1-12-2514/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-12-2514

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märtsil 2012.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-12-2514 (11230116622) Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Kriminaalasi Tiit KARIK süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses; Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav Tiit Karik , isikukood 36903290360, kodakondsus: EV kodanik, emakeel : eesti keel ; keskharidusega; töökoht: BE, elukoht XXX, varem kriminaalkorras karistatud : 1) 19.03.2002.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi 3 kuulise vabadusekaotusega tingimisi aastase katseajaga, lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks tõkend elukohast lahkumise keeld alates 13.12.2011 Kaitsja loobus kaitsja osalemisest RESOLUTSIOON Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4,5, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313; KarS § - dest 56 lg 1

Süüdi tunnistada Tiit KARIK KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 4 kuulise vangistusega.

KarS § 74 alusel Tiit Karikule mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 sätestatud alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 29.märts 2012.a.

KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta Tiit Karikult 4 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 127 alusel on Tiit Karik kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista Tiit Karikult KrMS § 175 lg 1 p 3, 4,5,9 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 38.40 eurot, toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 26.00 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 435 eurot riigituludesse . Väljamõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt „Tiit Karik sundraha 1-12-2514“, „Tiit Karik menetluskulu 1-12-2514 “ Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

Tiit Karik on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 07.11.2011 kella 20.45 ajal Tallinnas, Mustakivi tee 17 juures mootorsõidukit VW, reg nr XXX, olles joobeseisundis (võetud veres tuvastatud alkoholi sisaldus ühes grammis veres 4,05 milligrammi, laiendmääramatus +/-0,07mg/g (lõplik tulem 3,98 mg/g)). Seega rikkus Tiit Karik liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.

Seega Tiit Karik pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo

21.02.2012.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aleksander Tšitšerov , süüdistatav Tiit Karik ja tema kaitsja Sergei Narusberg kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 sätete alusel taotleb prokurör määrata, et vangistus tingimisi jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu ning järgib käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §-s 75 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi:

1. elama alalises elukohas XXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike registreerimisele;

3. alluma Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks

KarS § 50 lg.1p.1 alusel võtta ära süüdimõistetult mootorsõiduki juhtimise õigust 4(neljaks) kuuks . Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Tiit Karik ja tema kaitsja Sergei Narusberg nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale Tiit Karikule selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on Tiit Karik kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 435 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest, toimiku koopia tegemise kulu ja joobeseisundi tuvastamise kulu , samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.

29. märtsil 2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav Tiit Karik tunnistas end KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega ja prokuröri abi Aleksander Tšitšerov taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava Tiit Kariku selgitused ja prokuröri abi Aleksander Tšitšerovi arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Tiit Karik on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Süüdistatav Tiit Karik on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistatud isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Tiit Karik tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole Tiit Kariku poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning Tiit Karikule inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 424 järgi. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt Tiit Karikult kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest, toimiku materjalidest koopia tegemise ning joobeseisundi tuvastamise kulu ja sundraha riigituludesse.

Helve Särgava Kohtunik