1-03-3/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T UM Ä Ä R US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.03.2012 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-03-3 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Irina KARO Kaitsja vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK Kriminaalasi Aleksander VEREŠTŠAGINI

süüdistus Kriminaalkoodeksi (KrK) §195 lg.3 järgi üldmenetluses Süüdistatav Aleksander VEREŠTŠAGIN sünd. 04.03.68, isikukood

36803042217, Vene Föderatsiooni kodanik, keskeriharidus, emakeel vene keel, viimane teadaolev elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata

RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr.1- 03-3 Aleksander VEREŠTŠAGINI süüdistuses KrK §195 lg.3 järgi kuriteo aegumise tõttu. Aleksandr VEREŠTŠAGINI suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - tühistada. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus, määrata tema poolt Aleksander VEREŠTŠAGINILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 61 (kuuskümmend üks) eurot 97 senti. Jätta järgmised kriminaalmenetluse kulud KrMS §183 alusel Eesti Vabariigi kanda: kaitsjale (vandeadvokaat Oleg GORŠKALJOV) 03.09.2009 kohtulikus menetluses makstud tasu 61

2 (kuuskümmend üks) eurot 36 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) 23.03.2012 kohtulikus menetluses makstud tasu summas 61 (kuuskümmend üks) eurot 97 senti. Käesolev kohtumäärus

saata Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Ida Prefektuurile. Käesolevale määrusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.

Süüdistus

Aleksander Vereštšaginile on esitatud süüdistus selles, et tema 02.04.2000 hilja õhtul, peale alkohoolse kokteili tarvitamist baaris „xxx“ aadressil xxx, hakkas ta vaidlema xx xx, sünd.1970, peale mida väljusid xx.xx ja A.Vereštšagin õue ning vaidluse käigus võttis A.Vereštšagin taskust kokkupandava noa ja lõi 1 kord xx.xx rinda, millega tekitas xx.xx kergeid kehavigastusi.

Oma tegevusega pani ta toime huligaansuse, s.o tahtliku tegevuse, mis jämedalt rikub avalikku korda ja väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, mille toimepanemisel kasutati külmrelvana kasutatavat eset, s.t. sooritas KrK §195 lg.3 ettenähtud kuriteo.

Maakohtu istung

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo esitas maakohtu istungil taotluse, milles palus lõpetada kriminaalmenetlus KrK § 53 lg 1 p 2 (KarS § 81 lg 1 p 2) alusel, kuna kuriteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui 10 aastat.

Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik toetas maakohtu istungil ringkonnaprokuröri taotlust ja palus kriminaalasi lõpetada kuriteo aegumise tõttu.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud

käesoleva

kriminaalasja

materjalidega, leidis, et ringkonnaprokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

KrK §53 lg.1 p.2 sätestab, et isikut ei või võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisest on möödunud 5 aastat. KrK §53 lg.2 sätestab, et aegumine katkeb, kui isik paneb enne aegumistähtaja möödumist toime uue kuriteo.

Käesoleval hetkel reguleerib süüteo aegumist KarS §81.

3 KarS §81 lg.1 p.2 kohaselt ei tohi isikut süüdi mõista, kui teise astme kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud 5 aastat.

KarS §81 lg.5 pp 1-5 kohaselt, aegumine katkeb teatud menetlustoimingute tegemisega. Isikut ei tohi kuriteo toimepanemises siiski süüdi tunnistada ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud KarS § lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. Teise astme kuriteo puhul tähendab see 10 aastat (5 +5).

KrK §195 lg.3 kuriteokoosseisule vastab KarS §263 p.3 kuriteokoosseis. Seega, Aleksander Vereštšagini toimepandud kuritegu on jätkuvalt süütegu. Süüdistatavale KrK §195 lg.3 järgi inkrimineeritu on toime pandud 02.04.2000 ning on käsitletav II astme kuriteona.

Süüdistuses kirjeldatud II astme kuriteo toimepanemisest 5-aastane aegumistähtaeg oleks möödunud 02.04.2005.

KarS §81 lg.7 p.1 sätestab, et süüteo aegumine peatub kahtlustatava või süüdistatava kõrvalehoidumisel kohtueelse või kohtuliku menetluse eest.

Kohtla-Järve Linnakohtu 16.01.2002 määrusega muudeti Aleksander Vereštšagini suhtes valitud tõkend-allkiri elukohast mittelahkumise kohta tõkendiga-vahistamine ning isik kuulutati tagaotsitavaks. Toimiku materjalide kohaselt on Aleksander Vereštšagin alates 01.02.2002 kuulutatud Ida Politseiprefektuuri poolt tagaotsitavaks (lk 96). Samas on teada, et isik on 01.05.2001 ületanud Narva mnt piiripunkti Venemaa suunas. Isiku asukoht on käesoleva ajani teadmata. Maakohus leiab, et olukord, kus isiku asukoht on teadmata ja ei suudeta seda välja selgitada, ei pea aga iseenesest tähendama seda, et isik hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale.

Maakohus on kontrollinud Karistusregistri andmeid. Aleksander Vereštšagin ei ole uusi süütegusid toime pannud peale nimetatu. Aleksander Vereštšagini tegelikku asukohta ei ole õnnestunud tuvastada enam kui 10 aasta kestel.

KrMS §274 lõikes 1 sätestatu kohaselt lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega, kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse KrMS §199 lõike 1 punktides 2-5 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu. KrMS §199 lg 1 punktis 2 sätestatu kohaselt on üheks kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks kuriteo aegumistähtaja möödumine.

Kohtu hinnangul on teise astme kuriteo puhul ilmselgelt ebamõistlik menetluse aeg, mille toimepanemisest on möödunud rohkem kui 10 aastat ja nende tegude kohta puudub jõustunud kohtuotsus.

Kuna Aleksander Vereštšaginile KrK §195 lg.3 järgi inkrimineeritud käitumine on käesolevaks ajaks aegunud tuleb Kohtla-Järve Linnakohtu 16.01.2002 määrusega Aleksander Vereštšagini suhtes kohaldatud tõkend –vahistamine- tühistada ning isiku tagaotsimine lõpetada.

4 Vastavalt KrMS §183 jäävad menetluskulud kriminaalmenetluse lõpetamise korral Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus juhindus kohtumääruse tegemisel eeltoodust ning KrMS §274 lg.1, KarS §81 lg.1 p.2, KrMS §387 lg 1

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik