4-11-4750/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-11-4750

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-11-4750 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Väärteoasi

P.N-i kaebus Lõuna Prefektuuri 23.11.2011 otsusele väärteoasjas nr 2490,11,003967 Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 7. märtsi 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P.N-i (P.N) kaitsja advokaat Ivo Küti (Kütt) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1 p-st 4 tühistada Tartu Maakohtu 7. märtsi 2012 kohtumäärus väärteoasjas nr 4-11-4750 osaliselt, s.o osas, milles maakohus jättis P.N-ile tema poolt valitud kaitsjale advokaat Ivo Kütile makstud tasu hüvitisele juurde arvestamata käibemaksu.

Teha tühistatud osas uus määrus ning määrata P.N-ile valitud kaitsjale makstud

tasu hüvitiseks 540 (viissada nelikümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 90 (üheksakümmend) eurot.

Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus on V™S § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud

P.N-i kaitsja advokaat Ivo Kütt esitas 08.12.2011 maakohtule kaebuse väärteoasjas nr

2490,11,003967 23.11.2011 tehtud otsusele. Kaevatava otsusega karistati P.N-i relvaseaduse § 8913 alusel rahatrahviga 27 trahviühiku ulatuses, s.o 103.54 eurot.

Maakohus rahuldas P.N-i kaebuse ja tühistas 27.02.2012 otsusega kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri 23.11.2011 otsuse P.N-i väärteoasjas nr 2490,11,003967 ning lõpetas väärteoasjas menetluse V™S § 29 lg 1 p 1 alusel.

2 27.02.2012 toimunud istungil esitas advokaat I. Kütt kohtule taotluse kaitsjale makstud tasu

hüvitamiseks P.N-i süüteomenetluses kokku summas 2160 eurot. Lisaks esitas kaitsja

kriminaalasjas menetluse lõpetamise määruse 26.08.2011, õigusteenuse osutamise lepingu, väljastatud arved ja maksekorralduse kviitungite koopiad.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus juhindus kaitsja tasu hüvitamise taotluse lahendamisel V™S §-st 23. Käesoleval

juhul on väärteomenetlus asjas lõpetatud V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Seega kuulub kaitsjale makstud tasu hüvitamisele riigieelarve vahenditest

tulenevalt asjaolust, et kohtuväline menetleja on täidesaatva riigivõimu volitustega asutus (V™S § 9 p 1). Hüvitamisele kuulub valitud kaitsjale makstud „mõistliku suurusega tasu“. Lahendades küsimust sellest, missugune on mõistliku suurusega tasu selles menetluses, lähtus maakohus menetluses osalemiseks vajalikust ajast ja vajalikust töö mahust: väärteomenetlust

on alustatud väärteoprotokolli koostamisega 26.10.2011 ja väärteomenetlus jõudis lõpule

kohtuotsuse kuulutamisega 27.02.2012. Kaitsja on koostanud kaebuse väärteootsusele,

esitanud selle 08.12.2011 kohtule (tl 2-7) ja osalenud kaebuse läbivaatamisel kohtuistungil 27.02.2012. Selles väärteoasjas tehtud kaitsja töö maht ei saanud maakohtu hinnangul ületada

4,5 tundi, arvestusega, et kohtuistung kestis 3 tundi (kell 14-17) ja väärteokaebuse (1,5 lehekülge) koostamise ajakulu ei ole suurem kui 1,5 tundi.

Maakohus märkis, et kohtule esitatud õigusteenuse osutamise leping (tl 35-36) on sõlmitud

õigusteenuse osutamiseks kriminaalasjas, mistõttu ei saa seda lepingut üks-üheselt aluseks võtta õigusteenuse hinna määramisel. Ka ei sisalda see leping kokkulepet tunnihinna kohta. Küll nähtub rakendatud tunnitasu määr arvelt (tl 37 arve nr 169), mille järgi on tunnitasu 100 eurot. Selle alusel on määratav õigusteenuse tasu selles väärteomenetluses 450 eurot.

