4-11-2748/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-2748 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Tõlk Grete Sirgi Julia Zautina Väärteoasi H.L väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2, § 227 lg 3, § 234 lg 1 järgi ja LS § 741 lg 2 , § 7422 lg 1

Menetlusalune isik

H.L (isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht OÜ R )

Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 17.01.2012, 27.02.2012, 07.03.2012

menetlusalune isik H.L kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107, 108, 109, 111, 113, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada H.L LS § 74 1 lg 2 , § 7422 lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 7 (seitse) päeva. Süüdi tunnistada H.L LS § 201 lg 2, § 227 lg 3 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva. Süüdi tunnistada H.L LS § 234 lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 15 (viisteist) päeva. Kohustada H.L kandma mõistetud karistus ära hiljemalt 27.04.2012.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. H.L poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada H.L suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest

ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 27.03.2012.a.

Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks:

Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna patrullpolitseiniku Kerly Vompa poolt on

30.06.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1217675 selle kohta, et H.L juhtis

30.06.2011.a. kella 03:02 ajal Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Kaarli pst. 6 juures liikudes

Toompuiestee poole, mootorsõidukit Ford Galaxy, registreerimismärgiga xxx asulasisesel teel

kiirusega 64+/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 11 km/h. Samuti juhtis mootorsõidukit, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud alates 06.06.2011.a. kuni 05.08.2011. H.L rikkus sellega LE § 124 p 1; LS § 20 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 7422 lg 1 ja LS § 741 lg 2 järgi.

Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskonna patrullpolitseiniku Renato Vassiljevi poolt on

09.07.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1209425 selle kohta, et H.L juhtis 09.07.2011.a. kella 01:20 ajal Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Sõpruse pst 10 juures liikudes Tammsaare tee poole, mootorsõidukit BMW 316i, registreerimismärgiga xxx omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates

06.06.2011.a. kuni 05.08.2011. Samuti juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 52 km/h võrra, sõites kiirusega 106+/-4 km/h. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul 50 km/h. Samuti, juhtides mootorsõidukit, eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise-punase töötava vilkuriga. H.L rikkus sellega LS § 90 lg 1 p 1; LS § 15 lg 1 p 2 ja LS § 38 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 201 lg 2; LS § 227 lg 3 ja LS § 234 lg 1 järgi.

Väärteoasi on saadetud kohtualluvusse, kohtuliku arutamise vajalikkust on kohtuvälise menetleja

kaaskirja kohaselt põhjendatud asjaoludega, et H.L on politsei määratud rahatrahvid tasumata ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtuväline menetleja leidis, et H.L ei ole otstarbekas karistada rahatrahviga.

Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et H.L

süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega ning kohtus ülekuulatud

tunnistajate ütlustega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest

rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik H.L

eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja

taotles menetlusaluse isiku karistamist LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemise eest arestiga 15 päeva ja teiste rikkumiste eest samuti arestiga 15 päeva, kuna varasemad määratud karistused ei ole H.L mõjutanud seaduskuulekalt käituma.

Kohtuistungil tunnistas H.L end väärtegude toimepanemises osaliselt süüdi, selgitades, et te ei teadnud juhtimisõiguse puudumisest. Kohtule ütles menetlusalune isik H.L, et tal on 4 last, ei ole kindlat palka, maksab kõiki makse. Litsentsidele kulub juba 600 eurot, kätte jääb võib-olla 500-600 eurot. Varasemaid trahve ei ole võimalust tasuda. Kohtuotsuse põhjendused:

3

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja seisukoha, tunnistajad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et H.L süü LS § 74 22 lg 1 ja LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 30.06.2011.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:

