1-11-292/94 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Ärakiri 1-11-292 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

23. 2012. a

märts Kärdlas Kohtuistungi toimumise aeg 23.-24.11.2010, 18.01.2012, 26.01.2012, 16.02.2012 Kriminaalasja number 1-11-292 (10250101503) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Rahvakohtunikud Henn Martinson ja Elmo Harjak Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava K

P.L 113 266 lg 2 p 1, 3 , Martin süüdistus KarS § , § järgi

V.K süüdistus KarS § 113, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi, P.

Z

süüdistus KarS § 266 l 3 järgi üld g 2 p 1,

menetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatavad

P.L , , elukoht * vahistatuna * , käesoleval ajal viibib

isikukood xxx, * kodanik haridust * emakeel *

, , , , ei tööta

kriminaalkorras karistatud: 1)

20.11.2006 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 121 alusel vangistusega 3 kuud

ja 25 päeva tingimisi KarS § 74 sätete kohaldamisega 18-kuulise katseajaga, 2) 30.09.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 328 lg 2 p 2, KarS § 439 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati 206

tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 12 kuud, mis on teostatud enne

tähtaega 11.02.2010, 05.05.2010 Pärnu Maakohtu Haapsalu

3)

kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel vangistusega 6

kuud 17 päeva tingimisi KarS § 74 sätete kohaldamisega

kaheaastase katseajaga. -l korral.

Väärtegude eest karistatud 19 Kohaldatud tõkend vahistamine.

V.K elukoht *, vahistatuna * – käesoleval ajal viibib ,

isikukood XXX, * kodanik, haridust *, e keel *, , ma ei tööta

kriminaalkorras karistatud: 1) 31.01.2005 Lääne Maakohtu poolt KarS § 200 lg 1, KarS § 215 lg 2 p 2, 3, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8;

KarS § 263 p 1, 4, KarS § 266 lg 2 p 1,

3 alusel vangistusega 2 aastat 1 kuu tingimisi KaRs § 74 alusel katseajaga 1a 6 k, 2)

22.02.2005 Viljandi Maakohtu poolt KarS § 263 p 1, KarS § 122 alusel vangistusega 6 kuud KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega

katseajaga 1 a 6 k, 3) 20.11.2006 Pärnu Maakohtu Haapsalu

Ärakiri 1-11-292 2

kohtumaja poolt KarS § 121, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel

vangistusega 2 aastat 4 kuud 4) nu 16 päeva, 24.04.2008 Pär

Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 266 lg 2 p 3 alusel

vangistusega 10 kuud 9 päeva, 05.05.2010 Pärnu Maakohtu 5)

Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8, KarS § 200 7, lg

2 p 4,7 alusel vangistusega 3 aastat KarS § 74 alusel tingimisi 3-

aastase katseajaga, v de eest karistatud 32-l korral, äärtegu kahtlustatavana kinni peetud 01.08.2010.

K

ohaldatud tõkend vahistamine.

P.Z - elukoht * isikukood xxx, * kodanik, haridust ,

*, emakeel *, e kriminaalkorras karistatud: 1) 20.11.2006

i tööta, Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7,

8, § 424 alusel vangistusega 3 kuud tingimisi KarS § 74 alusel

katseajaga 18 kuud, 2) psalu 15.05.2007 Pärnu Maakohtu Haa

kohtumaja poolt KarS § 263 p 1, § 274 lg 1, § 275 alusel vangistusega 6 kuud 29 päeva, mis asendati KarS § 69 alusel 418

tunni üldkasuliku tööga, 05.10.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu 3) kohtumaja poolt KarS § 266 lg 2 p 1,3, § 199 lg 2 p 4, § 7, 8, KarS 215 lg 2 p 1 alusel vangistusega 6 kuud ja 1 päev, mis asendati 362

tunni üldkasuliku tööga, 18.02.2010 Pärnu Maakohtu Haapsalu 4) kohtumaja poolt KarS § 424 alusel 4 kuu ja 9 päeva vangistusega,

mis on kantud, v -l korral. äärtegude eest karistatud 28

Kaitsjad P.L kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm, V.K kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, P.Z kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe RESOLUTSIOON

1.

2 kuud. Süüdi mõista P. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega Z (kaks)

2. KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistus 2 kuud kaetuks

Pärnu Maakohtu 18.02.2010 kohtuotsusega mõistetud raskema karistuse s.o 4 kuu 9 päevase

vangistusega, mõista (üheksa)

liitkaristuseks vangistus 4 kuud 9 P.Z-ile

(neli) päeva, milline karistus on P.Z poolt kantud.

3.

KrMS § 301 alusel mõista V.K õigeks süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi (17- 18.01.2009 kuriteoepisood).

4. V.K 121

di mõista KarS §

järgi.

5. V.K 266 lg 2 p 1, 3

di mõista KarS §

järgi.

6. V.K KarS

3 lg 1 alusel, karistada S § 6 järgi § 121 ja § 266 lg 2 p 1, 3

vangistusega 3 aastat. (kolm)

7. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käeso eva kohtuotsusega mõistetu vangistust Pärnu l d 3-aastast

M aasta

aakohtu 05.05.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 10 kuu 17 päevase 2

vangistuse 'le (viis võrra, mõista V.K liitkaristuseks vangistus 5 aastat 10

) (kümme)

kuud 17

(seitseteist) . päeva

8. Mitte lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusaja hulka V.K viibimine Soome

Vabariigis loovutusvangistuses 01.02.-07.02.2012 s.o.

8 päeva.

9. Karistuse kandmise alguseks 01.08.2010

lugeda V.K kahtlustatavana kinnipidamine . 10. V.K suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse

järgi karistuse kandmisel , seejärel tühistada e asumiseni .

11. Süüdi mõista KarS § P.L 121

järgi.

Ärakiri 1-11-292 3

12. Süüdi mõista P.L KarS § 266 lg 2 p 1, 3

. järgi

13. KarS § 63 lg 1 alusel karistada P.L-i

KarS § 121 ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi

vangistusega 3 aastat. (kolm)

14. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käeso eva kohtuotsusega mõistetud vangistust Pärnu l 3-aastast

M 6-kuu 17- vangistuse aakohtu 05.05.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse päevase

võrra, mõista P.L-ile liitkaristuseks vangistus 3 aastat 6

olm (k ) (kuus) kuud 17

(seitseteist) . päeva

15. Karistuse kandmise alguseks P.L-i lugeda kahtlustatavana kinnipidamine

01.08.2010 . 16. P.L suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi karistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada.

17. Välja mõista P.Z-ilt

riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 le

Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske le le

Bank, . Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr viitenumber 2800049696

1-11-292 - menetluskulu/: ning nõude liik

- 536 eurot 97 senti; määratud kaitsjale makstud tasu (viissada ) kolmkümmend kuus

- koopiate tegemise kulu 4 eurot 41 senti; (neli)

- ekspertiisitasu 127 eurot 82 senti. ( ) ükssada kakskümmend seitse

18. Välja mõista V.K riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 'lt /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 le

Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske le le

Bank, . Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr viitenumber 2800049696

1-11-292 - menetluskulu ning nõude liik /:

- sundraha 435 eurot; (nelisada kolm ) kümmend viis

- 1092 eurot 94 senti; määratud kaitsjale makstud tasu ( ks tuhat nd kaks) ü üheksakümme

- koopiate tegemise kulu 23 eurot 76 senti; ( ) kakskümmend kolm

- ekspertiisitasud 1151 eurot 62 senti. ( ) üks tuhat ükssada viiskümmend üks

19. Välja mõista P.L-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606

Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske

Bank, . Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr viitenumber 2800049696

1-11-292 - menetluskulu ning nõude liik /:

- sundraha 435 eurot; (nelisada kolm ) kümmend viis

- 1150 eurot 83 senti; määratud kaitsjale makstud tasu ( ks tuhat sada ) ü üks viiskümmend

- koopiate tegemise kulu 19 eurot 35 senti; ( ) üheksateist

- ekspertiisitasud 1151 eurot 62 senti. ( ) üks tuhat ükssada viiskümmend üks

20. menetluskulude osas

Nõuded loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva

jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.

21.

J

ätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud osas 318,59 eurot, V.K P.Z osas 2014,32 eurot ja P.L osas 2439,70 eurot.

22. tunnista

62 eurot 15 senti. Jätta riigi kanda ja sõidukulu

23. ekspertiiside tasu Jätta riigi kanda 1914 eurot 53 senti.

24. Lõpetada menetlus kannatanu H. K tsiviilhagi osas kuriteoga tekitatud varalise kahju 670 – krooni nõudes, kuna kannatanu loobus kohtuistungil tsiviilhagist.

25. id Asitõend ruudulise mustriga kandekott, must kilekott, 2 pakki DNA-ekspertiisist tagastatud –

asitõenditega, millised asitõendid Kärdla politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, hävitada asuvad peale kohtuotsuse jõustumist.

Ärakiri 1-11-292 4

26. Ahjuroop, mis asub Kärdla politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, tuleb peale kohtuotsuse jõustumist tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule A. L.

27. Asitõendid sündmuskohajäljed ja võrdlusproovid - , mis jäeti hoiule EKEI sse, jätta - ekspertiisiasutusse.

28.

A. L võrdlusjälgede kaardid, mis asuvad kriminaalasja toimikus, jätta toimikusse.

29. Halli-valge triibuline dressipluus ja mis asuvad kriminaalasja helehallid lühikesed püksid, juures, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse sioon. poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellat

Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja päeva jooksul kohtuotsuse

10 kuulutamisest.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu (kannatanu H. K).

KarS § 266 lg 2 p 1, 3 näeb kuriteona ette valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt.

V.K

süüdistatakse selles, et tema, olles 24.04.2008.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 266 lg

2 p 3 alusel karistatud omavolilise sissetungi eest, tungis grupis P.Z-iga ajavahemikul

17.01.2009 kella 09:00 kuni 18.01.2009 kell 18:45 valdaja H. K tahte vastaselt ukse kõrvalt leitud

võtmega välisukse avamise teel H. K , kust võtsid erinevatest

kuuluvasse elumajja aadressil *

ruumidest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõrad vallasasjad: 1 pudeli Gruusia veini

maksumusega 35.- - he pudel Ungari veini, krooni, ühe pudeli brändit maksumusega 99. krooni, ü

mille põhjas oli klaasist roosiõis (materiaalse väärtuseta), ühe pudeli vahuveini maksumusega 110.-

krooni, peekonilõigud maksumusega 19.- krooni, pooliku juustupaki maksumusega 7.- krooni, paar

viilu leiba (materiaalse väärtuseta), musta värvi vutlaris fotoaparaadi Olympos maksumusega 400.- krooni. Kuriteoga tekitati H. K varaline kahju kokku 670.- krooni suuruses summas. Sellise tegevusega pani V.K varem omavolilise sissetungi toime pannud isikuna grupi poolt toime võõrasse hoonesse omavolilise sissetungi, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi. P.Z-i süüdistatakse selles, et tema, olles 05.10.2009.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 266 lg 2 p

1,3 alusel karistatud omavolilise sissetungi eest, tungis grupis V.K-ga ajavahemikul

17.01.2009 kella 09:00 kuni 18.01.2009 kell 18:45 valdaja H. K tahte vastaselt ukse kõrvalt leitud

võtmega välisukse avamise teel H. K , kust võtsid erinevatest

kuuluvasse elumajja aadressil *

ruumidest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõrad vallasasjad: 1 pudeli Gruusia veini

maksumusega 35.- - krooni, ühe pudeli brändit maksumusega 99. krooni, ühe pudel Ungari veini,

mille põhjas oli klaasist roosiõis (materiaalse väärtuseta), ühe pudeli vahuveini maksumusega 110.-

krooni, peekonilõigud maksumusega 19.- krooni, pooliku juustupaki maksumusega 7.- krooni, paar viilu leiba (materiaalse väärtuseta), musta värvi vutlaris fotoaparaadi Olympos maksumusega 400.- krooni. Kuriteoga tekitati H. K varaline kahju kokku 670.- krooni suuruses summas.

Sellise tegevusega pani P.Z varem omavolilise sissetungi toime pannud isikuna grupi poolt toime võõrasse hoonesse omavolilise sissetungi, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi.

Teo vastavus süüteokoosseisule

Ärakiri 1-11-292 5

KarS § 266 lg 2 p 1, 3 näeb kuriteona valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi ebaseadusliku

tungimise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht Kannatanu H. K andis kohtus ütlusi, et ajavahemikul 17.01.2009 kell 9 kuni 18.01.2009 kell 18.45

pandi toime omavoliline sissetung tema elukohta. Kui saabus koju tagasi kuskil 18.45, tuli lennuki pealt, siis välisuks oli irvakil, võti oli seespool ees, siis eluruumidesse sisenedes nägi, et suures toas

oli suur kilekott, kuhu olid pandud asjad: sülearvuti, CD mängija, DVD mängija ja hästi palju - - juhtmeid, koti kõrval oli lameteleviisor Philips.

Laupäeval, 17.01 läks hommikuse lennuki peale. Pani välisukse lukku Võti asub alati välisukse .

kõrval karbi sees. Ainuke reaalne asi, mis on elukohast läinud kaduma, on fotoaparaat Olympus ja alkoholipudelid. Ei oska öelda mis need täpselt olid ja mis need maksid. Seda teab öelda, et Ungarist oli tütar toonud klaasroosiga suveniirpudeli veini ja pudeli Sovetskoje šampust.

