4-11-4908/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2012.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-11-4908 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Väärteoasi

J.O

kaebus Põhja Politseiprefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 28.11.2011.a. väärteootsuse peale väärteoasjas nr 2316,11,014709 Menetlusalune isik

J.O (isikukood XXX; elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht: AS A )

Kriminaalkorras karistatud 2-l korral, väärteokorras karistamata Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitlus Asja läbivaatamise aeg ja koht 27.02.2012.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor Menetlusalune isik J.O Tunnistaja Maksim Hrustnesov

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 50 lg 1 p 2, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

J.O kaebus rahuldada osaliselt. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 28.11.2011.a. väärteootsus väärteoasjas nr 2316, 11, 014709 tühistada lisakaristuse mõistmise osas ja teha selles osas uus otsus.

4-11-4908

2

Lisakaristusena kohaldada J.O suhtes KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks.

Muus osas jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 28.11.2011.a. väärteootsus väärteoasjas nr 2316,11,014709 muutmata.

Rahatrahv tasuda ositi väärteootsuses märgitud tähtaegadel Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 10220115318062.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik

ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 30. märtsil 2012.a.

Asjaolud ja menetluse käik

06.11.2011.a. on koostatud väärteoprotokoll AB1260173 selle kohta, et 06.11.2011.a. kell

08:20 Sõle tänaval maja nr 14 juures, Paldiski mnt ja Ädala tänavate vahel juhtis J.O

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61 mg/l. Mõõdetud seadmega Dräger Alcotest 7110

EST. Oma tegevusega rikkus J.O liiklusseaduse § 69 lg 5 ja tema väärtegu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt tõendavad väärteo

toimepanemist tunnistaja ülekuulamise protokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll,

joobeseisundi kontrollimise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli väljatrükk, sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsus.

Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 28.11.2011.a. otsusega väärteoasjas nr 2316,11,014709 karistati J.O LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 (kaheksasada) eurot. KarS § 50 lg 1 p 2 alusel võeti J.O-lt lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõigus ära 5 (viieks) kuuks. Määratud rahatrahv 800.00 EUR (12517.28 EEK) tuleb

tasuda hiljemalt 21.07.2012a. Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas

või arvele 221023778606 Swedbank pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220115318062. Rahatrahv on määratud ositi tasumisele järgmiselt: määratud rahatrahv tuleb tasuda 8 võrdses osas igakuiselt 100,00 eurot korraga, st esimene osa tasuda hiljemalt 21.12.2011.a. Viimase osa maksmise kuupäev: 21.07.2012.

3

J.O esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse ja palus kohaldatud lisakaristuse, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 (viieks) kuuks, tühistamist. Kaebaja selgitas, et 06.11.2011 ei pannud toime kuritahtlikku liiklusreeglite rikkumist. Kontrollis enda

tervislikku seisundit eelnevalt kella 04:00 paiku, paludes selleks abi politseipatrullilt, kes võimaldas alkomeetrit kasutada. Saadud tulemuste põhjal soovitati, et peab kindlasti tarbima vedelikke, sööma ja mitte enne 3-4 tunni möödumist rooli istuma. Kella 08:00 paiku tundis end hästi (kaalub 90 kg, pikkus 192 cm, alkoholi tarvitab üliharva) ja oli enda arvates täiesti adekvaatne. On nõus, et pani toime rikkumise, kuna hindas enda seisundit üle ja sellele peal karistus järgnema, kuna tegemist on raske rikkumisega, arvestades liikluses toimuvat.

Kohtuistungil jäi J.O esitatud kaebuse juurde. Selgitas, et rooli istudes arvas ta, et on juba kaine, ei läinud teadlikult rikkuma, et äkki veab ja ei jää politseile vahele. Leiab, et mõistetud karistus – 800 euro suurune rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks – on liiga karm. Eelnevad liiklusalases rikkumised puuduvad.

Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil, et menetlusaluse isiku poolt

toimepandu on üks raskemaid rikkumisi. Teda varasemalt tõesti väärteokorras karistatud ei ole. Küll aga tuvastati väljahingatavas õhus 0,61 mg/l, mis on kerge joobe ülempiiri lähedane. Isikule on määratud rahaline karistus, mis on üle keskmise määra. Arvestades toimepandud

teo ohtlikkust, juhtimisõiguse lisakaristuse tühistamisega nõustuda ei saa. Lisakaristuse vähendamisega miinimumini aga küll. Tegu oli ohtlik, ta ei pannud ohtu mitte ainult ennast. Lisakaristuse kohaldamata jätmine oleks olnud vastuolus kehtiva praktikaga. Menetlusalune

isik kontrollis oma joobeseisundit nelja ajal öösel. Kaheksa ajal hommikul ta enam ei

kontrollinud. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõigi KarS § 56

karistamise alustega. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja otsusega tuvastatud ei ole. Ta on oma tegu tunnistanud ja avaldanud kahetsust. Lisakaristust võib kergendada. Ülejäänud osas palun jätta otsus muutmata.

Tunnistaja Hrustentsov selgitas kohtuistungil, et mäletab 06.11.2011.a. koostatud väärteoprotokolliga seoses, et oli Sõle-Paldiski mnt Statoilis, kus pidasid kinni J.O, kes oli natukene joonud. Koostasid protokolli. Enne protokolli koostamist suhtlemist ei olnud.

Kohus avaldas järgmised kirjalikud tõendid: karistusregistri teatis, indikaatorvahendi

kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (0,61 mg/l), sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus, joobeseisundi kontrollimise protokoll, J.O vastulause.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja

esindaja ja tunnistaja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid

kogumis, leiab, et J.O kaebus rahuldada osaliselt. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 28.11.2011.a. väärteootsus väärteoasjas nr 2316, 11, 014709 tühistada lisakaristuse mõistmise osas ja teha selles osas uus otsus. Lisakaristusena kohaldada J.O suhtes KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Muus osas jätta Põhja Politseiprefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 28.11.2011.a. väärteootsus väärteoasjas nr 2316,11,014709 muutmata.

4

VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja

otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetluse isiku olukorda.

Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi

juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49

milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74

milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 punkt 1

sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis

sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Kohus asub seisukohale, et J.O poolt toime pandud väärtegu LS § 224 lg 2 alusel on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega:

- 06.11.2011.a. indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt on kontrollile allutatud isikuks J.O ja tema suhtes on 06.11.2011. a. kell 08:20 kasutatud indikaatorvahendit Alcoquant 6020 nr A103443 ning indikaatorvahendi näit oli 0,68 mg/l, seega kontrolli tulemus positiivne.

- 06.11.2011.a. koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt mõõdeti 06.11.2011.a. kell 08:43 – 08:51 J.O alkoholisisaldust

väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0031, mille lõplik lugem oli 0,66 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,61 mg/l.

- 06.11.2011.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et

Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Andres Damzen

otsustas 06.11.011.a. kõrvaldada J.O (ik XXX) sõiduki Nissan

Patrol reg nr XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 punkti 2 alusel, kuna on alusta arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta

on joobeseisundis. J.O on sõiduki juhtumiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval, s.o 06.11.2011.a. ning kinnitanud seda enda allkirjaga.

- 06.11.2011.a. joobeseisundi tuvastamise protokoll, mille kohaselt kell 09:27 on

kontrollitud J.O joobeseisundit indikaatorvahendi AlcoQuant 6020 nr A103443 ning indikaatorvahendi tulemus on olnud positiivne.

Kohus leiab, et J.O poolt toime pandud väärteos esinevad LS § 224 lg 2

väärteotunnused ning on õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puuduvad. Väärteomenetlust välistavaid asjaolusid VTMS § 29 alusel ja väärteomenetluse lõpetamise aluseid VTMS § 30 alusel kohus tuvastanud ei ole.

Kohtuväline menetleja on määranud J.O-le põhikaristusena rahatrahvi 200

trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on

5

karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest.

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt kaebaja karistamine põhikaristusena rahatrahviga 200 trahviühikus ulatuses vastab KarS § 56 lg 1 sätestatud karistamise alustele.

Kaebaja ise ei ole samuti kaebuses põhikaristust vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et

sanktsiooni keskmist määra ületav põhikaristuse määr (200 trahviühikut, s.o 800 eurot) on põhjendatud, kuivõrd J.O alkoholisisalduse määr ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,61 milligrammi, seega ületas J.O alkoholisisalduse määr LS §-s 224 lg 2 sätestatud keskmist määra.