- , milles H.L avaldab, et 30.06.2011.a. H.L poolt kohtuistungil antud ütlustega

juhtis sõiduautot Ford. Kui ta sõitma hakkas, olid politseinikud ristmikul Kaarli pst. kiriku kõrval. Sai sõita 110 – 120 m. Ta ei usu, et Ford Galaxi sõidab nii kiiresti. Tal olid peal kliendid ja oli ka teisi autosid, mistõttu võis tekkida segadus. Aprillis koostati paber, aga õigus juhtida sõidukit võeti ära alles augustis. Otsus jõustus 06.06.2011 ja kaheks kuuks lõppes 05.08.2011.a. Ta ei olnud suvel Tallinnas. Käis siin ainult paariks kolmeks päevaks, aga mitte sellel ajal, kui pidi otsuse kätte saama. Käis Ukrainas, Bulgaarias, sõitis palju ringi. Enne seda, kui sõitis ära, käis otsusel järgi, kuid siis öeldi, et pole valmis. See oli mai lõpp juuni algus, sest 06. juunil sõitis ära. Talle lubati otsus saata posti teel, kuid seda ei tehtud, mistõttu palus uuesti see saata. ahepeal käis veel Eestis, kuid siis oli laps haige ja siis ta Rahumäe teel ei käinud.

- millest tunnistaja Boriss Helmelaidi (Helmelaid) poolt kohtuistungil antud ütlustega, nähtub, etta teostas liiklusjärelevalvet Kaarli pst. ja Toompea tänavate ristmikul. Oli koos Kerly Vompaga. Oli pime aeg, ei mäleta, kas oli õhtu või juba hommik. Mõõtis kiirust sõidukitel, mis tulid Pärnu mnt poolt mööda Kaarli pst-d Kaarli kiriku poole. Kasutas seadet Ultra Lyte, mis on lasertüüpi kiirusmõõteseade. Mäletab, et mõõtis sõiduauto Ford Galaxy kiirust, mis väga suur ei olnud, kuni 15 oli kiiruse ületamine. Mootorsõiduk oli peatatud Kaarli pst ja Toompea tänavate

ristmiku lähedal. Roolis istus meesterahvas, kes on täna kohtus. Juht esitas juhiload. Tema selgitas juhile rikkumist, vaatasid politsei registrist andmeid ja selgus, et juhil on juhtimisõigus

peatatud kuni juulikuuni vist. Ütles juhile, et tal on juhtimisõigus peatatud ja ta ei tohi sõita.

Ütles, et tehakse väärteoprotokoll, selgitas protokolli peale kaebamise korda. Juht ütles, et ei

teadnud, et tal on juhtimisõigus peatatud. Juht küsis vormistamise ja kaebamise kohta. Kui

peatas, oli politsei riietes, helkurvest oli seljas. Peatas punase otsikuga sauaga. Sõiduk oli taksotunnustega, plafoon oli peal. Seda ei mäleta, kas keegi oli veel autos. Kuna juht ei saanud edasi sõita, helistas kellelegi ja taksofirmast vist tuli keegi, kes parkis sõiduki ümber. Sõiduk oli sinna pargitud ja juht juhtimiselt kõrvaldatud Kerly Vompa poolt

- millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Kesklinna Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, Politseijaoskonna patrullpolitseinik Kerly Vompa otsustas 30.06.2011.a. kõrvaldada H.L mootorsõiduki Ford Galaxy, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3

alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati

juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. H.L on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

- millest nähtub, et Põhja liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga,

Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna patrullpolitseinik Boriss Helmelaid teostas riikliku

järelevalve korras 30.06.2011.a. kell 03:02 H.L poolt juhitud mootorsõiduki Ford

Galaxy, registreerimismärgiga xxx liikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseades

UltraLyte LTI 20-20 100LR nr. UX020596 (taatlemistunnistus TTRSS-10/00053).

Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 64 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 3 km/h. Mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem, kui 11 km/h. Kiirust mõõdeti 138,9 m kauguselt. Seadme näitu tutvustati juhile. H.L on kõnealuse protokolliga tutvunud ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

- millisest nähtub, et seisuga 04.07.2011.a. oli Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, H.L juhtimisõigus ära võetud alates 06.06.2011.a. kuni 05.08.2011.a.

- Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse

11.05.2011.a. otsusega väärteoasjas 2315,11,004378, millest nähtub, et H.L on süüdi

tunnistatud LS § 7422

lg 2 ja § 7435

lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises

4 23.04.2011.a. ning teda on karistatud LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 180,00 eurot ning LS § 7422 lg 4 alusel on kohaldatud lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 2 kuuks.

- , millisest nähtub, et Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud rahatrahvidega.

