1-12-2864/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2012. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-2864 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi J.I süüdistus KarS § 424 ja § 329 järgi kiirmenetluses, lahendatud kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav J.I

elu- või asukoht ja aadress: XXXX isikukood või sünniaeg: XXX karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord tõkend: ole kohaldatud Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Rainer Objartel

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.I KarS § 424 ja § 329 järgi ja tuginedes KarS § 63 lg-le 1 mõista karistuseks 6 kuud vangistust. (kuus)

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 3

(kolme)

kuu ja 29 ) päeva võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste (kahekümne üheksa kogumis 9 kuud ja 29 päeva vangistust. ( üheksa) (kakskümmend üheksa)

KarS § 69 lg-te 1,3,4 alusel asendada J.I-le mõistetud 9 kuu ja 29 (üheksa)

(kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel

ümberarvestatuna teeb 598 tundi üldkasulikku tööd, mis (viissada üheksakümmend kaheksa)

tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 1 aasta 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö (ühe) (kuue)

tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas-

2

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata J.I

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja

poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista J.I-lt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti.

KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et J.I on õigus tasumisele

kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse (kuue) jõustumisest. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud menetluskulu Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”.

Menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide

rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: J.I süüdistatakse selles, et tema juhtis 24.03.2012 kella 07.27 paiku Tartus, Kuu tänaval mootorsõidukit Seat, reg nr XXX, olles alkoholijoobes.

Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani J.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

J.I süüdistatakse veel selles, et tema, isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu 19.01.2012 otsusega KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes lisakaristusega

juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele, juhtis

24.03.2012 kella 07.27 paiku Tartus, Kuu tänaval mootorsõidukit Seat, reg nr XXX, hoidudes

3 sellega kõrvale kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest.

Sellega pani J.I toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. täitmisele

pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: materiaalset kahju ei tekitatud.

Karistuse liik ja määr: KarS § 424 ja § 329 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus KarS § 63 lg 1 alusel süüdistatavale karistuseks kuus kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 19.01.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 3 (kolme) kuu ja 29 päeva võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 ( üheksa) kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg.1,3,4 alusel asendada vangistus 598 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Töö tegemise ajal on süüdimõistetu kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et J.I, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS

§-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et J.I on sõlminud kokkuleppe oma

tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.I süüdi

tunnistada KarS § 424, § 329 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega.

III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna

sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot. Samas annab KrMS § 2565

lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva

tasu summas 38,40 eurot. Kohus peab põhjendatuks anda J.I-le võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 6 kuu jooksul arvesse võttes seda, et ta elatub juhutöödest.

Rutt Teeveer Kohtunik