4-11-3291/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. märtsil 2012.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-3291 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja, tõlk Ilja Malštšukov Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

R.N XXX, elukoht XXX

väärteoasi Liiklusseaduse § 74-17 lg.1, § 74-31 lg.1 ja § 74-35 lg.1 järgi

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse

menetlusteenistuse 04.08.2011.a. üldmenetluse otsus 2302,10, 019671.

Asja läbivaatamise kuupäev

05. 12. 2011.a, 18.01.2012. ja 20.02.2012.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja R.N, kaitsja Vassili Kosteitšuk, kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri korrakaitse-büroo esindaja Helen Kommussar

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, VTMS § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas:

Jätta R.N kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse 04.08.2011.a.üldmenetluse otsus 2302,10,019671 muutmata.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 30.märtsil 2012.a. alates kella 15.00 .

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanema Margus

Pihli 04.08.2011.a. väärteoasjas 2302,10,019671 tehtud otsusega tuvastati, et R.N juhtis 21.05.2010 kell 20:48 Harju maakonnas, Tallinna linnas, Ahtri 6b juures mootorsõidukit, enne reavahetusmanöövri alustamist ei veendunud et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid, mistõttu keeras ette mootorrattale. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AA. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik. Rikkus kohustusmärgi nr 411 – kohustuslik sõidusuund – nõudeid ning sooritas vasakpöörde teega külgnevale alale.

Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega.

Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel leidnud, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud liikluseeskirja § 5, § 91 ja

§ 227 nõuete rikkumise. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistaja ütlustega ning muude asjas kogutud materjalidega. Sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju ning seega esinevad liiklusseaduse § 56 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused.

Menetlusaluse isiku kirjalikult antud ütlustest ja tunnistajate ütlustest tulenevalt ei ole tekkinud kahtlusi selles osas, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit ning sooritas reavahetusmanöövreid ning seega lasus temal liikluseeskirja § 91 sätestatud kohustus veenduda enne manöövri alustamist selle ohutuses ja mitte ohustada ega takistada teisi liiklejaid. Samuti ei tekkinud kahtlusi selles, et menetlusalune isik sooritas vasakpööret teega külgnevale alale eirates seejuures kohustusmärgi 441 nõudeid.

Hinnates väärteoasjas kogutud materjale võib üheselt öelda, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduauto Toyota RAV4 registreerimismärgiga XXX juhi liikluseeskirja nõuetele mittevastav käitumine, kes liikluseeskiri § 91 sätestatud kohustusi täitmata, jättes sooritas reavahetusmanöövrit ning liikudes ette mootorratta Suzuki, registreerimismärgiga XXX, liikumistrajektoorile põhjustades selle juhile AA ootamatu takistuse. Mootorratta juht oli seetõttu sunnitud järsult muutma oma sõidukiirust ja suunda ning kaotas juhitavuse ning kukkus.

Arvestades menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütluseid leiab kohtuväline menetleja, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning seega tekkisid temale liikluseeskirja § 227 loetletud kohustused, millised ta jättis täitmata.

Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad liiklusseaduse alusel.

Menetlusalune isik R.N rikkus seega liikluseeskirja § 91; § 227 ja § 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 7417 lg 1; § 7431 lg 1 ja § 7435 lg 1 järgi.

Kohtuväline menetleja märgib, et LS § 7417 lg 1 ja LS § 7435

lg 1 järgi kvalifitseeritud

väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 7417 lg 1 järgi. LS § 7431 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegu on käsitletav eraldi teona siis määratakse selle eest KarS § 63 lõike 1 ja 3 kohaselt eraldi karistus LS § 7431 lg 1 järgi.

Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 1, § 63 lõikest 3, määras kohtuväline menetleja R.N-ile karistuseks liiklusseaduse § 74 lg 1 alusel rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses, s.o. 900.00 krooni (57.52 eurot) ja liiklusseaduse § 7431 lg

1 alusel rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses, s.o. 4800.00 krooni (306.78 eurot). Vastavalt VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel mõistis kohtuväline menetleja R.N-ilt välja menetluskuludena ekspertiisi tegemisega seotud kulud summas 457,67 eurot.

KAEBUSE SISU

R.N kaitsja Vassili Kosteitšuk esitas 22.08.2011.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse

menetlusteenistuse vanema Margus Pihli 04.08.2011.a.otsus väärteoasjas 2302,10,019671 ning lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus R.N suhtes ja hüvitada kaebuse esitajale tema kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Kaebuse esitaja kaitsja märgib, et kaebuse esitaja ei saa eelnimetatud otsusega nõustuda. Enne vaidlustatavas otsuses nimetatud manöövri tegemist veendus kaebuse esitaja selle ohutuses.