Kohus on seisukohal, et väärteoasjas uuritud ja kogumis hinnatud tõendite alusel saab lugeda tõendatuks LS § 7422 lg 1 ja LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete tunnuste esinemise H.L käitumises. Subjektiivsete tunnuste esinemise kohta peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Menetlusalune isik on kogu menetluse kestel kinnitanud, et ta ei olnud teadlik mootorsõiduki juhtimise keelatusest.

Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi andmete kohaselt oli menetlusalusel isikul

juhtimisõigus ära võetud 06.06.2011.a. kuni 05.08.2011.a. ning nimetatud fakti kinnitab ka

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 11.05.2011.a. otsus väärteoasjas 2315,11,004378. Tulenevalt KarS § 15 lg-st 3 on kehtivas LS § 201 lg-s 2 ja enne 01.07.2011.a. kehtinud LS § 741

lg-s 2 kirjeldatud teo toimepanemine karistatav nii tahtlikult (KarS § 16) kui ka ettevaatamatusest (KarS § 18). Seega piisab koosseisu täitmiseks sellest, kui tegu pannakse toime hooletusest (KarS § 18 lg 3). Teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 741 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseis on täidetud ka juhul, kui isik mootorsõidukit juhtides üksnes peab võimalikuks, et temalt on juhtimisõigus ära võetud

(kaudne tahtlus või kergemeelsus) või isegi ei tea juhtimisõiguse äravõtmisest, ent oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda teadma (hooletus). Kõnealune seisukoht on leidnud kinnitust Riigikohtu 05.02.2009.a. lahendi 3-1-1-83 -08 p-s 9.

Kui juhtimisõigusest ilma jäetud isik juhib mootorsõidukit, olles hoolsuskohustust rikkudes jätnud veendumata enda juhtimisõiguse olemasolus, vastutab ta LS § 741 lg-s 2 järgi sõltumata sellest, kas ta pidas juhtimisõiguse äravõtmist võimalikuks, kuid lootis mingil põhjusel, et seda

pole juhtunud, või ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest. Esimesel juhul on tegemist

kergemeelsusega (KarS § 18 lg 2), teisel juhul aga hooletusega (KarS § 18 lg 3). Käesoleval juhul oli H.L näol tegemist isikuga, kes teadis, et tema suhtes toimub väärteomenetlus LS § 7422 lg 2 tunnustel. Kuigi ta on keeldunud allkirja andmast 23.04.2011 väärteoprotokollile AB

1263263, viibis ta selle koostamise juures ning tema isik tuvastati juhiloa ET 358943 alusel. Allkirjastamast ning ütluste andmisest keeldumine on olnud tema valik, kuid vaatamata sellele oli ta teadlik tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, kuivõrd tema enda sõnade kohaselt käis ta otsusel järel. LS § 7422 lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Seega peab juhtimisõiguse saanud isik teadma, et LS § 7422

lg 2 tunnustel toimuva väärteomenetluse tulemina võidakse temalt juhtimisõigus ära võtta.

30.06.2011.a. mootorsõidukit juhtima asudes ei ilmutanud menetlusalune isiku piisavat

tähelepanelikkust ja kohusetunnet veendumaks enda juhtimisõiguse olemasolus. Kuna

juhtimisõiguse olemasolu sõltus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

menetlusteenistuse 11.05.2011.a. väärteoasjas 2315,11,004378 tehtud otsusest, siis pidanuks

menetlusalune isik ise aktiivsust üles näitama ning selgitama välja kas 30.06.2011.a oli tal juhtimisõigus olemas. Seega on isik rikkunud hoolsuskohustust, mis on sellises olukorras nõutav

veendumaks oma juhtimisõiguse olemasolus. Hoolsuskohustuse järgimiseks on kirjeldatud

olukorras vajalik, et isik tutvuks enne mootorsõiduki juhtimist tema suhtes tehtud

karistusotsusega. Vastasel juhul tekiks olukord, kus teatud juhtudel oleks võimalik vältida

vastutust LS § 741

lg 2 (LS § 201 lg 2) järgi lihtsalt karistusotsusega tutvumata jättes.

5 Eelkirjeldatud seisukohad on kajastatud Riigikohtu 05.02.2009. a lahendi 3-1-1-83-08 p-des 12- 14. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ta käis otsusel järel, kuid selleks ajaks polnud otsust valmis.

