1-11-6190/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kohtuasi nr 1-11-6190

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2012.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Kriminaalasja number 1-11-6190 Kohtunik

Rahvakohtunikud Tiit Kullerkupp

Marika Villup ja Jüri Eljas Kohtuistungi sekretär

Tõlk Merle Kaegas

Tatjana Šibajeva

Prokurör

Kaitsjad Sirje Merilo

adv-d Matti Reinsalu, Owe Ladva, Anti Aasmaa Kriminaalasi

Kohtuistungi aeg

Süüdistatavad

J Bi süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 3, 4, § 121 järgi P Ki süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 3, 4 järgi V Si süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 3, 4 järgi üldmenetluses.

Avalikud kohtuistungid 20.02.2012.a. ja 23.02.2012.a.

J B; elukoht: xxxx; isikukood: xxxx; kodakondsus: määratlemata; 8 klassi haridus; emakeel: vene keel; õppeasutus: xxxx; kohtu poolt karistamata, väärteokorras karistatud 4-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld. P K; elukoht: xxxx; isikukood: xxxx; kodakondsus: Venemaa; emakeel: vene keel; õppeasutus: xxxx; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 3-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld. V S; elukoht: xxxx (xxxx); isikukood: xxxx; kodakondsus:

2 Venemaa; emakeel: vene keel; õppeasutus: xxxx; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld.

RESOLUTSIOON J B süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja karistada teda 3 kuu vangistusega.

J B süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat, kohaldades KarS § 61 sätteid. KarS § 64 lg 1 alusel mõista raskema karistuse suurendamise teel liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta karistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 3 aastat. Kohustada J Bit järgima katseajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada J Bit katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning kohustada osalema sotsiaalabiprogrammis. Katseaja alguseks lugeda 07.03.2012.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – J Bi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

P K süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning karistada teda 2 aasta vangistusega, kohaldades KarS § 61 sätteid. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 3 aastat. Kohustada P Ki katseajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada P Ki katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning kohustada osalema sotsiaalabiprogrammis. Katseaja alguseks lugeda 07.03.2012.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – P Ki suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

V S süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja karistada teda 2 aasta vangistusega, kohaldades KarS § 61 sätteid. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 3 aastat.

3 Kohustada V Sit katseajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx ning pärast sealt vabanemist xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada V Sit katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema sotsiaalabi programmis. Katseaja alguseks lugeda 07.03.2012.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – V Si suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõista välja J Bilt, alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt V Bilt (xxxx) menetluskulu riigituludesse järgmiselt: - toimiku paljundamise kulu 8.63 eurot;

- määratud kaitsjale Matti Reinsalule makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 76.71 eurot;

- määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu õigusabi eest kohtumenetluses 403.13 eurot; - KrMS § 180 lg 3 alusel vähendatud sundraha 200 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõista välja P Kilt,

alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt T Klt (xxxx) menetluskulu riigituludesse järgmiselt: - toimiku paljundamise kulu 8.63 eurot;

- määratud kaitsjale Uno Paimetsale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses summas 76.70 eurot;

- määratud kaitsjale Owe Ladva makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses summas 57.52 eurot;

- määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu õigusabi osutamise eest kohtumenetluses 345.60 eurot - KrMS § 180 lg 3 alusel vähendatud sundraha 200 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõista välja V Silt,

alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt S Slt (xxxx) menetluskulu riigituludesse järgmiselt: - toimiku paljundamise kulu 8.63 eurot; - määratud kaitsjale Anti Aasmaale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 153.39 eurot;

- määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu õigusabi eest kohtumenetluses 441.58 eurot; - KrMS § 180 lg 3 alusel vähendatud sundraha 200 eurot.