Enne Ahtri tänavale pööramist vaatas kaebuse esitaja vasakule ja veendus selles, et kõik liiklejad seisavad jalakäijate tee kõrval ja annavad teed jalakäijatele. Keegi nimetatud sõidukitest ei liikunud. Kuna tee kaebuse esitaja ees oli vaba, siis pööraski viimane Ahtri tänavale. Kuna pärast seda oli kaebuse esitajal vaja pöörata Ahtri tänavalt edasi vasakule, siis teostas tema ka ümberreastuse vasakule. Kuid enne seda veendus tema (vasakusse peeglisse vaadates) ka selle manöövri ohutuses ning andis ka suunamärku. Kaebuse esitaja soovib rõhutada, et nimetatud manöövrite sooritamise ajal liikus ta väga aeglaselt, s.t. tunduvalt aeglasemalt kui lubatud 50 km/h. Manöövrite sooritamisel andis ta kõik vajalikud suunamärgid. Seega kõik tema toimingud pidid olema arusaadavad kõikidele tema taha liikuvatele juhtidele.

Mingit mootorratturi kukkumist ei ole kaebuse esitaja üldse näinud. Seetõttu ei teadnud ta midagi vaidlustatavas otsuses nimetatud liiklusõnnetuse toimumisest kuni politseiametniku helistamiseni tema mobiiltelefonile. Seoses sellega leiab kaebuse esitaja, et süüdistus liiklusõnnetuse toimumise kohalt lahkumises sellest politseile teatamata on täiesti alusetu.

Kaebuse esitajal ei ole mingit liiklusõnnetust toimunud, mootorratas ei ole tema autot puutunudki. Kaebuse esitaja on seisukohal, et politsei menetluse ajal kogutud materjalidest tuleneb, et just mootorratta juht on süüdi liiklusõnnetuse toimumises, s.o. enda kukkumises. Materjalidest võib järeldada, et mootorrattur on lubatud kiirust tunduvalt ületanud, ta oli lihtsalt kihutanud.

Tema ei olnud piisavalt tähelepanelik, kui ei ole kaebuse esitaja autot, tema kavatsetud manöövrit ja põlevat suunatuld märganud. Kaebaja leiab, et liiklusõnnetus oli põhjustatud just sellega.

Kaebaja on seisukohal, et antud olukorras tuleb karistada just AA, kes rikkus järgmisi liikluseeskirja sätteid, ületas lubatud sõidukiiruse ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse: Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja määratud ekspertiis ei tõenda antud asjas üldse midagi ja sellise ekspertiis läbiviimine ei olnud antud asjas üldse vajalik. Seetõttu leiab ta, et ekspertiisitasu väljamõistmine temalt ei ole põhjendatud. Lähtudes eeltoodust asub kaebuse esitaja seisukohale, et tema süü ei ole asjas tõendatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteoasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosalised ja tunnistajad, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanema Margus Pihli 04.08.2011.a. otsus väärteoasjas 2302,10,019671 muutmata.

21.05.2010.a. kehtinud liikluseeskirja (LE) § 5

Nimetatud nõue on sätestatud ka alates 01.07.2011.a. kehtima hakanud liiklusseaduse §-s 16 lg 2. LE § 95 kohaselt Nimetatud nõue on sätestatud ka alates 01.07.2011.a. kehtima hakanud liiklusseaduse §-s 33 lg 2 p 8. LE § 227 sätestas, et juhul, Nimetatud nõue on sätestatud ka alates 01.07.2011.a. kehtima hakanud liiklusseaduse §-s 169 lõigetes 4, 5 ja 6

21.05.2010.a. kehtinud liiklusseaduse (LS) § 56 avas liiklusõnnetuse mõiste, mille kohaselt on liiklusõnnetus

Kohtu hinnangul on R.N toime pannud liikluseeskirja § 5; § 91 kui ka § 227 rikkumised.

Käesoleval juhul puudub igasugune vaidlus R.N poolt toimepandud LE § 5 rikkumises, mis seisnes selles, et R.N eiras liiklusmärgi nr. 411 – kohustuslik sõidusuund – nõuet, sooritades vasakpöörde, kuigi tal oli kohustus liikuda otse. R.N on ise tunnistanud, et ta ei pannud märki tähele. Nimetatud asjaolu on tõendamist leidnud väärteoasja juurde lisatud fototabeli fotodega nr. 1,2,3, millised asuvad väärteotoimiku lehekülgedel 39 – 40 ning milledelt nähtub liiklusmärgi

411 (kohustuslik sõidusuund) olemasolu. Rikkumise toimepanemine on tõendamist leidnud ka tunnistaja ND ütlustega, kelle sõnul . Samuti ka tunnistaja

SS ütlustega, kelle sõnul . Ka on rääkinud, tunnistaja HK et . Tunnistajate ütlusi kinnitab ka , millelt Olerexi tankla Jõe tänava poolsel seinal oleva turvakaamera salvestus nähtub, et mööda aeglustusrada sooritab vasakpöörde tanklasse heledat värvi Toyota Rav4.