Objektiivsete takistuste esinemist, mille tõttu H.L ei saanud peale esmakordset

pöördumist hankida ka hiljem informatsiooni juhtimisõiguse olemasolu või selle puudumise kohta, kohus tuvastanud ei ole. Järelikult pidi 30.06.2011.a H.L arvestama ka asjaoluga, et pole välistatud, et temalt on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Ta ei teadnud seda kindlalt,

kuna polnud näidanud üles piisavat huvi saamaks kätte tema suhtes tehtud karistamisotsus. Menetlusalune isik on ise kohtumenetluses andnud vastukäivaid ütlusi, öeldes, et mai lõpus juuni alguses käis otsusel järgi, kuna 06 juunil sõitis ära (tlk 37 pöördel). Hiljem väitis, et käis otsust küsimas enne 18.juunit, teab seda täpselt, siis on tütrel sünnipäev. Võis olla ka 11 juuni, sest 12.juunil 2011 sõitis ära (tlk 53 pöördel). Menetlusaluse isiku ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed, kuna puudub loogiline selgitus, miks peaks kohtuväline menetleja isikule mitte kätte andma tema kohta tehtud otsust. Usutav ei ole ka H.L väide selle kohta, et talle ei antud otsust mai lõpus juuni algul kätte, kuna öeldi, et see pole valmis. Nähtuvalt kõnealusest otsusest, millega H.L-ilt võeti lisakaristusena juhtimisõigus kaheks kuuks ära, kannab see

kuupäeva 11.05.2011.a. Seega järeldab kohus, et H.L püüab anda ennastõigustavaid ütlusi eesmärgiga vabaneda vastutusest. Nähtuvalt 30.06.2011.a. kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist, sooritas H.L tema rikkumise fikseerimise ajal öösel kell 03.02 möödasõitu. Öisel ajal ei ole möödasõidu manöövri

sooritamine keelatud, kuid ka siis peab juht kinni pidama liikumiskiirusele kehtestatud

piirangutest. Kohustus kohandada oma sõidukiirus kehtivatele kiiruspiirangutele on juhi üks

esmastest kohustustest ja selle põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud

väärtegu. Seega pani H.L kohtu hinnangul ka 30.06.2011.a. kiiruse ületamise toime otsese tahtlusega.

H.L süü LS § 201 lg 2; § 227 lg 3 ja LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 09.07.2011.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:

- , milles 09.07.2011.a. rikkumise kohta ta H.L poolt kohtuistungil antud ütlustega selgitas, et see oli kohe peale Kristiinet, kust algab Sõpruse pst ja seal on bussipeatus ja seal olid politseinikud Tulika takso juures. Ta nägi politseiautot, tal oli autos veel kaks inimest. Hakkasid

foori juurest sõitma, see oli õhtul hilja, täpset aega ei mäleta. Foor veel töötas ja kui autod hakkasid sõitma, ta veel peatas ja vaatas, mis toimub. Sõitis aeglaselt ja see politsei oli vasakul pool teed, kes neid peatas, ta isegi ei näinud teda, nägi autot, mis oli paremal. Loomulikult sõitis mööda ja sõitis edasi, sest ta ei näinud midagi huvitavat. Teised autod olid ka veel nende vahel ja

kui ta peatus ühiselamu juures, siis juba sõitis tema juurde mitu politseiautot. Politsei peksis temaga koos olnud kaasreisijat ja tema ei tulnud autost välja. Ootas kui rahunevad, siis võttis sõna, aga kui välja tuli, siis ikkagi löödi. Kiiruse kohta - 106 km/h, ütleb, et ei tea palju see kiirus

tol momendil oli. Mingi tsiviilisik sõitis talle ette, s.o inimene tänavalt. Ta ületas sellepärast kiirust, et see tsiviilauto jälitas teda. Püüdis avariikonflikti vältida. Politsei vist sõitis selle auto järgi ja siis politseis sai teada, mispärast selline tähelepanu tema isikule. Talle öeldi, et politsei vasakul peatas teda ja tahtis kontrollida dokumente, kuna BMW-s oli 4 isikut. Ta ei saanud aru, et politsei sõidab tema järel. Pööras Vilde teele ja peatus ühika juures. Politsei sõitis mööda, aga teine peatus tema juures ja siis tulid teised autod ka.