4 Süüdimõistetutel tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011, Swedbank’is nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr

333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „nimi, 1-11- 6190 menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo M. Reinsalu

kasuks 665.60 eurot, sh käibemaks 20%, vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt süüdistatav J Bi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest AB Eva Rivis kasuks 590.81 eurot,

sh käibemaks 20%, advokaat Owe Ladva poolt süüdistatav P Ki kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Anti Aasmaa Advokaadibüroo OÜ

kasuks 518.38 eurot, sh käibemaks 20%, vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt süüdistatav V Si kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Viru Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast,

s.o hiljemalt 14.03.2012. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 28.03.2012. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 12.04.2012.

Süüdistus

V Sit (sünd. xxxx) süüdistatakse selles, et tema 2010.a. novembrikuu lõpus, täpselt tuvastamata kuupäeval xxxx asuva Xxxxi tualettruumis hakkas J Bi ja P Ki ettepanekul koos

lapseealise A Haga peksma alaealist I S selle eest, et viimane ei toonud nende poolt eelnevalt nõutud 100 krooni ning mõjutada teda vägivalla kasutamise abil nimetatud summat hiljem siiski tooma. Lüües kannatanule korduvalt rusikatega kõhtu, selga ja pea piirkonda põhjustas talle eluohtliku tervisekahjustuse - rebenenud põrna kapslialuse verevalumi.

- Seega nõudes varalise kasu üleandmist isikute grupis ning vägivallaga rasket V S, tervisekahjustust tekitades, pani toime KarS § 214 lg 2 p 3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

P K (sünd. xxxx) süüdistatakse selles, et tema 2010.a. novembrikuu lõpus, täpselt tuvastamata kuupäeval xxxx asuva Xxxxi tualettruumis koos J Biga tegi ettepaneku V Sile ning lapseealisele A Hale, hakata peksma alaealist I St selle eest, et viimane ei toonud nende

poolt eelnevalt nõutud 100 krooni ning mõjutada teda vägivalla kasutamise abil nimetatud

summat hiljem siiski tooma. Lüües kannatanule korduvalt rusikatega kõhtu, selga ja pea

piirkonda põhjustasid V S ning A H talle eluohtliku tervisekahjustuse - rebenenud põrna kapslialuse verevalumi.

- Seega P K, nõudes varalise kasu üleandmist isikute grupis ning vägivallaga rasket tervisekahjustust tekitades, pani toime KarS § 214 lg 2 p 3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5

J Bit (sünd. xxxx) süüdistatakse selles, et tema 2010.a. novembris, täpselt tuvastamata

kuupäeval tungis xxxx asuva Xxxxi tualettruumis kallale alaealisele I Sle, lüües teda ühe korra rusikaga näkku ja ühe korra jalaga kõhtu, põhjustades kannatanule valu ning tekitades vasaku silma piirkonna verevalumi ja turse

-Seega lüües teist inimest ja põhjustades talle valu, pani toime KarS § 121 järgi J B, kvalifitseeritava kuriteo.

-Tema 2010.a. novembrikuu lõpus, täpselt tuvastamata kuupäeval xxxx asuva Xxxxi

tualettruumis koos P Kiga tegi ettepaneku V Sile ning lapseealisele A Hale, hakata peksma I St selle eest, et viimane ei toonud nende poolt eelnevalt nõutud 100 krooni ning mõjutada teda vägivalla kasutamise abil nimetatud summat hiljem siiski tooma. Lüües kannatanule korduvalt rusikatega kõhtu, selga ja pea piirkonda põhjustasid V S ning A H talle eluohtliku tervisekahjustuse - rebenenud põrna kapslialuse verevalumi.

- Seega nõudes varalise kasu üleandmist isikute grupis ning vägivallaga rasket J B, tervisekahjustust tekitades, pani toime KarS § 214 lg 2 p 3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid

Kannatanu kohtus antud ütlustest nähtub, et 2010.a. teisel veerandil, ütles B talle, WC-s et I S saab peksa, kuna ei koristanud sigaretituhka ära, ning lõi teda käega näkku ja põlvega kõhtu.

