsuses

varasemalt kajastatud tunnistajate ütluste analüüsist I. M.K korraldusi võeti kui

abilinnapea omasid. Nendes kõnedes soovib kiirendada menetlust seoses an I. M.K-span class="_ _0">

detailplaneeringutega, nii ütleb ta kell 11.37 toimunud kõnes: „Äkki, äkki, äkki sa saad Alepiga võtta ühenduse, et saab, saab… kui seal on mingi liigne number, selle lihtsalt maha võtta, siis ta laseks kohe edasi.“ (kd VII lk 17). Kell 11.59 toimunud kõnes I. M.K-küsib, ega I. M ei ole saanud tegeleda XXX detailplaneeringuga, I. M vabandab, et tal ei olnud aega

ning selgitab, et ta palub teistel menetlejatel uurida I. M.K jaoks vajalikku infot. Edasi

informeerib I. M kell 12.03 toimunud kõnes I. M.K, kuidas tal õnnestus teiste menetlejatega rääkida. Kell 13.31 toimunud kõnes rõhutab I. M ka seda, et keegi menetlejatest tegi ära I. M.K jaoks vajalikud viseeringud (kd VII lk 21).

- Samuti leidis kohtus tõendamist, et I. M.K- andis 19.09.2008.a. Toivo Susile aru

detailplaneeringu nr XXX kooskõlastamistest ja selle käigust ja korraldas

detailplaneeringu nr XXX Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAasendanud abilinnapead EVpoolse viseerimise, et saata detailplaneeringu materjalid 24.09.2008.a.

toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile kehtestamisele. Selle tegevuse tulemusena

jõudis materjal õigeaegselt Tallinna Linnavalitsuse detailplaneeringu nr XXX 24.09.2008.a. istungile, kus korraldusega nr.XXXplaneering kehtestati.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega, milles kajastatud 19.09.2008 kell 09.34 toimunud kõnest Susi-M.K-ilmneb,

et I. M.K-annab aru, millises seisundis detailplaneeringu menetlus on. I. M.K-rõhutab: „Ja, ja siis, ee, Maa-ametiga sai ka eraldi räägitud, et Maa-amet tegi kohe ära ja…“ (kd VII lk 15). Seega I. M.K-rõhutab taas oma rolli ja seda, et tema ise korraldas suhtlust ja suhtles

Maa-ametiga. Samuti rõhutab I. M.K oma rolli ja võimet menetlust korralda järgnevalt

öeldes: „…ee, tähendab, ee seal ta jäi takerduma, kuna Branti ei olnud eile õhtul ja oli suunatud Brandile, “ (kd VII lk 16). ma lasin ta ümber suunata, Brandi asetäitjale Seega oli I.

M.K võimalik detailplaneeringu menetlust kiirendada vahetades menetlejaid. Edasi

räägib I. M.K- ka sellest, et: „... proovin ka hommikul juriidilist kätte saada, mul on see mure, et kurat, neid ee ole seal kedagi praegu.“ (kd VII lk 16). Seega I. M.K-kinnitab, et ta

tegeleb ka edasi antud menetluse kiirendamisega. Antud asjaolu on tõendamist leidnud ka jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära vaadatud videosalvestisega selle kohta, et 19.09.2008 kohtusid I. M.K-ja T. Susi restoranis Balthasar ning I. M.K-andis põhjaliku ülevate XXX

detailplaneeringu hetkeseisu kohta ning rõhutas enda rolli menetlusele kaasaaitamisel. Nii ütleb I. M.K-seoses asjaoluga, et vaja on EVviseeringut: „EV ei pidanud tagasi tulema täna. Ma O.I teda spetsiaalselt, et ta tuleks kella kahest tagasi…“ (kd VII lk 66). I. M.K-

märgib hiljem: „… noh, ma nüüd väga loodan, et see asi toimib…“ (kd VII lk 66). Edasi rõhutab I. M.K, et ilmselt läheb detailplaneering linnavalitsuse istungile päevakorda. Sama

172

kohtumise ajal vestleb I. M.K- I. Mga ning samuti on teemaks sama detailplaneeringu kiirendamine (kd VII lk 74). I. M.K tegevus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle

lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega 19.09.2008 kell 12.40 toimunud kõnest Susi-

M.K-(VII lk 19-21), milles I. M.K-ütleb, et ta annab antud detailplaneeringuga seotud dokumendid Võrgu (EV) kätte. I. M.K-kurdab, et juriidiline osakond ei täitnud tema lootusi.

Kohtus tunnistajana üle kuulatud E. V kinnitas, et ta asendas sellel ajal T. Aasa ning on viseeringu teinud (kd K6 lk 121, 121 pöördel).

- Samuti leidis kohtus tõendamist, et I. M.K- informeeris 24.09.2008.a. Toivo Susi

Tallinna Linnavalitsuse otsusest kehtestada oma korraldusega nr XXX . detailplaneering nr XXX

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud

helisalvestisega (kd VII lk 21-22), 24.09.2008 kell 10.33 toimunud kõnest M.K,

milles I. M.K- ütleb: „.. Pärnu maanteega on nüüd korras asi“ (kd VII lk 21). Samuti

Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 24.09.2008 nr XXX(kd VIII lk 44-45), millega kehtestati XXX kinnistu ja lähiala detailplaneering.

Eelpool analüüsitud tõenditest tulenevalt I. M.K suhtluses T. Susi rõhutas pidevalt enda rolli detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamisel ja see oli T. Susile mõistetav ja arusaadav, et I. M.Kema huvides paneb toime õiguspäraseid tegusid detailplaneeringute üle järelevalve teostamisel. Kohtus, nagu juba eelnevalt märgitud, süüdistavad I. M.K-ja T. Susi (nii füüsilise isiku kui juriidilise isiku esindajana) väitsid, et I. M.K-ei ole antud detailplaneeringu menetlusega

tegelemise eest pistist saanud, talle ei ole seda ka lubatud ning ta ei ole selle saamisega

nõustunud. Kohus ei pea antud ütlusi selles osas usaldusväärseteks ja neid tõendina ei arvesta.

Süüdistatav T. Susi ei eitanud enda kohtumist I. M.K-ga restoranis Ribe 26.09.2008 ning küsimusele, kas toimus millegi üleandmine, vastas T. Susi, et ta küsis kelnerilt A4 formaadis lehe, kirjutas sellele arsti (Madis Martinsoni) telefoninumbri, kuna I. M.K-väitis, et tema abikaasa vajab arstiabi, antud lehe andis T. Susi I. M.K-le. Süüdistatav I. M.K-väitis kohtus, et selline asi võis aset leida, ta mäletab, et tema abikaasal

oli probleeme eriarsti juurde saamisega. Kohtu küsimusele vastas I. M.K- et tegelikult tundis ta dr Martinsoni ka ise juba varem ning faktiliselt tema abikaasa dr Martinsoni abi ei vajanud (kd K9 lk 67).

Kohus ei pea süüdistatavate sellekohaseid ütlusi (ütlusi pistise osas) usaldusväärseteks mitmetel põhjustel. Kohtul on kohustus hinnata tõendeid kogumis (RK 3-1-1-33-08, 3-1-1-46- 10, 3-1-1-61-11) ning ka antud tõendeid, mis puudutavad pistist, tuleb käsitleda tervikpildi

saamiseks koos eelpoolkäsitletud tõenditega detailplaneeringu üle järelevalve teostamise kohta I. M.K poolt. Kogu eelnevalt analüüsitud I. M.K tegevust antud detailplaneeringu

raames iseloomustas tema ülim aktiivSusiantud menetlusele kaasaaitamises ning see, et ta

vahetult ise pani toime menetluse kiirendamiseks hulgaliselt toiminguid ning teostas järelevalvet selle detailplaneeringu menetluse üle. Samuti leidis eelanalüüsitult käsitlemist, et

I. M.K- oma vestlustes T. Susi rõhutas pidevalt enda rolli antud menetluse sujuvuse

tagamisel, mistõttu mõistis ka T. Susi I. M.K tegevust detailplaneeringu menetluse üle

järelevalve teostamisel. Mõlemate isikute, nii I. M.K kui T. Susi käitumismustriks oli sellise järelevalve alase tegevuse sidumine ka tasuga, nimelt kohtuotsuse alajaotuses B.2. on kohus analüüsinud, et I. M.K tegevuse väljakujunenud mustriks oligi detailplaneeringute menetluse üle järelevalve teostamise eest pistise saamine. Tulenevalt T. Susi käitumismustrist

173 oli tal kombeks linnaametnikele kingitusi teha, nii nähtuvalt läbiotsimisprotokollist (kd VIII lk 10-14), asitõendi vaatlusprotokollist (kd VIII lk 37-39), lisast (kd VIII lk 40), kus T. Susi

on omakäeliselt kajastanud isikute, Tallinna Linnavalitsuse töötajate nimed ja neile

edastatavad kingitused. Süüdistatav T. Susi ei eitanud kohtus, et antud nimekiri on tema koostatud.

Samuti peab kohus arvestama tõendite hindamisel elulise usutavuse aspekti. Ei ole eluliselt

usutav, et I. M.K tekkis probleem arsti telefoninumbri hankimisega, keda ta ise oma

väidete kohaselt varasemalt tundis, ka on telefoninumbri saamiseks võimalik kasutada erinevaid infobaase, mistõttu T. Susi abi kasutamine antud küsimuses ei ole eluliselt usutav.

Samuti nähtub I. M.K enda väitest, et faktiliselt seda telefoninumbrit ei kasutatudki (abikaasa arsti ei külastanud), seega faktiliselt antud arsti abi ei vajatud. Samuti ei ole eluliselt usutav sellise süüdistatavate poolt märgitud tegevuse tehniline pool, kuna I. M.Kema enda

väite kohaselt soovis antud telefoninumbrit restoranis saada, mistõttu oleks antud telefoninumber paberil antud üle juba varem restoranis ning selle üleandmise juures ei oleks

käitutud varjamise eesmärgile iseloomulikult – eseme andmine ja selle järgselt selle kiire taskusse panemine.

Samuti ei pea kohus süüdistavate ütlusi enda tegutsemise kohta eelnimetatud pistise osas

usaldusväärseteks põhjusel, et need on leidnud kohtus ümberlükkamist teiste, omavahel

riimuvate ja usaldusväärsete tõenditega. Süüdistatavate ütlused nende tegevuse eesmärki ja pistist puudutavas osas ei riimu teiste kogutud tõenditega, millised on usaldusväärsed.

Tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus ära vaadatud videosalvestusest (VII lk 42- 44) toimus I. M.K kabinetis kohtumine I. M.K ja T. Susi vahel 25.09.2009 kell 11.03

ning kohtumise lõpus kutsub T. Susi I. M.K järgmisel päeval kell 12 restoranisse Ribe. Seejuures T. Susi ütleb: „Et siis saab rahulikult rääkida seal. Mina saan … kokku võtta seal,

arutame neid asju“ . (kd VII lk 44) Seega T. Susi end keeleliselt kummaliselt väljendudes

tahab midagi „kokku võtta“. Kuna I. M.K- ei küsi antud vestluses, millest jutt käib, on

ilmne, et mõlemad pooled mõistavad üksteist. Tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus üle kuulatud helisalvestisest ütleb I. M.K 26.09.2008 kell 12.03 toimunud kõnes, et ta on kohe restorani sisse astumas ning T. Susi hoiatab teda, et mingil põhjusel on restoranis

ajakirjanikud ja kutsub teda „tahapoole“ (kd VII lk 23), seega kajastub ka siin eesmärk varjatusele. Jälitustegevuse käigus on fikseeritud 26.09.2008 toimunud T. Susi ja I. M.K kohtumine

restoranis Ribe. See, et antud kohtumine on toimunud, ei ole T. Susi ega I. M.K-span class="_ _ vaidlustanud.

Kohtul puudub, nagu varasemalt käsitletud, igasugune alus kahelda jälitustegevuse käigus kogutud tõendites, kohus on neid vahetult kontrollinud ja kohtus vahetult uurinud.

Tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ning kohtus vaadeldud videosalvestisest toimub

ühine lõuna I. M.K ja T. Susi osavõtul restoranis Ribe ning, olles söömise lõpetanud, tõusevad süüdistatavad laua tagant püsti. Tulenevalt jälitusprotokollist on fikseeritud, et kell 13.20 väljusid I. M.K-ja T. Susi restoranist Vene tänavale. Jälitusprotokollis on märgitud, et

väljudes võtab T. Susi midagi pintsaku põuetaskust ning paneb selle teises käes olevate

paberite alla, isikud kõnnivad mõned meetrid Viru tänava poole ning seejärel, kõndimise pealt, annab T. Susi eseme edasi I. M.K-le, kes selle kohe põuetaksusse pani (kd VII lk 79). Kohus vaatles kohtus vahetult antud videosalvestist, milline antud tegevust kajastab.

On ilmselge, et jälitustegevus oma loomult peabki olema varjatud ning ilmselgelt on raskendatud isikute vahetu ja täpne jäädvustamine. Ka I. M.K ja T. Susi on vaadeldud selja

174 tagant. Seetõttu on loomulikult nende tegevus nähtav vaid osaliselt, kuid nende tegevus on vaadeldav ning seda tuleb analüüsida teiste tõenditega kogumis.

Süüdistatav T. Susi kaitsja leiab, et antud salvestiselt ei ole näha ega pole ka aimatav millegi

üleandmine, kohus sellega ei nõustu. Kohus tuvastas, et tõepoolest ei ole videosalvestiselt

näha, mille üleandmine toimub, kuid mingi eseme üleandmist saab antud videosalvestise pinnalt lugeda toimunuks, arvestades isikute kehalisi liigutusi ja faktilist puutumust. Eseme üleandmise toimumine on näha videosalvestiselt (reg nr 5809) ning sellest salvestisest on antud momendi kohta tehtud ka foto, mis asub jälitusprotokolli lisas (kd VII lk 81). Edasi

nähtub jälitusprotokollist ja selle lisast, et I. M.K- läks oma töökohta Tallinna Linnavalitsuses. I. M.K vahepealset tegevust on samuti jälgitud ning on küll fikseeritud, et I. M.K-vestles Suur-Karja 18 maja juures ühe meesterahvaga 1-2 minutit, samuti vestles ta

XXX hoonest väljunud meesterahvaga. Kuid kummagi meesterahvaga vestlemise puhul ei nähtu, et oleks toimunud esemete üleandmist või vastuvõtmist.

Tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus vaadeldud videosalvestisest (kd VII lk 44,

salvestis reg nr 11109) sisenes I. M.K- 26.09.2008 oma kabinetti kell 13.27. Kaitsja on tõstatanud probleemi, kas on võimalik liikuda sellise aja jooksul restoranist töökohta. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et käesolevates jälitustegevuse materjalides on ajaline fikseering

toimunud mitte sekundite, vaid minutitega. Restoranist lahkumise ajaks on märgitud 13.20

ning kabinetti sisenemine on märgitud 13.26, seega on ajavahe 6 minutit. Kui arvestada asjaolu, et puudub fikseering sekundites, on teoreetiliselt võimalik, et antud ajavahemik võib olla peaaegu 2 minutit pikem. Loomulikult saab kohtueelset uurimist läbi viinud isikutele ette

heita asjaolu, et ajaline fikseering võiks ja peaks olema täpsem ning rohkem tähelepanu pöörama ajalise arvestuse korrektsusele, kuid faktiliselt on ilmselgelt võimalik jõuda antud aja jooksul Raekoja platsilt Tallinna Linnavalitsuse hoonesse ning mõneminutiline kahtlus ajalise

täpsuse korrektsuses ei muuda mitteusaldusväärseks kogutud tõendeid (sealhulgas videosalvestisi) ning I. M.K tegevust kajastavat videomaterjali, I. M.K-ei ole eitanud, et videosalvestisel on kajastatud teda ja tema ka sellised käigud antud ajal tegi.

Tulenevalt I. M.K kabinetis toimuvat tegevust kajastavast videosalvestisest

(jälitusprotokoll ja selle lisa kd VII lk 44), millist kohus , tuleb I. tähelepanelikult vaatles M.K-oma kabinetti, käes on ümbrikutaoline ese, ta istus laua taha, avas laua all oleva sahtli ning, kuna jälitustegevuse käigus on teda filmitud vahetult tema selja tagant ja kõrgelt pea kohalt, on nähtav tema tegevus sahtlis. Sahtli sees avab I. M.K-ümbriku ning võtab sealt välja ilmselgelt rahatähti meenutavad esemed ning seejärel, käsi sahtlis hoides, loeb ta need üle. Kohus tuvastas, et tegemist on ilmselgelt rahatähtede lugemisele iseloomuliku heliga ning

tähelepanelikul kuulamisel on võimalik kuulmise järgi eristada ka kupüüride arvu ning tuvastada 50 kupüüri lugemist. Videosalvestiselt on näha, et seejärel paneb I. M.K loetud

kupüürid ümbrikusse tagasi ning sulgeb sahtli. Ka siin on süüdistatava T. Susi kaitsja seisukohal, et ei saa väita, et tegemist on rahatähtedega. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kohus, tulenevalt KrMS § 61 lg-test 1 ja 2, hindab tõendeid vaba hindamise põhimõttel nende

kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus peab oma siseveendumuse kujundamisel

arvestama kõiki tõendamist leidnud toiminguid ajalises ja tegevuslikus seoses. Riigikohtu

lahenditest nr 3-1-1-33-08, 3-1-1-46-10 ja 3-1-1-61-11 tulenevalt annab vaid tõendite

kogumis hindamine võimaluse kuriteo toimumisest tervikpildi saamiseks ja siseveendumuse kujundamiseks.

Vahetult enne restoranis Ribe toimunud kohtumist, kui T. Susi tegi ettepaneku restorani minna, märkis ta, et sinna minnaksegi selleks: „Et siis saab rahulikult rääkida seal. Mina

175

saan… kokku võtta seal, arutame neid asju.“ (kd VII lk 44). Kohus eelnevalt analüüsis ka seda, et antud lause sisu oli nii I. M.K-le kui T. Susile üheselt mõistetav, kõrvaltvaataja ei saaks T. Susi keeleliselt ebamäärast lauset mõista ning ilmselt vajaks selle mõte täpsustamist. I. M.K mõistis seda aga sõna-sõnalt ega pidanud vajalikuks uurida täpsemalt, mida „kokku võetakse“. Edasi toimus T. Susi poolt millegi üleandmine I. M.K-le. I. M.K- lahkudes T.

Susist ja jõudes oma kabinetti, kohtus küll vaid mõne minuti jooksul paari isikuga, kuid mingite esemete üleandmist ei fikseeritud. Seega ei saanud antud ümbrik pärineda mujalt kui

T. Susilt. Kui I. M.K- oleks antud ümbrikut varem omanud, ei oleks ta elulise usutavuse pinnal seda nüüd töökohta kaasa toonud, vaid oleks ta ilmselt antud ümbrikuga toimetanud

varem, kuna restoranisse Ribe tuli ta just oma töökohalt Tallinna Linnavalitsusest (jälitusprotokoll ja selle lisa kd VII lk 78).

Kuna I. M.K-võttis taskust ümbriku kabinetti saabudes ning saabunud oli ta kohtumiselt T.

Susija aSusikupüüre üle lugema, pidi I. M.K- omandama loetud kupüürid kohtumisel.

Arvestades sündmuste ajalist järjestust ning eelnevalt analüüsitud puutumust

detailplaneeringuga, on tõendamist leidnud, et toimus pistise andmine T. Susi poolt I. M.K-le, viimase poolt XXX detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamise eest.

Eelpool kajastatult leidis tõendamist, et antud detailplaneering võeti vastu 24.09.2008,

mistõttu oli tegevusel ka ilmselgelt motiiv - tänuavaldus ja tasu. Pistise andmine toimus

26.09.2008, s.o. vahetult pärast detailplaneeringu vastu võtmist. Ka antud kronoloogilist aspekti tuleb hinnata tõendite hindamisel kogumis, mõistmaks tervikpilti.

Seega kõiki eelanalüüsitud tõendeid kogumis hinnanud, arvestades nende ajalist järjestust ja

sisu, leiab kohus, et tõendamist on leidnud süüdistatavate I. M.K ja T. Susi (seda nii füüsilise isiku kui juriidilise isiku esindajana) tegevus antud pistisega seotud episoodis.

B.Z kui juriidilise isiku süü talle inkrimineeritavas kuriteos on tõendamist leidnud

samuti eelanalüüsitud tõenditega. Kohtus on tõendamist leidnud, et T. Susi oli alates

11.07.2001 B.Z juhatuse ainuliige ning oli seda ka süüdistuses fikseeritud ajaperioodil. Seda on T. Susi kohtus ise kinnitanud (kd K8 lk 35 pöördel). Samuti kinnitab seda asjaolu äriregistri väljavõte (kd VIII lk 148-150) ning OÜ põhikiri (kd VIII lk 151-153), samuti majandusaasta aruanne (kd VIII lk 157-170), mille on kinnitanud juhatuse esimees T. Susi (tõendid avaldatud 12.01.2011 istungil). Tulenevalt KarS § 14 lg-st 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise

isiku huvides. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste

isikute kaudu, s.o. seaduses ettenähtud juhtudel saab füüsiliste isikute tegusid omistada ka juriidilisele isikule. Seetõttu vastutab juriidiline isik KarS § 14 lg 1 kohaselt üksnes teo eest, mille on toime pannud tema organ või juhtivtöötaja. Juriidiline isik vastutab vaid juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid. Juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu (RK 3-1-1-

82-04; 3-1-1-08-03). Sama süüteo eest on võimalik ühe teo eest vastutusele võtta nii juriidiline isik, kui teo faktiliselt toime pannud juriidilise isiku esindaja, sellega ei ole rikutud kahekordse karistamise keeldu - ne bis in idem põhimõtet (RK 3-1-1-7-04). Kuna T. Susi oli

tulenevalt äriregistri väljavõttest (kd VIII lk 148-150) süüdistuses nimetatud perioodil B.Z ainuliige ja T. Susi lubas ning andis 26.09.2008 kõnealuse osaühingu huvides M.K-le ajavahemikul septembri algusest 2008 kuni 24.09.2008.a. TLPA menetluses olnud detailplaneeringu nr XXX üle järelevalve teostamise eest pistist sularahana 25 000 krooni, on ka juriidilise isiku süü tõendamist leidnud. B.Z huvi antud detailplaneeringuga

176 seoses tõendavad Toivo Susi elukohast läbiotsimisel (läbiotsimisprotokoll kd VIII lk 71-74)

ära võetud ja vaadeldud (asitõendi vaatlusprotokoll kd VIII lk 104-105) dokumendid: 24.09.2008 tööde vastuvõtuakt (kd VIII lk 106), millest nähutvalt on akt koostatud ühelt poolt

B.Z kui tööde koostaja poolt ja OÜ Estconde Invest kui tööde tellija poolt. Nähtuvalt vastuvõtuakti sisust on B.Z teostanud konsultatsioone objektil XXX . Samasisuline tööde vastuvõtu akt on koostatud ka 10.08.2008 kuupäevaga (kd VIII lk 107). Samuti on tunnistaja R. Tallermo andnud ütlusi, et ta oli Estconde Invest OÜ juhatuse liige, antud ettevõte omas XXX kinnistut ja huvitus detailplaneeringu menetlusest. T. Susi palgati antud detailplaneeringu koordinaatoriks (kd K6 lk 185 pöördel, 186 ja 187 pöördel).

3.2 Kohtu seisukoht seoses detailplaneeringuga nr XXX Toivo Susile ja M.K-le esitatud süüdistusega.

Käesoleva kriminaalasja raames on esitatud Toivo Susile süüdistus selles, et ta on lubanud ja 26.11.2008 andnud Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõunikule M.K-le pistist

25 000 krooni vastutasuna M.K poolt ajavahemikul 2008. aasta september kuni

05.11.2008 Tallinna Linnaplaneerimise Ametis XXX/XXX Tallinn kinnistu detailplaneeringu nr XXX menetluse üle järelevalve teostamise eest.

Samuti on esitatud I. M.K-le sama detailplaneeringuga seoses süüdistus, et tema, töötades Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunikuna, on 26.11.2008 nõustunud pistise lubamisega ja saanud käest vastutasuna M.K poolt ajavahemikul 2008. aasta september Toivo Susi

kuni 05.11.2008 Tallinna Linnaplaneerimise Ametis

XXX/XXX Tallinn kinnistu

detailplaneeringu nr XXX menetluse üle järelevalve teostamise eest pistist sularahana 25 000 krooni.

Antud detailplaneeringu raames süüdistatakse I. M.K kui ametiisikut selles, et ta pistise

eest detailplaneeringu üle järelevalvet teostades selle menetluse kiirendamise ja jooksvate probleemide lahendamise eesmärgil pani toime järgmised toimingud:

- koostas TLPA menetluses oleva menetluse käigus selle

detailplaneeringu nr XXX planeeringu parkimist puudutava seletuskirja osa;

- korraldas materjalide saatmise 03.09.2008.a. toimuvale

detailplaneeringu nr XXX

Tallinna Linnavalitsuse istungile, kus võeti Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr XXX vastu; detailplaneering nr XXX

- informeeris 03.09.2008.a. Toivo Susi sellest, et parkimist

detailplaneeringu nr XXX

puudutav seletuskirja osa sobis Tallinna Linnavalitsusele ja selle tulemusena võeti planeering vastu;

- teostas 22.10.2008.a. järelevalvet edasise menetluse üle

detailplaneeringu nr XXX

TLPA-s detailplaneeringute registri ja Tallinna Linnavalitsuse istungikavade kaudu,

lubades Toivo Susile panna kehtestamise küsimus detailplaneeringu nr XXX 29.10.2008.a toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungi päevakorda;

- teavitas 22.10.2008.a. Toivo Susi, et

detailplaneeringut nr XXX ei õnnestu viia 29.10.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse istungile kehtestamise küsimuse otsustamiseks ja miks;

177

- 31.10.2008.a. teostas järelevalvet detailplaneeringute registri ja istungite kava kaudu

detailplaneeringut nr XXX menetluse käigu üle, andes sellest jooksvalt aru Toivo Susile;

- informeeris 31.10.2008.a Toivo Susi materjalide

detailplaneeringu nr XXX

saatmisest 05.11.2008.a. toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile planeeringu

kehtestamise küsimuse otsustamiseks, mille tagajärjel kehtestati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr XXX . detailplaneering nr XXX

Kohtus ennast talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud, kuid ta süüdistatav T. Susi ei eitanud, et ta on olnud seotud antud detailplaneeringuga. T. Susi ei eitanud, et ta tegeles detailplaneeringu menetlusega, mis oli seotud XXX/ XXX kinnistuga. Ka ei eitanud T. Susi, et seoses antud detailplaneeringuga on ta vestelnud I. M.K-ga. T. Susi selgitas, et I. M.K-

pidi vaatama, kas asi on läinud linnavalitsuse istungile või mitte. Süüdistatav I. M.K-/span> ei eitanud, et ta on T. Susiantud detailplaneeringutest rääkinud ja T. Susi küsis tema käest nõu

menetluste kohta, kuid I. M.K- ei mäleta täpselt, milles seisnes XXX/ XXX kinnistu detailplaneeringuga seotud probleem (kd K8 lk 163 pöördel).

Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et detailplaneering nr XXX hõlmab T OÜ omandisse kuuluvat kinnistut aadressil XXX/ XXX kinnistusraamatu väljatrükiga (kd VII lk

96). Antud detailplaneeringu menetluse kulg nähtub ka Tallinna planeeringute registri

väljatrükist (kd VII lk 92-95), millest tulenevalt oli detailplaneeringu menetlus süüdistuses fikseeritud ajal aktiivne.

Süüdistatavad ei eitanud enda puutumust antud detailplaneeringu menetlusega ning väitsid,

et detailplaneeringu menetlus Tallinna Linnavalitsuses oli problemaatiline. Selles osas on süüdistatavate ütlused usaldusväärsed, kuna antud asjaolu nähtub ka teistest tõenditest: Nii

on kohtus tunnistajana üle kuulatud BDi ütlustest nähtuvalt ta seotud XXX/ XXX kinnistu detailplaneeringuga, kuna tegeles asjaajamisega ning tunnistaja konsulteeris selles osas ka T.

SuS, kuna esinesid probleemid. Tunnistaja B. Danilovi ütlused tõendavad T. Susi soetust antud detailplaneeringuga. Samuti nähtub kohtus üle kuulatud tunnistaja KJe ütlustest, et ka tema tegeles antud detailplaneeringuga ning probleemiks oli, et detailplaneering seisis, kuna

seal oli tõusetunud parkimisprobleem. Tunnistaja on T. Susiantud detailplaneeringu teemal vestelnud ning T. Susi on esitanud oma arvamusi selle detailplaneeringu kohta (kd K6 lk 124-

125). I. M.K puutumus antud detailplaneeringuga nähtub järgnevalt käsitletud jälitusprotokollidest ja nende lisadest.

Kohtus leidis tõendamist süüdistusaktis fikseeritud I. M.K süü selles, et:

- Ta on antud detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle

tegevuse eest vastutasuna pistise lubamise ja selle andmise eest koostas TLPA

menetluses oleva menetluse käigus selle planeeringu detailplaneeringu nr XXX parkimist puudutava seletuskirja osa.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega, millel on kajastatud 03.09.2008 kell 08.46 toimunud kõne M.K (kd VII lk 6-7), kus T. Susi tunneb huvi, kas täna on istungil Härjapea detailplaneering ning I. M.K-vastab jaatavalt. T. Susi uurib, kas sellega on kõik korras, ja I. M.K-vastab: „Sellega sai seal korda. Sellele ma tegin uue selle parkimisosa tegin seletuskirja ja...“ (kd VII lk 7). Antud kõnest nähtub, et I. M.K- . koostas ise vahetult seletuskirja menetluse hõlbustamiseks

178

Tegemist oli ilmselgelt I. M.K isikliku huviga menetlust sujuvalt korraldada ja sellele kaasa aidata. Eelnevalt nähtus ka tunnistaja KJe ütlusest, et antud detailplaneeringuga seoses olid TLPA-s sujuvat menetlust takistanud just parkimisprobleemid.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et ta korraldas

detailplaneeringu nr XXX materjalide saatmise 03.09.2008.a. toimuvale Tallinna

Linnavalitsuse istungile, kus võeti Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr XXX vastu. detailplaneering nr XXX

Antud asjaolu on tõendamist leidnud 03.09.2008 toimunud kõnega Susi-M.K- (jälitusprotokoll, selle lisa ja kohtus üle kuulatud kõnesalevestis, kd VII lk 1-5, 6-7), milles I. M.K-rõhutab, et ta on kogu aeg „torkinud ametnikke“ seoses antud detailplaneeringuga ning

kannab ette, et see on täna, s.o 03.09.2008 istungil (kd VII lk 7). Tulenevalt Tallinna

planeeringute registri väljavõttest ongi 03.09.2008 vastu võetud Tallinna Linnavalituse korraldus nr XXXantud detailplaneeringu vastuvõtmiseks (kd VII lk 94). Antud kõne ning

sellega haakuv Tallinna Linnavalitsuse korraldus iseloomustavad ilmselgelt I. M.K

mõjuvõimu Tallinna Linnavalitsuse korralduse vastuvõtmisel, kuna eelanalüüsitult sai tõendatud ka seda, et I. M.K-koostas ise vahetult selleks vajamineva seletuskirja.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et ta informeeris

03.09.2008 Toivo Susi sellest, et parkimist puudutav detailplaneeringu nr XXX

seletuskirja osa sobis Tallinna Linnavalitsusele ja selle tulemusena võeti planeering vastu.

Antud asjaolu on tõendamist leidnud jälitustegevuse protokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd VII lk 25-26), mille kohaselt 03.09.2008 kell 13.11 toimunud kõnes M.K annab I. M.K-T. Susile teada, et Tallinna Linnavalitsuse istungil võeti detailplaneering vastu. Samuti selgitas I. M.K, et linnapea küll torises „…aga olid antud, e, piisavad selgitused…“ (kd VII lk 25). Kohus rõhutab, et eelkäsitletuga leidis tõendamist, et antud selgitused andis just I. M.K oma seletuskirjas, kes käesolevaga taas rõhutas enda rolli asja menetluses. Samamoodi rõhutab I. M.K-taas oma mõju ka hiljem, öeldes, et enam ei tohiks probleeme tekkida „…Kuna on piisav see parkimise a…, e, seletus ja, noh…“ (kd VII lk 26).

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et ta teostas

22.10.2008.a. järelevalvet edasise menetluse üle TLPA-s detailplaneeringu nr XXX

detailplaneeringute registri ja Tallinna Linnavalitsuse istungikavade kaudu, lubades

Toivo Susile panna kehtestamise küsimus 29.10.2008.a detailplaneeringu nr XXX toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungi päevakorda.

Antud asjaolu leidis tõendamist jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega, millest nähtuvalt 22.10.2008 kell 09.41 toimunud kõnes (kd VII lk 26-27) T. Susi huvitus, millises menetlusstaadiumis on menetlus ning O.I, kas oleks võimalik, et

detailplaneering jõuaks järgmisel kolmapäeval istungile. I. M.K- lubab kõnes selle üle vaadata. Ka nähtub antud kõnest, et I. M.K-värskendab oma mälu ilmselt mingit kirjalikku materjali kasutades.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et ta teavitas

22.10.2008.a. Toivo Susi, et ei õnnestu viia detailplaneeringut nr XXX 29.10.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse istungile kehtestamise küsimuse otsustamiseks ja miks.

Antud asjaolu on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud kõnesalvestisega, millest nähtuvalt 22.10.2008 kell 16.00 toimunud kõnes M.K ütleb I.

179 M.K- et XXX/ XXX detailplaneering ei jõua kolmapäevasele istungile ilmselt, kuna: „Ee, Härjapea/Ristikuga tuleb ka natukene siin madistada…“ (kd VII lk 28), seega I. M.Kaas rõhutab oma sekkumise ja aktiivsuse vajadust.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et ta

31.10.2008.a. teostas järelevalvet detailplaneeringute registri ja istungite kava kaudu

detailplaneeringut nr XXX menetluse käigu üle, andes sellest jooksvalt aru Toivo Susile.

Antud asjaolu on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud kõnesalvestisega, millest nähtuvalt 31.10.2008 kell 10.13 toimunud kõnes M.K ütleb I.

M.K- seoses XXX/ XXX detailplaneeringuga, et ta käib selle veekord läbi ning see on ilmselt hetkel juriidilises osakonnas (kd VII lk 28-29).

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et ta informeeris

31.10.2008.a Toivo Susi materjalide saatmisest detailplaneeringu nr XXX

05.11.2008 toimuvale Tallinna Linnavalitsuse istungile planeeringu kehtestamise

küsimuse otsustamiseks, mille tagajärjel kehtestati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr XXX . detailplaneering nr XXX

Antud asjaolu on tõendamist leidnud 31.10.2008 kell 10.27 toimunud kõnega M.K, milles I. M.K-kinnitab T. Susile, et XXX/ XXX detailplaneeringuga on kõik korras (kd VII lk 28-29). Kohus peab vajalikus märkida antud jälitusprotokolli juures, et leheküljel 29 oleva kõne lahtikirjutuse kuupäevaks on protokolli lisas ekslikult märgitud 22.10.2008 kell 10.27,

kuid jälitusprotokollis endas on märgitud 31.10.2008 kell 10.27. Antud asjaolule juhtis

kohtuistungil tähelepanu ka prokurör ning kohtus kontrolliti vahetult salvetuse aega ning

seetõttu on ilmne, et protokollis märgitud kuupäev 31.10.2008 on õige. Kohus leiab, et

trükivea tõttu ei ole põhjust lugeda antud protokolli lisa mittekõlblikuks tõendiks, kuna vormiviga on tehniline ning kõikide menetlusosaliste juuresolekul kohtuistungil kontrollitud ja parandatud. Detailplaneeringu kehtestamiseks Tallinna linnavalitsuse korralduse andmine 05.11.2008 tuleneb Tallinna Planeeringute registri väljavõttest (kd VII lk.93).

I. M.K süüdistatakse selles, et menetluse üle järelevalvet teostades nõustus ta pistise

lubamisega ja sai pistist 25 000 krooni sularahana 26.11.2008 restoranis Ribe. T. Susi süüdistatakse selles, et tema lubas ja 26.11.2008 andis üle pistist 25 000 krooni vastutasuna eelkäsitletud I. M.K toimingute eest detailplaneeringu nr XXX menetluse raames.

Süüdistatavad end pistisega seonduvalt süüdi ei tunnistanud. Kohus ei pea süüdistatavate ütlusi pistisega seonduvalt usaldusväärseteks, neid tõendina ei arvesta ja selgitab ka, millistel põhjustel. Süüdistatavad I. M.K-ja T. Susi on kinnitanud, et mingit pistist antud detailplaneeringuga

seotud menetlustoimingute üle järelevalve teostamise eest ei ole antud ega saadud. Süüdistatav T. Susi selgitas, et 26.11.2008 ta küll käis I. M.K-ga restoranis Ribe, kuna B.Z

oli antud restorani rentnik, kuid mingit raha üleandmist ei ole toimunud. Ka süüdistatav I. M.K-span class="ff1"> selgitas, et talle ei ole toimingute tegemise eest pistist üle antud, kuid ei eitanud T. Susiantud kuupäeval restoranis Ribe aja veetmist. Kohus ei pea süüdistatavate

ütlusi usaldusväärseteks, kuna kohtus on usaldusväärsete tõenditega – jälitusprotokollid, nende lisad ja kohtus vahetult vaadeldud videosalvestised –, leidnud tõendamist esitatud süüdistused pistise lubamise, andmise ja võtmise kohta.

180 Kohus ei pea süüdistatavate ütlusi detailplaneeringuga tegelemise eesmärkide ja pistise osas

usaldusväärseteks ja neid tõendina ei arvesta järgnevatel põhjustel: Tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus ära vaadatud videosalvestisest (kd VII lk 31-34, 55-

61) toimus 17.11.2008 I. M.K kabinetis I. M.K ja T. Susi kohtumine. Kohus vaatas

kohtuistungil antud videosalvestuse vahetult üle. Antud kohtumisel ütleb T. Susi: „..ja see

viimane asi, mis meil jäi nagu pooleli, see asi, selle nädala jooksul, tähendab saan, kuna praegu on nii, nagu on, et noh tead…“. I. M.K-üritab täpsustada, millest jutt käib. T. Susi selgitab: „№h see Härjapea - ära lõpetada… Sellega ma tahan nüüd rääkida, et ma saan nüüd see nädal vist kokku“. I. M.K-avaldab arvamust, et see on hea mõte (kd VII lk 59). Antud kõnest nähtub, et XXX/ XXX kinnistuga seonduvalt on I. M.K ja T. Susil midagi pooleli

ning tegemist on asjaoluga, millest ei saa vabalt väljendudes rääkida. Küll aga on näha, et isikud mõistavad üksteist. Kaitsja N. Saar on rõhutanud, et antud kõnet ei saa käsitleda pistise

lubamisena. Kohus peab hindama kõiki tõendeid nende kogumis, arvestama asjaoluga, et eelnevalt leidis tõendamist I. M.K poolt antud detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamine, samuti, et I. M.K-pidevalt T. Susile ka enda rolli rõhutas ning T. Susi oli teadlik

sellest, et I. M.K- teostab järelevalvet detailplaneeringu menetluse üle, samuti kui jälgida sündmuste edasist kronoloogiat ja arvestada ka kohtuotsuses eelpool kajastatud ja tõendamist

leidnud I. M.K toiminguid antud detailplaneeringu menetluse raames, leidis tõendamist

just see, et tegemist oli pistise lubamisega. Eelkäsitletud kõnes andis T. Susi I. M.K-le

lubaduse pooleliolev asi lõpule viia järgmisel nädalal. Sellega on otseselt kooskõlas ka

järgmine tõend: jälitustegevuse protokoll, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestis (kd VII lk 64), milles on kajastatud 21.11.2008 kell 14.45 toimunud kõne M.K, kus T. Susi rõhutab taas, et järgmisel nädalal aetakse edasi asju „…mis meil on seal pooleli“ (kd VII

lk 30). Jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus ära vaadatud videosalvestiselt nähtub, et I.

M.K- ja T. Susi kohtusid 24.11.2008 I. M.K kabinetis (VII lk 31-34, 61-65), kus I. M.K-ja T. Susi leppisid kokku kohtuda 26.11.2008 kell 13 restoranis Ribe. T. Susi märkis: „…Siis, ma arvan, et selleks ajaks on see asi ka korras, mis meil siis pooleli jäi“ (kd VII lk

64). Arvestades eelnevaid vestluste kontekste, viidatakse asjaolule, et raha on nüüdseks

olemas. Tulenevalt jälitustegevuse protokollist, selle lisast ja kohtus ära vaadatud videosalvestisest 26.11.2008 restoranis Ribe toiminud I. M.K ja T. Susi kohtumise kohta (kd VII lk 81-82), sisenesid mõlemad mehed koos restorani ja veetsid seal peaaegu 1 tunni ja 15 minutit.

Tõepoolest on T. Susi kaitsjal advokaat N. Saarel õigus, et antud videosalvestisest ei nähtu vahetut raha üleandmist. Kohus märgib, et on ilmselge, et jälitustegevus oma loomult peabki

olema varjatud ja seetõttu on raskendatud isikute vahetu ja täpne jäädvustamine.

Videosalvestiselt tõepoolest ei nähtu raha üleandmist, kuid selleks, et isikuid restoranis jälgida, oli paigutatud kaamera selliselt, et sai jälgida nende lauas viibimist, edasi võeti isikud videoseadmega vaatluse alla nende restoranist väljumisel. Küll aga faktiliselt toimus isikute jälgimine ka vahepealsel ajaperioodil, mida videosalvestis tehnilistel põhjustel ei fikseerinud (kd VII lk 76-78, 82). Lauast tõusmise järel liikusid I. M.K ja T. Susi väljapääsu suunas, I. M.K-ees ja T. Susi tema selja taga. T. Susi möödus I. M.K-st ja I. M.K-pani samal ajal

oma parema käe püksitaskusse. Selline tegevus on fikseeritud jälitusprotokollis 26.11.2008

kell 14.17 (kd VII lk 82). Kohus ei saanud küll antud tegevust näha, kuna videosalvestis puudus, kuid kohtul puudub alus kahelda jälitustegevuse protokollis kajastatus, kuna selle sisu

on usaldusväärne, see on nii kronoloogilises kui sisulises kooskõlas eelnevalt ja järgnevalt

tuvastatud süüdistatavate tegevusega. Nimelt tulenevalt jälitusprotokollis kajastatust ning toimunud kõnedest, mida eelpool on alalüüsitud.

181

Tulenevalt jälitusprotokollist ja selle lisas toodud kirjeldusest nähtub (kd VII lk 82), et

restoranis, liikumisel väljapääsu suunas, möödus T. Susi I. M.K-st ning I. M.K- pani samal ajal käe korraks oma püksitaskusse. Seega oli tegemist aimatava füüsilise puutumusega. Süüdistatav T. Susi ise kohtus väitis, et raha üleandmist toimunud ei ole ning kätt võib alati ka

niisama püksitaskusse panna (kd K8 lk 38). Käesoleval juhul tuleb anda antud tegevusele hinnang hinnates kõiki tõendeid kogumis ja ka ajaliselt isikute tegevust analüüsides. Nimelt jälitusprotokolli kohaselt (kd VII lk 82) toimus nn aimatav üleandmine 26.11.2008 kell 14.17.

Edasi sisenes I. M.K- Westmani kauplusesse, seejärel lillepoodi ning vahetult pärast seda

(hoides käes kilekotti ja ostetud lilli), sisenes enda töökohta Tallinnas Linnavalitsuses kell

14.43 (kd VII lk 82). Tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ning kohtus vaadeldud

videosalvestisest, mida kohus tähelepanelikult vaatles, siseneb I. M.K- seejärel oma

töökabinetti, istub, avab lauasahtli, midagi valget, tõuseb uuesti, võtab midagi paneb sinna

taskust, paneb ka selle sahtlisse ja istub. Ta hoiab käsi sahtlis ning toimetab seal midagi. Seejärel kostab rahakupüüride spetsiifilist lugemise heli, millise järgi võib tõepoolest eristada 50 kupüüri lugemist. Pärast seda paneb I. M.K-loetu põuetaskusse ja sulgeb sahtli (kd VII lk 65).

Kuna pärast T. Susikohtumist I. M.K-span class="_ _0"> käis vaid Westmani kaupluses ja lillepoes ning te poolt omandatud kilekotist ja lilledest nähtub, et ta teostas oste ning jälitustegevuse käigus ei ole fikseeritud, et I. M.K-oleks kasutanud vahepeal mõnd rahaautomaati, on mittetõenäoline

raha omandamine T. Susikohtumise ja töökabinetti sisenemise vahepealsel ajal. Arvestades asjaolu, et T. Susi ja I. M.K vahel toimus kohtumine ja füüsiline aimatav puutumus ning I.

M.K- selle järgselt luges rahakupüüre, millele viitas spetsiifiline rahalugemise heli, on ilmne, et raha omandas I. M.K T. Susilt. Kuna eelanalüüsitud tõenditega leidis tõendamist

samalaadne käitumismudel 26.09.2008, on igati eluliselt usutav sama käitumismudeli kordumine, mida tõendavad ka jälitustoimingud (protokollid restoranist väljumise järgselt ja

töökabinetis toimunu fikseerimiseks). Arvestada tuleb ka isikute tegevuse väljakujunenud

„mustrit“ (RK 3-1-1-32-05; 3-1-1-87-09; 3-1-1-8-10). Arvestades I. M.K ja T. Susi tegevuse mustrit, on selge raha ja I. M.K tegevuse vaheline seos. I. M.K puhul tuleb

rõhutada sama „mustri“ esinemist mõlema episoodi puhul ka teistes episoodides – ka T.

Kortsuga seotud episoodis I. M.K- vaatles pistisena saadut oma kirjutuslaua taga istudes

vahetult pärast eseme saamist. Asjaolu, et T. Susil oli väljakujunenud tegevusmuster teha kingitusi Tallinna linnaametnikele, tulenes varem käsitletud läbiotsimisprotokollist (kd VIII lk 10-14), asitõendi vaatlusprotokollist (kd VIII lk 37-39), lisast (kd VIII lk 40), kus T. Susi on omakäeliselt kajastanud isikute nimed ja neile edastatavad kingitused. Süüdistatav T. Susi ei eitanud kohtus, et antud nimekiri on tema koostatud.

Ka tuleb tõendite hindamisel silmas pidada kronoloogilist aspekti. Raha anti üle 26.11.2008, antud detailplaneering kehtestati tulenevalt Tallinna planeeringute registri väljavõttest (kd VII

lk 93) 05.11.2008. Eelnevalt leidis tõendamist I. M.K järelevalvealane tegevus antud detailplaneeringu menetluse üle. Seega oli põhjust I. M.K tänada.

Kaitsja on püstitanud ka küsimuse, miks eeldatakse süüdistuses, et tegemist oli 500-krooniste kupüüridega. Kohus peab nõustuma prokuröri seisukohaga, mis seostub taaskord kohustusega hinnata kõiki tõendeid kogumis ning luua selliselt tervikpilt. Prokurör on õigesti märkinud, et käesolevas kriminaalasjas tuvastatult oli välja kujunenud I. M.K nn hinnakiri, milles 25 000 krooni oli miinimumsumma vastutasuna. Seda näitavad Tallinna Farmaatsiatehase AS- i poolt pistisena antud kinkekaardid (25 000 krooni), XXX detailplaneeringuga seoses antud pistis (25 000 krooni). Oma otsuses nr 3-1-1-68-11 on Riigikohus leidnud (p 15.1), et pistise andmise ja võtmise koosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimise koha pealt ei olegi oluline

182

pistise summa täpne tuvastamine. Seega, milline iganes oli käesolevas kriminaasjas I.

M.K-le makstud hüvede hind, see ei välista pistise andmise ja võtmise koosseisude realiseerimist.

IV M.K süüdistus seonduvalt süüdistuse punktidega 9.1.2 ja 9.1.3, mis on seotud

detailplaneeringutega nr XXX, XXX ja XXX . V.A süüdistus seonduvalt süüdistuse punktidega 9.4.1 ja 9.4.2, mis on seotud detailplaneeringutega nr XXX, XXX

ja XXX . S.T (pankrotis) süüdistus seonduvalt süüdistuse

punktiga 9.5.1, mis on seotud detailplaneeringutega nr XXX, XXX ja XXX . O.I

süüdistus seonduvalt süüdistuse punktiga 9.6 ja F.N

süüdistus seonduvalt süüdistuse punktiga 9.7, mis on seotud detailplaneeringutega nr XXX ja XXX.

4.1 Kohtu seisukoht seoses detailplaneeringutega nr XXX ja XXX M.K-le, Elmar S, S.T (pankrotis), O.I-le ja F.N-ile esitatud süüdistusega.

Käesoleva kriminaalasja raames on esitatud M.K-le süüdistus selles, et tema

ametiisikuna, on 18.09.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse hoones aadressil XXX, Tallinn, kabinetis 607 toimunud kohtumisel S.T (pankrotis) juhatuse ainuliikme V.A poolt kihutatuna nõustunud kolmanda isiku, s.o S.T (pankrotis) kasuks nõudma ja võtma pistist ja XXX Tallinn detailplaneeringu nr XXX XXX Tallinn kinnistute detailplaneeringu nr XXX esindajalt F.N huvides

tegutsevalt juhatuse ainuliikmelt (juhatuse liige alates 06.06.2007.a.) O.I-lt

vastutasuna enda poolt ajavahemikul 2008.a. septembrist kuni 04.12.2008.a. Tallinna

Linnaplaneerimise Ametis nende detailplaneeringute menetluse üle järelevalve teostamise

eest. Nimetatud tegevuse juures osutas V.A S.T (pankrotis) juhatuse liikmena M.K-le ainelist ja vaimset kaasabi.

Ajendatuna S.T (pankrotis) juhatuse liikme V.A poolt tehtud

ettepanekust nõuda ja võtta pistist S.T (pankrotis), samuti

eelpoolnimetatud tegevusele V.A poolt kaasabi osutamisest, aSusiM.K oma

tööülesannetest tulenevalt vastutasuna F.N juhatuse ainuliikme O.I poolt oma isa EPe vahendusel S.T (pankrotis) arvele rahalise

annetuse tegemise eest teostama järelevalvet Tallinna Linnaplaneermise Ametisse

detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluste üle eesmärgiga kiirendada selle läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

Detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX esindaja F.N juhatuse liikme

O.I huvides Tallinna Linnaplaneerimise Ametis asuvate menetluste üle

järelevalvet teostades ja selle tegevuse eest vastutasuna kolmandale isikule, s.o S.T (pankrotis) arvelduskontole laekunud pistise eest M.K:

- korraldas 30.09.2008.a. nõupidamise AS KPprojekteerija ÜK

detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX puudutavate materjalide teemal, mille käigus otsustas materjalid

ametlikult edastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse, kui abilinnapea TAhuviorbiidis olevad planeeringud;

- O.I 30.09.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ( )

edaspidi ka TLPA

detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhataja IM, kelle peamisteks

183 tööülesanneteks on vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 23.03.2006.a juhataja

käskkirjaga nr XXX) Kesklinna linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning

detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhtimine, korraldada oma

osakonnas abilinnapea TAhuviorbiidis detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluste läbiviimine AS KPpoolt parandatud materjalide alusel;

- viis 06.10.2008.a. abilinnapea TAjuures toimunud nõupidamisel viimase kurssi

detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluse läbiviimise käigus planeeringute

komisjonis seatud märkustest, millised võivad vajada lahendamist abilinnapea tasemel;

- teavitas 07.10.2008.a. V.A vahendusel ja PTkaudu O.I

planeeringute komisjonis detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX suhtes tehtud märkustest ja nende alusel paranduste tegemise vajadusest;

- pidas peale 07.10.2008.a. V.A poolt esitatud palvet abilinnapea

TAnõunikuna esindaja huvides Tallinna detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

Transpordiameti liiklusteenistuse direktori MS, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud Tallinna Transpordiameti juhataja 13.09.2005.a käskkirjaga nr XXX) on liiklusteenistuse töö korraldamine vastavalt transpordiameti

põhimäärusele, läbirääkimisi detailplaneeringutele kooskõlastuste saamiseks Transpordiametilt.

Vastutasuna M.K poolt menetluste üle detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

järelevalve teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, esitas V.A S.T

(pankrotis) juhatuse ainuliikmena M.K teadmisel ja nõusolekul

nõudmise detailplaneeringute esindajale F.N juhatuse ainuliikmele

O.I-le , teha kolmandale isikule, s.o S.T (pankrotis) pistisena 300 000 krooni suurune annetus.

V.A süüdistatakse selles, et tema, olles alates 30.07.2008.a S.T

(pankrotis) juhatuse ainuliige, kihutas 18.09.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse hoones aadressil XXX, Tallinn, kabinetis 607 Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunik Ivo

M.K S.T (pankrotis) kasuks nõudma ja võtma XXX, Tallinn detailplaneering nr XXX ja XXX, Tallinn kinnistute detailplaneering nr XXX esindajalt

F.N juhatuse ainuliikmelt (juhatuse liige alates O.I-lt

06.06.2007.a.) pistist vastutasuna Tallinna Linnaplaneerimise Ametis M.K poolt ajavahemikul 2008.a. septembrist kuni 04.12.2008.a. nende detailplaneeringute menetluse üle

järelevalve teostamise eest. Nimetatud tegevuse juures osutas V.A S.T (pankrotis) juhatuse liikmena M.K-le ainelist ja vaimset kaasabi.

Ajendatuna S.T (pankrotis) juhatuse liikme V.A poolt tehtud

ettepanekust nõuda ja võtta pistist S.T (pankrotis), samuti

eelpoolnimetatud tegevusele V.A poolt kaasabi osutamisest, aSusiM.K oma

tööülesannetest tulenevalt vastutasuna F.N juhatuse ainuliikme O.I poolt oma isa EPe vahendusel S.T (pankrotis) arvele rahalise

annetuse tegemise eest teostama järelevalvet Tallinna Linnaplaneermise Ametisse

detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluste üle eesmärgiga kiirendada selle läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

184

Süüdistusakti kohaselt detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX esindaja F.N

juhatuse liikme O.I huvides Tallinna Linnaplaneerimisametis

asuvate menetluste üle järelevalvet teostades ja selle tegevuse eest vastutasuna kolmandale isikule, s.o S.T (pankrotis) arvelduskontole laekunud pistise eest M.K

teostas süüdistuses fikseeritud toimingud. Vastutasuna M.K poolt detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetluste üle järelevalve teostamise eest TLPA-s, esitas V.A S.T (pankrotis) juhatuse ainuliikmena M.K

teadmisel ja nõusolekul nõudmise detailplaneeringute esindajale F.N

juhatuse ainuliikmele O.I-le teha kolmandale isikule, s.o. S.T (pankrotis) pistisena 300 000 krooni suurune annetus.

Annetuse tegemise võimaldamiseks edastas V.A 15.09.2008.a kell 20:21:31

PTvahendusel e-postiaadressilt XXX O.I-le e-postiaadressile XXX S.T

(pankrotis) AS Hansapank/AS Swedbank oleva arvelduskonto numbri XXXXXXXXXXXX .

Süüdistuse kohaselt S.T (pankrotis) juhatuse liige V.A, veendes

M.K isiklikult läbi vaatama materjalid detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX eesmärgiga tuvastada võimalus saata nende planeeringute materjalide Tallinna Linnavalitsuse istungile, leppides M.K-ga kokku planeeringute suhtes TLPA-s järelevalve teostamine

abilinnapea nõuniku tasemel, samuti sellise tegevuse eest pistise nõudmise ja vastuvõtmise üksikasjad, osutas V.A S.T (pankrotis) juhatuse liikmena ja SA huvides M.K-le pistise nõudmisel ja võtmisel S.T (pankrotis) ainelist ja vaimset kaasabi.