Kohtu hinnangul rikkus R.N ka LE § 95 nõuet „enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid“ ning põhjustas sellega liiklusõnnetuse. Kohus märgib, et R.N seistes Hobujaama tänaval ja soovides sõita Ahtri tänavale, veendus, et ta võib sooritada manöövri Ahtri tänavale, kuna Mere puiestee poolt tema suunas liikunud sõidukid olid peatunud jalakäijatele tee andmiseks. Paraku ei veendunud R.N selles, kas tema poolt planeeritav manööver – ületada kolm sõidurada ja jõuda neljandale aeglustus/kiirendusrajale, on ohutu teiste liiklejate suhtes. R.N ei arvestanud manöövrit sooritades sellega, et tema suhtes peateel liikunud ja jalakäijatele tee andmiseks peatunud sõidukid võivad peale ülekäiguraja vabanemist hakata liikuma kiirendades erinevalt.

Antud juhul seisis ülekäiguraja ees esimesena AA poolt juhitud mootorratas Suzuki VZR registreerimismärgiga XXX. Asjaolu, et mootorratas ülekäiguraja ees seisis on kinnitanud ka R.N, märkides, et pöördel olles kuulis mootorratturit korduvalt gaasi andmas.

Mootorratta seismine ülekäiguraja ees ja jalakäijatele tee andmine on tõendatud ka mootorratta juhi AA ütlustega kui ka tunnistaja HKi ütlustega, kelle juhitud auto seisis mootorratta taga. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku kaitsja väitega nagu oleks AA rikkunud LE § 94 ja 96 nõudeid, kuna AA liikus peateel ning R.N sõitis Ahtri tänavale kõrvalteelt, kus tal oli tee andmise kohustus ning kohustus veenduda, et teele sõitmisega ta ei takista peateel sõitjaid. Tunnistaja AA on rääkinud, et tuli sel päeval Õismäelt Piritale koos tuttava JN. Kuna tuttav kardab mootorrattaga sõita, siis tema sõitis aeglaselt. Ahtri tänaval peatus esimesena

Hobujaama ülekäiguraja juures, et lasta jalakäijad üle tee. Kui liikuma hakkas, siis tuli Hobujaama tänava poolt auto, kelle manöövrist ta aru ei saanud, nägi selle auto pidurdustuld, pidurdas ja mootorratas kukkus ümber. Toyota ilmumine tema sõiduritta oli üllatav. Tema sõitis äärmises vasakpoolses reas, Toyota tuli kiirendades äärmisest parempoolsest. Enne kokkupõrget tahtis Toyota teha järsku vasakpööret. Tunnistaja ütluseid pidurdamise kohta kinnitab ka , milles on sündmuskoha vaatlusprotokoll kirjeldatud pidurdusjälge (5,2 m) ja kraapejälge. Pidurdusja kraapejälg on jäädvustatud ka fototabeli fotodel 3, 4, 5, 6 ja 7

AA ütlused haakuvad , kelle sõnul liikus tema mootorratta taga tunnistaja HK ütlustega

siuliselt Hipodroomi ristmikust alates. Tema sõidukiirus oli 40 – 50 km/h ja mootorratas liikus koos temaga. Ahtri tänaval jäi mootorratas ülekäiguraja ees seisma ja tema mootorratta taha. Kui mootorratas hakkas liikuma, siis tema pidi jääma veel ülekäiguraja ette seisma, kuna ülekäigurajale tulid jalakäijad. Mootorratas liikus vaikselt. Nägi, et mootorratas ei jõudnudki palju liikuda, kui paremalt tuli Toyota ja mootorratas kukkus.

Kohus ei pea usaldusväärseks ütlusi. Tunnistaja on öelnud, et nägi kõike tunnistaja SS

algusest lõpuni pealt. Samas ei räägi tunnistaja kordagi mootorratta ülekäiguraja ees peatumisest, mida on kinnitanud nii AA, HK kui ka R.N. Tunnistaja SS ütlused mootorratturi poolt kiiruse ületamises on ümber lükatud AA ütlustega, kelle ütlusi kinnitab tunnistaja HK. Tunnistaja S on öelnud, et mootorrattur ei saanudki autot näha, kuna tuli suurel kiirusel tema tagant. Antud juhul lähevad tunnistaja ütlused vastuollu A , R.N ja K ütlustega, kuna sellisel juhul ei oleks saanud mootorratta juht peatuda ülekäiguraja ees ja anda teed jalakäijatele. Tunnistaja ütlused selle kohta, et mootorratas sõitis kiirusega 90 – 100 km/h tunnis on ümber lükatud tunnistaja HK ütlustega, kelle sõnul liikusid nad koos alates Hipodroomi ristmikult ning tema kiirus oli 40 – 50 km/h ning mootorratturit ei kaotanud ta silmist kuni selle kukkumiseni. Antud asjas on määranud menetleja ekspertiisi. EKEI kohtuekspert Jaan Marmori poolt

