1-11-8350/86

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märtsil 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-8350 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi

Süüdimõistetu P.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

P.M (IK XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla) Kaitsja

Advokaat Rait Ratasepp RESOLUTSIOON Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432 lg 3, kohus

määras :

Vabastada süüdimõistetu P.M temale Tartu Maakohtu 05. jaanuari 2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata P.M-ile katseaeg kestusega üks (1) aasta.

KarS § 78 p 2 alusel hakata P.M-i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Määrata P.M katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talituse (asukohaga Võru linn Jüri 19A) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohustada P.M-i katseajal järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

kui viieteistkümneks päevaks;

vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7, 8 alusel määrata P.M-ile katseajaks järgmised lisakohustused:

vabanemisest alates;

kriminaalhooldusametniku eelneva loata

Vabastada P.M vangistusest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 05. jaanuari 2012. a otsusega tunnistati P.M süüdi KarS § 209 lg 2 p 3, § 345, § 263 p 1, 4 ja § 257 järgi ning liitkaristuseks mõisteti üks aasta üks kuu vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust P.M-ile Tartu Maakohtu 29.

novembri 2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks

mõisteti 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 alusel arvati mõistetud karistusaja

hulka P.M-i eelvangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti 17. veebruar 2011. a. Kohtuotsus jõustus 21. jaanuaril 2012. a.

P.M-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 14. detsembril 2012. a.

P.M-i on varem kriminaalkorras karistatud:

300 päevamäära, s.o 15 000 eesti krooni;

vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga;

vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud 27 päeva vangistust KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga.

P.M-i on korduvalt karistatud ka väärteokorras.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on P.M-i uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 31% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

valmis tema vajadusel materiaalselt toetama. Süüdimõistetu lähedaste sõnul on tema

kuritegelikku käitumist mõjutanud kuritegelikule teele kalduvatest isikutest koosnev

tutvusringkond. Varasemalt on süüdimõistetu kriminaalhoolduse kontrollnõudeid täitnud kohusetundlikult ning olnud viisakas ja koostööaldis.

Kohtumenetluse poolte seisukohad P.M kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda.

Süüdimõistetu sõnul on ta vangistuses viibimisest omad järeldused teinud ning soovib

edaspidiselt elada seadusekuulekalt. Süüdimõistetu mõistab, et kuriteod on toime pandud alkoholi mõju all, on nõus võtma katseajaks alkoholi mittetarvitamise kohustuse ja üritab ka edaspidiselt alkoholist hoiduda või seda vähemalt piirata.

Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, arvestades, et tegemist on

süüdimõistetu esimese reaalse vangistusega ja vanglas on ta käitunud korrektselt. On alust arvata, et vangistus on teda mõjutanud, ta on vabaduses nõus alkoholist hoiduma ning soovib koheselt ka tööle asuda.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg on esitanud kohtule oma kirjaliku

seisukoha P.M-i tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör on seisukohal, et P.M-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik.

Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on P.M ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja

rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on P.M-i korduvalt nii kriminaal- kui ka

väärteokorras karistatud. Käesoleval ajal kannab ta karistust mitme teise astme kuriteo eest.

Osaliselt on süüdimõistetu kuriteod toime pandud ka katseajal. Käesolevast vangistusest on süüdimõistetul kandmata veidi enam kui 8 kuud vangistust. Arvestades seda, et nii käesoleva

vangistuse aluseks olevate kuritegude kui ka varasemate kuritegude toimepanemisel on süüdimõistetu kasutanud vägivalda, tuleb kohtunikul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise

otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas karistus on oma eesmärgi täitnud ja uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud. Antud juhul on kohtunikul selline veendumus tekkinud. On

piisav alus arvata, et esmane reaalne vanglakaristus on süüdimõistetu puhul oma eesmärgi täinud ning ta on motiveeritud oma käitumist edaspidiselt muutma ja elama seadusekuulekalt. Samuti toetavad süüdimõistetu vabastamist tema vabanemisejärgsed elutingimused.

Süüdimõistetul on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht ning igakülgselt toetav

lähisuhtevõrgustik. Vangistuses on ta käitunud korrektselt ega ole pannud toime ühtegi

distsiplinaarrikkumist. Süüdimõistetu on ise avaldanud soovi sotsiaalabiprogrammide

läbimiseks ning osaleb enda soovil psühholoogilistel nõustamistel oma käitumise analüüsimiseks ja korrigeerimiseks, et elada edaspidiselt seadusekuulekat elu.

mis põhjustas ka vägivaldset käitumist. Kohtuistungil avaldatust ja kohtule esitatud

materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu nüüdseks motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Samuti soovib ta hakata looma oma peret ning asuda tööle, mis aitab kindlustada ka

probleemkäitumisest hoidumist, kuna varasematel tööga hõivatuse perioodidel ei ole tal probleeme esinenud. Tööle asumisel soovib ta hakata ka oma rahalisi kohustusi tasuma.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et P.M-i katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist

isikuga, kelle puhul on esmane reaalse vangistuse kandmine täitnud oma eesmärgi, ta omab

piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks

võimalus anda. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku puhul on oluline, et tal oleks vabanemisel olemas teiste isikute toetus ning järelevalve, mida võimaldab kriminaalhooldus. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine.

Kuna süüdimõistetu puhul on suureks riskiteguriks kuritegude toimepanemisel alkoholi

tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja

narkootikumide mittetarvitamise kohustuste panemist. Samuti peab kohtus vajalikuks, et

süüdimõistetu osaleks probleemkäitumisega tegelemist toetavates sotsiaalabiprogrammides,

mida kriminaalhooldaja tema jaoks vajalikuks peab. Arvestades seda, et süüdimõistetu võib

olla teiste isikute poolt negatiivselt mõjutatav, siis on vajalik määrata talle ka lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Kuigi süüdimõistetule on vabaduses garanteeritud töökoht, peab kohus siiski vajalikuks talle ka tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustuse panemist, et tagada tema majanduslik stabiilsus ning maandada tööga hõivatuse läbi kuriteoriske.

Peet Teidearu Kohtunik