Kokkuleppel M.K-ga S.T (pankrotis) juhatuse liikme V.A poolt SA huvides pistise nõudmise esitamise järel:

- tegi 16.09.2008.a. O.I isa EP, O.I teadmisel, temale

kuuluvalt AS Hansapank/AS Swedbank arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX

ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 160 000 krooni, selgitusega annetus;

- tegi 16.09.2008.a. O.I isa EP, O.I teadmisel, temale

kuuluvalt Danske Bank AS Sampo Pank Eesti filiaali arvelduskontolt nr

XXXXXXXXXXXXX ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 140 000 krooni, selgitusega . annetus S.T (pankrotis) esitatud süüdistus on sisult identne E. S antud episoodis esitatud süüdistusega.

O.I süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes 06.06.2007.a-st F.N

juhatuse ainuliikmena, on andnud 16.09.2008.a. S.T (pankrotis) juhatuse ainuliikme V.A (juhatuse liige alates 30.07.2008.a.) poolt esitatud nõudmise alusel pistist 300 000 krooni S.T (pankrotis) vastutasuna

Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõuniku M.K poolt ajavahemikul 2008.a.

september kuni 04.12.2008.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ametis XXX, Tallinn

detailplaneeringu nr XXX ja XXX, Tallinn kinnistute detailplaneeringu nr XXX menetluste üle järelevalve teostamise eest.

185

Oma tööülesannetest tulenevalt teostas M.K ametiisikuna, Tallinna Linnavalitsuse

nõunikuna F.N juhatuse liikme O.I poolt oma isa EPe

vahendusel kolmanda isiku, s.o S.T (pankrotis) arvelduskontole

annetuse tegemise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis menetluses olevate detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX üle järelevalvet eesmärgiga kiirendada menetluste läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

Detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX esindaja F.N juhatuse liikme O.I huvides Tallinna Linnaplaneerimisametis asuvate menetluste üle järelevalvet

teostades ja selle tegevuse eest vastutasuna kolmandale isikule, s.o S.T

(pankrotis) arvelduskontole laekunud pistise eest M.K teostas süüdistuses fikseeritud ja eelpool nimetatud toimingud.

Vastutasuna M.K poolt menetluste üle detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

järelevalve teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, andis F.N

juhatuse liige O.I oma isa EPe vahendusel kolmandale isikule, s.o S.T (pankrotis) annetusena pistist 300 000 krooni alljärgnevalt:

- 16.09.2008.a. tegi O.I isa EP, O.I teadmisel, temale

kuuluvalt AS Hansapank/AS Swedbank arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX

ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 160 000 krooni, selgitusega annetus;

- 16.09.2008.a. tegi O.I isa EP, O.I teadmisel, temale

kuuluvalt Danske Bank AS Sampo Pank Eesti filiaali arvelduskontolt nr

XXXXXXXXXXXXX ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 140 000 krooni, selgitusega . annetus

-

F.N-ile esitatud süüdistus on sisustatud identselt O.I-le antud episoodis esitatud süüdistusega.

Käesolevas kriminaalasjas on eelnimetatud detailplaneeringutega seoses tõendamist

leidnud järgnev

: hõlmas kinnistuid xxx-xxx (kinnistusraamatu Detailplaneering nr XXX väljavõte, kd V lk 104) ja detailplaneering nr XXX hõlmas kinnistut Kaupmehe 17 (Tallinna planeeringute registri väljavõte, kd V lk 101).

Tulenevalt Tallinna planeeringute registri väljatrükist on detailplaneering Kaupmehe 17 kinnistu osas olnud aktiivne süüdistuses fikseeritud ajaperioodil (kd V lk 100-101), samuti on

seda olnud Kaupmehe tänav 19, 21, 23 detailplaneering (kd V lk 104-105). Tulenevalt kinnistusraamatu väljavõttest kuulus kinnistu Kaupmehe 19, 21, 23 ka süüdistuses fikseeritud ajal F.N-ile (kd V lk 107, 110-115). Äriregistri väljatrükist F.N

kohta ilmneb, et selle juhatuse liige on süüdistuses fikseeritud ajaperioodil olnud O.I (kd V lk 178-180). Ka süüdistavav O.I kinnitas kohtus, et ta oli

alates 2007. aastast F.N juhatuse liige ja ettevõtte tegevusala oli kinnisavaraarendus (kd K8 lk 146).

186 Tulenevalt Tallinna planeeringute registri väljavõttest (kd V lk 100) oli Kaupmehe 17 krundi detailplaneeringu tellija F.N, milline asjaolu samuti tõendab F.N seotust antud detailplaneeringuga.

Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud tulenevalt äriregistri teabesüsteemi

väljavõttest, et SA Jüri Vilmsi Sihtkapitali (pankrotis) juhatuse liikmeks süüdistuses fikseeritud perioodil oli V.A (kd IV lk 150). Ka süüdistatav V.A kinnitas kohtus, et

aastatel 2008-2009 töötas ta S.T (pankrotis) juhatuse liikmena ja

korraldas antud ettevõtte igapäevast tööd (kd K8 lk 109 pöördel). Tulenevalt Kaitsepolitseiameti järelepärimisele (kd IV lk 92) Swedbank ASi poolt antud vastusest (kd IV lk 93-94) oli S.T (pankrotis) Swedbank AS-is arveldusarved nr-tega

XXXXXXXXXXXX , XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX . S.T põhikirja p 1 lg 3 kohaselt tegeles sihtasutus muuhulgas perioodiliste väljaannete kirjastamisega (kd IV lk 152).

Käesoleva ei ole kohtus eitanud I. M.K- V.A detailplaneeringute menetlusega seotust

ega süüdistatav O.I ka väitsid süüdistatavad, et antud detailplaneeringu menetlus

Tallinna Linnavalitsuses oli problemaatiline. Selles osas on süüdistatavate ütlused

usaldusväärsed, kuna antud asjaolu leidis kinnitust kohtus kogutud teiste tõenditega: nii

kinnitas tunnistaja ÜK samuti, et O.I ja I. M.K- olid seotud Kaupmehe tänava kinnistute detailplaneeringutega, süüdistuses fikseeritud ajal töötas Ü. Kadak AS-s K-Projekt,

millel oli sõlmitud F.N-iga leping Kaupmehe tänava detailplaneeringu

menetlusega seoses (kd K6 lk 169) Andud detailplaneeringutega seoses on Ü. Kadak pöördunud I. M.K poole menetluslikes küsimustes. Probleemiks oli, et detailplaneering ei liikunud TLPA-s edasi. O.I on andnud tunnistajale korraldusi viia detailplaneeringu dokumendid ja kaustad linnavalitsusse (kd K6 k 167). Tunnistaja EU kinnitas kohtus, et ta oli

süüdistuses fikseeritud ajal Kaupmehe tänava detailplaneeringu projektijuht ning antud

detailplaneeringutega seoses tekkisid TLPA-s probleemid, mis püsisid kaua lahenduseta. Süüdistatav O.I oli detailplaneeringuga seotud, teda sidusid sellega omaniku huvid (kd

K6 lk 158, 159). O.I andis tunnistajale ka korraldusi viia Tallinna Linnavalitsusse sisse dokumente, kas T. A või I. M.K kätte, kuna O.I arvas, et neile dokumente viies saab eeliseid (kd K6 lk 160). Tunnistaja MP kinnitas kohtus, et süüdistatav O.I

viibis Tallinna linnavalitsuses ühes komisjonis, kus arutati Kaupmehe tänava detailplaneeringuid (kd K6 lk 135). Tunnistaja AR kinnitas kohtus, et O.I oli seotud Kaupmehe tänava detailplaneeringute menetlusega ning huvitus sellest (kd K7 lk 95 pöördel). Tunnistaja RS kinnitas kohtus, et Kaupmehe tänav 17, 19, 21, 23 detailplaneeringutega seoses olid TLPA-l ja arendajatel eriarvamused (kd K6 lk 198) ning O.I oli isik, kes tundis

menetluse vastu huvi (kd K6 lk 202). Tunnistaja TÕ kinnitas kohtus seoses kõnealuste detailplaneeringutega, et antud detailplaneeringute menetlejad on pidanud TLPA-s aru andma

planeeringute kohta nõupidamistel ning ta arvab, et detailplaneeringutega seoses on antud

Tallinna Linnavalitsuse siseselt menetluse kiirendamise korraldus (kd K6 lk 147 pöördel). Süüdistatavate seotust eelnimetatud detailplaneeringute menetlustega tõendavad ka hiljemalt

käsitletavad kirjalikud materjalid (jälitusprotokollid, nende lisad), kohtus vaadeldud

videosalvestised, üle kuulatud helisalvestised osapoolte vestlustest, samuti kohtuotsuses edaspidiselt avatav ja analüüsitav e-kirjavahetus. Ka tunnistaja P. Toobal kinnitas kohtus, et on antud detailplaneeringuga seoses pöördunud V.A

poole, kuna E. O.I kurtis P. Toobalile, et O.I on detailplaneeringu menetlusega seoses tekkinud Tallinna Linnavalitsuses probleemid.

187 Süüdistatavad end aga neile inkrimineeritavas süüdi ei tunnistanud (V.A, O.I ka juriidiliste isikute esindajatena mitte) ja on kohtus kinnitanud, et antud detailplaneeringutega

seoses kogu nende tegevus ei olnud mitte mingilgi moel seotud pistisega. kuna nende sellekohased ütlused on ümberlükkamist leidnud teiste kriminaalasjas kogutud, omavahel riimuvate ja usaldusväärsete tõenditega.

Kohus analüüsib järgnevalt süüdistatavate tegevust nimetatud kahe detailplaneeringuga seoses ning nende tegevuse sisu ja eesmärke.

Süüdistatav V.A ei eitanud kohtus, et ta on antud detailplaneeringutest vestelnud I. M.K-ga. V.A selgitas, et ühel kohtumisel PTiga rääkis P. T talle, et Keskerakonna liige

EP poeg omab probleeme teatud detailplaneeringutega. V.A pöördus T. A poole, et menetluse olukorras selgust saada, T. A soovitas minna I. M.K juurde. Seejärel vestleski

V.A I. M.K-ga. Mingeid korraldusi ei ole V.A I. M.K-le detailplaneeringutega seoses andnud (kd K8 lk 111), ka ei ole saadud pistist. S.T laekunud raha oli Keskerakonna kauaaegse liikme E. O.I annetus.

Süüdistatav O.I selgitas kohtus, et süüdistuses nimetatud detailplaneeringud liikusid Tallinna Linnavalituses vaevaliselt, Tallinna linna ei rahuldanud insolatsioonilahendused. O.I

on kohtunud paljude Tallinna Linnavalitsuse töötajatega antud detailplaneeringute raames, kuid I. M.K ta kohanud ei ole. Tema isa poolt sihtasutusele antud annetused ei oma

mingit seost antud detailplaneeringutega. O.I isa näol oli tegemist pikaajalise Keskerakonna liikmega, kes oli ka varasemalt erakonda toetanud. O.I selgitas, et tal ei

ole puutumust ka V.A-ga . Küll aga ei eitanud O.I , et ta kurtis P. Toobalile

probleeme seoses detailplaneeringute menetlusega Tallinna Linnavalitsuses (kd K8 lk 148 pöördel).

Süüdistatav I. M.K-span class="ff1"> ei eitanud kohtus, et ta suhtles V.A-ga Kaupmehe tänava detailplaneeringutega seoses, V.A O.I tal uurida detailplaneeringute hetkeseisu, O.I-ga ta kohtunud ei ole (kd K8 lk 163), ta ei ole mingilgi moel seotud mingi pistisega.

Nagu kohus juba varasemalt märkis, ei pea kohus süüdistatavate V.A, I. M.K ja O.I

väiteid selle kohta, et nad ei oma mingit puutumust pistisega, tõeseks ja usaldusväärseks ja pistist ning süüdistatavate tegevuse eesmärke puudutavaid ütlusi tõendina ei arvesta. Kohtus on tõendamist leidnud, et süüdistatavate eelrefereeritud väited selle kohta,

et nad ei oma mingit puutumist süüdistuses fikseeritud pistisega, nende tegevusel puudub pistisega igasugune seos, pistist ei ole ei antud, lubatud anda ega andmisega nõustutud,

tegelikkusele ei vasta. Kohus hilisemalt tõendeid analüüsides selgitab, miks kohus sellisele järeldusele on jõudnud.

Eelanalüüsitult on tõendamist leidnud nii Tallinna planeeringute registri väljavõtetega kui tunnistajate ütlustega (Ü. Kadak, E. Urve, A. R, T. Õ, P. Toobal), et detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX menetlus TLPA-s oli problemaatiline, seda ei ole eitanud ka O.I ise, sama nähtus ka süüdistatav V.A ütlusest, kes kohtus andis ütlusi selle kohta, et O.I oli P. Toobalile kurtnud, et temaga seotud planeering on Tallinna Linnavalitsuses toppama jäänud ja ta O.I V.A „vaadata, mida teha saab“ (kd K8 lk 111). Asjaolu, et , O.I otsis teid, kuidas TLPA-s probleeme lahendada ja menetlust kiirenda on kohtus kinnitanud ka tunnistajad Ü. K ja E. U , kelle ütlusi kohus eelnevalt refereeris.

188 Sama asjaolu tõendab vaatlusprotokollis (kd V lk 9-11) ja selle lisades kajastatud 24.07.2008 e-kiri O.I-lt Ü. K (kd V lk 12), samuti O.I 28.07.2008 e-kiri Ü. K(kd V lk 15). Kohtus O.I kinnitas, et ta kurtis antud probleemi P. T ja tunnistaja P. T samuti kinnitas kohtus sellist jutuajamist ning lisas, et ta vestles antud detailplaneeringu raames ka V.A-ga , kuid tunnistaja ei oska selgitada, miks just temaga (kd K7 lk 10). O.I poolt

P. T suhtlust antud teemal kajastavad ka e-kirjad: Nii tuleneb O.I 26.08.2008 ekirjast P. T , et O.I on juba jätnud P. T XXXdetailplaneeringu joonised (kd V lk 25) ning 27.08.2008 e-kirjas pakub P. Toobal O.I-le välja 28.08.2008 kell 11 kohtumise

V.A ja P. Toobaliga, millele O.I vastab 27.08.2008 jaatavalt (kd V lk 25).

Tulenevalt 15.09.2008 e-kirjast P. Toobalilt O.I-le on edastanud P. Toobal O.I-le järgmised andmed: XXXXXXXXXXXX (kd V lk 29). S.T

Seejärel on vahetatud e-kirju 16.09.2008, kus O.I -kirjas P. Toobalile ütleb: „Asi peaks meie poolt korras olema, vaadake üle, eks saame ehk laupäeval Kadriorus kohtudes üle rääkida“ (kd V lk 32).

Seega leidis tõendamist, et esmalt otsis O.I Tallinna Linnavalitsuses teid, kuidas

detailplaneeringuga seotud probleeme lahendada, menetlust kiirendada, seejärel võttis ühendust P. T, P. T võttis ühendust V.A-ga ja edaspidiselt nähtub tõenditest, et V.A võttis omakorda ühendust I. M.K-ga eesmärgil menetlust kiirendada ning V.A kihutas

seejuures I. M.K kolmanda isiku kasuks pistist nõudma, võtma I. M.K poolt ametiisikuna toimepandud toimingute eest, ning V.A aitas kaasa antud kuriteole.

Asjaolu, et V.A seoses antud detailplaneeringutega kontakteerus I. M.K-ga ning kihutas

teda võtma antud detailplaneeringute esindajalt O.I-lt pistist vastutasuna antud detailplaneeringute menetluse üle järelevalve teostamise eest ja selle tegevuse juures osutas ka I. M.K-le ainelist ja vaimset kaasabi, leidis kohtus tõendamist ka järgnevate tõenditega:

Tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus üle vaadatud videosalvestisest (kd IV lk 1- 5) ütleb V.A I. M.K töökabinetis 18.09.2008 aset leidnud kohtumusel: „…see detail, millest me rääkisime, see Kaupmehe tänaval…selle peaks nagu ära algatama…“ (kd IV lk 7). V.A lisab: „Teatud käigud, teatud käigud on ära tehtud ja, ja, ja … teatud kokkulepetest on kinni pidanud…“. I. M.K-vastab: „…Siis läheb sinna täispressid peale ja kõik ja…“(kd IV lk 8).

Tulenevalt I. M.K 2008. aasta kalendermärkmikust (vaatlusprotokoll kd I lk 97-104, lisad

lk 105-161), on I. M.K- V.A-ga kohtunud seoses antud detailplaneeringutega mitmel

korral, kuna mitmed kanded seda (viide Kaupmehe tänavale) puudutavad (13.09.2008, 14.09.2008, 25.09.2008, 30.09.2008, 01.10.2008, 06.10.2008). Seega oli kohtutud omavahel ka enne antud kohtumist 18.09.2008 samade detailplaneeringutega seonduvalt. Antud kannetest nähtub, et V.A ja I. M.K-olid detailplaneeringutega seoses korduvalt nii telefoni teel ühenduses kui ka kohtusid ja ka eelrefereeritud 18.09.2008 vestlusest nähtus, et

ka varasemalt enne seda kohtumist on V.A selgitanud I. M.K-le Kaupmehe tänava detailplaneeringute menetluse suhtes oma tegevust, kuna V.A alustas oma lauset selliselt: „… (kd IV lk 7), V.A kasutab see detail, millest me rääkisime, see Kaupmehe tänaval…“ minevikuvormi - rääkisime.

On väga oluline analüüsida kõiki tõendeid kogumis saamaks tervikpilti, arvestades ka

toimingute kronoloogilisust. Kohus peab oma siseveendumuse kujundamisel ja tõendite kogumis hindamisel arvestama kõiki tõendeid ajalises ja tegevuslikus seoses (RK 3-1-1-33-

08; 3-1-1-46-10; 3-1-1-61-11). Tulenevalt E. O.I ja O.I pangakontode

189 vaatlusest, O.I 16.09.2008 e-mailist P. Toobalile, – I. M.K ja V.A on selleks ajaks eelrefereeritud kabinetivestlus 18.09.2008, E. O.I poolt tehtud S.T ülekanded et antud nn ,,annetus“ ja I. M.K 300 000 krooni ulatuses. Asjaolu,

järelevalvealane tegevus antud detailplaneeringu raames ning I. M.K märkus seoses

antud menetlusega „täispressi pealepanemiseks“, on omavahel VAHETULT seotud, ilmneb 18.09.2008 toimunud kohtumisel I. M.K ja V.A omavahelise vestluse tekstist, millest nähtus, et teatud käigud on ära tehtud, teatud kokkulepetest on kinni peetud ja seetõttu tuleb „täispressid peale panna“. Kui vaadelda ja analüüsida kronoloogiliselt toimunud sündmusi ja

paralleelset selle vestluse sisu, on ilmselge, et räägitakse seosest: raha ülekanne S.T

– järgnevad I. M.K toimingud detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamisel.

Kohtus on tuvastamist leidnud, et enne 18.09.2008 V.A-M.K kohtumist, mille käigus toimunud vestlust on eelnevalt analüüsitud, on tulenevalt I. M.K kalendermärkmikust V.A

ja I. M.K- antud detailplaneeringu raames korduvalt kohtunud (13.09.2008,

14.09.2008, kd I lk 139) ning ka 18.09.2008 kohtumisel mainitakse, et sellest

detailplaneeringust on varasemalt omavahel juba räägitud ja I. M.K- on asjaga kursis. V.A faktiliselt kannab I. M.K-le ette, et raha on laekunud ning nüüd tuleb I. M.K poolt

antud detailplaneeringu menetlusele järelevale teostamise läbi panna „täispressid peale“. Seega on tõendamist leidnud, et V.A kihutas I. M.K seoses antud detailplaneeringutega

nõudma ja võtma pistist menetluse üle järelevalve teostamise eest ja edaspidiselt ka kohus

analüüsis, et tõendamist leidis asjaolu, et V.A osutas I. M.K-le ainelist ja vaimset

kaasabi. On oluline, et eelkäsitletud kohtumisel Sepp-M.K- enne Kaupmehe tänava

detailplaneeringust rääkimist, käsitledes ajalehte Vesti, kurtis V.A , et „tiraažiga ei ole

midagi hüpata“ (kd IV lk 6). Seega on V.A oma vestluses ise sidunud ajalehe halba käekäiku detailplaneeringutega. Asjaolu, et E. O.I pool tehtud annetused ja käesoleva detailplaneeringu menetlus on omavahel seotud ning seda seotust mõistsid ka V.A ja I.

M.K- annab tunnistust jälitusprotokollist, selle lisast ning kohtus üle vaadatud videosalvestiselt nähtuv, mille kohaselt 27.10.2008 I. M.K kabinetis toimunud kohtumisel V.A-ga ütleb V.A: „Kuule, miks ma su juurde tulin, see on , nüüd seoses minu lehtedega analoogne teemakäsitlus nagu oli selle Kaupmehega“ (kd IV lk 25). Seega nii V.A kui I.

M.K- omasid täit teadlikkust sellest, et Kaupmehe tänava detailplaneeringute menetlus on seotud nende poolt vahetult ajalehe Vesti käekäiguga ehk S.T (pankrotis), mis antud ajalehte välja andis.

Asjaolu, et V.A mitte ainult ei kihutanud I. M.K pistist võtma detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamise eest kolmanda isiku kasuks, vaid aitas ka antud kuriteole

kaasa, nähtub asjaolust, et V.A ise vahetult osales kokkulepete sõlmimises: nii näiteks kinnitas tunnistaja P. Toobal, et antud detailplaneeringu teemal vestles ta V.A-ga, samuti nähtub antud asjaolu kohtuotsuses eelkäsitletud 27.08.2008 e-kirjast, kus P. Toobal pakub O.I-le välja antud detailplaneeringu raames kohtumise V.A-ga, samuti asjaolust, et I.

M.K- ja V.A vahetult vestlesid antud detailplaneeringute menetluse käigust (jälitusprotokoll, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestis kd IV lk 63-66, lk 75). Antud

07.10.2008 toimunud kõnes M.K V.A palub vahetult I. M.K antud detailplaneeringuga tegeleda ja antud detailplaneeringu menetluseks vajalike kooskõlastuste

saamisega seoses I. M.K abi ning I. M.K- lubab seda abi ka osutada. V.A antud

detailplaneeringu kooskõlastuse saamiseks märgib: „Sa võib-olla natuke toetad, et helistad

ette või midagi taolist“. Antud kõnest nähtub, et V.A on täielikult kursis antud detailplaneeringut puudutatavate üksikasjadega ja selle menetluses esinevate probleemidega. Samuti 01.10.2008 kohtumisel I. M.K kabinetis (jälitusprotokoll, selle lisa ja kohtus ära

190

vaadatud videosalvestis kd IV lk 20-24) V.A huvitub, kas „Kaupmehe seltsimehed“ on juba I. M.K juures käinud ning kuidas nad ennast üleval pidasid, samuti tunneb V.A

huvi, kaugele on selle menetlusega jõutud. I. M.K kandis olukorrast ette: „ kaustad anti sisse,“ ja V.A uuris, kas: „ läheb nüüd komisjoni, jah?“.

Kohtus leidis tõendamist, et I. M.K teostades järelevalvet nende detailplaneeringute menetluse üle, eesmärgiga kiirendada nende läbiviimist ja lahendades jooksvaid probleeme, pani toime süüdistuses fikseeritud teod:

- Kohtus leidis tõendamist, et I. M.K- korraldas 30.09.2008.a. nõupidamise AS

KPprojekteerija ÜK puudutavate detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

materjalide teemal, mille käigus otsustas materjalid ametlikult edastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse, kui abilinnapea TAhuviorbiidis olevad planeeringud.

Antud tegevus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa (kd IV lk 1-5, 20) ning kohtus üle vaadatud videosalvestisega 30.09.2008 I. M.K kabinetis toimunud kohtumisest,

kus Ü. Kadaku ja I. M.K vestluse sisuks oli Kaupmehe tänava detailplaneeringud. Seda kinnitab asjaolu, et I. M.K vahetult nimetas antud detailplaneeringutega seotud aadresse (kd

IV lk 17) ning I. M.K teeb ettepaneku anda detailplaneeringutega seotud materjalid

ametlikult sisse ning ta ütleb, et nüüd peaks detailplaneeringutest huvitatud isikud olema rahulikud, kuna: „ …teil on märk sellest, et nad tulnud on ja, ja, ja no ma tean, et nad on olemas ja… räägin ka abilinnapeaga selle üle ja“ (kd IV lk 20). Samuti leidis antud kohtumine tõendamist tunnistaja Ü. Kadaku ütlustega.

- Samuti leidis kohtus tõendamist, et I. M.K O.I 30.09.2008.a. Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti ( ) detailplaneeringute teenistuse edaspidi ka TLPA

Kesklinna osakonna juhataja IM, kelle peamisteks tööülesanneteks on vastavalt

ametijuhendile (kinnitatud TLPA 23.03.2006.a juhataja käskkirjaga nr XXX)

Kesklinna linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning detailplaneeringute

teenistuse Kesklinna osakonna juhtimine, korraldada oma osakonnas abilinnapea TAhuviorbiidis menetluste läbiviimine AS detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX KPpoolt parandatud materjalide alusel.

Antud I. M.K tegevus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära

kuulatud helisalvestisega (kd IV lk 63-66, lk 73), millest tulenevalt I. M.K informeeris

30.09.2008 kell 15.36 kõnes M.K I. Mt sellest, et Tallinna Linnavalitsusse on sisse

toodud Kaupmehe tänava 17, 19 ja 21 detailplaneeringute materjalid ning ta kujundas I. M seisukohta, öeldes: „…noh, prooviks edasi minna selle värgiga praegu“ (kd IV lk 73). Antud protokolliga seoses peab kohus vajalikuks märkida, et kõnes esines trüKga (kd IV lk 73, kõne

väljatrüki 9. rida), millele juhtis tähelepanu advokaat T. Liiva, kus termini „täitis“ asemel peab olema „väitis“ ning antud viga parandati helisalvestise kuulamisel (kd K5 lk 235) kõigi menetlusosaliste juuresolekul. Samuti ei ole tunnistaja I. M antud vestlust eitanud.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K süüdistus selles, et ta viis 06.10.2008.a.

abilinnapea TA juures toimunud nõupidamisel viimase kurssi detailplaneeringute

nr XXX ja nr XXX menetluse läbiviimise käigus planeeringute komisjonis seatud märkustest, millised võivad vajada lahendamist abilinnapea tasemel.

Antud asjaolu on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd IV lk 33-36, 73), millest tulenevalt 30.09.2008 kõnes Aas-M.K-lubab I.

M.K- vestelda T. Aasaga Kaupmehe tänava detailplaneeringute teemadel ning tulenevalt 07.10.2008 kell 12.55 toimunud kõnest M.K kinnitab I. M.K- et esmaspäeval (seega

06.10.2008) võttis ta antud teema korralikult Taavi (Aasa) juures ette (kd IV lk 74). Ka

191 kannab ta E. S ette, et antud detailplaneeringutega seotu oli 07.10.2008 komisjonis ning V.A

palub taas, et I. M.K- toetaks edasist menetlust seoses vajaliku kooskõlastusega

Transpordiametis öeldes: „Et sa võib-olla natukene lihtsalt t…toetad, et helistad ette või midagi taolist“ (kd IV lk 74).

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K süüdistus selles, et ta teavitas

07.10.2008.a. V.A vahendusel ja PT kaudu O.I planeeringute

komisjonis detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

suhtes tehtud märkustest ja nende alusel paranduste tegemise vajadusest.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus üle kuulatud helisalvestisega (kd IV lk 63-66, lk 75) 07.10.2008 kell 12.55 toimunud kõnest M.K, kus I. M.K-ütleb: „Ee, tahtsin rääkida sellest Kaupmehest…ee, vaata, seal nüüd, ee…. ta oli täna komisjonis…“. Asjaolu, et antud info oli edastamiseks detailplaneeringutest huvitatutele (O.I), tuleneb järgmisest vestluse lõigust, kus V.A ütleb: „A kas seda peaks neile praegu ütlema vä?“. I. M.K-vastab: „Ei, aga selles suhtes neile saadetakse ka see kiri, aga sa võid ka praegu… öelda ja noh, nendega suhelda, et selles mõttes“ (kd IV lk 75).

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K süüdistus selles, et ta pidas peale

07.10.2008.a. V.A poolt esitatud palvet abilinnapea TAnõunikuna detailplaneeringute nr XXX ja nr XXX

esindaja huvides Tallinna Transpordiameti

liiklusteenistuse direktori MS, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt

ametijuhendile (kinnitatud Tallinna Transpordiameti juhataja 13.09.2005.a käskkirjaga nr XXX) on liiklusteenistuse töö korraldamine vastavalt transpordiameti

põhimäärusele, läbirääkimisi detailplaneeringutele kooskõlastuste saamiseks Transpordiametilt. Antud asjaolu on tõendamist leidnud tulenevalt eelanalüüsitud 07.10.2008 toimunud M.K-

V.A kõnest, milles V.A O.I aidata kaasa käesolevate detailplaneeringute raames Transpordiametist kooskõlastuse saamisele (kd IV lk 74) ning tulenevalt antud kõnest nõustub I. M.K vestlema M. Songisepaga. Antud asjaolu on tõendamist leidnud ka M. Songisepa ütlustega selle kohta, et ta ei eita, et temaga võidi vestelda antud teemal, ta lihtsalt ei mäleta konkreetseid aadresse (kd K7 lk 108).

Kohtus leidis tõendamist, et kokkuleppel M.K-ga S.T

(pankrotis) juhatuse liikme V.A poolt SA huvides pistise nõudmise esitamise järel:

- tegi 16.09.2008.a. O.I isa EP, O.I teadmisel, temale

kuuluvalt AS Hansapank/AS Swedbank arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX

ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 160 000 krooni, selgitusega annetus;

- tegi 16.09.2008.a. O.I isa EP, O.I teadmisel, temale

kuuluvalt Danske Bank AS Sampo Pank Eesti filiaali arvelduskontolt nr

XXXXXXXXXXXXX ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 140 000 krooni, selgitusega . annetus

Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et O.I

käesolevate

detailplaneeringute raames suhtles tihedalt P. Toobaliga ning üritas igati leida lahendusi takerdunud detailplaneeringute menetlusele seoses Kaupmehe tänava kinnistutega.

Nii tuleneb O.I 26.08.2008 e-kirjast P. Toobalile, et O.I on juba jätnud P. Toobalile Kaupmehe 17, 19 detailplaneeringu joonised (kd V lk 25) ning 27.08.2008 e-kirjas

192 pakub P. Toobal O.I-le välja 28.08.2008 kell 11 kohtumise V.A ja P. Toobaliga, millele O.I vastab 27.08.2008 jaatavalt (kd V lk 25). Tulenevalt 15.09.2008 e-kirjast

P. Toobalilt O.I-le on edastanud P. Toobal O.I-le järgmised andmed: XXXXXXXXXXXX S.T (kd V lk 29). Seejärel on vahetatud e-kirju 16.09.2008, kus O.I-kirjas P. Toobalile ütleb: „Asi peaks meie poolt korras olema, vaadake üle, eks saame ehk laupäeval Kadriorus kohtudes üle rääkida“ (kd V lk 32). Milles

seisnes termin „asi peaks meie poolt korras olema“, tuleneb käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud asjaoludest, et tulenevalt vaatlusprotokollist (kd IV lk 91-93) on SA Jüri Vilmsi Sihtkapitali kontole nr XXXXXXXXXXXX , seega P. Toobali poolt O.I-le emailiga saadetud pangakontole, laekunud 16.09.2008 E. O.I kontodelt kaks ülekannet: ühelt kontolt 160 000 krooni ja teiselt kontolt 140 000 krooni selgitusega „ annetus“ (kd IV lk

91, kd V lk 69). Asjaolu, et antud ülekannete näol on tegemist just varasemalt käsitletud detailplaneeringu raames makstud pistisega, tuleneb eelanalüüsitud vestluste, kirjavahetuse ja

kohtumiste kronoloogiliselt järjestusest ja vahetatud info sisust ning samuti asjaolust, et O.I poolt on samal päevalt tehtud ülekanded oma Swedbank AS-is asuva konto arvelt isa E. O.I kahele kontole. Ei ole eluliselt usutav ega kooskõlas kogutud tõenditega, et just samal päeval oma isa kontole kantud raha ei ole seotud O.I tegevusega seoses Kaupmehe tänava detailplaneeringutega ning tegemist on juhusega, kuna kõik eelanalüüsitud

tõendid kinnitavad vahetult detailplaneeringute ja raha ülekandmise seotust. Nimelt on O.I

kandnud 16.09.2008 oma isa arveldusarvele 141 400 krooni ja 162 000 krooni

(vaatlusprotokoll kd V lk 65-66, väljavõtted lk 69). Tõsi küll, O.I selgitas antud ülekandeid antiikmööbli ja muude esemete ostmisega ning ülekannetele on ka selline selgitus kirjutatud, kuid kohtus on tõendamist leidnud, et antud ülekanded tehti faktiliselt tagamaks E.

O.I poolt S.T (pankrotis) pistise ülekandmist. Kohtusse O.I

oma isa ei toimetanud ja loobus tema ülekuulamise taotlusest, mistõttu ei saanud kohus kontrollida O.I väiteid, kuid arvestada tuleb, et lähisuguluse tõttu ei ole ka E.

O.I kohustust ütlusi anda, tegemist on süüdistatav O.I isaga, seega isikuga,

kellel on põhjust ebaobjektiivsuseks, ka ei pruukinud E. O.I olla kursis ülekannete tegemise faktiliste põhjustega.

Süüdistatav O.I esitas kohtule küll dokumendid varaloendi kohta (kd K9 lk 121-122), millistega soovis kinnitada asjaolu, et tema elukohas aSusi17.12.2010 erinev mööbel, mida ta on ostnud oma isalt ja mille eest isale ka raha kanti, kuid käesoleval juhul ei olegi küsimus

selles, kas sellekohased esemed O.I-le kuulusid või mitte, vaid tõendite

kronoloogilisest ja sisulisest seotusest nähtub, et käesolevas kriminaalasjas käsitletavad

annetused on vahetus seoses detailplaneeringu menetlusega ning on käsitletavad pistisena.

Antud tõendid mööbli olemasolu kohta või märkmed O.I vahelistel ülekannetel ei

tõenda asjaolu, et antud rahaülekanded on vahetul seotud antud varaloendiga, mille O.I

esitas. Tegemist on süüdistatava katsega leida õigustust oma väidetele ning antud dokumendid ei ole tõendina käsitletavad kui tõendamisesemesse puutumatud.

Kohtus on üheselt eelanalüüsitud tõenditega tuvastatud seos O.I poolt oma isa E.

O.I vahendusel S.T (pankrotis) annetuste tegemiste ja vastutasuna I. M.K poolt detailplaneeringute menetluse üle järelevalve teostamise vahel.

Asjaolust, et annetusest oli huvitatud just O.I mitte E. O.I, annab tunnistust ka see, et E. O.I Keskerakonna pikaajalise liikmena oleks vabalt võimalik ise P. Toobaliga

suhelda, seda enam, et O.I kohtus kinnitas, et tema isa oli sellel ajal liikumisja

suhtlusvõimeline (seda kinnitab ka asjaolu, et O.I isa käis ise pangakontoris

ülekannet tegemas). Seega ei olnud O.I mingit elulist vajadust sekkuda oma isa

193 pangatoimetustesse, kui need olid vaid tavapärased erakonnaliikme annetused. Asjaolu, et O.I

ise mõistis oma ülekande eesmärki ning seda, et tegemist on pistisega, tõendab vaatlusprotokolli lisas (kd V lk 9-11, 18) asuv e-kiri O.I-lt E. Urvele, kus O.I ütleb, et I. M.K-on „hall kardinal“, kelle kaudu saab TLPA-ga asju ajada. Seega arvestas

O.I I. M.K kaasabi.

4.2 Kohtu seisukoht seoses detailplaneeringuga nr XXX Elmar S, M.K-le ja S.T (pankrotis) esitatud süüdistusega.

Käesoleva kriminaalasja raames on esitatud M.K-le süüdistus selles, et tema, töötades

Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunikuna, on 27.10.2008.a Tallinna Linnavalitsuses

aadressil XXX, Tallinn, kabinetis 607 toimunud kohtumisel S.T

juhatuse ainuliikme poolt kihutatuna nõustunud nõudma ja võtma suures V.A

ulatuses kolmanda isiku, s.o. S.T (pankrotis) kasuks pistist XXX -

XXX, Tallinn kinnistute detailplaneeringu nr XXX OV AR esindajatelt lt ja vastutasuna enda poolt ajavahemikul 2008.a oktoobrist kuni 04.12.2008.a. TLPA-s detailplaneeringu nr

XXX menetluse üle järelevalve teostamise eest. Nimetatud tegevuse juures osutas V.A

S.T (pankrotis) juhatuse liikmena M.K-le ainelist ja vaimset kaasabi.

Ajendatuna S.T (pankrotis) juhatuse liikme V.A poolt tehtud

ettepanekust nõuda ja võtta pistist S.T (pankrotis), samuti

eelpoolnimetatud tegevusele V.A poolt kaasabi osutamisest, aSusiM.K oma tööülesannetest tulenevalt vastutasuna OV, ARja viimase isa ARvahendusel S.T (pankrotis) arvele rahalise annetuse tegemise eest, teostama järelevalvet Tallinna Linnaplaneermise Ametis menetluse üle eesmärgiga kiirendada detailplaneeringu nr XXX selle läbiviimist ja lahendades jooksvalt tekkivaid probleeme.

Detailplaneeringu nr XXX esindajate ARja OV huvides menetluse üle järelevalve

teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna kolmandale isikule, s.o. S.T (pankrotis) arvelduskontole laekunud pistise eest M.K:

- tutvus ajavahemikul 27.-28.10.2008.a. iseseisvalt temani V.A vahendusel

saadetud materjalidega eesmärgiga tuvastada selle detailplaneeringu nr XXX planeeringu menetluse jätkamise võimalused TLPA-s;

- korraldas 31.10.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse hoone aadressil XXX, Tallinn asuvas

enda kabinetis 607 esindajatega OV ja ARega kohtumise detailplaneeringu nr XXX

eesmärgiga saada ülevaade detailplaneeringuga seotud probleemidest ja saada enda kätte kogu planeeringut puudutav materjal, et seeläbi teostada järelevalvet planeeringu menetluse käigu suhtes TLPA-s;

- korraldas 19.11.2008.a. nõupidamise menetluse

detailplaneeringu nr XXX läbiviimise võimaluste ja sisu osas TLPA-s detailplaneeringute teenistuse, Haabersti

ja Põhja-Tallinna osakonna peaspetsialisti AR, kelle peamisteks tööülesanneteks

vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 08.06.2007.a. juhataja käskkirjaga nr 1-

7/84) on Põhja-Tallinna miljööväärtuslike hoonestusalade detailplaneeringute ja

projekteerimistingimustega seonduvate ning muude arhitektuurija

194

linnaplaneerimisalaste küsimuste lahendamine, eesmärgiga saavutada edasine detailplaneeringu sujuv menetlus TLPA-s.

- korraldas 25.11.2008.a. kell 13.00 enda kabinetis 607 aadressil XXX, Tallinn uue

nõupidamise esindajate ARja OV ning TLPA detailplaneeringu nr XXX

detailplaneeringute teenistuse, Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna peaspetsialisti

ARosavõtul eesmärgiga edastada planeeringu esindajatele menetluse jätkamiseks vajalikud juhised.

Vastutasuna M.K poolt menetluse üle järelevalve detailplaneeringu nr XXX

teostamise eest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, esitas V.A S.T

(pankrotis) juhatuse ainuliikmena 31.10.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse hoones XXX, Tallinn peale M.K kabinetis 607 toimunud nõupidamist M.K teadmisel ja nõusolekul nõudmise detailplaneeringu esindajatele ARja OVle teha kolmandale isikule,

s.o S.T pistisena 500 000 kroonine annetus, milline summa on käsitletav suure ulatusena. Annetuse tegemise võimaldamiseks edastas V.A ARja OVle paberil S.T AS Hansapank/AS Swedbank oleva arvelduskonto numbri XXXXXXXXXXXX .

Seega S.T (pankrotis) juhatuse liige V.A, veendes M.K

isiklikult läbi vaatama olemasolevad materjalid eesmärgiga detailplaneeringu nr XXX

tuvastada võimalus saata selle planeeringu materjali Tallinna Linnavalitsuse istungile, viies M.K juurde detailplaneeringu nr XXX esindajad eesmärgiga veenda neid planeeringu

projekti muutma, leppides M.K-ga kokku planeeringu suhtes TLPA-s järelevalve

teostamine abilinnapea nõuniku tasemel, samuti sellise tegevuse eest pistise nõudmise ja vastuvõtmise üksikasjad, osutas V.A S.T juhatuse liikmena ja SA huvides M.K-le pistise nõudmisel ja võtmisel ainelist ja vaimset kaasabi.

Kokkuleppel M.K-ga S.T juhatuse liikme V.A poolt SA huvides suures ulatuses pistise nõudmise esitamise järel:

- tegi 04.11.2008.a. ARtemale kuuluvalt AS Eesti Krediidipank arvelduskontolt nr

XXXXXXXXX ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX 160 000 krooni, selgitusega ; annetus

- tegi 04.11.2008.a. ARpalvel tema isa ARtemale kuuluvalt AS Hansapank/AS

Swedbank arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX ülekande S.T

AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 160 000 krooni, selgitusega ; annetus

- tegi 04.11.2008.a. OV temale kuuluvalt AS Hansapank/AS Swedbank olevalt

arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX ülekande S.T AS Hansapank/AS Swedbank olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 180 000 krooni, selgitusega . annetus

Samuti on süüdistus esitatud Elmar S ja S.T (pankrotis) selles, et I. M.K kuriteo toimepanemise juures osutas V.A S.T juhatuse liikmena I. M.K-le ainelist ja vaimset kaasabi ja tema, olles alates 30.07.2008.a. S.T

(pankrotis) juhatuse ainuliige, kihutas 27.10.2008.a. Tallinna

Linnavalitsuses aadressil XXX, Tallinn, kabinetis 607 Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunik M.K S.T kasuks nõudma ja võtma XXX -XXX, Tallinn

kinnistute detailplaneeringu nr XXX OV AR

esindajatelt lt ja suures ulatuses pistist

195

vastutasuna Tallinna Linnaplaneerimise Ametis M.K poolt ajavahemikul 2008.a.

oktoobrist kuni 04.12.2008.a. menetluse üle järelevalve detailplaneeringu nr XXX

teostamise eest. Nimetatud tegevuse juures osutas V.A S.T (pankrotis) juhatuse liikmena M.K-le ainelist ja vaimset kaasabi.

Süüdistuse kohaselt S.T (pankrotis) juhatuse liige V.A veendes

M.K isiklikult läbi vaatama olemasolevad materjalid detailplaneeringu nr XXX

eesmärgiga tuvastada võimalus saata selle planeeringu materjali Tallinna Linnavalitsuse istungile, viies M.K juurde detailplaneeringu nr XXX esindajad eesmärgiga veenda neid planeeringu projekti muutma, leppides M.K-ga kokku planeeringu suhtes TLPA-s

järelevalve teostamine abilinnapea nõuniku tasemel, samuti sellise tegevuse eest pistise

nõudmise ja vastuvõtmise üksikasjad, osutas V.A S.T

(pankrotis) juhatuse liikmena ja SA huvides M.K-le pistise nõudmisel ja võtmisel ainelist ja vaimset kaasabi.

Samasisuline süüdistus on esitatud S.T (pankrotis).

Käesolevas kriminaalasjas on eelnimetatud detailplaneeringuga seoses leidnud tõendamist, et detailplaneering nr DP0147800 hõlmas kinnistuid Jahu 1a, 3, 3a, 3 b vastavalt Tallinna planeeringute registri väljavõttele (kd VI lk 84). Tulenevalt kinnistusraamatu väljatrükist (kd VI lk 87, 89-93) on kinnistule Jahu tänav 1a seatud ühishüpoteek ARega, samuti Jahu tänav

3b-le (kd VI lk 92), ka on A. R kaasomanik antud kinnistul ning samuti on kaasomanik CIOÜ. Tulenevalt äriregistri väljavõttest CIOÜ osanikeks 2008. aastal olid A. R ja A. V (kd

VI lk 94-96). Tulenevalt Tallinna planeeringute registri väljatrükist oli algatatud ühtne detailplaneering nr XXX kõikide kinnistute Jahu 1a, 3, 3a, 3b kohta ning selle menetlus oli

süüdistuses fikseeritud ajal aktiivne (kd VI lk 83-86) samuti tuleneb antud väljavõttest, et

detailplaneeringu algataja oli CIOÜ (kd VI lk 84), seega oli just see osaühing menetlusest huvitatud isik.

Süüdistatavad V.A ega I. M.K- ei eitanud kohtus, et nad on tegelenud eelnimetatud

detailplaneeringuid puudutavate küsimustega. selgitas, et talle helistas Süüdistatav V.A OV, kes tulenevalt äriregistri väljavõttest oli 2008. aastal CIOÜ osanik (kd VI lk 94-96) ning

soovis kohtumist. Kohtuti Siili pubis Tallinnas ning seal oli ka teine osanik A. R. Isikud

kurtsid, et nende algatatud detailplaneering seisab ning soovisid saada teada, mida nad peaksid tegema. Kuna S.T oli majanduslikult väga raske aeg, pöördus

V.A nende poole palvega ja O.I raha ajakirja Vesti jaoks. Isikud lubasid selle üle mõelda. V.A pöördus antud detailplaneeringuga seoses T. Aasa poole ning T. Aas soovitas tal pöörduda I. M.K poole. Seejärel kohtus V.A veelkord detailplaneeringu algatajatega ning kolmekesi mindi I. M.K juurde. Pärast I. M.K juures käimist andis V.A CIOÜ esindajale arvelduskonto numbri ning nad annetasid mingi aja pärast 500 000 krooni. V.A meelest suunas I. M.K CIOÜ esindajad ka mingi spetsialisti juurde. O. V ja A. R mainisid, et nüüd liigub detailplaneering vastuvõtmise suunas (kd K8 lk 113 pöördel). V.A selgitas, et tema eesmärk oli saada I. M.K-lt vaid infot.

Süüdistatav I. M.K-span class="ff1"> andis ütlusi selle kohta, et Jahu tänava detailplaneeringuga seo

mäletab ta seda, et on vestelnud A. Rga. V.A ei ole palunud tal selle detailplaneeringu

menetlusega tegeleda ega ole nad ka rääkinud mingisugustest rahadest (kd K8 lk 179, 179

pöördel). Süüdistatavate V.A ja I. M.K ütlused selle kohta, et nad olid seotud antud

detailplaneeringu menetlusega, on usaldusväärsed, sest need on riimuvad teiste kogutud tõenditega.

196

Asjaolu, et nii I. M.K kui V.A antud detailplaneeringu menetlusega tegelesid, on tõendamist leidnud lisaks nende endi ütlustele ka tunnistajatena kohtus üle kuulatud A. R ja O. V ütlustega. Süüdistatava I. M.K ja antud detailplaneeringu seotuse kohta on andnud ütlusi ka tunnistaja A. L . Tunnistaja L. G on samuti andnud ütlusi, et I. M.K kabinetis toimus antud detailplaneeringuga seoses nõupidamine, tunnistaja kuulis sellest A. Rlt (kd K7 lk 37 pöördel). Tunnistaja A. R kinnitas kohtus, et Jahu tänava detailplaneeringuga seoses oli

teda kui TLPA detailplaneeringute teenistuse arhitekti kutsutud nõupidamisele I. M.K juurde. Tunnistaja ei välista, et oli ka teine samalaadne kohtumine (kd K7 lk 50, 51).

Isikute seotust tõendavad ka järgnevalt kohtus analüüsitud jälitusprotokollid, nende lisad ja kohtus vaadeldud videosalvestised ja ära kuulatud helisalvestised. Käesolevas kriminaalasjas

on tõendamist leidnud, et kõnealuse detailplaneeringu menetlus TLPA-s venis ja oli problemaatiline, seda on kinnitanud kohtus üle kuulatud tunnistajad A. R, O. V ning JD, kes andis ütlusi selle kohta, et tema isa oli Jahu tänava kinnistute omanik, antud detailplaneeringu

menetlus venis TLPA-s (kd K6 lk 183). Ütlusi, et menetlus oli problemaatiline, andsid ka tunnistajad L. G (kd K7 lk 37 pöördel), EM (kd K6 lk 217 pöördel) ja A. L .

Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et V.A oli isik, kes tuli mõttele veenda I. M.K kasutama on ametiseisundit abilinnapea nõunikuna ja veenis teda tegutsema S.T kasuks, veendes I. M.K kasutama oma teenistuskohustustest tulenevaid võimalusi saavutamaks TLPA-s Jahu tänava detailplaneeringu menetluse jõudmine Tallinna Linnavalitsuse istungile detailplaneeringu menetluse algatamiseks. V.A veenis I. M.K nõudma ja võtma vastu detailplaneeringu esindajatelt pistist kolmandale isikule, s.o S.T . Antud asjaolu on tõendamist leidnud tunnistajate O. V ja A. R ütlustega, mille kohaselt tunnistaja kinnitas, et ta oli CIOÜ osanik, seda oli ka O. V ning nad olid AR

Jahu tänav 1a, 3b kaasomanikud ning olid huvitatud detailplaneeringust. Detailplaneeringu menetlus TLPA-s ei sujunud. A. Rle jäi arusaamatuks, miks menetlus ei sujunud, TLPA ei vaevunud selgitusi jagama. Nad otsustasid kontakteeruda V.A-ga ning talle helistas O. V ja

O.I kokkusaamist. Kokkusaamine toimus 2008. aasta septembris Siili pubis. Sellel

viibisid A. R, O. V ja V.A . A. R ja O. V andsid ülevaate planeeringust ja O.I uurida, miks detailplaneering ei liigu, võimalust TLPA inimestega kokku saada. V.A lubas asja uurida. Seejärel helistas O. V mõne nädala möödudes uuesti E. S ning taaskord kohtuti

kolmekesi Siili pubis. V.A väitis, et tuleks kokku saada TLPA inimestega. Umbes kuu jooksul helistas O. V veelkord E. S ja lepiti kokku linnavalitsusse mineku kuupäev, mis oli

oktoobri lõpus 2008. aastal. Kohapeal selgus, et mindi I. M.K juurde. A. R oli kaasas planeeringu kaust, I. M.K tutvus sellega. I. M.K-lubas Põhja-Tallinna linnaosa arhitektiga asja arutada, uurida, mida saaks teha, ja lepiti kokku, et suheldakse V.A kaudu. №vembris

või detsembri alguses helistas O. V ja lepiti uus kokkusaamise aeg, taaskord I. M.K kabinetis. Seal viibisid A. R, O. V, I. M.K ja arhitekt A. R. Pakuti välja, et tuleks võtta ka

uus arhitektuuribüroo ning seejärel sõlmitigi leping RAAM Arhitektuuribüroo ja Alice LaaneMga. Kui toimus teine kohtumine Siili pubis, siis oli juttu S.T toetamisest, annetuse tegemisest ja selle mõtte käis välja V.A. Annetuse suurusest juttu ei

olnud. Kui esmakordselt I. M.K juures kohtumine toimus, siis sellejärgselt jäi V.A

kabinetti omavahele I. M.K-ga vestlema ning kui ta hiljem A. Rle järgnes, rääkis ta, et annetuse suurus võiks olla 500 000 krooni. Kuna A. Rle tundus annetus suur, võttis ta

mõtlemisasja. V.A andis talle ka paberitüki, kuhu olid kirjutatud S.T andmed. Tal oli see märkmepaberile kirjutatud ning nad kandsid raha üle, O. V

kandis 180 000 krooni, A. R 160 000 krooni ja A. R isa 160 000 krooni. Kuna annetuse järgselt tagasisidet ei tulnud, siis O. V helistas E. S ja V.A tänas selle eest. Idee oli selles,

197 et CIOÜ teeb uue planeeringu, A. R vaatab üle ning TLPA – A. R, EM – kiidavad selle heaks (kd K6 lk 37-46).

Tunnistaja A. R ütlused on kattuvad tunnistaja ütlustega, kes kinnitas samuti, et ta on OV

CIOÜ osanik ning neil oli huvitatus eelnimetatud detailplaneeringu menetlusest, kuna Jahu tänav 1a, 3b kuulus ka OÜ-le Canray Investeeringud. Tekkisid probleemid detailplaneeringu

menetlemisel. O. V helistas E. S, et arutada detailplaneeringu probleeme ning kohtuti

Mustamäel Siili pubis 2008. aasta septembris. V.A lubas asja uurida pärast ülevaate saamist. O. V andis talle kaasa ka planeeringu kausta. Hiljemalt toimus teine kohtumine Siili pubis ning seejärel pakkus V.A välja kohtumise Tallinna Linnavalitsuses, kus neid ootas I.

M.K- Tema kabinetis toimus arutelu detailplaneeringu üle. Hilisemalt toimus üks

kohtumine I. M.K juures veel. Antud kohtumise ajad oli kokkuleppinud V.A . Tunnistaja O. V kinnitas samuti, et teisel kohtumisel Siili pubis ütles V.A, et asjaga on

võimalik edasi minna, kuid võiks teha annetuse S.T . Kuna seis detailplaneeringuga tundus lootusetu, otsustati summa üle kanda ning selle kandsid üle O. V, A. R ja A. R isa (kd K6 lk 47-54).

Antud ütlustega riimuvad ka kohtus tunnistajana üle kuulatud ütlused, kes kinnitas, et ta AR on ARisa, ning ta teab, et tema poeg oli O. V äripartner. Mingi aeg küsis poeg ta käest, kas tal

vaba raha on ning O.I teha ülekande S.T summas 160 000 krooni. Ta tegi ülekande ja arvab, et see oli 2008. aastal (kd K6 lk 54 pöördel-56).

Lisaks eelrefereeritud kahe tunnistaja - OV ja AR- ütlustele, millest nähtus, et esmalt esitleti probleemi E. S ning V.A kaasabil jõuti I. M.K-ni, tõendab V.A rolli kihutajana ka jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus üle vaadatud videosalvestisel kajastatud 27.10.2008 I. M.K kabinetis toimunud I. M.K ja V.A vestlus (kd IV lk 25), milles V.A ütleb: „Kuule, miks ma su juurde tulin, see on nüüd seoses minu lehtedega, analoogne teemakäsitlus nagu oli selle Kaupmehega…ma lihtsalt ütlen sulle, et samasugune teema. Sama teema, ee,

mul on kokkusaamine arendajatega kell 4. Ma tahan ütelda, et sealt…meie ideeliste ajalehtede jaoks toetust ja neil on nüüd probleem. Nad leidsid selle probleemiga mind ülesse. Ole hea, tule loe, et sa saaksid pildi ja minu küsimus on see, et kas seal oleks võimalik leida lahendus ja siis vastavalt sellele ma panen nad fakti ette“ (kd IV lk 25). Edasi näitab V.A

I. M.K-le materjale: „Näed, siin on üks detailplaneering Jahu 1a, 3, 3a ja 3b, mis on algatatud 2003. aastal...“.

Käesolev vestlus on kooskõlas tunnistajate ütlustega, millest nähtub, et nad tõepoolest otsisid selle probleemiga V.A üles ja püüdsid leida lahendust. V.A oma vestluses I. M.K-ga

otseselt seostab tunnistajate poolt järgnevalt antava pistisega, öeldes, et „panen nad faktide ette“. Kuna V.A ise tõmbab oma kõnes paralleeli Kaupmehega: „ analoogne teemakäsitlus

nagu oli selle Kaupmehega“, millega, nagu kohtuotsuses eelnevalt analüüsitud, nõudes

detailplaneeringu menetlemisel osutatud abi eest pistist S.T , on

ilmne, et paralleel selles seisnebki. Samas kõnes ütleb I. M.K- et ta peab uurima, mis seiSusimenetlus on. V.A vastab: „ … sa vaataks nagu sellise pilguga, et kas on võimalik vastu tulla. Mina saan nendega kell 4 kokku, ma kuulan nad veel üle, nii. Ja selle taga on üks selline mees nagu OV, arendaja“. Ka nähtub V.A edasisest kõnest vahetu seos järgneva

annetusega, „ma lihtsalt lasen neil sellisel juhul, kui küsimust on kuna V.A ütleb: võimalik lahendada, teha sihtasutusse toekad annetused, …seal on selle eluspüsimisega, kuna seal on nagu see probleem praegu…“ (kd IV lk 26).