Silm läks kohe paiste. K ja S olid seal juures, aga ei löönud. B siis õpetas, mida peab kasvatajale rääkima, kui küsitakse, et libastus ja kukkus märjal põrandal, kui kasvataja R L

küsis, siis nii talle seletaski. Sellest peksmisest ei rääkinud ta kellelegi ja alles pärast teist

peksmist avaldas ka sellest. Mingi ajal hakkasid B ja K temalt raha nõudma tuues ettekäändeks nn fufloo mängu, kus kui isik mingile küsimusele küsija arvates valesti vastab, siis kas võetakse temalt riideid ära, antakse peksa või nõutakse raha. Ta andis Bile 100 krooni ja mõneks ajaks oli kõik rahulik. Siis aga hakati uuesti raha nõudma ja umbes paar nädalat pärast esimest peksmist andis A. H talle edasi Bi ja Ki käsu minna WC-sse, ta sai kohe aru, et nüüd saab peksa, kuna ei olnud raha viinud, aga keelduda polnud võimalik, kuna varem või hiljem oleks nagunii peksa saanud. WC-s B ja K juhendasid ning H tõlkis, sõnadest raha ja peksmine sai ise ka aru, neid sõnu B ja K kasutasid. Tal kästi nurka minna, S pidi teda peksma

hakkama ja öeldi veel ka seda, et vastu hakata ei tohi ja et peksmine on seotud raha mittetoomisega, paar päeva varem oli temalt raha nõutud, aga ta ei andnud. Peksid H ja S rusikatega selga, pähe ja kõhtu, lööke oli üle kümne, B ja K olid sealsamas kõrval u 2 meetri kaugusel. Peksmise tagajärjel hakkas tal kõhus väga valus ja ta kükitas maha. B siis mingil hetkel ütles, et aitab küll, ja peksmine lõpetati. Mingil ajal peale viimast peksmist viis Bile ja

Kile nõutud raha, raha sai mõlemal korral ema käest. Sellest peksmisest ta kellelegi ei rääkinud ja polnud kavaski rääkida, kuna kartis uuesti peksa saada, kuid paari nädala pärast

hakkas kõht uuesti väga valutama, kutsuti kiirabi ja viidi haiglasse. Algul ei rääkinud peksmisest ka arstile, kuid kui arst ei uskunud kukkumise juttu, siis rääkis peksmisest. Tervis on praeguseks korras, ainult selg vahel natuke valutab.

Kannatanu seadusliku esindaja kohtus antud ütlustest nähtub, et 2010.a esimese veerandi H S lõpus helistas kasvataja, et I kukkus. Helistas pojale ja see ütles, et kukkus, kuna põrand oli libe. Järgmisel päeval kooli minnes nägi, et Ii silm oli sinine ja paistes. Arvas kohe, et see pole kukkumisest, aga poeg midagi rohkem siis ei rääkinud. Teisel veerandil helistas kooli

arst ja teatas, et I viiakse kõhuvaludega haiglasse. Haiglast arst helistas, et Iit on pekstud.

Tundub, et I praeguseks on paranenud. Tema ütlustest nähtub seegi, et umbes nende sündmuste ajal I küsis temalt raha, I oli ka selgitanud, et peab raha maksma selle küS-vastuste

mängu pärast kuna ei taha peksa saada. Ta andis raha kahel korral, esimesel korral 100

6 krooni, teisel korral 25 krooni, teise korra järgselt pöördus selles küsimuses ka kooli direktori poole.

