4-12-391/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

26. märtsil 2012 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina ning Ines Tammsalu juuresolekul kaebaja: N.D kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo esindaja Enel Reegat ja Hannes Küü- narpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 21.02.2012 a. ja 12.03.2011 a.

N.D kaebust Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo otsusega väärteoasjas nr. 2373, 11, 007580 mõistetud karistuse tühistamiseks või vähendamiseks

t u v a s t a s :

Kaebuses kaebaja kirjeldab, et 16.12 ta juhtis mootorsõidukit. Tema ees ja taga liikusid sõidukid.

Kiiruserikkumise fikseerimise suhtes leiab, et politsei poolt fikseeritud kiirus võis tõepoolest kuuluda tema sõidukile, kuigi talle ei näidatud konkreetselt tema sõiduki numbrit ja kiirust, mis aga reaalselt võis kuuluda teisele sõidukile. Rahatrahvi määramisel arvestati tema puhtsüdamlikku kahetsust, kuid ei võetud arvesse tema õp- pimist 12-s klassis. Tal ei ole iseseisvat sissetulekut. Pere sissetulekuks on ainult ema palk. Isa on töötu. Mõistetud rahatrahv ei ole proportsionaalne rikkumisega. Taotleb rahatrahvi tühistamist või süü tõendamisel mõistetud rahatrahvi vähendamist. Kohtuistungil jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Tunnistaja Hannes Kullamäe annab ütlusi, et arvatavasti 2011 a. detsembris ta oli tööl. Sel õhtul kiiruse mõõtmine toimus Kiisa asulas tehisvalgustusega teel. Mõõtis Tõdva poolt tuleva sõiduki Audi kiiruseks 80 km/h. Selle auto ees liikus Opel kiirusega 70 km/h. Mõõteseadmega fikseeris mõlema sõiduki kiirused. Sõiduki peatamiseks oli vahemaa liiga lühike, siis sõideti autole järgi ja märguandel sõiduk peatus.

Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et väärtegu on toime pandud. Materjalidest nähtub, et isik on süü omaks võtnud. Isik on kirjutanud, et ületas kiirust 33 km/h. Miks isik on muutnud oma seisukohta, jääb kohtuvälisele menetlejale arusaamatuks. Tõendiks on ka tunnistaja ütlused, kes rääkis toimunud kiiruse mõõtmisest. Mõõtmisel olid täi- detud Mõõteseaduse § 5 nõuded ja mõõtetulemus oli jälgitav. Ei ole nõus kohtuvälise otsuse tü- histamisega ja määratud rahatrahvi muutmisele. Väärtegu on leidnud tõendamist, kuid mõistetud rahatrahvi võib tasuda ositi.

Kohtule esitatud väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt N.D juhtis mootorsõidukit asu-

lasisesel teel kiirusega 86 km/h, lubatud kiirus 50 km/h. Kiirust mõõdetud kiirusemõõte- seadmega. Seletuses kinnitab omakäeliselt, et juhtis sõidukit 86 km/h seetõttu, et ei olnud tähele- panelik, kinnitab oma viga ja väga kahetseb. Otsuses kirjeldatu kohaselt süü on leidnud tõenda- Väärteoasi nr. 4 -12 - 391

mist väärteoasja kogutud materjalidega s.h. kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnis- taja ning menetlusaluse isiku ütluste kui ka vastulauses enda süü tunnistamises ja kahetsuses. Karistuse mõistmisel kohtuväline menetleja on arvestanud karistuse kergendavaks asjaoluks ka- hetsust ning menetlusaluse isiku varasemat kehtivat karistust lubatud suurima sõidukiiruse üle- tamise eest. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 süüdi tunnistada LS § 227 lg. 2 järgi ja mõista karistuseks 75 trahvi- ühikut s.o. 300.00 eurot.

Kogutud materjalidega ja kohtus poolte poolt antud selgitustega kohus leiab, et N.D on oma tegu kogu aeg kahetsenud. Ta ei ole muutnud oma ütlusi, vaid väitis, et ta sõitis sõiduki järgi ja ei olnud kindel, et selle sõiduki kiirus oli väiksem tema sõiduki kiirusest. Kohtule esita-

tud vaidluses ta taotles kohtu poolt temale mõistetud karistuse tasumist mitme kuu jooksul ja palus kohtul veelkord asja üle vaadata, sest politseinik võis kiiruse mõõtmisega eksida.

Kohus leiab, et N.D süü on leidnud tõendamist eelkõige kiirusemõõteseadme kasu- tamise protokolliga. Viimane oli taadeldud ja oli töökorras.

Karistuse mõistmisel kohus arvestab lisaks N.D puhtsüdamlikule kahetsusele tema perekonna rasket majanduslikku olukorda, õpingute jätkamist keskhariduse omandamisel.

Kaebuses kinnitab, et kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki kiiruse näit võis kuuluda tema sõidukile ja seetõttu palub kaebuses kirjeldatud kohaselt mõistetud karistuse vähendamist.

Käesoleva väärteo toimepanemise eest rangema karistuse mõistmisel ei saa arvestada eelneva karistuse olemasolu, et tingimata uue teo eest peab karistus olema eelnevast rangem. Ta on eel-

neva väärteo toimepanemise eest karistatud ja käesoleva väärteo eest peab mõistma karistuse vastavalt teole. Seega arvestades eelnevat, kohus leiab, et esitatud kaebus kuulub osalisele rahuldamisele. Tema tegevuses on leidnud kinnitust väärteo toimepanemine ning teda tuleb karistada vastavalt teole,

karistuse mõistmisel tuleb arvestada lisaks puhtsüdamlikule kahetsusele ka tema perekonna majanduslikku rasket olukorda, õpingute jätkamist keskhariduse omandamisel, iseseisva sisse- tuleku puudumist. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus

o t s u s t a s :

1 N.D poolt esitatud kaebus kuulub osalisele rahuldamisele 2 Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsus väärteoasjas nr. 2373, 11, 007580 N.D karistamise kohta LS § 227 lg. 2 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut s.o. 300.00 eurot osaliselt tühistada. 3 Mõista N.D suhtes LS § 227 lg. 2 järgi kvalifitseeritava teo eest rahatrahv 25 trahvi- ühikut s.o. 100.00 eurot. KarS § 66 lg. 2 alusel mõistetud rahatrahv tasuda ositi igakuiselt mitte vähem kui 30.00 eurot kuus ja lõplikult rahatrahv tasuda 15. juuniks 2012 a. Mõistetud rahatrahv tasuda väärteootsuses märgitud arveldusarvele.

4 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuu- lutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust.

Kohtunik