- tunnistaja Deniss Šinkarjovi poolt kohtus antud ütlustega, mille kohaselt aasta tagasi sõitis

taksoga koju, Mustamäele. Koos juhiga oli 3 inimest taksos. Seal tuli neile järele patrull.

Szolnokis, kus on ühiselamud, patrull võttis neid karpi, tiriti autost välja ja viidi jaoskonda. Esimest korda märkas patrulli kuskil Kristiine keskuse piirkonnas. Oli tavaline auto vilkuritega, marki ei mäleta. Politseiautot nägi läbi tagaakna. Palus taksojuhil ka peatuda, aga arvatavasti ei

6 peatanud, kuna nad sõitsid edasi. Takso liikumiskiirust Kristiine keskuse juures ei tea. Sõitsid kiiresti, aga kiiruse suurust ei oska öelda. Tsiviilauto sõitis kõrval, nagu sõidaks neile otsa. Tema

arust paremalt. See oli Szolnoki piirkonnas, see oli juba sõidu lõpus. Sel ajal, kui politsei, kihutas, ta ei märganud, et taksojuht oleks rikkunud midagi. Võib-olla oli kiirust ületatud, aga tema ei jälginud kiirust. Konkreetselt ei oska öelda, kust tsiviilvärvides sõiduk välja ilmus kuskilt pöörde pealt tuli. Tuli järsku. Terve tee Kristiinest Szolnokini sõitis politseivärvides sõiduk vist nende taga. Patrull sõitis nende järgi, ta nägi seda tahavaatepeeglist.

- millest nähtub, et ta on tunnistaja Alari Pinti (Pint) poolt kohtuistungil antud ütlustega, H.L-iga kokku puutunud. Kuupäevi ja kellaaegasid ei mäleta, oli õhtune aeg, mõõtis kiirust

Tihase tänava otsas ja linna poolt tuli suurel kiirusel BMW. Täpset kiirust ei mäleta, andis

vilkuva punase sauaga peatumismärguande. Temani jõudes vähendas hoogu, liikus bussipeatusesse ja hakkas juba peatuma, aga siis lisas BMW kiirust ja hakkas põgenema. Läks autosse ja asus jälitama. Paariline andis edasi auto liikumise asukoha. Siis sõitsid Sõpruse pst-l, keeras Tedrest ära ja sõitis Mõtuse tänavale. Sealt Räägu tänavale, Räägust jälle Sõpruse pst-le ja läks Mustamäe poole. Tammsaare tee ristmikul keeras Statoili, tegi ümber tankla 2 tiiru, sõitis Tammsaare teelt Mustamäe poole, siis tulid teised patrullid juba appi ja must auto püüdis teda peatada. Siis sõitsid mööda Tammsaare teed Mustamäe tee poole, sealt pöörasid Vilde tee poole. Siis sõitsid mööda Vilde teed Keskuse tänavale majade vahele. Sealt tuli uuesti Vilde teele välja ja pööras tagasi Mustamäe tee poole. Tema meelest oli Vilde tee 90 juures uuesti majade vahele ja sealt tulid teised patrullid vastu, sealt sõitis tupikusse. Juht oli roolis, välja tulla ta ei tahtnud, pidid natuke väänama, et teda sealt välja saada. Panid käed raudu ja läksid jaoskonda - millest nähtub, et ta on H.L-iga tunnistaja Marko E(E) poolt kohtuistungil antud ütlustega,

ühe korra kokku puutunud. See võis olla eelmise aasta juuli alguses, öösel. Oli

Õllesummer, kuskil 1 – 2 vahel. Oli Statoili teenindusjaamas Sõpruse pst Tammsaare tee

ristmikul. Nägi, kuidas Statoili keerab sisse tume BMW taksoplafooniga. Auto keeras sisse

kummide vilinal ja teda jälitas politseisõiduk Nissan Primera, millel olid sinised ja punased

vilkurid. Töötas ka helisignaal. Tal oli selge, et BMW sai aru, et politsei andis talle peatumismärguande, aga see üritab põgeneda. Tema istus oma sõidukisse ja nägi, kuidas BMW tegi 1 või 2 ringi ja suubub Tammsaare teele. Tema keeras BMW-le ette oma Ford Mondeoga, et