Tulenevalt karistusseadustiku (KarS) § 15 lõikest 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik toime teo hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava

asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepanematuse ja kohusetundliku suhtumise korral

pidanud ette nägema. Kohus asub seisukohale, et J.O tegu on toime pandud

hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. J.O kui autojuhil oli kohustus järgida

liiklusnõuded/liikluseeskirju, et sel viisil mitte seada ohtu nii iseennast liiklejana kui ka

kaasliiklejaid. Üheks suurimaks rikkumiseks autojuhi puhul on kindlasti mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. J.O, teades, et ta on alkoholi tarvitanud, olles eelnevalt

kontrollinud alkoholisisaldust väljahingatavas õhus (kell 04:00 öösel), oleks pidanud enne

mootorsõiduki juhtima asumist kell 08:00 alkoholisisaldust uuesti kontrollima, kuivõrd

tegemist oli sedavõrd lühikese ajavahemikuga. Iga inimese organism on erinev ja alkoholi mõjud erinevad. Politseinikelt saadud juhtnöörid (tarbida vedelikke ja süüa ning autosõiduga oodata vähemalt 3-4 tundi) ei saa olla aluseks kinnitamaks või tõendamaks seda, et isikul on lubatud autorooli istuda ning et alkoholijoove on tõesti 3-4 tunni möödudes kadunud. Kaebuse esitaja on ka ise tunnistanud, et oleks pidanud ühekordse alkomeetri ostma.

Kohtuväline menetleja on määranud J.O-le lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise 5 (viieks) kuuks. Kohus asub seisukohale, et J.O-le

määratud lisakaristus LS § 224 lg 3 p 1 alusel viieks kuuks ei ole põhjendatud ning tuleb

vähendada sanktsiooni miinimummäärani ehk 3 (kolme) kuuni. Kohus võtab lisakaristuse määramisel arvesse karistuse eripreventiivset eesmärki ning arvestab asjaoludega, et nähtuvalt karistusregistri väljavõttest J.O eelnevad liiklusalased rikkumised puuduvad. Isik on süüd tunnistanud, avaldanud kahetsust toimepandu suhtes.

Samas on kohus seisukohal, et eelpool nimetatud põhjused lisakaristuse vähendamiseks ei

anna alust lisakaristust täielikult tühistada. Tegemist on ohtliku liiklusalase rikkumisega. Lisaks karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada ka õiguskorra kaitsmise huvisid ehk üldpreventiivseid eesmärke, mida saab tagada üldjuhul siis,

kui karistatakse teistele kaasliiklejatele ohtlikuks muutunud liiklejat vastavalt süüteo raskusastmele seaduses sätestatud sanktsioonidega. Kohtupraktika ja karistuspoliitika kohaselt

taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Nimetatu on põhjendatud, sest viimastel aastatel on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtide arv märgatavalt kasvanud ning on põhjustatud palju surmaga lõppenud õnnetusi.

6

J.O selgituste kohaselt ei pääse ta tööle ilma isikliku sõiduvahendita, kuivõrd tööle

viib buss ja tema elab bussi marsruutidest väljas. Ühistranspordiga ei ole samuti võimalik

minna, jääb veerandtunnine auk. Kaebuse esitajal on vajalik jõuda hommikul kella neljaks Nõmmelt Mustamäele. Juhtimisõiguse äravõtmine tähendaks talle töökoha kaotust. Kohus kaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu. Juhtimisõiguse ja auto olemasolu teeb enamike inimeste igapäevase liiklemise mugavamaks, kuid sama linna piires ei võta nende puudumine

liikumisvõimalust ära. Nõmme ning Mustamäe on külgnevad linnaosad, mille vahel on

võimalik liigelda jalgsi, samuti jalgrattaga. Lisakaristus teeb kaebuse esitaja elu

ebamugavamaks tuues sinna tavapärasega võrreldes piirangu, kuid nimetatu ongi karistuse

eesmärk. Kaebuse esitaja ise otsustas valida käitumisviisi, millega võib kaasneda juhtimisõigusest ilma jäämine. Kõike eelnevat arvesse võttes ning lähtudes karistuse üldja eripreventiivsetest kaalutlustest on kohus seisukohal, et J.O-le LS § 224 lg 2 alusel mõistetud põhikaristus 800 euro

suuruses summas ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on põhjendatud ning proportsionaalne toimepandud rikkumise raskusastmega.

Ingrid Kullerkann Kohtunik