Maakohus märkis, et arved nr 169 05.05.2011 (tl 37) ja nr 246 27.06.2011 (tl 38) on esitatud õigusabi eest kriminaalasjas nr 09260105739 ja selles kriminaalasjas osutatud õigusabi eest on ka tasutud (tl 39, 40, 41). Arveid ja tõendeid tasumise kohta väärteomenetluses osutatud

õigusabi eest ei ole kohtule esitatud. Samas ei pidanud maakohus seda asjaolu iseenesest

takistuseks mõistliku suurusega tasu hüvitamise määramisel, kuna kaitsja osalemine väärteomenetluses oli maakohtule faktina teada ja kohus ei eeldanud, et kaitsja osalemine on toimunud tasuta.

Otsides kaitsjale tasu maksmise kriteeriume, leiab need KrMS §-st 175 lg 1 p-dest 1 ja 4 ja Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“, mille järgi hüvitamisele kuulub mõistliku suurusega tasu ja

tasu põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nende kriteeriumide – mõistlikkus, põhjendatus ja vajalikkus – alusel hindas maakohus eespool arvutatud ajakulu (4,5 tundi) ja tasusummat (450

eurot). Maakohus hindas kaitsja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks selles menetluses 4,5 tundi. Esitatud arvest (tl 37) ja selle tasumisest nähtus, et pooled olid saavutanud kokkuleppe tunnitasus 100 eurot. Ehkki tegemist on väga kõrge tasumääraga, jäi maakohus selle tunnitasu juurde ja luges mõistliku suurusega tasuks selles väärteomenetluses 450 eurot.

Kaitsja taotlus hüvitada kaitsjale makstud tasu summas 2160 eurot, mis kujutas endast kogu kriminaalmenetluse eest makstud õigusabi tasu, ei kuulunud maakohtu arvates rahuldamisele.

Maakohus leidis, et käesolevas väärteoasjas on käsitletav kaitsjale makstava tasuna üksnes väärteomenetluses tehtud toimingute ja osutatud õigusabi tasu. Toimunud kriminaalmenetluse

raames (kriminaalasi nr 09260105739) osutatud õigusabi hüvitamine toimub

kriminaalmenetluse raames. Kriminaalmenetlus on selles asjas lõpetatud määrusega 26.08.2011 (tl 43-45).

3

Maakohus leidis, et ei saa käesolevat väärteoasja menetleva kohtuna asuda hindama

kriminaalmenetluses, sh kriminaalasja kohtueelses menetluses osutatud õigusteenuse mahtu

ega kvaliteeti ega selle hüvitamise kohta otsustusi teha. Seda tuli teha kriminaalmenetluse

lõpetamisel kriminaalmenetluses. Maakohus ei nõustunud kaitsja käsitlusega, et

kriminaalmenetlus on käesoleval juhul üle läinud väärteomenetluseks. Sellist menetlusliiki või menetlustoimingut, kus üks süüteoliik läheb üle teiseks süüteoliigiks või menetlused

segunevad, kehtiv karistusõigus ei tunne. Et kriminaalmenetlus ja väärteomenetlus on

eraldiseisvad menetlusliigid, nähtub ka asjaolust, et neid menetlusliike reguleerivad eraldi

kriminaalmenetluse seadustik ja väärteomenetluse seadustik. Käesoleval juhtumil ongi üks menetlusliik – kriminaalmenetlus – lõpetatud ja alustatud teine – väärteomenetlus. Käesoleva

väärteomenetluse raames ei kuulu hüvitamisele kriminaalmenetluses osutatud õigusabi ja asjaolu, et sellise viite annab kriminaalmenetluse lõpetamise määruse p 7 ei ole väärteoasja menetlevale kohtule siduv.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse P.N-i kaitsja, taotledes maakohtu määruse osalist

tühistamist ning uue määruse tegemist, millega hüvitada S.L. tema poolt P.N-i valitud kaitsjale makstud tasu summas 2160 eurot (koos käibemaksuga) või hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu suuremas ulatuses kui 450 eurot.

Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on kohtul võimalik hinnata vaid

väärteoasjas kaitsja poolt tehtud toiminguid ja osutatud õigusabi tasu, kuivõrd kriminaalmenetlus ei saa üle minna väärteomenetluseks ning seega puudub kohtul võimalus hinnata kriminaalasjas osutatud õigusabi mahtu ja kvaliteeti. Kaitsja märgib, et P.N-ile on

õigusabi osutatud ühe ja sama süüteomenetluse raames. Maakohtule esitatud taotlusele oli

lisatud 03.05.2011 sõlmitud õigusteenuse leping, milles oli õigusabi sisuks märgitud tõepoolest P.N-i kaitsmine kriminaalasjas. Kriminaalmenetlus lõpetati 26.08.2011 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega. Nimetatud määruses leitakse muuhulgas, et kuigi P.N-i tegevuses puuduvad kriminaalkorras karistatava teo tunnused, on tema teos väärteo tunnused ning lõpetatud kriminaalasja materjalid tuleb suunata isiku vastutusele võtmiseks väärteo

toimepanemise eest Lõuna Prefektuuri Jõgeva Politseijaoskonda. Jõgeva Politseijaoskond nimetatud määruse alusel ka väärteoasja menetlema hakkas.

Kaitsja leiab, et sisuliselt on kriminaalmenetlus väärteomenetluseks üle läinud, ehkki sellist iseseisvat menetlustoimingut kehtiv karistusõigus ei sätesta. Tegemist oli ühe ja sama süüteo arutamisega nii kriminaalmenetluse ja hiljem väärteomenetluse käigus. 26.08.2011 määruses

on jäetud kõikide kriminaalmenetluse kulude hüvitamine lahendamiseks väärteomenetluse käigus. P.N-i jaoks jätkus süüteomenetlus väärteomenetlusena ning sai oma lõpliku lahendi

alles Tartu Maakohtu 27.02.2012 otsusega. P.N-ile on õigusabi osutatud jätkuvalt ühe

süüteomenetluse raames ning puudus vajadus kriminaalmenetluse lõpetamisel ning

väärteomenetluse alustamisel sõlmida uut õigusteenuse lepingut. Isiku jaoks oli igati

loogiline, et lõplik otsustus, kas ta on süüteo toime pannud või mitte, tehakse väärteoasja

arutamisel. Samuti tuleb pidada mõistlikuks ja seaduslikuks, et ka kõikide süüteomenetluse

kulude küsimus lahendatakse lõplikult väärteomenetluse käigus. Eespooltoodule on selgelt viidatud ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 26.08.2011 määruses.

Kaitsja möönab, et ükski dokument – käesoleval juhul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse p 7, ei saa olla kohtule üheselt siduv, kuid P.N oli antud juhul õigustatud ootus, et kohus lahendab ka tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise. Kaitsja leiab, et maakohus oli õigustatud andma tervikuna hinnangut P.N-i poolt süüteomenetluses valitud

kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ning taotletud summa, s.o 2160 eurot tulnuks hüvitada

4

tervikuna. Kohtule esitatud taotluses oli õigusabikulude suurust põhistatud kogu süüteomenetluses tehtud toimingutega.

Veel märgib kaitsja, et maakohus on igal juhul eksinud selles osas, et on arvestanud tunnitasu suuruse ilma käibemaksuta. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et tasumäära suuruseks on olnud 100 eurot/töötund + 20% käibemaks. Vastavalt sellele on S.L. arved ka tasunud.

Kuivõrd tegemist on füüsilise isikuga, kellel puudub käibemaksu mahaarvamise või

tasaarvestamise võimalus, tulnuks hüvitamisele kuuluvale summale igal juhul lisada käibemaks 20%.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse hüvitada P.N-ile kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu. Samas on maakohus, määrates P.N-ile väärteomenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitiseks 450 eurot, jätnud väljamõistetavale summale põhjendamatult

juurde arvestamata käibemaksu. Ringkonnakohus peab võimalikuks nimetatud minetuse käesoleva määrusega kõrvaldada.