Tl 44-45 II kd on kannatanu andnud kohtueelsel uurimisel 19.01.2009 ütlusi kuriteoga tekitatud kahju kohta: „Edasi majas ringi vaadates avastasin, et elutoa kapi riiulilt on varastatud 1

pudel Gruusia veini maksumusega 35.- krooni, 1 pudel brändit maksumusega 99.- krooni, 1 pudel Ungari veini. Ungari veini pudeli põhjas oli klaasist roosiõis, viimati nimetatud vein oli minule kingitud ja sellel materiaalset väärtust ei olnud. Sahvrist oli kadunud 1 pudel vahuveini maksumusega

110.- 19.- krooni, poolik juustupakk

krooni, külmkapist oli võetud peekonilõigud väärtusega

väärtusega 7.

- krooni, paar viilu leiba, millel ei ole väärtust. Peale selle varastati magamistoa

riiulisahtlist fotoaparaat Olympus musta värvi vutlaris maksumusega 400.- krooni. Sissetungimise

käigus midagi ei lõhutud, vargusega tekitati kokku kahju 670. krooni.“ Need ütlused on lubatud - tõendiks KrMS § 289-1 lg 1 p 2 alusel.

Kannatanu H. K kinnitas kohtuistungil, et loobub mis oli 670 krooni, varalise kahju nõudest, ütles P. ile Z- , et kui ta soovib, siis võiks selle summa kanda Hiiumaa Loomakaitse Seltsile. Seda, et P. Z

osales sissetungis, sai teada, kui politsei tõi ta sündmuskohale. P. näitas, kust mida võeti, ainult Z

Olympuse kohta ei öelnud. Kõik uksed ja V.K tema juures käis,

aknad olid terved. Ei tea, et M. naabrid selgitasid, et need pidid olema kohalikud inimesed. V.K vanaema maja on tema ligidal.

Kui P.Z

politseiga tema kodus käis, siis palus vabandust.

Kannatanu H.K peale koju naasmist kinnitab ka tl 93-105 III kd olev

ütlusi kodu olukorra kohta

sündmuskoha Sündmuskoht asub (vt kaardil ja aerofotol näidatud * * * asukoht). vaatlusprotokoll.

Sissepääs majja asub hoovipoolsest küljes asuvast uksest (vt Fototabel foto nr 2). Välisukse juures

tuulekoja seinale on kinnitatud puidust, kaanega suletav karp, välisuks avatud, välisukse võti ukse lukus, ukse sisemisel poolel (vt Fototabel foto nr 3). Hoovis asuval jalgteel näha lumel jalatsi jäljed

(vt Fototabel foto nr 4), jalatsijäljed on suunaga naaber krundilt maja välisukseni ja tagasi naaber krundile. Minnes tagasi elamu juurde, sisenedes esikusse, on näha esikus asuval tugitoolil musta värvi

kilekott (vt Fototabel foto nr 9). Esikust vasakule jääb hoone tiib milles asuvad sauna ruumid, kus

esemed omal kohal. Sisenedes majja asub vasakut kätt tuba mille kirjutuslaual WiFi ruuter, laua kõrval asuva kapi uksed on avatud (vt Fototabel foto nr 10). Kapis erinevad esemed (vt Fototabel foto nr 11). Liikudes edasi paremat kätt asub köök. Liikudes otse edasi, avaneb vaade elutuppa, kus keset tuba vaibal televiisor ja ruudulise mustriga sangadega kunstmaterjalist kott (vt Fototabel foto nr 12), toa parempoolses seinas asub kaks kappi, mille ühe avatud riiulil asuvad alkoholi pudelid ja klaasid

(vt Fototabel foto nr 13). Avades ruudulise mustriga koti suu on näha kotis erinevaid juhtmeid ja olmetehnika (vt Fototabel foto nr 14 jal5). Elutoa parempoolses seinas asuvast uksest avaneb vaade magamistuppa (vt Fototabel foto nr 16).

Sündmuskohalt võeti kaasa ruudulise mustriga kandekott Kandekotti ja . musta värvi kilekott on asitõendina vaadeldud ja paigutatud asitõendite hoiuruumi.

Tl 108-109 on nr SS-0150-09/1326 23.07.2009, milles ekspert on andnud

sõrmejäleekspertiisi akt

arvamuse, et sündmuskoha vaatlusel 18.01 leitud ja ekspertiisiks esitatud musta värvi .2009 *

Ärakiri 1-11-292 6

kilekotilt avastatud naha papillarkurrustiku jälgede fragmendid ei võimalda isiku identifitseerimist,

siis ei tehtud võrdlusuuringuid Riikliku sõrmejälgede registrisse kantud isikute sõrmeja peopesajälgedega.

Süüdistatav P.Z .-18. andis kohtus ütlusi, et teab miks kohtusse on kutsutud, meenuvad 17

jaanuari 2009 sündmused. Tunneb proua H. K, meenub, kus ta elab. On proua H. K juures kunagi vargil käinud. See võis olla 2009 jaanuaris. Leidis võtme, läks tuppa, võttis 2 alkoholi pudelit kaasa.

Rohkem ei võtnud midagi. Käis H. käest vabandust palumas, ta andis andeks. Ei mäleta küll, et K

oleks midagi ära lõhkunud. 1 pudel Gruusia veini maksumusega 35 krooni – ei mäleta kas selle

võttis, mäletab, et üh See ei olnud vist tühi pudel. Tema meelest oligi es pudelis oli mingi roos sees.

vahuvein ja see roosiga pudel. Pee paar viilu leiba - ei tule meelde. Ei koni lõigud, poolik juustupakk, ole fotoaparaati võtnud. Äravõetud asjad jõi ära üksi. Kannatanu elukohast läks keskväljakule. Soovis veel asju kannatanu elukohast ära võtta, aga siis nägi ühte pilti ja sai aru, et see on H. K maja.

Ta oli kunagi naaber ja siis otsustas mitte võtta neid asju kaasa, mis kokku oli pakkinud. Tema

meelest ei olnud seal autotule - nii ammu. H. sid näha. Võib olla olid autotuled, ei mäleta enam, see oli

K

elukohta läks üksinda.

Kohtueelsel uurimisel rääkis, et käis seal V.K-ga , sest uurija arvas, et käisid seal ja siis uurija

lubas, et karistus kattub selle karistusega, mida kandis see aeg, kui üle kuulati. Et siis sealt midagi

juurde ei tule. Et kui hakkab seal rääkima, et V.K ei olnu Öeldi ka, et d, siis saab karistust juurde.

kui V.K ka sinna sisse räägib, siis V.K ka karistada ei saa. Siis mõtles, et mis seal ikka, kui ta

k * elamu h - aristada ei saa, siis päästab ennast ära. See, et oovis on kahed jalatsi jäljed võib olla see

oli keegi teine, temaga koos kedagi ei olnud.

See ei olnud õige tegu.

Süüdistatav V.K lusi, et end selles kuriteos süüdi ei tunnistanud, andis kohtus üt ajavahemikul 17.01.2009 kell 9.00 kuni 18. 01.2009 kell 18.45 ei ole tunginud H. K tahte vastaselt temale kuuluvasse elumajja * ja ei ole sealt varastanud.

Prokurör loobus kohtuvaidlustes süüdistusest M. süüdi mõista KarS § 266 Rego osas ja palus P.Z

lg 2 p 1 järgi osas süüdistusest punkti 3 järgi – - seega loobudes P.Z s.o, et sissetungimine oli toime pandud grupi poolt.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et P. oli isikuks, kes süüdistuses Z

märgitud ajal võtmega. Kohus leiab, et kuigi tungis omavoliliselt H. K elukohta, avades maja ukse P.Z

tunnistas kohtus vaid kahe alkoholipudeli vargust, on kannatanu H. K ütlused usaldusväärsed,

riimuvad teise selles episoodis kogutud tõendiga ja kannatanu ütlused tuleb aluseks võtta ka selles osas, millised esemed kannatanu elukohast varastati ja ka see, et kuriteo toimepanemisega tekitas P.Z

kannatanule kahju 670 krooni so 42,82 euro suuruses summas. Kannatanu on kohtueelses

uurimises ütlusi andnud vahetult peale kuriteo toimumist, mil ta ilmselgelt mäletas asjaolusid täpselt.

P.Z

on tõepoolest isikuks, kes on varem toime pannud sissetungimise – Pärnu Maakohtu 05.10.2009 kohtuotsusega on P.Z süüdi mõistetud KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavas

kuriteos, samuti on ta korduvalt süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes (vargus sissetungimisega).

Lähtudes eeltoodust leiab tegevus on täitnud KarS § 266 lg 2 p 1 sätestatud

kohus, et P.Z kuriteokoosseisu nagu süüdistus on talle esitatud, jättes süüdistusest prokuröri loobumise tõttu välja asjaolu, et sissetung oli toime pandud grupis koos V.K-ga.

Kohus leiab, et P.Z on KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud otsese

tahtlusega P.Z – teadis, et tal ei ole luba võõrasse majja sisenemiseks, kuid ikkagi võttis võtme, avas lukustatud ukse ning sisenes majja. Teo õigusvastasus Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus

Ärakiri 1-11-292 7

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et P.Z puhul esineks süüd välistavaid asjaolusid.

Eelkirjeldatuga on tõendatud, et P. on KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Z toimepanemises süüdi.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et P. tuleb süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi süüdi Z

mõista.

Tõendite kõlbulikkus ja usaldusväärsus

Kohtuistungil leidis

Rego ja P.L prokurör, et süüdistatavate ütlused ei ole usaldusväärsed M. ja need tuleb tõendite kogumist välja jätta.

Kaitsjad leidsid, et P kohtueelses menetluses antud S. ütlusi ei ole võimalik tõendina kasutada, kuna

ta on koht kahtlustatava, mitte tunnistajana. ueelses menetluses üle kuulatud Enne kui kohus asub uurima V.K-le ja P.L-ile KarS § 266 lg 2 p 1, 3 ja § 113 järgi süüks

arvatud kuritegusid, uurib kohus, kas

süüdistatavate ütlused V.K ja P.L on

usaldusväärsed kahtlustatavana antud ütlusi ning kas tunnistaja S. P on võimalik kasutada

käesolevas kriminaalasjas tõendina. Kohus leiab, et kuna need kolm isikut viibisid sündmuskohal,

siis on otstarbekas alustada selle kindlakstegemisest, kas nende isikute poolt antud ütlused on tõendina kasutatavad või mitte.

Kohus tunnistaja S. P

ei nõustu kaitsjate seisukohaga, et ütlused, millised ta on andnud eeluurimisel kahtlustatavana, ei ole tõendina kõlbulikud. Riigikohus on oma otsuse nr 3-1-1-80-08 p 12 leidnud,

et: “Tunnistaja ja süüdistatava (kahtlustatava) poolt antud ütluste erinevus seisneb eeskätt selles, et

esimesel juhul on isikut valeütluste andmise eest hoiatatud, teisel juhul aga mitte. Tõendite

hindamisel ei ole aga sellel erinevusel määravat tähtsust, kuivõrd KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole

ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 2007.

a

otsust kriminaalasjas - 3-1-1-127-06 RT III 2007, 11, 86). Kohus hindab kõiki tõendeid kogumis

KrMS § 61 lg 1 sätestatust lähtudes ja alles selle tulemusena teeb järelduse isiku ü -s tluste

usaldusväärsuse kohta.“ ega asjaolu, et isik on üle kuulatud kahtlustatavana, ei tingi automaatselt Se

tema ütluste kõrvalejätmist tõendite kogumist, vaid kohus peab ka neid ütlusi hindama lähtudes tõendamise üldreeglitest.

Alljärgnevalt uurib kohus ütluste usaldusväärsust ja seda seetõttu, et süüdistatavad on süüdistatavate andnud kohtueelsel uurimisel ja kohtus kuriteosündmuse kohta erinevaid ütlusi. Süüdistatav V.K on kohtueelsel uurimisel kahel korral kinnitanud /tl 202-206, 207.209 III kd/,

et * tema 31.07- i ole, isegi ei tea, kus see koht asub, N. P kokkupuudet ei ole olnud. 01.08 käinud e

Kohtus andis M. ja S. P *. V.K kinnitas V.K ütlusi, et käisid eelpoolnäidatud ajal P.L ikohtus, et S. Paenurm oli isikuks, kes palus, et temaga * . kaasa läheks Süüdistatav P.L

on kohtueelsel uurimisel andnud 03.08.2010 - ütlusi /tl 210 213 III kd/, et enamuse aja oli kodus, käis

välja oli väga purjus. Viimast hetke mäletab, et oli Araratis, kus jõi suitsu tegemas ja Ararati vahel, veel, sealt edasi läks magama koju. Umbkaudu teab, kus asub *, seal elab mingi joodik, ei ole sellel

aadressil käinud, ei tea. N. P teab selle kaudu, kui üks kord vahi all oli, siis sõitis temaga koos ühes

tapis ja Hiiumaal kamb Viimati kohtus N. P seal kambris kui koos ris oli temaga koos paar päeva.

istusid, hiljem ei ole kohtunud, ei suhtle temaga. Kohtuistungil kinnitas ka P.L, et tegelikult

käisid kolmekesi – P sündmuskohal tema, V.K ja S. *, seda aga S. P initsiatiivil.