Süüdistatav tunnistas kohtus ennast süüdi KarS § 121 järgi, § 214 järgi end süüdi ei J B

tunnistanud. Tema kohtus antud ütlustest esimese kuriteoepisoodi kohta nähtub, et lõi St, kuna see ei pidanud kinni kokkuleppest mitte suitsetada, tema ja K tahtsid spordiga tegeleda

ja võistlustel käia, S suitsetamise tõttu võidi aga karistada ka neid võistlusele sõitmise keeluga. Seda aitas tal Sle tõlkida H. Ta väitis, et muid probleeme tal S polnud ja viimane pole teda solvanud, kui siis kunagi varem.Teme eeluurimisel antud kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et lõi St kuna viimane sõimas teda kitseks. Vastuolu selgitades väitis, et lõi St mitmel põhjusel. Osalemist raha väljapressimises J B ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 2010.a novembri lõpus ühel päeval juhtus ta olema kooli WC-s kabiinis, kui nägi pealt, kuidas S ja H peksid kätega St pähe, selga ja kõhtu. Mille eest peksti, ta ei tea. WCsse tuli samal ajal ka K, kes samuti seda peksmist nägi, aga ise ei löönud, ta rääkis midagi Kiga ja seejärel lahkusid

koos WC-st. Mingist võlast peksmise ajal juttu ei olnud. Bi kohtueelsel menetlusel antud kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et „ “. Vastuolu B selgitada ei osanud ja vastas vaid, et ei mäleta.

Süüdistatav tunnistas ennast kohtus süüdi osaliselt. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, V S et peksis St tualetis, kuna see olevat teda solvanud kukeks nimetamisega, ta ei mäleta millal ja

kus täpsemalt S teda solvas. Algul väitis S kohtus, et peksis kannatanut koos Haga, veidi hiljem, et H oli küll WC-s aga ta ei näinud, kuidas H peksis, ta lõi St kolm korda, kaks korda kõhtu ja ühe korra näkku ning lahkus siis WC-st, samal päeval hiljem ütles talle H, et oli ka St peksnud. S kohtus antud ütlustest nähtub veel, et B oli peksmise ajal WC-s kabiinis, ta ei tea, kas B nägi peksmist, Ki sel ajal tualetis üldse ei käinud. Si kohtueelsele menetlusel antud ja kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et /B/ Vastuolusid eeluurimisel ja kohtus antud ütluste vahel ta põhjendada ei oska. Süüdistatav ennast kohtus süüdi ei tunnistanud. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et P K kannatanuga ta ei suhelnud, pole kannatanult raha nõudnud, pole kellelgi käskinud teda peksta ja pole näinud peksmist.

Tunnistaja , Xxxxi kasvataja kohtus antud ütlustest nähtub, et 2010.a novembri alguses R L

ühel päeval jooksis talle vastu H teatega, et I S kukkus tualetis, sama kinnitas ka S ise, kellel

oli silm sinine. B tuli ka juurde ja oli väga lohutav ja kaastundlik, pakkus abi, ka H oli paanikas. Ta jäi uskuma, et oligi kukkumine. 2. detsembril 2012 sai teada, et S oli haiglasse viidud, ta käis teda haiglas vaatamas, aga I midagi talle ei rääkinud.

Xxxxi avaldusest politseile nähtub, et õpilane I S kaebas 30.11.2010 hommikul kõhuvalu ja

hospitaliseeriti 02.12.2010 haiglasse. 06.12.2010 helistas arst kooli ja teatas, et valu on põhjustatud traumast, mis on saadud löömise tagajärjel.

Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 13 nähtub, et I. Sl diagnoositi rebenenud põrna

kapslialune verevalum, mis on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist või löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks kängitsetud jala või rusikatega). Vigastuse tekitamise

7 aeg ei ole väliste vigastuste puudumise ning operatiivse ravi mitterakendamise tõttu täpselt määratav; vigastus võib olla tekitatud ravidokumendis fikseeritud kannatanu poolt öeldud ajal 30.11.2010. Tegemist on eluohtliku tervisekahjustusega.

Kohtu põhjendused

KarS § 121 sätestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamine, löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest.

