1-11-9226/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märtsil 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-9226 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi

Süüdimõistetu G.T vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

G.T (IK xxx; viibimiskoht: Tartu Vangla) Kaitsja

Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus

määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu G.T temale Tartu Maakohtu 21. septembri 2011. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KrMS § 180 alusel välja mõista G.T-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu seitsekümmend kuus (76) eurot 80 senti.

Määrata, et G.T on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.

2 Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 21. septembri 2011. a otsusega tunnistati G.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24. märtsi 2011. a otsusega G.T-le mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 27 päeva

vangistust karistuse kandmise algusega 18. aprillist 2011. a. Kohtuotsus jõustus 28. septembril 2011. a.

G.T karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 17. märtsil 2012.a.

G.T on varasemalt kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Maakohtu 19. detsembri 2006. a otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 alusel 1-kuulise

vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel 60 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 3 kuud;

2. Tartu Maakohtu 03. aprilli 2007. a otsusega KarS § 121, § 404 ja § 117 lg 1 alusel 1-

aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja lõplikuks karistuseks loeti 11

kuud 28 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata;

3. Tartu Maakohtu 11. juuli 2007. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 121 järgi 1-aastase

vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 1 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata;

4. Tartu Maakohtu 13. märtsi 2008. a otsusega KarS § 346 alusel rahalise karistusega

100 päevamäära, s.o 5000 eesti krooni, mis asendati Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2011. a määrusega 66 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 kuud;

5. Tartu Maakohtu 16. märtsi 2010. a otsusega KarS § 263 p 1, 4 alusel rahalise

karistusega 200 päevamäära, s.o 10 000 eesti krooni;

6. Tartu Maakohtu 16. novembri 2010. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel

3-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata;

7. Tartu Maakohtu 24. märtsi 2011. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 1 alusel 3-

kuulise vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati 354 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud.

Väärteokorras on G.T korduvalt karistatud.

3

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on G.T uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 75% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 65%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on G.T lähisuhted mõneti konfliktsed.

Vabanedes soovib ta asuda esialgu elama oma ema juurde ning tema ülalpidamisele, kuid samas on ema lubanud hakata talle ka üürikorterit otsima. Peamisteks riskiteguriteks on

süüdimõistetu puhul alkoholi kuritarvitamine koos vägivalla kasutamisega, suhtlemine

kriminaalkorras karistatud isikutega, raskused lähisuhete ja töökoha hoidmisel, ebastabiilne, eesmärgistamata, hoolimatu ja riskeeriv eluviis.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

G.T soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Vabanedes kavatseb ta esialgu asuda elama oma ema juurde ning väidetavalt on ema talle ka töökoha leidnud, kuid sinna ei saa ta asuda koheselt. Süüdimõistetu on nõus osalema vabanemisel sotsiaalabiprogrammides

ja nõustamistel. Kuritegusid on mõjutanud vale seltskond, kellega koos hakati alkoholi

tarvitama, mis viis omakorda kuritegelikule käitumisele. Praegu osaleb süüdimõistetu enda

sõnul sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“ ning vabanedes soovib pöörduda alkoholiravile.

Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kaitsja leiab,

et esimene vangistus on süüdimõistetut mõjutanud, ta on vangistuses enesega tegelenud, tal

on toetav sotsiaalvõrgustik ning talle tuleks anda võimalus vabaduses oma alkoholiprobleemiga tegeleda.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak on esitanud kohtule oma kirjaliku

seisukoha G.T tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör

leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, arvestades seejuures

nii tema varasemat kriminaalset tausta ja eluviisi, probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuritegelikku suhtlusringkonda kui ka vangistuse aegset käitumist.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

Käesolevaks ajaks on G.T ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud

karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.T puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja lähisuhete olemasolu. Samas

aga kuna materjalidest nähtub, et süüdimõistetu lähisuhted on varasemalt mõneti konfliktsed olnud, siis ei ole nende positiivne mõju vabanemisel siiski garanteeritud. Positiivne on asjaolu, et süüdimõistetu on asunud vangistuses kuriteoriske maandavat sotsiaalabiprogrammi läbima.

4

Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral.