198 Eelanalüüsitult kordas V.A taas I. M.K-le S.T poolt antud

ajahetke rasket majanduslikku seisu ning seostas seda oma palvega I. M.K tegeleda antud detailplaneeringu menetlusega. Ka selgitas ta I. M.K-le, kellelt peaks raha laekuma,

nimetades ka arendaja nime. Sellise käitumisega andis V.A selge sõnumi I. M.K-le, kihutades teda temale inkrimineeritud kuritegu toime panema. Kohtus leidis tõendamist, et V.A

kihutuse tulemusena I. M.K- asuski teostama järelevalvet antud detailplaneeringu

menetluse üle. Tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ning kohtus vaadeldud videosalvestisest (kd IV lk 29) järgmisel kohtumisel I. M.K kabinetis 28.10.2008 (kd IV lk

33) küsib V.A I. M.K-lt, kuidas on olukord Jahu tänava detailplaneeringuga ning I. M.K-viib ta kurssi, milles seisneb detailplaneeringu menetluse problemaatiliSusining ütleb, et Tallinna Linnavalitsuse seisukohast pidi arendajate senine lahendus olema väga jabur. V.A ütleb, et ta võtab arendajad käekõrvale ning toob nad I. M.K juurde (kd IV lk 24). I. M.K-vastab: „tuleb tegeleda, tuleb leida see kompromiss, millega ta edasi liigub“. Nähtuvalt

sündmuste edasisisest käigust eelnimetatud kohtumisel kavandatav kohtumine ka toimub. Tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus vaadeldud videosalvestisest (kd IV lk 1-5,

lk 37) toimus 31.10.2008 I. M.K kabinetis kohtumine seoses Jahu tänava detailplaneeringuga, sellel osalesid V.A, A. R, O. V ja I. M.K-

Kohtus leidis tõendamist, et ka edaspidiselt hoidis I. M.K-V.A pidevalt kursis antud detailplaneeringuga. Nii oma 17.11.12008 kõnes teatas I. M.K-E. S (jälitusprotokoll, selle

lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestis, kd IV lk 51), et I. M.K on andud antud detailplaneeringu materjalid Põhja-Tallinna osakonna juhatajale LGile. Ning V.A palub I. M.K talle teada anda, millal ja kelle juurde peab Jahu tänava arhitekt TLPA-s minema.

Samuti 19.11.2008 kõnes annab I. M.K E. S teada, et tal on kokkusaamine antud detailplaneeringu uue arhitektiga (A. R) (kd IV lk 78). Edasi toimuski I. M.K korraldatuna

antud detailplaneeringu raames kohtumine 25.11.2008 I. M.K kabinetis, sellel osales ka

arhitekt ning kohtumise toimimist kinnitas ka tunnistaja A. R. 19.11.2008 annab I. M.K- oma toimetamistest taas aru E. S (kd IV lk 78,79).

Seega on vahetult tõendamist leidnud V.A kaasaaitamine ja kihutamine ning I. M.K

poolt kuriteo toimepanek antud detailplaneeringu raames, mille eesmärk eelkajastatult kajastamist leidis (raha saamine S.T).

Kohtus on tõendamist leidnud, et I. M.K ametiisikuna, detailplaneeringu esindajate ARja OV huvides menetluse üle järelevalve teostamise eesmärgil ja selle tegevuse eest vastutasuna

kolmandale isikule, s.o. S.T (pankrotis) arvelduskontole laekunud pistise eest I. M.K-

- tutvus ajavahemikul 27.-28.10.2008.a. iseseisvalt temani V.A vahendusel

saadetud materjalidega eesmärgiga tuvastada selle detailplaneeringu nr XXX planeeringu menetluse jätkamise võimalused TLPA-s. Seda asjaolu tõendab jälitusprotokoll, selle lisa ja kohtus vaadeldud videosalvestis 27.10.2008

kabinetivestlusest (kd IV lk 25), kus V.A annab I. M.K-le tutvumiseks antud

detailplaneeringu materjalid ning samuti 28.10.2008 toimunud kohtumine, kus I. M.K- väidab, et ta on ennast materjalidega kurssi viinud (kd IV lk 29).

- Samuti leidis kohtus tõendamist, et I. M.K- korraldas 31.10.2008.a. Tallinna

Linnavalitsuse hoone aadressil XXX, Tallinn asuvas enda kabinetis 607 detailplaneeringu nr XXX esindajatega OV ja ARega kohtumise eesmärgiga saada

ülevaade detailplaneeringuga seotud probleemidest ja saada enda kätte kogu

199 planeeringut puudutav materjal, et seeläbi teostada järelevalvet planeeringu menetluse käigu suhtes TLPA-s.

Antud asjaolu on tõendamist leidnud jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus vaadeldud videosalvestisel (kd IV lk 37) kajastatud 31.10.2008 kohtumisega I. M.K kabinetis, kus oli

teemaks just konkreetne detailplaneering ning I. M.K- ja V.A andsid juhiseid detailplaneeringu menetluse jätkamiseks. Sama asjaolu on kinnitanud ka tunnistajad O. V ja A. R ning sellist kohtumist ei ole eitanud süüdistatavad V.A ja I. M.K-

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K süü selles, et ta korraldas 19.11.2008.a.

nõupidamise menetluse läbiviimise võimaluste ja sisu detailplaneeringu nr XXX osas TLPA-s detailplaneeringute teenistuse, Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna

peaspetsialisti AR, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile

(kinnitatud TLPA 08.06.2007.a. juhataja käskkirjaga nr 1-7/84) on Põhja-Tallinna

miljööväärtuslike hoonestusalade detailplaneeringute ja projekteerimistingimustega

seonduvate ning muude arhitektuurija linnaplaneerimisalaste küsimuste lahendamine, eesmärgiga saavutada edasine detailplaneeringu sujuv menetlus TLPA-

s ja samuti korraldas 25.11.2008.a. kell 13.00 enda kabinetis 607 aadressil XXX,

Tallinn uue nõupidamise esindajate ARja OV ning detailplaneeringu nr XXX

TLPA detailplaneeringute teenistuse, Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna

peaspetsialisti ARosavõtul eesmärgiga edastada planeeringu esindajatele menetluse jätkamiseks vajalikud juhised. Antud süüdistus on tõendamist leidnud tunnistaja A. R ütlustega selle kohta, et ta oli antud

detailplaneeringu raames kutsutud I. M.K juurde nõupidamisele kahel korral, millest teisel korral osalesid seal ka detailplaneeringu esindajad. Samuti on antud asjaolu tõendamist

leidnud tunnistajate O. V ja A. R ütlustega, samuti jälitusprotokolli, selle lisa ja

videosalvestisega 19.11.2008 kohtumisest I. M.K kabinetis A. Rga. Sellest isikute

omavahelisest vestlusest selgub, et A. R on jõudnud I. M.K mõtted Jahu tänava detailplaneeringu ehitusmahu vähendamiseks. Samuti on antud süüdistus tõendamist leidnud samal päeval, s.o 19.11.2008 aset leidnud kõnega (jälitusprotokoll, selle lisa ja helisalvestis, kd IV lk 78-79), kus kell 15.36 toimunud kõnes M.K kannab I. M.K-ette arhitektiga peetud vestluse tulemused ning ütleb ka, et arhitektiga lepiti kokku uus kohtumine.

Asjaolu, et vastutasuna Jahu tänava detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamise

eest teostati pistisena annetus 500 000 krooni S.T , on tõendamist leidnud eelanalüüsitud V.A ja I. M.K vestlusega, kus V.A ütles: „ma lihtsalt lasen neil sellisel juhul, kui küsimust on võimalik lahendada, teha sihtasutusse toekad annetused,

…seal on selle eluspüsimisega, kuna seal on nagu see probleem praegu…“ (kd IV lk 26),

samuti tunnistajate A. R ja O. V ütlustega selle kohta, et pärast I. M.K-ga Tallinna

Linnavalituse hoones kohtumist antud detailplaneeringu küsimuses, andis V.A neile

paberilehe, millel oli S.T Swedbank AS-is asuva arvelduskonto

number ning 04.11.2008 tegid O. V, ARja viimase palvel ka ARannetuse kokku 500 000 krooni, mis on tõendamist leidnud 07.05.2009 vaatlusprotokolliga O. V pangakonto kohta,

07.05.2009 vaatlusprotokolliga ARpangakonto kohta ning 07.05.2009 vaatlusprotokolliga ARpangakonto kohta (kd VI lk 65-68, 69-71, 85), samuti vaatlusprotokolliga S.T

pangkontole laekunud annetuste kohta (kd IV lk 91), panga vastusega S.T arveldusarvete kohta (kd IV lk 93 pöördel), pangateatisega (kd VI lk 67),

vaatlusprotokolliga (kd VI lk 68, 72) ning Krediidipanga teatisega (kd VI lk 82), samuti eelrefereeritud tunnistaja ARütlustega.

200

Kohus ei nõustu kaitsjate seisukohaga selles osas, et O. V ja A. R ütlused ei ole

usaldusväärsed. Eelkäsitletult leidis tõendamist, et O. V ja A. R ütlused riimuvad teiste

tõenditega. Nende ütlused I. M.K kabinetis toimunu kohta on tõendamist leidnud ka

jälitusprotokollidega, eelnenud kabinetivestluste ning telefonikõnedega, samuti vestlused hilisemalt on tõendid, et O. V ja A. R ütluste sisu kohandub ja riimub I. M.K ja V.A omavahelise vestluste sisuga. Asjaolu, et nende isikute suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, ei muuda antud isikuid vähem usaldusväärseteks, kuna tunnistaja kannab vastutust tõeste ütluste andmise eest kohtus sellele vaatamata.

Kohus leiab, et prokurör on õigesti märkinud, et tõendamist on leidnud, et pistist võttis I. M.K-mitte seda otsesõnu küsides, ja nõude esitas V.A. vaid nõudmise esitamise läbi Antud asjaolu on kohtus tõendamist leidnud. Kaitsjad on märkinud ka seda, et ei ole eluliselt usutav, et niivõrd suur summa – 500 000 krooni – on lubatud ebamäärase abi eest. Kohtus kinnitasid A. R ja O. V, et sellise summa suurus oli ka nende jaoks üllatuslik, mistõttu and

võtsid mõtlemisaja. Kohtus leidis tõendamist, et raha ei kantud üle mitte nõude esitamise

päeval, vaid hiljem. Teistes kuriteoepisoodides leidis tõendamist, et I. M.K-võttis pistist teistes suurusjärkudes, kuid käesoleval juhul aga oli tegemist S.T

läinud rahasummaga ning kuna V.A ka pidevalt rõhutas antud sihtasutuse poolt välja

antava ajalehe rasket majanduslikku seisu, peeti ilmselt sellist summat hädavajalikus ning midagi eluliselt mitteusutavat selle juures ei ole, kuna tunnistajate poolt antud summa ka üle kanti. Seega olid isikud eluliselt võimelised sellist summat tasuma, mida ilmselt eeldasidki nii V.A kui I. M.K- 4.3 Kohtu seisukoht seoses detailplaneeringutega nr XXX ja XXX (kohtuotsuse p-s 4.1

käsitletud) ja detailplaneeringuga nr XXX (kohtuotsuse p-s 4.2 käsitletud) süüdistatavate I. M.K, O.I, V.A, F.N ja S.T (pankrotis) tegevuse õigusliku hinnangu suhtes.

Prokurör on asunud seisukohale, et V.A tegevus käesoleva detailplaneeringu raames on vajalik kvalifitseerida nii kihutaja kui ka kaasaitaja tegevusena I. M.K poolt toimepandule.

Kaitsja A. Pilv leiab, et selline käsitlus ei saa olla juriidiliselt õige ning märgib, et tema arvamuse kohaselt peaks kaasaaitamine kui kergem osavõtutegu neelduma kihutamises.

Kohus nõustub advokaat A. P seisukohaga. Asjaolu, et seadusandja peab kihutamist raskemaks osavõtuteoks, tuleneb KarS § 22 lg-test 4, 5, millest nähtuvalt kuriteost osavõtjale

mõistetakse karistus seaduse sama sätte järgi, mille kohaselt vastutab täideviija, kuid kaasaitamine võib kaasa tuua karistuse kergendamise. Järelikult loetakse kihutamist võrdseks

täideviimisega. Seega tuleb kuriteo subsumeerimisel kaasaitamine lugeda kaetuks kihutamisega (RK 3-1-1-36-09 p 6.1, 8.2, 17), mistõttu V.A süüdistuses on prokuröri poolt kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust süüdistatavatele KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 – § 22 lg 3

kuriteole kaasaaitamisele inkrimineerimises, mistõttu tuleb V.A süüdistusest jätta välja süüdistus KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 – § 22 lg 3 järgi ning õige on süüdistus KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 – § 22 lg 2 järgi. Kohtus on küll tõendamist leidnud, et V.A aitas ka I. M.K teole kaasa kaasaaitamise mõttes, kuid see tegevus ei kuulu eraldi kvalifitseerimisele, kuna see neeldub kihutamises.

On tuvastamist leidnud, et V.A mitte ainult ei kihutanud, vaid ka aitas kaasa pistise võtmisele, võttes enda peale pistise summa määramise, arvenumbri edastamise, kohtumised

pistise andjatega, mistõttu ta käitus ka kaasaaitajana, kuid nagu eelpool mainitud, on

selline tegevus hõlmatud kihutaja tegevusest Seejuures rõhutab kohus, et V.A ei .

201 kuulu kaasaaitamisteos KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 - § 22 lg 3 järgi õigeksmõistmisele, kuna

kohtus on tõendamist leidnud, et tema tegevuses olid ka kaasaaitaja tunnused. Süüdistusest kuulub lihtsalt väljajätmisele KarS § 22 lg 3, kuna kaasaaitamine neeldub kihutamises. Nimelt on ka Riigikohus lahendi nr 3-1-1-12-09 p-s 11 rõhutanud, et KrMS § 309 lg 1 kohaselt saab kohus sama teo suhtes teha alternatiivselt kas õigeksvõi süüdimõistva otsuse. Kohus tuvastas, et V.A oli süüdi ka kaasaaitamises, kuid selline tegevus neeldub kihutamises.

Küll aga ei ole õiguspärane kaitsja väide selle kohta, et V.A tegevuses puudub üldse

kuriteokoosseis, kuna puudub kuriteost osavõtuks vajalik täideviimistegu. Kohtus leidis tõendamist, et süüdistuses on antud juriidiliselt õige hinnang I. M.K seisundile (ametiisik)

ja tegevusele antud detailplaneeringute raames ning I. M.K käitumises on tuvastamist

leidnud temale inkrimineeritava süüteo tunnused. Kohtus leidis tõendamist, et I. M.K-oli

ametiisik, kes oma ametiseisundi raames, mida võimaldas üldsõnaline ametijuhend, pani toime ametiisikuna erinevad tegevused detailplaneeringu menetluse üle järelevalvet teostades

ja seda pistise andja huvides, millise eest pistis laekus kolmandale isikule. Eelanalüüsitult

leidis tõendamist, et antud detailplaneeringu menetlus oli TLPA-s takerdunud ning mure takerdumuse üle oli edastatud P. Toobali kaudu E. S ning V.A oli pistise laekumise tõttu

palunud I. M.K anda täiskäik detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamisele. Seega ka V.A ise möönis, et I. M.K võimuses on antud menetluse kiirendamine ning ei

saa rääkida sellest, et V.A ei olnud teadlik I. M.K faktilistest ülesannetest ja pädevusest Tallinna Linnavalitsuse struktuurides. Kaitsja A. Pilv on rõhutanud, et I. M.K ei olnud ametiisik ning tal puudus igasugune võimalus teostada järelevalvet menetluse üle.

Kohus on oma otsuses alajaotises B.1. eelnevalt sellekohast seisukohta põhjalikult analüüsinud ning selgitanud, et selline kaitsja väide ei ole tõene.

Kohus leiab, et prokurör on õigele järeldusele jõudnud selles, et tegemist on kuriteost

osavõtuga KarS § 22 mõttes V.A puhul, mitte aga kaastäideviimisega. Riigikohus oma lahendis 24.04.2009 (3-1-1-10-09) on analüüsinud pistise võtmisele kaasaaitamist. Tulenevalt seisukohast (p. 25.2) on pistise vahendamise objektiivseks tunnuseks pistise võtja palvel

pistise võtmise kokkuleppe saavutamine ja selle kokkuleppe täitmisele kaasaaitamine.

Käesoleval juhul on tõendatud, et pistise võtmise idee lähtus V.A-lt , mitte I. M.K-lt,

seega ei ole V.A pistise vahendajaks. Tulenevalt eelanalüüsitud V.A ja I. M.K

vestluse sisust, puudus enne vestlust I. M.K tahtlus tegeleda Kaupmehe detailplaneeringuga, V.A andis korralduse sellega tegeleda: „täispress peale panna“. Kuna ametiisikuna antud pistise eest teostatavad toimingud pani toime mitte V.A, vaid I. M.K- siis ei saa olla V.A kaastäideviijaks. Eelnevalt on selgitatud, miks oli I. M.K-ametiisik ja

millised olid tema funktsioonid ning tema üldsõnaline ametijuhend võimaldas tal faktiliselt teostada järelevalvet detailplaneeringute menetluse üle. V.A enda ütluste kohaselt oli ta

ametiisik vaid S.T . Ei see ametikoht ega ka teised (Tallinna

Linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees, erinevate komisjonide liige) ei võimaldanud tal teostada järelevalvet detailplaneeringute menetluse üle.

Süüdistatavate I. M.K ja O.I tegevusele, samuti juriidiliste isikute F.N tegevusele, on antud õige juriidiline hinnang. S.T

(pankrotis) süüdistus (analoogselt V.A

süüdistusele) kuulub kvalifitseermisele KarS § 293 lg 3 - § 22 lg 2 järgi (kaasaaitamine neeldub kihutamises).

S.T (pankrotis) kui juriidilise isiku süü talle inkrimineeritavas kuriteos on tõendamist leidnud samuti eelanalüüsitud tõenditega. Tulenevalt KarS § 14 lg-st 1

vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema

202

organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu, s.o seaduses ettenähtud juhtudel saab füüsiliste isikute tegusid omistada ka juriidilisele isikule.

Seetõttu vastutab juriidiline isik KarS § 14 lg 1 kohaselt üksnes teo eest, mille on toime pannud tema organ või juhtivtöötaja. Juriidiline isik vastutab vaid juhul, kui tema organi või

juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid. Juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu (RK 3-1-1-82-04; 3-1-1-08- 03). Sama süüteo eest on võimalik ühe teo eest vastutusele võtta nii juriidiline isik, kui teo faktiliselt toime pannud juriidilise isiku esindaja, sellega ei ole rikutud kahekordse karistamise keeldu - ne bis in idem põhimõtet (RK 3-1-1-7-04). Kuna V.A oli tulenevalt äriregistri

väljavõttest (kd IV lk 150) süüdistuses fikseeritud perioodil S.T

juhatuse liige ja pani talle inkrimineeritud kuriteo toime S.T huvides,

on juriidilise isiku süü tõendamist leidnud ja tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang.

F.N kui juriidilise isiku süü talle inkrimineeritavas kuriteos on tõendamist leidnud samuti eelanalüüsitud tõenditega. Tulenevalt KarS § 14 lg-st 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle

liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu, s.o seaduses ettenähtud

juhtudel saab füüsiliste isikute tegusid omistada ka juriidilisele isikule. Seetõttu vastutab juriidiline isik KarS § 14 lg 1 kohaselt üksnes teo eest, mille on toime pannud tema organ või juhtivtöötaja. Juriidiline isik vastutab vaid juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid. Juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu (RK 3-1-1-82-04; 3-1-1-08-03). Sama süüteo eest on võimalik ühe teo eest vastutusele võtta nii juriidiline isik, kui teo faktiliselt toime pannud juriidilise isiku esindaja, sellega ei ole rikutud kahekordse karistamise keeldu - ne bis in idem põhimõtet (RK 3-1-1-7-04). Kuna O.I oli tulenevalt äriregistri väljavõttest (kd V lk 178-180) süüdistuses fikseeritud perioodil F.N juhatuse liige ja pani talle

inkrimineeritud kuriteo toime F.N huvides, on juriidilise isiku süü tõendamist leidnud ja tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang.

Subjektiivne külg

Kohus esitab käesolevas kohtuotsuses ühise seisukoha subjektiivse külje osas eraldi

alajaotuses „Subjektiivse külje analüüs“ kõikidele kuriteoepisoodidele, kuid antud

detailplaneeringutega seonduvalt puudutab kohus subjektiivse külje küsimust eraldi selle eripära tõttu. Nimelt on E. S esitatud süüdistus selles, et tema kihutas I. M.K kolmanda isiku (S.T ) kasuks nõudma ja võtma pistist ja osutas I. M.K-le tema poolt kuriteo

toimepanemisele ka vaimset ja ainelist kaasabi ning pistise eest toimepandud tegevuse – ametiisikuna detailplaneeringute menetluse üle järelevalve teostamise – pani toime I. M.K- Kohus on eelnevalt analüüsinud, et I. M.K-pani toime õiguspärased teod ja tegi seda pistise saamise eest ning pistis kanti üle kolmandale isikule. Pistise saamisega nõustumine või selle

vastuvõtmine tähendab ametiisiku nõusolekut, et talle (või kolmandale isikule) antakse üle vara või muu soodustus ja selle soodustuse vahetult enda valdusesse saamist. Kohus rõhutab,

et pistisega nõustumine ei pea olema verbaalne, vaid võib väljenduda ka konkludentsetes

tegudes. Ajalisest aspektist ei ole oluline, kas pistise lubamisega nõustumine või selle

203

vastuvõtmine toimus enne või pärast vastavat tegu (RK 3-1-1-79-96), süüteo koosseisu

täitmiseks piisab abstraktsest suhtest pistise saamise ja ametiisiku poolt toime pandud tegevuse vahel, mille puhul andja saab või mõistab, et saab pistise võtjalt mingi tema jaoks kasuliku teo.

Eelkäsitletult leidis tõendamist, et pistise andja O.I lootis saavutada pistise abil

detailplaneeringute menetluse sujuvuse ja kiirendamise tagamist ja pistis anti üle sellel

eesmärgil ning tõendamist leidis ka, et nii I. M.K kui V.A mõistsid vahetult pistise

andmise, laekumise ja I. M.K poolt detailplaneeringute menetluse üle järelevalve

teostamise omavahelist seost. Nimelt, eelnevalt kohus käsitles põhjalikult V.A ja I. M.K töökabinetis 18.09.2008 aset leidnud kohtumise kõne sisu ning analüüsis, et antud kõnest nähtub vahetult raha laekumise ja I. M.K järgneva tegevuse seos. Seega mõistsid

nii I. M.K kui V.A , et kuna pistis laekus, tuleb I. M.K asuda teatud toiminguid

ametiisikuna teostama (V.A väljend „teatud käigud on ära tehtud ja, ja, ja .. teatud

kokkulepetest on kinnipidanud“ ja I. M.K vastus „siis läheb täispressid peale“).

Kohtuotsuses analüüsiti eelnevalt, miks kronoloogilise analüüsi tulemusel saab teha järelduse, et antud juhul käis jutt „teatud käikude ärategemise“ all pistise laekumisest ning

kohus analüüsis ka toiminguid, mida I. M.K- antud detailplaneeringu menetluse raames järelevalvet teostades toime pani. Samuti analüüsis kohus teise detailplaneeringuga seoses 27.10.2008 V.A ja I. M.K vestluse sisu ning sellest tulenes samuti, et V.A sisustas

vahetult rahalise toetuse saamise konkreetse detailplaneeringuga ning märkis, et juhul, kui detailplaneeringu problemaatilisusega on võimalik tegeleda, siis „ ma panen nad fakti ette“.

Seega V.A mõistis ilmselgelt pistise ja detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamise vahetut seost. Sama asjaolu nähtus ka samast kõnelusest, milles V.A ütles: „… ma lihtsalt lasen neil sellisel juhul, kui küsimust on võimalik lahenda, teha sihtasutusse toekad annetused…“. Kohtus leidis eelanalüüsitud tõenditega tõendamist, et V.A kihutuse tulemusena I. M.K- asuski teostama järelevalvet detailplaneeringu menetluse üle. Kuna kohus eelnevalt käsitles

tõendeid, millest nähtus, et I. M.K- hoidis V.A pidevalt oma toimingutega kursis,

mistõttu V.A oli teadlik, et I. M.K- sellist järelevalvet ka teostab, on nn kahekordne tahtlus igati tõendatud. V.A osavõtutegu oli tahtlik (otsene tahtlus) ning hõlmas tahtliku

põhiteo. Otsese tahtluse tuvastamine eeldab, et isik teadis I. M.K tegevusega seotud asjaolusid ja see on ka tõendamist leidnud (RK 3-1-1-31-07). Samuti leidis kohtus tõendamist, et O.I pani kuriteo toime tahtlikult (otsene tahtlus).

Eelanalüüsitult leidis tõendamist, et O.I eemärk oli saavutada TLPA-s teda

huvitavate detailplaneeringute menetluse üle järelevalve teostamise abil nende sujuvam menetlus ning sellel eesmärgil pistis ka üle kanti ning kohus on põhjalikult analüüsinud, miks

kohus sellisele järeldusele jõudis. O.I mõistis, et I. M.K- saab reaalselt tema

probleeme lahendada ning nimetatud järelevalvet teostada, seda asjaolu kinnitavad kõik

käsitletud tõendid ja see nähtub eriti selgelt ka kohtuotsuses välja toodud O.I

toimingute ja suhtluste kronoloogiast. Samuti O.I poolt I. M.K rolli mõistmist iseloomustab tema e-kiri, mida kohtuotsuses varasemalt käsitleti, kus O.I nimetab I. M.K „halliks kardinaliks“, kelle kaudu saab TLPA-s asju ajada. Prokurörile heitsid kaitsjad ette, et prokurör üritab põhjuseta tuua antud menetlusse sisse n-ö

poliitilist tausta. Käesoleva detailplaneeringu raames kogutud tõenditest aga nähtus, et V.A

, kihutades I. M.K antud kuritegu toime panema, tuletas talle korduvalt meelde ka

parteilisi ülesandeid. Nii tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ning kohtus vaadeldud

204

videosalvestisest 18.09.2008 I. M.K kabinetis toimunud kohtumise kohta (kd IV lk 1-5, 12-13), et V.A, rääkides Tallinna Linnavalitsuse ametnike rollist ja ülesannetest, rõhutab, et ametnik on ju „…parteisõduriks sinna pandud“ ning väidab: „…sõdurile tuleb anda käsud kätte“ (kd IV lk 12). Antud vestluse käigus andis V.A tegelikult I. M.K-le mõista, et

korraldused on täitmiseks ning prokuröri poolt antud asjaolu väljatoomine oli põhjendatud tõendite analüüsi põhiselt.

V M.K süüdistus seonduvalt süüdistuse punktiga 9.1.6, mis on seotud detailplaneeringutega nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX ja

ehitusprojektidega nr XXX, nr XXX. Tõnu Kortsu süüdistus seonduvalt süüdistuse punktiga 9.10, mis on seotud detailplaneeringutega nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX ja ehitusprojektidega nr XXX, nr XXX. V.F süüdistus seonduvalt süüdistuse punktiga 9.11, mis on seotud detailplaneeringutega nr XXX, nr XXX ja nr XXX. R.G süüdistus seonduvalt süüdistuse punktiga 9.12, mis on

seotud ehitusprojektiga nr XXX. P.B süüdistus seonduvalt süüdistuse punktiga 9.13, mis on seotud detailplaneeringuga nr XXX. K.Z süüdistus seonduvalt süüdistuse punktiga p 9.14, mis on seotud detailplaneeringutega nr XXX, nr XXX ja nr XXX ning ehitusprojektiga nr XXX.

Seonduvalt eelnimetatud süüdistustega, millised on mahukad ja hõlmavad erinevaid detailplaneeringuid ja ehitusprojekte ning on seotud erinevate süüdistatavatega (nii T.Kortsu

kui erinevate juriidiliste isikutega), parema ülevaate saamiseks, analüüsib kohus tõendeid

järgneva ülesehituse alusel: kuna I. M.K süüdistatakse kõikide eelnimetatud detailplaneeringute ja ehitusprojektidega seoses nende menetluse üle järelevalve teostamises,

mis seisnes teatud toimingute toimepanemises ametiisikuna, pistise vastuvõtmisega

nõustumises ja selle saamises ja seda kahel korral T. Kortsult erinevate juriidiliste isikute

huvides, siis esmalt analüüsib kohus I. M.K kui ametiisiku toiminguid konkreetse detailplaneeringu, ehitusprojekti raames nende menetluste üle järelevalve teostamisel ning kohus, andes antud toimingutest ülevaate ja kohtu hinnangu neile, käsitleb paralleelselt ka

süüdistatav T. Kortsu (erinevate juriidiliste isikute esindajana) tegevust kohtuotsuse p-des 5.1-5.8. Seejärel annab kohus hinnangu pistisega seonduvale.

5.1 Detailplaneeringuga nr XXX seotult M.K poolt detailplaneeringu menetluse

üle järelevalve teostamise raames pistise saamise eest toime pandud tegude analüüs. Antud detailplaneeringuga seoses on esitatud süüdistus lisaks I. M.K-le ja T. Kortsule ka V.F ja K.Z.

Süüdistuse kohaselt I. M.K- ametiisikuna antud detailplaneeringu raames menetluse üle järelevalve eesmärgil, et kiirendada selle läbiviimist ja lahendada jooksvaid probleeme, pistise eest pani toime järgnevad toimingud:

- lubas 04.11.2008.a. planeeringu esindaja Tõnu Kortsule korraldada

XXX ja XXX/

XXX kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX

eskiisi tutvustamiseks eraldi koosoleku TLPA linna peaarhitekti EM osavõtul;

- korraldas 05.11.2008.a. 06.11.2008.a.-ks nõupidamise

XXX ja XXX/ XXX

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX

eskiisi tutvustamiseks

205

projekteerijate ja planeeringu esindajate poolt TLPA linna peaarhitekti EMja

detailplaneeringute teenistuse direktor AR, teavitades selle toimumise ajast Tõnu Kortsu 05.11.2008.a.;

- uuris 10.11.2008.a

XXX ja XXX/ XXX kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX

kohta TLPA poolt vastuskirja koostamise põhjuseid ja selle sisu, edastades saadud informatsiooni planeeringu esindaja Tõnu Kortsule;

- 28.11.2008.a. pani koos planeeringute esindaja Tõnu Kortsuga paika TLPA-s

XXX ja

XXX/ XXX kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX

menetluste toimumise võimaliku ajagraafiku ja andis lubaduse sellega järelevalve teostamisel

arvestada.

Süüdistatav I. M.K-span class="ff1"> ei eitanud kohtus enda tihedat suhtlust T. Kortsuga, kuid märkis,

suhtlus oli tööalane ja ka isiklik, kuid detailplaneeringutega seoses T. Kortsuga suhtlus ei olnud mingilgi moel seotud pistisega.

Süüdistatav T. Korts andis kohtus ütlusi, et ta ei mäleta küll täpseid kuupäevi, kuid arvab, et

süüdistuses fikseeritud ajal oli ta V.F juhatuse liige. Süüdistatav väitis, et alates 01.08.2008 oli ta K.Z juhatuse liige, töötades K.Z oli ta

vastutav kinnisvaraarenduse valdkonna eest (kd K8 lk 79). Ta suhtles I. M.K-ga detailplaneeringute raames, samas suhtles ta ka teiste Tallinna Linnavalitsuse töötajatega ja ta ei leia, et I. M.K-oleks talle või K.Z mingeid teeneid osutanud (kd K8 lk 85 pöördel). XXXdetailplaneering oli veninud Tallinna Linnavalitsuses juba 3,5 aastat, alustatud

oli sellega 2004. aastal ning antud detailplaneeringu juures oli oluline ka linna enda huvi,

kuna see puudutas ka XXXlaiendust. Detailplaneering kehtestati 2007. aastal ning siis oli tegelikult valmis ehitusloaprojekt ja eesmärk oli kiiresti edasi liikuda, ehitusluba saadi 2008. aasta jaanuaris, tegelikult oli Tallinna linnal kohustus anda ehitusluba välja 20 päevaga, kuid see väljastati 5 kuuga.

Nii käesoleva detailplaneeringuga seoses, kui ka järgnevalt kohtuotsuses kajastatud

detailplaneeringute ja ehitusprojektidega seoses ei ole süüdistatavad I. M.K- ja T. Korts (kui erinevate juriidiliste isikute esindaja) eitanud oma suhtlust ja tegevust antud

projektide, planeeringute raames, kuid nad on väitnud, et see ei seostunud pistise

lubamise, andmise või sellega nõustumisega. Süüdistatavate sellekohane väide on

ümberlükkamist leidnud teiste kriminaalasjas esinevate, usaldusväärsete ja riimuvate

tõenditega, milliseid kohus edaspidiselt analüüsib ja käsitleb, ning kohus ei arvesta

süüdistatavate sellekohaseid (toimingute eesmärk, seotuse puudumine pistisega) ütlusi tõendina ja seda kõikides kohtuotsuse alajaotuses V käsitletavates episoodides.

Käesolevas kriminaalasjas on eelnimetatud detailplaneeringuga (nr XXX) seoses tõendamist

leidnud, et: Tallinna planeeringute registri väljavõtte (kd X lk 1-3) kohaselt hõlmas detailplaneering nr XXX XXXa ja XXX kinnitute ja lähiala detailplaneeringut. Tulenevalt antud väljavõttest oli 2008. aastal antud menetlus TLPA-s aktiivne (kd X lk 1). Tulenevalt kinnistusregistri väljavõttest kuulus XXX kinnistu K.Z (kd X lk 4), XXX kinnistu omanikeks olid muuhulgas K.Z ja V.F (kd X lk 4-9). Tulenevalt V.F B-kaardist (äriregistri väljavõte, kd XI lk 78-79), oli süüdistuses fikseeritud

perioodil ettevõtte juhatuse liige T. Korts ning tulenevalt äriregistri väljatrükist K.Z kohta (kd XI lk 198-199) oli selle juhatuse liige samuti T. Korts. Tulenevalt Tallinna planeeringute registri väljavõttest (kd X lk 2) oli antud detailplaneeringu algataja K.Z .

206

Kohus peab usaldusväärseks süüdistatava T. Kortsu ütlusi selle kohta, et antud

detailplaneeringu menetlemisega olid Tallinna Linnavalitsuses probleemid, menetlus ei

sujunud, TLPA ei pidanud kinni menetlustähtaegadest. Kohus peab usaldusväärseks

süüdistatava sellekohaseid ütlusi põhjusel, et need riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nii on antud detailplaneeringu problemaatilisust kohtus kinnitanud ka tunnistajad A. H (kd K6 lk 181 pöördel), M. K (kd K7 lk 163), T. K (kd K7 186 pöördel), A. L (kd K7 lk 211 pöördel), I. M (kd K6 lk 95), J. M (kd K7 lk 244 pöördel), I. P (kd K7 lk 149 pöördel).

Nii antud detailplaneeringu raames kui ka kõikides alajaotises V edaspidiselt

käsitletavate detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetlemise kiirendamise ja

sujuvuse tagamise eesmärgil kontakteerus T. Korts I. M.K-ga ning I. M.K-

asusteostama järelevalvet antud detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetluse üle

nende menetluste sujuvuse ja kiirendamise eesmärgil. Antud asjaolu leidis kohtus tõendamist ja kohus edaspidiselt käsitleb antud tõendeid, analüüsides neid nii selles kui ka edaspidistes alajaotistes iga detailplaneeringu ja ehitusprojekti puhul konkreetselt.

Kohtus leidis tõendamist, et T. Korts antud detailplaneeringu (nr XXX) raames pöördus

pidevalt I. M.K poole, kes ametiisikuna asusteostama järelevalvet menetluse üle selle kiirendamise ja sujuvuse eesmärgil ning kohtus leidis tõendamist, et:

- I. M.K-lubas 04.11.2008.a. planeeringu esindaja Tõnu Kortsule korraldada

XXX ja

XXX/ XXX kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr XXX

eskiisi tutvustamiseks eraldi koosoleku TLPA linna peaarhitekti EM osavõtul.

Antud asjaolu on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd IX lk 49) 04.11.2008 kell 11.34 toimunud kõnest M.K, milles T. Korts küsis nõu, kuidas XXX ja XXX/ Lastekodu 23 puhul kõige tulemuslikumalt korralda selle eskiisi tutvustus. T. Korts ütleb: „ilma sinu juuresolekuta meil seal nagu väga hästi ei

lähe, aga…a kas sa pead õigeks, et … et proovida leppida kokku otse Männiga seda…ee,

eskiisi tutvustust või, või läbi sinu…“. (kd IX lk 48). I. M.K- lubas leppida kokku aja kohtumiseks E. Männiga ja tutvustada eskiisi. Antud kõnest nähtuvalt on T. Korts mõistnud, et ilma I. M.K kaasabita menetlus ei suju soovikohaselt, milline asjaolu iseloomustab T.

Kortsu poolt selle mõistmist, et I. M.K- suudab tema huvides teostada järelevalvet detailplaneeringu menetluse üle tulenevalt oma ametipositsioonist.

- Kohtus leidis ka tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et tema korraldas

05.11.2008.a. 06.11.2008.a.-ks nõupidamise XXX ja XXX/ XXX kinnistute ning

lähiala detailplaneeringu nr XXX

eskiisi tutvustamiseks projekteerijate ja

planeeringu esindajate poolt TLPA linna peaarhitekti EMja detailplaneeringute teenistuse direktor AR, teavitades selle toimumise ajast Tõnu Kortsu 05.11.2008.a.

Antud asjaolu on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud

helisalvestisega (kd IX lk 47-49), millest nähtuvalt 04.11.2008 kell 11.34 toimunud kõnes M.K T. Korts ütleb: „Kuule, siis on mul see, khm, üks mure selle… Tartu maantee

selle…selle planeeringuga või, ütleme, meil see Tartu maantee, kus meil see eskiis uus on valmis…“ (kd IX lk 48). T. Korts lisab: „… ilma sinu juuresolekuta meil seal nagu väga hästi ei lähe, aga…a kas sa pead õigeks, et … et proovida leppida kokku otse Männiga seda…ee, eskiisi tutvustust või, või läbi sinu…“. I. M.K-vastates „jah“ annab nõusoleku menetlusse

sekkuda ja E. Männiga suhelda. Selles kõnes edastas T. Korts palve tegeleda antud

detailplaneeringuga ning järgnevalt jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud helisalvestisel (kd IX lk 49-51) kajastatud 04.11.2008 kell 15.02 toimunud kõnes kannab I.

207 M.K-ette, et ta on selle detailplaneeringuga juba aru pidanud. I. M.K-annab T. Kortsule

nõu, et tuleb esitada eskiis, ütleb, et tuleb algatada uue ehitusloa taotlus ning teatab, et korraldab antud teemal nõupidamise, öeldes: „Jah. Ja nüüd XXX, ee… neljapäeval kell 9…“,

ja lisab, et sinna tulevad ka EM ja A. R (kd IX lk 50). Antud nõupidamise kohta annab kinnitust ka jälitusprotokoll, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestis, millel on kajastatud 05.11.2008 kell 15.32 toimunud kõne M.K (kd IX lk 53-54), milles I. M.K-ütleb, et

06.11.2008 kell 9 arutatakse XXXdetailplaneeringut ning EM palub lükata selle pool tundi hilisemaks. Kuna I. M.K ütleb, et ta annab selle info ka Arvole edasi, on selge, et sellel

osales ka A. R. Järgnevalt, tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus ära kuulatud kõnesalvestisest (kd IX lk 54-55) kõnes M.K informeerib I. M.K-ka A. R kohtumise

kellaaja edasilükkamisest. Samuti, tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus ära kuulatud helisalvestisest 05.11.2008 kell 15.45 toimunud kõne kohaselt (kd IX lk 55) teatab I. M.K-ka T. Kortsule, et nõupidamise kellaaeg on edasi lükatud. Eeltoodust nähtuvalt oli I. M.K-see, kes leppis osapooltega kokkusaamise kokku pärast T. Kortsu sellekohast palvet. Seega on tõendamist leidnud, et I. M.K-oma ametiseisundi raames korraldas nõupidamise XXX ja XXX/XXX detailplaneeringu esindaja huvides ning seda Tallinna linna peaarhitekti ja TLPA detailplaneeringute teenistuse direktori osavõtul.

- Kohtus leidis ka tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et tema uuris

10.11.2008.a

XXX ja XXX/ XXX kinnistute ning lähiala detailplaneeringu nr

XXX kohta TLPA poolt vastuskirja koostamise põhjuseid ja selle sisu, edastades saadud informatsiooni planeeringu esindaja Tõnu Kortsule.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd IX lk 56), mille kohaselt 10.11.2008 kell 17.20 toimunud kõnest M.K-

Korts tulenevalt kandis I. M.K- T. Kortsule ette, et XXXdetailplaneeringuga seoses

hakatakse vastuskirja tegema. Sellest kõnest nähtub, et I. M.K- on hankinud infot antud detailplaneeringu menetluse kohta, kuna ta oskas väita, et vastuskirja koostatakse. Tunnistaja I. M, kes töötas süüdistuses fikseeritud ajal TLPA-s detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhatajana, andis kohtus ütlusi selle kohta, et tal paluti aeg-ajalt kiirendada mõnda

detailplaneeringumenetlust ja teostada mõningaid menetlustoiminguid rutem. Tunnistaja arvas, et see toimus ka XXXdetailplaneeringu puhul (kd K6 lk 94 pöördel, 95). I. M kinnitas,

et selle konkreetse detailplaneeringu menetleja oli R. Sarv. I. M ei saanud aru, et see

detailplaneering oleks linnale oluline olnud (kd K6 lk 97). Tunnistaja R. Sarv, kes oli

süüdistuses fikseeritud ajaperioodil TLPA-s detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhtivspetsialist, andis ütlusi, et I. M on talle edastanud aeg-ajalt ülesandeid, et tuleb

tegeleda just mõne konkreetse objektiga (kd K6 lk 197, 197 pöördel) ning ka XXXdetailplaneeringuga seoses andis I. M sellise korralduse. Asjaolu, et I. M.K-hoidis T. Kortsu pidevalt oma menetluste üle järelevalve teostamise alase

tegevusega kursis, nähtub ka jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus ära kuulatud

helisalvestisest (kd IX lk 66-67), mille kohaselt 02.12.2008 kell 12.57 toimunud kõnes I. M.K-antud detailplaneeringu raames vastab T. Kortsule: „…käisin need täna üle ja eks ma homme käin uuesti, ega kui iga päev küsida, siis on ka mingit tulemust“ (kd IX lk 67). Siin

avaldab I. M.K vahetult oma nägemust, et juhul, kui ta pidevalt infot hangib ja n-ö ametnikke tagant torgib, saab ka tulemuse. Seega mõistis I. M.K-ise oma kaasabi tähendust

ja oma mõjuvõimu detailplaneeringu menetluses ning väljendas ka T. Kortsule, et tema on

isik, kes saab kiirendada menetlust ja aidata kaasa selle sujuvusele, milline asjaolu samuti kinnitab T. Kortsu teadlikkust, et I. M.Kema poolt esindatavate juriidiliste isikute huvides menetluse üle järelevalvet teostas.

208

- Samuti leidis kohtus tõendamist, et I. M.K- 28.11.2008.a. pani koos planeeringute

esindaja Tõnu Kortsuga paika TLPA-s XXX ja XXX/ XXX kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu nr XXX

menetluste toimumise võimaliku ajagraafiku ja andis lubaduse sellega järelevalve teostamisel arvestada.

Antud asjaolu on leidnud tõendamist jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära vaadatud videosalvestisega 28.11.2008 T. Kortsu ja I. M.K kohtumisest I. M.K kabinetis (kd IX

k 71-89), millest nähtuvalt T. Korts kurdab muret, et detailplaneeringud ei edene. Antud seisukohta väljendab T. Korts järgnevalt: „…kurat, aga meil siin, meil siin mõned asjad on nii hullud, et, et-et kohe, ma mõtlesin, et ma lihtsalt ei saada, vaid ma tulen räägin…See, mis…

ütleme nii, et ajad on läinud raskeks, et tuleb, ee… igast asjadega peab nagu siin, kurat,

võitlema, noh“ (kd IX lk 72). Selle vestluse käigus, tulenevalt antud detailplaneeringust,

väidab T. Korts, et XXXdetailplaneeringuga tekkis see probleem, et seal oli mindud

kooskõlastust võtma „sõbranna juurde“ (kd IX lk 75). Käesolevas kriminaalasjas on analüüsitud, et väljendi „sõbranna“ puhul oli tegemist J. S . Asjaolu, et räägitakse just J. S st, tuleneb ka kõne järgnevast tekstist, kuna I. M.K-span class="_ _0"> märgib vahetult ka J. S nime (kd IX lk

35. rida). Ka nähtub antud vestlusest, et I. M.K-märgib, et edaspidiselt J. Sibul ei kuulu enam Tallinna Linnavalitsuse töötajate nimekirja alates 1. detsembrist. Kuna I. M.K-märgib,

et J. Sibul oli ebasoovitav isik (märgib ka probleeme Masti tänava detailplaneeringu

kooskõlastusega) ning ta ei käitunud, nagu loodeti, on ilmselge, et J. Sibul ei olnud I.

M.K-le meelepärane töötaja. T. Korts ei olnud rahul tulemusega, väites, et see isik on „mingit sitta keeranud“ seoses Tartu mnt-ga. I. M.K avaldas oma seisukohta ja ütles, et see „läks nüüd küll valesti“, et selle isiku juurde mindi ning edasi annab ta T. Kortsule mõista, et tal on võimalik vahetada ka menetlejaid: „näiteks Masti ma lasin tal käest ära võtta…“. Seega

taaskord I. M.K- rõhutab oma pädevust teostada menetluse üle järelevalvet ning lausa vahetada menetlejaid milline asjaolu samuti näitab T. Kortsu teadlikkust, et I. M.Keostas , detailplaneeringute üle järelevalvet tema poolt esindatavate juriidiliste isikute huvides. Sama kohtumise lõpus ütleb T. Korts, et XXXkaustad tuuakse esmaspäeval Tallinna Linnavalitsusse sisse ning T. Korts edastab I. M.K-le ka enda ajalise graafiku, kuidas ta menetlust sooviks, väites: „…Ivo, kui me teeme niimoodi, et kuidas tavaliselt läheb, et noh, kuu ja poolteist ja, ja

niimoodi eks ole. Siis ma jõudsin oma graafikuga siukesse kohta: kehtestamiseks volikogus…“ (kd IX lk 79). Seega pidas T. Korts võimalikuks esitada I. M.K-le ka oma

konkreetsed ajalised nägemused ja soovid konkreetse detailplaneeringu menetluse raames. Antud vestlus riimub otseselt nii sisuliselt kui kronoloogiliselt T. Kortsu töökohas K.Z , tema kabinetis toimunud läbiotsimise käigus leitud objekti vaatlusprotokolli ja selle lisaga (kd IX lk 217-223), millest tulenevalt leiti ka memo, mille punktis 3 on kirjas: „Tartu 50a, 52. DP algatamise taotlusele oleme saanud vastuskirja. DP eskiisi kaust tuuakse

LPA-sse 01.12.2008“ (eelkäsitletud vestluses T. Korts seda ka mainis). Memosse on ka kirjutatud: „Palume, et TLPA võtaks koheselt samal nädalal (nädal 49) eskiisi sobivuse suhtes seisukoha“ (kd IX lk 226).

5.2 Detailplaneeringuga nr XXX seotult M.K poolt detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamise raames pistise saamise eest toime pandud toimingute analüüs. Antud detailplaneeringuga seoses on esitatud süüdistus lisaks I. M.K ja T. Kortsule ka V.F.

Süüdistuse kohaselt I. M.K- ametiisikuna antud detailplaneeringu raames menetluse üle

järelevalve teostamise eesmärgil, et kiirendada selle läbiviimist ja lahendada jooksvaid probleeme, pistise eest pani toime järgnevad toimingud:

209

- lubas 21.11.2008.a planeeringute esindaja Tõnu Kortsule vaadata 24.11.2008.a. üle

XXXdetailplaneeringu nr XXX materjalid nende menetluste suhtes tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil TLPA-s;

- tutvus 24.11.2008.a. materjalidega nende

XXXdetailplaneeringu nr XXX menetluste suhtes tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil TLPA-s.

Ka antud detailplaneeringuga seoses süüdistatav I. M.K- ei eitanud kohtus enda tihedat

suhtlust T. Kortsuga, kuid märkis, et suhtlus oli tööalane ja ka antud detailplaneeringuga seoses T. Kortsuga suhtlus ei olnud mingilgi moel seotud pistisega. Süüdistatav T. Korts andis kohtus ütlusi, et ta ei mäleta küll täpseid kuupäevi, kuid arvab, et süüdistuses fikseeritud ajal

oli ta V.F

juhatuse liige. T. Korts andis ütlusi, et tegemist oli

XXXdetailplaneeringuga, mille menetlemisel tekkisid samuti TLPA-s tõrked, kui esitati TLPA-le detailplaneeringu algatamise taotlus, siis TLPA ütles, et peavad enne ära menetlema piirkonna struktuurplaneeringu (kd K8 lk 60). Süüdistatav T. Korts, nagu I. M.K on ka selle detailplaneeringu juures väitnud, et

nende tegevus ei seostunud pistise lubamise, andmise või sellega nõustumisega.

Süüdistatavate sellekohane väide on ümberlükkamist leidnud teiste kriminaalasjas

esinevate, usaldusväärsete ja riimuvate tõenditega, milliseid kohus edaspidiselt analüüsib ja käsitleb, ning kohus ei arvesta süüdistatavate sellekohaseid ütlusi tõendina.

Käesolevas kriminaalasjas on eelnimetatud detailplaneeringuga (nr XXX) seoses tõendamist

leidnud, et: Tallinna planeeringute registri väljavõtte (kd X lk 10-11) kohaselt kandis

detailplaneering nr XXX nime XXXdetailplaneering ning 2008. aastal oli selle menetlus TLPA-s aktuaalne, tulenevalt kinnistusraamatu väljavõttest (kd X lk 13) oli kinnistu omanik V.F.

Kohus peab usaldusväärseks süüdistatava T. Kortsu ütlusi selle kohta, et antud

detailplaneeringu menetlemisega olid Tallinna Linnavalitsuses probleemid, menetlus ei

sujunud. Kohus peab usaldusväärseks süüdistatava sellekohaseid ütlusi põhjusel, et need

riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Asjaolu, et antud detailplaneeringu menetlus oli TLPA-s problemaatiline, on lisaks T. Kortsule kinnitanud kohtus ka tunnistajad T. K (kd K7 lk 188 pöördel), A. L (kd K7 lk 212) ja A. Plado (kd K7 lk 47).

Ka antud detailplaneeringu raames menetlemise kiirendamise ja sujuvuse tagamise eesmärgil kontakteerus T. Korts I. M.K-ga ning I. M.K-asusteostama järelevalvet antud menetluse üle selle menetluste sujuvuse ja kiirendamise eesmärgil. Antud asjaolu leidis kohtus tõendamist ja kohus edaspidiselt käsitleb antud tõendeid.

Kohtus leidis tõendamist, et T. Korts antud detailplaneeringu (nr DP 030480) raames pöördus

pidevalt I. M.K poole, kes ametiisikuna asusteostama järelevalvet menetluse üle selle kiirendamise ja sujuvuse eesmärgil ning kohtus leidis tõendamist, et:

- I. M.K- lubas 21.11.2008.a planeeringute esindaja Tõnu Kortsule vaadata

24.11.2008.a. üle materjalid selle menetluse suhtes XXXdetailplaneeringu nr XXX tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil TLPA-s ja

- tutvus 24.11.2008.a. materjalidega selle menetluse

XXXdetailplaneeringu nr XXX suhtes tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil TLPA-s.

210

Antud asjaolu on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd IX lk 58-60) 21.11.2008 kell 13.44 toimunud kõnest M.K, kus T.

Korts informeeris I. M.K: „…Siis on sisse tulnud ka sihukene asi, et nagu pikkade ootamiste järel see Riigimaa 40… vaata, see on see, mille me kevadel tagasi tõmbasime ja

me ei olnud seda nõus…seda parkimist sinna panema maa-alla…“. I. M.K- vastab:

„…vaatan need asjad kõik esmaspäeval üle…“ (kd IX lk 59). Seega annab I. M.K

nõusoleku antud detailplaneeringu menetlusega end kurssi viia. Kuna I. M.K- lubas end kurssi viia esmaspäevaks, oli see järelikult 24.11.2008.

Süüdistatava I. M.K seotust XXXdetailplaneeringuga tõendab ka I. M.K töökohas läbi viidud läbiotsimise käigus leitud ja vaadeldud memo, mille puhul ei ole T. Korts eitanud selle

koostamist ning antud memo sisaldab ka märget XXXkohta ning sinna on märgitud: „Soovime antud lahenduse heakskiitmist, et projektiga edasi liikuda“ (läbiotsimisprotokoll kd

I lk 37-48, vaatlusprotokoll kd I lk 94-104, lisa kd I lk 107). Seega T. Korts edastas omapoolsed soovid antud detailplaneeringu raames I. M.K-le.

Tulenevalt TLPA kaaskirjast (kd X lk 167-168) toimus 28.11.2008 XXXdetailplaneeringu eskiiS seoses eelkomisjon, kus otsustati võtta lahenduse aluseks välja pakutud liikluslahendus, samuti nõustutakse hoone kõrgusega (TLPA kiri, kd X lk 169), seega T. Kortsu menetlusega seotud palve realiseerus.

5.3 Detailplaneeringuga nr XXX seotult M.K poolt detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamise raames pistise saamise eest toime pandud toimingute analüüs. Antud detailplaneeringuga seoses on esitatud süüdistus lisaks I. M.K-le ja T. Kortsule ka V.F.

Süüdistuse kohaselt I. M.K- ametiisikuna antud detailplaneeringu raames menetluse üle

järelevalve teostamise eesmärgil, et kiirendada selle läbiviimist ja lahendada jooksvaid probleeme, pistise eest pani toime järgnevad toimingud:

- teavitas 04.11.2008.a. Tõnu Kortsu Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse direktor

MS saavutatud kokkuleppest anda XXXkinnistu detailplaneeringule nr XXX kooskõlastus projektis kavandatud tingimustel.

Süüdistatav I. M.K- ei eitanud kohtus enda tihedat suhtlust T. Kortsuga, kuid märkis, et

suhtlus oli tööalane ja ka isiklik, kuid detailplaneeringutega seoses T. Kortsuga suhtlus ei olnud mingilgi moel seotud pistisega. Süüdistatav T. Korts andis kohtus ütlusi, et ta ei mäleta küll täpseid kuupäevi, kuid arvab, et süüdistuses fikseeritud ajal oli ta V.F juhatuse

liige. T. Korts andis ütlusi, et XXXkinnistuga seoses tekkisid samuti tõrked, kuna Transpordiamet võttis kätte ja käitus rumalalt, seal oli detailplaneering juba algatatud ja pool aastat pärast algatamist, kuigi varasemal eskiisil oli juba nõusolek, siis järsku Transpordiamet teatas, et transpordiala peaks suurendama, see nõue oli ennekuulmatu (kd K8 lk 60).