Seega

kohtueelsel uurimisel on mõlemad süüdistatavad kinnitanud, et süüdistuses märgitud ajal nad

* P kokkupuudet ei olnud. käinud ei ole, süüdistuses märgitud ajal neil N.

Ärakiri 1-11-292 8

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et viibisid sündmuskohal ja põhjendasid, miks nad on

andnud sündmuste kohta erinevaid ütlusi – nad kartsid S. P, tegelikult oli S. P see, kes neid

sündmuskohta kaasa kutsus, S. P soovis rääkida N.

P ja S. P oli ka isikuks, kellel N.P konflikt oli.

Kohus leiab, et kohtus esitatud tunnistajate ütlustega on tõsikindlalt tõendamist leidnud, et

süüdistatavad 01.08.2012 sündmuskohal viibisid. 31.07-

Kohus leiab, et ei ole süüdistatavate poolt kohtuistungil esitatud sündmuste käik ja ajaolud tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja I. V on kinnitanud, et just V.K

ja P.L olid nee

d, kes tahtsid kusagile minna, tunnistaja rääkis sellest nendega – süüdistatavad ütlesid, et lähevad P juurde. Tunnistaja lisas veel, et tema meelest peale seda P juurde minemise juttu

tuli sinna hoovi S. P. Tunnistaja I. V teadis, et P kutsutakse * l elavat A. Sama kinnitas ka tänava

tunnistaja K. H, et Rego ja P.L i vahel oli jutt, et käivad ära ja nad läksid ära, S läks ka. - Tunnistaja R. R ütlustest selgub, et P.L ütles, et läheb käib mingite tšurkade juures. Tunnistaja

S.

P on öelnud, et temal oli jutt Rego ja P.L iga, viimased rääkisid, et P on mingi jama, et mingid - asjad tuleb ära klaarida. V.K ja P.L hakkasid ees minema, küsisid, kas tuleb ka, läks neile järgi.

Kohus

* leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et tegelikult olid sündmuskohta,

mineku initsiaatorid just süüdistatavad V.K ja P.L . Nad on tunnistajatele selgelt

väljendanud, kuhu ja kelle juurde nad lähevad. Samuti leiab kohus, et S. P ütlusi, et tema oli

kaasaminejaks, kui kutsuti, kinnitab ka tunnistaja K. H kirjeldatu just P.L-i ja Rego vahel oli –

jutt, et nad käivad kusagil ära ja nad läksid ära ning siis lisas , et S läks ka. tunnistaja

Samuti kinnitas kohtuistungil tunnistaja A.L, et just V.K ja P.L olid isikuteks, kes P ümber olid,

kui tema köögi kaudu oma elukohast väljus. Süüdistatavad aga kinnitasid, et nemad toimetasid

mööda maja ringi sel ajal, kui S. L ütlustega riimuvad P oma probleemi N. P lahendas. Tunnistaja A.

ka tunnistaja S. P ütlused selle kohta, et V.K ja P.L olid isikuteks, kes rääkisid kannatanuga, käed käisid.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdistatavad on andnud erinevates menetlusstaadiumites

sündmuste kohta erinevaid ütlusi – eeluurimisel täielikult eitades viibimist sündmuskohal

ja

kokkupuudet kannatanuga ning

kohtus rääkides, et nad sündmuskohal olid, kuid läksid sinna S.

Paenurm initsiatiivil ning ei julgenud sellest rääkida, kuna kartsid S. Jälitusprotokollist /tl 87 III

P.

kd/ tuleneb

P nende vastu tunnistusi V.K jutust pigem see, et tema hoopis ähvardas, et kui S.

annab, siis peitke Rego see S ära, saab ta igalt poolt kätte. Samuti on jälitusprotokollis olevast M. jutust /tl 86 III kd/ aru saada, et S. P vaatas pealt kui peksti ning V.K on kindlalt väljendanud, et S laulab kõike, sest uurija teadis, kuidas peksti.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendite analüüsist on võimalik üheselt järeldada, et süüdistatavate

põhjendused erinevate ütluste andmise kohta ei ole tõesed. Kohtule esitatud tõenditest ei tulene, et sündmuskohale mineku initsiaatoriks oleks olnud S. Paenurm ja ka asjaolu, et S. P oli isikuks, kellel

sündmuskohal oleks olnud konflikt N. leiab kohus, et süüdistatavatel ei olnud mingit põhjust S. P.

Ka

P karta, selline põhjendus ei ole kohtule esitatud tõendite valguses usutav ja on seega paljasõnaline.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüd statavate ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb tervikuna i tõendite kogumist välja jätta.

KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu

P.L süüdistatakse selles, et tema, olles 05.05.2010 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 alusel karistatud sissetungimisega toime pandud varguse eest, tungis ajavahemikul 31.juuli 2010.a kell 21.00 kuni 01.august 2010.a kell 08.00 grupis koos V.K-ga akende lahti kangutamise teel ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse * asuvasse A. L eluruumidesse. Sellise tegevusega pani P.L varem omavolilise sissetungi toime pannud isikuna

grupi poolt toime võõrasse hoonesse omavolilise sissetungi, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi. V.K süüdistatakse selles, et tema, olles 24.04.2008.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 266 lg

Ärakiri 1-11-292 9

2 p 3 alusel karistatud omavolilise sissetungi eest, tungis ajavahemikul 31.juuli 2010.a kell 21.00

kuni 01.august 2010.a kell 08.00 grupis koos P.L-iga akende lahti kangutamise teel ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse * asuvasse A. L eluruumidesse. Sellise tegevusega pani V.K varem omavolilise sissetungi toime pannud isikuna grupi poolt toime võõrasse hoonesse omavolilise sissetungi, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi.

Teo vastavus süüteokoosseisule

KarS § 266 lg 2 p 1, 3 näeb kuriteona valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi ebaseadusliku

tungimise, kui see on

toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht

Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt /tl 137- *. * elamu 154 II kd/ asub sündmuskoht aadressil

on ühekorruseline puit ehitis, eterniitkatusega. Hoone fassaadi poolses küljes asub tuulekojaga

sissepääs majja (vt Fototabel foto nr l), fassaadipoolses küljes asuvad hoonel kaks elutoa akent,

aknad on suletud asendis (vt Fototabel foto nr 2). Hoone tagumises küljes asuvad kahe erineva

magamistoa aknad (vt Fototabel foto nr 3), hoonet tagantpoolt vaadates on vasakpoolsel aknal

vasakpoolne aknapool osaliselt irvakil klaas katki, parempoolsel aknal välimised aknad irvakil. Hoone fassaadi poolt vaadates vasakpoolses otsas asuvad tuulekojas asuva kuivkäimla aken ja köögi aken (vt Fototabel foto nr 4), köögi akna välimised aknapooled on avatud, sisemine üks aknapool on avatud, teine puudub.

Tunnistajate P, R. R, K. H, I. V, A. S. K ütlustega on tõendamist leidnud, et 31.07.2010 oli seltskond inimesi P.L-i juures, kus tarvitati ka alkoholi.

Tunnistaja R.

R on öelnud, et Konsumi poes oli natuke enne kella 22:00, sest poes öeldi, et varsti

lõppeb alkohol müügi aeg. Ostetud jookidega läks P.L-i elukohta. Helistas K kelle perekonna nime ei tea ja tõi tema ka A. K autoga P.L i elukohta. Hakkas siidrit jooma, T. T ja A. L läksid -

ära, seltskonda jäid A. K, P.L, V.K, K, tema, K. Oli põhiliselt majas K ja A. K, I. V, M.

teised olid väljas maja hoovis. Kuskil kesköö paiku tuli maja juurde S. P. Mingil hetkel tuli Juhan P.L tuppa ja ütles, et ta läheb käib mingite tšurkade juures. Ütles, et lähevad siis ära. Kuid Juhan

ütles, et jää K jäävad ka siia. Jäid majja. Mingil ajal enne südaööd kadusid P.L ge siia, I. V ja M.

, V.K ja S.

P.

Tunnistaja K. H andis kohtus ütlusi, et 31. juuli 2010. oli algul vanaema juures, siis tuli Kärdlasse a

P.L i juurde. Seal olid S, A, T, R ja I. Rego oli ka seal. Vaatasid Sõrmuste Isandat. -

Võimalik, et keegi tarvitas ka alkoholi, ei mäleta. Mingil ajal tuli V.K ja P.L-i vahel jutuks, et nad käivad kusagil ära ja nad läksid ära. S läks ka. P.L oli ära mingi pool tundi või 45 minutit. Tunnistaja I. V on öelnud, et mingil ajahetkel, kellaaega ütelda ei oska, kuulis kui V.K ja P.L tahtsid kuhugile minna. Küsis neilt, et kuhu lähevad. Üks neist vastas, et läheme „P"

juurde. P kutsutakse * tänaval elavat A kelle perekonnanime ei tea. Küsis, veel, et miks te sinna

lähete, Juhan vastas, et läheme niisama, rohkem nemad midagi ei täpsustanud. Tema meelest peale

seda „P" juurde mineku juttu tuli Juhani hoovi S P. Jõid viina edasi, A . . L ja T. T läksid koju. Kuskil

ca 1 tund

hiljem, kui oli juttu „P" juurde minekust, kadusid P.L, V.K ja S. P. Mehed olid ära mingi 10-15 minutit, siis tulid tagasi.

Seega tunnistajad R. R, K. H ja I. elukohast M. V on rääkinud seda, et vahepeal käisid P.L i-

V.K, S. P ja P.L V kinnitas ka seda, et P.L, V.K ja P pidid minema A ära. Tunnistaja I.

juurde, keda kutsutakse P ja kes elab * val. täna

Seda, et 31.07.2010 A. L eluruumidesse * ebaseaduslikult sisse tungiti, kinnitavad tunnistaja A. L ütlused, kes on sündmuste kohta rääkinud järgmist. 31. juuli 2010. a oli oma elukohas *, hiljem tulid

M. M ja N. P. M elab *. P ei olnudki kodu, aeg-ajalt oli tema juures. Võtsid nendega kaks pudelit

Ärakiri 1-11-292 10 viina. M andis raha ja tema käis ostmas, ostis paki suitsu ka. Kodus muid alkohoolseid jooke ei olnud

ja kellelgi ka midagi muud kaasa pikali, ei tea mis siis kell oli. Elukoha s ei olnud. Edasi heitsid kõik s

on 2 suuremat tuba ja 1 väike tuba, on läbikäidavad köögist läheb otse väiksesse tuppa ja paremat - kätt läheb suurde tuppa ja suurest toast magamistuppa. Elekter on majas olemas, tagumises toas vist ei pannud tuld põlema. Köögis põles tuli.

Tema magas t

agumises toas, P tema kõrval ja M magas suures toas ja väike tuba oli tühi.

Ärkas sell akna taga oli lõhkumist kuulda. Ei tea, palju seal inimesi võis olla. e peale, et magamistoa

See oli kümne paiku, hämar oli. Ei vaadanud, mis kolin see oli. Magamistoa välimine aken löödi

katki ja raam oli ka katki. Köögiaken oli eest ära tõmmatud, sealt olid nad vist sisse saanud. Ei

näinud, et kohtualused oleks akendest sisse tulnud, arvab seda, sest köögiaken oli eest ära võetud – järgmisel päeval nägi seda. Akende lõhkumise osa kahjunõuet ei ole, aknad on parandatud. Arvab, et välisuks oli kinni, kui magama läks, aga kindlalt väita ei oska. Ärgates magamistoas nägi V.K ja P.L i, nad läksid köögi poole. Nägi kolme isikut. -

Tunnistaja M. M

31 . andis kohtus ütlusi, et . juulil 2010 päeval läks L A juurde, jõid viina, läksid tõid viina juurde, vist ühe liitrise lauaviina, täpselt ei mäleta. Siis jäi magama sinna, ei tea, mis kell

oli. Ei mäleta mille peale ärkas, esimene, keda nägi oli L, A, tuli meelde, et tal jäi raha üle, võttis ta

kaasa ja läksid õlut jooma, muud midagi ei mäleta.

Tunnistaja S.

P on rääkinud A. juures käimisest järgneval L t. 31. juuli 2010 hakkas juba lõuna ajal

alkoholi tarvitama ja mingil ajal läks P.L i juurde. Niisama istusid, väikse napsi -

tegid.

Kellaaega öelda ei oska, kui oli jäänud välja maja ette koos P.L-i ja V.K-ga hakkasid nemad midagi seal rääkima, kumb rääkis ei oska öelda, et P on mingi teema, et kunagi nemad

andsid kellelegi kunagi peksa ja N oli selle peale „kits pannud", st. politseile välja rääkinud. Millal e"

toimunu Nemad hakkasid ee d sündmusest jutt oli, ei tea. s minema, küsisid kas tuleb ka, läks neile

järele. ja V.K-ga läksid tänava majja, täpset aadressi ei tea, esimest korda elus läks Koos P.L-i *

sinna. Ei teadnud, kes selle maja omanik on.