15.10.2010.a. koostatud liiklustehnilise ekspertiisi akti LL-231-10/3329 eksperdiarvamuses märgib ekspert, et ekspertiisiks esitatud materjalide alusel ei saa välistada võimalust, et Hobujaama tänavalt parempöördega Ahtri tänavale suundunud sõiduauto Toyota RAV4 registreerimismärgiga XXX, ümberreastumiste ja vasakpöörde käigus tekitas takistuse mootorrattale Suzuki VZR registreerimismärgiga XXX. Ekspert on viidanud ka Olerexi tankla Jõe tänava poolsel seinal oleva turvakaamera salvestusele, millelt nähtub, et vasakpöördega tanklasse suunduva sõiduauto Toyota RAV4 parempoolse taganurga vahetus läheduses (sellest paremal ja tagapool) ilmub kaadrisse sõiduteel lohisev mootorratas, mis annab alust arvata, et intsidendiga võis olla seotud just sõiduauto Toyota RAV4. Kohus leiab, et R.N tekitas LE § 91 eiramisega liiklusohtliku olukorra, mille tulemusena mootorratast Suzuki VZR registreerimismärgiga XXX juhtinud AA oli sunnitud tegema äkkpidurduse, mille käigus paiskus mootorratas ümber. Seega tekkis varaline kahju. Liiklusõnnetuse mõistest tulenevalt ei ole ei eelda liiklusõnnetus tingimata kokkupuudet teise liiklejaga. Liiklusõnnetuse puhul on oluline varalise kahju tekkimine ühe liikleja teel liikumise tulemusena. Seega saab liiklusõnnetus aset leida ka olukorras, kus üks liikleja tekitab oma liiklemisega liiklusohtliku olukorra, mille käigus saab teine liikleja varalist kahju. Antud juhul on AA tekkinud varaline kahju R.N poolt juhitud sõiduauto Toyota RAV4 registreerimismärgiga XXX teel liikumise tulemusena.

Nii R.N kui tema autos kaasreisijana viibinud ND on öelnud, et kuulsid mootorratast gaasi andmas, kui kumbki ei kuulnud mootorratta ümber kukkumist ja mööda asfalti libisemist.

Kohtu hinnangul pidi R.N kuulma nii mootorratta pidurdamise heli, kuna sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on mootorratta pidurdusjälje pikkuseks 5,2 meetrit ning kui ka mootorratta lohisemist mööda asfalti, kuna mööda asfalti lohisev mootorratas põhjustab tahes-tahtmatult iseloomulikku heli. Samuti kukkus mootorratas vahetult tema poolt juhitud sõiduauto taga, mida tõendab Olerexi tankla Jõe tänava poolsel seinal oleva turvakaamera salvestus. Seega oleks R.N pidanud tajuma liiklusõnnetuse toimumist seoses tema poolt sooritatud ohtliku manöövriga ning jääma seisma, mida ta aga ei teinud. Sündmuskohalt lahkumine on tõendamist leidnud nii tunnistaja AA tunnistaja HK kui ütlustega.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 74 lg 1 p 15 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse menetluskulude otsustus.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuludena käsitletavad ka riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanema Margus

Pihl leidis oma 04.08.2011.a. väärteoasjas 2302,10,019671 tehtud otsuses, et R.N on süüdi § 74

17 lg 1; § 7431 lg 1 ja § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises ning võttis otsuses VTMS § 74 lg 1 p-le 15 tuginedes seisukoha, et R.N-ilt kui süüdlaselt tuleb välja mõista menetluskulud – ekspertiisi tegemisega seotud kulud – summas 457,67 eurot.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et R.N poolt § 74

17 lg 1; § 7431 lg 1 ja

§ 7435

lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanek on tõendamist leidnud nii tunnistajate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, fototabeliga, videosalvestusega kui ka ekspertiisiaktiga. Seega vastavad R.N poolt toimepandud rikkumised seaduses sätestatud süüteokoosseisule, mille kohaselt on R.N teod õigusvastased. Kohus ei tuvastanud kaebust läbi vaadates ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu R.N tegevuses. Kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ja otsuse tegemisel rikkunud R.N õigusi ega väärteomenetluse norme, mistõttu R.N kaebus tuleb jätta rahuldamata ning PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanema Margus Pihli 04.08.2011.a. otsus väärteoasjas 2302,10,019671 muutmata.

Leili Raedla Kohtunik