Süüdistatavate väide selle kohta, et nende tegevus ei seostunud pistise lubamise,

andmisega, sellega nõustumisega, on, nagu juba eelpool märgitud, ebausaldusväärne,

ümberlükkamist leidnud teiste kriminaalasjas esinevate, usaldusväärsete ja riimuvate

tõenditega, milliseid kohus edaspidiselt analüüsib ja käsitleb, ning kohus ei arvesta

süüdistatavate sellekohaseid (toimingute eesmärk, seotuse puudumine pistisega) ütlusi tõendina.

211 Käesolevas kriminaalasjas on eelnimetatud detailplaneeringuga (nr XXX) seoses tõendamist

leidnud, et: Tallinna planeeringute registri väljavõtte (kd X lk 14-17) kohaselt kujutas detailplaneering nr XXX endast XXXdetailplaneeringut (kd X lk 14) ning selle menetlus oli

aktuaalne süüdistuses märgitud perioodil. Kohtus leidis tõendamist kinnistusraamatu väljavõttega (kd X lk 18), et antud kinnistu kuulus süüdistuses fikseeritud ajal V.F.

Kohus peab usaldusväärseks süüdistatava T. Kortsu ütlusi selle kohta, et käesoleva

detailplaneeringu menetlus oli TLPA-s problemaatiline, kuna antud väide riimub teiste

tõenditega. Lisaks süüdistatav T. Kortsu ütlustele selle kohta, et antud detailplaneeringu menetlus TLPA-s oli problemaatiline, nähtub see ka kohtus üle kuulatud tunnistajate T. Ku (kd K7 lk 190), J. M (kd K7 lk 246), M. Nurme (kd K7 lk 177) ütlustest.

Kohtus leidis tõendamist, et T. Korts antud detailplaneeringu raames pöördus pidevalt I. M.K poole, kes ametiisikuna asusteostama järelevalvet menetluse üle selle kiirendamise ja sujuvuse eesmärgil ning kohtus leidis tõendamist, et:

- I. M.K- teavitas 04.11.2008.a. Tõnu Kortsu Tallinna Transpordiameti

liiklusteenistuse direktor MS saavutatud kokkuleppest anda XXXkinnistu detailplaneeringule nr XXX kooskõlastus projektis kavandatud tingimustel.

Eelnevalt kohus kajastas, et T. Korts kinnitas kohtus, et antud detailplaneeringuga seoses

tekkisid tõrked just Transpordiametiga, kes esitas ootamatult uued nõudmised. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et antud detailplaneeringuga seoses I. M.K-nõustas T. Kortsu suhtluses Transpordiametiga ning osales ka ise Transpordiameti veenmisel andmaks

kooskõlastust detailplaneeringule ja loobuma Transpordiameti nõuetest. Tulenevalt jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud helisalvestisel (kd IX lk 47-49) kajastatud 04.11.2008 kell 11.34 toimunud kõnest M.K ütleb I. M.K- „…nüüd selline lugu,

ee..ee, Sõpruse 33…põhimõtteliselt tuleks minna Songisepa juurde ja võtta temalt

kooskõlastus…Ja ta kooskõlastab selle asja ära ilma, et oleks vaja seda planeeringuala laiendada“ (kd IX lk 47). Antud tõendiga riimub sisuliselt ja kronoloogiliselt T. Kortsu

töökabinetist läbiotsimise teel saadud ja vaadeldud (läbiotsimisprotokoll kd IX lk 126, vaatlusprotokoll lk 142-145 ja lisa lk 181) T. Kortsult T. Kule saadetud e-kiri, milles T. Korts kirjutab: „…võime minna ja hr. Songisepa käest saada kooskõlastuse selle DP osas kätte, s.t, et ei nõuta ala suurendamist. Keegi peaks siis läbi minema ja seda paluma viisakalt, nii nagu

meil ametnike juures kombeks“. Asjaolu, et tunnistaja M. Songisepp ei mäletanud kohtus antud detailplaneeringuga seotud üksikasju, on mõistetav, kuna M. Songisepp kuulati kohtus üle alles 07.04.2011, kuid sündmused leidsid aset 2008. aastal.

5.4 Detailplaneeringuga nr XXX seotult M.K poolt detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamise raames pistise saamise eest toime pandud toimingute analüüs. Antud detailplaneeringuga seoses on esitatud süüdistus lisaks I. M.K-le ja T. Kortsule ka K.Z.

Süüdistuse kohaselt I. M.K- ametiisikuna antud detailplaneeringu raames menetluse üle

järelevalve teostamise eesmärgil, et kiirendada selle läbiviimist ja lahendada jooksvaid probleeme, pistise eest pani toime järgnevad toimingud:

- teavitas 10.11.2008.a esindajat Tõnu Kortsu

XXXdetailplaneeringuga nr XXX TLPA linna peaarhitekti EM juures seda planeeringut puutava koosoleku toimumisest;

212

- tutvus 24.11.2008.a. materjalidega nende

XXXdetailplaneeringu nr XXX menetluste suhtes tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil TLPA-s;

- viis 24.11.2008.a abilinnapea

TAjuures toimunud nõupidamisele

XXXdetailplaneeringu nr XXX edasist menetlust puudutavad küsimused;

- 28.11.2008.a. pani koos planeeringute esindaja Tõnu Kortsuga paika TLPA-s

XXXdetailplaneeringu nr XXX alusel ehitusloa taotluse;

- edastas 02.12.2008.a esindaja Tõnu Kortsule

XXXdetailplaneeringu nr XXX

informatsiooni TLPA komisjonis arutelust ja võimalikest tehtavatest positiivsetest

otsusest nende planeeringute suhtes.

Süüdistatav I. M.K- ei eitanud kohtus enda tihedat suhtlust T. Kortsuga, kuid märkis, et

suhtlus oli tööalane ja ka isiklik, kuid detailplaneeringutega seoses T. Kortsuga suhtlus ei olnud mingilgi moel seotud pistisega. T. Korts andis kohtus ütlusi, et süüdistuses fikseeritud ajal oli ta K.Z juhatuse liige. T. Korts ütles, et Masti tänava detailplaneeringut oli korduvalt püütud algatada, kuid alati oli saadud negatiivseid vastuseid. K.Z soovis ehitada sinna ärihoonet, esitati taotlus ja saadi linnavalitusest positiivne vastukiri. T.

Korts tutvustas eskiisi lahendust ka T. Aasale. I. M.K- tegi oma tööd, leppis antud detailplaneeringu arutluseks koosoleku kokku, kuid see ei olnud mingi I. M.K teene (kd K8 lk 58).

Süüdistatavate väide selle kohta, et nende tegevus ei seostunud pistise lubamise,

andmisega, sellega nõustumisega, on, nagu juba eelpool märgitud, ebausaldusväärne,

ümberlükkamist leidnud teiste kriminaalasjas esinevate, usaldusväärsete ja riimuvate

tõenditega, milliseid kohus edaspidiselt analüüsib ja käsitleb, ning kohus ei arvesta

süüdistatavate sellekohaseid (toimingute eesmärk, seotuse puudumine pistisega) ütlusi tõendina.

Kohus peab usaldusväärseks süüdistatava T. Kortsu ütlusi selle kohta, et antud

detailplaneeringu menetlus TLPA-s oli problemaatiline, kuna selline väide haakub teiste kogutud tõenditega. Kõnealuse detailplaneeringu problemaatilisust TLPA-s on kinnitanud ka

käesolevas asjas üle kuulatud tunnistajad. Tunnistaja M. Heinsoo, kes töötas TLPA-s

Lasnamäe ja Pirita linnaosa osakonna juhatajana, kinnitas, et ta omab puutumust XXXdetailplaneeringuga ning selle menetlus oli problemaatiline. Taotluse detailplaneeringu

algatamiseks esitas tema teada K.Z ning I. M.K- osales 2008. aastal hoone eskiisi tutvustusel (kd K6 lk 138). Tunnistajad M. K (kd K7 lk 164), T. K (kd K7 lk 194), A. L (kd K7 lk 212), J. M (kd K7 lk 245 pöördel) ja I. P (kd K7 lk 151) kinnitasid samuti antud

detailplaneeringu problemaatilisust. Tunnistaja A. R kinnitas samuti, et antud detailplaneeringu raames on toimunud suurem nõupidamine (kd K7 lk 92 pöördel). Tunnistaja

TT, kes oli 2008. aasta esimesel poolel K.Z juhatuse esimees ja hilisemalt nõukogu esimees, kinnitas, et antud detailplaneeringut üritas K.Z algatada (kd K7 lk 203, 205) ning antud detailplaneeringu menetlus oli problemaatiline. Samuti kinnitas tunnistaja T. Õ, et antud detailplaneeringuga seonduvalt on abilinnapea juures asja arutatud (kd K6 lk 149).

Käesolevas kriminaalasjas on eelnimetatud detailplaneeringuga (nr XXX) seoses tõendamist

leidnud, et: Tallinna planeeringute registri väljatrüki (kd X lk 23-24) kohaselt on detailplaneeringu nr XXX näol tegemist Masti tänav 16 detailplaneeringuga, 2008. aastal, süüdistuses fikseeritud ajal, oli selle menetlus aktiivne ning menetluse algatamise taotleja oli

K.Z . Tulenevalt kinnistusraamatu väljatrükist (kd X lk 25) oli antud kinnistu omanik süüdistuses fikseeritud ajal K.Z.

213

Kohtus leidis tõendamist, et T. Korts antud detailplaneeringu (nr XXX) raames pöördus

pidevalt I. M.K poole, kes ametiisikuna asusteostama järelevalvet menetluse üle selle kiirendamise ja sujuvuse eesmärgil ning kohtus leidis tõendamist, et:

- I. M.K-span class="_ _0"> teavitas 10.11.2008.a esindajat T

XXXdetailplaneeringuga nr XXX

Kortsu TLPA linna peaarhitekti EM juures seda planeeringut puutava koosoleku toimumisest.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd IX lk 56) 10.11.2008 kell toimunud 17.20 kõnest Korts-M.K- milles I. M.K-informeerib T. Kortsu süüdistuses märgitud koosolekust, öeldes: „… XXXoleks siis… reedel kell 11“. Antud kõnes nimetab I. M.K-ka kelle juures koosolek toimuma peab ning T. Kortsu küsimusele, kas E. Männi juures, vastab I. M.K-jaatavalt.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus, et tema tutvus

24.11.2008.a. materjalidega nende menetluse XXXdetailplaneeringu nr XXX suhtes tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil TLPA-s.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud

helisalvestisega 21.11.2008 kell 13.44 toimunud kõnest (kd IX lk 58-60), kus T. Korts informeeris I. M.K, et XXXkaust tuli sisse ning T. Korts ütleb: „… loodame, et siis läheb

edasi….“ (kd IX lk 59). Kuna antud kõnes räägitakse kolmest erinevast

detailplaneeringumenetlusest, siis tulenevalt edasisest kõnest lubab I. M.K-ennast kõikide menetlustega kurssi viia, öeldes: „…vaatan need asjad kõik esmaspäeval üle…“. Asjaolu, et I. M.K-ennast ka tegelikult kurssi viis ja tutvus materjalidega, ilmneb 24.11.2008 kell 16.33 toimunud kõnest Korts-M.K-(kd IX lk 60-61), kus I. M.K-ütleb: „… Masti teemad ma käisin, käisin eraldi üle veel ja, ja, ja nendega… nendega peaks asjad liikuma kõik...Et ma,

aga… homme veel…homme veel kontrollin“ (kd IX lk 60). I. M.K seotust antud

detailplaneeringu menetlusega tõendab I. M.K kabinetis teostatud läbiotsimise käigus

leitud ja vaadeldud kalendermärkmiku väljavõte, mille kohaselt on I. M.K- 11.11.2008 teinud sissekande „ XXXesitlus“ (läbiotsimise protokoll kd I lk 37-48, vaatlusprotokoll kd I lk 94-104 ja lisa kd I lk 148).

- Samuti leidis kohtus tõendamist, et I. M.K-viis 24.11.2008.a abilinnapea TAjuures

toimunud nõupidamisele edasist menetlust XXXdetailplaneeringu nr XXX puudutavad küsimused.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud tunnistaja A. Ri ütlustega, kes kinnitas, et antud

detailplaneeringu raames on toimunud suurem nõupidamine (kd K7 lk 92 pöördel), samuti kinnitas antud detailplaneeringu arutelu T. Aasa juures tunnistaja T. Õ (kd K6 lk 149).

Koosoleku toimumine nähtub ka I. M.K kabinetist leitud kalendermärkmikust (läbiotsimisprotokoll kd I lk 37-48, vaatlusprotokoll lk 94-104 ja lisa lk 150), mille kohaselt 24.11.2008 kell 9.00 toimub koosolek ning muuhulgas on mainitud ka aadressi Masti 16.

Kohus peab vajalikuks antud süüdistuse juures märkida I. M.K poolt konkreetse

detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamise rolli juures ka järgnevat: Tulenevalt analüüsitud tõenditest ei sobinud mingil põhjusel seonduvalt XXXdetailplaneeringuga I.

M.K-le ja K.Z menetlejana J. Sibul. Tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus ära kuulatud helisalvestisest 25.11.2008 kell 10.50 toimunud kõnes M.K ütleb I. M.K-(jälitusprotokoll kd K9 lk 41, lisa lk 47): „…Kuule, ee, mul selline jutt: vaata, ee, see XXX– see on Merko see büroohoone… ee, selle nüüd Heinsoo andis, ee, S kätte. Et

veel Sibul enne äraminekut, ee, avaldaks oma arvamust. Kurat, äkki sa saad selle S käest

suunata Tohvrile ümber? See on, ee, meil mõeldud selleks pagana, ee, olümpiakomitee

214 hooneks ja noh, kuigi ta on natukene kõrgem nüüd, ee, Mänd võttis ta päris hästi vastu. Kurat,

kui J. Sibul hakkab seal jälle midagi jaurama, ee, siis, noh, lõpuks me, kurat, sööme seda

suppi jälle…“ (kd K9 lk 47). Antud telefonikõnest nähtuvalt mõjutas I. M.K- käesoleva

detailplaneeringu raames ilmselgelt T. Õ menetluslikke otsustusi, ta edastas teabe, et linna

peaarhitekt EM on andnud heakskiidu antud detailplaneeringu dokumentidele ja arendaja seisukohtadele ning samas edastas I. M.K-ilmselge korralduse vahetada menetlejat (Sibul

Tohvri vastu). Samuti, tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus vaadeldud

videosalvestisest nähtub, et 28.11.2008 I. M.K kabinetis toimunud kohtumisel I. M.K-span class="_ _0"> teataski T. Kortsule, et „…Masti ma lasin tal käest ära võtta“ ning teatab hilisemalt, et J. Sibul lahkub ametist. Töölt lahkumist kinnitas ka J. Sibul. Asjaolu, et menetleja ka faktiliselt

vahetus, tulenes I. M.K ja T. Kortsu kõnedest, kuna hilisemalt märgitakse, et nüüd on Tohver see, kes „tegeleb Mastiga“ (kd IX lk 75).

- Samuti leidis kohtus tõendamist, et I. M.K- 28.11.2008.a. pani koos planeeringute

esindaja Tõnu Kortsuga paika TLPA-s alusel XXXdetailplaneeringu nr XXX ehitusloa taotluse.

Antud tegevus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära vaadatud

videosalvestisega (kd IX lk 71-89) 28.11.2008 I. M.K kabinetis I. M.K ja T. Kortsu

vahel toimunud vestlusest, milles T. Korts puudutab antud detailplaneeringu teemasid

nimetades märksõna „olümpiakomitee“. Asjaolu, et olümpiakomitee on seotud antud

detailplaneeringu menetlusega, tuleneb T. Kortsu enda selgitusest, et antud hoonesse planeeritakse Eesti Olümpiakomitee ruume, samuti on seda kinnitanud ka tunnistaja EM (kd K6 lk 215 pöördel). T. Korts kinnitas I. M.K-le, et olümpiakomitee poolt püütakse samuti suhelda Pirita Halduskoguga detailplaneeringule heakskiidu saamiseks ning I. M.K vastab: „…kui ta räägib, räägib, helistage veel üle ja, ja, noh, need, mis on need, ee, Keskerakonna

need krundid seal, et noh, nendega ma saan ka rääkida“ (kd IX lk 74). Olümpiakomitee seotust antud detailplaneeringuga kinnitas ka tunnistaja A. R (kd K7 lk 94). See näitab, et I. M.K-püüab samuti lahendada naaberkooskõlastusega seotud probleeme ja informeerib ka T. Kortsu sellest tegevusest. On ilmselge, et iga detailplaneeringu juures abilinnapea nõunik

sellist initsiatiivi üles ei näita ja käesolevas kriminaalasjas leidis ka tõendamist selline

valikuline planeeringute menetluse üle järelevalvealane tegevus seostus pistise saamisega.

Sama kohtumise raames edastab T. Korts antud detailplaneeringu menetluses enda ajalised soovid, väites: „Kuule, ja siis ütleme, see neljas asi on see Masti, seda sa tead, eks ole, noh… Kui see S käest ära sai… siis on hästi, et ehk siis saab…saab ka nagu…läheb edasi, eks ole ja

edaspidi on juba järgmised, ee 5ndal, 6ndal, 7ndal on juba sihukesed nagu vähem prioriteetsed, eks ole…“ (kd IX lk 80-81). Seega avaldab T. Korts soove, et edaspidi sujuks menetlus ladusamalt. Samuti antud kohtumisel ütleb T. Korts: „…Vaata sihuke asi on, aga ma ütlen, eks need esimesed neli (jutt käib ka Masti detailplaneeringust) on sellised, mis meid, kurat, ütleme, et magada ei laseks… Masti tahaks ka mingi enne jõule…“. I. M.K lubab

antud detailplaneeringuga tegeleda, öeldes: „№ aga püüame nende nelja esimesega praegu tegeleda“. Seega annab I. M.K-välja lubaduse hoida detailplaneeringu menetlusel silma peal (kd IX lk 87).

- Samuti leidis kohtus tõendamist, et I. M.K- edastas 02.12.2008.a

XXXdetailplaneeringu nr XXX

esindaja Tõnu Kortsule informatsiooni TLPA

komisjonis arutelust ja võimalikest tehtavatest positiivsetest otsusest nende planeeringute suhtes.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd IX lk 66-67) 02.12.2008 kell 12.57 toimunud kõnest Korts-M.K- milles T. Korts uurib, kas M on ikka töös ning M.K vastab: „…M peaks nüüd, see, töö käima, et

215

ma usun, et selle nädala lõpuks peaks selle suhtes ka olema mingi vastus olemas… Ja ma loodan, et ka võimalikult positiivne“. T. Korts vastab: „№ vägev. Loodame, jääme lootma, jah…“ (kd IX lk 67). Antud kõnest nähtub, et I. M.K-edastas T. Kortsule infot võimalikest tulevikus tehtavatest positiivsetest otsustest antud detailplaneeringu kohta.

5.5 Detailplaneeringuga nr XXX seotult M.K poolt detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamise raames pistise saamise eest toime pandud toimingute analüüs. Antud detailplaneeringuga seoses on esitatud süüdistus lisaks I. M.K-le ja T. Kortsule ka P.B.

Süüdistuse kohaselt I. M.K- ametiisikuna antud detailplaneeringu raames menetluse üle

järelevalve teostamise eesmärgil, et kiirendada selle läbiviimist ja lahendada jooksvaid probleeme, pistise eest pani toime järgnevad toimingud:

- taotles 12.09.2008.a Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitjalt MK

XXX/XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

suhtes erilise tähelepanu pööramist ja kooskõlastusringi kiiret teostamist;

- informeeris 03.10.2008.a Tõnu Korts Tallinna Keskkonnaameti tegevusest seoses

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringuga nr XXX

;

- teavitas 15.10.2008.a Tõnu Kortsu Tallinna Keskkonnaameti ja enda tegevusest seoses

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringuga nr XXX

kooskõlastuse saamisel;

- korraldas 22.10.2008.a TLPA-s koosoleku

XXX/ XXX kinnistu lähiala

detailplaneeringu nr XXX K.Z

esindaja Tõnu Kortsu ja Ehitusjärelevalve teenistuse direktorRSning viimase alluvatega eesmärgiga nõustada

planeeringu esindajat Tallinna linnas kehtivate ehitusjärelevalvealaste eeskirjade täitmises;

- korraldas 22.10.2008.a

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

kooskõlastamisega seonduva kohtumise K.Z esindajate ja Tallinna

Transpordiameti liiklusteenistuse direktori MS, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud Tallinna Transpordiameti juhataja 13.09.2005.a käskkirjaga nr XXX) on liiklusteenistuse töö korraldamine vastavalt transpordiameti põhimäärusele;

- päris 05.11.2008.a aru Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitjalt MK

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX raielubade menetluse kohta;

- edastas 06.11.2008.a

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

esindaja Tõnu Kortsule eelkomisjoni toimumise aja ja koha ning soovituse sellel osaleda;

- 28.11.2008.a. pani koos planeeringute esindaja Tõnu Kortsuga paika TLPA-s

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

menetluse toimumise võimaliku ajagraafiku ja andis lubaduse sellega järelevalve teostamisel arvestada;

- edastas 02.12.2008.a

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

esindaja Tõnu Kortsule informatsiooni TLPA komisjonis arutelust ja võimalikest

tehtavatest positiivsetest otsusest selle planeeringu suhtes.

Süüdistatav I. M.K-span class="ff1"> ei eitanud kohtus enda tihedat suhtlust T. Kortsuga, kuid märkis,

suhtlus oli tööalane ja ka isiklik, kuid detailplaneeringutega seoses T. Kortsuga suhtlus ei olnud mingilgi moel seotud pistisega. Süüdistatav T. Korts andis kohtus ütlusi, et süüdistuses fikseeritud ajal oli ta P.B

juhatuse liige. Süüdistatav T. Kortsu ütluste kohaselt antud süüdistuses fikseeritud

detailplaneeringuga seoses ei olnud P.B mingeid huvisid, antud kinnistut

216

nimetati K.Z Pae puhkealaks. Tallinna linn kuulutas välja Pae karjääri

hoonestusõiguse konkursi ja P.B esitas pakkumise, mis osutus parimaks.

Tegelikkuses pidi P.B rajama avaliku pargi ning tegelikult oli Pae pargi detailplaneeringu ainsaks huvitatud pooleks 2008. aastal Tallinna linn. Kogu sellel tegevusel ei olnud mingit seost detailplaneeringuga, mida prokurör nimetab. Heakorra ja haljastustööd olid sõlmitud hoonestusõiguse lepinguga, mis vajas Keskkonnaameti ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kooskõlastust. T. Korts ei eitanud, et ta pöördus I. M.K poole antud küsimuste raames ja I. M.K-lubas asja uurida ning ütles T. Kortsule, et tuleb minna R. S juurde (kd

K8 lk 54). Kogu sellist suhtlemist pidas T. Korts seaduslikuks ja see ei ole mingilgi moel pistisega seotud.

Süüdistatavate väide selle kohta, et nende tegevus ei seostunud pistise lubamise,

andmisega, sellega nõustumisega, on, nagu juba eelpool märgitud, ebausaldusväärne,

ümberlükkamist leidnud teiste kriminaalasjas esinevate, usaldusväärsete ja riimuvate

tõenditega, milliseid kohus edaspidiselt analüüsib ja käsitleb, ning kohus ei arvesta

süüdistatavate sellekohaseid (toimingute eesmärk, seotuse puudumine pistisega) ütlusi tõendina.

Käesolevas kriminaalasjas on eelnimetatud detailplaneeringuga (nr XXX) tõendamist

leidnud, et: Tallinna planeeringute registri väljavõtte (kd X lk 26-29) kohaselt käsitleb

detailplaneering nr XXX Võidujooksu 12/ XXXkinnistu ja lähiala detailplaneeringut ning tulenevalt kinnistusraamatu väljatrükist (kd X lk 30) oli 2008. aastal antud maa näol tegemist Tallinna linnale kuuluva maaga. Tulenevalt Tallinna planeeringute registri väljavõttest (kd X lk 29) oli antud kinnistu ja lähiala detailplaneeringu taotleja P.B. Asjaolu, et P.B oli antud detailplaneeringu taotluse esitaja, nähtub ka taotluse koopiast (kd X lk 171).

Eelkäsitletud dokumentidest nähtuvalt on P.B vahetult seotud antud detailplaneeringuga, olles selle algatamise taotleja ning kohtule jääb arusaamatuks, millisel

põhjusel leiab advokaat L. Glikman, et prokuröri poolt antud detailplaneeringuga seoses

esitatud süüdistus T. Kortsule kui P.B esindajale ei ole juriidiliselt korrektne.

Tulenevalt Tallinna planeeringute registri väljavõttest (kd X lk 26-28) oli antud detailplaneeringu menetlus aktiivne just süüdistuses fikseeritud perioodil. Ei ole tõsiseltvõetav

T. Kortsu väide selle kohta, et P.B puudus igasugune huvi antud detailplaneeringu vastu, kuna P.B oli just selle algataja ning tulenevalt T. Kortsu

enda väitest, esitas just P.B omal initsiatiivil linna poolt välja kuulutatud

konkursile pakkumise. Ilmselgelt keegi P.B selleks ei sundinud, seega esines vähemalt sellel hetkel P.B huvitatus. Süüdistatav T. Korts ise selgitas, et linn oli

väga huvitatud detailplaneeringu kehtestamisest, kuna sooviti saada avalikku parki valmis

kohaliku omavalitsuse valimiste ajaks. T. Korts on ise kohtus ka rõhutanud, et P.B

oleksid järgnenud trahvid, kui ei oleks kuue kuu jooksul välja ehitatud parki, samuti kinnitas tunnistaja T. K, et oleksid järgnenud trahvid, kui parki õigel ajal, s.o. kuue kuu jooksul valmis ei saada (kd K7 lk 186). Sama kinnitas tunnistaja A. L (kd K7 lk 210). Seega ainuüksi trahvide vältimiseks oli P.B igatahes huvi käesolevas menetluses.

Järelikult oli P.B vägagi huvitatud, et ta ei peaks maksma trahve ja saaks täita lepingujärgseid ülesandeid. Loomulikult oli antud detailplaneering seotud ka linna huvidega ning see nähtub ka lepingust (kd X 173-175), mis oli sõlmitud P.B ja RUUM ja Maastik OÜ vahel detailplaneeringu koostamiseks. Kuid linna huvidele lisaks olid ka, nagu eelpoolt käsitletud, P.B oma huvid.

217

Kaitsja advokaat L. Glikman on rõhutanud, et prokurör on segamini ajanud

detailplaneeringuga seotud küsimused ning haljastatuse ja heakorrastuse küsimused ega erista neid süüdistuses. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et tulenevalt Planeerimisseaduse § 9 lõikest 2 on detailplaneeringu eesmärgiks vastavalt kõnealuse sätte punktile 5 haljastuse ja heakorra määramine, millest tulenevalt on antud küsimus just detailplaneeringu osaks.

Vastavalt Tallinna linnavalitsuse 10.10.2007 korraldusele nr XXX seati Tallinna linna omandis olevale käesolevale kinnistule hoonestusõigus P.B kasuks (kd X lk 220).

Kohtus leidis tõendamist, et antud detailplaneeringu menetlusega seoses tõusetusid P.B

erinevad probleemid, milliseid on kinnitanud ka tunnistajad: Tunnistaja T. Aas

kinnitas kohtus, et see ei olnud lihtne planeering, huvid olid erinevad, probleemid olid transpordi ja pargiala küsimuse lahendamisel (kd K6 lk 84). Tunnistaja M. Heinsoo kinnitas, et antud detailplaneeringuga oli vaja edasi minna, sest linna huvitas, et park korda saaks (kd

K6 lk 137). Tunnistaja KKkinnitas samuti, et nõupidamised seoses Pae pargi detailplaneeringuga hakkasid juba tema abilinnapeaks olemise ajal (kd K8 lk 14). Tunnistaja A. Knuut andis kohtus ütlusi, et seoses Pae pargi detailplaneeringuga on ta pidanud aru andma ka I. M.K-le (kd K7 lk 17). Tunnistaja T. K andis ütlusi, et ta oli P.B juhatuse liige (kd K7 lk 190) ning pärast hoonestusõiguse lepingu sõlmimist sai P.B hakata

ajama sinna detailplaneeringut, mis oli aeganõudev protsess. P.B pidi peale

detailplaneeringu kehtestamist kuue kuuga pargi korda tegema (haljastus, teed jm). Kui

tähtaegadest ei oleks kinni peetud, oleksid järgnenud trahvid (kd K7 lk 186). Käesoleva detailplaneeringu problemaatilisust kinnitas ka tunnistaja A. L (kd K7 lk 210). Tunnistaja J. M kinnitas, et hoonestusõiguse pakkumises osales P.B ning osalemise soov lähtus

sellest, et linn oleks saanud pargi ning kinnisvaraarendaja oleks saanud pargi servadesse ehitusõiguse (kd K7 lk 223 pöördel). Tunnistaja EM andis ütlusi, et antud detailplaneeringuga oli seotud ka avalik huvi, kuna tegemist oli pargi rajamisega (kd K6 lk 215). Tunnistaja I. P

andis ütlusi, et P.B võitis hoonestusõiguse konkursi, misjärel alustati planeeringutega ning linn oli huvitatud, et park kohaliku omavalitsuse valimiste ajaks korda

tehtaks (kd K7 lk 148 pöördel). Tunnistaja A. Ri ütlustest nähtub, et käesoleva detailplaneeringuga seonduvalt oli arendaja huvi maju ehitada ja linna huvi saada park (kd K6 lk 94). Tunnistaja R. S andis ütlusi, et seoses Pae pargi detailplaneeringuga andis I. M.K- talle korralduse ja tema käsitles seda kui abilinnapea käsklust ja kuna kästi, siis „tegi ära“ (kd

K6 lk 226). Antud detailplaneeringu problemaatilisust transpordiküsimustes kinnitas ka

tunnistaja M. Songisepp (kd K7 lk 107 pöördel). Samuti kinnitas detailplaneeringu

takerdumist erinevatesse probleemidesse tunnistaja T. Toomik (kd K7 lk 202 pöördel).

Tunnistaja R. Tõnisalu andis ütlusi selle kohta, et linn soovis saada parki valmis kohaliku

omavalitsuse valimiste ajaks, tunnistaja mäletab, et detailplaneering kehtestati 2008. aasta

oktoobris ning eesmärk oli võimalikult kiiresti detailplaneering kehtestada. P.B huvi oli kinni pidada lepingu tähtaegadest (kd K7 lk 156). Tunnistaja E. V kinnitas, et Tallinna abilinnapeana asendas ta ka T. A ning T. Kortsuga on ta kokku puutunud seoses Pae puhkeala detailplaneeringuga, mille puhul oli linnal huvi sinna park rajada (kd K6 lk 122). T.

Õ kinnitas, et ta on saanud menetluslikke korraldusi eelistada menetluses Pae pargi planeeringut (kd K6 lk 149).

Antud detailplaneeringu problemaatilisust kinnitavad ka TLPA-st välja nõutud dokumendid, TLPA kiri (vaatlusprotokoll kd IX lk 142-145, lisad 159-162, 163, 176-203), millest nähtuvalt on antud detailplaneeringut TLPA-s korduvalt arutatud.

218

Kohtus leidis tõendamist, et T. Korts antud detailplaneeringu raames pöördus pidevalt I. M.K poole, kes ametiisikuna asusteostama järelevalvet menetluse üle selle kiirendamise ja sujuvuse eesmärgil ning kohtus leidis tõendamist, et:

- I. M.K taotles 12.09.2008.a Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitjalt

MK

suhtes erilise XXX/XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX tähelepanu pööramist ja kooskõlastusringi kiiret teostamist.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud kõnesalvestisega (kd IX lk 11) 12.09.2008 kell 14.04 toimunud kõnest Korts-M.K- milles T.

Korts ütleb: „Kuule, lihtsalt ütlen, et Pae see puhkeala heakorrastusprojekt on Keskkonnaametis…eile sisse viidud ja oleme väga mures, et saaks selle loa, eks ole, et… kui on vaja midagi teha, kuskile joosta või hüpata… kaugust või kõrgust…“. I. M.K-vastab:

„Selge, räägin Keskkonnaametiga läbi“. Seega käesoleva detailplaneeringu raames on Pae puhkeala heakorrastusküsimustega pöördunud T. Korts taas ka käesoleval juhul I. M.K poole, avaldab oma muret ja soovib saada kooskõlastust Keskkonnaametist ja I. M.K-lubab Keskkonnaametiga läbi rääkida. Asjaolu, et I. M.K-oma lubadust pidas ning aSusikoheselt jälgima antud menetluse käiku ja sekkus sellesse, on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega I. M.K ja M. K kõnest, millest tulenevalt uurib I. M.K- kas Pae puhkeala vertikaalplaneering on sisse tulnud (kd IX lk 3-10, 11). M Kõrvits

on kinnitanud, et süüdistuses fikseeritud ajaperioodil ja antud kõne ajal töötas ta Tallinna Keskkonnaametis ametijuhataja ametitäitjana. M. Kõrvits vastab, et ta ei tea ning I. M.K- ütleb: „…aga äkki, äkki sa saaksid uurida, kuidas tema tervis ja käekäik on, sest selle pagana pargi tahaks ikka nüüd, ee, saada järgmine aasta valmis“. I. M.K lisab: „ …äkki sa saad pilgu peal hoida, et ee, et ta ei jääks teil seisma?“. M. Kõrvits vastab, et selge ja I. M.K- lisab ka veel, et kui mingi probleem on, tuleks talle teada anda. I. M.K ütleb: „…tänan sind, sinu teened kodumaa ees on suured“ (kd IX lk 12). Sellise kõnekasutusega I. M.K ilmselgelt

andis mõista, et M. Kõrvits teeb talle teene, kui hoiab silma peal antud detailplaneeringu liikumisel Keskkonnaametis.

Asjaolu, et antud kõne ajal toimus detailplaneeringu menetlus, nähtub ka eelpool märgitud Tallinna planeeringute registri väljavõttest (kd X lk 27). Asjaolu, et I. M.K-jätkuvalt näitas üles antud detailplaneeringuga seonduvalt huvi, nähtub jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus üle kuultaud helisalvestisel kajastatud (kd IX lk 3-10, lk 12) 30.09.2008 kel 13.16 toimunud kõnest Korts-M.K- kus T. Korts kurdab I. M.K-le, et ei saa projektiga edasi minna ning et oleks vaja teha „jõuline koosolek“ M. K ga. I. M.K-lubab vestelda T. Aasaga, vajadusel D.

Boroditšiga ning rõhutab, et ta on juba menetlejatega ka eelmisel nädalal rääkinud. Edasi nähtub sellest kõnest, et T. Korts lubab saata ka e-kirja I. M.K-le antud temaatikaga seoses.

Tulenevalt I. M.K kabinetis toimunud läbiotsimise käigus leitud ja vaadeldud materjalidest (läbiotsimisprotokoll kd I lk 37-38, vaatlusprotokoll lk 55-56, lisa lk 71-73) on

T. Korts edastanud I. M.K-le kirjavahetuse, mis puudutab Pae puhkeala probleeme

seonduvalt keskkonnaküsimustega ja palub abi, et linna allasutustes „suhtutakse antud projekti vastavalt“ ning I. M.K-vastab, et ta on vestelnud Keskkonnaametiga (kd I lk 71). Advokaat L. Glikman on oma kõnes rõhutanud, et prokurör on ekslikult seondanud heakorraja raietöödega seotud probleemi I. M.K pädevusega, kuna puudub igasugune seos

keskkonnaküsimustel ja I. M.K. Kohus märgib, et tulenevalt Tallinna Keskkonnaameti 14.12.2006 põhimääruse nr 69 § 4 lg-st 2 on Amet aruandekohustuslik linnavalitsuse ees, kes

suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle seaduses sätestatud korras

teenistuslikku järelevalvet. Seega on ilmselge, et I. M.K korraldustega tuli antud

struktuuriüksustes arvestada, ning väita, et I. M.K puudus igasugune seos Keskkonnaameti tegevusega, on juriidiliselt absoluutselt ebakorrektne.

219

- Samuti on leidnud tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et tema

informeeris 03.10.2008.a Tõnu Korts Tallinna Keskkonnaameti tegevusest seoses

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringuga nr XXX

.

Antud tegevus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisel kajastatud (kd IX lk 3-10, lisa lk 13) 03.10.2008 kell 9.45 toimunud kõnega Korts-M.K- milles T. Korts uurib, kas I. M.K-span class="_ _0"> on saanud Keskkonnaametiga suhelda Pa

planeeringu teemal. I. M.K- vastab: „…olen nendega rääkinud ja, ja ühesõnaga, ee, ee,

sellega praegu tegeldakse, et see asi sealt kiiresti nüüd läbi tuleks. Tegeldakse uue, ee,

ametijuhi tasemel“. T. Korts vastab: „Loodame, et tegelevad siis positiivselt ja kiirelt!“. I. M.K-lubab ka esmaspäeval üle rääkida, kui vaja (kd IX lk 13).

On ilmselge, et sellist abilinnapea personaalset tähelepanu ei saa mitte iga detailplaneering

ega iga probleem. Kaitsja on üritanud pidevalt antud detailplaneeringu raames rõhutada, et

tegemist oli linna huviga, mistõttu menetlust võidigi kiirendada. Kohus juhib tähelepanu

asjaolule, et sellist juriidilist terminit nagu „linna huvid“ Planeerimisseadusest ei tulene.

Planeerimisseaduse § 1 lg 2 mõttest ja Tallinna Linnavalituse 16.06.2004 määruse

„Detailplaneeringute algatamise taotluse, vormi, eskiis ning vormistamisnõuded“ põhimõttest tulenevalt tuleb planeeringumenetluses kõiki isikuid kohelda võrdselt.

Ka tulenevalt jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud helisalvestisel (kd IX lk 13,

14) kajastatud 07.10.2008 kell 09.13 toimunud kõnest, nõustus I. M.K- keskkonnaküsimustes minema koos T. Kortsuga Keskkonnaameti juhataja juurde. Ka siin on

ilmselge, et abilinnapea nõunik ei lähe iga detailplaneeringuga seoses arendaja esindajaga

Keskkonnaameti juhataja juurde ega organiseeri selliseid kohtumisi. Ilmselgelt tehti T. Kortsule eelistusi tema poolt esindatavate juriidiliste isikute huvides. I. M.K-ka selles kõnes (03.10.2008) annab T. Kortsule selgelt mõista, et ta on andnud Keskkonnaametile korralduse materjale kiirelt menetleda, seega T. Korts mõistis I. M.K volituste ja võimaluste piire.

- Samuti on kohtus leidnud tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et ta

teavitas 15.10.2008.a Tõnu Kortsu Tallinna Keskkonnaameti ja enda tegevusest seoses

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringuga nr XXX

kooskõlastuse saamisel.

Antud süüdistus on tõendatud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd IX lk 3-10, lisa lk 20-21) 15.10.2008 kell 11.29 toimunud kõnest M.K- Korts, kus I. M.K uurib T. Kortsult: „…kas see Keskkonnaamet selle, ee, selle, selle, ee, Pae pargi vertikaalplaneerinuga tegi asja ära?“ ning kuuldes, et asi liigub, jätkas: „…mulle tundub ka, et see asi seal hakkas liikuma, ma sain nendega eelmine nädal kaks korda kokku“. Seega rõhutab I. M.K-T. Kortsule, et asi on liikuma hakanud just seetõttu, et ta on nendega kaks korda kohtunud ning T. Korts ütleb ka antud kõne lõppedes, et kui tekib taas probleem, siis ta helistab I. M.K-le. T. Korts seega mõistis väga hästi, et I. M.K-aitab kaasa tema probleemide lahendamise konkreetse detailplaneeringu raames.

- Samuti on leidnud tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et tema korraldas

22.10.2008.a TLPA-s koosoleku XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX K.Z

esindaja Tõnu Kortsu ja Ehitusjärelevalve teenistuse direktor RSning viimase alluvatega eesmärgiga nõustada planeeringu esindajat Tallinna linnas kehtivate ehitusjärelevalve alaste eeskirjade täitmises.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd IX lk 3-10, lisa lk 33-37) 21.10.2008 kell 11.26 toimunud kõnest M.K-

Korts, millest tulenevalt T. Korts informeerib I. M.K, et tal õnnestus kätte saada Keskkonnaameti kooskõlastus, aga kuna Keskkonnaamet märkis, et see nõuab kooskõlastust ka linnaplaneerimise ametis, siis uurib T. Korts, kuidas käituda, ning I. M.K arvab, et nüüd

220 tuleb „ehitusluba võtta peale enne keskkonnalaste toimingute tegemist“. I. M.K-ütleb, et kui T. Korts sellega kohale ilmub, siis minnakse koos R. Si juurde (kd IX lk 34). Ka tunnistaja R. S andis ütlusi, et seoses Pae pargi detailplaneeringuga andis I. M.K-span class="_ _0"> talle korralduse ja te käsitles seda kui abilinnapea käsklust ja kuna kästi, siis „tegi ära“ (kd K6 lk 226). Tulenevalt

jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud helisalvestisel (kd IX lk 3-10, lk 36) kajastatud 22.10.2008 kell 10.56 toimunud kõnest M.K annabki I. M.K-korralduse T. Kortsule tulla linnavalitsuse hoonesse, et minna koos R. Si juurde ning tulenevalt (kd IX lk 36-37) 22.10.2008 kell 12.04 toimunud kõnest S-M.K-räägib I. M.K-antud kohtumisest ka R. S.

- Samuti on leidnud tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et tema korraldas

22.10.2008.a

XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

kooskõlastamisega seonduva kohtumise K.Z esindajate ja Tallinna

Transpordiameti liiklusteenistuse direktori MS, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud Tallinna Transpordiameti juhataja 13.09.2005.a käskkirjaga nr XXX) on liiklusteenistuse töö korraldamine vastavalt transpordiameti põhimäärusele.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud

helisalvestisel (kd IX lk 3-10 lk 37-38) kajastatud 22.10.2008 kell 12.39 toimunud kõnega

M.K, milles I. M.K viib M. Songisepa kurssi sellega, et antud

detailplaneeringu raames on vaja saada nendepoolne (M. Songisepalt Transpordiameti) kooskõlastust. I. M.K-pakub, et ehk võib arendaja tulla M. Songisepa juurest ise läbi ning

M. Songisepp nõustub sellega. Kohe pärast seda tuleneb jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud helisalvestisel (kd IX lk 38) kajastatud 22.10.2008 kell 12.58 toimunud kõnest M.K, et

I. M.K-informeerib T. Kortsu oma saavutustest detailplaneeringu

menetluse üle järelevalve teostamise raames, öeldes: „…Transpordiameti kooskõlastusega, ee, ma leppisin Songisepaga kokku, et, ee, ee ta on kusagil poole kolme paiku on ta, on ta enda juures olemas ja saaks minna tema juurde ja noh, selle kooskõlastuse ära võtta“. Seega vahetult I. M.K-organiseeris Transpordiametist kooskõlastuse, leppides kokku kohtumise T. Kortsu ja M. Songisepa vahel.

- Samuti on leidnud tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et tema päris

05.11.2008.a aru Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitjalt MKXXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX raielubade menetluse kohta.

Antud asjaolu on tõendamist leidnud tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus ära kuulatud helisalvestisest (kd IX lk 49-51), milles kajastatud 04.11.2008 kell 15.02 toimunud kõnes Korts-M.K kurdab T. Korts I. M.K-le: „…me ei saa Pae puhkealas tööle hakata

sellepärast, et kurat, ta tuli, Keskkonnamet pidi eelmine esmaspäev juba hakkama puid

märkima. Lõpuks nad eelmine reede algasid“. T. Korts kurdab, et tal on juba tekkinud probleemid ja ta tahaks saada raielubasid kätte (kd IX lk 51). T. Korts lubab saata I. M.K palvel meili selle kohta. Antud kõnega haakub ka teine tõend – läbiotsimisprotokoll (kd I lk 37-48) I. M.K kabinetis toimud läbiotsimise kohta ja vaatlusprotokoll (kd IX lk 55-56), millest tulenevalt on leitud e-kirjavahetus, mis näitab, et eelnevalt oli T. Korts edastanud I. M.K-le raietöödega seoses kerkinud probleemidest ülevaate ning saatnud edasi tema ja R.

Tõnisalu vahelise meili ning ka oma mure (kd IX lk 71-72). Asjaolu, et I. M.K- asuski raielubade saamisele kaasa aitama oma ametiseisundi raames, tuleneb jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud helisalvestiselt (kd IX lk 49-51) kajastatud 05.11.2008 kell 8.51

toimunud kõnest M.K, kus I. M.K- ütleb: „…ma olen mures selle Pae pargi… raielubade pärast“, ja lisab juurde, et kõik jookseb jube aeglaselt. M. Kõrvits vastab, et tõesti puude märkimine on edasi lükatud, aga lubab küsida, milles probleem. I. M.K-lubab asja

221 uurida ja ütleb: „.. käi üle ja äkki sa saad mulle pärast meili pista, et kuidas see asi liigub…

oskan ka… linnavalitsuses raporteerida“ (kd IX lk 52). Antud kõnes I. M.K- vahetult

rõhutab, et ta täidab oma ametiülesandeid ja esineb linnavalitsuse nimel. Oma tegevusest andis I. M.K-koheselt T. Kortsule teada tulenevalt jälitusprotokollis, vaatlusprotokollis ja

selle lisas kajastatud 05.11.2008 kell 8.55 saadetud e-kirjast (kd I lk 71). Tulenevalt jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud helisalvestises kajastatud (kd IX lk 52-53) 05.11.2008 kell 12.55 toimunud kõnest Korts-M.K-tänab T. Korts I. M.K osutatud abi eest ning ütleb: „ “. Antud asjaolu ühise ürituse nimel tundub, et, et on võimalik tegutseda, eks iseloomustab, et I. M.K-ja T. Kortsu huvid olid kattuvad.

- Samuti on leidnud tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et tema edastas

06.11.2008.a

esindaja Tõnu XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX Kortsule eelkomisjoni toimumise aja ja koha ning soovituse sellel osaleda.

Antud süüditus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd IX lk 3-10, lisa lk 55-56) 06.11.2008 kell 17.49 toimunud kõnest Korts- M.K- milles I. M.Keatab T. Kortsule: „…Pae park eelkomisjonis ja .. ma rääkisin sellest Taavile, ta tahtis ise ka tulla sinna“ (kd IX lk 55). I. M.K-andis ka antud kõnes mõista, et

oleks soovitav, et seal osaleks ka T. Korts ning edastas lisaks toimumise ajale ja kohale kabineti numbri, kus komisjon toimub.

- Samuti on leidnud tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et tema

28.11.2008.a. pani koos planeeringute esindaja Tõnu Kortsuga paika TLPA-s XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

menetluste toimumise võimaliku ajagraafiku ja andis lubaduse sellega järelevalve teostamisel arvestada.

Antud asjaolu on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus vaadeldud

videosalvestisega (kd IX lk 3-10, lisa lk 71-89) I. M.K kabinetis 28.11.2008 kell 13.34 toimunud kohtumisest, kus T. Korts annab I. M.K-le üle memo (kd IX lk 225-226). Antud memo jäi I. M.K valdusesse ja leiti läbiotsimise käigus (vaatlusprotokoll ja selle lisa kd I

lk 106-107). Tulenevalt antud memost käsitletakse ka Pae pargi detailplaneeringut ning märgitakse, et soov on projektiga kiirelt edasi liikuda ning saada heakskiidud muudatustele. T.

Korts vestluses selgitas, et antud memos toodud esimesed neli puntki on olulised ning T. Korts ütleb I. M.K-le: “koos selle pargiga… seal on varsti võimalik.. nurgaK panna enne ja

oktoobrit…“. I. M.K-span class="_ _0"> võttis memo vastu ja lubas tegeleda T. Kortsu poolt edasta

probleemidega. Nagu nähtus läbiotsimise käigus I. M.K kabinetist leitud ja vaadeldud meilivahetusest (läbiotsimise protokoll ja selle lisa kd I lk 37-38, lk 75-77), edastas T. Korts Pae puhkeala planeeringuga seotud probleeme I. M.K-le ka meili teel.

- Samuti on leidnud tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et tema edastas

02.12.2008.a XXX/ XXX kinnistu lähiala detailplaneeringu nr XXX

esindaja

Tõnu Kortsule informatsiooni TLPA komisjonis arutelust ja võimalikest tehtavatest

positiivsetest otsusest nende planeeringute suhtes.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud

helisalvestisel (kd IX lk 64-65) kajastatud 02.12 kell 10.48 toimunud kõnest M.K- Songisepp, milles I. M.K-küsis M. Songisepalt infot Pae augu kohta ja M. Songisepp vastas, et see on läinud komisjoni. M. Songisepp viis I. M.K kurssi, millised probleemid tekkisid.

Asjaolu, et antud detailplaneeringu kohta kasutati ka terminit „Pae auk“, on kinnitanud ka

süüdistatav T. Korts. Samal päeval, s.o 02.12.2008 kell 12.02 toimunud kõnes M.K-

Songisepp palub I. M.K- osaleda M. Songisepal antud detailplaneeringuga seoses

liiklusasjade ülevaatamiseks samuti nõupidamisel ja M. Songisepp nõustub sellega. Tulenevalt jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud helisalvestisel kajastatud (kd

222 IX lk 65-66) 02.12.200 kell 11.59 toimunud kõnest Korts-M.K-ütleb I. M.K, et antud

detailplaneeringu arendaja poolt sisse antud uus liikluslahendus saadeti komisjoni ja kuna komisjon suhtus sellesse negatiivselt, on nõupidamine kokkukutsutud. I. M.K- lisab, ta üritab nüüd kohale saada ka liiklusteenistuse. Eelkäsitletud kõne M. Songisepaga kajastaski I. M.K tegevust M. Songisepa kohale saamiseks.

5.6 Detailplaneeringuga nr XXX seotult M.K poolt detailplaneeringu menetluse üle järelevalve teostamise raames pistise saamise eest toime pandud toimingute analüüs. Antud detailplaneeringuga seoses on esitatud süüdistus lisaks I. M.K-le ja T. Kortsule ka V.F ja K.Z.

Süüdistuse kohaselt I. M.K- ametiisikuna antud detailplaneeringu raames menetluse üle

järelevalve teostamise eesmärgil, et kiirendada selle läbiviimist ja lahendada jooksvaid probleeme, pistise eest pani toime järgnevad toimingud:

- päris aru 21.10.2008.a TLPA detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna

juhatajalt IMt, kelle peamisteks tööülesanneteks on vastavalt ametijuhendile

(kinnitatud TLPA 23.03.2006.a juhataja käskkirjaga nr XXX) Kesklinna

linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhtimine, XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr

XXX menetluse käigu ja võimalike tähtaegade kohta, samuti edastas sõnumi korraldada menetlust osakonnas eelisjärjekorras;

- teavitas 21.10.2008.a Tõnu Kortsu

XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX eelkomisjoni toimumisest;

- andis 22.10.2008.a. TLPA detailplaneeringute teenistuse, Kesklinna osakonna

juhatajale IMe ülesande tutvustada enne planeeringute komisjoni XXX/XXX kinnistu

ja lähiala detailplaneeringu nr XXX materjale TLPA linna peaarhitektile EMle, kelle peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 22.10.2007.a TLPA juhataja käskkirjaga nr XXX) on Tallinna linna planeerimis-, projekteerimisja ehitusalase tegevuse juhtimine;

- päris 27.10.2008.a. aru TLPA detailplaneeringute teenistuse, Kesklinna osakonna

juhatajalt IMt planeeringute komisjonis arutusel olnud XXX/ XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX tulemuste kohta;

- lubas 03.11.2008.a abistada Tõnu Kortsu

XXX/XXX kinnistu ja lähiala

detailplaneeringule nr XXX kooskõlastamise saamisel Tallinna Transpordiametis, viies küsimuse abilinnapea TAtasemel lahendamiseks;

- 04.11.2008.a. arutas ja otsis lahendusi koos Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse

direktori MM.K parkimisega kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX

seotud probleemidele eesmärgiga saada Tallinna Transpordiametilt planeeringule kooskõlastus;

- pidas 05.11.2008.a. Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse direktori MS

läbirääkimisi XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga nr XXX kooskõlastamise teemal Tallinna Transpordiametis;

- lubas 21.11.2008.a planeeringute esindaja Tõnu Kortsule vaadata 24.11.2008.a. üle

XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX materjalid selle menetluse suhtes tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil TLPA-s;

- tutvus 24.11.2008.a.

XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX

materjalidega selle menetluse suhtes tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil TLPA-s;

223

- viis 24.11.2008.a abilinnapea TAjuures toimunud nõupidamisele

XXX/XXX

kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX edasist menetlust puudutavad küsimused.

Süüdistatav I. M.K- ei eitanud kohtus enda tihedat suhtlust T. Kortsuga, kuid märkis, et

suhtlus oli tööalane ja ka isiklik, kuid detailplaneeringutega seoses T. Kortsuga suhtlus ei olnud mingilgi moel seotud pistisega. T. Korts andis kohtus ütlusi, et süüdistuses fikseeritud ajal oli ta K.Z juhatuse liige. T. Korts selgitas, et antud detailplaneeringu näol

oli tegemist nn Hiltoni planeeringuga. Kuna K.Z oli huvitatud antud objekti ehitamisest, pidid nad leppima sellega, et kinnistu omanikuga sõlmitud lepingus suruti neile

kaasa ka detailplaneeringu menetluse algatamine. Detailplaneering oli problemaatiline, dokumendid olid Tallinna Linnavalitsusse sisse antud (detailplaneeringu eskiis), kuu aega oli

täis ning tellija hakkaks juba küsima, et milles probleem. T. Korts uuris infot I. M.K-lt.

Tallinna LinnavalitSusioli jätnud jälle kõik tööd tegemata. Ka tekkisid tõrked Transpordiametiga (kd K8 lk 58-59).

Süüdistatavate väide selle kohta, et nende tegevus ei seostunud pistise lubamise,

andmisega, sellega nõustumisega, on, nagu juba eelpool märgitud, ebausaldusväärne,

ümberlükkamist leidnud teiste kriminaalasjas esinevate, usaldusväärsete ja riimuvate

tõenditega, milliseid kohus edaspidiselt analüüsib ja käsitleb, ning kohus ei arvesta

süüdistatavate sellekohaseid (toimingute eesmärk, seotuse puudumine pistisega) ütlusi tõendina.

Käesolevas kriminaalasjas on eelnimetatud detailplaneeringuga (nr XXX) seoses tõendamist

leidnud, et: Tallinna planeeringute registri väljatrüki (kd X lk 37-39) kohaselt on detailplaneeringuga nr XXX käsitletav kinnistu Xxx/ Xxxkinnistu ja lähiala detailplaneering

ning detailplaneeringu algatamise taotluse on esitanud KHOÜ, kuid kontaktisikuks on märgitud M. K e-posti aadres xxx. Antud väljavõttest nähtub, et algatamise taotlus on sisse antud 05.06.2008 ning 2008. aastal on aktiivne menetlus toimunud antud detailplaneeringuga seoses. Samuti on tõendamist leidnud kinnistusraamatu väljatrükiga (kd X lk 40-43), et antud kinnistule on seatud hoonestusõigus, koormatud kinnisasja omanikuna on sisse kantud Eesti Ametiühingute Keskliit. Tulenevalt töövõtulepingust nr XXX (kd X lk 46-64) on KHOÜ ja

K.Z vahel sõlmitud leping XxxTallinn hoone ehitamiseks vajalike

ettevalmistustööde, ja ehitustööde teostamiseks, sealhulgas vajaliku projekteerimistööde detailplaneeringu kehtestamise eesmärgil. Antud asjaolu on tõendamist leidnud ka tunnistaja

M. Pielbergi ütlustega selle kohta, et KHOÜ omas hoonestusõigust Xxxkinnistule, selle omanik oli Eesti Ametiühingute Keskliit, KHOÜ huvi oli ehitada valmis hotellikompleks ja

leping selle ehitamiseks oli sõlmitud K.Z 2008. aasta aprillis, s.o 29.04.2008, samuti oli pandud paika tööde teostamise ajagraafikud ning tunnistaja teab, et T. Korts tegeles antud detailplaneeringuga (kd K6 lk 26-29).