suubumiskoha ees takistada BMW väljumist. BMW sõitis siis temast möödumiseks üle

äärekivide, füüsilist kokkupuudet neil ei olnud. Kasutas ära eraldussaart, vähemalt ühe rattapaariga, temast möödumiseks alustas ta intensiiveset kiirendamist Mustamäe poole, millele järgnesid siis politseisõiduk ja tema. Mingil hetkel oli näha, et BMW teeb rammivaid liigutusi

politseisõiduki suhtes. Kuna seal liikus ka teisi sõidukeid, tekkis tal võimalus sõita BMW-st mööda Tammsaare tee peal. Politseivärvides Škoda ilmus Mustamäe tee ja Tammsaare tee ristmikule, blokeeris sellega ära BMW pärisuunavööndis liikumise. Škoda oli ninaga Vilde tee

suunas ja seisis risti. BMW juht kasutas Škodast möödumiseks vastassuuna vööndit, keelavat foorituld ja suundus Vilde tee suunas mööda Mustamäe teed. Tekkis liiklusohtlik olukord, kuna seal oli ka teisi sõidukeid. Siis liiguti edasi peaaegu kuni Keskuse tn ringristmikuni, kus BMW

juht sooritas pöörde kvartalisse sisse, selle läbimisel jõuti Vilde teeni Szolnoki bussipeatuse

lähedusse, kus seisid ees 2 politseisõidukit, üks oli buss Transporter ja teine oli Primera.

Mõlemad olid politseivärvides. Enne nendeni jõudmist pööras BMW juht vasakule, samuti

kvartalisse, sinna kus asus vanasti kliinik. Ta sõitis tupikusse, kus olid kivid ees, mis tegid liikumise võimatuks. Juht oli sunnitud peatuma, kuna edasine liikumine oli võimatu, autos olid 3 inimest, H.L oli roolis ja teised olid kliendid, kes istusid ees ja taga. Politseinikud piirasid auto sisse, andsid H.L-ile korralduse käed nähtaval välja tulla, ta esitas küsimuse, mis on toimunud. Talle anti veel korraldusi, et kasutatakse jõuvahendeid, kui nad välja ei tule. Jõu abil saadi ka H.L autost välja, pandi käed raudu ja viidi edasi jaoskonda.

- millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Lõuna sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, Politseijaoskonna patrullpolitseinik Renato Vassiljev otsustas 09.07.2011.a. kõrvaldada Emil

7 H.L mootorsõiduki BMW 316i, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2

p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati

juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni. H.L on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

- millest nähtub, et Põhja liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga,

Prefektuuri Lõuna Politseijaoskonna patrullpolitseinik Alar Pint teostas riikliku järelevalve

korras 09.07.2011.a. kell 01:20 H.L poolt juhitud mootorsõiduki BMW 316i, registreerimismärgiga xxx liikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseadet UltraLyte LTI 20.20 100LR nr. UX020606 (taatlemistunnistus TTRSS-10/00080). Kiirusemõõteseade fikseeris

kiiruse 106 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h. Mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem, kui 52 km/h. Mõõtekaugus 316,2 m. H.L on kõnealuse protokolliga tutvunud, märkinud, et kiiruse ületamisega ta ei nõustu ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

- millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Kesklinna sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, Politseijaoskonna patrullpolitseinik Kerly Vompa otsustas 30.06.2011.a. kõrvaldada H.L mootorsõiduki Ford Galaxy, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3

alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati

juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. H.L on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

- Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse

11.05.2011.a. otsusega väärteoasjas 2315,11,004378, millest nähtub, et H.L on süüdi

tunnistatud LS § 7422

lg 2 ja § 7435

lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises 23.04.2011.a. ning teda on karistatud LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 180,00 eurot ning LS § 7422 lg 4 alusel on kohaldatud lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 2 kuuks. Seega on üheselt tõendatud H.L poolt LS § 90 lg 1 p 1; LS § 15 lg 1 p 2 ja LS § 38 lg 1 nõuete rikkumine ja sellega LS § 201 lg 2; § 227 lg 3 ja LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsetele tunnustele vastava teo toimepanemine.