Läks teistega lihtsalt kaasa, oli joobes, täpsemalt ei mäleta. Nime ja näo oskas P kokku viia, teadis teda.

Läksid majja sisse, ei mäleta, kes esimesena läks. Sisenesid uksest, mis tema arust ei olnud lukus. Uks oli kinni, mitte lukus. Ei tea, kas koputasid. Aknast kindlasti sisse ei läinud. Umbkaudu olid seal 15-20 minutit.

Teostatud on ka s 02.11.2010 /tl 195-196, 198-199 II õrmejäljeekspertiisis, akt nr SS-0233-10/3030

kd/ , kus ekspert on andnud koha vaatlusel 01.08.2010 * arvamuse, et sündmus köögiakna klaasilt

avastatud ning tõmmiskilele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmentidest võimaldab

isikut identifitseerida üks peopesajälje fragment, mida ei ole jätnud Riiklikku sõrmejälgede

registrisse kantud kannatanu N. P (isikukood *) ega kahtlustatavad V.K (isikukood XXX), P.L (isikukood xxx) ja S. P. (isikukood *). Uuritava peopesajälje

fragmendi on jätnud kontrollitav A ) vasaku käe peopesaga. . L (isikukood *

S endaval vaatlusel 26.08.2010 * ündmuskoha täi köögiakna raamilt avastatud ning tõmmiskilele

kopeeritud

naha papillaarkurrustiku jälgede

fragmendid ei võimalda isiku identifitseerimist, mistõttu ei tehtud võrdlusuuringuid

kontrollitava A. strisse kantud kannatanu N.

L ega Riiklikku sõrmejälgede regi

P, kahtlustatavate V.K , P.L-i

ning S. -

P sõrme ja peopesajälgedega. DNA - ekspertiisis on ekspert andnud arvamuse /tl 185 II kd/, et sündmuskohalt köögi aknaraamilt

ja magamistoa aknaraamilt võetud proovist saadud DNA profiilid ei ole seostatavad N.P, S.P, V.K ja P.L i võrdlusproovidest määratletud DNA. -

Seega sündmuskohalt akendelt võetud ja ekspertiisiks esitatud jälgedest oli tuvastatav vaid A.L peopesa jälg.

Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et V.K ja P.L viibisid

Ärakiri 1-11-292 11

31.07.2010 * asuvas A. L eluruumides. Kohus leiab, et tunnistaja A. L ütlustega on tõendamist

leidnud, et tema eluruumi tuldi tema tahte vastaselt. A. aaks L on öelnud, et vaatas ainult, et kuidas s uksest välja, et saaks minema, oli esimene mõte. Vahele ei läinud, sest kartis, et nad ka talle kallale

tulevad, põhiline oli, et ise välja saada. Kohus leiab, et A. L ütlused näitavad ilmekalt, et

süüdistatavate viibimist oma elukohas ta ei soovinud, tegelikult oli tema hirm nende sealolemise tõttu

nii suur, et ta ei näinud muud pääseteed, kui kiirustades kodust lahkuda.

Kohus leiab ka, et kohtus on tõendamist leidnud, et ajaperiood, mil süüdistavad tungisid A. L

eluruumi, ei olnud nii pikk, kui see

on süüdistuses näidatud. Tunnistaja R. R on rääkinud, et jõudis P.L juurde peale kella 22, sest teab, et käis enne poest läbi ja poodi hakati sulgema. Tunnistaja

A. L on öelnud, et sissetungimine toimus kella 10 ajal, hämar oli. Tunnistaja A. L on öe -

lnud, et peale

seda kui kodust lahkus, läks Ararati baari ja sinna tulid pärast ka V.K ja P.L, võis baaris olla

kuskil pool tundi. Ka tunnistaja R. R on kinnitanud, et peale seda, kui P.L, P ja Rego kuskil 00.15 ajal peale ärakäimist tagasi tulid, läks ta Ararti baari ja nägi seal ka V.K, S. P, M. M, A. L.

Tunnistaja E. V.Kuli koju kella 1- P on öelnud, et M. 1.30 ajal. Hinnates eelkirjeldatud tõendeid

kogumis, leiab kohus, et sel õhtul toimunud sündmuse kellaaegadest teab kõige täpsemini rääkida tunnistaja R. poes R, sest tema ütlused kellaaegade kohta on seotud mingi kindla faktilise asjaoluga –

käimisega kella 22 b ajaorientiiriks võtta tunnistaja -ajal enne P.L juurde minekut. Samuti saa

E. Rego koju tulemise kellaaja. P poolt öeldud M. Teised tunnistajad kellaaegadest midagi täpsemalt

rääkida ei oska. Seega leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et sissetungimine toimus kella 22.30-1.00 ajal.

Süüdistuses on V.K-le ja P.L ile süüks arvatud, et ebasea - duslik sissetungimine toimus

akende lahtikangutamise teel. Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel ei ole see asjaolu tõendamist leidnud. A. L on küll öelnud, et ta kuulis akna taga kolinat, mille peale ärkas ja siis järgmisena nägi

juba süüdistatavaid toas. Ta ei näinud, et keegi oleks aknast sisse roninud. Tegelikult nägi A. L, et aknad olid lõhutud, alles järgmisel päeval, millest ta oletas, et eks nad siis aknast sisse tulid.

Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega, eelkõige tunnistaja S. P ütlustega on tõendamist leidnud, et

süüdistatavad sisenesid A. L eluruumidesse uksest.

KrMS § 268 lg 5 sätestab, et süüdistatavat süüd tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele i asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Otsust tehes ei või kohus tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohus leiab, et seda faktilist asjaolu, et süüdistatavad sisenesid * eluruumidesse uksest, on kohtulikul

uurimisel arutatud. Seda on kinnitanud tunnistaja S. P. Samuti kaitsjad kaitsekõnedes kinnitasid, et

kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et süüdistatavad sisenesid A. L elukohta uksest. Kohus leiab, et süüdistusest tegelikult selgesõnaliselt ei tulene, kas ja millisest aknast süüdistatavad

siis tegelikult ebaseaduslikult eluruumi tungisid. Süüdistuse põhietteheide on ebaseaduslik valdaja

tahte vastane sissetung * eluruumidesse. Kohus leiab, et juhindudes eelkirjeldatud asjaoludest ja

viidatud seadusesättest, on kohtul võimalik muuta süüdistust selle asjaolu suhtes, mida on

kohtuistungi käsitletud ja mis on kohtus tõendamist leidnud – et süüdistatavad tungisid

ebaseaduslikult valdaja A. L tahte vastaselt tema eluruumidesse uksest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdistuses tuleb asendada sõnad „akende lahti kangutamise teel“ sõnaga „ukse kaudu“.

A. P on kinnitanud, et sisenesid L on öelnud, et ta arvab, et uks oli lukus, kindel selles ei ole. S. uksest, mis lukus ei olnud. Uksel lõhkumise jälgi ei olnud. Kohus leiab, et ka lahtisest (lukustamata)

uksest sisenemine täidab KarS § 266 sätestatud kuriteokoosseisu. Riigikohus on leidnud otsuses nr

III-1/1- - 3/94: „Omandi ja kodu puutumatust ning kaitstust rõhutavad Eesti Vabariigi põhiseaduse § d 32 ja 33, mille mõtte kohaselt ei tohi ilma loata tungida kellegi eluruumi. J T sisenes majja varguse

eesmärgil, võõra vara juurde pääsemiseks avas kaks ust, mida vara omanik oli õigustatud pidama

tõkkeks oma varale juurdepääsu takistamise mõttes. Tõkke valiku ja kasutuskorra kehtestab vara

omanik, kes ei pea oma vara kaitstuse hindamisel orienteeruma kõige jõulisematele varavastastele rünnetele.“ Seega on selgesõnaliselt väljendatud seisukohta, et ka lukustamata ukse kaudu eluruumi sisenemine, ukse lahtilükkamisega on sissetungimine.

Ärakiri 1-11-292 12

Kohus leiab, et kuritegu pandi toime grupis ja nii V.K kui P.L on isikud, kes panid sissetungimise toime vähemalt teistkordselt. Seega on kuritegu õieti kvalifitseeritud.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M. tegevus on täitnud KarS § 266 lg 2 p 1, 3 Rego ja P.L

sätestatud kuriteokoosseisu, kuid süüdistusest tuleb asendada sõnad „akende lahtikangutamise teel“

sõnadega „ “ ja kuriteo toimepanemise ajaks tuleb lugeda ukse kaudu 31. juuli 2010 kell 22.30 - 1. august 2010 kell 1.00. Kohus leiab, et V.K ja P.L on KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime

pannud

L elukohta, et seal kohtuda N.P - see soov oli kavatsetusega – nende eesmärk oli minna A. nende liikumapanevaks jõuks. Teo õigusvastasus Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et V.K ja P.L puhul esineks süüd välistavaid asjaolusid.

Eelkirjeldatuga on tõendatud, et P.L Rego on neil süüks arvatud, kohtu poolt täpsustatud ja M. süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemises süüdi.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et M. tuleb süüdistuses KarS § 266 lg 2 p Rego ja P.L 1, 3 järgi süüdi mõista.

KarS § 113 järgi kvalifitseeritav kuritegu

P.L

süüdistatakse selles, et tema grupis V.K-ga tungis ajavahemikul 31.juuli.2010 kell 21.00 kuni 01.august 2010.a. kell 08.00 * eramus kallale N. P, keda peksid

ahjuroobiga, rusikate ja jalgadega korduvalt pea ja keha piirkonda ning kägistasid kätega, millega

tekitasid kannatanule tervisekahjustused nina – luude murru, põrutushaava pea piirkonnas,

verevalumid kõõlustanul ja vasakus oimulihases, nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja

nahakriimustused pea ja näo piirkonnas, kehatüvel ning mõlemal üla ja alajäsemel, nahaalused -

verevalumid ja nahakriimustuse kaela piirkonnas, pehmete kudede turse näo piirkonnas ja paremal

ülajäsemel, põrutushaavad ja limaskestaalused verevalumid suuesikus, verevalumid vasaku silma

valgekestal, nahaaluse õhkemfüseemi kaela, rindkere ja parema ülajäseme ülaosa piirkonnas ning

eluohtlikud tervisekahjustused – kehatüve kinnise tömbi trauma koos mõlemapoolsete roiete

hulgimurdudega, vasakpoolse veriõhkrinna, vasaku kopsu, vasaku neeru ja põrna rebendiga ja

verevalumitega roidemurde ümbritsevates lihastes, mõlemal pool nimmelihastes, aordi tagapinnal,

paremas kopsus, põrna, mõlemat neeru ja maksa alumist pinda ümbritsevates pehmetes kudedes ja jämesoole soolekinnitis; samuti kägistamisele viitavad vigastusedkeeleluu vasakpoolse suure sarve ja kilpkõhre parempoolse ülemise sarve murru, verevalumid murde ümbritsevates pehmetes kudedes,

paremal pool kilpkõhre plaadi sisepinda ümbritsevates pehmetes kudedes ja vasakul pool

kaelalihastes, nahaalused verevalumid kaela külgpinnal paremal pool ning eespinnal. Kasutatud vägivalla tagajärjel saabus kohapeal N. P surm. Sellise tegevusega pani P.L grupi poolt toime teise inimese tapmise, s.o. KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.K

süüdistatakse selles, et tema grupis P.L-iga tungis ajavahemikul 31.juuli.2010 kell 21.00 kuni 01.august 2010.a. kell 08.00 * eramus kallale N. P, keda peksid

ahjuroobiga, rusikate ja jalgadega korduvalt pea ja keha piirkonda ning kägistasid kätega, millega

tekitasid kannatanule tervisekahjustused

a piirkonnas,

– ninaluude murru, põrutushaava pe

verevalumid kõõlustanul ja vasakus oimulihases, nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja

nahakriimustused pea ja näo piirkonnas, kehatüvel ning mõlemal üla ja alajäsemel, nahaalused -

verevalumid ja nahakriimustuse kaela piirkonnas, pehmete kudede turse näo piirkonnas ja paremal

ülajäsemel, põrutushaavad ja limaskestaalused verevalumid suuesikus, verevalumid vasaku silma

Ärakiri 1-11-292 13

valgekestal, nahaaluse õhkemfüseemi kaela, rindkere ja parema ülajäseme ülaosa piirkonnas ning

eluohtlikud tervisekahjustused – kehatüve kinnise tömbi trauma koos mõlemapoolsete roiete

hulgimurdudega, vasakpoolse veriõhkrinna, vasaku kopsu, vasaku neeru ja põrna rebendiga ja

verevalumitega roidemurde ümbritsevates lihastes, mõlemal pool nimmelihastes, aordi tagapinnal,

paremas kopsus, põrna, mõlemat neeru ja maksa alumist pinda ümbritsevates pehmetes kudedes ja jämesoole soolekinnitis; samuti kägistamisele viitavad vigastusedkeeleluu vasakpoolse suure sarve ja kilpkõhre parempoolse ülemise sarve murru, verevalumid murde ümbritsevates pehmetes kudedes,

paremal pool kilpkõhre plaadi sisepinda ümbritsevates pehmetes kudedes ja vasakul pool

kaelalihastes, nahaalused verevalumid kaela külgpinnal paremal pool ning eespinnal. Kasutatud vägivalla tagajärjel saabus kohapeal N. P surm.