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu J Bi tegevuses on tõendamist leidnud Bi enda ja kannatanu ütlustega. Kannatanu on löömist üksikasjalikult kirjeldanud, nimetades küll erinevaid peksmise põhjusi tunnistab ka B kannatanu löömist. Silmavigastuse olemasolu kannatanul tõendavad ka tunnistaja R Lu ja kannatanu esindaja H Sütlused. Lüües kannatanut ja tekitades sellega viimasele vasaku silma piirkonna verevalumi ja turse, sai J B aru, et tekitab sellega kannatanule valu ja see oli ka

tema tegevuse eesmärk, mistõttu leiab kohus, et kuritegu on toime pandud kavatsetult, süüdistatava tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 214 lg 2 p 3 ja 4 sätestab vastutuse varalise kasu üleandmise nõudmise eest vägivalda kasutades isikute grupis, kui see on toime pandud raske tervisekahjustuse tekitamisega.

Kohtu arvates tuleb kõikide süüdistatavate süüdistusest välja jätta raske terviekahjustuse tekitamine (KarS § 214 lg 2 p 3). Kohtuarstliku ekspertiisi aktis on I Sl tuvastatud eluohtlik

tervisekahjustus- rebenenud põrna kapslialune verevalum, mis on tekitatud tömbi vägivalla

toimel löögist või löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega. Samas puuduvad

kriminaalasjas usaldusväärsed tõendid selle kohta, millal see vigastus tekitati. Kuna kannatanu ei teatanud koheselt tema suhtes toime pandud kahest peksmisest, siis on jäänud täpsemalt väljaselgitamata peksmiste aeg. On teada, et peksmised toimusid 2010.a.novembris paarinädalase vahega. Tervisekahjustuse tekkimise aja suhtes on vastuoluline ka kohtuarstliku ekspertiisi akt. Selles märgitakse, et vigastuse tekitamise aeg ei ole väliste vigastuste puudumise ning operatiivse

ravi mitterakendamise tõttu täpselt määratav; vigastus võib olla tekitatud ravidokumendis fikseeritud kannatanu poolt öeldud ajal 30.11.2010. Samas nähtub akti kirjeldavast osast, et 02.-08. 12 2010 kirurgiaosakonnas ravil olnud I S on kaevanud kolm päeva kestnud kõhuvalu, on algul traumat eitanud, kuid tema usutlemisel on avaldanud, et mõni nädal tagasi löödi teda

vasakule rindkere alaosa piirkonda. Seega pole kannatanu avaldanud, et vigastus tekitati

temale 30.11.2010 nagu see ekspertiisiakti ekspertarvamuses kirjas on. Kuna aktis on märgitud, et mitmel põhjusel pole vigastuse tekitamise aeg kohtumeditsiiniliste meetoditega täpselt määratletav, ei pidanud kohus vajalikuks uue ekspertiisi läbiviimist. Eelnevast tuleneb

kahtlus I Sl tuvastatud eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise aja kohta, kuna kahtlust ei

õnnestunud kõrvaldada, tuleb see tõlgendada süüdistatavate kasuks ning raske tervisekahjustuse tekitamine tuleb nende süüdistusest välja jätta.

Grupis toime pandud väljapressimise süüteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu kõigi süüdistatavate tegevuses loeb kohus tõendatuks eelkõige kannatanu ütlustega. I S on kohtule üksikasjalikult selgitanud oma suhteid kohtualustega. Tema ütlustest nähtuvalt

oli ta enne väljapressimiseepisoodi juba ühel korral andnud raha Bile ja Kile et vältida ebameeldivusi seoses fufloo mänguga. Tema ütlustest nähtub seegi, et enne väljapressimise eesmärgil toimunud peksmist olid B ja K temalt taas raha nõudnud aga ta polnud andnud. Tema ütlustest nähtub, et kui H talle teatas, et ta peab WC-sse minema, sai ta aru, et seal saab ta peksa. WC-s tõlkis H talle Bi ja Ki poolt räägitut, kuid ta sai nende jutust ka ise aru, et jutt käib raha nõudmisest ja peksa andmisest, ta tunnistab, et teda peksid Sja H lüües rusikatega

8 üle kümne korra, rahanõudmise esitanud B ja K vaatasid pealt. Tema ütlustest nähtub, et mõni aeg pärast peksmist viis ta Bile ja Kile nõutud raha. Hinnates kannatanu käitumist, tema poolt

