1-12-1041/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2012. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-1041 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi

P.P süüdistus KarS § 200 lg 1 ja § 120 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav P.P

Elu- või asukoht ja aadress: XXXX, käesoleval ajal viibib vahistatuna Tartu Vanglas Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral, viimati Tartu Maakohtu 06.11.2002.a.otsusega KrK § 15 lg 2 – § 143 lg 2 p 1, 2 alusel 20 päeva arestiga, väärteokorras karistatud 3-l korral Tõkend: vahistamine 10.11.2011. a, kinni peetud kahtlustatavana 08.11.2011.a. Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.P KarS § 200 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 ) aastat (kaks vangistust. Süüdi tunnistada P.P KarS § 120 järgi ja karistuseks mõista 1 ) aasta (üks vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest lugedes kergem karistus

kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks P.P-le 2 (kaks) aastat vangistust.

Tuginedes KarS § 68 lg-le 1 arvestada karistuse kandmise aja algust alates P.P kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 8. novembrist 2011. a.

Tõkend- vahistamine- jätta P.P suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ja

2 tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi: Rahuldada S.K. (ik XXX ) tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5

alusel P.P-lt S.K. kasuks 20 (kakskümmend) eurot, milline summa tuleb kanda arveldusarvele nr XXX .

Asitõend: toolikate, mis on pakendatud ümbrikusse ja asub Tartu Maakohtu asitõendite hoiuruumis - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 välja mõista P.P-lt menetluskuluna:

• sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot;

• kaitsjatasu 140 (ükssada nelikümmend) eurot;

• ekspertiisitasu 170 (ükssada seitsekümmend) eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr

10220034800017 või AS-s Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult hüvitada 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide

rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuritegude asjaolud:

P.P süüdistatakse selles, et tema 06.11.2011 kella 22:00 paiku Tartus XXX asuvas

korteris kägistas ja lükkas S.K. ’a elutuppa pikali, istus talle peale ning toppis karjumise summutamiseks kannatanule suhu heegeldatud linikust toolikatte ning võttis ära S.K. ’ale kuuluva mobiiltelefoni №kia väärtusega 20 eurot.

Oma tegevusega põhjustas P.P S.K. ’ale füüsilist valu ja tervisekahjustused -

kaelapiirkonna ja mõlema õlavarre verevalumid.

Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani P.P toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga.

P.P süüdistatakse selles, et tema 06.11.2011 kella 22:00 paiku Tartus XXX asuvas

korteris peale füüsilise vägivalla kasutamist ja mobiiltelefoni röövimist, hoides käes kööginuga,

3 ähvardas S.K. ’a tapmisega, öeldes, et torkab teda nüüd läbi. Seda kuuldes tunnetas S.K. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani P.P toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga on tekitatud füüsiline, varaline ja moraalne

kahju, tsiviilhagi on esitatud S.K. ’a poolt summas 20 eurot (tl 81) (arveldusarve nr XXX Swedbank).

Karistuse liik ja määr: KarS § 200 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.P karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.P karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristusena kuritegude kogumi eest P.P-le lugeda 2 (kaks) aastat vangistust.

Karistuse kandmise aja algust lugeda alates P.P kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 08.11.2011.a.

Menetluskulud: Sundraha summas 725 eurot vastavalt KrMS § 179 lg 1 p. 1; Määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel uurimisel kokku summas 172,67 eurot vastavalt KrMS § 175 lg. 1 p. 4 (tl 52, 55, 71, 74-76); Kaitsjale kriminaaltoimiku koopia valmistamise kulu summas 0,45 eurot vastavalt KrMS § 175 lg. 1 p. 5 (tl 70); Ekspertiisimaksumus 510 eurot vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 (tl 63).

Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub.

Asitõendid: toolikate – on pakendatud ümbrikusse ja liidetud kriminaalasja juurde ning asub Lõuna

Ringkonnaprokuratuuris kuulub vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 4 hävitamisele pärast kohtuotsuse jõustumist.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et P.P, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse P.P süüdi tunnistada KarS §-de 200 lg 1 ja § 120 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest

ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse

4 rikkumisega.

Kohus on seisukohal, et P.P on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanule-

tsiviilhagejale varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta.

IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus süüdimõistetult välja mõistma

menetluskuluna sundraha, milline summa I astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 2,5 palga alammäära, s.o. 725 eurot. Samuti kuuluks väljamõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 422,27 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 510 eurot.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd P.P

on invaliidsuspensionär ja tema sissetulek kuus on 290 eurot, siis on põhjendatud tema

osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Kohus peab põhjendatuks P.P-lt välja

mõista osaliselt nii sundraha, kaitsjatasu kui ka ekspertiisitasu. Kohus on seiskohal, et eespool

nimetatud summadest kuulub väljamõistmisele ligilähedaselt üks kolmandik, so sundraha 240 eurot, kaitsjatasu 140 eurot ja ekspertiisitasu 170 eurot, kokku 550 eurot. Ülejäänud menetluskulu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Rutt Teeveer Kohtunik