Sellise tegevusega pani V.K grupi poolt toime teise inimese tapmise, s.o. KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Teo vastavus süüteokoosseisule KarS § 113 näeb kuriteona ette teise inimese tapmise. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht

Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt /tl 137-154 II kd/ sündmuskohal Aia tn 5 Kärdla linn

Hiiu maakond elamu tuulekoja esikus asus N. alasti surnukeha (vt Fototabel foto nr 5). P

Tl 162 II kd on , mille kohaselt 01.08 kell 8.25 on * kiir . kiirabikaart abibrigaad jõudnud N P

surnukeha juurde, kes on leitud majaperemehe poolt. Kiirabi saabudes vägivalla tunnustega,

südametegevuseta, külm, liigestel väljakujunenud koolnukangestus, hulgaliselt marrastusi ja hematoome üle kogu keha.

Tunnistaja A. L andis k

ohtus ütlusi, et N. P nägi uuesti hommikul (01.08), avastas, et ta oli esikus – surnud.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et N. P surnukeha leidis A. L oma elukoha esikus * 1. augustil, surma tuvastas ka kohale tulnud kiirabibrigaad kell 8.25.

Süüdistuses on kirjas, et V.K ja P.L tungisid N. P kallale, keda peksid ahjuroobiga, rusikate ja jalgadega korduvalt pea ja keha piirkonda ning kägistasid kätega, millega tekitasid

kannatanule süüdistu ahjustused ning kasutatud vägivalla tagajärjel saabus

ses loetletud tervisek kohapeal kannatanu surm. Kohus uurib, kas ja milliste tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud süüdistatavate tegevus seoses N. P kallale tungimisega.

Kõigepealt kohus täpsustab võima . Süüdistuses on kirjas, et kallaletung likku kallaletungi kellaaega

kannatanule toimus 31.07 kell 21-01.08 kell 8.00, s.o samal ajavahemikul kui oli süüdistatavatele

süüks arvatud ebaseaduslik sissetung * eluruumi, kus kannatanu viibis. Ebaseaduslikku sissetungi uurides (vaata eelmine kuriteoepisood) leidis kohus, et tõendamist on leidnud, et süüdistatavad said

sündmuskohal olla 31.07 kella 22.30 – 01.08 kella 01.00. Seega tuleb ka selles süüdistuses kuriteo

toimumise aega piiritleda sama ajaga, sest kohtule esitatud tõendid ei näita ja süüdistatavaid ka ei süüdistata korduvalt * eluruumi ebaseaduslikus sissetungis.

Sündmuskohal viibisid peale süüdistatavate veel kaks isikut, kes teavad sündmuse kohta ka ütlusi

anda need olid tunnistajad A. L ja S. P. –

Tunnistaja A L on öelnud, et 31.07.2010 õhtul ärgates nägi magamistoas V.K ja P.L i, nad -

läksid köögi poole. Nägi kolme isikut. N. P magas tema kõrval. Ei tea kas ta üles ärkas, seda

vahepealset aega ei mäleta üldse, ei tea, kuidas P kööki sai. Nägi, kui köögist läks M välja, siis nad olid N ümber köögis ja käed käisid ja mingi kisa oli. Ei oska

öelda, kuidas need käed käisid, vaatas ainult, et kuidas saaks uksest välja, et saaks minema, oli

esimene mõte. Vahele ei läinud, sest kartis, et nad ka talle kallale tulevad, põhiline oli, et ise välja

Ärakiri 1-11-292 14 saada. Ei näinud kindlalt, et V.K ja P.L peksid P, otseseid lööke ei näinud. Lihtsalt tuli suurest

toast ja köögist läbi läks uksest välja. Mingi rääkimine toimus, aga millest, ei tea. Eks P.L ja V.K mingi vihavaen oli, et P kallale läksid. Teab, et P on varem mitmete varguste ja peksmiste eest karistatud isik. N. P oli tema meelest tugev mees.

Elukohast lahkus oma teada peale kümmet, läks baar poodi Ararat. Arvab, et koju läks pool tundi - hiljem, sel ajal vahepeal kui baaris oli, tulid sinna ka V.K ja P.L, nendega seal ei vestelnud.

Tunnistaja S. P tsas seal maja peal on rääkinud, et alguses kui sisenesid, ei toimunud midagi, ta

ringi. , siis oli mingi elutuba, siis V.K ja P.L läksid P midagi rääkima. Kui uksest sisse läksid

köök. Välisukse vastas toas põles tuli. Seal toas P Läks häälte järgi sinna kus oligi. nad olid - olid tagumise toa ukse peal, üle nende nägi, et P istus püksid rebadel voodi serval. Püksinööp oli lahti kui ta seal diivanil istus. M. M ja veel üks meesterahvas, tema nime ei tea olid elutoas diivanil või toolis.

Juhan ja Martin rääkisid P rääk ja P is ka midagi vastu, kuid mida, ei mäleta. Siis seal samas ukse vahel kus Juhan ja Martin seisid ja P kohe seal uksele lähedal istus läks madinaks. Kes esimesena lõi seda ei näinud. Ei näe seal ukse vahelt, kas kellegi käsi liigub, löömist ei näinud. Seal oli vähe ruumi ja üle

nende siis ei näinud. Siis M M ütles midagi sellele teisele mehele ja koos läksid nad majast minema. .

Kohus leiab, et tunnistajate A. L ja S. V.K ja P.L P ütlused on kokkulangevad osas, et just M.

olid isikuteks, kes N. ja kes olid N. . P rääkisid P ümber ja süüdistatavatel käed käisid, läks madinaks Seega on kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud, et 31.07-01.07 kell 22.30-01.00 * tungisid

V.K ja P.L N. L ja S. P. Konkreetsete P kallale. Ründe algushetke kinnitavad tunnistaja A.

löökide kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole – tunnistajad on kohtule kinnitanud, et süüdistatavad

olid ümbe P ja käed käisid, läks madinaks r N. .

Vahepealsete sündmuste käigu kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole, sest tunnistaja A. L lahkus

hirmunult majast ja tunnistaja S. P käis majast väljas. Seega viibisid majas kannatanu ja süüdistatavad V.K ja P.L.

S. P ütlused endavad, milline oli kannatanu hetkel, kui V.K, P.L ja S. tõ P sündmuskohalt

lahkusid k P oli – tunnistaja ütles, et äis vahepeal väljas põit tühjendamas, kui tagasi tuli, siis nägi, et nägu verine ja istus diivanil, oli elus, küsis suitsu. P oli voodi ees istuli, nägu täiesti verine, pea viltu. Vaatas, et peksa saanud. P tundus elus olema, aga pilt oli kole. Selles mõttes oli P kole, et nägu oli

verine, peahaavasid ei olnud tal. Ta oli lihtsalt vastu nina saanud ninast jooksis verd, istus, oli –

adekvaatne, rääkis juttu, jäi diivani peale istuma. Muid vigastusi peale näovigastuse ei näinud.

Midagi oli P seljas kindlasti, palja ülakehaga ta ei olnud. Siis nad hakkasid ära minema. Olid seal mingi 15-20 minutit.

Kohus leiab, et eelkirjeldatuga

on tõendamist leidnud, et süüdistavate ja S. P sündmuskohalt

lahkumisel oli N. P nägu verine. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud, et sellise

väljanägemise ja terviseseisundi põhjustasid N. P oma tegevusega süüdistatavad

ja M. P.L

V.K, sest sündmuskohal rohkem isikuid ei viibinud ning tunnistajad on kinnitanud, et mõlemad

süüdistavad olid N. ümber ja käed käisid. P

Kohtule teadsid tunnistajad rääkida ka sellest, millised nägid süüdistatavad välja peale seda, kui nad sündmuskohalt tagasi tulid.

Tunnistaja R. R . P. on öelnud, et mingil ajal enne südaööd kadusid P.L, V.K ja S

Nemad olid är P.L, tagasi. Tema ja teised toas olijad nägid, a ca 30 min, kuskil 00:15 tuli et P.L i jalad ja käed olid verised. Küsis temalt, et mis juhtus, tema vastas, et ei midagi. Oli - paha tunne, sai aru, et toimunud mingi jama ja läks ära lähedal asuvasse kauplus-baar Ararati.

Tunnistaja K. H andis kohtus ütlusi, et kui P.L P.L läks oma käsi tagasi tuli, siis

pesema, P.L ütles, et ta käed olid verised, sest käis kaklemas. Ei tea kus ta kakles. Ei mäleta, kas peale käte pesemist jäi P.L tuppa või läks välja, V.K pärast ei näinud.

Ärakiri 1-11-292 15

Tunnistaja I.

V on mehed o -15 minutit, siis tulid tagasi P.L-i andnud ütlusi, et lid ära mingi 10

parem jalg oli verine. Tema meelest kõik küsisid, et mis juhtus, miks sinu jalg verine on, Juhan ütles et ei tea.

Tunnistaja E. P andis kohtus ütlusi, et 31.07.2010 ööl vastu 1. augusti Martin tuli koju 1-1.30 vahel. On kahepeale üks võti ja on kokkulepe, et kui ta koju tuleb, siis enne helistab, kuna uks käib lukus. Siis ta helistas ja tuli koju. Kui ta tuppa tuli, pani pärast ukse lukku. V.K olid seljas

lühikesed püksid, T särk ja dressipluus, jalas sandaalid. Ei märganud tema juures midagi erilist, -

midagi teistmoodi kui tavaliselt. Välimus oli korras, riided puhtad ja terved, väliseid vigastusi või verd ei märganud. Suhtlesid pojaga suht vähe, lasi ta tuppa ja kuskil 5 minutit. Ta oli natuke purjus

ja läks magama. Magab lastetoas koos õega. Ei usu, et ta pärast kojutulekut kuskil veel ära käis. Hommikul kui ärkas, siis ta magas. Välisuks oli lukus. Käis hommikul lastetoa rõdul suitsu tegemas.

Kohtus andis * tunnistaja S. P ütlusi, et kolmekesi koos läksid ära tänavalt, P.L i juurde. Tema -

riided ega käed ei olnud verised. Jalg oli verine, sest kukkus Vabaduse tänaval, teksapükstel oli ka auk sees, see oli allpool põlve kriimustused ja näitas seda politseile ka. Oli väga alkoholijoobes.

Tl 173 II kd on , mille kohaselt on V.K riided esitatud ekspertiisiks, esitatud ekspertiisimäärus

on küsimus – V.K riietel olev bioloogiline materjal saab pärineda N. kas

M.

P?

Ekspertiisakti kirjeldavas osa /tl una V.K riietel T- 177 II kd/ on märkusena lisatud, et k – särk

„Ruuki“, T särk „Basic“, T särk „Adidas“, särk, kampsun, dressipluus ja lühikesed püksid verd ei - - tuvastatud, siis proove analüüsiks ei võetud.

Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et peale sündmuskohalt naasmist oli P.L

verine ja ta ka ise kinnitas, et käis kaklemas. V.K kohta teadis tunnistaja rääkida, et

tema juures midagi iseäralikku ei näinud. lt ära võetud riietelt Ka DNA ekspertiis kinnitab, et V.K'

verd ei leitud. Kohus leiab, et P.L-i välimus peale sündmuskohalt naasmist kinnitab

järjekordselt, et süüdistatavad kasutasid N. P suhtes vägivalda, sest tõendeid selle kohta, et

P.L ise vigastatud oleks olnud, kohtule esitatud ei ole, küll on aga tõendamist leidnud, et ajaks,

mil süüdistatavad P nägu verine (peale seda kui kaks süüdistatavat olid temaga * lahkusid, oli N.

koos toas viibinud). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatavad korduvalt lõid kätega kannatanut pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanul tekkisid tervisekahjustused näo piirkonnas.

Süüdistus süüdistatavad kannatanule peksmise tagajärjel es on kirjas, milliseid

tervisekahjustusi

tekitasid. Edasi

used kannatanul esinesid, kas

uurib kohus tõendeid, mis näitavad, millised vigast nende vigastuste tekkimine on põhjuslikus seoses süüdistatavate tegevusega ning kas süüdistatavate tegevuse tagajärjel kannatanul tekkinud tervisekahjustused põhjustanud kannatanu surma.

N. P esinenud vigastuste kohta on oma arvamuse andnud ekspert nr 113 surnu ekspertiisiaktis 06.10.2010 (ekspertiisi algus 02.08.2010) /tl 54-74 II kd/, mille kohaselt on ekspert andnud punktis 1

arvamuse – Neeme Pruunlepa surma põhjus on kehatüve kinnine tömp trauma koos mõlemapoolsete

roiete hulgimurdudega, vasakpoolse veriõhkrinna, vasaku kopsu, vasaku neeru ja põrna rebendiga ja verevalumitega roidemurde ümbritsevates lihastes, mõlemal pool nimmelihases, aordi tagapinnal, paremas kopsus, põrna, mõlemat neeru ja maksa alumist pinda ümbritsevates pehmetes kudedes ja jämesoole

soolekinnistis. Sellised vigastused . on eluohtlikud

Ekspert T. P andis ekspertiisakti selgitamiseks kohtus vigastuse kohta järgmisi ütlusi - P tekitatud

vigastused on tekitatud elupuhuselt, on tekitatud lühikest aega enne surma või suremise protsessi

käigus. Need ei ole mitme päeva vanused, vaid värsked. Ei saa öelda, kas need on tekitatud ühe

korraga või mitme korraga. – vigastuse värv, haava

Arvestades vigastuste fotoloogilisi omadusi

servade omadused, see oleneb inimese eripärast ja verevalumid muudavad erinevatel inimestel

erinevates kohta tundidega ei ole vigastuste tekkimise aeg paika

des eri aja möödumisel värvust, pandud. Need olid värsked vigastused, alla 24 tunni tekitatud.

Ärakiri 1-11-292 16

Ekspert selgitas, et P puhul liigitatakse eluohtlikuks mõlemapoolsed roide murrud ja vasakpoolne veriõhkrind. Roide murruga on vigastatud rinnakelme, alati kui on kelme vigastus, siis loetakse see eluohtlikuks.

Ei ole võimalik määrata minuti pealt, kui kiiresti selliste vigastustega inimene abi saamata sureb.

Selle veaga oli vigastatud rinnakelme ja vasak kops, õhk liigub mööda rindkere seina ja selle tagajärjel surutakse kops kokku, tekib hingamispuudulikkus. Veri voolab rinnaõõnde vigastustest, see surub kopsu omakorda kokku. Vasaku kopsu funktsioon mingi aja jooksul häirub, ka roidemurdudest tingituna hingamistegevus häirub, rindkere ei laiene enam. Kopsud ei suuda enam piisavalt laieneda ja tekib hingamispuudulikkus. Muud punkti 1 vigastused, v.a kopsuvigastused, ei oleks olnud surmaga lõppevad, need oleks väiksed vigastused, mis oleks paranenud.

Ekspert T. P kinnitas kohtuistungil, et eksperdiarvamuse nimetatud N. P esinenud

punktis 2 vigastused (tömbile traumale iseloomulikud vigastused: ninaluude murd, põrutushaav pea piirkonnas,

verevalumid kõõlustanul ja vasakus oimulihases, nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja

nahakriimustused pea ja näo piirkonnas, kehatüvel ning mõlemal üla - ja alajäsemel, nabaalused

verevalumid ja nahakriimustus kaela piirkonnas, pehmete kudede turse paremal

näo piirkonnas ja

ülajäsemel, põrutushaavad ja limaskestaalused verevalumid suuesikus, verevalumid vasaku silma

valgekestal, nahaalune õhkemfuseem kaela, rindkere ja parema ülajäseme ülaosa piirkonnas) ei ole eluohtlikud.

Eksperdilt on küsitud arvamust ka vigastuste tekkemehhanismi arvamuse kohta ja ekspert on

punktis 3 vastanud - vigastuste morfoloogilised iseärasused ei võimalda kindlaks määrata eset,

millega vigastused on tekitatud. Peaja rindkerevigastused võivad olla tekitatud korduvatest jõulistest

löökidest näkku ja juustega kaetud peanahale ning kehatüve piirkonda kõvade tömpide piiratud

pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusikatega ja kängitsetud jalaga; võttes arvesse roidemurdude, nahamarrastuste ja nahaaluste verevalumite morfoloogilisi iseärasusi ja lokalisatsiooni on alust arvata,

et osad vigastused on tekitatud lamava kannatanu kehatüve piirkonda löömisel piiratud pinnaga

esemega. Kohtuarstlike meetoditega ei ole võimalik täpselt määrata löökide arvu, kuid arvestades

vigastuste lokalisatsiooni ja morfoloogilisi iseärasusi on alust arvata, et lööke pea piirkonda on olnud vähemalt 6 ja kehatüve piirkonda vähemalt 5.

Kohtuistungil , et punkti 3, et osa vigastusi on tekitatud lamavale kannatanule - kui selgitas ekspert kannatanu lamab, on teda tõenäoliselt kergem lüüa või peksta kehatüvesse, need on need vigastused,

mis on kehatüve vigastused. Roidemurrud ise nõuavad jõulist lööki ja kui kannatanu on püsti, siis

sinna ei ole mugav lüüa nii tugevasti. Tavaliselt lüüakse inimest pea või näo piirkonda. Keha

piirkonda tavaliselt seisvat inimest ei lööda. Nende löökide saamise hetkel ta võis olla lamavas asendis. See on järelduslik väide. Kui vaadata vigastuste lokalisatsiooni, siis pea piirkonda on olnud

vähemalt 6 lööki, vähemalt 5 lööki keha piirkonda. Mis ei välista, et ühte kohta on löödud ka

korduvalt. . Pea piirkonda saadud 6 lööki ei võinud s põhjustada urma Ei saa öelda, et kehatüve

piirkonda kõik need viis lööki olid eluohtlikke vigastusi tekitavad, võis piisata ka ühel korral

löömisest, kui see üks löök põhjustas roide murru, mis põhjustas rinnakelme vigastuse ja vasaku

kopsu rebendi.

Lisaks on leidnud arvamuse punktis 4 - kohtuarstlikul lahangul sedastatud lisaks ekspert arvamuses

keeleluu vasakpoolse suure sarve ja kilpkõhre parempoolse ülemise sarve murd, verevalumid murde

ümbritsevates pehmetes kudedes, paremal pool kilpkõhre plaadi sisepinda ümbritsevates pehmetes kudedes ning vasakul pool kaelalihastes, nahaalused verevalumid kaela külgpinnal paremal pool ning

eespinnal. Antud vigastused võivad olla saadud . Nahaalused verevalumid ja kägistamisest kätega

nahamarrastused ülajäsemetel võivad olla saadud enesekaitse käigus pea ja rindkere piirkonda suunatud löökide pareerimisel.

Ekspert uhused, tekitatud on arvamuses leidnud, et kõik surnukehal esinevad vigastused on elup suhteliselt lühikest aega enne surma saabumist ja suremisprotsessi käigus.

Ärakiri 1-11-292 17

Ekspert on arvamuses leidnud, et arvestades lahangul fikseeritud ning kiirabikaardil kirjeldatud koolnumuutusi, on alust arvata, et surm võis saabuda orienteeruvalt 36-48 tundi enne kohtuarstlikku

lahangut. Tl 55 I kd on kirjas, et surnukeha vaatluse algus kell 13.40, seega eksperdi arvamuse

kohaselt saabus N. P surm . 31.07.2010 kell 13.40-01.08.2010 kell 03.40

Ekspert selgitas kohtuistungi surma saabumise aja tuvastamist. Koolnukangestus tekib keskmiselt

alalõuas 3, ülajäsemetes 6, alajäsemetes 9 tunniga. Seal on palju erinevaid mõjutavaid faktoreid. Oleneb, kas ta on teinud palju füüsilist tööd, siis lihased hakkavad kiiremini kangestuma. Jahedamas

temperatuuris tekib ka kiiremini (100

allapoole), kõhnadel inimestel toimub see samuti kiiremini.

Surma saabumise aeg 36 tundi on arvestatud lahangu algusest tagasi ja arvestades kiirabi kaardil

leidunud infost, et oli katsudes jahe, koolnukangestus. Kuna surm oli saabunud lühikese perioodi

jooksul peale vigastuste saamist, on ta lühikest aega elus olnud ja on võimalik, et ta on saanud liikuda. Tõenäoliselt võib olla kontaktne, tõenäoliselt pea piirkonnas vigastused pikaajalist teadvuse kaotust ei tekitanud.

Samuti on eksperdiarvamusega leidnud kinnitust, et sest kannatanu oli alkoholijoobes, toksikoloogiauuringul leitud surnu veres 0,83 mg/g ja uriinis 0,79 mg/g etanooli, mis elaval isikul vastab tavaliselt kergele alkoholijoobele. Sõeluuringul uriinist narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ei leitud.

Seega N. d roidemur d, ekspert on kategooriliselt väitnud, et surma põhjustavaks vigastuseks oli P ru

mis tekitas

. Ekspert on selgitanud, id õhkrinna ning teised vigastused ei oleks N. P surma põhjustanud

et roidemurrud on ilm

selt tekkinud lamava kannatanu löömisel kehatüve piirkonda, sest roidemurd nõuab tugevat lööki ning surmava vigastuse tekitamiseks võis piisata ka ühest löögist.

Kohus ist leidnud, et leiab, et ekspertiisiaktis eksperdi poolt antud arvamusega on tõepoolest tõendam

N. P

süüdistuses märgitud tervisekahjustused esinesid.

Süüdistuses on süüdistatavatele süüks arvatud, et nad eelkirjeldatud tervisekahjustused kannatanule

tekitasid sellega, et nad peksid N. P ahjuroobiga, rusikate ja jalgadega korduvalt pea ja keha

piirkonda ning kägistasid kätega. asi uurib kohus, kas Ed kohtule esitatud tõendid tõendavad süüdistuses kirjeldatud süüdistatavate tegevust

Tunnistaja A. L ahjuroobi

, mille ta leidis oma kodust kapist peale seda on politseile üle andnud

sündmust, 2 päeva hiljem. A. -3 L kinnitas, et enne seda oli ahjuroop sirge, oli tavaliselt ahju peal suures toas, kapist leides oli ta kõver. Ahjuroop oleks kappi mahtunud, kui ta sirge oleks olnud.

Tl 163- A. L poolt 25.08.2010 * 165 II kd on asitõendi ahjuroobi vaatlusprotokoll koos fotodeg a. politsei käsutusse antud ahjuroop, mis on 9 mm läbimõõduga ümarmetallist varras, mille üks ots on 90 kraadi all, teine ots on käepidemeks painutatud, ahjuroop on deformeerunud, deformeerununa on

ahjuroobi pikkus, otse mõõdetuna ühest otsast teise, 68 cm (vt Fototabel foto nr 1), ahjuroop on

deformeerunud kumeruse juurest määrdunud verekahtlaselt (vt Fototabel foto nr 2), punakat värvi verekahtlaselt määrdunud on ahjuroop käepideme juurest, käepideme ja ahjuroobi ühenduskohast (vt Fototabel foto nr 3). Ahjuroop saadeti DNA ekspertiisi.

DNA ekspertiisi aktis nr GE-1023-10/3029 /tl 174-188 II kd/ punktis 23 on ekspert andnud

arvamuse, et

ahjuroobilt, konksult (pakend nr 10, proov LI01105) võetud kolmandast proovist saadi

DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil on kokkulangev N. P

võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte S. P, V.K ja P.L-i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega.

Ahjuroobilt, käepidemelt (pakend nr 10, proov LI01104) võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil

täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada N P pärineva .

bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. S.P, V.K ja P.L-i

võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest segaproovist saadud DNA profiiliga.

Ärakiri 1-11-292 18

Ahjuroobilt, käepidemelt (pakend nr 10, proov võetud esimesest proovist saadi DNA

L101103)

analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt

välistada N P pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. S . . P, V.K ja P.L i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest segaproovist - saadud DNA profiiliga.

Seega

Ahjuroobilt kohtule on esitatud tõend, et sündmuskohalt on leitud ahjuroop, mis oli kõver.

võetud proovidele teostatud DNA ekspertiis süüdistatavaid - * majast leitud ahjuroobiga ei seosta, ahjuroobiga on seostatav DNA-ekspertiisi alusel kannatanu N. P, kelle veri ahjuroobil oli.

Edasi uurib kohus, kas teised kohtule esitatud tõendid toovad selgust, kas ja millal süüdsitatavad kannatanut peksid ahjuroobiga, rusikate ja jalgadega korduvalt pea ja keha piirkonda ning kägistasid

kätega süüdistuses kirjas on. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et süüdis nii nagu see tatavad

lahkusid sündmuskohalt hiljemalt 01.08.2010 kell 01.00, ekspertiisiakti järgi on kannatanu surm saabunud hiljemalt 01.08 kell 3.40 ja laip leiti kella 8- paiku hommikul 01.08.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli /tl 137-

154 II kd/ kohaselt sündmuskoht asub tänavast 37m kaugusel, * elamu on ühekorruseline puit ehitis, eterniitkatusega. Elamu ümbrus on hooldamata, maja

välisukse ees on küliti jalgratas, jalgratta tagumine ratas asub saepuruplaadi tükil, millel näha verekahtlased jäljed. Jalgrattast paremal, 85 cm kaugusel, majja viiva kivisillutise ääres maapinnal,

määrdunud rohelist värvi püksid. Jalgratta korvis sinist värvi, kolakas pruuni värvi Walt Disney

motiividel mustriga, pokse - ja rid. Rohelist värvi pükstest l,5m eemal majja viival kivisillutisel sinist halli värvi pealsetega spordijalatsid. Tulekoja esikus asub N. P alasti surnukeha ( vt Fototabel foto nr 5).

Tunnistaja A. L

on öelnud, et kui koju läks peale baaris Ararat käimist, siis oli kõik rahulik, kedagi

ei olnud seal enam,

läks magama. Siis N. P ei märganud. Selleks, et magamistuppa minna, peab

köögist läbi minema, köök on 20 m2 suur. See koht, kus N P enne oli, oleks tema teele jäänud, ei . vaadanud, kas teistes tubades N.P oli. Kui koju tuli, siis ukse ees midagi maas ei olnud. See jalgratas,

mis pärast ukse ees oli, võib tema oma olla küll. Ise ei käinud jalgrattaga baaris. N. P nägi uuesti

hommikul, avastas, et ta oli esikus - P riides, ilm oli

surnud. Õhtul oli N. sel päeval soe.