Kohus peab usaldusväärseks süüdistatava T. Kortsu ütlusi selle kohta, et Tallinna

Linnavalitsuses olid antud detailplaneeringu menetlusega probleemid. Asjaolu, et antud

detailplaneeringu menetlus oli problemaatiline, kinnitasid kohtus mitmed tunnistajad. Nii

kinnitas asjaolu, et esitatud eskiisi ei pidanud Tallinna LinnavalitSusisobivaks, kohtus ka tunnistaja T. Aas (kd K6 lk 85). Antud detailplaneeringu raames linna ja K.Z

huvide vastuolulisust kinnitas ka tunnistaja M. K (kd K7 lk 161 pöördel). Tunnistaja A. L kinnitas samuti, et oli arusaamatu, mida linn konkreetse detailplaneeringu juures tahab, samuti

mainis tunnistaja, et seda planeeringut kutsuti omavahel ka Park hotelliks (kd K7 lk 211

224 pöördel). Tunnistaja J. M kinnitas samuti, et antud detailplaneeringu menetlus venis ja linn

vähendas mahtusid, millest oli huvitatud tellija (kd K6 lk 245 pöördel). Tunnistaja M.

Pielberg andis ütlusi selle kohta, et detailplaneering oli problemaatiline ning K.Z , kes pidi olema ka detailplaneeringu algataja lepingu kohaselt, ei suutnud garanteerida

menetluse venimise tõttu tähtaegu (kd K6 lk 26-29). Antud detailplaneeringu menetluse problemaatilisust kinnitab ka I. M.K töökabineti arvutist leitud ja kohtus vaadeldud e-kiri (läbiotsimisprotokoll kd I lk 37-48, vaatlusprotokoll lk 51-55, lisa lk 65), mille kohaselt on T. Korts saatnud 14.10.2008 I. M.K-le e-kirja ja kirjutanud: “Palun sellises asjas abi. Lisaks sooviks saada ka infot Hiltoni hotelli DP kausta kohta – see on ca 2 nädalat LPA-s sees olnud

ja ei tahaks avastada hetkel, kui kaust on linnas olnud kuu aega, et pole veel jõudunud vaadata“.

Kohtus leidis tõendamist, et süüdistatav T. Korts on pöördunud antud detailplaneeringu

menetluse raames pidevalt I. M.K poole, kes ametiisikuna asusteostama järelevalvet

detailplaneeringu menetluse üle selle kiirendamise ja sujuvuse eesmärgil. Käesolevas

kriminaalasjas leidis ka tõendamist, et antud detailplaneeringu menetlusega seoses teostati

TLPA-s menetlust nn eelisolukorras. Antud asjaolu on tõendamist leidnud Tallinna Linnavalitsuse töötajate, tunnistajate ütlustega. Nii on tunnistaja R. S andnud ütlusi, et seoses antud kinnistuga sai ta oma osakonnajuhatajalt I. M korralduse jätta teised tööd kõrvale ja tegeleda just antud detailplaneeringu menetlusega (kd K6 lk 197). Tunnistaja M. Songisepp

kinnitas, et Transpordiamet tegeles liiklusprobleemidega, mis antud detailplaneeringut

puudutasid (kd K7 lk 108). Tunnistaja T. Õ kinnitas samuti, et on tegelenud antud

detailplaneeringu menetlusega, seda on arutatud abilinnapea juures ning ta on saanud

korralduse seda detailplaneeringut eelistada (kd K6 lk 149). Tunnistaja I. M kinnitas, et

käesolevaks hetkeks on detailplaneering kehtestatud ning nende osakond tegeles antud detailplaneeringu menetlusega (kd K6 lk 51 pöördel).

Kohtus leidis tõendamist, et T. Korts antud detailplaneeringu raames pöördus pidevalt I. M.K poole, kes ametiisikuna asusteostama järelevalvet menetluse üle selle kiirendamise ja sujuvuse eesmärgil ning kohtus leidis tõendamist, et:

- M.K päris aru 21.10.2008.a TLPA detailplaneeringute teenistuse Kesklinna

osakonna juhatajalt IM , kelle peamisteks tööülesanneteks on vastavalt ametijuhendile

(kinnitatud TLPA 23.03.2006.a juhataja käskkirjaga nr XXX) Kesklinna

linnaplaneerimisalase tegevuse edendamine ning detailplaneeringute teenistuse Kesklinna osakonna juhtimine, XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr

XXX menetluse käigu ja võimalike tähtaegade kohta, samuti edastas sõnumi korraldada menetlust osakonnas eelisjärjekorras.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud

helisalvestisega (kd IX lk 29-30) 21.10.2008 kell 11.03 toimunud kõnest M.K, millest T. Korts ütleb: „ …aga mul on sellega jubedalt mures, et see Hiltoni hotell on meil nüüd selle nädala reedeks olnud kuu aega sees ja me ei ole kuulnud möhhigi ja ma arvan… ma kahtlustan seda, et ma kahe nädala pärast saan kuskilt teada, et RSel on järjekord…“. I. M.K-vastab, et Hilton hakkab liikuma ja lisab: „.. spetsiaalselt selle Hiltoni jaoks tõstsin ma

küsimuse üles ja selgub, et jah, tal on järjekord, aga see on, ee, palutud, ee selle nädala jooksul likvideerida, võtta, ee, meetmed tarvitusele ja, ja ühesõnaga, ee, ma käin selle veel

korra üle“ (kd IX lk 29). Antud kõnest nähtuvalt palub T. Korts kiirendada antud detailplaneeringu menetlust ning I. M.K-ütleb, et ta on juba andnud korraldused R. Sarvele

ning mainib, et meetmed on tarvitusele võetud. Seega ka siin andis I. M.K- selgelt T. Kortsule mõista, et saab tema poolt esindatavate juriidiliste isikute huvides detailplaneeringu

225 menetluse üle järelevalvet teostada. Eelnevalt kohus ka märkis, et tunnistaja R. Sarv on sellist

korraldust kinnitanud ja väitnud, et oma ülemuselt I. Mlt sai ta korralduse tegeleda antud detailplaneeringuga eelisjärjekorras (kd K6 lk 197). Edasi märgib T. Korts, et TLPA-l oleks küll kuu aega, aga kliendil on kiire ning I. M.K lohutab, kuna talle lubati, et asi võetakse

käsile, siis asi laheneb (kd IX lk 29). Tulenevalt jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud helisalvestisel kajastatust (kd IX lk 29), kohe pärast kõnet T. Kortsuga helistabki I.

M.K- I. Mle ning 21.10.2008 kell 11.20 toimunud kõnes MP pärib I. M.K- aru I. Mlt, öeldes: „Ja siis on see, mm ee Hiltoni hotell… ega see ei ole nüüd liikuma hakanud?“(kd IX lk 31-32). I. M vastab: „…kui teda nüüd ekstra päris pealmiseks ei tõsta, siis, siis ei ole“. I. M lisab, et ta on R. Sarvega vestelnud: „…rääkisin Reedaga pisut sellest ka“. Antud kahe kõne ajalisest järjestusest (kõnede vahetu järgnemine üksteisele) ja sisulisest analüüsist selgub, et I. M.K-päris aru antud detailplaneeringu kohta ja O.I selle menetlust kiirendada. I. M ei

ole kohtus eitanud I. M.K palveid konkreetse detailplaneeringu raamides menetluse

kiirendamiseks (kd K6 lk 96, 97). I. M kinnitas ka, et kuna tema võttis I. M.K kui abilinnapea nõunikku, olid tema korraldused täitmiseks (kd K6 lk 94). Samuti kinnitas I. M, et

R. Sarv oli tema alluvuses (kd K6 lk 95). Tulenevalt kõnest M.K nõustus I. M tööd osakonnas ümber korraldama, et saavutada antud detailplaneeringu kiirem menetlus.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K süüdistus selles, et tema teavitas

21.10.2008.a Tõnu Kortsu XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX eelkomisjoni toimumisest.

Antud süüditus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd IX lk 33-35) 21.10.2008 kell 11.28 toimunud kõnest M.K, kus I. M.K-annab T. Kortsule teada, et Hiltoni hotelli detailplaneeringuga hakati TLPA Kesklinna

osakonnas tegelema ning I. M.K-ütleb: „…Hiltoni auk nüüd hakkaks konkreetselt ikkagi

liikuma, siis, ee paneb ta reedel eelkomisjoni“ (kd IX lk 35). Seega märkis I. M.K- et selleks, et antud menetlust kiirendada, oli vaja korralda ka eelkomisjon ning ta teavitas sellest T. Kortsu.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K süüdistus selles, et tema andis

22.10.2008.a. TLPA detailplaneeringute teenistuse, Kesklinna osakonna juhatajale IMe ülesande tutvustada enne planeeringute komisjoni XXX/XXX kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu nr XXX materjale TLPA linna peaarhitektile EMle, kelle

peamisteks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud 22.10.2007.a TLPA

juhataja käskkirjaga nr XXX) on Tallinna linna planeerimis-, projekteerimisja ehitusalase tegevuse juhtimine.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud helisalvestisel (kd IX lk 38-39) kajastatud 22.10.2008 kell 13.21 toimunud kõnega MP, milles I. M kurdab, et Endrikut (Mänd) ei ole Hiltoni küsimuse lahendamisel kohal. I. M.K- täpsustab: „Aga Hiltoni asja võiks vaadata ikkagi, sest noh, nagu ma aru saan, eelkomisjon ikkagi toimub“. I. M.K-span class="_ _0"> palub, et I. M tutvustaks EMdetailplaneeringut kiiresti, öeldes: „ äkki, äkki sa saad Endrikule seda parem kiiresti tutvustad lühidalt“. I. M vastab, et ta ei ole kindel, kas õnnestub, ja I. M.K-rõhutab taas: „…ürita, äkki õnnestub“ (kd IX lk 39).

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K süüdistus selles, et tema päris

27.10.2008.a. aru TLPA detailplaneeringute teenistuse, Kesklinna osakonna juhatajalt

IMt planeeringute komisjonis arutusel olnud XXX/ XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX tulemuste kohta.

Antud süüditSusion tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud

helisalvestisega (kd IX lk 39-41) 27.10.2008 kell 09.41 toimunud kõnest M.K, kus I.

226 M.K-palub: „…saad sa rääkida sellest, ee, Hiltoni, ee, asjast natukene…nüüd selle reedese, reedese valgusel“. I. M raporteerib, et probleem antud planeeringuga siiski on, põhiprobleem on parkimine. I. M.K üritab I. M selgeks teha, et see ei saa probleem olla, öeldes: „…kui nüüd Transpordiamet sellega on nõus olnud ja meie oleme nõus, siis, ee, me saame ju sellega edasi minna“ (kd IX lk 40). Järelikult tuleneb antud kõnest ka asjaolu, et I. M.K-oli ennast

kurssi viinud, et Transpordiamet oli nõustunud antud detailplaneeringuga, see näitab, et I. M.K-hoidis ennast järjepidevalt kursis antud detailplaneeringu menetlusega.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K süüdistus selles, et tema lubas 03.11.2008.a

abistada Tõnu Kortsu

XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringule nr XXX

kooskõlastamise saamisel Tallinna Transpordiametis, viies küsimuse abilinnapea TAtasemel lahendamiseks.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd IX lk 46) 03.11.2008 kell 14.51 toimunud kõnest M.K, kus T.

Korts uurib, kas Hiltoni detailplaneeringu asjus on I. M.K- saanud T. Aasaga rääkida. I. M.K-vastab, et ta räägib T. A sellest homme ning lisab, et kokkusaamine toimub homme

(04.11.2008) kell 10. Antud kõnest nähtuvalt oli vajalik T. Aasaga rääkida just seoses

Transpordiametiga ning eelnevate kõnede analüüsist tulenevalt oli eesmärk ka linna poolt

nõustuda vähemaarvuliste parkimiskohtadega (tulenes kõnest M.K 27.10.2008 kell

09.41). Asjaolu, et T. Aasaga rääkimine oli seotud Transpordiametiga, tuleneb T. Kortsu

lausest: „Ivo, ma tahtsin küsida, kas seal Transpordiametiga selle… Hiltoni osas, kas sa..., saite seal Taaviga rääkida?“ (kd IX lk 46).

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K süüdistus selles, et tema 04.11.2008.a.

arutas ja otsis lahendusi koos Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse direktori MM.K

kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX parkimisega seotud

probleemidele eesmärgiga saada Tallinna Transpordiametilt planeeringule kooskõlastus.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd IX lk 46-47), milles on kajastatud 04.11.2008 kell 09.55 toimunud kõnet

M.K, millest tulenevalt otsib I. M.K- I. Mlt taga Hiltoni detailplaneeringu materjale

ning I. M.K- ütleb: „… tegelikult oleks vaja, sest Songisepp tuleb siia, räägiks temaga parkimiskohtadest“. Antud kõnest tulenes, et I. M.K-vajas kausta selleks, et M. Songisepaga

antud teemal vestelda ja I. M lubas jätta kausta M. Pugri lauale, et I. M.K saaks sellele järele tulla. Ka sobib kronoloogiliselt I. M.K antud kõne sisu samal päeval, s.o 04.11.2008 kell 10.20 I. M.K-le saabunud T. Kortsu e-kirjaga, milles sisalduv on tõendamist leidnud ja nähtub läbiotsimisprotokollist (kd I lk 37-48) vaatlusprotokollist (kd I lk 55-57) ja lisast (kd I

lk 68), mille kohaselt edastas T. Korts I. M.K-le e-kirja, mille on ise saanud seonduvalt parkimisprobleemidega ning kirjutab: „Selline tagasiside Transpordiametist. Loodan, et saad

meid aidata“. Asjaolu, et I. M.K- M. Songisepaga tegelikult kohtus, tuleneb jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud helisalvestisel kajastatud 04.11.2008 kell

11.34 toimunud kõnest (kd IX lk 47-49) M.K, milles I. M.K- märgib Hiltoni

detailplaneeringuga seoses, et kahjuks tuli e-kiri hiljem ja ta ei saanud selles olevat infot kasutada (vestluses M. S ). I. M.Kulenevalt M. S toimunud vestluse sisusest annab uued juhised T. Kortsule, kuidas talitada. Kõik eelnevad kõned on omavahel sisuliselt ja ajaliselt

seotud ning on ilmne, et kohtumine M. S toimus eesmärgiga leida lahendusi antud

detailplaneeringuga seotud liiklusprobleemidele, saamaks Tallinna Transpordiametilt kooskõlastust.

227

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K süüdistus selles, et tema pidas

05.11.2008.a. Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse direktori MS läbirääkimisi

XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga nr XXX kooskõlastamise teemal Tallinna Transpordiametis.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd IX lk 52-53) 05.11.2008 kell 12.55 toimunud kõnest Korts-M.K- kus T.

Korts uurib, millal saaks Hiltoni detailplaneeringu küsimusega M. Songisepa vastuvõtule minna ning lisab: „… kui sa ütled, et võib minna, siis ma läheks…“. I. M.K-ütleb, et ta helistab talle (M. S). I. M.K-selles kõnes lubab rääkida M. Songisepaga veel samal päeval, mõne tunni pärast.

- Samuti leidis kohtus tõendamist I. M.K süüdistus selles, et tema lubas 21.11.2008.a

planeeringute esindaja Tõnu Kortsule vaadata 24.11.2008.a. üle XXX/XXX kinnistu

ja lähiala detailplaneeringu nr XXX materjalid selle menetluse suhtes tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil TLPA-s ja

- tutvus 24.11.2008.a.

XXX/XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX

materjalidega selle menetluse suhtes tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil TLPA-s ja

- viis 24.11.2008.a abilinnapea TAjuures toimunud nõupidamisele

XXX/XXX

kinnistu ja lähiala detailplaneeringu nr XXX edasist menetlust puudutavad küsimused.

Antud süüdistused on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd IX lk 58-60) 21.11.2008 kell 13.44 toimunud kõnest, millest tulenevalt T.

Korts palub Hiltoni detailplaneeringu materjalidega edasi liikumist: „.. et ehk saaks selle

Hiltoniga … edasi, eks ole“. I. M.K lubas need asjad kõik esmapäeval üle vaadata. Tulenevalt 24.11.2008 kõnest on ta need ka üle vaadanud. Nimelt ilmneb jälitusprotokollist,

selle lisast ja kohtus ära kuulatud helisalvestisest 24.11.2008 kell 16.33 toimunud kõnest M.K (kd IX lk 60-61), et T. Korts uurib, kas oli võimalik koosolekul Hiltoni teemat puudutada ja I. M.K-ütleb: „Hiltoni ja Masti teemad ma käisin, käisin eraldi üle veel läbi ja, ja, ja nendega… nendega peaks asjad liikuma kõik“. Asjaolu, et I. M.K viis 24.11.2008 T.

Aasa juures toimunud nõupidamisele antud detailplaneeringut puuduvad materjalid, nähtub

antud kõnest, kuna T. Korts ütleb: „…kuidas seal täna koosoleku on, ma ei tea, kas oli võimalik neid Hiltoni ja Masti ja neid teemasid puudutada seal vä?“. I. M.K-vastab, et need teemad on üle käidud ja peaksid liikuma. Seega oli antud teema arutlusel. Asjaolu, et I. M.K-

pidevalt oli antud detailplaneeringu menetlusega kursis, on eelnevalt juba põhjalikult analüüsitud tõenditega tõendamist leidnud ning tuleneb ka I. M.K töökohast läbiotsmise käigus ära võetud ja kohtus vaadeldud (vaatlusprotokoll kd I lk 97-104) kalendermärkmikust, millest tulenevalt on seal sissekanded ka Hiltoni detailplaneeringu kohta (06.07.2008 märkus

„Hiltoni kiri“, 24.102.008 märkus „Hiltoni auk“, 27.102.2008 märkus „Hiltoni auk“, 04.11.2008 märkus „Hiltoni auk“).

5.7 Ehitusprojektiga nr XXX seotult M.K poolt ehitusprojekti menetluse üle

järelevalve teostamise raames pistise saamise eest toime pandud toimingute analüüs. Antud ehitusprojektiga seoses on esitatud süüdistus lisaks I. M.K-le ja T. Kortsule ka R.G.

Süüdistuse kohaselt I. M.K- ametiisikuna, antud ehitusprojekti raames menetluse üle

järelevalve teostamise eesmärgil, et kiirendada selle läbiviimist ja lahendada jooksvaid probleeme, pistise eest pani toime järgnevad toimingud:

228

- edastas 04.11.2008.a. esindaja Tõnu Kortsule

XXXehitusprojekti nr XXX

informatsiooni vajalikest materjalidest ehitusloa taotluse juurde ja lubas korraldada nende jõudmise 12.11.2008.a. toimuvale TLPA projektikomisjoni istungile;

- 28.11.2008.a. pani koos planeeringute esindaja Tõnu Kortsuga paika TLPA-s

XXXehitusprojekti nr XXX ,

alusel ehitusloa taotluse menetluse toimumise võimaliku ajagraafiku ja andis lubaduse sellega järelevalve teostamisel arvestada;

- arutas 01.12.2008.a esindaja Tõnu Kortsuga projekti

XXXehitusprojekti nr XXX

esitamise võimalusi TLPA ehitusjärelevalve teenistusele ilma nõutavate

kooskõlastusteta;

- veenis 02.12.2008.a TLPA ehitusjärelevalve teenistuse direktorit

RSit vastu võtma

TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse menetlusse ilma vajalike kooskõlastusteta XXX, Tallinn ehitusprojekti nr XXX ehitusloa taotluse;

- teavitas 02.12.2008.a. esindajat Tõnu Kortsu asjaolust,

XXXehitusprojekti nr XXX

et TLPA ehitusjärelevalve teenistus on nõus vastu võtma selle projekti ehitusloa taotlust ilma nõutavate kooskõlastusteta;

- korraldas 03.12.2008.a TLPA ehitusjärelevalve teenistuse direktori RSvahendusel

XXXehitusprojekti nr XXX ilma nõutavate kooskõlastusteta materjalide vastu

võtmise koos ehitusloa taotlusega TLPA Ehitusjärelevalve osakonda, kus viidi läbi vastav menetlus.

Süüdistatav I. M.K- ei eitanud kohtus enda tihedat suhtlust T. Kortsuga, kuid märkis, et suhtlus oli tööalane ja ka isiklik, kuid ehitusprojektiga seoses T. Kortsuga suhtlus ei olnud mingilgi moel seotud pistisega. T. Korts andis kohtus ütlusi, et ta oli R.G juhatuse

liige ning arvab, et oli seda ka süüdistuses fikseeritud ajal (kd K8 lk 79). XXX ehitusprojektiga seoses andis T. Korts ütlusi selle kohta, et detailplaneering oli vastu võetud, see võimaldas ehitada eluja ärihoonet ning R.G oli olemas ka ehitusluba eluhoone

ehituseks, kuid soov oli ehitada sinna hoopis ärihoone. Seetõttu tuli suhelda Tallinna

Linnavalitsusega, kus hakati järsku nõudma uut detailplaneeringut. Korduvalt tutvustati probleeme T. Aasa juures ning T. Korts ei eita, et ta vestles probleemidest ka I. M.K-ga. Samuti ei eita T. Korts, et I. M.K-helistas talle ja ütles, et tuleks tuua ehituseskiisi materjalid

ning T. Korts ütles I. M.K-le, et tuuakse sisse eelprojekt, kuid selgus, et eelprojekti tegelikult valmis ei olnud (kd K8 lk 57, 57 pöördel).

Süüdistatav T. Korts, nagu I. M.K, on ka selle ehitusprojekti juures väitnud, et

nende tegevus ei seostunud pistise lubamise, andmisega, sellega nõustumisega.

Süüdistatavate sellekohane väide on ümberlükkamist leidnud teiste kriminaalasjas

esinevate, usaldusväärsete ja riimuvate tõenditega, milliseid kohus edaspidiselt analüüsib ja käsitleb, ning kohus ei arvesta süüdistatavate sellekohaseid ütlusi tõendina.

Käesolevas kriminaalasjas on eelnimetatud ehitusprojektiga (nr XXX) seoses tõendamist

leidnud, et: T. Korts oli süüdistuses fikseeritud ajal, s.o. kuni 01.12.2008 R.G

juhatuse liige, mis tuleneb äriregistri väljatrükist (kd XI lk 112-114). Tulenevalt Tallinna planeeringute registri väljatrükist (kd X lk 19-21) oli ehitusprojekt nr XXX seotud XXX ärija eluhoonega ning taotleja oli K.Z. Tulenevalt kinnistusraamatu väljavõttest oli

antud kinnistu omanik Eesti Evangeelne Luterliku kirik (kd X lk 22), samuti R.G (kaasomand). Tulenevalt äriregistri väljavõttest oli R.G osanik K.Z (kd XI lk 113).

Kohus peab usaldusväärseks süüdistatava T. Kortsu ütlusi selle kohta, et antud ehitusprojekti menetlus oli tema jaoks problemaatiline, kuna antud väide riimub teiste tõenditega. Tunnistaja

229

T. K, kes oli R.G juhatuse liige, andis ütlusi, et eesmärk oli ehitusprojekt „saada

linna sisse“, linn blokeeris otse kausta sisseviimise mingil põhjusel ära ja tuli esitada uus

eskiisprojekt ja (kd K7 lk 192 pöördel). Antud ehitusprojekti problemaatilisust kinnitas ka

tunnistaja A. L, kes kurtis, et ehitusprojekti menetlus venis (kd K7 lk 212). Ehitusprojekti

venimist kinnitas kohtus ka tunnistaja J. M (kd K7 lk 245). Tunnistaja M. Nurm kinnitas

samuti, et eesmärk oli muuta hoone funktsioone, vaja oli uut ehitusprojekti ning selle

menetlus oli problemaatiline (kd K7 lk 178 pöördel). Ehitusprojekti menetluse problemaatilisust kinnitab ka tunnistaja A. R, kes ütles, et antud küsimust arutati väga mitmel nõupidamisel ning see oli vägagi problemaatiline (kd K7 lk 93). Tunnistaja T. Õ kinnitas, et antud ehitusprojektiga seotud küsimust arutati nii abilinnapea koosolekutel kui ka ameti sees (kd K6 lk 149).

Kohtus leidis tõendamist, et T. Korts on pöördunud I. M.K poole antud ehitusprojekti menetluse sujuvuse ja kiirendamise eesmärgil ning kohtus leidis tõendamist, et:

- I. M.K edastas 04.11.2008.a. esindaja Tõnu Kortsule

XXXehitusprojekti nr XXX

informatsiooni vajalikest materjalidest ehitusloa taotluse juurde ja lubas korraldada nende jõudmise 12.11.2008.a. toimuvale TLPA projektikomisjoni istungile.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud

helisalvestisega (kd IX lk 47-49) 04.11.2008 kell 11.34 toimunud kõnest, milles I. M.K- ütleb: „… mul on selline palve, et vaata selle Kentmanni suhtes… ole hea, pane mulle üks väike memo…ee-ee, memo meili…teiepoolsete soovidega. Sest… kella kahest nüüd on Mänd ja, ja R…on selline nõupidamine, kus tahaks selle Kentmanniga ikkagi ühele poole saada“. T. Korts lubab sellega kohe tegeleda ja memo teele panna (kd IX lk 49). Seega on tõendamist leidnud, et I. M.K antud ehitusprojekti raames lubas edastada T. Kortsult saadud info EMja A. Rile nõupidamisel. I. M.K rõhutab ka eesmärki, et tahetakse Kentmanniga „ühele poole

saada“. Antud tõendiga on kookõlas ka jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud

helisalvestisel (kd IX lk 49-51) kajastatud 04.11.2008 kell 15.02 toimunud kõne Korts- M.K- kus I. M.K-kannab ette, mis nõupidamisel toimus: „…arutasime seda nii ja teistpidi, aga noh, ee, seal ikkagi… tuleks esitada eskiis. Vaataks ta juba järgmise nädala kolmapäeval läbi… ja algataks ikkagi uue ehitusloa taotluse. Sest muidu see läheb ka päris jamaks…“. I. M.K-ütleb, et T. Korts peaks tooma eskiisi sisse ja lisab, et oleks vaja ka asendiplaani (kd IX lk 49-50).

- Samuti on kohtus leidnud tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus, et tema

28.11.2008.a. pani koos planeeringute esindaja Tõnu Kortsuga paika TLPA-s

XXXehitusprojekti nr XXX ,

alusel ehitusloa taotluse menetluste toimumise võimaliku ajagraafiku ja andis lubaduse sellega järelevalve teostamisel arvestada.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära vaadatud

videosalvestisega I. M.K kabinetis (kd IX lk 71-89) 28.11.2008 kell 13.34 toimunud I. M.K ja T. Kortsu kohtumisest, kus T. Korts ütleb, et XXX-ga oli probleeme arhitektiga ja

läks aega. T. Korts märgib: „…tegelt ma palun seda, et me saaksime kolme nädalaga ehitusloa, on ju. Enne jõule, raisk, eks. Ja siis seal Muinsuskaitses on sees, et tegelikult, vaata,

me neid väliseid kooskõlastus juba võtame, a kui ma lähen alt, lähen kausta sisse tooma ametlikult, siis visatakse mul see kaust uksest välja, kui ei ole kõiki kooskõlastusi. Kelle kätte

või kuhu… kuidas toimetada need kaustad, et-et Linnaplaneerimisamet hakkaks neid

menetlema... “ (kd IX 77-78). Lisaks ilma, et oleks välised kooskõlastused kõik olemas

eelnimetatud palvele samal kohtumisel T. Korts palub ka I. M.K abi veenmaks

Transpordiametit antud ehitusprojekti osas mitte nõudma parkimise osas muutusi. Antud

230

kohtumisest nähtub, et T. Korts edastas oma soovid ajagraafiku osas seoses antud ehitusprojekti menetlusega, I. M.K-nõustus sellega, see asjaolu tuleneb I. M.K väitest, et ta lubab T. Kortsu poolt nimetatud projektide ja planeeringutega tegeleda (kd IX lk 87 35.

rida). Antud videosalvestisest nähtuvalt andis T. Korts I. M.K-le üle ka kirjalikud

materjalid ning I. M.K-le üle antud memo leiti I. M.K kabineti läbiotsimisel, seda asjaolu tõendavad läbiotsimisprotokoll (kd I lk 37-48), vaatlusprotokoll (kd I lk 51-55) ja lisa

(kd I lk 106-107) pealkirjaga XXX. Samuti leiti antud memo T. Kortsu kabinetist läbiotsimise käigus (vaatlusprotokoll kd IX lk 217-223, läbiotsimisprotokoll lk 126-128, lisa

lk 225-226). Antud vestluse sisust nähtuvalt O.I T. Korts I. M.K korraldada

ehituseskiisi puudutava dokumentatsiooni vastuvõtt Tallinna Linnavalitsuses. Seega sai T. Korts aru, et I. M.K-peab tema palvel teostama järelevalvet ehitusprojektide menetluse üle

ja andma sellega seoses korraldusi menetlejatele. Hilisemalt leiab tõendamist, et seda I. M.K-ka tegi.

- Samuti on kohtus leidnud tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus, et tema arutas

01.12.2008.a esindaja Tõnu Kortsuga projekti esitamise XXXehitusprojekti nr XXX

võimalusi TLPA ehitusjärelevalve teenistusele ilma nõutavate kooskõlastusteta.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud eelnevalt käsitletud 28.11.2008 kabinetivestlusega I. M.K ja T. Kortsu vahel, kus T. Korts sellekohase palve I. M.K-le esitas ning I. M.K- lubaski uurida ja teatada T. Kortsule, kuidas saab korraldada, et ehitusprojekti eskiis võetakse vastu ilma vajalike kooskõlastusteta.

- Samuti on kohtus leidnud tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus, et tema veenis

02.12.2008.a TLPA Ehitusjärelevalve teenistuse direktorit

RSit vastu võtma TLPA ehitusjärelevalve teenistuse menetlusse ilma vajalike kooskõlastusteta XXX, Tallinn ehitusprojekti nr XXX ehitusloa taotluse.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud

helisalvestisega (kd IX lk 63-64) 02.12.2008 kell 09.05 toimunud kõnest M.K, kus I. M.K-ütleb: „vaata … Merko toob täna sisse selle XXX… nad annavad selle alt sisse, on vist kõige mõistlikum.. a seal ei ole kõiki kooskõlastusi. Kas nad võivad öelda, et on lepitud

kokku, et kooskõlastused tuuakse veel jooksvalt järele“. R. S märgib, et kui on olulised kooskõlastused puudu, ei tasuks dokumente esitada, kuid I. M.K-jätkab R. Si veenmist: “aga kui nad toovad nädala jooksul ära selle“. R. S kurdab edasi, et siis hakkavad kõik menetlejad märkusi kirjutama. I. M.K-jätkab: „№jah aga siis saab lihtsalt kodanikele öelda…“. Selle peale R. S lubab, et kaust võetakse vastu ja täpsustab, kas aadress oli XXX. Antud kõnest

nähutvalt tuli I. M.K- T. Kortsu palvele vastu ja veenis ehitusteenistuse järelevalve

direktorit võtma vastu antud materjal, millega ilmselgelt eelistati antud ehitusprojekti menetlust ning I. M.K-tegutses taaskord sujuva menetluse eesmärgil.

- Samuti on kohtus leidnud tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus, et tema teavitas

02.12.2008.a. esindajat Tõnu Kortsu asjaolust, et TLPA XXXehitusprojekti nr XXX ehitusjärelevalve teenistus on nõus vastu võtma selle projekti ehitusloa taotlust ilma nõutavate kooskõlastusteta. Antud süüdistus on tõendamist leidnud e-kirjavahetusega I. M.K ja T. Kortsu vahel, milles

tulenevalt (läbiotsimisprotokoll kd I lk 37-48, vaatlusprotokollist kd I k 55-56, lisa lk 88), 02.12.2008 e-kirjast I. M.K-kirjutas T. Kortsule: „Tooge Kentmanni sisse. Vastuvõtmisel

öelge, et S on kokkulepe“. Lisaks tõendab seda jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud helisalvestisel kajastatud (kd IX lk 65-66) kõne, kus 7 minutit pärast e-kirja saatmist,

s.o 02.12.2008 kell 11.59 helistab T. Korts I. M.K-le ja kurdab: „… ma ei tahtnud seda ametlikult anda…“ ja I. M.K-vastab: „.. alla ongi öeldud juba, et nad võtaksid selle vastu

231

ametlikult… Ja siis läheb see Si kätte ja S teab juba, mis seal on“. Antud kõne ja e-kiri tõendavad, et I. M.Kegeles antud ehitusloa menetluse sujuvuse saavutamisega ning andis ise korraldusi, kes ja kuidas peab toiminguid teostama.

- Samuti on kohtus leidnud tõendamist I. M.K-le esitatud süüdistus, et tema korraldas 03.12.2008.a TLPA ehitusjärelevalve teenistuse direktori

RSvahendusel XXXehitusprojekti nr XXX ilma nõutavate kooskõlastusteta materjalide vastu võtmise koos ehitusloa taotlusega

TLPA ehitusjärelevalve osakonda, kus viidi läbi vastav menetlus. Kohtus on tõendamist leidnud, et tõepoolest antud materjal seejärel (kd X lk 201) ka Tallinna Linnavalitsuses vastu

võeti ja eelanalüüsitud e-kirjavahetuse ja tõenditega on juba kirjeldatud, et selline palve ja

initsiatiiv lähtus T. Kortsult, kes O.I I. M.K-lt abi ja mõistis, et tegemist on mittetäielike materjalidega ja I. M.K-lubas teda aidata. Eelnevalt leidis ka tõendamist, et I. M.K-edastas palve antud materjalid vastu võtta R. Sile. Süüdistus, et I. M.K ka tegelikult korraldas selliste materjalide vastuvõtmise, on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd IX lk 3-10, 67-

68) 03.12.2008 kell 14.03 toimunud kõnest M.K. Antud juhul peab kohus vajalikuks

märkida, et kohtuprotokollis parandati ka trüKga, millele menetlusosalised tähelepanu juhtisid. Nimelt on jälitusprotokollis märgitud 03.12.2008 kuupäev õige, kuid jälitusprotokolli lisas on kirjaviga – kuupäevaks on märgitud 02.12.2008 – kuid see on parandatud. Tulenevalt antud kõnest I. M.K ja R. S vahel nähtub, et R. S ütleb, et XXX-ga seoses ei ole veel tuldud ning I. M.K-tuletab taas R. S meelde, et seal on vajalikud kooskõlastused puudu. I. M.K-kurdab, et valvelauas ei võeta materjale vastu, sest ei ole saadud vastavat korraldust. R. S kõne ajal annab mõista, et kohe-kohe probleem laheneb (kd IX lk 68). Antud I. M.K

ja R. Si vestlus on vahetus kooskõlas jälitusprotokollis, selle lisas ja kohtus ära kuulatud

helisalvestisel kajastatud vahetult enne seda kõnet toimunud I. M.K ja T. Kortsu vahel

03.12.2009 kell 14.01 (kd IX lk 67) toimunud kõnega, kus T. Korts ütleb, et Kentmanni

kausta alt sisse ei võeta ning lisab, et on korraldust vaja, ning I. M.K- vastab: „...kohe

edastatakse see korraldus“ ja I. M.K- helistabki R. S . Seega I. M.K- ise oli vägagi teadlik, et ta saab korraldusi jagada, ta ütles seda nii T. Kortsule ning realiseeris korralduse

andmise – kõne R. Sile. Seega olid nii I. M.K ise kui T. Korts teadlikud I. M.K pädevusest ehitusprojektide menetluse raames teostada menetluse üle järelevalvet ja jagada

korraldusi. Tunnistaja R. S kinnitas kohtus, et ta on I. M.K-ga seoses antud

ehitusprojektiga rääkinud, see meenus talle kohtus helisalvestise kuulamise käigus ja ta kinnitab seda (kd K6 lk 224). Nähtuvalt Tallinna planeeringute registri väljavõttest (kd X lk 20) ongi registreeritud 03.12.2008 antud toiming. Seega dokumendid võeti vastu ja I. M.K korraldus täideti.

5.8 Ehitusprojektiga nr XXX seotult M.K poolt ehitusprojekti menetluse üle

järelevalve teostamise raames pistise saamise eest toime pandud toimingute analüüs. Antud ehitusprojektiga seoses on esitatud süüdistus lisaks I. M.K-le ja T. Kortsule ka K.Z.

Süüdistuse kohaselt I. M.K- ametiisikuna antud ehitusprojekti raames menetluse üle

järelevalve teostamise eesmärgil, et kiirendada selle läbiviimist ja lahendada jooksvaid probleeme, pistise eest pani toime järgnevad toimingud:

- tutvus 14.10.2008.a edasise järelevalve teostamise huvides

XXXehitusprojekti nr

XXX materjalidega, et anda juhiseid, kuidas saavutada Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ( ) esitatud ehitusloa taotluse rahuldamine; edaspidi ka TLPA

232

- edastas 15.10.2008.a. TLPA ehitusjärelevalve teenistuse, Ehituslubade

osakonna

juhataja AK, kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud

TLPA 17.09.2008.a juhataja käskkirjaga nr 1-7/61) on ametisse laekuvate

ehitusprojektide menetlemine, kirjalike nõusolekute ja ehituslubade väljastamisega

seotud probleemide lahendamine, ehituslubade osakonna töö koordineerimine ja

juhtimine, korralduse rahuldada olemasolevate materjalide pinnalt XXXehitusprojekti nr XXX

alusel esitatud ehitusloa taotlus;

- edastas 16.10.2008.a. TLPA ehitusjärelevalve teenistuse direktor RS,

kelle peamiseks

tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 22.10.2007.a juhataja käskkirjaga nr XXX) on korraldada ja kontrollida teenistuse tegevust ning vastutada

teenistusele pandud ülesannete täitmise eest, korralduse rahuldada olemasolevate

materjalide pinnalt alusel esitatud ehitusloa taotlus. XXXehitusprojekti nr XXX

Selle tulemusena allkirjastas RSehitusloa 20.10.2008.a;

- teavitas 16.10.2008.a Tõnu Kortsu TLPA ehitusjärelevalve teenistuse poolt

20.10.2008.a väljastatavast ehitusloast.

XXXehitusprojekti nr XXX

Süüdistatav I. M.K- ei eitanud kohtus enda tihedat suhtlust T. Kortsuga, kuid märkis, et suhtlus oli tööalane ja ka isiklik, kuid ehitusprojektiga seoses T. Kortsuga suhtlus ei olnud mingilgi moel seotud pistisega. T. Korts andis kohtus ütlusi, et ta oli süüdistuses fikseeritud ajal K.Z juhatuse liige. Antud ehitusprojektiga seoses andis T. Korts ütlusi, et antud kinnistu osas oli sõlmitud kinnistusleping eluhoone ehitamiseks ning ehituse rajamisel sai probleemiks autolifti paigaldus. K.Z taotles selle kooskõlastust ja 2008. aasta jaanuaris oli väljastatud juba ehitusluba, kuid kooskõlastust ei antud, sellega venitati 6 kuud, kooskõlastuse saamiseks on ta helistanud ka I. M.K-le. Tallinna LinnavalitSusileidis kogu aeg igasuguseid põhjendusi, miks kooskõlastust mitte anda (kd K8 lk 56).

Süüdistatavate väide selle kohta, et nende tegevus ei seostunud pistise lubamise,

andmisega, sellega nõustumisega, on, nagu juba eelpool märgitud, ebausaldusväärne,

ümberlükkamist leidnud teiste kriminaalasjas esinevate, usaldusväärsete ja riimuvate

tõenditega, milliseid kohus edaspidiselt analüüsib ja käsitleb, ning kohus ei arvesta

süüdistatavate sellekohaseid (toimingute eesmärk, seotuse puudumine pistisega) ütlusi tõendina.

Käesolevas kriminaalasjas on eelnimetatud ehitusprojektiga (nr XXX) seoses tõendamist

leidnud, et: Tulenevalt Tallinna planeeringute registri väljavõttest XXXehitusprojekti nr XXX kohta (kd X lk 31-32) oli antud ehitusprojekti raames taotleja K.Z ja antud

ehitusprojekt hõlmas XXXkorterelamu ja ärihoone ajutise autolifti lahendust. Tulenevalt kinnistusraamatu väljavõttest (kd X lk 33) oli antud kinnistu omanik OÜ VV.

Tunnistaja A. H andis ütlusi selle kohta, et teab, et OÜ-l VVoli sõlmitud K.Z ehitusleping antud kinnistule rajatava hoone osas.

Süüdistatava T. Kortsu ütlusi selle kohta, et antud ehitusprojekti menetlus Tallinna

Linnavalitsuse struktuuriüksustes oli problemaatiline, peab kohus usaldusväärseks, antud

ütlused on kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Nii kinnitas tunnistaja A. H samuti, et problemaatiline oli autolifti paigaldamine, mis eeldas menetlust Tallinna Linnavalitsuses, kuid

see venis, kuna ei saadud kooskõlastusi (kd K6 lk 181 pöördel). Tunnistaja M. K kinnitas

samuti, et K.Z oli tõsine probleem seoses XXXehitusega. Kinnistu soetas

pärast detailplaneeringu vastuvõtmist OÜ VV, neil oli huvi ehitada, kuid parkimine pidi

toimuma maa-alusel korrusel ja oli vaja leida ajutine lahendus autolifti paigaldamiseks. Selline väike muudatus, mis pidi olema kiiresti teostatav, venis, kuna linn nõudis erinevaid

233

kooskõlastusi ja vastav lahendus saadi linnalt alles 7-8 kuu pärast. №rmaalne oleks olnud menetlemine 20 päevaga (kd K7 lk 161). Tulenevalt T. Kortsu kabinetis toimunud läbiotsimise käigus kogutud tõenditest (läbiotsimise protokollist kd IX lk 126-128, vaatlusprotokollist lk 129-130) on T. Korts juba 24.04.2008

informeerinud I. M.K antud ehitusprojektiga seostuvatest muredest ning autolifti probleemist (kd IX lk 162).

Kohtus leidis tõendamist, et T. Korts antud ehitusprojektiga seonduvalt pöördus pidevalt I. M.K poole, kes ametiisikuna asusteostama järelevalvet menetluse üle selle kiirendamise ja sujuvuse eesmärgil ning kohtus leidis tõendamist, et:

- I. M.K tutvus 14.10.2008.a edasise järelevalve teostamise huvides

XXXehitusprojekti nr XXX materjalidega, et anda juhiseid, kuidas saavutada

Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ( ) esitatud ehitusloa taotluse edaspidi ka TLPA rahuldamine.

Antud asjaolu on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd IX lk 14-18) 14.10.2008 toimunud kõnedest I. M.K ja T. Kortsu vahel

(kell 11.41, 15.23, 16.27), mille puhul oli initsiaator just T. Korts, kus T. Korts märgib I.

M.K-le, et Tartu maanteel on see „autolifti jura“, mis peaks olema homme (15.12.2008) komisjonis. T. Korts täpsustab, et tegemist on ehitusloa projektiga ja lisab: „…ehitusluba on olemas, aga meil on vaja ajutisele autoregistrile kooskõlastust ja mida me siin ajame, kurat,

ütleme, kolmveerand aastat kuskil tänaseks päevaks“. I. M.K- lubab, et vaatab selle

probleemi läbi (kd IX lk 15). Ka märgib T. Korts antud kõnes, et probleem on kirjas ka memos, mis saadetakse I. M.K-le. Tulenevalt I. M.K töökohas läbiotsimise käigus tema kabinetist leitud ja vaadeldud e-kirjavahetusest (kd I lk 37-48, vaatlusprotokoll lk 97-104, lisa lk 107), kus on T. Kortsu poolt 28.11.2008 koostatud memos kajastatud ka XXXprobleemi, on T. Korts kirjutanud: „DP eskiisi kaust tuuakse LPA-sse sisse 01.12.08, palume, et TLPA võtaks koheselt samal nädalal (nädal 49) eskiisi sobivuse suhtes seisukoha“.

- Samuti on tõendamist leidnud I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et tema edastas

15.10.2008.a. TLPA ehitusjärelevalve teenistuse, Ehituslubadeosakonna juhataja AK,

kelle peamiseks tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 17.09.2008.a juhataja käskkirjaga nr 1-7/61) on ametisse laekuvate ehitusprojektide menetlemine, kirjalike nõusolekute ja ehituslubade väljastamisega seotud probleemide lahendamine, ehituslubade osakonna töö koordineerimine ja juhtimine, korralduse

rahuldada olemasolevate materjalide pinnalt alusel XXXehitusprojekti nr XXX

esitatud ehitusloa taotlus.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd IX lk 20-29) kõnedest M.K, M.K ja M.K. Tulenevalt

15.10.2008 kell 09.40 toiminud kõnest M.K ütleb I. M.K- „…vaata, täna tuuakse XXX, see ehitusloa asi tuuakse osakonnast, ee, sinu juurde… Et noh, osakond ütles, et ee, neil ei olnud midagi selle lahenduse vastu, aga, aga noh, nad ei oska ka sellega midagi edasi teha et… äkki siis saab üle vaadata ja anda selle pagana ehitusloa välja sellele Merkole“. Selles kõnes vahetult edastas I. M.K-palve A. Knuudile ehitusloa välja andmiseks ning A. Knuut

vastab „jajah“ ja hiljem „hea küll“ ning I. M.K änab teda (kd IX lk 20). Antud kõnest

tuleneb ilmselgelt, et , I. M.K- esmalt väljendab seisukohta, et ehitusluba tuleb välja anda ning tunnistaja A. Knuut selgitas kohtus, et ta pidas abilinnapea nõunikku ülemuseks (kd K7 18 pöördel 3. vastus). Kohus on juba eelnevalt otsuses kirjutanud, et asjaolu, et I. M.K-esitas

korraldusi viisakas vormis justkui palvena, ei muuda süüdistuse olemust, kuna korralduse andmine ei pea tingimata toimuma käskivas kõneviisis.

234

- Samuti on tõendamist leidnud I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et tema edastas

16.10.2008.a. TLPA ehitusjärelevalve teenistuse direktor

RS, kelle peamiseks

tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile (kinnitatud TLPA 22.10.2007.a juhataja käskkirjaga nr XXX) on korraldada ja kontrollida teenistuse tegevust ning vastutada

teenistusele pandud ülesannete täitmise eest, korralduse rahuldada olemasolevate

materjalide pinnalt alusel esitatud ehitusloa taotlus. XXXehitusprojekti nr XXX

Selle tulemusena allkirjastas RSehitusloa 20.10.2008.a.

Antud süüdistus on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud

helisalvestisega (kd IX lk 23-25) 16.10.2008 kell 10.16 toimunud kõnest M.K, kus I. M.K-ütleb: „… XXX, seal on see ehitusloa värk ja see käib juba päris, ee, päris tükk aega, ta on käinud ka, kurat, komisjonidest läbi ja viimased olid, ee, tehnilised märkused, mis on…

nüüd on ka ära parandatud… ja nüüd on jälle seis, et kuradi Herma tahab seda nüüd järjekordselt komisjoni suunata… siis tekib küsimus, kas ei ole tõesti inimestel tööd teha, et ee, noh, otsitakse endale ise… lisavõimalusi.“ R. S lubab asja uurida üt ning I. M.K-span class="_ _0"> „…uuri seda asja, et kurat, otsustaks selle asja lõpuks ära…“ Hilisemalt I. M.K-kordab

oma nõuet ja ütleb: „.. saaks selle tantsu ära lõpetada“. Tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus ära kuulatud helisalvestisest (kd IX lk 25-26) helistas R. S kell 10.27 pärast korralduse saamist I. M.K-le tagasi ja kandis ette, et ta ei lasknud seda küsimust komisjoni

panna, vaid kirjutab sellele alla esmaspäeval ning I. M.K- tänas teda, öeldes: „Saingi probleemi lahendatud…“ (kd IX lk 25). Tulenevalt Tallinna planeeringute registri väljavõttest (kd X lk 31) on kooskõlastus antudki 20.10.2008 antud autolifti ajutulisele lahendusele, seega sellel kuupäeval, mil R. S seda teha lubas,

järelikult täitis R. S I. M.K korralduse. Tunnistaja R. S, kes kinnitas, et ta oli TLPA ehitusjärelevalve teenistuses teenistuse juhataja süüdistuses fikseeritud ajal, andis kohtus ütlusi, et teatud projektidega on I. M.K-pöördunud tema poole ka ehituslubadega seoses (kd K6 lk 223). Tunnistaja R. S ütles ka, et kui I. M.K-span class="_ _ tema poole pöördus, käsitles ta seda abilinnapea käsklusena ja „kui kästi, siis tegi“ (kd K6 lk

226). Samas rõhutas R. S seda, et tal oli ka endal kaalutlusõigus ja vastates advokaat L. Glikmani küsimusele, märkis, et teda ei mõjutanud I. M.K palve. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtus leidis tõendamist, et tunnistaja täitis I. M.K palve ja seda täpselt esitatud palve kohaselt – komisjoni antud küsimust ei suunatud ja kooskõlastus anti. Vastates kohtu küsimusele, ütles R. S konkreetselt, et I. M.K nägemust käsitles ta linna tahtena ja I.

M.K pöördumisel eeldaski, et tegemist on linna tahtega (kd K6 lk 234 pöördel). Kuna

tunnistaja on korduvalt oma ristküsitluse käigus antud ütlustes seda asjaolu rõhutanud, näitabki see tema otsuste kujunemise mehhanismi ning asjaolu, et tunnistaja rõhutab, et tal

tegelikult kaalutlusõigus oli, tuleneb vaid sellest, et juriidiliselt loomulikult omas ta

otsustusõigust antud teenistuse juhatajana otsuste langetamisel, kuid tunnistaja arvestas seejuures tema enda poolt nimetatud asjaolusid.

Tunnistaja ise mingil põhjusel pidas vajalikus ristküsitluse käigus ka märkida, et tähtsust omas ka asjaolu, et ta kuulus Keskerakonda (kd K6 lk 225 pöördel). Kuna tunnistaja pidas

vajalikuks seda märkida, siis ilmselt mõjutas ka see teda otsuste tegemisel. Kohtuotsuses alajaotuses B.2. IV on märgitud V.A puudutava süüdistuse episoodiga seonduvalt, et V.A ja I. M.K oma kõnes märkisid, et Tallinna Linnavalitsuse töötajad on „parteisõdurid“,

kes peavad korraldusi täitma, seega tunnistaja selline väide näitaski tema poolt saadud

korralduste loomuse mõistmist. Kaitsjad tõid välja asjaolu, et R. S ei käsitlenud I. M.K käsklust korraldusena põhjusel, et hilisemalt ta enda ütluste kohaselt koondati just selle tõttu,

et ta ei täinud ühte „ülevalt poolt tulnud“ korraldust, kuid tulenevalt kohtus tunnistajana öeldust keeldus ta antud sündmuse detailidest rääkimast ning ei ole põhjust väita, et selline asi

235 on tõendamist leidnud, kuna isik ise väitis, et ta koondati ning selline kaitsjate väide ei ole tõendatud.

- Samuti on tõendamist leidnud I. M.K-le esitatud süüdistus selles, et tema teavitas

16.10.2008.a Tõnu Kortsu TLPA ehitusjärelevalve teenistuse poolt 20.10.2008.a väljastatavast ehitusloast. XXXehitusprojekti nr XXX

Antud asjaolu on tõendamist leidnud jälitusprotokolli, selle lisa ja kohtus ära kuulatud helisalvestisega (kd IX lk 26-27) 16.10.2008 kell 10.55 toimunud kõnest M.K, milles

I. M.K- teavitabki T. Kortsu sellest, et R. S viseerib esmaspäeval XXX50-ga seotud dokumendid ning T. Korts vastab: „vägev, vägev“. Antud kõne tõendab samuti, et I. M.K- kes ise vahetult tegi kõik endast sõltuva antud ehitusprojekti menetluse sujuvaks kulgemiseks, pidevalt hoidis kursis ka T. Kortsu, sest saades teada R. Silt viseerimise aja kohta, kandis ta sellest vahetult pärast R. S kõne lõppemist ette T. Kortsule. Tulenevalt läbiotsimisprotokollist (kd IX lk 126-129) ja selle käigus leitud ja vaadeldud T. Kortsu töökohast tema kabinetist võetud sülearvutist leitud e-kirjast ilmneb (vaatlusprotokoll

kd IX lk 142-145), et T. Korts, suheldes K.Z siseselt, märgib, et ta suhtleb XXXehitusloaga seoses ise I. M.K-ga ja rõhutab, et pinnas on samuti soodne ning kirjutab: „… Ja sisuline töökorralduse juht on seal tegelt M.K-/span>, ma arvan…“ (kd IX lk 159). Seega mõistis T. Korts väga hästi, et Tallinna Linnavalitsuses saab planeerimismenetlust I. M.K-

korralda, milline asjaolu taaskord tõendab T. Kortsu teadlikkust sellest, et I. M.K oli ametiseisundist tulenevalt võimalus teostada järelevalvet detailplaneeringute menetluse üle.

Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kõik eelnimetatud toimingud (kohtuotsuse p-s 5.1.

kuni p-s 5.8 analüüsitud) pani I. M.K toime oma ametiseisundi raames, mitte

kuritarvitades oma ametiseisundit ja seda võimaldas tema ametijuhend, mis oli sõnastatud väga üldiselt ja ebakonkreetselt.

5.9

Eelnevalt leidis kohtuotsuses tõendamist ja kajastamist, millised toimingud pani I. M.K- toime seoses seotud juriidiliste isikute huvides menetluse üle järelevalve teostamise eesmärgil ja süüdistuse kohaselt I. M.K-korduvalt nõustus pistise lubamisega ja sai pistist erinevate juriidiliste isikute esindaja huvides tegutseva T. Kortsu käest nende, eelnimetatud, toimingute teostamise eest.

Kõik sel eesmärgil toime pandud toimingud on eelnevalt otsuses analüüsitud, neid on kirjeldatud ja on ka välja toodud tõendid, mis tõendavad nende toimingute toimepanemist I. M.K kui ametiisiku poolt detailplaneeringute, ehitusprojektide menetluse kiirendamise ja sujuvuse eesmärgil. Süüdistusakti kohaselt on kõik eelnimetatud toimingud pandud toime pistise eest.

236 Süüdistatavate I. M.K ja T. Kortsu süüdistused on oma sisu kajastuselt kattuvad. Prokurör

on süüdistusaktis esitanud süüdistuse nii I. M.K-le kui T. Kortsule selles, et I. M.K, töötades Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõunikuna, on ajavahemikul 23.05.2008.a kuni 28.11.2008.a. korduvalt nõustunud pistise lubamisega ja saanud alltoodud juriidiliste isikute

huvides tegutseva juhatuse liikme käest pistisena ühe raamatu väärtuses 410 Tõnu Kortsu

krooni ja kaks AS E kinketšekki koguväärtuses 40 000 krooni vastutasuna ajavahemikul

23.05.2008.a kuni 04.12.2008.a Tallinna Linnaplaneerimise Ametis

detailplaneeringute nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX ja ehitusprojektide nr XXX, nr XXX menetluste üle järelevalve teostamise eest.