Subjektiivsest küljest oli 09.07.2011.a. H.L LS § 201 lg 2 rikkumise suhtes otsene tahtlus, kuivõrd ta oli juba eelnevalt 30.06.2011 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud põhjusel, et temal puudub selleks õigus. Ka oli talle 30.06.2011.a. koostatud väärteoprotokoll, millega oli esitatud samasisuline süüdistus ning 30.06.2011.a. protokolli oli ta ka isiklikult allkirja vastu samal päeval kätte saanud. Seega oli Emil valge 09.07.2011.a. sõidukit juhtima asudes täiesti teadlik asjaolust, et tal puudub juhtimisõigus, kuna see on karistusena ära võetud, kuid vaatamata sellele asus ta sõidukit juhtima. Vaidluse all ei ole, et H.L teadis asulasisesel teel kehtivat suurimat lubatud kiirust. Suurima

lubatud sõidukiiruse ületamine rohkem kui 50 km/h saab olla toime pandud ainult tahtlikult. Seega pani H.L kohtu hinnangul kiiruse ületamise 09.07.2011.a. toime otsese tahtlusega. Ka politseiametniku peatamise märguande eiramine on H.L poolt toime pandud tahtlikult.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik mitte märgata pikka aega taga sõitvat vilkureid kasutavat

patrullautot. Tahtlusele viitab ka asjaolu, et H.L sõitis politseivärvides sõiduki

eest ära suurel kiirusel ajal, mil sõidukis viibinud reisija palus tal peatuda. Karistus:

Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku poolt LS § 201 lg 2, § 227 lg 3, § 234 lg 1 järgi (09.07.2011.a. episood) ja LS § 741 lg 2, § 7422 lg 1 (30.06.2011.a. episood) järgi kvalifitseeritavate

väärtegude toimepanemine tõendatud ning kuivõrd teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu, tuleb H.L karistada.

8

Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest.

Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad, samuti puuduvad ka

karistust kergendavad asjaolud. Kohus asub seisukohale, et H.L ei ole varasematest

karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Alates aastast 2007 on menetlusalust isikut väärteokorras karistatud 18 korral, neist 15

korral liiklusseaduse rikkumise järgi. Karistusregistri teatise kohaselt on H.L alates 04.05.2009.a. määratud rahatrahvid jätnud tasumata. Rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks

ilmselgelt eesmärgitu. Seega on rahatrahv end kohtu hinnangul karistusliigina ammendanud ja

vältimatult vajalik on H.L karistamine raskemaliigilise karistusega. Arvestades, et H.L

on juba varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest

rahatrahvidega, peab kohus H.L karistamisel põhjendatud karistusliigiks aresti. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse asjaolu, et H.L ei ole varem karistatud arestiga. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et asulasisesel teel kiiruse ületamine niivõrd suurel määral, kui seda

on 52 km/h, nagu H.L seda 09.07.2011.a. tegi, on enamohtlik rikkumine, millega H.L seadis ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate (sh tema autos viibinud klientide) elu, tervise ja vara. Samuti on menetlusalune isik pannud samalaadseid rikkumisi toime ka varem ja varasemad rahatrahvid ei ole teda mõjutanud lõpetama õigusrikkumisi. Sellises olukorras on aresti kohaldamine

vajalik, et veenda isikut vajaduses liikluses õiguskuulekalt käituda ja liiklusjärelevalvet aktsepteerida.

Isik on pannud 30.06.2011.a. toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, kui ka mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel

KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Samast põhimõttest lähtub kohus ka 09.07.2011.a. toime pandud väärteo, sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine ning lubatud sõidukiiruse ületamine, eest karistuse mõistmisel. Mis puudutab LS § 234 lg 1 järgi karistamist, siis siin lähtub kohus KarS § 63 lg-st 3.

Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, ta ilmus kohtusse väärteoasja

arutamisele, s.t ei ole hoidnud väärteomenetlusest kõrvale, peab kohus põhjendatuks aresti

ärakandmiseks tähtaja, kuni 27.04.2012.a, määramist. Samuti on antud tähtaeg kohtu hinnangul piisav selleks, et isik saaks piisava ajavaruga korraldada oma eemalolekut pere- ja tööelust.

Aulike Salo Kohtunik