2. Ringkonnakohus vastupidiselt kaitsjale jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt oli

kohtul valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise üle otsustamisel võimalik hinnata üksnes

kaitsja poolt väärteomenetluses tehtud toiminguid ning osutatud õigusabi. Seejuures on

maakohus õigesti leidnud, et väärteoasja menetlev kohus ei saa asuda hindama kriminaalmenetluses, sh kriminaalasja kohtueelses menetluses, osutatud õigusteenuste mahtu ega kvaliteeti ega teha selle hüvitamise kohta otsustusi.

2.1. suhtes Ringkonnakohus on seisukohal, et kaitsja on küll õigesti leidnud, et P.N-i toimetati kriminaalja väärteomenetlust samade faktiliste asjaolude alusel, kuid alusetult

käsitlenud läbiviidud menetlusi sama süüteomenetlusena. Kuigi kriminaalmenetlus lõpetati

ning kogutud materjalid suunati Lõuna Prefektuuri Jõgeva politseijaoskonda

väärteomenetluse läbiviimiseks, ei ole alust käsitleda toimunut kriminaalmenetluse

üleminemisena väärteomenetluseks. Tegemist on kahe erineva menetlusega, milliseid

reguleerivad vastavalt kriminaalmenetluse seadustik ja väärteomenetluse seadustik. Kummaski seadustikus on ette nähtud ka kord menetluskulude, sh valitud kaitsjale makstud

tasu hüvitamiseks menetluse lõpetamise korral. Nii näeb KrMS § 189 lg 1 ette, et

kriminaalasja kohtueelses menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega (menetluskulude hulka kuulub KrMS § 175 lg 1 p

1 kohaselt ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu). KrMS § 206 lg 1 p 5

kohaselt tuleb kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus märkida kriminaalmenetluse

lõpetamise määruses. Kaitsja tasu hüvitamist väärteomenetluse lõpetamise korral reguleerib

V™S § 23, millest tulenevalt hüvitatakse menetlusalusele isikule väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel tema taotlusel valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest.

2.2.

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaitsja I. Küti poolt P.N-ile

kriminaalasja kohtueelses menetluses osutatud õigusabi hüvitamine tulnuks otsustada kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuril puudus seaduslik

alus jätta kriminaalmenetluse kulud lahendamiseks väärteomenetluse käigus, nagu

prokuratuur on käesoleval juhul määruse punktis 7 teinud. Nimetatud rikkumist ei ole aga võimalik kõrvaldada maakohtu pädevuse laiendamisega väärteomenetluses.

5

3. poolt valitud Ringkonnakohus nõustub maakohtu mõttekäigu ja põhjendustega P.N-i

kaitsjale makstud tasu hüvitise suuruse kindlaksmääramise osas. Maakohus on mõistliku

suurusega tasu kindlakstegemisel õigesti lähtunud kaitsja menetluses osalemiseks kulunud

ajast ja vajaliku töö mahust ning põhjendatult leidnud, et see ei saa ületada 4,5 tundi.

Määruskaebuses ei ole esitatud argumente, mis annaksid aluse teistsuguseks hinnanguks. Samuti on maakohus igati põhjendatult lugenud tunnitasu määraks 100 eurot, millist asjaolu ei

ole P.N-i kaitsja vaidlustanud, kinnitades üksnes, et tegemist on advokaatide poolt osutataval õigusteenuse turul keskmise tunnihinnaga.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus, määrates valitud kaitsjale makstud tasu eest

hüvitamisele kuuluvaks summaks 450 eurot, on põhjendamatult jätnud nimetatud summale juurde arvestamata käibemaksu. Nii nähtub tunnitasu kindlakstegemisel aluseks olnud arvest (tl 37), et tunnitasu määraks oli 100 eurot, millele lisandus käibemaks 20%. Seega on kaitsja õigesti leidnud, et kuna arved tasunud isiku S.L. i näol on tegemist füüsilise isikuga, kellel

puudub käibemaksu mahaarvamise või tasaarvestamise võimalus, tulnuks hüvitamisele kuuluvale summale arvata juurde käibemaks.

Ringkonnakohus leiab, et P.N-ile valitud kaitsjale makstud tasu hüvitiseks tuleb eelnevast lähtuvalt määrata 540 eurot, sealhulgas käibemaks 90 eurot.

Kohtunik

Aarne Sarjas