1-09-19263/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Linnakohtu 11. märtsi 1996. a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 alusel 2-aastase vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga; Lääne-Viru Maakohtu 28. aprilli 2000. a otsusega KrK § 141 lg 2 p 2, 3, § 128 lg 1 ja § 140 lg 2 p 3 alusel 3 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega;
Legislator headnote
AI generated1-09-19263/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Enne vangistust oli süüdimõistetu töötu ega pingutanudki eriti töökoha leidmiseks ning tema X on kahtlusi sellest, kui kauaks tal jätkuks vabanemiselgi püsivust töökoha leidmisega tegeleda. Samas on süüdimõistetu X hinnangul D.D võimalik vabanemisel saada ajutiselt mitteametlikku tööd X. Varasema käitumiskontrolli toimiku materjalidest nähtuvalt suutis süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal elada üldiselt sõltuvusainete vaba elu, alkoholi tarvitas harva ning tähtsustas perekonda ja elu stabiilsust. Samas aga on vangistuse aluseks olev kuritegu pandud toime alkoholijoobes.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. märtsil 2012. a Tartu kohtumajas
Kriminaalasja number
1-09-19263
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Kriminaalasi
Süüdimõistetu
D.D
vangistusest
tingimisi
ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
D.D (IK: xxx; viibimiskoht: X)
RESOLUTSIOON
Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus
määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu D.D temale Pärnu Maakohtu 08. jaanuari 2010. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata, et Tartu Vangla on kohustatud esitama materjalid D.D tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti kuue (6) kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Menetluse käik ja asjaolud
Pärnu Maakohtu 08. jaanuari 2010. a otsusega tunnistati D.D süüdi KarS § 118 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust D.D-le Pärnu Maakohtu 01. veebruari 2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 7 kuud
17 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja algust alates 14. oktoobrist 2009. a. Kohtuotsus jõustus 18. jaanuaril 2010. a. D.D karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 31. mail 2013. a. D.D on varem kriminaalkorras karistatud:
1. Tallinna Linnakohtu 11. märtsi 1996. a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 alusel 2-aastase vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga;
2. Lääne-Viru Maakohtu 28. aprilli 2000. a otsusega KrK § 141 lg 2 p 2, 3, § 128 lg 1 ja § 140 lg 2 p 3 alusel 3 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega;
3. Tallinna Linnakohtu 03. septembri 2001. a otsusega KrK § 185 lg 2 alusel 3-kuulise vabadusekotusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vabadusekaotust;
4. Pärnu Maakohtu 01. veebruari 2008. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 215 lg 2 p
1 alusel 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust, mille kandmiselt ta vabanes 22. juulil 2008. a tingimisi enne tähtaega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.D mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul X ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanedes võimalik elama asuda
X. Enne vangistust oli süüdimõistetu töötu ega pingutanudki eriti töökoha leidmiseks ning tema X on kahtlusi sellest, kui kauaks tal jätkuks vabanemiselgi püsivust töökoha leidmisega tegeleda. Samas on süüdimõistetu X hinnangul D.D võimalik vabanemisel saada ajutiselt mitteametlikku tööd X. Varasema käitumiskontrolli toimiku materjalidest nähtuvalt suutis süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal elada üldiselt sõltuvusainete vaba elu, alkoholi tarvitas harva ning tähtsustas perekonda ja elu stabiilsust. Samas aga on vangistuse aluseks olev kuritegu pandud toime alkoholijoobes.
Kohtumenetluse poolte seisukohad
D.D soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Ta soovib asuda elama rehabilitatsiooniasutusse ja läbida sealse taasühiskonnastava programmi.
Peale
rehabilitatsiooni läbimist tahab süüdimõistetu otsida endale töökoha, hakata tasuma oma rahalisi nõudeid ja hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Süüdimõistetu usub, et töökohaga saab teda aidata rehabilitatsiooniasutus. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi X on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha D.D tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör on seisukohal, et D.D katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik arvestades toimepandud kuriteo raskust ja ärakantud karistusaja pikkust ning süüdimõistetu varasemat elukäiku.
Kohtu seisukoht ja põhjendid
KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on D.D kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
D.D puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha olemasolu. Samuti on positiivne, et tal puuduvad vangistusest distsiplinaarkaristused, ta on läbinud väärtushinnangute korrastamist ja probleemide lahendamist toetavad vestlused ning on olnud vangistuses tööga hõivatud. Samas aga tuleb kohtul arvestada sellega, et D.D on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral, sealhulgas neljal korral on karistuseks mõistetud reaalne vangistus. Temale mõistetud vangistus on varasemalt ühel korral jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning teda on ühel korral ka tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud.
Ennetähtaegse vabastamise ajal pani ta aga toime käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo. Seega nähtub, et varasemad karistused ja senini antud võimalused kanda oma karistust vabaduses, ei ole süüdimõistetut piisavalt mõjutanud ning ta on oma kuritegelikku käitumist sellest hoolimata jätkanud. Kuna kuritegude toimepanemisel on süüdimõistetu kasutanud ka vägivalda, siis tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas seekordne karistus on oma eesmärgi täitnud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne.
Kuigi kohtule esitatud materjalidest ja kohtuistungil avaldatust võib järeldada, et käesolevaks ajaks on süüdimõistetu oma varasema käitumise väärolemust mõistnud, kahetseb seda ning soovib oma elu muuta, leiab kohtunik, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal siiski liigselt ennatlik, arvestades eelkõige tema poolt toimepandud kuriteo raskust ja ärakantud karistusaja pikkust. Samuti ei ole kohtul piisavat veendumust, kas kõik süüdimõistetu kuriteoriskid on käesolevaks ajaks piisavalt maandatud. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu peamiseks kuriteoriskiks olnud alkoholi tarvitamine.
Kuigi käesolevaks ajaks on süüdimõistetu oma alkoholiprobleemi mõistnud ning on motiveeritud sellega tegelema, siis ei ole kohtul siiski tekkinud piisavat kindlust, kas süüdimõistetu ka tegelikult ennast piisavalt distsiplineerida suudab, arvestades, et juba varasemalt on ta selles osas käitumiskontrolli ajal ebaõnnestunud. Kohus leiab, et süüdimõistetul tuleks võimalusel vangistuses oma sõltuvusprobleemidega edasi tegeleda ja vastavates rehabiliteerivates tegevustes osaleda, et tagada vabaduses paremad võimalused hakkamasaamiseks.
Kuna materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu varasemalt pannud toime mitmeid varavastaseid süütegusid ning on ka ise tunnistanud, et on elatunud muuhulgas kuritegelikul teel saadud tulust, siis tuleb sellest järeldada tema kuritegeliku käitumise seost majandusliku kasu saamise eesmärgiga. Arvestades asjaolu, et käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul ei ole süüdimõistetule kindlat töökohta ja sissetulekut garanteeritud ning tal on ka suhteliselt suures summas tasumata rahalisi nõudeid, leiab kohtunik, et süüdimõistetu majanduslik olukord ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist.
Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et D.D katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik. Samas aga on kohus seisukohal, et arvestades isiku suhtes juba praeguseks toimunud positiivseid muutusi, tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba poole aasta pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Nimetatud aja jooksul oleks süüdimõistetul võimalik enam oma probleemkäitumise põhjustega tegeleda ja võimalusel läbida mõned toetavad sotsiaalabiprogrammid, et kindlustada endale seega paremad võimalused edaspidiselt seadusekuulekalt elamiseks.
Samuti tuleks süüdimõistetul võimalusel korraldada oma vabanemisjärgset olukorda nii, et kindlustada endale majanduslik stabiilsus.
Kohtunik