Süüdistatavat T. Kortsu süüdistatakse vastavalt selles, et tema, tegutsedes alljärgnevate

juriidiliste isikute juhatuse liikmena ja nende huvides: juhatuse liige V.F

ajavahemikul 01.11.2005.a. kuni 30.12.2008.a juhatuse liige ajavahemikul , R.G

02.11.2005.a. kuni 01.12.2008.a, juhatuse liige ajavahemikul 22.11.2006.a. kuni AS J

15.08.2008.a, juhatuse liige ajavahemikul 28.09.2007.a. kuni 28.11.2008.a, P.B

K.Z

juhatuse liige ajavahemikul 01.08.2008.a. kuni 10.08.2009.a andis

Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõunikule M.K-le pistisena ühe raamatu

väärtuses 410 krooni ja kaks AS E kinketšekki koguväärtuses 40 000 krooni vastutasuna

Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea nõuniku M.K poolt TLPA-s ajavahemikul

23.05.2008.a. kuni 04.12.2008.a. detailplaneeringute nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX ja ehitusprojektide nr XXX, nr XXX menetluste üle järelevalve teostamise eest.

Süüdistusaktis on prokurör jaotanud pistise lubamisega nõustumise ja pistise saamise eesmärgil I. M.K tegevuse süüdistuse kaheks: tegevus 23.05.2008 soetatud kinkekaardiga nr XXXkui pistise lubamisega nõustumise ja pistise saamise eest ning 28.11.2008 soetatud

kinkekaardi nr XXX ja raamatu „Eesti talurahvaarhitektuur“ kui pistise lubamisega nõustumise ja pistise saamise eest.

Nii on süüdistuse (süüdistusakt lk 35-36) kohaselt V.F detailplaneeringute nr XXX, nr XXX ja nr XXX, AS-i J detailplaneeringute nr XXX, nr XXX, P.B

detailplaneeringu nr XXX

menetluste üle järelevalve teostamise eest

ajavahemikul 23.05.2008.a kuni 04.12.2008.a. I. M.K- nõustunud ja saanud Tõnu Kortsu käest tuvastamata kohas ja viisil pistisena Tõnu Kortsu abikaasa KAKu nimel 23.05.2008.a soetatud ühe AS-i E kinketšeki nr XXXväärtuses 15 000 krooni.

Ja süüdistuse kohaselt alljärgnevate Tallinna Linnaplaneerimise Ametis menetlevate detailplaneeringute ja ehitusprojektide: V.F detailplaneeringute nr XXX, nr XXX ja nr XXX; R.G ehitusprojekti nr XXX; K.Z detailplaneeringute

nr XXX, nr XXX, nr XXX ja ehitusprojekti nr XXX; P.B

detailplaneeringu nr XXX menetluste üle järelevalve teostamise eest ajavahemikul

23.05.2008.a kuni 04.12.2008.a. on I. M.K- nõustunud pistise lubamisega ja saanud

pistisena Tõnu Kortsu käest, 28.11.2008.a. M.K töökohas Tallinna Linnavalitsuse

hoones, aadressil XXX, Tallinn, kabinetis 607 ühe autor Karl Tihase raamatu pealkirjaga

Eesti Talurahvaarhitektuur, väärtuses 410 krooni koos ühe AS-i E kinketšekiga nr XXX väärtuses 25 000 krooni.

Süüdistatavate I. M.K ja T. Kortsu süüdistused on oma sisu osas, mis puudutavad planeeringute üle järelevalvealast tegevust, kattuvad, T. Kortsu süüdistatakse vastavalt pistise andmises ja I. M.K pistise lubamisega nõustumises ja pistise võtmises.

237

K.Z esitatud süüdistus selles, et ajavahemikul 01.08.2008.a. kuni

10.08.2009.a. tema juhatuse liikmena ja aktsiaseltsi huvides tegutsenud Tõnu Korts, andis 28.11.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõunikule M.K-le pistisena ühe raamatu väärtuses 410 krooni ja ühe AS E kinketšeki väärtuses 25 000 krooni vastutasuna M.K poolt TLPA-s kuni 04.12.2008.a-ni detailplaneeringute nr XXX, nr XXX ja nr XXX ning ehitusprojekti nr XXX menetluste üle järelevalve teostamise eest. I. M.K- pani antud pistise eest toime ametiisikuna detailplaneeringute üle järelevalvet teostades teatud toimingud. Kõik toimingud on eelnevalt kohtuotsuses käsitlemist leidnud ja tõendatud.

R.G on esitatud süüdistus selles, et ajavahemikul 02.11.2005.a. kuni

01.12.2008.a. tema juhatuse liikmena ja osaühingu huvides tegutsenud Tõnu Korts andis 28.11.2008.a Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea TAnõunikule M.K-le pistisena ühe

raamatu väärtuses 410 krooni ja ühe AS E kinketšeki väärtuses 25 000 krooni Tallinna

Linnaplaneerimise Ametis kuni 04.12.2008.a-ni

XXX, Tallinn ehitusprojekti nr XXX menetluse üle järelevalve teostamise eest. I. M.K pani antud pistise eest toime ametiisikuna

ehitusprojekti üle järelevalvet teostades teatud toimingud. Kõik toimingud on eelnevalt kohtuotsuses käsitlemist leidnud ja tõendatud.

P.B on esitatud paralleelselt süüdistus selles, et ajavahemikul 28.09.2007.a. kuni 28.11.2008.a. tema juhatuse liikmena ja osaühingu huvides tegutsenud Tõnu Korts andis

ajavahemikul 23.05.2008.a. kuni 28.11.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea

TAnõunikule M.K-le pistisena ühe raamatu väärtuses 410 krooni ja kaks AS E

kinketšekki koguväärtuses 40 000 krooni vastutasuna M.K poolt kuni 04.12.2008.a

Tallinna Linnaplaneerimise Ametis menetluse üle järelevalve detailplaneeringu nr XXX teostamise eest. Kõik toimingud on eelnevalt kohtuotsuses käsitlemist leidnud ja tõendatud.

P.B puhul on ühe ja sama detailplaneeringu nr XXX menetluse üle järelvalve teostamise eest on süüdistuse kohaselt antud ja I. M.K-on saanud pistist pistist kahel korral kahel korral.

V.F on esitatud paralleelselt süüdistus selles, et ajavahemikul 01.11.2005.a kuni

30.12.2008.a. tema juhatuse liikmena ja osaühingu huvides tegutsenud Tõnu Korts andis

ajavahemikul 23.05.2008.a. kuni 28.11.2008.a. Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea

TAnõunikule M.K-le pistisena ühe raamatu väärtuses 410 krooni ja kaks AS E

kinketšekki koguväärtuses 40 000 krooni TLPA-s ajavahemikul 23.05.2008.a kuni

04.12.2008.a menetluste üle detailplaneeringute nr XXX, nr XXX ja nr XXX järelevalve teostamise eest, puhul on samade detailplaneeringute ( V.F nr XXX, nr XXX ja nr XXX) menetluse üle järelvalve teostamise eest süüdistuse kohaselt antud pistist

kahel korral ja I. M.K- on saanud Kõik menetluste üle järelevalve pistist kahel korral. teostamisega seotud toimingud on eelnevalt kohtuotsuses käsitlemist leidnud ja tõendatud. Käesoleva kriminaalasja süüdistusakti kohaselt ei ole süüdistust esitatud. OÜ-le J

Kuna süüdistatav T. Korts on esitanud ühise alibi mõlema pistise episoodi kohta, peab

kohus otstarbekamaks analüüsida koos mõlema pistise episoodiga seotud tõendeid, milliseid on kohtulikul uurimisel käsitletud ja kohtu poolt kontrollitud.

Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et I. M.K kodus toimunud läbiotsimise käigus on leitud elutoas asuva kummuti sahtlist ühed AS E kinkekaardi kaaned, mille vahel oli kaks kinkekaarti:

238

I AS E kinkekaart vääringus 15 000 krooni nr-ga XXXning selle pöördel on tempel

23.05.2008 (läbiotsimise protokoll kd I lk 180-182, asitõendi vaatlusprotokoll lk 191-192, foto lk 193), millist kohus kohtuistungil vaatles. II Samuti leiti sama läbiotsimise käigus teine kinkekaart väärtusega 25 000 krooni nr-ga XXX (kd I lk 182), mida kohus samuti vaatles kohtuistungil.

III Samuti leiti Tallinna Linnavalitsuses I. M.K kabineti läbiotsimise käigus ümbrises asuv

K. Tihase raamat „Eesti talurahvaarhitektuur“. Kaaned, milles raamat asus, olid papist ja kandsid hõbedast kirja „Merko. Raamat on sild inimesest inimeseni“ (läbiotsimise protokoll kd I lk 37-48, asitõendi vaatlusprotokoll lk 191-192, foto lk 194), millist kohus kohtuistungil vaatles.

Kohtus leidis tõendamist, et tulenevalt järelepärimisest (kd I lk 195) ja AS-i E vastusest (kd I

lk 196) on leitud kinkekaart nr XXXostetud 23.05.2008 kell 14.54 AS E Stockmanni I büroost, arve on tasutud sularahas koha peal ja arve on väljastatud KAKu nimele. Teatises väidetakse, et ei saa garanteerida, et antud isik ka ostu sooritas, kuna kohapeal ei kontrollita isikuandmeid. Tulenevalt vaatlusprotokollist (kd IX lk 95-96) on T. Kortsu pangaarvelt võetud 23.05.2008 kell 14.35 välja kahel korral sularaha, mõlemad korrad 10 000 krooni vääringus ning antud pangaautomaat asub Stockmanni kaubamajas. Tulenevalt AS-ile E esitatud järelepärimisest (kd I lk 195) ja AS E vastusest (kd I lk 196) oli kinkekaart nr XXX müüdud IP poolt. AS E Stockmanni büroost 28.11.2008 kell 12.50 II

toimunud kinkekaardi ost 25 000 krooni väärtuses on tasutud sularahas kohapeal, arve on väljastatud Fred Pintšuki nimele, kuid ei saa garanteerida, et antud isik ka ostu sooritas, kuna koha peal ei kontrollita isikuandmeid.

Tulenevalt vaatlusprotokollist ja selle lisadest (kd IX lk 102-110) on Stockmanni

turvakaamera salvestisega tõendamist leidnud, et kell 12.47 sisenes T. Korts 28.11.2008

Stockmanni kaubamajja ning kell 12.48 sisenes ta müügiesindusse ja 12.53 väljus AS E

sealt. Tulenevalt vaatlusprotokollis (kd IX lk 102-110) kajastatud Stockmanni kaubamaja

turvakaamera salvestisest väljus T. Korts 28.11.2008 kell 12.57 Stockmanni kaubamaja peauksest.

Süüdistatav T. Korts ei ole kohtus eitanud, et tema poolt on mõlemad eelmainitud kinkekaardid ostetud AS E büroost Stockmanni kaubamajas ja sellekohastes ütlustes puudub alus kahelda, kuna need riimuvad kohtus kontrollitud teiste tõenditega. Asjaolu, et T. Korts

nende ostajaks ka oli, on tõendamist leidnud eelkäsitletud AS E vastustega mõlema

kinkekaardi kohta, Stockmanni kaubamaja turvakaamera 28.11.2008 salvestisega, samuti 23.05.2008 T. Kortsu arveldusarvelt sularaha väljavõtmisega Stockmanni kaubamajas, samuti tunnistaja IP poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et 2008. aastal töötas ta AS E büroos,

mis aSusiStockmanni kaubamajas, talle tutvumiseks esitatud teise kinkekaardi, vääringus 25 000 krooni, ostis temalt isik, kelle ta on kohtueelsel uurimisel ära tundnud (T. Korts) ning T. Korts ei soovinud kinkekaarti ostes kaarti vormistada enda nimele ning tunnistaja sooritas

ostu oma elukaaslase Fred Pintšuki nimele, sellisel juhul sai F. Pintšuk ostu eest

boonuspunkte (kd K6 lk 29-31). Samuti on T. Kortsu poolt teise kinkekaardi ostmine

tõendatud äratundmiseks esitamise protokolliga (kd XIII lk 129-132), mis on kohtus avaldatud, mida prokurör tunnistajale ka esitas ja milles tunnistaja tundis kaardi ostjas ära T. Kortsu.

239 Seega on käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud, et I. M.K kodus toimunud

läbiotsimisel leitud mõlemad AS E kinkekaardid numbritega XXXja XXX oli soetanud T. Korts.

Süüdistatav T. Korts ei ole eitanud, et I. M.K töökabineti läbiotsimisel leitud raamat K.

Tihase „Eesti talurahvaarhitektuur“ oli K.Z poolt soetatud kinkimiseks

koostööpartneritele, see on tõendamist leidnud ka kirjega kaanel, millistes raamat aSusi„Merko. Raamat on sild inimesest inimeseni“, samuti tunnistaja T. Toomiku ütlustega (kd K 7 lk 209) konkreetse raamatu soetamisest K.Z poolt.

Seega on käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et I. M.K töökabineti läbiotsimisel leitud raamat K. Tihase „Eesti talurahvaarhitektuur“ oli soetatud K.Z poolt.

Järgnevalt kajastab kohus otsuses tõendeid, millised on kogutud antud kinkekaartide (2 tükki) ja antud raamatu edasise saatuse kohta.

Käeolevas kriminaalasjas on antud kinkekaartide soetamise eesmärgi ja I. M.K-le jõudmise asjaolude kohta andnud süüdistatavad T. Korts ja I. M.K-ütlusi, mille kohaselt ei ole antud

kinkekaardid, raamat ega nende edastamine seotud süüdistuses fikseeritud I. M.K poolt detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle järelevalve korras teostatud toimingutega.

Süüdistatav T. Korts ei ole end antud pistise andmises süüdi tunnistanud ja on kohtule esitanud mõlema kinkekaardi kohta ühise väite, et mõlemad kinkekaardid edastas I. M.K-le hoopis tema abikaasa K. AKja seda isiklikel põhjustel.

Süüdistatav T. Korts selgitas kohtus, et ükski süüdistuses nimetatud juriidiline isik ei ole palunud tal kunagi kinkekaarte osta ega neid I. M.K-le edastada. ostis Esimese kinkekaardi

T. Korts oma abikaasa õele KAele. Kuna K. Alliksaar osutas neile erinevaid teeneid, oli kokkuleppe, et ta saab selle eest reisi või tasutakse muul moel. Siis selgus, et K. Alliksaar antud kaarti ei soovinud ning kaart jäi üle. Kaart osteti KAKu nimele ning T. Korts ostis selle AS E Stockmanni büroost. Teise kinkekaardi (28.11.2008 ostetud) kohta kinnitas T. Korts, et ta ostis selle J. S le, isikule, kellega olid tekkinud abieluvälised suhted, kuna tahtis talle teha kingituse, pakkuda võimalust minna reisima „selle jama peale“ (kd K8 lk 63) - Kaardi tahtis ta kinkida seetõttu, et teadis, et

J. Sibul lahkub 01.12.2008 töölt Tallinna Linnavalitsusest ja T. Kortsul oli piinlik

probleemide pärast, mis olid nende suhtluses tekkinud. T. Korts ostis Stockmanni

kaubamajast antud kinkekaardi, kuid ei vormistanud seda oma nimele. Seejärel läks ta

28.11.2008 kohtumisele advokaat ATning pärast seda pidi minema I. M.K juurde. Kohtumine ATjäi ära, kuna ATsekretär ütles, et A. Tark on haige, ning mingil põhjusel oli sekretär A. L jätnud sellest T. Kortsule teatamata. T. Korts väitis, et ATjuurde minnes oli tal

kaasas portfell, milles oli kaasas ATjaoks raamat „Eesti talurahvaarhitektuur“ ja käes oli

Kentmanni tänava eskiisprojekt, millest ta tahtis ATrääkida. Kohtumine jäi ära ning pärast seda läks T. Korts kokkusaamisele I. M.K-ga. Süüdistatav väitis, et Stockmannist J. S le kinkekaardi ostmise järgselt „pani ta selle kaardi tasku“ ja mõtles, et läheb linnavalitsusest läbi ja annab ära, kuid seda ta ei teinud ja läks kohtuma I. M.K-ga. 28.11.2008 I. M.K

kabinetis toimunud kohtumisel küsis I. M.K emalt alguses, kas ta T. Kortsule raamatu

„Lembitu“ kinkis, ja T. Korts mõtles, et piinlik lugu, et I. M.K-span class="_ _0"> on talle mitu raam

kinkinud, kuid ta ei ole sellele omalt poolt seni vastanud. Siis sähvatas T. Kortsul mõte kinkida ATmõeldud raamat I. M.K-le, ta võttis raamatu kotist ja kinkis I. M.K-le raamatu

240

„Eesti talurahvaarhitektuur“. I. M.K- kinkis samas talle kaks raamatut, millest teine oli mõeldud J. Mle (kd K8 kd 65-68). Süüdistatav T. Korts täpsustas hilisemalt, et raamatu vahel oli K.Z jõulupeo kutse (kd K10 lk 57). Kuna kinkekaart, mis oli mõeldud J. S le, jäi üle, seda ta I. M.K-le ei kinkinud, siis läks T. Korts koju ja tunnistas abikaasale üles, et ostis J. S le reisikinkekaardi, kuid seda ei kasutanud ja andis selle abikaasale, et abikaasa saaks selle AS-i E büroos rahaks vahetada. Kaart jäi abikaasa kätte. Hiljem T. Korts kuulis, et selle kinkekaardi on tema abikaasa viinud I. M.K-le kingituseks, selle fakti sai T. Korts teada enne, kui tema juures toimus läbiotsimine ja ta kinni peeti (kd K8 lk 89 pöördel). T. Korts väitis, et tema abikaasa otsustas kinkida kinkekaardi I. M.K-le selle eest, et I. M.K-aitas kaasa Kortsude peres tekkinud isikliku konflikti lahenemisele. Nimelt T. Kortsu tööja perekonnavälise suhte tekkimine Tallinna Linnavalitsuse töötaja J. S tingis I. M.K sekkumise, mistõttu J. Sibul lahkus töölt.

Süüdistatav I. M.K-span class="ff1"> andis ütlusi selle kohta, et ta ei ole pistise saamisega nõustunu pistist võtnud, antud kinkekaardi kohta väitis ta, et TLPA töötaja T. Õ saatis talle edasi T. Kortsu ja J. S vahelise kirjavahetuse, tegemist oli rubriigiga “armastus tööpostil“ ning T. Õ

küsis, kuidas antud juhul käituda. Problemaatiliseks peeti seda, et töömeilides kajastatakse

isiklikke suhteid. Selline kirjavahetus oli jõudnud T. Õle süüdistatav T. Kortsu abikaasalt.

Tallina LinnavalitSusikartis, et selline info võib kahjustada nende mainet ja K. AKvõib sellega ka ajakirjandusse minna (kd K8 lk 184, 184 pöördel). Kuna avalikud suhted olid I. M.K tööülesanne, siis ta tegeles antud probleemiga ja ta vestles J. S põgusalt, keelates kasutada töömeili. Probleemi lahendamiseks esitas I. M.K-le palve ka T. Kortsu kolleeg J. M. I. M.K-ei informeerinud KAKu sellest, et ta on J. S sellel teema suhelnud. Süüdistuses fikseeritud päeval pidi perekond M.K-minema koos Kortsudega teatrisse, kuid kohale ilmus

vaid K. AK, kes andis I. M.K-le teatri fuajees üle ümbriku ja rääkis midagi taolist, et

„tänan, et saame Tõnuga koos elada“ (kd K8 lk 190). Kodus vaatas I. M.K- järgi, et ümbrikus oli kaks reisikinketšekki, mille ta pani sahtlisse ja need võeti hiljem ära. I. M.K-väitis, et 28.11.2008 kinkis esmalt tema T. Kortsule kaks raamatut ja seejärel kinkis T. Korts talle raamatu „Eesti talurahvaarhitektuur“.

Tunnistaja andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta on T. Kortsu abikaasa vennanaine ning ta MA on T. Kortsu abikaasa sõbranna. Augusti lõpus 2008. aastal rääkis talle T. Kortsu abikaasa, et

avastas süüdistatava kirjavahetuse ühe linnavalitsuse naisametnikuga ja T. Kortsu abikaasa ütles, et kavatseb skandaali teha. Millalgi novembri lõpus-detsembri alguses läksid tunnistaja ja K. AKkaubanduskeskustesse oste sooritama ja K. AKolid kaasas reisikinkekaardid ja K.

AKtahtis neid „rahaks teha“ (rahaks vahetada) (kd K7 lk 238). Siis aga selgitas K. AK, et

kingib selle kellelegi linnavalitsuse töötajale, kes hoolitses, et see naisterahvas, kellega T. Kortsul oli suhe, lahkus töölt ja K. AKtahtis antud ametnikku selle eest tänada. K. AKolid piletid Linnateatri etendusele ja K. AKkutSusitunnistaja endaga kaasa, kuna T. Korts sinna

tulla ei saanud. K. AKteadis, et sama linnavalitsuse liige, kes teda aitas, pidi ka teatrisse tulema ja tunnistaja oli juures, kui K. Allikasaar-Korts andis sellele mehele ümbriku.

Tunnistaja kinnitas kohtus, et 2008. aastal oli ta K.Z juhatuse liige, 2008. JM

aastal ilmnesid T. Kortsu peres probleemid, kuna T. Kortsul oli olnud salasuhe TLPA-s töötava J. S . Tunnistaja kuulis sellest 2008. aasta septembris (kd K7 lk 248), kui tunnistaja

juurde tuli K. AK, kes O.I ümber organiseerida T. Kortsu töö selliselt, et ta ei peaks suhtlema TLPA-ga, tunnistaja pöördus I. M.K poole antud küsimuses. Tunnistaja rääkis I.

M.K-le probleemi ära ning ta arvab, et J. S linnavalitsusest lahkumine oligi seotud I.

M.K tegevusega (kd K7 lk 249). 10.12.2008 toimus T. Kortsu kabinetis läbiotsimine ja

241 järgmisel päeval küsis K.Z juhatuse esimees, kas tal on puutumus kinkekaartide üleandmisega I. M.K-le ja T. Korts vastas, et seda on teinud tema abikaasa. Samuti andis tunnistaja J. M kohtus tunnistusi selle kohta, et K.Z lähtus sellest, et meeldiv on, kui inimestega on head suhted ja selles ei olnud midagi imelikku, et K.Z linnaametnikele kingitusi tegi (kd K7 lk 255 pöördel).

Tunnistaja andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta on T. Kortsu abikaasa ning nende pere KAK

suhtles tihedalt KAega, kes aitas neid koristustöödes ja muudes küsimustes (kd K7 lk 258

pöördel). 2008. aasta kooliaasta lõpuks lubasid Kortsud K. AP ning neil tuli mõte osta kinkekaart. Kortsud leppisid kokku, et see ostetakse K. AK nimele AS-ist E 5000 krooni väärtuses. Kaarti nad õele ei pakkunud, kuna õde väitis, et tal on hoopis raha vaja (kd K7 lk

259 pöördel). 2008. aasta augusti lõpus avas tunnistaja abikaasa arvuti ja avastas sealt kirjavahetuse, mis viitas abieluvälisele suhtele. T. Korts tunnistas, et on käitunud kohatult. K. AKtegi telefonikõne J. S le ning saatis ka e-kirja tema ülemustele ning sai ka mingi vastuse Tallinna Linnavalitsusest. Ka vestles ta T. Kortsu kolleegi J. M antud teemal. Samuti rääkis tunnistaja juhtunust M. Alliksaarele. T. Kortsu käest kuulis tunnistaja, et J. S on lahkunud ja

T. Korts oli veendunud, et I. M.K- on selle organiseerinud (kd K7 lk 261 pöördel).

02.12.2008 pidid Kortsud minema teatrisse, kuid kuna T. Korts tulla ei saanud, siis kutSusitunnistaja kaasa M. Alliksaare. Ka vedeles Kortsude kodus üks teine kinkekaart, mille kohta T. Korts ütles, et ostis selle J. S le lahkumiskingituseks, aga üle ta seda ei andnud ja T. Korts soovitas selle tal samuti rahaks teha. Kuna rahaks vahetada kaarti ei õnnestunud, siis otsustas ta mõlema kaardiga tänada I. M.K, et ta on ajanud korda asjad J. S ja teatri juures andis ta antud kaardid üle I. M.K-le. Kui tunnistaja kuulis, et I. M.K-on kinni võetud ja

tegemist on kinkekaartidega seotud süüdistusega, rääkis K. AKT. Kortsule, et ta on kinkekaardid kinkinud I. M.K-le.

Tunnistaja andis ütlusi, et ta on T. Kortsu abikaasa õde, abistas sageli Kortsude KA perekonda, tallel anti võimalus valida, kas ta tahaks 2008. aasta suveks reisi või raha. Tema soovis saada raha. Otseselt ei ole keegi talle ühtegi kinkekaarti pakkunud (kd K7 lk 223). Ka

väitis õde talle 2008. aasta suve lõpus, et ta avastas T. Kortsu kirjavahetuse kellegi naisterahvaga Tallinna Linnavalitsusest.

Tunnistaja andis kohtus ütlusi, et ta töötas 2008. aastal K.Z , 2008. aasta IT

jõulude ajal oli jõulupidu ja T. Korts rääkis talle, et pistisega seotud kriminaalasi ja nende pereprobleemid on seotud (kd K7 224-225).

Tunnistaja andis kohtus ütlusi, et varasemalt oli tema eesnimi Jekaterina, millise ta muutis JS Jelizavetaks. 2008. aastal töötas ta TLPA-s linna maastikuarhitektina. 2008.a. aprillis tekkis tal T. Kortsuga „flirt“, mis väljendus muuhulgas ka meilivahetustes. Antud meilivahetus

sattus T. Kortsu abikaasa kätte ja abikaasa saatis meili osakonnajuhatajale ja juhtkonnale, kuna ta ei olnud rahul T. Kortsu ja tunnistaja suhtlusega, sellele kirjale vastas RL. Enne meili

saatmist ülemustele helistas K. AKtunnistajale ja uuris, mis suhe on tunnistajal tema abikaasaga. Tunnistaja on suhelnud I. M.K-ga vaid tööalastes küsimustes ja see oli tavaline

asjaajamise käik, et abilinnapea nõunik sekkus menetluslikesse küsimustesse ja tunnistaja koges seda ühel korral (kd K9 lk 80). Tunnistaja on suhelnud ka I. M.K-ga tööalaselt ja neil oli erimeelsusi (kd K9 lk 81). №vembris 2008. aastal suhtles tunnistaja T. Kortsuga viimast korda enne USA-sse lahkumist ja juba mais oli ta T. Kortsule öelnud, et kaalub Eestist lahkumist. Tunnistaja kinnitas, et T. Korts võttis temaga ühendust 2011. aasta aprillis, küsis, kas ta võib kasutada nende isiklikku kirjavahetust kohtus ning O.I teda tunnistajaks ja lubas selle

242 eest 1 miljon krooni. T. Korts O.I anda tunnistusi selle kohta, et pere päästmiseks oli I.

M.K vaja sekkuda J. S tööasjadesse ja J. Sibul pidi selle tõttu lahkuma. Tunnistaja

keeldus. T. Korts edastas tunnistajale koos rahapakkumisega ka 4 lehekülge teksti, mis kirjeldas olukorda, tekst oli kirjutatud käsitsi, vabas vormis.

Tunnistaja andis ütlusi, et ta töötas J. S ülemusena TLPA-s, ühel korral saabus Reet Laos sinna e-kiri, mille oli edastanud K. AKja sellele vastas tunnistaja. Tunnistaja vestles ka J. S ja selgitas, et töö meiliaadressilt ei tasu isiklikke kirju edastada. Sellega piirdus kogu küsimus. Tunnistaja ei tea, et linnavalitsuses oleks olnud muret sellega seoses, et probleem lekib ajakirjandusse (kd K9 lk 90).

Tunnistaja andis kohtus ütlusi (kd K7 lk 217), et ta töötas K.Z sekretärina AL

ja temalt küsiti K.Z seletuskirja seoses sellega, et T. Kortsu kohtumine advokaat A. T jäi ära ning talle istungil esitatud seletuskiri (kd K3 lk 39) ja selle sisu vastab

tõele. Nimelt 28.11.2008 hommikul helistati Aare Targa advokaadibüroost K.Z

ja paluti jätta T. Kortsule teade, et samale päevale planeeritud kohtumine jääb ära, kuna A. T oli haigestunud, kuid A. L unustas selle info edastamata.

Tunnistaja andis kohtus ütlusi (kd K7 lk 226-229), et töötas 2008. aastal AB-s ATC KL

klienditeenindajana ning temalt küsiti Aare Targa advokaadibüroos seletuskirja novembris 2008. aastal toimunud intsidendi kohta. Kunagi varem ei ole tema käest seletuskirja küsitud.

Selle kirja küsis A. Tark ja tunnistaja käest küsiti, kas ta nägi T. Kortsu antud päeval või mitte. Tunnistaja teab, et T. Korts käis 2008. aasta lõpus mitu korda büroos ning tunnistaja kandis tavaliselt märkmikusse klientide kohtumised advokaadiga, kuid oli ka neid kohtumisi, mida märkmik ei kajastanud. Ta ei mäleta antud kohtumise asjaolusid ja ei saa välistada, et T. Korts ei tahtnudki kellegagi kohtuda, vaid käis lihtsalt mingeid materjale ära toomas (kd K7 lk 228 pöördel).

Tunnistaja andis kohtus ütlusi selle kohta, et K.Z oli kombeks teha MK

linnaametnikele kingitusi. Tavapäraselt kingiti šokolaade või veine ning tunnistaja ei tea,

kuidas K.Z kingituste jaoks rahasid planeeriti ning iga töötaja otsustas ise, keda meeles peab (kd K7 lk 164).

Tunnistaja andis kohtus ütlusi selle kohta, et K.Z oli kombeks tänada TK

linnaametnikke, ta ei tea, kas kinkekaarte tänu väljendamiseks kasutati, igaüks võis ise

otsustada, kes on see isik, kellele kingitusi tehakse, tavaliselt kingiti veine (kd K7 lk 195, 196).

Tunnistaja andis kohtus ütlusi, et K.Z tehti kingitusi ka linnaametnikele, AL ta ei tea, kas raamat „Eesti talurahvaarhitektuur“ võis olla kingituse hulgas ning suurusjärk

kingituste ostmiseks määratleti alles pärast käesolevas kriminaalasja algatamist. Valiku, kellele kingitus antakse, tegi vahetult see inimene, kes vastava linnaametnikuga suhtles (kd K7 lk 215 pöördel).

Tunnistaja andis kohtus ütlusi, et K.Z tegi linnaametnikele kingitusi, kuid ta TT ei tea, et oleks kingitud kinkekaarte. Ta ei tea ka seda, kas T. Korts on viinud I. M.K-le

kinkekaarte, raamat „Eesti talurahvaarhitektuur“ oli K.Z kingitus (kd K7 lk 209).

243 Tunnistaja , kes töötas 2008. aastal K.Z , andis ütlusi, et XXX osas peeti AL AT AB-d potentsiaalseks kliendiks. Oli mõte kutsuda AT jõuluüritusele ja viia talle kutse. T.

Korts rääkis tunnistajale, et ta annab ka mingi raamatu. Tunnistaja täpselt ei mäleta, kuid millalgi oli jutuajamine, kus T. Korts ütles, et oli mingi arusaamatus ja kohtumine ATjäi ära. Ta arvab, et sellest rääkis T. Korts talle alles pärast kriminaalasjas skandaali puhkemist (kd K10 lk 85). Võis olla nii, et kui (kriminaalasi) peale hakkas, siis T. Korts kommenteeris, et kinkis raamatu linnavalitsuses kellelegi, see võis olla 2008. aasta lõpus. T. Korts ei öelnud, millise raamatu ta ATpidi viima. Ise ta T. Kortsu käigust ATjuurde konkreetselt midagi ei tea ega ole seda pealt näinud. K.Z oli kombeks teha ametnikele kingitusi.

Kohus uuris ka järgnevaid tõendeid: Advokaat L. Glikman esitas kohtule 28.11.2008 kohta PC Investeeringute AS-i (turvafirma) väljatrükid videosalvestisest (kd K3 lk 45-52). Nähtuvalt lisatud e-kirjast on need väljastatud antud turvafirma poolt advokaadibüroole ATC nende palvel ja sellest nähtuvalt on T. Korts

sisenenud hoonesse, kus asub ka Aare Targa advokaadibüroo, 28.11.2008 kell 12.21 ja väljunud sealt kell 12.26.

Tulenevalt vaatlusprotokollist (kd IX lk 116-118), mis käsitleb Tallinna linnavalitsuse 6.

korruse koridori turvavideosalvestist, mis on kohtus vaadeldud, nähtub, et 28.11.2008 kell 13.32 sisenes 6. korruse koridori T. Korts, kes läheb I. M.K kabineti nr 607 juurde, vaatab uksest sisse. Pärast seda paneb T. Korts portfelli ukse juurde maha ja jääb ootama. Kell 13.33

lahkub kabinetist meesterahvas ja T. Korts siseneb kabinetti. Kell 14.21 T. Korts lahkub portfelliga ja liigub kaamera suunas.

Kohus vaatles A. L seletuskirja, millisest nähtuvalt A. L oli K.Z sekretär ja 28.11.2008 hommiku poole helistati Aare Targa advokaadibüroost ja paluti jätta teade, et T. Kortsu kohtumine ATjääb ära advokaat AThaigestumise tõttu. Sekretär unustas selle teate T. Kortsule edastada (kd K3 lk 39).

Kohus vaatles kohtule edastatud T. Kortsu ja J. S kirjavahetust (kd K3 lk 22-38).

Kohus uuris ka (kd K3 lk 42-43) e-kirjavahetust T. Kortsu ja T. Õ vahel J. S ja T. Kortsu meilivahetuse teemadel.

Kohus uuris ka advokaat L. Glikmani poolt esitatud KL seletuskirja, milles K. Lensment

väidab, et K.Z juhatuse liige T. Korts viibis 28.11.2008 kell 12.30 advokaadibüroo ATC ruumides. T. Korts tuli antud kellaajal kohtumisele, kohtumine jäi ära

advokaat AThaigestumise tõttu (kd K3 lk 41). Seletuskirjas väidetakse, et T. Korts viibis advokaadibüroos lühiajaliselt, kirjalike materjalide jätmiseks.

Eelkäsitletud tõendite osas, millised puudutavad antud kahe kinkekaardi ostmisejärgset saatust ja nende soetamise eesmärke, on prokurör ja kaitsjad erinevatel seisukohtadel.

Prokurör leiab, et ei saa pidada usaldusväärseks tunnistajate M. Alliksaare ja K. AKu ütlusi,

kuna need on ajendatud soovist vabastada T. Korts kriminaalvastutusest. Samuti peab

prokurör ebausaldusväärseks tunnistaja J. M ütlusi selle kohta, et ta lootis läbi abilinnapea

nõunik I. M.K muuta J. S tööülesandeid või temast vabaneda. Prokurör ei pea

244 usaldusväärseteks I. M.K ja T. Kortsu selgitusi antud kahe kinkekaardi jõudmise kohta I. M.K-ni.

Kaitsja L. Glikman heitis esmalt prokurörile ette asjaolu, et prokurör toimetas kaitsjatele ootamatult kohtusse tunnistajad J. S ja R. Laose, kes oli nn üllatustunnistajad, mistõttu kaitsja ei saanud kasutada oma kaitseõigust ega nende küsitlemiseks ette valmistada. Samuti heitis

kaitsja prokurörile ette, et esimese kinkekaardiga seotud episoodis ei ole täpsustatud, kus

toimus kinkekaardi üleandmine, mistõttu puudub süüdistusaktis kuriteo aja, koha ja viisi määratlus, tegemist on konkretiseerimata süüdistusega, mis rikub samuti kaitseõigust.

Samuti märkis kaitsja L. Glikman, et prokurör on süüdistuskõnes väljunud süüdistuse raamidest ja teatanud ootamatult, et esimese kinkekaardi üleandmise katse toimus 23.05.2008, millest ei ole aga süüdistusaktis üldse juttu.

Samuti leidis kaitsja L. Glikman, et prokuröri poolt mitteusaldusväärseteks peetud tunnistajate M. Alliksaare, K. AKu ja J. M ütlused on usaldusväärsed ja arvestatavad, vastasel juhul ei saa

usaldusväärseks pidada tunnistaja J. S ütlusi, kuna tegemist oli isikuga, kellega suhtluse otsustas T. Korts lõpetada, seetõttu võis isik olla kibestunud.

Kohus, analüüsinud kõiki tõendeid, mis seostuvad antud kahe kinkekaardi numbritega

XXXja XXX ning raamatu „Eesti talurahvaarhitektuur“ I. M.K-ni jõudmiseni asjaoludega ja nende soetamise eesmärgiga, leiab järgmist: Kohus juba eelnevalt otsuses märkis, et kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatavate I. M.K ja T. Kortsu pistisega seotud ütlusi ja seda põhjusel, et need on vastuolus teiste, kriminaalasjas kogutud ja usaldusväärsete ütlustega. Kohus esitab järgnevalt pistisega seotud tõendite analüüsi:

Süüdistatav T. Korts on enda alibi (väite, et kinkekaarte ei ole ta pistisena andnud, need on andnud I. M.K-le teine isik) üles ehitanud oma tööja abieluvälise suhtele (J. S ) erilise rõhu seadmisega ning toonud välja selle, et mõlemad kinkekaardid andis tema abikaasa üle I. M.K-le just seetõttu et I. M.K aitas kaasa J. S lahkumisele Tallinna Linnavalitsusest ja seega Kortsude peresisese tüli lahenemisele.

Kohtus leidis tõepoolest tõendamist, et T. Kortsul oli abieluväline suhe J. S . Antud asjaolu nähtus kohtule esitatud pooltevahelist e-kirjavahetusest, selle sisust, asjaolust, et seda suhet ei eitanud kumbki osapool, . Käesolevas kriminaalasjas ei ole aga T. Korts ega J. Sibul

uurimise objekt T. Kortsu isiklik abieluväline suhe ning kohus on jõudnud veendumusele,

tõendeid analüüsides ja kontrollides, et antud suhe ei ole mingil moel seostatav

kinkekaartidega ja seetõttu puudus tegelikult T. Kortsul üldse põhjus antud suhtest kohtus rääkida.

Kaitsja L. Glikman on kohtuistungi käigus taotlenud istungi osaliselt kinniseks kuulutamist perioodil, mil arutatakse T. Kortsu eraeluga seotud probleeme ning kohus on antud taotlused ka rahuldanud. Käesolevaks hetkeks on ilmnenud (tõendite hindamise järgselt selgunud), et süüdistataval puudus igasugune vajadus antud isiklikku temaatikat kohtus avada ja kuna see oli tema isiklik valik antud teemal rääkida ja see vajadus ei tulenenud kriminaalasjast, leiab

Tunnistaja J. Sibul kinnitas kohtus, et ta on teadlik, et tema ja T. Kortsu e-kirjavahetus

sisaldub kriminaalasja materjalide hulgas ning asjaolust, et T. Korts kohtus nende suhtetemaatikat käsitleb, seega on tunnistaja arvestanud antud asjaoluga.

245

Kaitsja L. Glikmani väide selle kohta, et tunnistajate J. S ja R. Laose kohtusse kutsumisega on rikutud tema kaitseõigust ja tegemist oli üllatustunnistajatega, ei ole asjakohane.

Kaitsja L. Glikman on väitnud, et ootamatult kutsutud tunnistajate J. S ja R. Laose ülekuulamiseks ei saanud ta piisavalt ettevalmistusja tutvumisaega. Kohus peab vajalikuks rõhutada järgmist: antud tunnistajate ülekuulamise kohtus tingis süüdistatava T. Kortsu poolt

kohtus ootamatult välja toodud alibi, milline seostus otseselt tunnistaja J. S ja kuna J. S tegevusega oli kursis tunnistaja R. Laos, kui J. S vahetu ülemus, siis ka temaga. T. Korts ei

olnud varasemalt kohtueelse uurimise käigus antud versiooni oma alibi kohta esitanud,

mistõttu oli see hoopis prokuröri jaoks üllatav, mida prokurör ka väitis (kd K8 lk 89). On iseenesest mõistetav, et prokuröril tekkis vajadus antud alibi kontrollimiseks, samuti on kohtul kohustus alibi vahetult kohtus üle kontrollida. Kuna kaitsja L. Glikmani kaitsealune T. Korts

sellise alibi ja versiooni esitas alles kohtus ja alibi tegelikkusele vastavuse kontrollimise

kohustuse olemasolu kohtus on teada ka elementaarsete õigusalaste teadmiste põhiselt, ei

saanud olla antud tunnistajate ülekuulamises süüdistatava (ega kaitsja) jaoks mingit üllatusmomenti ning süüdistatav, kes on omanud kaitsjat õigusalasel nõustamisel, pidi antud asjaoluga ka arvestama. Lisaks sellele kinnitab asjaolu, et tunnistaja J. S näol ei olnud tegemist üllatustunnistajaga see, et süüdistatava T. Kortsu varasemalt kaitsnud advokaat M. Tälli esitas kohtule kohtuliku menetluse alguses 29.03.2010.a. (kd K 3, tl 17) materjalid, mis koosnesid olulises osas just

tunnistaja J. S ja süüdistatava T. Kortsu kirjavahetusest (kd K3, tl 20, 22-28, 30-38). Käesoleval ajal süüdistatavat kaitsev advokaat L. Glikman oli antud materjalide esitamisest kaitsja M. Tälli poolt teadlik ning ka (kd K3 toetas kõigi esitatavate materjalide juurdevõtmist tl 89). Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et kaitsja L. Glikman pidi juba 29.03.2010.a. esitatud taotlusest alates (kd K3 tl 67-89) võimalikuks pidama, et kohtuistungil võib ilmneda vajadus kuulata tunnistajana üle J. Sibul, tulenevalt tema seotusest süüdistatav T. Kortsuga ja tulenevalt T. Kortsu enda kaitsja poolt J. S seotud tõendite esitamisest.

Erinevalt kaitsja L. Glikmani seisukohast leiab kohus, et ei ole mingit põhjust kahelda tunnistaja J. S ütlustes, kuna need on kooskõlalised käesolevas kriminaalasjas kogutud teiste usaldusväärsete tõenditega. Tunnistaja J. Sibul ei eitanud oma suhet T. Kortsuga ega asjaolu, et tema ja T. Kortsu vaheline e-kirjavahetus jõudis T. Kortsu abikaasani, kes tekitas sellest probleemi ja informeeris Tallinna Linnavalitsust antud kirjavahetusest. Tunnistaja kinnitas, et antud teemal vestles temaga R. Laos, millisega ka Tallinna Linnavalitsuses tõstatatud küsimus

piirdus. Sama kinnitas tunnistaja R. Laos, kes on isik, kellel ei ole mingit põhjust

ebaobjektiivsuseks, ja ta väitis, et tal on palutud koostada vastuskiri proua K. AKu pöördumisele. Tunnistaja vestles J. S sellel teemal. Antud ütlustega on kooskõlas ka e-kiri K. AKult T. Õle (kd K3 lk 42) ning T. Õ vastus K. AKule, millise sisu tunnistaja R. Laos oma ütluste kohaselt koostas.

Samuti tunnistaja J. S ütlused selle kohta, et ta on suhelnud ka I. M.K-ga tööalaselt ja neil oli erimeelsusi (kd K9 lk 81), on riimuvad teiste kogutud tõenditega. J. S väitel on I. M.K- kutsunud teda oma kabinetti ja palunud teda muuta oma seisukohti menetluslikes toimingutes haljastusküsimustes (kd K9 lk 80), kuid e-kirjavahetuse teemal (kirjavahetus T. Kortsuga) ei ole J. Sibul I. M.K-ga vestelnud.

Antud väide on kooskõlas teiste tõenditega: nii tuleneb käesolevas kohtuotsuses eelnevalt

analüüsitud tõenditest, et J. Sibul menetlejana ei sobinud mingil põhjusel seonduvalt XXXdetailplaneeringuga I. M.K-le ja K.Z . Tulenevalt jälitusprotokollist,

selle lisast ja kohtus ära kuulatud helisalvestisest 25.11.2008 kell 10.50 toimunud kõnest M.K ütleb I. M.K (jälitusprotokoll kd K9 lk 41, lisa 47): „…Kuule, ee, mul selline jutt:

246 vaata, ee, see XXX– see on Merko see büroohoone… ee, selle nüüd Heinsoo andis, ee, S kätte. Et veel Sibul enne äraminekut, ee, avaldaks oma arvamust. Kurat, äkki sa saad selle S käest suunata Tohvrile ümber? See on, ee, meil mõeldud selleks pagana, ee, olümpiakomitee hooneks ja noh, kuigi ta on natukene kõrgem nüüd, ee, Mänd võttis ta päris hästi vastu. Kurat, kui Sibul hakkab seal jälle midagi jaurama, ee, siis, noh, lõpuks me, kurat, sööme seda suppi jälle…“ (kd K9 lk 47).

Samuti tuleneb 28.11.2008 jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus ära vaadatud videosalvestisest I. M.K kabinetis toimunud kohtumisest T. Kortsuga, et mõlemad, nii T.

Korts kui I. M.K- suhtuvad sellel ajal J. S sse negatiivselt ja nad ei ole rahul tema

menetluslike lahenditega ja T. Korts kurdab, et tehti viga sellega, et mindi kooskõlastama dokumente J. S juurde ja I. M.K-märgib: „see läks täiesti valesti… näiteks Masti ma lasin

tal käest ära võtta“. I. M.K- märgib ka, et alates 01.12.2008 J. Sibul enam Tallinna Linnavalituses ei tööta (kd IX lk 75). Samuti tuleneb jälitusprotokollist ja selle lisast (kd IX lk 41,47-49) ja kohtus üle kuulatud helisalvestisest, et kõnes 07.11.2008 kell 13.08 M.K I. M.K avaldab pahameelt J. S üle just menetluslikes küsimustes, öeldes: „Ja ausalt öeldes

tuleks, tuleks selle rohealade teemaplaneeringu koostamisega ja see Sibul…olemasolevad

tööd seisma pannud, sest mul on tunne, mul on tunne, et kuradi Sibul seda pommi sinna

kuradi praegu konstrueerib“ (kd IX lk 47-48), samuti ütleb I. M.K- „…kurat, Si-Si-S

arvamus ei huvita kedagi“, ja edasise jutuajamise käigus lepitakse kokku, et enne kui J. S arvamus antud menetluslikus küsimuses kuhugi saadetakse, tahab I. M.K seda näha (kd IX lk 49).

Seega on täiesti usaldusväärsed ja tõendamist leidnud J. S väited selle kohta, et tal olid I.

M.K-ga tööalased probleemid, mitte aga ei olnud need probleemid seotud tema ja T.

Kortsu suhetega, samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et J. S ja T. Kortsu meilivahetusest ei ole ta I. M.K-ga rääkinud (kd K9 lk 79), millises puudub alus kahelda. Tunnistaja J. S ütlusi, kui usaldusväärseid, arvestab kohus tõendina.

Tunnistaja J. M on kohtus andnud ütlusi, et ta kurtis I. M.K-le probleemi, mis on

tõusetunud T. Kortsu abieluvälise suhtega seoses ja ta , et J. S linnavalitsusest arvab lahkumine oligi seotud I. M.K tegevusega.

Kohus, erinevalt prokurörist, ei leia, et J. M ütlusi peab ebaobjektiivsuse tõttu

ebausaldusväärseks pidama. Faktiliselt tunnistaja J. M ei tea, kas toimus I. M.K ja J. S

vaheline jutuajamine, ka ei tea ta, kas J. Sibul lahkus tegelikult antud probleemi tõttu või muudel põhjustel. Faktiliselt ei oska tunnistaja J. M J. S ja I. M.K suhtlusest sel teemal ja vastu võetud otsustustest midagi rääkida, mistõttu tema kui tunnistaja ütlustest ei nähtu ühtegi tõendamise aspektist tähtsust omavat asjaolu, isik vaid arvab, kuid ei tea tegelike asjaolude

kohta midagi, seega ei saa neid tõendina sel põhjusel kasutada, mitte aga isiku ebaobjektiivsuse tõttu.

Samuti tunnistaja I. Tarto ütlused ei ole tõendina kasutatavad, kuna neist ei nähtu ühtegi

tõendamise käigus tähtsust omavat asjaolu, sest tunnistaja ei tea konkreetseid fakte, vaid lähtub informatsiooni andja – T. Kortsu poolt talle esitatud väidetest. Tunnistaja ütlused selle kohta, et 2008. aasta jõulupeol, s.o. pärast kriminaalasja algatamist, rääkis T. Korts talle, et pistiseskandaal on seotud tema peresuhtega, oli T. Kortsu poolne selgitus ja ilmselgelt juba sellel ajal T. Korts otsis põhjendusi kõige jaoks ning tegemist oli T. Kortsu enda hinnanguga, mitte tunnistaja poolt teadaolevate asjaoludega.

Kohtus puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et I. M.K-ja J. Soleksid vestelnud J. S ja

T. Kortsu armusuhte teemal ning J. S oleks lahkunud Tallinna Linnavalitsusest sellel

247

põhjusel, et tal oli T. Kortsuga isiklik, T. Kortsu jaoks abieluväline suhe. Puuduvad

igasugused tõendid selle kohta, et J. S oleks Tallinna Linnavalitsusest vabastatud mõne ebaeetilise teo tõttu, küll aga leidis eelnevalt tõendamist, et I. M.K-ga olid J. S konfliktid põhusel, et I. M.K-le ei meeldinud tema menetlusalane tegevus.

Seega on rõhuasetus I. M.K aktiivsusele seoses J. S lahkumisega armusuhte tõttu T. Kortsuga ebaõige.

Kohus ei pea usaldusväärseteks ega arvesta tõendina tunnistajate M. Alliksaare ja K. AK ütlusi, kuna ilmselgelt on need antud eesmärgil vabastada T. Korts vastutusest. Antud ütlustes kajastuvad asjaolud kinkekaartide üleandmistest I. M.K-le teatris selle üleandmise vajaduse

tekke põhjustest tänuna J. S töölt lahkumise eest on vastuolus teiste usaldusväärsete

tõenditega, milliseid kohus eelnevalt käsitles. Ka peab kohus vajalikuks rõhutada veel üht, ajalise faktoriga seonduvat vastuolu: I. M.K on kohtus kinnitanud, et ta rääkis T. Kortsule alles 2011. aasta kevadel (kd K8 lk 187), et ta vestles J. S ning enne seda ei tahtnud ta neist

asjadest rääkida, ka ei rääkinud ta K. AKule sellest, et ta on osalenud J. S ja T. Kortsu vahelise probleemi lahendamises. Seega ei saanud 2008. aasta novembris-detsembris omada

K. AKmingeid konkreetseid andmeid selle kohta, et I. M.K- on isik, keda peaks tänama probleemi lahenemise eest. Antud kahel tunnistajal on inimlik põhjus T. Kortsu kaitsta, ühele on ta abikaasa, teine on T. Kortsu abikaasa hea sõbranna.

Järgnevalt analüüsib kohus põhjuseid, miks kohus süüdistatavate T. Kortsu ja I. M.K

ütlusi kinkekaartide, raamatu osas usaldusväärseteks ei pea ning analüüsib tõendeid, mis seonduvad kahe kinkekaardi ja raamatu jõudmisega I. M.K kätte.

Esmalt analüüsib kohus teise kinkekaardi nr XXX ja raamatu „Eesti talurahvaarhitektuur“ üleandmise asjaolusid.

Eelnevalt on kohtuotsuses põhjendatud, et on tõendamist leidnud, et antud kinkekaart leiti I. M.K kodunt. Tulenevalt läbiotsimisprotokollist, vaatlusprotokollist ja selle lisast (kd I lk

188, 191-194) on I. M.K kodust leitud ka raamat „Eesti talurahvaarhitektuur“, mis asub ümbrises. Tulenevalt Rahva Raamatu kodulehe väljatrükist maksab see 410 krooni (kd IX lk

100). Eelnevalt on kohtuotsuses kajastamist leidnud tõendid, mille kohaselt antud raamatu soetas K.Z . Kohtuliku uurimise käigus on uuritud jälitusprotokolli ja selle lisa

ning kohtus ära vaadatud videosalvestis 28.11.2008 I. M.K kabinetis toimunud kohtumisest I. M.K ja T. Kortsu vahel, mille käigus antakse T. Kortsu poolt I. M.K-le üle raamat (koos selle vahel oleva esemega).

Süüdistatav T. Korts on väitnud, et antud raamat „Eesti talurahvaarhitektuur“ osteti hoopis

advokaat A. Targale. Raamatu vahel oli kutse ATK.Z jõulupeole ja T. Korts tahtis seda ATüle anda. Enne I. M.K juurde minekut käis ta ka A. T büroos, kuid A. T oli

haige, mistõttu kohtumine jäi ära ja T. Korts läks I. M.K juurde. Kuna I. M.K küsis temalt, kas ta on T. Kortsule juba raamatu kinkinud, tundis T. Korts kohustust samaga vastata ja andis tal juhuslikult kaasas olnud raamatu ja jõulupeo kutse hoopis I. M.K-le.

Kohtus süüdistatav I. M.K- ei eitanud raamatu saamist T. Kortsult kohtumisel oma töökabinetis. Mõlemad süüdistatavad eitasid kinkekaardi üleandmist sellel kohtumisel. Kohtus

leidis tõendamist, et T. Kortsu ja I. M.K sellekohased ütlused ei ole usaldusväärsed ja

neid tõendina arvestada ei saa. Seda põhjusel, et need on vastuolus teiste kogutud ja usaldusväärsete tõenditega ja samuti põhusel, et need ei ole ka eluliselt usutavad.

248

Süüdistatav T. Korts väitis, et ta läks A. T büroosse eesmärgiga anda üle raamat ja jõulupeo

kutse A. T . Kohus tutvus T. Kortsu kaitsja poolt esitatud A. T büroohoone sissepääsu

kajastava turvakaamera väljavõtetega (kd K3 lk 46-52), millest nähtuvalt T. Korts sisenes antud büroosse 12.21 ja väljus sealt 12.26. T. Korts väitis istungil: „Tean, et AT juurde minnes oli kaasas portfell, milles oli kaasas üks raamat AT jaoks. Oli ka käes XXX eskiisprojekt...“ (kd K8 lk 62 pöördel). Edasi väitis T. Korts, et kohtumine jäi ära ja ta läks I. M.K juurde ning siis „ sähvatas, et mul on see ATmõeldud raamat ja andsin selle I. M.K“ (kd K8 lk 67 pöördel). T. Kortsu sellekohased väited on ümberlükatud ja vastuolus järgnevaga:

Süüdistatav T. Korts esitas kohtule 28.11.2008 tehtud videoväljavõtte ATadvokaadibüroo fuajeest. T. Korts kinnitas, et inimene, keda seal kajastatakse, on tema. Tunnistaja KL sõnul on tegemist ATbüroohoone peasissekäiguga (kd K7 lk 227). Videoväljavõtte kohaselt on T.

Kortsul tõepoolest käes piklik ja väga õhuke ese, mis ilmselt võib olla AT juurde minnes

eskiisprojekt, kuid portfelli T. Kortsul käes ei ole. Ka ei ole portfelli T. Kortsul käes ATjuurest tulles. Samas, tulenevalt jälitusprotokollist, selle lisast ja kohtus ära vaadatud videosalvestisest (kd

IX lk 116-118)

, kui ta I. M.K on T. Kortsul I. M.K juurde minnes käes portfell kabinetti sisenes. Seega pidi T. Korts vahepeal antud portfelli kusagilt enne I. M.K juurde minekut võtma

(näiteks autost), mistõttu oli T. Kortsul võimalus juhul, kui tal oli kaasas raamat, mida ATbüroos vaja ei läinud, panna see raamat, kui mittevajalik ese, sinna, kust T. Korts portfelli võttis ja mitte seda kaasa võtta I. M.K juurde. Kohus rõhutab, et kohtus ei ole tõendamist leidnud, et T. Kortsul oleks üldse olnud ATjuures

kaasas antud raamatut. Tulenevalt T. Kortsu kaitsja poolt esitatud turvavideo väljavõttest (fotod) ei nähtu T. Kortsul büroosse minekul, sealt tulles portfelli olemasolu. Kohus on kohtus vaadelnud raamatut „Eesti talurahvaarhitektuur“. Ilmselgelt on sellise suurusega ja raskusega

raamatu kitsalõikelise mantli (nähtub turvavideo väljavõtte fotodelt) taskusse mahutamine

võimatu ning käes on T. Kortsul vaid üks kitsas, väga õhuke, antud raamatust oluliselt teistlaadne ese.