Enamasti on talle karistuseks mõistetud kas tingimisi vangistus koos käitumiskontrolliga või üldkasulik töö. Käesolev vangistus on tema jaoks esimene reaalne vangistus, mis on mõistetud

liitkaristusena varasemate kohtuostustega mõistetud karistustest. Seega on käesoleva

vangistuse aluseks olev kuritegu süüdimõistetul toime pandud käitumiskontrolli ajal. Vangistusest on süüdimõistetul kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, millest tuleb järeldada, et

ta ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud kehtestatud reeglite

rikkumist ka vangistuses. Seega ei ole G.T ei peale varasemate karistuste

mõistmist ega ka käesoleva karistuse kandmise ajal näidanud, et ta oleks enda suhtumist muutnud ning et ta sooviks jätkata oma elu seaduskuulekalt. Ta ei ole suutnud alluda tema üle

seatud kontrollile ega täita talle pandud kohustusi ei vabaduses ega ka kinnipidamiskohas, mistõttu puudub kohtul piisav veendumus, et ta seda ka käesoleva ennetähtaegse vabanemise

korral teha suudaks. Kuna süüdimõistetu on kuritegude toimepanemisel kasutanud ka

vägivalda, siis tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti

põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud ja uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud. Käesoleval juhul kohtul sellist veendumust ei ole. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et kuritegusid on

süüdimõistetu pannud toime peamiselt majandusliku kasu teenimise eesmärgil. Ka

süüdimõistetu ise on tunnistanud, et osaliselt moodustas tema sissetuleku varasemalt

kuritegelik tulu. Seega tuleb süüdimõistetu võimalikku ebastabiilset majanduslikku olukorda

lugeda uue kuriteo riskifaktoriks. Kuigi kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et ema oli talle

vabanemisel töökoha lubanud, siis ei ole kohtule selle kohta ühtegi garantiid esitatud ning

samuti ei ole süüdimõistetu nimetanud ühtegi konkreetset töökohta, mistõttu ei saa kohus

kindla töökoha olemasoluga ka arvestada. Arvestades seejuures ka seda, et süüdimõistetu suhtes on käesoleval ajal suhteliselt suures summas tasumata rahalisi nõudeid, leiab kohtunik,

et tema vabanemise järgset majanduslikku olukorda tuleb lugeda oluliseks uue kuriteo

riskifaktoriks. Nimetatud riskifaktorit suurendab veelgi see, kui süüdimõistetu jätkab

vabanedes alkoholi tarvitamist, kuna mitmed süüteod on ta toime pannud just alkoholi

tarvitanuna. Kuigi nüüdseks on süüdimõistetu oma alkoholi tarvitamise probleeme

tunnistanud, on väidetavalt motiveeritud sellega vabanemisel tegelema ning soovib pöörduda

ravile, siis ei ole kohtul tekkinud siiski piisavat kindlust, et ta ei jätkaks vabaduses alkoholi

tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist. Kohtunik leiab, et süüdimõistetul tuleks siiski

vangistuses enam oma probleemkäitumisega tegeleda ja läbida vastavad taasühiskonnastavad ja kuriteoriske maandavad tegevused, et probleemide ületamist toetada ja luua vabaduses hakkamasaamiseks paremad võimalused. Samuti tuleks süüdimõistetul vangistuses näidata, et ta on motiveeritud oma käitumist muutma ning on piisavaks enesedistsipliiniks ka võimeline.

Asja materjalide põhjal on kohtunikul tekkinud ka kahtlusi sellest, kas vabanedes oleks süüdimõistetule tagatud piisavalt toetav ja samas ka distsiplineeriv suhtlusringkond, mis teda

probleemidega tegemisel toetaks ega avaldaks omapoolset negatiivset mõju, eriti arvestades

süüdimõistetu varasemate lähisuhete mõnetist konfliktsust, isapoolset võimalikku alkoholi liigtarvitamist ning varasemat kriminaalset tutvusringkonda. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on varasemalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ega ole

ka vangistuses suutnud alluda sealsele sisekorrale, on kohtul alust kahelda, kas ta suudaks

nõuetekohaselt täita käesoleva ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et G.T katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et

isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt

elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Süüdimõistetul tuleb vangistuses jätkata oma kuriteoriskidega tegelemist ning näidata, et ta suudab alluda vangla sisekorrale.

Kohtunik