Ka

tunnistaja S. P on kinnitanud, et jalgratast maja ees ei olnud, kui nemad seal käisid. Kohus, uurinud sündmuskohta selle vaatlusprotokollilt ja kõrvutanud sündmuskohaga tunnistaja A. L ütlusi, leiab, et N. P surnukeha ei saanud asuda esikus juba siis kui A. L baarist koju tuli, sest ilma

surnukeha märkamata esikust läbi minna poleks olnud võimalik L on öelnud, et põgenes oma

. A.

elukohast päris kiiresti peale seda, kui V.K ja P.L hakkasid N. P suhteid klaarima. Siis olid nii

kannatan

u kui süüdistatavad köögis. Tunnistaja S. P on öelnud, et kui nemad kolmekesi lahkusid, jäi N. P tuppa istuma. Tunnistaja A. L arvab, et oli baaris kuskil pool tundi, kui siis koju tagasi läks,

oma elukohas N.P ei näinud. Samuti ei näinud ukse ees jalgrat – ast kohus leiab, et kuna jalgratas on

nii välisukse lähedal, siis oleks ka see pidanud tunnistajale nähtav olema, kui see oleks ukse ees olnud juba siis kui ta koju tuli. Seega oli sündmuskohas olustik muutunud oluliselt süüdistatavate lahkumisest kuni laiba leidmiseni. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et muutunud oli kannatanu asukoht, maja ukse ette oli ilmunud jalgratas.

Kohus leiab, et s * eluruumides oleks toimunud mingit ündmuskoha vaatlusprotokollist ei tulene, et

laadi suurem võitlus. Kohus leiab, et sündmuskoht on küll pisut segi, kuid ilmselgelt on see selle

elupaiga eripära. Üheski ruumis ei jää silma sell st kohta, mis oleks rohkem segamini, asjad ümber i

paisatud P esinenud vigas , mis viitaks võitlusele (on ju ka ekspert öelnud, et osa N. tusi võis tekkida enesekaitsest ning ka ründajal võis vigastusi olla, mis ilmselgelt viitab võitlusele). Sündmuskohalt, nii toast kui hoovist on leitud mitmeid verekahtlasi määrdumisi, milledest on võetud

DNA-proovid. DNA-ekspertiisis /tl 183 II kd/ on ekspert andnud arvamuse, et sündmuskohalt

köögist , külmkapi eest põrandalt, köögist külmkapilt esikust võetud proovist saadi DNA analüüsil

Ärakiri 1-11-292 19

täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil on kokkulangev N P võrdlusproovist .

määratletud DNA profiili P, V.K ja P.L i võrdlusproovidest

- ga, kuid mitte S.

määratletud DNA profiilidega. Seega sündmuskohal olnud verekahtlase määrdumise erinevates

kohtades (nii majas sees, kui hoovis) on tekitanud kannatanu, mis näitab, et kannatanu on peale süüdistatavate lahkumist liikunud, mida ei välistanud ka ekspert.

Sündmuskohalt * on kaasa võetud ka rohelised püksid, bokserid, punane pluus ja sinine jope.

Roheliste pükste, bokserite, punase pluusi, sinise jope kohta on ekspert andnud arvamuse akti punktis 1-4, et neilt esemetelt võetud proovidest saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt

isikult kannatanu N.

– Vastavalt eksperdi antud arvamusel ei saa neid esemeid läbi DNA proovide P.

seostada S. P, V.K ega P.L-iga.

Kannatanu N. P vasaku käe ja parema küüntelt võetud proovidest, milledest oli võimalik saad

DNA-profiile, saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult. Need DNA profiilid on

kokkulangevad N. S. P, V.K ja P võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte

P.L i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Kuigi ekspert leidis, et osa -

vigastusi võis kannatanu saad ka siis, kui ta end kaitses, siis kannatanu küüntelt saadi DNA-

täisprofiil, mis oli kokkulangev N. ja küüntelt võetud DNA P DNA profiili

ga -proovid ei seondu kõrvaliste isikutega.

31.07-01.08.2010 * elukoht. toimunud sündmustega on tihedalt seotud P.L

01.08.2010 kell 16.03 on teostatud läbiotsimine kahtlustatavana kinnipeetud P.L i -

elukohas *. Tl 156-161 II kd on läbiotsimisprotokoll koos fotodega, mille kohaselt leiti ja võeti

läbiotsimise käigus ära mitmeid esemeid, mis hiljem saadeti DNA-ekspertiisi. Kohus uurib, kas ja

kuidas võivad olla P.L elukohast ära võetud esemed seostud toimunud sünd * mustega.

Läbiotsimise käigus asuva eramu välisukse ees trepil leiti kokku kägardatud verekahtlase *

määrdumisega lutoas avati seal asuv ahjuuks, ahju küttekoldest ilmusid paber /vt. foto nr. 1 ja 2/. E

nähtavale verekahtlase määrdumisega

pabersalvrätid /vt foto nr. 4/ Koldest võeti kolm erinevat verekahtlase määrdumisega salvrätti / pakendid nr. 4, 5, 6/. Kraanikausi all kapis prügiämbrist leitud verekahtlase määrdumisega salvrätik, /vt. foto nr. 8/ pakend nr. 12/.

Salvrättidelt (ekspertiisi punkt 12 ), paberitükilt (p 15) võetud proovist saadi DNA analüüsil -14, 19

täisprofiil, mis tõenäoliselt on pärit ühelt meessoost isikult. See DNA profiil ei ole kokkulangev N. P,

S. i P, V.K ega P.L i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega üheg - Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga.

Seega P.L elukohast ja selle ümbrusest leitud erinevatel paberitükkidel oli veri, mis oli kõik

pärit ühelt ja samalt meessoost isikult, kui kuid see ei seostu ei süüdistatavate ega ühegi registris talletatud DNA profiiliga.

Majas magamistoas oli põrandal halli-valge triibuline dressipluus, mille sisehõlmal vähemärgatav verekahtlane jälg. Põrandal halli värvi eest rebenenud lühikesed püksid. /vt foto nr.3/. Triibuliselt

dressipluusilt võetud proovidest saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See

DNA profiil (või oli erist võrdlusproovist atav peamine DNA profiil), mis on kokkulangev N. P

määratletud DNA profiiliga, kuid mitte S P, V.K ja P.L i võrdluspro - . ovidest määratletud DNA profiilidega.

Hallidelt lühikestelt pükstelt on võetud proovid, mis sisaldasid eeltestide alusel verd, kokkulangevad P.L-i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Lisaks ei saa kindlalt

välistada ka I V pärineva bioloogilise materjali sisaldumist pükstelt võetud segaproo . vis, kuid mitte

S. P

, V.K ja Neeme Pruunlepp'a võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega.

Ahjust prahi välja tõstmisega ilmusid nähtavale , mis väljast helehalli värvi lühikesed püksid poolt

rooja kahtlase määrdumisega /vt. foto 5/. Eksperdi arvamuse kohaselt helehallidelt lühikestelt pükstelt (pakend nr 7, proov P100206, sisaldas eeltesti alusel verd) võetud esimesest proovist saadi

DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil on kokkulangev

N. P

Ärakiri 1-11-292 20

võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte S. P, V.K ja P.L i

võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Helehallidelt lühikestelt pükstelt (pakend nr 7, proov LI01116) võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt

isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles S. P

segaproovis. N. P, V.K-lt ja P.L-ilt jali pärineva bioloogilise mater sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi.

Veel võeti P.L elukohast kaasa elutoas oleva diivani seljatoel olnud punase musta kirju

pikkade varrukatega pluus, mille varrukas rebenenud, diivani otsa juures maas musta värvi

lühikesed püksid rohelist värvi dressipluus ja misega. Ekspertiisiaktis on , verekahtlase määrdu

antud arvamus, et punase mustakirju rebenenud pluusilt võetud proovidest ei saa

eksperdiarvamuse kohaselt teha usaldusväärseid järeldusi selle sidumiseks süüdistatavatega,

kannatanuga või S. võetud proovidest saadud DNA analüüsi täisprofiil, P.

Roheliselt dressipluusilt

mis on pärit enam kui ühelt isikult. N P, V.K ja P.L i võrdlusproovidest

- . P, S. määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest segaproovist saadud DNA profiiliga. Mustadelt lühikestelt pükstelt, vasakul küljel olnud määrdumisest, sisaldas eeltesti alusel verd, võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. Andmebaasiotsingu tulemuste alusel on see

DNA profiil kokkulangev

I. V (ik 39010260286) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid

mitte N. P, S.

P, V.K ja P.L i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. -

Tunnistaja I. V ud, et temal endal P.L-i juures mingit verejooksu ei on kohtuistungil öeln

olnud, pole toas käinud. Jalas olid teksapüksid, ei olnud mustad lühikesed püksid. Seljas oli valge

fliis vist, mustad triibud olid peal vist. Ei oska seletada, et P.L-i majast toodud mustad

lühikesed püksid, nendel oli tema veri. Ei ole pannud võõraid musti pükse jalga. Fliis jäi kuskile tuppa. Ei ole seda tagasi saanud. I. Vilt tunnista kohtuistungil, et fototabelis fotol nr 3 /tl 79 II kd/

olev fliis on vist jah tema l ei ole. Ei oska seletada, kuidas sinna Pruunlepa veri oma, aga täitsa kinde

peale sattus. Ei ole *

majas käinud. Oma fliisi võttis seljast ära ja jättis sinna päeval.

Lähtudes eeltoodust saab tõdeda, et P.L ielukohast leitud asjadel ja N. P isikul on tuvastatav

läbi DN ekspertiisi järgnevad seosed. A- P.L elukohast leitud triibulisel pusal, millel oli

verekahtlane määrdumine Helehallidelt pükstelt, , on ekspert tuvastanud, et see sisaldas N. P -d. DNA

mis olid ahjus ja millelt leiti roojakahtlast määrdumist, tuvastas P DNA, samuti väitis

ekspert N.

ekspert, et ei saa välistada S. pärineva bioloogilise materjali esinemist nendelt pükstelt võetud

P teiselt proovilt.

Seega seovad J. G elukohta ja N. P isikuga kaks eset – triibuline pusa ja helehallid lühikesed püksid. Ekspert on aga välistanud nendel esemetel süüdistatavatelt pärineva bioloogilise materjali esinemise. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, kuidas need esemed on P.L elukohta sattunud. Tunnistajad on küll andnud ütlusi, et nägid P.L peale sündmuskohalt tagasitulemist, on

rääkinud isegi seda, et ta oli verine, kuid mitte keegi ei ole andnud ütlusi selle kohta, et

süüdistatavatel oleks midagi käes olnud. Küll on tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud, et sel päeval ja ööl P.L elukohas viibis palju inimesi, tarvitati alkoholi, seega oli P.L elukohta

sel päeval ja öösel ligipääs piiramatul inimeste ringil. Tunnistajad on ju ka rääkinud, et viibiti nii

hoovis, kui toas, jäeti oma riideid sinna maha. Seetõttu ei ole võ leiab kohsu, et imalik P.L

elukohast leitud ja kannatanuga seotud esemeid kui üheselt seostada vaid süüdistatava P.L ielukoha valdajaga. Kohtule tuvastada, mis ajal ja mis viisil

ei ole esitatud tõendeid, mis lubaksid

sattusid need kaks eset - triibuline dres elukohta. sipluus ja helehallid lühikesed püksid P.L

Prokurör leidis, et süüdistatavate süü on tõendatud ka nende käitumisega järgmisel hommikul.

Sündmusel järgneva hommikuga ja süüdistatavate käitumisega seoses on kohtus esitatud järgmisi e tõendeid.

Ärakiri 1-11-292 21

Tunnistaja S. P * on andnud ütlusi, et P surmast sai teada hommikul. Hakkas koju minema mööda tänavat, kõrvalmajast keegi ütles. Rääkis sellest ka P.L ile, ei mäleta - , kuidas ta sellele reageeris.

Ei saanud aru, mis toimus, kui nemad sealt ära läksid, siis P oli täiesti kontaktivõimeline. Oli

üllatunud jah. Pidi hommikul linna tööle minema ja siis läksid kolmekesi linna koos Rego ja

P.L iga. Heltermaa sadamasse sõitsid autoga -

Tunnistaja T. T andis kohtus ütlusi, et ärgmisel päeval nägi P.L i ja - j V.K korraks *, nad ütlesid, et lähevad Kõppu või Käinasse tööle, täpsemalt ei mäleta. Nad olid P maja ees ja ajasid juttu.

Kellelgi oli vist kaasas ka mingi kott, kindel ei ole. Hommikul ema helistas, et N. P pidi surnud olema. Ütles ka V.K-le ja P.L-ile, et N. P pidi surnud olema. Nad pole midagi selle peale

öelnud. Nad ise ei rääkinud midagi P tapmisest. Terve Kärdla tegelikult kõlas sellest. V.K ja P.L kõndisid väljaku poole ja pidid vist bussiga tööle minema. Tema ise läks edasi R. R juurde.