ütluste andmise asjaolusi ja teisi asjas olevaid tõendeid, loeb kohus kannatanu eeltoodud

ütlusi usaldusväärseks tõendiks. I S ütlusi peab kohus usaldusväärseiks kuna algselt ei rääkinud ta kellelegi tema suhtest tome pandud vägivallast esimeses kuriteoepisoodis, ta ei rääkinud kellelegi ka väljapressimisega seotud peksmisest, vägivallast rääkis ta alles hiljem

eluohtliku vigastuse tõttu haiglasse sattudes ja sealgi alles siis, kui arstid ei uskunud tema väiteid kukkumisest. Ta on ka usutavalt selgitanud , miks ta kuritegudest koheselt ei rääkinud,

ta püüdis sellega ära hoida edasist vägivalda tema suhtes. Samas on ta rääkinud rahanõudmisest emale, kui viimaselt kahel korral Bile ja Kile raha maksmiseks raha küsis. Raha küsimist sellistel asjaoludel on oma ütlustes kinnitanud I S ema Heli S. I S poolt tema

suhtes toimepandud vägivallast vaikimist ja kohtualuseid süüstavate ütluste andmisest

hoidumist kinnitavad ka tunnistaja R L ja H Sütlused aga ka kohtuarstliku ekspertiisi akt,

millest nähtub, et vägivallast hakkas I S haiglas rääkima alles tema usutlemisl. I S ütluste

usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et ta pole andnud ennastõigustavaid ütlusi, esimese kuriteoepisoodi kohta on ta enesektriitiliselt tunnistanud, et tema suitsetamine võis kaasa tuua ebameeldivusi tema kaasõpilastele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et I S vene keele oskus on

vilets. Samas leiab kohus, et on alusetu väita nagu poleks ta aru saanud sellest, et temaga mängitakse fufloo mängu ja nõutakse sellega seoses raha, seda eriti olukorras, kus ta eelnevalt

juba samadele isikutele samadel asjaoludel raha oli andnud. Samuti on I S tunnistanud, et

mõnedest venekeelsetest sõnadest sai ta aru ning et sai ilma tõlkimata aru, et rahast ja peksasaamisest rääkisid B ja K vahetult enne seda kui teda WC-s peksma hakati. Kohus ei pea usaldusväärseiks süüdistatavate ennastõigustavaid ütlusi kuna nende eri aegadel antud ütlused on omavahel vastuolus ja vastuolulised on ka süüdistatvate ütlused omavahel. V Si ütlusi ei pea kohus usaldusväärseiks kuna ta on andnud kohtueelsel menetlusel ja kohtus erinevaid ütlusi, ütlustes olevaid vastuolusid ta usutavalt selgitada ei oska. Kohtus tunnistas ta küll peksmist, kuid väitis kord, et tegi seda koos Haga, siis aga, et tegi seda üksi, väidab, et peksis kuna kannatanu oli teda solvanud, solvangu üksikasju aga ei mäleta. Kohtus väitis ta, et Ki polnud sel ajal üldse WC-s, B oli WC-kabiinis ning ta ei tea kas viimane peksmist nägi. Kohtueelsel menetlusel on ta väitnud, et peksis vaid H, B seisis ja vaatas peksmist pealt, ka K oli WC-s kuid lahkus. J B tunnistab, et oli peksmise ajal WC-s, vastupidiselt Si poolt väidetule kinnitab ta, et seal oli ka K, kellega ta midagi rääkis. Kohtus antud ütlustest nähtub, et peksmise põhjustest ei tea ta midagi, kohtueelsel menetlusel on ta tunnistanud, et peksmisega seoses oli juttu mingi võla maksmisest. P K eitab igasugust seost juhtunuga.