Ka on süüdistatav T. Kortsu ütlused raamatu ATjuurde kaasa võtmise kohta eluliselt

mitteusutavad teiselgi põhjusel: vahetult pärast sündmusi, s.o 17.12.2008 kirjutatud

seletuskirjas väidab tunnistaja K. Lensment (kd K3 lk 41), et T. Korts viibis ATbüroos

lühiajaliselt asjaolude selgitamiseks ja kirjalike materjalide jätmiseks. Samuti kinnitas tunnistaja K. Lensment kohtus, et ta täpselt T. Kortsu büroos käimise asjaolusid ei mäleta, kuid ei saa välistada, et T. Korts ei tahtnudki kellegagi kohtuda (kd K7 lk 228).

Seega igal juhul oli T. Kortsul võimalus, ka juhul, kui A. Tark büroos ei viibinud, jätta sekretärile üleandmiseks ATmõeldud raamat ja kutse. Ei ole eluliselt usutav, et T. Korts oleks raamatu ja kutse sekretariaati ATedastamiseks andmata jätnud.

Samuti ei osanud T. Korts kohtule selgitada, miks ta soovis kinkida juristile (A. Targale)

raamatut „Eesti talurahvaarhitektuur“. Pigem seostub selline temaatika arhitektuurialaste

küsimustega (detailplaneeringud, ehitusprojektid ja muu). Tunnistaja T. Toomik kinnitas

kohtus, et K.Z ostis raamatu „Eesti talurahvaarhitektuur“ kingituseks. Samuti kinnitasid K.Z seotud töötajad A. L, T. T , M. K, et K.Z oli kombeks koostööpartnereid, sealhulgas linnaametnikke meeles pidada. Tunnistajad A. L ja T.

Toomik kinnitasid, et K.Z töötajatel oli võimalus ise otsustada, kellele

kingitused edastati. Asjaolu, et K.Z töötajad, seega ka T. Korts, said ise otsustada kingituse tegemise üle K.Z ja selle tütarettevõtete huvides, kinnitavad ka vastavad K.Z sisesed e-kirjad (kd IX lk 202-204).

249 Tunnistaja A. L ütlused selle kohta, et ta teab, et T. Korts pidi AT mingi raamatu kinkima ja

jõulukutsed viima, ei ole käesoleval hetkel kuidagi seostatavad just 28.11.2008 T. Kortsu poolt ATbüroosse käiguga, kuna tunnistaja ei oska nimetada täpset kuupäeva, samuti ei oska seda märkida ükski teine tunnistaja. Tunnistaja A. Lossmann väitis ka, et T. Kortsu selgitusi selle kohta, et kohtumine ATjäi ära, kuulis ta alles siis, kui „asi pihta hakkas“ (kd K10 lk 75), „peale skandaali puhkemist“ (kd K10 lk 85), seega ajal, mil T. Korts juba otsis vabandusi oma

tegevusele. Tunnistaja T. Toomik väitis, et temale teadaolevalt raamat „Eesti

talurahvaarhitektuur“ anti ja seda teab ta kahest kohast, sealhulgas K.Z I. M.K-le sekretäri A. L kaudu (kd K7 lk 209).

K.Z kui süüdistatava esindaja V. Viitmanni ütlusi raamatu ja kinkekaartide osas

ei saa tõendina arvestada kui ebausaldusväärseid põhjusel, et tegemist on praeguse

süüdistatava K.Z esindajaga, kes ilmselgelt üritab K.Z süüst vabastada kaitstes T. Kortsu kui sel perioodil K.Z esindanud isikut ning tema

ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega. Nii on tema ütlused, et linnaametnikele kingitusi tehes eeldati, et antud esemed jäävad linnavalitsuse käsutusse, mitte ametnikud ei omasta neid, ilmselges elulises vastuolus tunnistajate A. Le, T. Toomiku ja M. K ütlustega selle kohta, et linnaametnikele kingiti ka veine. Samuti tema ütlused selle kohta, et I. M.K oli vaid tehniline töötaja, on ümberlükkamist leidnud käesolevas kohtuotsuse alajaotuses B.1.

Süüdistatav T. Korts on ise väitnud, et ta suhtles ATsageli, mistõttu võis ta teoreetiliselt mingil muul ajal ATka jõulupeo kutse ja mingi raamatu viia, kuid 28.11.2008 käik ATjuurde ei ole seotud konkreetse raamatuga, kohtus selline asjaolu tõendamist leidnud ei ole. Kohus

eelnevalt põhjendas ka, miks antud raamatu kaasavõtmine ATjuurde 28.11.2008 on kohtus kontrollitud ja uuritud tõenditega vastuolus.

Kohus vaatles kohtuistungil vahetult nii videosalvestist kui ka vaatles E AS-i kinkekaarti ja selle kaasi.

Kohus tuvastas jälitusprotokolli, selle lisaga tutvumisel ja videosalvestise tähelepanelikul vaatamisel (kd IX lk 71), et T. Kortsu portfelliga I. M.K kabinetti sisenemise järgselt ütleb

I. M.K T. Kortsule: „… kas ma sulle raamatu „Lembitu“ andsin?“. T. Korts vastab: „raamatut „Lembitu“ sa mulle ei andnud“, ning lisab: „Kurat, õnneks on mul ka üks raamat kaasas“. T. Korts võtab portfellist raamatu ja annab selle I. M.K kätte ning lisab: „näed,

ma tõin sulle sihukese sümboolse raamatu. Raskel ajal tuleb, ee... tuleb maalähedaseks tagasi minna“. I. M.K-ulatab samuti kaks raamatut T. Kortsule. T. Korts täpsustab ja ütleb: „Kuule, mul on se… sulle selline „Talurahva arhitektuur“. Sümboolne lugu, eks, raskel ajal“. T. Korts lisas: „Sa pead seda kähku lugema hakkama sellepärast, et varsti on jõuluaeg, siis ei ole enam aega“ (kd IX lk 71). Pärast T. Kortsu lahkumist võtab I. M.K-raamatu ja läheb oma laua taha. Raamat on ümbrises, I. M.K-võtab selle ümbrisest välja ja hakkab sirvima.

Raamatu esimeste lehtede vahelt võtab I. M.K- eseme, paneb selle laua peale, sirvib taas

raamatut, paneb raamatu tagasi ümbrisesse ning selle eseme, mille raamatu vahelt leidis, võtab laualt, liigub ukse suunas ja tagasi laua suunas tuleb juba ilma raamatu ja esemeta.

Kohus vaatles tähelepanelikult eelkäsitletud videosalvestises nähtuvalt raamatu vahel olnud

eseme visuaalseid tunnuseid. Raamatu vahel olev ese kujutas endast kaasi, mis olid

tugevamast materjalist, kitsad, pikliku kujuga, mille vahel oli kinkekaardi sarnane ese, videosalvestiselt nähtus, et kaante sisekülg oli tume ja selle vahel olev ese kirju. Kohus vaatles ka kohtule asitõendina esitatud kinkekaardi ümbrist ja kinkekaarti ja tuvastas,

et antud kinkekaardi kaante sisekülg oli tume ja kinkekaart, mis on kaante vahel, on kirju

250 (läbiotsimisprotokoll kd I lk 180-182, vaatlusprotokoll kd I lk 191-192 ja selle lisa lk 193, kohtus avatud pakend nr 4.1.1.5).

Kohtu poolt vaadeldud videosalvestisel 28.11.2008 kohtumise kohta on väga selgelt nähtav, et

raamatu vahelt võetud eseme visuaalsed tunnused on kokkulangevad asitõendi AS E

kinkekaardi kaante visuaalsete tunnustega. Ka on videosalvestiselt näha, et raamatu vahelt

võetud eseme kuju ja suurus sobib kinkekaardi kuju ja suurusega, samuti nähtub

videosalvestiselt, et samalaadne on värvilahendus, ka on videosalvestiselt näha, et kaante sisemine külg on tume. Kohtul ei tekkinud mingeid kahtlusi selles, et tegemist on ühe ja sama esemega.

Kohus peab vajalikus märkida ka seda, et süüdistatav T. Korts väitis, et ta soovis seda kinkekaarti anda hoopis J. S 28.11.2008 ja sellel eesmärgil kinkekaardi soetaski, kuid see jäi J. S le andmata. Asjaolu, et sellel ajal oli T. Kortsul soov 28.11.2008 anda kinkekaart J. S , ei ole usaldusväärne ka sellel põhjusel, et T. Korts sel ajal suhtus J. S sse negatiivselt, milline

asjaolu tuleneb samal kohtumisel I. M.K kabinetis T. Kortsu poolt öeldust: „kuule, ma kuulsin, et „sõbranna“ oli .. . enam-vähem meile mingit sitta keeranud“. Edasise kõne käigus

selgub, et jutt käib J. S ning T. Korts ütleb, et XXXdetailplaneeringut mindi kahjuks kooskõlastama J. S juurde. I. M.K-ütleb: „…see läks täiesti valesti… Masti ma lasin tal käest ära võtta…„ (kd IX lk 75). Kohus on eelnevaid kõnesid ka analüüsinud, eelnevalt on

tõendamist leidnud, et Masti tänava detailplaneeringu osas oli samuti juba tekkinud vastumeelSusiJ. S suhtes. Seega, selle kohtumise ajaks oli T. Kortsul juba vastumeelSusiJ. S

suhtes tööalaselt tekkinud, talle ei meeldinud J. S menetluslikud otsused, ta nimetas seda „sita keeramiseks“ ning ei ole eluliselt usutav, et ta tahtis antud isikule, kellega suhtes olid halvad, kinkekaardi kinkida. Ka ei ole eluliselt usutav T. Kortsu poolt kohtus esitatud väide selle kohta, et kuna ta J. S le kaarti üle ei andnud, läks ta koju ja tunnistas abikaasale, et ostis selle J. S le. Kuna kohtus leidis tõendamist, et süüdistatav T. Korts üritas varasemalt ostmisel oma isikut mitte esitleda (varem kohtuotsuses käsitletud tunnistaja I. Pärnpuu ütlused, järelpärimine AS-ist E ) ja kaart vormistati sootuks võõra isiku ostuna, siis on eluliselt mitte usutav, et T. Korts järsku soovis

selle ostmise üksikasju avaldada, teades, et see toob peretülisid. Süüdistatav T. Korts ise kinnitas kohtus, et antud teemal (J. Sibul) olid neid abikaasaga pahandused.

Süüdistatav T. Kortsu selgitused kohtule selle kohta, et kohtueelse uurimise ajal ei andnud ta

ütlusi selle kohta, et ta teab, et kinkekaadid kinkis hoopis tema abikaasa I. M.K-le J. S

linnavalitsusest vabastamise eest, kuna ta ei soovinud enda abikaasale ja lähedastele

probleeme tekitada, ei ole eluliselt usutavad. Ka T. Kortsu ütlused selle kohta, et ta ei usaldanud kaitsepolitseid, mistõttu ei rääkinud antud asjaolust, ei soovinud, et tema lähedasi üle kuulataks ja kartis, et tema isiklikud suhted võivad ajakirjandusse jõuda, ei ole eluliselt

usutavad. Juhul, kui süüdistatav kohtueelse uurimise ajal avaldab tõendeid, mis kinnitavad tema alibit ja need tõendid kinnitust leiavad, siis kriminaalasi lõpetatakse, kui ilmneb, et isikul

süüd ei esine, milline asjaolu lõpetaks ka ebameeldivused. Kohtueelse menetluse ajal on

kõikide materjalide kättesaamine piiratud menetlusosaliste ringiga. Seega T. Korts pidi mõistma, et kui tema alibi on tõene ja seda kontrollitakse, siis tema isikliku suhte temaatika ei

saa kuidagi avalikkuseni jõuda. Küll aga pidi ta mõistma, et kohtuistungid on reeglina

avalikud ning ajakirjanduse juurdepääs menetlusele on samuti üldreeglina vaba. Ka pidi ta mõistma, et kohus kontrollib tema alibit ja paratamatult kuulab üle kõik alibiga seotud isikud, sealhulgas T. Kortsu lähedased, seega pidi ta arvestama ülekuulamise vajadusega.

251 Kaitsja L. Glikman heitis prokurörile ette, et prokurör viitas samuti T. Kortsu ütluste eluliselt

usutavust hinnates eeltoodule, ja kaitsja leiab, et kuna T. Kortsul oli põhiseadusest tulenev

õigus ütluste andmisest keelduda, ei tohi sellist arutlust üldse esitada. Kohus selgitab, et

otseloomulikult on süüdistataval õigus keelduda ütluste andmisest, seda nii kohtueelsel uurimisel kui kohtus ja see õigus tuleneb KrMS § 34 lg 1 p-st 1. Keegi ei heidagi T. Kortsule ette, et ta kasutas oma õigust ütluste andmisest keelduda, kuid juhul, kui isikul on alibi, mida

on võimalik tõendada ja ta seda ei esita koheselt, vaid teeb seda kahe aasta möödudes (T. Kortsu esmane ülekuulamine käesolevas kriminaalasjas toimus 05.06.2009 ja kohtus andis ta ütlusi 07.06. ja 08.06.2011), siis võib sellist asjaolu käsitleda tõendite elulise usutavuse hindamisel. Asjaolu, et süüdistatav peaks võimaldama oma versiooni kontrollimist, tuleb ka Riigikohtu lahenditest nr 3-1-1-120-03 ja 3-1-1-47-07.

Käesolevas kohtuotsuses on eelnevalt tõendamist leidnud eelanalüüsitud tõenditega, et

28.11.2008 kohtumisel olid T. Kortsu ja I. M.K vestluse sisuks konkreetsed

detailplaneeringud ja ehitusprojektid ning eelnevalt on kohtuotsuses esitletud tõendid selle

kohta, et I. M.K pani toime kõik toimingud T. Kortsu initsiatiivil, kes konkreetsete

detailplaneeringute ja ehitusprojektide raames I. M.K-lt teatud teeneid O.I, side pistisega on ilmne ja I. M.K toimingute analüüsi juures kohus ka kajastas mõlema isiku teadlikkust detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle järelevalve teostamisest.

Ka, nagu kohus juba eelnevalt märkis, peab kohus usaldusväärseks tunnistaja J. S ütlusi, millest muuhulgas nähtus, et T. Korts lubas rahaliselt hüvitada J. S kohtusse tulemise ja selle kinnitamise, et T. Kortsu pere päästmiseks oli I. M.K vaja sekkuda ja J. Sibul pidi selle tõttu lahkuma. T. Korts andis J. S le üle ka käsikirjalise neljaleheküljelise jutu selle kohta,

millega peaks J. Sibul kursis olema. Kohus märgib, et antud asjaolu näitab T. Kortsu

aktiivsust saavutada soovitavat raha abil, millise asjaolu samuti haakub tema tegevusmustriga ning isikute väljakujunenud tegevusmuster on tervikpildi saamiseks tõendite hindamisel samuti oluline (RK 3-1-1-32-05; 3-1-1-87-09; 3-1-1-8-10).

Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et I. M.K- ja ka tunnistaja K. AK on kohtus kinnitanud, 2011. aasta kevadel kohtusid nad kõik perekonniti Kortsude pool (kd K8 lk 187 pöördel). Seega oli isikutel ka ajaliselt võimalik enne kohut kooskõlastada ütlusi T. Kortsu, K. AKu ja I. M.K vahel.

Järgnevalt peatub kohus esimese, s.o 23.05.2008 ostetud ja tuvastamata viisil ja kohas I. M.K-le üle antud kinkekaardi nr XXXüleandmise episoodil.

Eelkäsitletult kohus juba märkis, et antud kinkekaardi ostis T. Korts ja see leiti I. M.K elukohast läbiotsimise käigus. Kaitsja L. Glikman märgib, et käesoleval juhul ei saa nõustuda

süüdistusaktiga põhjusel, et see on ebakonkreetne. Märkimata on antud kinkekaardi üleandmise aeg, koht ja viis. Advokaat L. Glikman leiab, et kuna KarS § 297 koosseisutunnus

on antud reistšeki üleandmine antud teo eest, mitte selle paiknemine I. M.K kodus, siis üleandmine kui objektiivse kooseisu interaktiivne tunnus puudub.

Kohus antud väitega ei nõustu, prokurör on süüdistusaktis nimetanud üleandmise perioodi ja

märkinud selleks 23.05.2008 kuni 04.12.2008. On ilmselge, et on väga raske tuvastada konkreetset ajamomenti kinkekaardi üleandmisel isikute puhul, kelle suhtlus on stabiilne ja pidev. Eelnevalt leidis tõendamist, et I. M.K ja T. Kortsu suhtlus seda oli. See nähtus I.

M.K kalendermärkmikust, tehtud kõnedest, kohtumistest jne. Siinjuures peab kohus

252

vajalikuks märkida, et T. Korts ei ole sellekohast aktiivset suhtlust I. M.K-ga eitanud, samuti ei ole seda eitanud I. M.K-

Advokaat L. Glikman leiab ka, et prokurör on süüdistuskõnes väljunud süüdistuse tekstist ja seda laiendanud, kui prokurör on märkinud, et ilmselt T. Korts 23.05.2008 üritas kaarti üle

anda, kuid see ei õnnestunud. Kohus märgib, et tegemist ei ole juriidilises mõttes mitte

süüdistuse täiendamise, muutmisega, vaid prokurör põhistas oma seisukohta kinkekaardi ostmisest I. M.K-le sellega, et analüüsis T. Kortsu tegevust kinkekaardi ostmise päeval, so. 23.05.2008.

Käesolevas kohtuotsuses on eelnevalt analüüsitud kõiki toiminguid ükshaaval detailplaneeringute ja ehitusprojektide lõikes, mida I. M.K-T. Kortsu palvel ja initsiatiivil toime pani detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetluse üle järelevalve teostamisel, ning eelnevalt leidis ka tõendamist, et I. M.K eeldas, et sellele järgneb mingi hüvitis. I. M.K tegevuse muster, milline on käesoleva kriminaalasja käigus kohtuotsuse alajaotustes B.2 I-V kajastatud, oli saada hüvitist detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetluse üle järelevalve

teostamise eest. Kohus eelnevalt kajastas ka tõendamist leidnud 28.11.2008 toimunud kinkekaardi üleandmist. Seega, arvestades I. M.K ja T. Kortsu tänuavalduste

„mustrit“,

on usaldusväärne samaväärse kinkekaardi jõudmine I. M.K-le pistisena tema poolt toime

pandud järelevalve tegevuse eest (RK 3-1-1-8-10), samuti leidis tõendamist, et antud I. M.K poolt detailplaneeringu üle järelevalve teostamise alane tegevus toimus T. Kortsu kui juriidiliste isikute esindaja huvides. Ka oli sellise tegevuse eest hüvitise saamine I. M.K tegevuse muster. Asjaolu, et I. M.K- reisikinkekaarte ka varasemalt pistisena vastu võttis ja kasutas, leidis tõendamist A.A ja

AS Tallinna Farmaatsiatehase episoodis, millises eelnevalt käsitletud tõenditega leidis

tõendamist, et I. M.K A.A ja AS Tallinna Farmaatsiatehase episoodis talle pistisena

antud kinkekaartide eest faktiliselt oma perega ka reisis. Kohus peab kujundama oma

siseveendumuse välja kõikide tuvastatud tehiolude ja tuvastatud asjaolude pinnalt. Puudub igasugune põhjus kahelda, et T. Kortsu poolt soetatud ja I. M.K kodust leitud kinkekaart

on sinna sattunud mingil muul põhjusel kui pistisena. Kohus rõhutab taaskord, et tõendeid

tuleb hinnata nende kogumis KrMS § 61 lg-st 2 tulenevalt. Erinevate episoodide toimepanemise viis (nn modus operandi) on süsteemiloovaks faktoriks, milline omab tähtsust kohtu siseveendumuse kujunemisel. Ka Riigikohus on oma otsustes märkinud, et kuritegude

toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende toimepanija kohta (RK 3-1-1-32-05; 3-1-1-87-09 p 11; 3-1-1-8-10). Antud „mustri“ puhul on

oluline, et K.Z ja selle tütarettevõtetele oli „mustriks“ kingituste tegemine Tallinna Linnavalitsuse töötajatele, milline asjaolu eelnevalt tõendamist ka leidis.

Eelnevalt on kohus juba selgitanud, miks ta ei pea usaldusväärseks ega arvesta tõendina M. Alliksaare ja K. AKu ütlusi kinkekaartide kohta antud ütluste kohta ja kohus ei peatu nendel uuesti.

Advokaat L. Glikman on välja toonud asjaolu, et esimene kinkekaart osteti KAele, selline

asjaolu ei ole tõendamist leidnud. Tõsi, kohtus väitsid T. Korts ja K. AK, et just see

kinkekaart osteti K. Alliksaarele, aga eelnevalt kohus juba põhjendas, et kohus ei pea

süüdistatav T. Kortsu ja tema abikaasa ütlusi selles osas usaldusväärseteks ja K. Alliksaar tunnistajana kinnitas vaid seda, et Kortsud andsid talle võimaluse suveks välja valida, kas reis või raha, kuid tema tahtis raha. Otseselt ei ole keegi talle ühtegi kinkekaarti ka pakkunud (kd K7 lk 223).

253 Kohus peab peatuma V.F esitatud süüdistusel ja seda põhjusel, et prokurör loobus

teatud osas süüdistusest. V.F oli esitatud süüdistus kahes pistise episoodis, nii esimese kinkekaardiga seonduvalt, kui ka teise kinkekaardi ja raamatuga seonduvalt. Süüdistusakti kohaselt detailplaneeringute esindaja V.F nr XXX, nr XXX ja nr XXX juhatuse liikme Tõnu Kortsu huvides menetluse üle järelevalve teostamise eesmärgil

ja selle tegevuse eest vastutasuna pistise eest pani toime 7 toimingut ametiisikuna, mida on

eelnevalt kajastatud ja süüditusest tulenevalt vastutasuna M.K

poolt detailplaneeringute nr XXX, nr XXX ja nr XXX menetluste üle TLPA-s järelevalve teostamise eest, andis V.F huvides tegutsev juhatuse liige Tõnu Korts ajavahemikul 23.05.-28.11.2008.a. M.K-le pistist alljärgnevalt:

- tuvastamata kohas ja viisil 23.05.2008.a soetatud ühe AS-i E kinketšeki nr

XXXväärtuses 15 000 krooni.

- 28.11.2008.a. M.K töökohas Tallinna Linnavalitsuses, aadressil XXX, Tallinn,

kabinetis 607 ühe autor Karl Tihase raamatu pealkirjaga

Eesti Talurahvaarhitektuur, väärtuses 410 krooni, mille vahel oli üks AS-i E kinketšekk nr XXX väärtuses 25 000 krooni.

Süüdistuskõnes muutis prokurör oma seisukohta ja on selgitas, et ta loobub V.F

süüdistuses V.F kuuluvate kinnistute detailplaneeringute menetluste üle järelevalve teostamise eest vastutasuna M.K-le Tõnu Kortsu poolt 23.05.2008.a.

ostetud 15 000 kroonise kinkekaardi andmise episoodist kinkekaardi nr XXXosas (süüdistuskõne lk 117). Prokurör selgitas, et esimene kinkekaart anti üle 23.05.2008 ja

prokuröril puuduvad tõendid, et juba sellel ajal oleks olnud I. M.K ja T. Kortsu vahel

kokkulepe teostada vastutasuna 23.05.2008 soetatud kinkekaardi eest järelevalvet V.F

puudutavate detailplaneeringute menetluse suhtes, küll aga leiab prokurör, et on põhistatud süüdistuses nimetatud I. M.K järelevalve toimingute teostamine teise pistisena (28.11.2008) antud 25 000 krooni väärtuses reisi kinkekaardi ja 410-kroonise raamatu eest.

Süüdistusest loobumine on kohtule siduv tulenevalt KrMS § 14 lg-st 2, ja seetõttu tuleb

V.F õigeks mõista pistise andmises I. M.K-le süüdistuses märgitud

tuvastamata kohas ja viisil 23.05.2008.a soetatud ühe AS-i E kinketšeki nr 110727- 932248-2008-05-23, väärtusega 15 000 krooni, näol.

Kuna süüdistatava T. Kortsu, I. M.K ja juriidiliste isikute süüdistused on kooskõlalised ja sisult kattuvad, siis prokuröri loobumise tõttu antud osas süüdistusest

kuulub T. Korts samuti õigeks mõistmisele V.F juhatuse liikmena seoses detailplaneeringutega nr XXX, nr XXX ja nr XXX pistise andmises tuvastamata kohas ja viisil 23.05.2008.a soetatud ühe AS-i E kinketšeki nr 110727-932248-2008-05-

23, väärtusega 15 000 krooni näol, I. M.K-le. Samuti kuulub I. M.K õigeks

mõistmisele süüdistuses selles, et vastutasuna tema poolt V.F seotud detailplaneeringute nr XXX, nr XXX ja nr XXX menetluse üle järelevalve teostamise

eest, 23.05.2008 kuni 04.12.2008 nõustus pistise saamisega ja sai pistist – tuvastamata

kohas ja viisil Tõnu Kortsu abikaasa KAKu nimel 23.05.2008.a soetatud ühe AS-i E kinketšeki nr XXXväärtuses 15 000 krooni näol.

Kuna käesolev kriminaalasi on mahukas ja keerukas, siis selgitab kohus täiendavalt, et lihtsustada kohtuotsuse mõistmist, et kõik toimingud, mis olid süüdistusaktis loetletud V.F seotud kolme detailplaneeringuga, millised I. M.K-ametiisikuna toime pani detailplaneeringute üle järelevale teostamise ja menetluse kiirendamise ja sujuvuse eesmärgil, on toime pandud ja tõendamist leidnud,

254

Segadust võib tekitada asjaolu, et prokurör märgib süüdistusakti kirjeldavas osas ka

AS-i J

(süüdistusakti lk 35) ning märgib süüdistusaktis, et T. Korts tegutses ka AS-i J juhatuse

liikmena. Antud ettevõtte suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud karistuse ebaotstarbekuse tõttu KrMS § 203 alusel ning prokurör oma kõnes märkis, et T. Korts tegutses vaid K.Z

, V.F , R.G ja P.B huvides (kõne lk 115). Kohtus ei ole

tõendamist leidnud, et AS J huvides oleks mõni toiming I. M.K poolt toime pandud.

Seega tuleb I. M.K ja T. Kortsu süüdistusest välja jätta süüdistus AS J detailplaneeringutega nr menetluse üle järelevalve teostamises ajavahemikul XXX, XXX

23.05.2008 kuni 04.12.2008 T.Kortsu kui AS J esindaja, poolt üleantud pistisega nõustumises ja saamises ( I kinkekaardi ja raamatu episood) ning selles kuuluvad T. Korts ja

I. M.K- õigeks mõistmisele. Kohus selgitab taaskord otsuse mõistetavaks tegemise

eesmärgil, et kõik I. M.K toimingud, mis eelnimetatud kahe detailplaneeringu raames ( XXX, XXX) toime pandi, olid toime pandud ka K.Z huvides ja kajastuvad

K.Z süüdistuses ning paralleelselt ka I. M.K ja T. Kortsu süüdistustes, mistõttu ükski I. M.K järelevalvealastest toimingutest süüdistusest välja ei jää.

Süüdistusaktis on ülejäänud osas antud õige juriidiline hinnang süüdistatavate I. M.K, T. Kortsu ja juriidiliste isikute V.F, K.Z , P.B, R.G ja V.F tegevusele ja nende tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Käesolevas kriminaalasjas on eelnevalt tõendamist leidnud, et I. M.K- detailplaneeringute nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX ja ehitusprojektide nr XXX, nr XXX menetluse üle järelevalve teostamise eesmärgil, nende sujuvuse tagamiseks, toestas rea toiminguid, mille toimepanemine on ka tõendamist leidnud. Toimingud on pandud

toime perioodil 12.09.2008 kuni 03.12.2008 ning kohtuotsuses on eelneval kajastatud, et

kõikidel juhtudel olid toimingud, mida teostati detailplaneeringute või ehitusprojektide üle järelevalve teostamisel, toime pandud T. Kortsu palvel tema poolt esindatud juriidiliste isikute huvides.

Kuna I. M.K puhul on eelnevalt tõendamist leidnud kahel korral pistise lubamisega

nõustumine ja pistise saamine ja T. Kortsu puhul kahel korral pistise andmine, on viide korduvusele kvalifikatsioonis korrektne. V.F puhul, nagu eelnevalt käsitlemist leidis, on prokurör ühest pistiseepisoodist loobunud ja süüdistusest kuulub korduvus välja jätmisele, kuid prokurör ei ole sellele ka süüdistusaktis viidet teinud, kvalifikatsioon on esitatud vaid

KarS § 297 lg 3 järgi ning selline kvalifikatsioon on õige. Õigesti on kvalifitseeritud R.G ja P.B ja ka K.Z tegevus.

K.Z selgitas, et K.Z ei tunnista ennast süüdi temale esindaja VV

esitatud süüdistuses. K.Z ei näinud midagi halba selles, et linnavalitsuse ametnikele jõulukingitusi viiakse. K.Z pidas I. M.K tehniliseks töötajaks. K.Z ei ole kunagi soetanud kinkekaarte ametiisikutele üleandmiseks (kd K8 lk 123).

Süüdistatavate

K.Z , V.F , P.B ja R.G esindaja

Viktor Mõisja selgitas, et antud osaühingud ennast neile esitatud süüdistustes süüdi ei tunnista ning väitis, et K.Z tütarettevõtetel oli tava kingitusi teha (kd K8 lk 138).

Tulenevalt KarS § 14 lg-st 1 vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, juriidiline isik

mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt

juriidilise isiku huvides. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes

füüsiliste isikute kaudu, s.o seaduses ettenähtud juhtudel saab füüsiliste isikute tegusid

255

omistada ka juriidilisele isikule. Seetõttu vastutab juriidiline isik KarS § 14 lg 1 kohaselt üksnes teo eest, mille on toime pannud tema organ või juhtivtöötaja. Juriidiline isik vastutab

vaid juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri

elemendid. Juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu (RK 3-1-1-82-04; 3-1-1-08-03). Sama süüteo eest on võimalik ühe teo eest vastutusele võtta nii juriidiline isik, kui teo faktiliselt toime pannud juriidilise isiku esindaja, sellega ei ole rikutud kahekordse karistamise keeldu - ne bis in idem põhimõtet (RK 3-1-1-7-

04. Kuna eelnevalt on kohtuotsuses analüüsitud tõenditega tõendamist leidnud T. Kortsu

tegevus konkreetsete juriidiliste esikute esindajana ja nende huvides (välja on toodud

varasemalt juriidiliste isikute huvitatus iga konkreetse detailplaneeringu ja ehitusprojekti lõikes) ja on tõendatud igal konkreetsel juhul ka eelkäsitletud tõenditega T. Kortsu staatus konkreetsete juriidilistes isikutes, on süüdistus juriidiliste isikute osas nende süü tõendatud eelkäsitletud ulatuses.

VI Subjektiivse külje analüüs

Kohus on esitanud käesolevas kohtuotsuses eelnevalt subjektiivse külje analüüsi vaid

kohtuotsuse punktis B.2 IV V.A , S.T (pankrotis), O.I , OÜ Kaupmehe Arendus ja I. M.K-ga seotud süüdistusepisoodi osas ja selle

eristamine oli vajalik, kuna antud süüdistused oli eripärased võrreldes ülejäänud süüdistustega. Kohus ei korda enam subjektiivse külje analüüsi antud V.A, S.T (pankrotis), O.I, OÜ Kaupmehe Arendus ja nendega seotud

I. M.K episoodi osas uuesti, vaid esitab põhjenduse ülejäänud süüdistustega seonduvalt.

Kaitsjad on märkinud, et ei ole tõendamist leidnud kuritegude subjektiivne külg, ei süüdistatava I. M.K ega ka pistise andjate puhul, isikutel puudus pistise andmise, saamise, lubamise, sellega nõustumise eesmärk. Kohus on eelnevalt käesolevas kohtuotsuses alajaotuses B.2 põhjalikult analüüsinud kõikide süüdistatavate tegevust ja tegevuse eesmärke ja hinnanud ka sellekohaseid tõendeid. Pistise

saamisega nõustumine või selle vastuvõtmine tähendabki ametiisiku nõusolekut, et talle

antakse üle vara või muu soodustus ja selle soodustuse vahetult enda valdusesse saamist.

Kohus rõhutab, et pistise lubamisega nõustumine ei pea olema verbaalne, vaid võib väljenduda ka konkludentsetes tegudes. Selline nõustumine peab avalduma mingil viisil ja I.

M.K puhul see nõustumine realiseerus pistise vastu võtmisega ja selle lubamisega nõustumises. Ajalisest aspektist vaadatuna ei ole oluline, kas pistise lubamisega nõustumine või selle vastuvõtmine leidis aset enne või pärast ametiisiku poolt pistise andja huvides teo

toimepanemist (RK 3-1-1-79-96). Süükoosseisu realiseerimiseks piisab abstraktsest suhtest pistise saamise ja ametiisiku poolt toimepandud tegevuse vahel, s.t seosest pistise andja ja –

võtja vahel, mille puhul andja saab või mõistab, et saab pistise võtjalt mingi tema jaoks kasuliku teo. Kõikidel kohtuotsuse jaotuses B.2. käsitletud süüdistuste puhul kajastas kohus tõendite analüüsi käigus ka seda, et I. M.K-ja pistise andja (nii R.D, A.A, T. Susi, T. Korts) mõistsid teineteise motiive ja eesmärke ja pistis üle ka anti või seda lubati ning selle eest pani I. M.K-toime teatud tegevused detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetluse

üle järelevalvet teostades. Süüdistatava I. M.K enda tegevus detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetluse üle järelevalve teostamisel näitas, et tal on võimalus antud järelevalvet teostada ja seda nägid ja kogesid ka pistise andjad. Kohtuotsuse alajaotuses B.1. on kohus välja toonud ka asjaolu, kuidas I. M.K ise oli teadlik enda tegevuse mõjusfäärist

detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetluste üle järelevalve teostamisel ja seda ka

256 rõhutas oma vestlustes pistise andjatega, see väljendus tema tegevuses ja oli pistise andjatele mõistetav.

Pistise lubamine või andmine tähendab toimepanija valmisolekut tasuda ametiisikule

õiguspärase ametialase teo toimepanemise eest ja A.A , T. Kortsu, T. Susi, R.D puhul leidis selline valmisolek tõendamist ning iga kuriteoepisoodi juures on kohus tõendeid analüüsides seda põhjalikult ka kajastanud.

Käesolevas kohtuotsuses on põhjalikult analüüsitud ja kirjeldatud, et iga I. M.K ja

konkreetse pistise andja suhte puhul leidis tõendamist ehk ekvivalentsussuhe quid pro quo

(RK 3-1-1-118-06), kuna nii I. M.K- kui konkreetne pistise andja tunnetasid ekvivalentsussuhet pistise ja I. M.K poolt menetluse üle järelevalve teostamise vahel. Nii süüdistatavate T. Kortsu, T. Susi, R.D, A.A (juriidiliste isikute huvides) puhul

sooviti pistise andjate poolt, et I. M.K- oma ametiseisundit ära kasutades teostaks järelevalvet detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetluse üle, tagamaks nende sujuvam, kiirem liikumine ja vastutasuna I. M.K-sai pistist. Kõik süüdistatavad (nii I. M.K kui ka teised) tegutsesid kuritegude toimepanemisel otsese tahtlusega.

Kohus ei ole tuvastanud käesoleva kriminaalasja raames ühegi süüdistatava puhul õigusvastasust või süüd välistavate asjaolude esinemist.

Süüdistatavate tegevusele on antud õige juriidiline hinnang.

Süüdistatavad T. Susi ja T. Korts on pannud toime pistise andmise vähemalt teistkordselt, samuti R.D, pistist andes ja vähemalt teist korda pistist lubades, on toime pannud KarS § 297 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod ning A.A KarS § 297 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuna I. M.K puhul leidis tõendamist, et ta (kõikide kuriteoepisoodide kogumis, sh

ka kohtuotsuse alajaotuses IV käsitletud episoodis) ametiisikuna vähemalt teist korda nõustudes pistise lubamise ja pistise võtmisega, samuti tema ametiisikuna vähemalt teist

korda võttes pistist kolmandale isikule pistise nõudmise esitamisega ja suures ulatuses vastutasuna selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades pani toime ja oli alust arvata, et

ka edaspidi paneb toime seadusega lubatud teod, on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 järgi. Suure ulatuse mõiste sisu avatakse karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p-s 2. Suure ulatuse määratlemisel, sõltumata kuriteokoosseisust, tuleb lähtuda KarSRakS § 8 p-s 2 toodud määratlusest suure kahju kohta. Nimetatud sättest tulenevalt, suur on kahju, mis ületab

kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Sarnasele seisukohale on asunud ka

Riigikohus, viidates, et suurele ulatusele tuleb kuriteo kvalifitseeriva tunnusena anda sisu KarSRakS § 8 p-st 2 tulenevalt (RKKKo 3-1-1-46-08, p 25). Vastavalt Vabariigi Valitsuse

20.12.2007 määrusele nr 254 oli 2008. aastal palga alammääraks 4350 krooni kuus, käesoleval ajal on see Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusest nr 169 tulenevalt 290 eurot

kuus. Seega, 2008. aastal oli kuritegude puhul suure ulatusega tegemist näiteks juhul, kui pistist võeti summas enam kui 435 000 krooni. Kuivõrd käesolevas kohtuasjas on tuvastamist leidnud, et I. M.K-on võtnud pistist summas 875 000 krooni, ületab see seadusandja poolt ettenähtud suurt ulatust kahekordselt.

Käesolevas kohtuotsuses on kohus kohtuotsuse alajaotuse B.2. iga alapuntki puhul kajastanud

hinnangut konkreetsete juriidiliste isikute tegevuse kvalifikatsiooni osas ja kohus seda käesolevalt ei korda.

Kaitsjad pidasid vajalikuks märkida, et prokurör ei ole selgitanud, miks ei kuulu I. M.K tegevus kvalifitseerimisele KarS § 298¹ järgi. Kuna kohtuotsuses on piisava põhjalikkusega

257

selgitatud kohtuotsuse alajaotuses B.1., miks oli I. M.K- antud toiminguid teostades ametiisik ja seda, et ta tegutses oma pädevuse piires, aga eelnimetatud karistusseadustiku säte eeldab ebaseaduslikke tegusid, ei ole antud teemal peatumine vajalik.

KARISTUS

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel

KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse

kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.

Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem.

Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel

juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid

sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes

pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei

prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese

siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RK 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6).

Prokuröri poolt süüdistatavatele nõutud karistusmäärasid on kohtuotsuses varasemalt käsitletud, alajaotuses Poolte seisukohad.

Kaitsjad on taotlenud isikute õigeksmõistmist ning ei ole seetõttu ka karistusmäärade osas

seisukohti konkreetsete süüdistatavate lõikes analüüsinud. Küll aga on kaitsjad prokurörile

ette heitnud seda, et prokurör kohtulike vaidluste käigus karistusi taotledes ei põhistanud karistuste määra erinevate süüdistatavate lõikes ning samuti seda, et nõutavad karistused ei

vasta väljakujunenud kohtupraktikale. Kaitsja L. Glikman märkis repliigis, et juriidiliste isikute puhul ei ole prokurör arvestanud juriidiliste isikute varalist seisundit. Kõik kaitsjad on

taotlenud süüdistatavate õigeksmõistmist, mistõttu nende poolt kohtukõnes karistust puudutavad seisukohad ei käsitle karistusmäärasid konkreetselt.

Kohus selgitab edaspidiselt antud kohtuotsuse alajaotuses, millised on kohtu põhjendused karistuste mõistmisel ning millises osas ta menetlusosalistega nõustub, millises mitte.

Kohus peab vajalikuks siinkohal käsitleda ka poolte seisukohti seoses raskendava asjaoluna omakasu motiivi arvestamise võimalikkuse küsimusega.

Prokurör leidis kohtuistungil, et kõigi süüdistatavate tegevuses on tuvastatud karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 1 mõttes – omakasu motiiv. Lisaks viitas prokurör oma kõnes kuritegude varjatud omakasulisele iseloomule, kui ühe süüdistatava vangistusega karistamise

258

põhjusele L. Glikman tõi oma kaitsekõnes välja, et süüdistusaktist ega prokuröri . Kaitsja kõnest ei ilmne, milles seisnes süüdistatavate omakasu, seda pole eristatud ühegi süüdistatava

osas. Kaitsja hinnangul ei ole süüdistatav T. Korts füüsilise isikuna omakasu motiividest lähtunud, ta oli juriidiliste isikute seaduslik esindaja. Kaitsja leidis, et füüsilise isiku omakasu

motiive saab üle kanda üksnes juriidilisele isikule, mitte vastupidi. Süüdistatava T. Kortsu

omakasu või tegutsemist selle nimel pole süüdistusaktis kirjeldatud. Kaitsja hinnangul

pidanuks prokuratuur tuginema raskendavatele asjaoludele kohtulikul uurimisel ja näitama ära, millise tõendiga, kelle suhtes ja millistel asjaoludel on omakasu ajend tõendatud. Kaitsja hinnangul ei ole omakasu motiiv kohtus käsitlemist leidnud ja sellekohane seisukoht ei tugine tõenditele, ka ei ole võimalik omakasu motiivi käsitleda raskendava asjaoluna, kuna see on juba hõlmatud teokoosseisudes.

Kohus viitab siinkohal, et lähtudes KarS § 59 toodud põhimõttest, ei arvestata karistuse kohaldamisel KarS §-des 57 ja 58 toodud kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, kui neid

on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. KarS § 58 p 1 kohaselt on karistust

raskendavaks asjaoluks omakasu või muu madal motiiv. Kohus leiab, et antud juhul ei ole

võimalik omakasu motiivi karistust raskendava asjaoluna arvestada, kuna see on hõlmatud KarS §-des 293 ja 297 toodud kuriteokoosseisudega. KarS § 293 lg-s 1 toodud pistise võtmise

koosseis hõlmab ametiisiku tegevust või tegevusetust vara või muu soodustuse lubamisega

nõustumisel või vara või muu soodustuse vastuvõtmisel. Seega tuleb asuda seisukohale, et pistise võtmine on seotud varalise või muu soodustuse saamisega, mis juba iseeneses hõlmab konkreetse pistisevõtja omakasu. Niisamuti, kuna pistise võtmine ei saa toimuda vastuteota, st pistise andmiseta KarS § 297 lg 1 mõttes, on ka pistise andmine iseeneses vältimatult seotud omakasu ajendiga. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et ka pistise andmise puhul on omakasu

ajend hõlmatud teokoosseisus. Nimetatud põhjustel ei ole, tulenevalt KarS § 59 toodud

põhimõttest, võimalik enam täiendavalt isikutele karistuste mõistmisel arvesse võtta juba

teokoosseiSusihõlmatud omakasu motiivi. Kuivõrd kohus omakasu motiivi karistuse

mõistmisel ei arvesta, ei pea kohus vajalikuks ka peatuda nendel kaitsjate ja prokuröri seisukohtadel, mis puudutasid omakasu ajendi sisulist analüüsi ja seostatust tõenditega.

Ei saa nõustuda seisukohaga, et prokurör ei ole temal menetluse raames karistuse osas väljakujunenud seisukohti süüdistatavatele karistuste mõistmise osas põhistanud, prokurör on toonud välja tema seisukoha olulised alused: süü, samuti on märkinud, et nii I. M.K, A.A

, V.A , O.I , T. Kortsu, T. Susi ja R.D iseloomustab ühine arusaam

sellest, et oma isiklike ja tööalaste eesmärkide saavutmiseks pole vahendeid, mis oleksid keelatud, ja eesmärgi saavutamist pühendab iga abinõu, mida kasutatakse jne.

Oluline on esmalt loomulikult arvestada personaalselt iga süüdistatava puhul tema süüd, selle

ulatust, tema poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu, siis toimepanemise asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ja antud juhul kahtlematult ka õiguskorra huve.

Kaitsjad on rõhutanud, et reaalse vangistuse kohaldamine antud kuritegude eest ei vasta kohtupraktikale ega ole põhistatud.

Kohus selgitab, et seadusandja on kuritegude eest, millises süüdistatavaid I. M.K, T.

Kortsu, R.D , V.A ja T. Susi süüdistatakse, märkinud ainsa karistusliigina vangistuse.

259 Seega on seadusandja selgitanud, milline on riigi suhtumine antud kuritegudesse. Süüdistatavate A.A ja O.I poolt toimepandud kuritegude eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RK 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt antud kohtuotsuse alajaotuses antud süüdistatavate puhul ka käsitleb.

Kaitsjate väide, et kohtupraktikas ei ole korruptiivsete kuritegude eest vangistusi kohaldatud,

ei ole asjakohane. Nii on näiteks jõustunud Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega

(kriminaalasjas nr 1-06-12960) KarS § 294 lg 1 - § 25 lg 1 s.t. kuriteos, millise puhul seadusandja on sätestatud karistuse piiridena samalaadse piiri kui KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 (I. M.K süüdistus) järgi, mõistetud isikule reaalne vangistus 3 aastat 6 kuud, samuti on

jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsuse nr 1-08-7474 G. T suhtes, nimetatud otsusele

esitatud kassatsioon jäeti Riigikohtu 14.02.2011 määrusega nr 3-7-1-1-25 menetlusse võtmata.

Süüdistatavad on toime pannud II astme kuriteod ja seda otsese tahtlusega.

Seejuures on I. M.K süüdistus seotud vähemalt teistkordselt (üheksa pistise võtmise,

sellega nõustumise episoodiga ja seda kaheksa juriidilise isiku huvides), suures ulatuses,

psitise nõudmise esitamisega,; T. Korts, T. Susi, R.D on pistist andnud korduvalt, T. Susi on seda teinud ühe ja T. Korts nelja juriidilise isiku huvides, süüdistatavad A.A ja O.I on tegutsenud ühe juriidilise isiku huvides ja süüdistatav V.A ühe juriidilise isiku esindajana vähemalt teistkordselt kihutas I. M.K ja aitas kaasa (kaasaaitaja tegevus neeldus

kihutamises) kolmanda isiku kasuks pistise võtmisele suures ulatuses ja pistise nõudmise

esitamisega vastutasuna I. M.K poolt toimepandud planeeringute menetluste üle järelevalve teostamise eest. Raskendavaid ja KarS § 57 lg-st 1 tulenevaid kergendavaid asjaolusid kohus süüdistatavate suhtes tuvastanud ei ole.

Kõikide pistiseandjate puhul esines neil ühine arusaam sellest, et pistise abil on võimalik saavutada soovitud eesmärke, kuid kohus peab vajalikuks A.A, O.I, T. Kortsu ja nende isikute poolt esindatud ettevõtete (Tallinna Farmaatsiatehase AS, F.N , V.F, R.G, P.B, K.Z ) puhul arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 mõtte kohaselt asjaolu, et neid isikuid on ajendanud I.

M.K-le pistise andmisel ka see, et nende poolt esindatavate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetlused venisid Tallinna Linnavalitsuses põhjendamatult ja see asjaolu takistas neil konkreetsetel kinnistutel asuda tegelema ehitustegevusega. Sellist asjaolu on kohus eelnevalt kohtuotsuses kajastanud.

Käesoleva kriminaalasjas tuvastatu põhjal nähtub, et linnavalitSusiei suutnud sageli tagada ettenähtud tähtaegade jooksul (nt XXX, XXX) menetlust ja seetõttu asusid isikud otsima

võimalusi, kuidas saavutada enda eesmärke. Seega Tallinna LinnavalitSusioma tegevusega (tegevusetusega) takistas eelnimetud juriidiliste isikute ehitusalast tegevust.

Kohus arvestab karistuste määramisel asjaolu, et A.A, O.I ja T. Kortsu puhul takistas Tallinna Linnavalitsuse tegevusetus planeerimismenetluses nende poolt esindatavate

ettevõtete ehitusalast tegevust. Samas, kuna T. Susi ja R.D tegutsesid eraviisiliselt ja

nende tegevus pistise andmisel ei lähtunud asjaolust, et oleks takistatud nende endi või T. Susiseotud juriidilise isiku (B.Z ) ehitustegevust, eelkäsitletud kergendav asjaolu nende puhul puudub.

260

Olulise tähtsusega on asjaolu, et I. M.K öötas Tallinna Linnavalitsuses ning tulenevalt

Tallinna linna ehitusmääruse § 4 lg-st 1 kuulus Tallinna Linnavalitsuse pädevusse ka

detailplaneeringute menetlusega seonduv tegevus, ehitusjärelevalve ning projekteerimistingimuste ja kasutuslubade otsustused.

Süüdistatava I. M.K seaduslik tegevus vastavalt ametijuhendi teenistuskohustustele pidi

kindlustama Tallinna Linnaplaneerimise Ametis detailplaneeringute menetluse läbiviimise

Eesti Vabariigis ja Tallinna linnas kehtivate ehitusja linnaplaneerimisalaste seaduste, määruste ja eeskirjade kohaselt. Tulenevalt Tallinna Linnaplaneerimisameti põhimääruse pst 1.1 on TLPA Tallinna Linnavalitsuse asutus. Tulenevalt TLPA põhimääruse mõttest on TLPA aruandekohustuslik Tallinna Linnavalitsuse ees. I. M.K ametiseisund võimaldas tal

teostada järelevalvet detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetluste üle ja käesolevas kriminaalasjas leidis tõendamist, et ta pistist andnud isikute huvides seda ka teostas. Seega I.

M.K- tekitas erinevate detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetlusega seoses riive

Tallinna Linnavalitsuse poole pöördunud isikute võrdse kohtlemise printsiibis, mistõttu

tekkis olukord, et teatud menetlusi eelistati teistele ning Tallinna Linnavalitsuse nõunik vahetult ise teatud detailplaneeringute ja ehitusprojektide juures ilmutas pistise eest erilist aktiivsust ja aitas kaasa pistiseandja huvides sujuvamatele menetlustele. Tulenevalt PlanS § 1 lg-st 2 peaks haldusorgan tagama kõikide huvitatud isikute aktiivse menetluses osalemise

ning ebavõrdne kohtlemine ei ole põhistatud. Tallinna linnas detailplaneeringute ja

ehitusprojektide menetlust soovivatel isikutel on õigus eeldada, et neid kõiki koheldakse Tallinna Linnavalitsuses võrdselt. Ka Riigikohus on viidanud, et planeerimismenetlusele on

omane avalikkuse põhimõte, vajalik on isikute võrdne kohtlemine ja nende kaasamine

menetlusprotsessi (vt RKHKo 3-3-1-8-02). Eeltoodu põhjal saab järeldada, et I. M.K

tegevus, arvestades selle ulatust ja kuriteoepisoodide arvu, on ilmselgelt Tallinna Linnavalitsuse, selle läbi ka riigi, mainet kahjustanud ja kodanike õigustatud ootusi riivav.

Teiste süüdistatavate tegevus tingis samuti isikute võrdse kohtlemise printsiibi (PS § 12) eiramise.

Seega on antud juhul ka karistuse mõistmisel erilise õiguskorra huvide arvestamine

tähendusega. Arvestades, et I. M.K ja sellega seotult teiste süüdistatavate tegevus

kahjustas riigivõimu ausat ja õiguspärast toimimist ning kujutas võrdse kohtlemise

põhimõtte (PS § 12) rikkumist, on sellise tegevuse vältimine (korruptsiooniohu

vähendamine) ülioluline (RK Üldkogu otsuse3-1-1-92-06 p. 28) ning seda tuleb tagada, seega on väga oluline ka üldpreventiivse eesmärgi arvestamine karistuse mõistmisel.

Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest

lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK 3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14).

Kohus leiab, et süüdistatavate I. M.K, T. Kortsu, T. Susi, V.A poolt toimepandud

kuritegude puhul, arvestades esmalt isikute süü suurust aga ka kõiki teisi KarS §-s 56 nimetatud ja eelkäsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ning

kohus on eelnevalt selgitanud, et ka riik on väljendanud enda suhtumist sellelaadsetesse

kuritegudesse, määratledes antud karistuse ainsa karistusliigina. Tuleb arvestada süü

suurust, I. M.K poolt toimepandud pistise võtmine pandi toime vähemalt teistkordselt (suur episoodide arv), pistise nõudmisega ja suures ulatuses; T. Korts andis pistist vähemalt

261

teistkordselt; V.A vähemalt teist korda kihutas ja aitas kaasa (viimane neeldub

kihutamises) kolmanda isiku kasuks suures ulatuses pistise nõudmisega pistise võtmise toimepanemisele, T. Susi andis pistist vähemalt teistkordselt, R.D vähemalt teistkordselt lubas ja andis pistist.

Süüdistatavate A.A ja O.I puhul peab kohus samuti vajalikuks kohaldada

vangistust karistusena ning kergemaliigilist karistust ei pea kohus põhistatuks. Kohus on

eelnevalt kajastanud isikute süüd, toimepanemisel otsest tahtlust saavutada soovitud

eesmärke pistise abil, asjaolu, millise kahju kuritegu kaasa tõi (Tallinna Linnavalitsuse, seeläbi ka riigi maine kahjustus), märkinud asjaolu, et isikud ei ole siiani avaldanud enda

käitumise osas hukkamõistvat suhtumist, ka on süüdistatav O.I kohtus korduvalt

märkinud rahaliste raskuste olemasolu, ka esineb tema isikut iseloomustavate andmetena

varasem karistatus, mistõttu on karistuse eesmärgid rahalise karistusega ilmselgelt

mittesaavutatavad. Kohus küll tuvastas antud isikute puhul ühe eelkäsitletud kergendava

asjaolu KarS § 57 lg 2 mõttes, kuid ainuüksi sellise asjaolu olemasolu ei anna põhjust rahalise karistuse kohaldamiseks.

Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas puudutavalt süü suurusest ning

teistest andmetest tulenevalt ja KarS § 56 mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka , mida peab vajalikuks kohaldada (RK 3-1-1-99-06). karistuse määrale

Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele

ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RK 3-1-1-77-11).

Süüdistatav I. M.K-le inkrimineeritavas kuriteos on seadusandja määratlenud keskmise määrana 2,5-aastase vangistuse, V.A, T. Kortsu, T. Susi, R.D puhul keskmise

karistusmäärana samuti 2,5-aastase vangistuse, O.I ja A.A puhul 1,5-aastase vangistuse.

Eripreventiivset eesmärki silmas pidades peab märkima, et ükski süüdistavatest ei

avaldanud kahetsust ja ükski pistiseandjatest ei ole korrigeerinud oma väärtushinnanguid käesoleva hetkeni.

Kohus peab arvestama karistuse mõistmisel ka korruptiivsete üldpreventiivsest aspektist

kuritegude toimepanemise sagedust Eesti Vabariigis ja seda, et korruptiivsete kuritegude puhul on märgata tõusutendentsi (L. Karro jt; V. Reiljani, A. Pärna, T. Silla; J. Sakkarti; M. Komtšatnikovi, kohaliku omavalitsuse töötajad TÕ, AO).

