1-11-9874/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. märtsil 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-9874 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi

Süüdimõistetu D.R-i

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

D.R (IK: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla) Kaitsja

Advokaat Niina Agarjova RESOLUTSIOON Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu D.R temale Tartu Maakohtu 09. septembri 2011. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KrMS § 180 alusel välja mõista D.R-ilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu nelikümmend kaheksa (48) eurot.

Määrata, et D.R on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kolme (3) kuu jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 09. septembri 2011. a otsusega tunnistati D.R süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust osaliselt D.R-ile Tartu Maakohtu 08. juuni 2011. a otsusega mõistetud vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 10 kuud 29 päeva vangistust, millest arvati maha Tartu Maakohtu 08. juuni 2011. a otsuse järgi ärakantud osa ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud 12 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 08. juuni 2011. a otsusega mõistetud lisakaristus – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks – jäeti iseseisvale täitmisele. Kohtuotsus jõustus 27. septembril 2011. a.

D.R-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 21. juulil 2012. a.

D.R on varasemalt kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Maakohtu 03. veebruari 2004. a otsusega KarS § 424 järgi 1-aastase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol 2 aastaks;

2. Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2004. a otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi rahalise karistusega 500 päevamäära, s.o 25 000 eesti krooni;

3. Tartu Maakohtu 28. novembri 2006. a otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi 5-kuulise vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise otsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust, mille kandmiselt ta vabanes tingimisi ennetähtaegselt 24. septembril 2007. a, lisakaristusena mõisteti talle mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3-aastaks;

4. Tartu Maakohtu 08. juuni 2011. a otsusega KarS § 424 järgi 6-kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud

29 päeva vangistust, lisakaristusena mõisteti mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2-aastaks.

Väärteokorras on D.R korduvalt karistatud.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.R mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 22%. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on D.R olemas toetav lähisuhtevõrgustik. Vabanemisel soovib ta asuda elama sotsiaalkorterisse oma elukaaslase ja tema laste juurde, kuid sotsiaalabiosakonna andmetel tuleb selleks enne luba taotleda, millega võib aega minna ja samuti ei ole luba garanteeritud. Samas on aga süüdimõistetul võimalik asuda elama ka oma vanemate juurde, kes saavad teda kuni tööleasumiseni ka majanduslikult toetada.

Varasemal kriminaalhooldusel on süüdimõistetu olnud avatud ja jutukas. Samas võib tema käitumises esineda ka agressiivsust, mis on ilmselt põhjustatud varasematest elusündmustest ja terviseprobleemidest ning sellega kaasnenud emotsionaalsest pingest. Süüdimõistetu käitumist võib negatiivselt mõjutada ka alkoholi tarvitamine, mis põhjustab tegutsemisvajadust.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

D.R soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Süüdimõistetu leiab, et vanglas viibimisest oli talle palju kasu olnud, ta on aru saanud, et vangistuses viibimine rikub tema lähisuhteid ning kahjustab ka tema enda psühholoogilist seisundit. Edaspidiselt soovib ta olla seadusekuulekas, asuda tööle, tasuda oma rahalisi kohustusi, aidata vanemaid ja olla perega koos.

Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu elus on toimunud positiivsed muutused ning vangistus on tema puhul oma eesmärgid täitnud. Tema käitumine vanglas on olnud laitmatu ning vabastamist toetavad ka tema edasised elutingimused.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha D.R-i tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, arvestades tema korduvaid karistusi samalaadsete rikkumiste eest ja asjaolu, et teda on juba ühel korral ennetähtaegselt vabastatud, kuid ta ei osanud seda võimalust kasutada ja jätkas kuritegelikku käitumist.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on D.R ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Positiivseks on D.R-i puhul vabaduses igakülgselt toetava lähisuhtevõrgustiku ja kindla elukoha olemasolu. Samuti on positiivne, et ta on vangistuses tegelenud töötamisega, omandanud riigikeele algtaseme ning jätkab ka praegu riigikeele omandamist.

Samas peab kohus arvestama, et D.R on korduvalt nii kriminaalkui ka väärteokorras karistatud. Käesolev vangistus on süüdimõistetule teine reaalne vangistus, temale mõistetud karistust on varasemalt jäetud tingimisi käitumiskontrollile allutamisega täitmisele pööramata ja teda on ühel korral ka ennetähtaegselt vabastatud. Sellest hoolimata on süüdimõistetu aga oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja antud võimalused kanda oma karistust vabaduses ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta on korduvalt kuritarvitanud tema suhtes varem ülesnäidatud usaldust.

Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on peamiselt iseloomustanud liiklusalased ja alkoholi tarvitamisega seonduvad rikkumised. Ka käesolev vangistus on süüdimõistetule mõistetud liitkaristusena kahe sama kuu jooksul toime pandud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Süüdimõistetu ise küll tunnistab õigusvastase käitumise seost alkoholi tarvitamisega ning möönab, et varasemalt on esinenud alkoholi liigtarvitamist, kuid peale esimest vangistust tarvitas ta enda sõnul alkoholi minimaalselt ja sõltuvust tal sellest ei ole. Seega nähtub, et kuigi süüdimõistetu mõistab alkoholi rolli oma õigusvastases käitumises, ei ole ta siiski pidanud senini vajalikuks sellest täielikult loobuda ning on jätkanud alkoholi mõjul kuritegude toimepanemist. Arvestades seda, et juba varasemate alkoholiga seotud rikkumiste toimepanemise ja nende eest karistuste kandmise järel ei ole ta suutnud alkoholist täielikult hoiduda, puudub kohtul veendumus, et ta ka käesoleva vabastamise järgselt seda teeks ega paneks toime uut samalaadset kuritegu.

Arvestades süüdimõistetu poolt varasemalt katseajal uue kuriteo toimepanemist, mõningaid kriminaalhooldusel esinenud probleeme ning asjaolu, et käesoleva vangistuse kandmisest kõrvalehoidumise tõttu tuli ta tagaotsitavaks kuulutada, on kohtul tekkinud ka kahtlusi sellest, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita käesoleva vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et D.R-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kinnipeetav on varasemalt kandnud reaalset vangistust, kuid see talle kuritegelikku käitumist välistavat mõju ei avaldanud. Seega ei ole tõenäoline, et ka praeguseks kantud lühiajalisem vangistus oleks oma eesmärgi täitnud. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et D.R-i puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt antud võimalusi ja tema õigusvastase käitumise korduvust.

Peet Teidearu Kohtunik