Olukorras, kus süüdistatavaid süüstavaks olulisemaks tõendiks on kannatanu ütlused, hindas kohus neid ütlusi väga põhjalikult ning leidis, et puuduvad viited selle kohta, et kannatanu

oleks süüdistatavate suhtes vaenulikult meelestatud või püüaks anda alusetult süüstavaid ütlusi. Kannatanu on andnud ühesuguseid usutavaid ütlusi, mida kinnitavad tunnistaja R Lu ja H Sütlused ja kohtuarstliku ekspertiisi akt, kohtul pole alust nendes ütlustes kahelda. Samas

on süüdistatavate ütlused ennastõigustavad, vastuolulised ja üksteisega mitteriimuvad ning neist nähtub soov juhtunu kohta tõeseid ütlusi mitte anda.

Väljapressimise puhul on subjektiivne koosseis täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega objektiivse koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Kannatanu ütlustes tnähtuvalt tegutsesid süüdistatavad koos ja ühise eesmärgi nimel, B ja K esitasid nõudmise raha maksmiseks, Starvitas samal eesmärgil vägivalda. Kohtu arvates kõik

süüdistatavd said ühtemoodi aru oma kuritegeliku tegevuse sisust- vägivalla abil raha

9 nõudmine- nad soovisid sel viisil kannatanult raha saada ja tegutsesid seega vähemalt otsese tahtlusega. Nende tegevuse süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokooseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise

alus isiku süü, karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

J Bi puhul arvestab kohus kergendava asjaolune süü tunnistamist ühes kuriteoepisoodis, teiste

süüdistatavate puhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad, puuduvad ka süüdistatavate karistust raskendavad asjaolud.

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga karistuse mõistmise osas ja leiab, et arvestades süüdistatavate alaealisust ja seda, et nad on varem kohtu poolt karistamata, on võimalik neile

karistuse mõistmisel kohaldada KarS § 61 sätteid ja mõista P Kile ja V Sile 2 aastased vangistused, J Bile 2 aasta ja ühe kuune vangistus. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on kõigi süüdistatavate puhul saavutatavad vangistuse tingimisi kohaldamata jätmisega määrates seejuures maksimaalse katseaja pikkuse ja allutades nad käitumiskontrollile.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Arvestades süüdimõistetute alaealisust ja nende perekondade majanduslikku olikorda vähendab kohus neilt väljamõistetavat sundraha KrMS § 180 lg 3 alusel. P.Ki ja J.Bi

kaitsjatele määrab kohus kaitsjatasu õigusabi eest kohtumenetluses vastavalt kaitsjate avaldustele. V.Si kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa kaitsjatasu kuulub vähendamisele kuna kaitsja on taotluses alusetult taotlenud tasu istungil osalemisel 19 pooltunni eest samas kui istung kestis 14 pooltundi.

Kohtunik

(allkiri)

Tiit Kullerkupp

Rahvakohtunikud

(allkirjad)

Marika Villup ja Jüri Eljas

Ärakiri õige

Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 17.05.2012 RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 7. märtsi 2012 kohtuotsus muutmata, esitatud apellatsioonid rahuldamata.

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Matti Reinsalu Advokaadibüroo OÜ kaudu 292,22 eurot vandeadvokaat Matti Reinsalule tema poolt J Bile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

10 KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista J Bilt, alaealise vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt V Bilt (xxxx) menetluskulu, s.o kaitsjatasu vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest, 292,22 eurot riigituludesse.

Väljamõistetud summa 292,22 eurot tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr

10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „J B 1-11-6190 kohtukulud“.

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Anti Aasmaa Advokaadibüroo OÜ kaudu 264,12 eurot vandeadvokaat Anti Aasmaale tema poolt V Sile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista V Silt, alaealise vahendite puudumisel tema seaduslikult

esindajalt S Slt (xxxxx) menetluskulu, so kaitsjatasu vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest, 264,12 eurot riigituludesse.

Väljamõistetud summa 264,12 eurot tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr

10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „V S 1-11-6190 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsus jõustus

25. mail 2012. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

Nooremreferent

Lea Herne