Riigikohtu üldkogu on märkinud kohtuasjas 3-1-1-92-06 p-s 28 tehtud otsuses, et

korruptsioon kahjustab riigivõimu ausat ja õiguspärast toimimist, mistõttu on vajalik anda ühiskonnale selge signaal riigi suhtumisest antud kuriteoliiki, millist on võimalik väljendada karistusmäärade kohaldamisel. Tuleb rõhutada, et asjaolu, et leebed karistused ei ole senini

karistuse eesmärke üldpreventiivses mõttes ametialastes kuritegudes saavutanud, näitab ka asjaolu, et ajal, mil toimus I. M.K suhtes kohtumenetlus, Tallinna Linnavalitsuse töötajad panid endiselt toime ametialaseid kuritegusid (nähtuvalt Harju Maakohtu 22.08.2011 otsusest, mis on jõustunud, TLPA juhataja TÕ suhtes).

Kohus on eelnevalt selgitanud süü suurust ja ulatust (kuriteoepisoodide arvu, M.K

juriidiliste isikute arvu, kelle huvides pistise eest I. M.K menetluse üle järelevalvet Tallinna Linnavalitsuses teostas, I. M.K poolt toimepandud pistise võtmine pandi toime

262 otsese tahtlusega vähemalt teistkordselt (suur episoodide arv), pistise nõudmisega ja suures

ulatuses, antud süü suurus on piisav väitmaks, et I. M.K puhul on ilmselgelt karistuse

kohaldamine üle keskmise sanktsiooni määra vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks. Tema puhul ei tuvastanud kohus ühtegi kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 ega lg. 2 mõttes.

Riigikohus on korduvalt leidnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb arvestada ka eripreventiivset eesmärki (RK 3-1-1-99-06 p 15.1; RK 3-1-1-40-04). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise

kaudu ja kuna I. M.K ei ole senini muutnud ega korrigeerinud enda väärtushoiakuid,

mõistnud oma tegevuse tagajärgi, on põhistatud prognoos, et isikut saab mõjutada vaid

keskmisest määrast pikem vangistusmäär ning seejuures, nagu kohus eelpool märkis, on ülioluline üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra huvid, kuna korruptiivse tegevuse vältimine riigiorganites, kohalike omavalitsuse organites on vajalik. Kohus arvestab ka asjaolu, et I. M.K iseloomustasid tunnistajad (Tallinna Linnavalitsuse töötajad) positiivselt, isikut iseloomustavate andmeteks on asjaolu, et ta on varem kohtulikult karistatud kuriteo eest. Kohus leiab, et antud isiku puhul on vajalik kohaldada ametialase

karistusena sanktsiooni keskmist määra ületavat, . Kohus arvestab 3-aastast vangistust

karistuse hulka süüdistatava I. M.K poolt eelvangistuses viibitud aja 04.12.2008-

03.06.2009.a, s.o. 6 kuud vangistust ning seega kuulub kohtuotsuse kuulutamise seisuga kohesele ärakandmisele 2 aastat 6 kuud vangistust . Prokuröri poolt I. M.K karistusena nõutud 4 aasta 6 kuu pikkust vangistust peab kohus liig rangeks.

Süüdistatava puhul leidis kohtus tõendamist, et kihutas ja aitas kaasa (viimane V.A ta neeldub kihutamises) suures ulatuses ja pistise nõudmisega vähemalt teistkordselt pistise

võtmise toimepanemisele kolmanda isiku kasuks. Teda ajendas S.T (pankrotis) poolt väljaantava ajalehele rahaliste vahendite saamise soov, otsene tahtlus, ning tema puhul ei tuvastanud kohus ühtegi kergendavat asjaolu ei KarS § 57 lg 1 ega lg 2 mõttes. Kuna kohus peab lisaks süü suurusele arvestama ka kõigi tuvastatud asjaolude, isikuandmete kogumit, märgib kohus, et V.A puhul, hinnates eripreventiivset karistuse mõjuküsimust, tuleb rõhutada, et V.A kihutades ja kaasa aidates I. M.K poolt toimepandud kuriteole,

asetas isikud, kes soovisid planeerimismenetluse toimimist, situatsiooni, kus nad ei saanud teisiti oma probleemidele lahendust, kui vaid läbi pistise andmise Tallinna Linnavalitsuses ja pistist nõuti suures ulatuses (varasemalt kohtuotsuses käsitletud ja analüüsitud V.A ja I. M.K vestlus, millises V.A märgib ,,… ma panen nad fakti ette“ (kd IV lk 25).

Süüdistatava V.A puhul nõudis prokurör karistusena 3 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust. Eelnevalt kohus märkis, et keskmine karistusmäär antud süüdistuses on 2,5 aastat vangistust. Kohus leiab, et arvestades eelkäsitletud süü suurust, asjaolu, et V.A tegutses

kuriteole kihutajana, kaasaitajana (neeldus kihutamises), millist seadusandja käsitleb

karistuslikus mõttes täideviijana (põhistus eelnevalt kohtuotsuses antud isikuga seotud episoodide juures käsitletud) ning asjaolu, et tema puhul pandi kuritegu toime suures ulatuses,

millise määr ületas tunduvalt teiste isikute poolt antud pistisesummasid, on põhistatud

keskmisele karistusmäärale vastava karistusmäära kohaldamine, millist vajadust kinnitavad

lisaks eelkäsitletud kuriteo tehioludele ka teised karistuse mõistmisel KarS § 56 mõttes

arvestatavad asjaolud, sh erija üldpreventiivne eesmärk ja õiguskorra kaitsmise huvid.

Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus peab põhjendatuks mõista karistusena 2 aastat 6 kuud vangistust.

Süüdistatav puhul tuleb samuti arvestada tema süü suurust, otsest tahtlust Tõnu Kortsu

kuriteo toimepanemisel, asjaolu, et ta andis pistist vähemalt teistkordselt. Kohtus prokurör

263 taotles karistusena süüdistatavale 3 aastast vangistust. Kohus varasemalt märkis, et antud isiku

poolt toimepandud kuriteo eest on keskmine karistusmäär 2,5 aastat vangistust. Tõsi, süüdistatava T. Kortsu puhul on T. Kortsu initsiatiivil ja palvel I. M.K-pannud toime enim toiminguid oma ametialase tegevuse raames, kiirendamaks ja muutmaks sujuvaks T. Kortsu poolt esindatavate juriidiliste isikutega seotud planeerimismenetlusi ja T. Korts on tegutsenud ka 5 juriidilise isiku huvides, kuid T. Kortsu puhul esines KarS § 57 lg 2 mõttes kergendav

asjaolu, mida kohus eelnevalt käsitles. Kohus leiab, et antud süüdistatava puhul ei ole

põhjendatud keskmisest karistusmäärast oluliselt kõrgema karistusmäära kohaldamine

karistusena ja kohus peab põhjendatuks karistamist alla keskmist karistusmäära jääva karistusega, arvestades ka tuvastatud kergendavat asjaolu, peab kohus võimalikuks kohaldada vangistust 2 aastat ja 3 kuud

.

Süüdistatavate ja puhul tuleb samuti arvestada eelkõige süü R.D Toivo Susi suurust, otsest tahtlust, korduvust. Mõlema süüdistatava – R.D ja T. Susi antud ja lubatud

(R.D puhul) – pistisemäär oli suurusjärgus võrdne. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Prokurör taotles mõlemale süüdistatavale 3-aastast vangistust.

Kohus leiab, et antud süüdistatavate puhul ei ole põhjendatud keskmisest karistusmäärast

kõrgema karistusmäära kohaldamine karistusena ja kohus peab põhjendatuks karistamist keskmise karistusmääraga, mõistes neile karistuseks . 2 aastat ja 6 kuud vangistust

Süüdistatav puhul on sanktsiooni keskmine määr 1,5 aastat vangistust. O.I Kohus eelnevalt märkis, et antud juhul tuleb lisaks süü suurusele, asjaolule, et kuritegu pandi

toime otsese tahtlusega, arvestades sellega seotud asjaoludega (pistise summa suurus) ja

lähtudes muudest KarS §-st 56 tulenevatest kriteeriumitest, arvestab kohus ka kohtu poolt tuvastatud KarS § 57 lg 2 mõttes tuvastatud kergendavat asjaolu. Süüdistatavat iseloomustab varasem karistatus, ta varjas end kohtuliku menetluse eest välismaal. Prokurör taotles antud isikule 2 aasta ja 6 kuulist vangistust, millist peab kohus liig rangeks. Kohus, arvestades isiku

süüd ja kõiki tuvastatud asjaolusid peab põhistatuks sanktsiooni keskmisest määrast veidi rangemat karistust, . 1 aasta ja 9 kuu pikkust vangistust

Süüdistatav O.I on viibinud eelvangistuses alates 17.03.2010.a. kuni 09.09.2010.a., s.o. 5 kuud 22 päeva, millist asjaolu tuleb arvestada. Kohus märgib, et prokurör on oma kõnes

eksinud eelvangistuses viibitud aja arvestuses (5 k 27 p), kuna isik viibis eelvangistuses 5 kuud 22 päeva (järelepärimine kd K17, lk 67).

Süüdistatav puhul tuleb lisaks isiku süüle, arvestada samuti kõiki KarS §56 A.A

mõttest tulenevat asjaolu, sh. kohtu poolt tuvastatud kergendavat asjaolu. Keskmine karistusmäär antud kuriteo puhul on 1,5 aastat vangistust. Prokurör taotles antud süüdistatava

puhul 2-aastase vangistuse kohaldamist. Kohus peab põhistatuks keskmise karistusmäära kohaldamist. Kohus leiab, et on võimalik kohaldada seetõttu sanktsiooni keskmisest määrast kergemat karistust ja nimelt 1 aasta ja 6 kuulist vangistust.

Süüdistatavate O.I ja A.A puhul on tegevuse kvalifikatsioon, seega ka seadusjärgne karistusmäär võrdne, kuid süüdistatav A.A on olnud õiguskuulekam (puudub varasem karistatus, ei varjunud).

Tulenevalt Riigikohtu seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav

karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema

tingimuslik karistusest vabastamine (RK 3-1-1-99-06 p 16). Karistuse kohaldamise ja

264

karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikast korduvalt (RK 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud.

Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi

vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK 3-1-1-40-04).

Antud juhul puuduvad igasugused põhistused osas karistusest M.K osaliseks või

täielikuks tingimuslikuks vabastamiseks, kuna selline otsustus ei vastaks antud eelnimetatud karistuse mõistmise põhimõtetele. Tõsi, Tallinna Linnavalitsuse ametnikud iseloomustasid I. M.K positiivselt kui sõbralikku inimest, kuid vaid see asjaolu ei anna alust reaalse vangistuse kandmiselt vabastamiseks. Isik ei ole senini muutnud oma väärtushinnanguid, andnud oma tegevusele vajalikku hinnangut, mõistnud, et tema kuritegelik käitumine on mitte ainult Tallinna Linnavalitsuse, vaid selle läbi ka riigi mainet kahjustav, ka maine kahjustatust kodanike silmis, kodanike võrdse kohtlemise riivet antud asutuses, mida tema poolt toimepandu põhjustas. Isiku mõjutamine toimub läbi

isiku hoiakute muutumise ja karistuse mõistmisel otsustamaks tingimusliku vabastamise küsimust, selle prognoosimiseks tuleb arvestada hetkeseisu ja muutumise võimalikkust (RK 3- 1-1-40-04). Kahtlematult on oluline, nagu kohus eelnevalt ka märkis, üldpreventiivne aspekt, vältimaks korruptsiooni EV-s (RK 3-1-1-92-06 p 28) Ei saa leida ka ühtegi eriega üldpreventiivset põhistust, miks eeldada, et karistuse eesmärke saaks saavutada vaid osalise reaalse karistuse kandmisega. Süüdistatav I. M.K-on antud kriminaalasjas keskne figuur, kelle poolt on toime pandu väga

suurel hulgal ametiseisundist tulenevaid toiminguid pistise eest, ta on isik, kelle tegevuse ulatusega ei anna võrrelda teiste isikute süüdistusi, ta oli isik, kelle puhul selline kuritegelik muster oli kujunenud tavapäraseks toimimisviisiks.

I. M.K- viibis ka 6 kuud eelvangistuses, kuid selline asjaolu ja aeg ei mõjutanud teda muutma väärtushinnanguid ja enda tegevust ümber hindama.

Kohus leiab, et ühegi teise süüdistatava puhul ei ole võimalik leida ühtegi põhjendust, miks

peaks süüdistatavaid täies ulatuses tingimuslikult vabastama reaalse vangistuse kandmiselt. Ei isikute süü suurus ega ka ükski teine karistuse mõistmisel käsitletav faktor, ei võimalda karistusest täieliku tingimusliku vabastamise põhistust.

Süüdistatavad ei ole mõistnud käesoleva hetkeni enda tegevuse kuritegelikkust ega andnud sellele vajalikku hinnangut. Ka siin märgib kohus taas, et isiku mõjutamine toimub läbi isiku

hoiakute muutumise ja selle prognoosimiseks tuleb arvestada hetkeseisu ja muutumise võimalikkust (RK 3-1-1-40-04).

Nagu kohus juba eelnevalt märkis, on osaliselt karistuse kandmiselt vabastamise küsimuse otsustamisel prevalveeruvateks isikuandmed, tuvastatud asjaolude kogum (RK 3-1-1-40-04 p

8) Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et karistuse kandmise osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes šokivangistus (RK 3-1-1-99-06). Vangistuse osalise

täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema

265

lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema

edasise käitumise suhtes (RK 3-1-1-21-05 p 5). Kohus peab võimalikuks kohaldada teiste

süüdistatavate (peale I. M.K) puhul reaalsest vangistusest osalist tingimuslikku

vabastamist ja sellest reaalselt ära kantava osa määratlemisel arvestab kõigi karistuse

kohaldamise eesmärkide ja eelnimetatud asjaoludega, sh asjaoluga, et ei tekiks isiku kohanemist reaalse vangistuse oludega ning karistuse mõjumise vajadust šokiefektina. Süüdistatav on nelja lapse isa, iseloomustatud on teda positiivselt, varem on ta Tõnu Korts kohtulikult karistamata. Saavutamaks tema puhul karistuse eesmärke, peab kohus võimalikus kohaldada šokivangistusena 5-kuulist vangistust ja ülejäänud osa (1 aasta 10 kuud vangistust)

suhtes kohaldada 4 aasta pikkust katseaega KarS § 73 kohaselt, tagamaks isiku

väärtushinnangute muutumist. Käesoleva kriminaalasja menetluse jooksul isik enda väärtushinnanguid ei korrigeerinud ega hinnanud enda käitumist ümber.

Süüdistatav ega tema kaitsja ei ole pidanud põhjendatuks antud isikut V.A iseloomustavate andmete esitamist. Arvestades astud isiku poolt toimepandu tehiolusid, mida antud alajaotuses on eelnevalt kajastatud, ja tema mõjutamise perspektiive, peab kohus samuti

karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalikuks kohaldada šokivangistusena 5-kuulist vangistust ja ülejäänud osa (2 aastat 1 kuu) suhtes kohaldada 4 aasta pikkust katseaega KarS § 73 kohaselt, tagamaks isiku väärtushinnangute muutumist. Käesoleva kriminaalasja menetluse jooksul isik enda väärtushinnanguid ei korrigeerinud ega hinnanud enda käitumist ümber.

Süüdistatav ega tema kaitsja ei ole pidanud põhjendatuks antud isikut Toivo Susi iseloomustavate andmete esitamist. Arvestades antud isiku poolt toimepandu tehiolusid, mida antud alajaotuses on eelnevalt kajastatud ja tema mõjutamise perspektiive, peab kohus samuti

karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalikuks kohaldada šokivangistusena 5-kuulist vangistust ja ülejäänud osa (2 aastat 1 kuu) suhtes kohaldada 4 aasta pikkust katseaega KarS § 73 kohaselt, tagamaks isiku väärtushinnangute muutumist. Käesoleva kriminaalasja menetluse jooksul isik enda väärtushinnanguid ei korrigeerinud ega hinnanud enda käitumist ümber.

Süüdistatav ega tema kaitsja ei ole pidanud põhjendatuks antud isikut R.D iseloomustavate andmete esitamist. Arvestades antud isiku poolt toimepandu tehiolusid, mida antud alajaotuses on eelnevalt kajastatud ja tema mõjutamise perspektiive, peab kohus samuti

karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalikuks kohaldada šokivangistusena 5-kuulist vangistust ja ülejäänud osa (2 aastat 1 kuu) suhtes kohaldada 4 aasta pikkust katseaega KarS § 73 kohaselt, tagamaks isiku väärtushinnangute muutumist. Käesoleva kriminaalasja menetluse jooksul isik enda väärtushinnanguid ei korrigeerinud ega hinnanud enda käitumist ümber.

Süüdistatav ega tema kaitsja ei ole pidanud põhjendatuks antud isikut A.A iseloomustavate andmete esitamist. Arvestades antud isiku poolt toimepandu tehiolusid, mida

antud alajaotuses on eelnevalt kajastatud ja tema mõjutamise perspektiive, peab kohus

karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalikuks kohaldada šokivangistusena 3-kuulist vangistust ja ülejäänud osa (1 aasta 3 kuud) suhtes kohaldada 4 aasta pikkust katseaega KarS

§ 73 kohaselt, tagamaks isiku väärtushinnangute muutumist. Käesoleva kriminaalasja menetluse jooksul isik enda väärtushinnanguid ei korrigeerinud ega hinnanud enda käitumist ümber.

Süüdistatav ei kahetsenud küll toimepandut, kuid teatud väärtushinnangute O.I muutumust kinnitab asjaolu, et ta märkis viimases sõnas, et avaldab kahetsust selle osas, et ta

266

end varjas ja kohtule valeandmeid esitas. Kohus leiab, et antud süüdistatava osas saab

šokivangistus piirduda 5 kuu 22 päevaga, mil süüdistatav eelvangistuses viibis. Ülejäänud

karistus, (s.o. 1 aasta 3 kuud 8 päeva vangistust) jätta tingimisi täitmisele pööramata,

kohaldades karistuse kandmiselt tingimuslikku vabastamist KarS § 73 alusel, katseaja pikkusega 4 aastat. Käesoleva kriminaalasja menetluse jooksul isik enda väärtushinnanguid ei korrigeerinud ega hinnanud enda käitumist ümber.

Kõigi eelnimetatud süüdistatavate puhul peab kohus põhjendatuks 4 aastast katseaega põhjusel, et antud isikute väärtushinnangute muutumine eeldab pikemat ajafaktorit. Käesolev

kriminaalmenetlus on toimunud aastate vältel ja siiani ei ole isikud muutnud suhtumist

toimepandusse. Sellise muutumise saavutamine on võimalik šokivangistuse ja hilisema 4 aastase katseaja koostoime läbi.

Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et ükski süüdistatav ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tema tervislik seisund välistaks vangistuse, ka ei ole kohtule kogu kohtumenetluse ajal esitatud dokumente selle kohta, et süüdistatavate tervis menetlust takistaks.

Kohus peab vajalikuks peatuda ka . Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti tõkendi küsimusel karistussüsteem on ehitatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik

karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene

vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle

otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki : KrMS §-s 127 sätestatud aspekte kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise

jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust,

kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavatega, kes on väga liikuvad, nii on nad

kõik esitanud korduvalt taotlusi kohtuistungi ajal Eesti Vabariigist lahkumiseks, mida on kohus ka võimaldanud. Kohus eelnevalt käsitles antud isikute end õigustavat suhtumist toimepandusse,

milline kestab ka käesoleva hetkeni, ning arvestades kaitsekõnedes ja viimastes sõnades

avaldatud seisukohti, ei ole käesoleva kohtuotsusega mõistetavad karistused süüdistatavate jaoks soovikohased ning arvestades süüdistatavate sagedast liikuvust ka EV-i väliselt, peab

kohus vajalikuks kohaldada tõkendina vahistamist kohtusaalist, tagamaks kohtuotsuse

täitmine. Tuleb välistada olukorrad, kus riik peab asuma kulutama rahalisi vahendeid

tagamaks hilisemat kohtuotsuse täitmist ja kohtul on alust arvata, et antud isikud võivad asuda karistuse kandmiselt kõrvale hoiduma. Kohus rõhutab, et nii näiteks esitas süüdistatav V.A kohtule ajal, mil kohus viibis nõupidamise staadiumis ja süüdistatav oli teadlik, et

kohtuotsusekuulutatakse 30.03.2012, taotluse selle kohta, et ta soovib lahkuda EV-st alates 05.04, seega kohtuotsuse kuulutamise järgselt. Samuti märgib kohus, et süüdistatavate (va I.

M.K- puhul kohaldatava šokivangistuse (RK 3-1-1-99-06) soovitav karistusõiguslik mõte

seisneb šokiefektis, mis mõjuks kui isiku tõsine lühiajaline hoiatamine. Juba antud termin „šokk“ rõhutab, millal on see vahetult toimivam.

267

Kohus on käesolevas kriminaalasjas kohaldanud oma 07.09.2010.a. määrusega tõkendit

kautsjon süüdistatava O.I suhtes. Tulenevalt nimetatud määrusest oli

kautsjonisumma suuruseks 1 203 500 krooni. Kohtutoimikust nähtub, et kautsjonisumma

taSusitäies ulatuses 09.09.2010.a. KK(a/a XXXXXXXXXXXXX, kd K4, lk 168, 169),

Süüdistatav vabastati vahi alt koheselt pärast kautsjonisumma tasumist, s.o. 09.09.2010.a. Tulenevalt KrMS § 135 lg 7 p-st 1 tagastatakse kautsjon, kui kahtlustatav või süüdistatav ei riku kautsjoni tingimusi. Süüdistatav O.I ei rikkunud kautsjoni tingimusi: tagatud oli süüdistatava osavõtt kohtumenetlusest ning isiku hoidumine uute süütegude toimepanemisest. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et tasutud kautsjonisumma tuleb täies ulatuses tagastada summa tasunud isikule, s.o. Kristel Kadajale. Tagastatava kautsjonisumma suurus, arvestades

ametlikku vahetuskurssi, on 76 917,67 (seitsekümmend kuus tuhat üheksasada seitseteist eurot ja kuuskümmend seitse senti) eurot.

Peatudes küsimusel, märgib kohus taas, et kõikide juriidiliste isikute karistamise pistiseandjate puhul, kes juriidiliste isikute huvides tegutsesid, esines ühine arusaam sellest, et

pistise abil on võimalik saavutada soovitud eesmärke. Tallinna Farmaatsiatehase AS, F.N, V.F, R.G, P.B, K.Z puhul tuvastas kohus kergendava asjaolu, mida eelnevalt on käsitletud (ehitustegevuse takistatus).

Kohus märgib, et juriidilistele isikutele on esitatud süüdistused KarS § 297 lg 3 (Tallinna Farmaatsiatehase AS, F.N , B.Z , V.F, R.G, P.B, K.Z ) järgi või KarS § 293 lg 3 - § 22 lg 2, 3 (S.T (pankrotis)) järgi, millised näevad ette rahalise karistuse.

Analoogselt füüsilise isikuga on rahaline karistus ka juriidilise isiku puhul kuriteo eest

kohaldatav karistus ning seega kohalduvad ka juriidiliste isikute puhul karistuse mõistmise üldpõhimõtted, sh keskne lähtumine keskmisest karistusmäärast ning samuti tuleb ka antud juhul arvestada konkreetseid juriidilist isikut iseloomustavaid andmeid ja kõiki KarS §-s 56 nimetatud asjaolusid.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kaitsjad ei ole pidanud vajalikuks esitada juriidilistest

isikutest kaitsealuste kohta majandusaasta aruandeid. Siinkohal peab kohus vajalikuks tugineda juriidiliste isikute majandusaasta kohta käivates aruannetes väljendatud andmetele,

mis väljendavad antud juriidilise isiku majanduslikku seisu. Majandusaasta aruannetes

sisalduvate andmete näol on kohtu hinnangul tegu KrMS § 60 lg 3 mõistes üldtuntud

asjaoludega, mis on usaldusväärsed, seda aruannete avalikkusest (kõigile kättesaadavad äriregistri kaudu) ning aruannetele laienevatest nõuetest tulenevalt. Tallinna Farmaatsiatehase

AS müügitulu oli 2008. aastal 63 966 040 krooni, kasum 1 362 574 krooni, 2010. aastal

vastavalt 69 415 254 krooni ning kahjumiks kujunes -20 457 921 krooni. S.T (pankrotis) 2007.a. (viimane majandusaasta aruanne) tulud olid 12 868 526 krooni, aruandeaasta kahjum oli 5 683 689 krooni. Käesoleval ajal on välja kuulutatud S.T

pankrot. F.N müügitulu oli 2008. aastal 647 728 krooni, aruandeaasta puhaskahjumiks kujunes 33 949 229 krooni, 01.01.2009-12.05.2010.a. perioodil vastavalt 9 906 020 krooni ning kasumiks kujunes 4 249 433 krooni. Käesoleval ajal on

F.N Äriregistri kande kohaselt likvideerimisel. B.Z

müügitulu 2008. aastal oli 2 971 304 krooni, aruandeaasta kahjum oli -531 785 krooni,

vastavalt 2010.a. aruandele on B.Z teeninud 2010. aastal 1 730 545 kroonise müügitulu juures 265 350 krooni kasumit. V.F müügitulu oli 2008. aastal 97 026 059

268

krooni, kasum 5 501 338 krooni, 2010. aastal vastavalt 61 662 619 krooni ja 8 898 303 krooni. R.G 2008. aastal müügitulu ei olnud, kahjumiks kujunes -1 002 107 krooni,

2010. aastal müügitulu samuti ei olnud ning kahjumiks kujunes -2 612 277 krooni. P.B

finantstulu oli 2008. aastal 463 733 krooni, puhaskasum 463 733 krooni, 2010.

aastal vastavalt -48 703 krooni ja kahjumiks kujunes -62 489 krooni. K.Z müügitulu 2008. aastal oli 4 653 933 000 krooni ning puhaskasum 306 370 000 krooni, 2010. aastal vastavalt 2 689 947 000 krooni ning puhaskasumiks kujunes 16 594 000 krooni.

Kaitsjad märkisid, et juriidilistele isikutele prokuröri poolt taotletud karistused olid põhjendamatult suured. Kohus märgib, et antud kuriteokooseisu puhul, KarS § 297 lg 3, tuleb lähtuda KarS § 44 lg-s 2 sätestatust, mistõttu võib kohus juriidilistele isikutele mõista rahalise karistusena karistuse 3200 kuni 16 000 000 eurot. Prokuröri poolt taotletud karistused jäävad oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, mistõttu ei saa liigsest rangusest rääkida.

Varasemalt käsitletud karistuse mõistmise põhimõtete põhjal leiab kohus, et Tallinna

Farmaatsiatehase AS-i tuleb karistada rahalise karistusega keskmisest sanktsioonist

madalamas ulatuses, tema süüd iseloomustab üheepisoodiline kuritegu ja esines kergendav asjaolu, arvestades ka majanduslikke näitajaid, peab kohus põhistatuks karistamise 200 000

euro suuruse rahalise karistusega. Samuti arvestades eelkäsitletud kergendavat asjaolu,

oluliselt Tallinna Farmaatsiatehase AS-ist erinevat majanduslikku olukorda, peab kohus

võimalikuks karistada süüdistatav sanktsiooni keskmisest F.N

madalamas määras ja kohus peab põhjendatuks karistamist 50 000 euro suuruse rahalise

karistusega. Süüdistatav puhul on oluline, et tegemist oli üheepisoodilise B.Z kuriteoga, kohus arvestab osaühingu majanduslikku olukorda ning kohus peab põhjendatuks

karistada rahalise karistusega summas . Süüdistatav puhul tuleb 100 000 eurot V.F

arvestada üheepisoodilist kuritegu, antud juriidilise isiku huvides I. M.K poolt toimepandud toimingute ulatust ja eelkäsitletud kergendavat asjaolu, majanduslikke andmeid ja teda tuleb karistada rahalise karistusega summas . Süüdistatav

200 000 eurot R.G puhul oli tegemist üheepisoodilise kuriteoga, arvestada tuleb majanduslikku olukorda, varem

nimetatud kergendavat asjaolu ja kohus leiab, et teda tuleb karistada rahalise karistusega

summas 100 000 eurot.

Süüdistatav P.B puhul oli tegemist kaheepisoodilise

kuriteoga, arvestada tuleb kergendavat asjaolu, teda tuleb karistada rahalise karistusega summas

. Süüdistatav puhul tuleb arvestada, et tegemist oli 200 000 eurot K.Z

üheepisoodilise kuriteoga, kuid I. M.K poolt toimepandud toimingute ulatust,

majanduslikke näitajaid ja preventiivsest aspektist ka kohtuotsuses käsitlemist leidnud

asjaolu, et K.Z esindajad istungil kinnitasid, et nende poolt Tallinna

Linnavalitsuse ametnikele kingituste tegemine oli loomulikuks peetud toiming, samas

kergendavat asjaolu arvestades, karistada teda rahalise karistusega summas . 300 000 eurot

Süüdistatav puhul tuleb arvestada süüd S.T (pankrotis)

iseloomustava asjaoluna pistise määra ulatust, samas majanduslikke näitajaid ja teda tuleb karistada rahalise karistusega summas . 200 000 eurot

MENETLUSKULUD

Prokurör O.I süüdistatavatelt välja mõista kaitsjatasud (O.I , F.N

), koopiakulud ja ekspertiisikulud. Prokurör O.I ekspertiisitasud välja mõista järgnevalt:

a. solidaarselt M.K-lt , R.D-lt , A.A-lt ja AS-lt Tallinna

Farmaatsiatehas, Tõnu Kortsult ja V.F , R.G , P.B , AS-lt

269 K.Z DNA-ekspertiisi kulud summas 8308,18 eurot; b. solidaarselt M.K-lt ja

R.D-lt sõrmejäljeekspertiisi kulud summas 319,69 eurot; c. solidaarselt M.K-lt

, Tõnu Kortsult ja V.F , R.G , P.B , K.Z

sõrmejäljeekspertiisi kulud summas 1214,83 eurot; d. solidaarselt M.K-lt ja

R.D-lt trassoloogiaekspertiisi kulud summas 61,38 eurot; e. solidaarselt M.K-lt ja R.D;käekirjaekspertiisi kulud summas 69,05 eurot.

Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Kohus leiab, et lähtuvalt KrMS §-des 175-179 toodud menetluskulude regulatsioonist on

käesolevas kriminaalasjas süüdistatavatelt väljamõistmiseks kuuluvateks menetluskuludeks: sundraha, määratud kaitsjate tasud, koopiakulud ja ekspertiisikulud. Kohtu hinnangul ei esine

süüdistatavate isikuid arvesse võttes selliseid , mis tingiks neilt erandlikke asjaolusid väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise.

Kaitsjad esitasid kohtule ka taotlused nende kaitsealuste poolt kantud menetluskulude

hüvitamiseks riigi poolt: A.A ja Tallinna Farmaatsiatehase AS kaitsja I. Straus summas 25 780,35 eurot; V.A ja S.T (pankrotis) kaitsja A. Pilv summades

32 563,51 eurot ja 29 372,17 eurot; T. Susi ja B.Z kaitsja N. Saar summades 9993,99 eurot (sh käibemaks) ja 15 555,58 eurot (käibemaksuta), T. Kortsu, V.F, R.G

, R.G , K.Z kaitsja L. Glikman summas 37 925,60 eurot; O.I ja F.N , R.D määratud korras kaitsja T. Liiva summades vastavalt 4156,68 eurot, 4156,68 eurot ja 4273,64 eurot; I. M.K määratud korras kaitsja M. Leis summas 2102,40 eurot. Kuivõrd süüdistatavad A.A, Tallinna Farmaatsiatehase AS, V.A , S.T (pankrotis), T. Susi, B.Z, T. Korts, V.F,

R.G, R.G, K.Z omasid kõik valitud kaitsjaid ning isikud

kuuluvad süüdimõistmisele, ei kuulu nende kaitsjate taotlused menetluskulude (kaitsjatasu)

hüvitamiseks rahuldamisele ning need tuleb jätta süüdistatavate endi kanda. Kohus peatub

järgnevalt asjaolul, et I. M.K-le, T. Kortsule, V.F esitatud süüdistuses mõistis

kohus süüdistatavad ühes episoodis õigeks. Tegemist oli süüdistuse mahu ja sisu mõistes

episoodiga, milline oli marginaalse tähendusega ja kuna I. M.K kaitsja ei ole konkretiseerinud, milline aeg kulutati just antud episoodiks ettevalmistamisele ning ilmselt ei

ole seda süüdistuse absoluutse seotuse tõttu võimalik ka märkida, ei ole kohtul võimalik muuta eelnevalt kajastatud seisukohta menetluskulude osas. Samuti rõhutab kohus, et T. Kortsu ja V.F puhul antud kuriteoepisoodiga – pistise andmisega I. M.K-le – seotud

I. M.K järelevalve alased toimingud (samad toimingud) pandi toime ka K.Z

seonduvalt, milline süüdistus tõendamist leidis, ei ole põhistatud muuta seisukohta kaitsekulude osas, kuna kaitseks ettevalmistamine, teostamine oli vajalik nii või teisti. Ka ei

ole T. Kortsu ja V.F kaitsja L. Glikman välja toonud kaitsekulude taotluses antud episoodile spetsiaalselt kulutatud aja mahtu.

Kohus leiab, et käesolevas kohtuasjas on põhjendatud ja süüdistatavatelt väljamõistmisele kuuluvateks menetluskuludeks:

1) riigi õigusabi osutamise eest makstavad kaitsjatasud kohtueelsesning kohtumenetluses:

Kohtueelses menetluses on uurimisasutuse määrustega hüvitamisele määratud O.I

kaitsjatasu summas 495,60 krooni s.o. 31,67 eurot (sh käibemaks) ja F.N kaitsjatasu summas 495,60 krooni s.o. 31,67 eurot (sh käibemaks).

270

Süüdistatavate O.I , F.N ja R.D kaitsja T.

Liiva on kokku taotlenud kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest kaitsjatasu

hüvitamist: O.I osas 4156,68 eurot (sh käibemaks); F.N osas 4156,68 eurot (sh käibemaks), R.D osas 4273,64 eurot (sh käibemaks).

Kohus leiab, et riigi õigusabi korras O.I, F.N ja R.D kaitsjana osalenud vandeadvokaat Toomas Liiva kaitsjatasu taotlused on põhjendatud ning on taotluse koostamisel on lähtutud kehtinud Eesti Advokatuuri juhatuse poolt kinnitatud riigi õigusabi arvestamise aluseid ja maksmist reguleerivatest kordadest. Sealhulgas märgib kohus, et põhjendatud on kohtumenetluseks ettevalmistamiseks makstava tasu suurendamine

(12,50% ja 50% võrra), kuna tegu on mahuka ja keeruka kriminaalasjaga. Samuti on põhjendatud tasu maksmine iga kaitsealuse kohta 75% ulatuses alates ajast, mil kaitsjal oli mitu kaitsealust kuni 2012.a. aastani toimunud kohtuistungitel. Alates 01.01.2012.a. on mitme

kaitsealuse puhul tasu kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja istungil osalemise tasumääradest kõikide kaitsealuste eest ühine. Eeltoodud põhjustel kuuluvad kaitsja T. Liiva poolt esitatud kaitsjatasu taotlused hüvitamisele täies ulatuses. Koos kohtueelses menetluses tekkinud riigi õigusabi osutamise kuludega kuulub seega väljamõistmisele: süüdistatavalt

O.I-lt 4188,35 eurot; süüdistatavalt F.N-ilt 4188,35 eurot ning süüdistatavalt R.D;4273,64 eurot.

Süüdistatava M.K kaitsja M. Leis on kokku taotlenud kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest kaitsjatasu hüvitamist summas 3862,46 eurot (01.02.2012.a. taotluses viidatud

2011. aastal esitatud taotlust kohtule esitatud ei ole). Varasemate taotluste alusel on kohtumääruste järgi hüvitatud M. Leisile ja teda asendanud kaitsjale (L. Toomsalu) 107,37 eurot, vt kd K2 lk 90, K4 lk 162).

Kohus peab kaitsja M. Leisi taotlusi kaitsjatasude hüvitamiseks põhjendatuks osaliselt.

Kaitsja on taotlenud 01.02.-22.02.2012.a. kohtuistungil osalemise eest rakendatavatele

tasumääradele erikoefitsiendi 1,5 kohaldamist. Tulenevalt Eesti Advokatuuri juhatuse

kinnitatud kehtivast korrast (edaspidi Kord) riigi õigusabi arvestamise aluste ja maksmise

kohta, on võimalik kohtul suurendada kuni 50% ulatuses üksnes kohtulikuks menetluseks

ettevalmistamise tasu, mitte aga kohtuistungil osalemise eest makstavat tasu (p-d 11, 20).

Antud juhul on kaitsja nimetatud põhimõtte vastu eksinud ning seega kuulub kohtuistungil osalemise eest taotletud tasu hüvitamisele üksnes põhjendatud ulatuses. Niisamuti peab kohus vajalikuks märkida, et kaitsja taotles kohtuotsuse kuulutamisel osalemise eest kaitsjatasu 10

pooltunni ulatuses. Tegelikkuses on kohus arvestanud kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisega 2 pooltunni jooksul ning kaitsja M. Leisile kuulub tasu hüvitamisele nimetatud ulatuses. Kaitsja on oma 01.03.2011.a. taotluses taotlenud istungiks ettevalmistamise eest 12 ajapunkti eest 460,22 euro ning 73 ajapunkti ulatuses istungitel osalemise eest 1299,74 euro

hüvitamist, kokku 1760,06 eurot hüvitamist (sh käibemaks). Kohus leiab, et kaitsja on eksinud taotluse esitamise ajal kehtinud Korra järgi ettenähtud kaitsjatasude arvestuses. Korra p-dest 16 ja 5 tulenevalt ei saa olla ettevalmistamise tasu olla suurem, kui 191,73 eurot (ilma käibemaksuta), erikoefitsient ei kohaldu kuna tegu pole majandusalase süüteoga. Samuti on kaitsja eksinud kohtuistungite eest hüvitamisele kuuluva summa arvutamisega – 73 pooltunni

eest kuulub hüvitamisele 1399,85 eurot (sh käibemaks). Kokku on kaitsja 01.03.2011.a. taotluse alusel õigustatud hüvitada riigi õigusabi tasu summas 1629,95 eurot (sh käibemaks). Muus osas peab kohus kaitsja M. Leisi esitatud taotlusi tõepäraseks ja põhjendatuks. Seega kuulub M. Leisile hüvitamisele kaitsjatasu summas 1248 eurot. Koos kohtu poolt varasemalt

271 hüvitatud kaitsjatasuga kuulub seega süüdistatavalt I. M.K-lt väljamõistmisele 2985,32 eurot (sh käibemaks).

2) ekspertiisikulud:

Kohus leiab, et ekspertiisitasud tuleb välja mõista täies ulatuses solidaarselt nendelt

süüdistatavatelt, kelle poolt toime pandud kuriteoepisoodidega vastav ekspertiis puutumust omab. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt olid ekspertiisid seotud tuvastamisele kuulunud

asjaoludega. Kohus peab vajalikuks korrigeerida siiski prokuröri poolt taotletud ekspertiisitasude summasid, kuivõrd neis esitatud summade aritmeetilised väärtused eurodes erinesid tegelikkusest (ekspertiisisummad olid algselt esitatud kroonides). Eeltoodut arvesse

võttes leiab kohus, et ekspertiisikulud kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele alljärgnevalt:

a. DNA ekspertiisi (akt nr GE-0038-09/0097) kulud summas 129 940 krooni ehk 8304,68

eurot – solidaarselt M.K-lt , R.D-lt , A.A-lt ja AS-lt Tallinna

Farmaatsiatehas, Tõnu Kortsult ja V.F , R.G , P.B , K.Z ;

b. sõrmejäljeekspertiisi (akt nr SS-0012-09/0099) kulud maksumusega 5000 krooni ehk 319,56 eurot – solidaarselt M.K-lt ja R.D; c. sõrmejäljeekspertiisi (akt nr SS-0011-09/0098) kulud summas 19 000 krooni ehk 1214,32 eurot – M.K-lt, Tõnu Kortsult ja V.F, R.G, P.B, K.Z ; d. trassoloogiaekspertiisi (akt nr TR-001-09/100) kulud summas 960 krooni ehk 61,36 eurot – solidaarselt M.K-lt ja R.D; e. käekirjaekspertiisi (akt nr DK-0004-09/131) kulud summas 1080 krooni ehk 69,02 eurot – solidaarselt M.K-lt ja R.D;

3) koopiakulud:

Kohus leiab, et koopiakulud kuuluvad väljamõistmisele igalt süüdistatavalt eraldi, tema kaitsjale üleantud koopiate mahus alljärgnevalt: M.K-lt 8,50 eurot; A.A-lt 4,03 eurot, Tallinna Farmaatsiatehase AS-lt 4,03 eurot, Toivo Susilt 4,03 eurot, B.Z-ilt

4,03 eurot, V.A-lt 4,03 eurot, S.T (pankrotis) 4,03 eurot,

O.I-lt 4,03 eurot, F.N-ilt 4,03 eurot, Tõnu Kortsult 4,92 eurot, V.F 4,92 eurot, R.G 4,92 eurot, P.B 4,92 eurot, K.Z 4,92 eurot ning R.D;4,92 eurot.

4) sundrahad:

Süüdistatavatelt väljamõistetava sundraha suuruseks on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5

palga alammäära, tulenevalt sellest, et käesolevas kriminaalasjas kuuluvad süüdistatavad süüdimõistmisele II astme kuriteo toimepanemises. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse

nr 169 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks 290 eurot

kuus. Seega kuulub igalt süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on 435 eurot. Kohus peatub siinkohal ka kaitsja T. Liiva kaitsekõnes toodud väidetel, mille kohaselt pole sundraha puudutav regulatsioon kooskõlas Põhiseadusega ning teenib karistuslikku eesmärki.

Nimetatud põhjustel O.I kaitsja T. Liiva mitte kohaldada sundraha väljamõistmist kaitsealuste süüdimõistmise korral. Kohus nõustub täielikult juba Riigikohtu poolt (RK 3-1-1-

272

63-05 p 8 jj) väljendatud seisukohtadega, mille järgi toimub kriminaalmenetluse üldiste

kulude sissenõudmine süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu ning analoogiliselt riigilõivuga tsiviilkohtumenetluses on ka sundraha eesmärk see, et just menetluse põhjustanud

isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses kriminaalmenetluse toimimise tagamise ja kuriteo tagajärgede heastamisega. Riigikohus on viidanud, et sundraha instituudi kehtestamise üheks eesmärgiks oli just rahastamisallikate leidmine riikliku ohvriabisüsteemi finantseerimiseks, kuid samas ei ole välistatud nende summade kasutamine teiste riigi kulude

katteks (p 10). Nimetatud põhjusel tuleb asuda seisukohale, et sundraha instituut ei kanna

mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki. Seejuures on ilmne, et riigi poolt

kantavate kulude ja konkreetse süüdistatava osa väljaarvestamine oleks ebamõistlikult keerukas ning seega on kuritegude raskusastmest sõltuvalt kehtestatud ka vastavad sundraha määrad. Seejuures rõhutab kohus siinkohal Riigikohtu poolt viidatut selle kohta, et riigi

kulutused kriminaalasjale, milles jõutakse süüdimõistva kohtuotsuseni, on alati sundrahast suuremad (p 12). Kohus nõustub ka eelpool viidatud lahendis toodud järeldustega sellest, et

sundraha sidumine kehtiva palaga alammääraga on õigustatud, kuivõrd see peegeldab ühiskonna majanduslikke näitajaid. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaitsja T. Liiva

taotlusel, sundraha regulatsiooni põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks, puuduvad sisulised alused. Kohus leiab, et sundraha regulatsioon on

põhiseaduspärane, sundraha instituut ei oma karistuslikku elementi ja sundraha väljamõistmine KrMS § 179 alusel on seega ka õigustatud.

ARESTITUD VARA SUHTES KOHALDATAVAD MEE™ED JA VARA KONFISKEERIMINE

Prokurör taotles 04.12.2008.a. M.K töökohast Tallinna Linnavalitsuses toimetatud läbiotsimisel leitud sularaha summas 40 000 krooni, kui kuriteoga saadud vara, KarS § 831 alusel riigi tuludesse konfiskeerimist.

Prokurör O.I vabastada aresti alt järgnev M.K-le kuuluv vara: AS Swedbank

hoiuse arvel nr XXXXXXXXXXXXXX arestitud 14 400 eurot; Sampo pank arvel nr

XXXXXXXXXXXXXXarestitud 146 329,42 krooni; 04.12.2008.a M.K elukoha läbiotsimisel elutoa sahtlist leitud sularaha summas 20 000 krooni; sõiduauto Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX . Prokurör O.I aresti alt vabastada ka Harju Maakohtu 20.03.2009.a kohtumääruse nr 1-

09-3863 alusel arestitud S.T (pankrotis) registrikood AS Swedbank

olevatel arvelduskontodel nr XXXXXXXXXXXX , XXXXXXXXXXXX

ja

XXXXXXXXXXXX rahalised vahendid kokku 153 924,70 krooni väärtuses, kuna need kuuluvad 12.06.2009.a. peale pankroti väljakuulutamist S.T (pankrotis) pankrotivara hulka.

Prokurör leidis, et kuna on tuvastatud, et I. M.K- on süüteoga saanud AS Tallinna

Farmaatsiatehase juhatuse liikmelt A.A-lt 5 kinkekaarti väärtusega à 5000 krooni, B.Z juhatuse liikmelt T. Susilt 25 000 krooni sularaha ja T. Susilt eraviisiliselt 25 000 krooni, millised varad on M.K poolt ära kasutatud ning samuti on M.K saanud kolmanda isiku S.T (pankrotis) kasuks 800 000 krooni, milline summa on SA poolt ära kasutatud, siis tuleb süüteoga saadud varade suhtes kohaldada KarS § 831 lg 1 ja KarS § 831 lg 2 p 1 sätteid. Prokurör leidis, et kuna nimetatud varad on ära tarvitatud ja osaliselt säilinud varad arvatud pankrotivarade hulka, tuleb KarS § 84 mõttes konfiskeerimise

asendamise korras varad välja mõista M.K-lt , kui toimepanijalt ja KarS § 83 1

, § 84

273 korras kuulub M.K-lt sissenõudmisele 875 000 krooni ehk 55 946,29 eurot, see summa vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

Kohus märgib, et konfiskeerimine kujutab endast mittekaristuslikku mõjutusvahendit, tegu ei

ole formaalselt karistusega. Samas on konfiskeerimisel materiaalses mõttes karistuse

tunnuseid (vt RKÜK 3-4-1-10-04, p 17, 18). Kohus leiab, et konfiskeerimise toime peab

sisaldama endas hukkamõistu teo suhtes ning üldpreventiivselt väljendama põhimõtet, et kuriteo toimepanemine ei tasu end ära. KarS § 831 lg 1 lasub kohtul kohustus konfiskeerida tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Süüteoga saadud vara all tuleb mõista süüteokoosseisu täitmisega saadud asja, s.o. käesolevas kriminaalasjas on nendeks I. M.K poolt pistisena saadud sularaha, kinkekaardid, raamat ja raha, mis on saadud kolmanda isiku kasuks. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et I. M.K töökoha läbiotsimisel leiti sularaha summas 40 000 krooni. Kuivõrd kohtus leidis tõendamist, et I. M.K-le andis selle raha 04.12.2008.a. pistisena süüdistatav R.D, saab järeldada, et tegu on I. M.K poolt süüteokoosseisu täitmisel saadud rahaga, mis kuulub täies ulatuses konfiskeerimisele KarS § 831 lg 1 alusel. Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud ka see, et I.

M.K-sai pistisena ka 2 E i kinkekaarti väärtusega kokku 40 000 krooni ning 1 raamatu

väärtusega 410 krooni, millised on lisatud asitõenditena kriminaalasja materjalidele. Kohus leiab, et kõnealune raamat kuulub konfiskeerimisele KarS § 831 lg 1 alusel. Kohus leiab, et E

i kinkekaartide konfiskeerimine ei ole otstarbekas, kuivõrd konfiskeeritava vara näol on tegemist spetsiifiliste, üksnes teatud arvu füüsiliste isikute poolt kasutatavate kinketšekkidega.

Kuivõrd konfiskeeritav vara läheb üle riigi omandisse, puudub sellistel kinketšekkidel riigi

jaoks sisuline väärtus. Nimetatud põhjusel peab kohus vajalikuks kohaldada KarS §-st 84

tulenevalt E i kinkekaartide (väärtusega 40 000 krooni) osas konfiskeerimise asendamist, kuivõrd kinkekaartide konfiskeerimine ei oleks otstarbekas.

Kohtus on tõendamist leidnud ka see, et I. M.K- sai pistise võtmisega sularaha 50 000 krooni, 5 Horizon Traveli kinkekaarti koguväärtusega 25 000 krooni, millised on tema poolt ära tarvitatud. Seega ei ole antud sularaha ja kinkekaartide konfiskeerimine kuriteoga saadud varana võimalik. Kohtus on tuvastamist leidnud, et I. M.K-on saanud kolmanda isiku S.T (pankrotis) kasuks 800 000 krooni, milline summa on S.T (pankrotis) poolt ära kasutatud. Prokurör O.I nimetatud ära kasutatud raha ja

kinkekaartide osas KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja mõista I.

M.K-lt vara väärtusele vastav summa – 875 000 krooni. Prokurör leidis, et see on põhjendatud KarS § 831 lg 2 p-st 1 tulenevalt, kuna S.T (pankrotis) omandas vara I. M.K kui süüteo toimepanija arvel.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud välja mõista I. M.K-lt rahasummat, mis

vastaks S.T (pankrotis) huvides saadud ja SA poolt äratarvitatud rahasummale. Kohus viitab, et konfiskeerimise asendamine KarS § 84 alusel on kohtu õigus,

mille kohaldamise puhul tuleb kohtul arvesse võtta ka seda, miks ei ole vara äravõtmine

võimalik. Seejuures tuleb arvestada, kas see takistus on tingitud vara tahtlikust

võõrandamisest või hävines süüdlase tahtest olenematutel asjaoludel. Kohus märgib, et

kõnealuse pistisesumma sai täies ulatuses enda käsutusse S.T

(pankrotis), I. M.K-ei omanud puutumust antud juriidilise isiku juhtimisega ega ka antud pistisesumma äratarvitamisega.

Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et I. M.K-lt tuleb konfiskeerimise asendamise korras konfiskeeritava vara väärtusele vastava summana välja mõista kokku 7349,84 eurot (75 000

274

krooni äratarvitatud vara osas ning 40 000 krooni E i kinkekaartide osas) ning S.T (pankrotis) 51 129,32 eurot (800 000 krooni).

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et I. M.K elukoha läbiotsimisel leiti sularaha summas 20 000 krooni. I. M.K kaitsja O.I kaitsekõnes nimetatud 20 000 krooni I. M.K-le

tagastada, kuna selle raha näol on tegemist kolmandale isikule kuuluva rahaga. Samuti O.I ka prokurör tagastada see summa I. M.K-le. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad tõsikindlad tõendid selle osas, et tegu oleks kuriteo tulemusena saadud rahaga ning nimetatud põhjusel tuleb I. M.K elukohast võetud sularaha talle kohtuotsuse jõustumisel ka tagastada.

Kohus peab vajalikuks käsitleda ka küsimust sellest, kas süüdistatavatelt konfiskeerimise

tagamiseks arestitud varadest kuuluvad maha arvestamisele kohtuotsuse alusel

väljamõistetavad menetluskulud. Kohus viitab, et Riigikohus on asunud seisukohale, et

tsiviilhagi tagamise meetmetena, mille kohaldamise vajalikkuse kohta peab kriminaalasja

lahendav kohus otsustuse tegema, tuleb mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s

378 nimetatud hagi tagamise abinõusid, mis on kriminaalasjade omapärast tulenevate

eranditega kohaldatavad ka kriminaalkohtumenetluses. Kohtu poolt tsiviilhagi tagamiseks rakendatavad meetmed saavad olla suunatud üksnes kohtuotsuse täitmise tagamisele (eeskätt

vara käsutamise tõkestamisele), mitte täitemenetluse korraldamisele. Võtmaks meetmeid süüdistatavate vastu esitatud tsiviilhagi tagamiseks ja lahendamaks küsimust, kuidas toimida süüdistatavate menetluse käigus hagi tagamiseks arestitud varaga, on kohus pädev otsustama,

kas kriminaalmenetluses hagi tagamiseks kohaldatud abinõud jätab kohus muutmata või

tühistab need. Kriminaalasja lahendava kohtu pädevuses on otsustada, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi ning kas on vaja võtta meetmeid tsiviilhagi tagamiseks. Kohus ei saa aga lahendada küsimust, millise vara arvelt tuleb tsiviilhagi rahuldada (vt RK 3-1-1-

22-07). Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et samad põhimõtted on kohaldatavad ka

konfiskeerimise tagamiseks võetud meetmete otsustuse tegemisel. Tuleb märkida, et

täitemenetluse läbiviimine ei kuulu kohtumenetluse pädevusse. Kohus leiab, et juhul, kui kohtumenetluse kulud tuleks hüvitada eeluurimisel süüdistatavalt äravõetud raha arvelt, siis

tooks see kaasa olukorra, kus ka kriminaalasjas, kus puudub tsiviilhagi ja kus ei kohaldata

konfiskeerimist, toimub vara arestimine eesmärgiga tagada kriminaalmenetluse kulude hüvitamine riigile, see poleks aga kooskõlas konfiskeerimise eesmärgiga.

ASITÕENDID

Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde:

- kriminaaltoimikule lisatud andmekandjad (päringud, jälitusprotokollid, läbiotsimise protokollide lisana käsitletavad salvestised), kokku 17-l CD-plaadil ning 33-l DVD-plaadil; - M.K-ga seotud aadressidel toimetatud läbiotsimistelt leitud ja ära võetud: üks 2007.a kalendermärkmik (pakend nr 5L152942); üks 2008.a kalendermärkmik (pakend nr

5L152945); üks A5 ümbrik (pakend nr 5L152954); üks Merko kirjaga ümbris, milles üks autor Karl Tihase raamat pealkirjaga (pakend nr 000006408); üks Eesti Talurahvaarhitektuur E AS kinketšeki ümbris, mille vahel üks AS-i E reisitšekk nr XXX väärtuses 25 000 krooni

ja üks kinketšekk nr XXXväärtuses 15 000 krooni (pakend nr 5L152937); kakskümmend rebitud märkmikulehe tükki (pakend nr 5L152941); HTOÜ päringu vastusena laekunud viis 5 000-kroonist kinkekaarti: nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX; 4.12.2008.a ;

- R.D kasutuses oleva sõiduauto läbiotsimisel leitud üks 2008.a

275 kalendermärkmik (pakend nr 5L102539); 26.02.2009.a ; - OV töökoha läbiotsimisel leitud üks 2008.a kalendermärkmik (pakend nr 5L152908).

04.12.2008.a. M.K töökohast Tallinna Linnavalitsuses toimetatud läbiotsimisel leitud kaheksakümmend (80) viiesaja Eesti kroonist kupüüri, s.o kogusummas 40 000 krooni ning

raamat pealkirjaga (pakend nr 000006408) – kuuluvad Eesti Talurahvaarhitektuur konfiskeerimisele KarS § 831 lg 1 alusel (vt kohtuotsuse konfiskeerimist puudutav osa).

Kaitsepolitseiameti asitõendite laos asuvad läbiotsimiste originaalsalvestised (12-l CD-plaadil ja 13-l VHS-kassetil) ning kõvaketaste koopiad (11-l kõvakettal) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada asitõendite hoidlas.

Kohus juhindub KrMS § 126; 127, § 130 lg 41; § 175, § 179, § 180; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319.

Merle Parts

Kohtunik