Pärast käis Ararati baari juures. Seal M. M midagi rääkis P tapmisest. Ei ole juttu olnud, kes

konkreetselt N.

P maha lõi.

K. H ütles, et järgmisel päeval P.L ja Rego sõitsid autoga vastu, nägi neid autost. Kohtusid

Metsa tänavalt kollase maja juures, ei tea mis tänav see on.

Tunnistaja A.

K andis kohtus ütlusi, et ärkas alles lõuna paiku, läks baar Araratti. Nägi seal M. M,

M oli teadlik, et N. P oli mingitesse vigastustesse surnud. Ta oli sellest teadlik, ta nimetas V.K ja

P.L-i nimesid, ei m

äleta, et ta oleks täpsustanud. Kust ta selle info võttis, ei oska öelda. Pärast

seda läks P.L i elukohta. Seal olid Juhan ja V.K. Ei mäleta, kas veel kedagi oli. Võttis -

Araratist õlut ja veini kaasa, aga ei mäleta, kas nad võtsid vastu. Küsis vist nende käest P tapmise kohta, oli üllatunud, et nad sellisest asjast osa võtsid, tema teada olid kogu aeg koos. Nad ei rääkinud sellest suurt midagi, nad ei teadnud midagi ja ütlesid, et lähevad üldse ära ja siis läksid laiali. Mingi

kalaleminemise jama oli. Seda teemat E et pikemalt ei saanudki jätkata. i oska öelda, kas nad ütlesid, tunnevad N. P, ei mäleta sellist otsest ütlemist, et ei tunne N. P. Nad ei tahtnud sellest nagu rohkem rääkida. Ei mäleta, et nad oleks rääkinud midagi sellest, kas nad N. P elukohas käisid.

Tunnistaja M. M ei mäletanud kohtus midagi sellest, et ta oleks olnud teadlik N.P surma asjaoludest.

Kohus Rego ja P.L leiab, et tunnistajate poolt öeldu ei tõenda, et M. panid toime süüdistuses

kirjeldatud teo tapsid N. P. Tunnis – tajate ütlustest selgub, et V.K ja P.L kavatsesid sel päeva

Kärdlast lahkuda, tunnistajatele ütlesid nad erinevaid sihtkohti, kuid see asjaolu iseenesest ei ole

tõendiks M. sündmuskohal. V.K ja P.L tegevuse ulatuse kohta *

Kohus leiab, et lähtudes eelkirjeldatud tõendite analüüsist on tõendamist leidnud, et V.K ja

P.L grupis tungisid ajavahemikul 31. juuli 2010 kell 22.30 kuni 1. august 2010 kell 1.0 * 0

eramus kallale N.

P, keda peksid kätega pea piirkonda.

Prokurör leidis, et kuna tõendamist on leidnud, et süüdistatavad kasutasid kannatanu suhtes vägivalda, siis põhjustasid nad ka kannatanu surma.

Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatavad oleks

kannatanut peksnud ahjuroobiga, jalg Kohus adega korduvalt keha piirkonda ning kägistanud kätega.

leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole võimalik lihtsalt seeläbi, et vägivalla kasutamine

süüdistatavate poolt kannatanu suhtes on tõendamist leidnud, omistada - peksmine pea piirkonda -

süüdistatavatele ka ülejäänud süüdistuses kirjeldatud tegevus Kohus leiab, et käesolevas

t. kriminaalasjas ei ole tõsikindlalt välistatud, et kannatanu võis surmava vigastuse saada kuidagi teisiti kui süüdistatavate tegevuse tagajärjel. Sellise asjaolu võimalikkust näitavad kannatanu liikumine nii majas kui hoovis peale süüdistatavate lahkumist. Kriminaalasjas ei ole leitud vastust küsimusele, kes

tõi jalgratta sündmuskohta peale süüdistatav – kas liikus sellega süüdistatav ise või tuli ate lahkumist

sellega keegi kolmas isik. Samuti on oluline asjaolu, e s t sündmuskohal olid aknad lõhutud, se t

käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav aknad lõhkunud. ad oleks * maja

Kohus leiab, et ud, käesoleval juhul on tekkinud olukord, kus ei ole välistat et sündmuskohal võis veel

Ärakiri 1-11-292 22

keegi hilisemalt, s.o peale süüdistatavaid viibida. Kuna eelkirjeldatud kahtlusi käesolevas

kriminaalasjas esitatud tõenditega ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb need kahtlused tõlgendada

süüdistatavate kasuks ja seeläbi ei ole kriminaalasjas tõendamist leidnud, et süüdistatavad peksid kannatanut jalgade ja ahjuroobiga korduvalt pea ja kehatüve piirkonda ning kägistasid kätega.

Kuna ekspert kinnitas kategooriliselt, et N. roidevigastus , P surma põhjustas mille põhjuseks o id ed li

lamava kannatanu löömine kehatüve piirkonda, süüdistatavate poolt ei ole

ine tegevus mill

tõend ab kohus, et süüdistavad ei ole oma tegevusega põhjustanud N. amist leidnud, siis lei P surma.

Küll laga leiab kohus, et süüdistatavate tegevuse tagajärjel tekkisid N. P , tervisekahjustused milliseid on kinnitanud tunnistaja S. siis oli pilt P, kelle ütluste kohaselt, kui tema tuppa tagasi tuli,

ikka kole küll, P nägu oli täiesti verine, pea oli viltu. Kohus leiab, et ei ole võimalik

N.

ekspertiisiaktist võtta ja eraldada, millised olid konkreetsed peapiirkonna vigastused, millised just

süüdistatavad kannatanule tekitasid. Samas leiab kohus, et tunnistaja S. P ütlused, et kannatanu nägu

oli veine, tõendavad, et kannatanule tervisekahjustusi oli tekitatud. On ju üldteada asjaolu, et verejooks on tavapärane tervisekahjustuse tagajärg.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamist on leidnud süüdistusest alljärgnev osa – V.K

ja P.L-i nemad grupis tungis ajavahemikul 31.juuli.2010 kell süüdistatakse selles, et 22.30 kuni 01.august 2010.a. kell 01.00 * eramus kallale N. P, keda peksid kätega korduvalt pea

piirkonda, millega tekitasid kannatanule tervisekahjustused näo piirkonnas, mis põhjustasid kannatanul verejooksu.

KrMS § 268 lg 6 kohaselt kohus võib kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt

muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast selle kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb muuta kuriteo kvalifikatsiooni, sest kohus vähendab süüdistuse

mahtu oluliselt ja koht t Rego ja P.L us ei ole tõendamist leidnud, e tegevuse tagajärjel oleks M. saabunud N. P surm. KarS § 113 näeb kuriteona ette sellisel määral kannatanu tervise kahjustamist,

mis toob kaasa surma. Kui aga kannatanut on pekstud ja talle on tekitatud tervisekahjustus, siis selline kuritegu kvalifitseeritakse KarS § 121 järgi, mida kohus ka käesoleval juhul teeb. Kohus leiab,

et süüdistatavatel on olnud võimalus end KarS § 121 järgi esitatud süüdistuse vastu kaitsta.

Tegelikult esineb käesoleval juhul olukord, kus prokuröri poolt esitatud süüdistuses oli juba

kirjeldatud KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu (nende kehavigastuste tekitamise osas, mis ei

põhjustanud kannatanu surma), ku – KarS § 113 järgi

id see kuritegu oli neeldunud raskemas

kvalifitseeritavas kuriteos. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tuleb muuta kuriteo kvalifikatsiooni, sest V.K ja P.L

tegevus on täitnud KarS § 1 1 sätestatud kuriteokoosseisu süüdist

2 - atavad pan oma tegevusega id toime grupi poolt peksmise tagajärjel teise inimese tervise kahjustamise.

Kohus leiab, et Rego ja P.L 2 M. on KarS § 1 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud

otsese tahtlusega. Sellisele järeldusele saab jõuda, uuri Süüdistatavad lõi des teo tehiolusid. d

korduvalt kannatanu N.P

pea piirkonda. Korduv pea piirkonda löömine näitab, et süüdistatavad tahtsid või vähemalt möönsid kannatanule tervisekahjustuste tekitamist, sest on üldteada asjaolu, et pea ja eriti näo piirkond on õrn koht, kus löömise tagajärjel tekivad väga kergelt tervisekahjustused. Teo õigusvastasus Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

Ärakiri 1-11-292 23 Süüküsimus

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohtule ei ole esitatud süüd välistavaid asjaolusid.

Eelk go ja on kuriteo irjeldatuga on tõendatud, et M. Re KarS § 121 järgi kvalifitseeritava P.L toimepanemises süüdi.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et V.K ja P.L tule süüdistuses KarS § b 121 järgi süüdi mõista ja karistada.

Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid ka karistada. P.Z KarS § 266 lg 2 näeb karitusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Kannatanu H. K avaldas karistuste kohta, et A. Ergile ei taha karistust. Samuti kinnitas H. K, et P.Z on temalt vabandust palunud.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus - karistamise alus on isiku KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest süü, mis P.Z puhul on tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on kahetsus ja süü tunnistamine ja KarS § 57 lg 2 p 9 alusel leppimine kannatanuga. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Vastavalt /tl 34-43 I kd/ on P.Z isikuks, keda on korduvalt karistatud ni karistusregistri õiendile i

väärteo Seetõttu leiab kohus, et P. ei ole võimalik Z - kui kriminaalkorras. on isikuks, keda mõjutada kuritegude toimepanemisest hoiduma kergema karistusega, so rahatrahviga, vaid talle tuleb

mõista karistusena vangistus. Samas, arvestades karistust kergendavate asjaoludega, leiab kohus, et P.Z-ile tuleb mõista karistus, mis on seaduses sätestatud karistusmäära miinimummäära lähedane.

Käesolev kuriteoepisood on toime pandud 17.-18.01.2009, seega rohkem kui kolm aastat tagasi. Karistusregistrist nähtuvalt on Pärnu Maakohus 18.02.2010 teinud P.Z suhtes kohtuotsuse, millega on P.Z-ile mõistetud karistuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 4 kuud 9 päeva, millise karistuse

on P.Z ja vabanenud karistuse kandmiselt 19.08.2010. Seega tuleb P.Z-ile ära kandnud mõista

liitkaristus KarS § 65 lg 1 järgi, sest käesolev kuritegu on toime pandud enne viimast kohtuotsust,

mis P.Z tuotsusega suhtes on tehtud. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb käesoleva koh

mõistetav kergem karistus lugeda kaetuks Pärnu Maakohtu 18.02.2010 kohtuotsusega mõistetud karistusega ning karistus lugeda kantuks. Kohus leiab nii seetõttu, et karistusregistri kohaselt on P.Z peale eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist toime pannud vaid ühe kergema liiklusrikkumise (LS § 7435 lg 1 järgi) ning sellest saab järeldada, et eelmise kohtuotsuse

järgi ärakantud reaalne vangistus on täitnud oma eesmärgi – on asunud käituma P.Z seaduskuulekalt. V.K ja P.L

KarS § 121 KarS § 266 lg 2

-aastase vangistuse. näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-15- 63 lg 08 punktis 15 leidnud: „Karistusseadustiku § 1 sätestab, et

kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või

mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Hinnates, kas

tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast

Ärakiri 1-11-292 24

käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel - määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva

teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui

koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist.“

Kohus leiab, et käesoleva juhul saab tõdeda, et M. poolt toime pandud KarS § 266 V.K ja P.L

lg 2 p 1, 3 ja KarS § 121 järgi kvalifitseeritavad kuriteod avaldusid välismaailmale ühtse teona.

Kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditest tuleneb, et Rego ja P.L tegevus 31.07- M.

01.07.2010 õhtul oli kantud ühtsest tahtlusest. Nad läksid sündmuskohta * just selleks, et kohtuda seal kannatanu N. P ja temaga arveid klaarida - seega süüdistatavate tegevuse eesmärgiks oli arvete

klaarimine N. P ja nende tegevus (ebaseaduslik sissetung eluruumi, kus N. P viibis ja tema suhtes

vägivalla kasutamine) selle eesmärgi saavutamiseks oli ajalis umiliselt sedavõrd seotud, et see -ru

tõepoolest tundu välismaailmale ühe teona. b

KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

KarS § 266 lg 2 ja KarS § 121 näevad ette ühesugused karistused, siis karistuse mõistmisel ongi piiriks neis ettenähtud karistus s.o rahalise karistuse seaduses sätestatud ülempiir või vangistusena 3- aastane vangistus.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus - karistamise alus on isiku KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest

süü, mis P.L V.K puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et mõlema isiku süü on suur, kuna ja M. nn arveteklaarimise eesmärgil tungiti grupis ebaseaduslikult teise, asjasse puutumatu isiku elukohta.

Samuti näitab süü suurust järgnev käitumine – suhteid ei saadud klaaritud sõnadega, vaid võõras

elukohas kasutati seal viibinud isiku suhtes vägivalda. Süü suurust näitab ka see, et elukoha peremees oli süüdistatavate tegevusest sedavõrd hirmunud, et enda päästmiseks ei näinud muud võimalust kui kodust põgeneda. Karistust kergendavaid asjaolusid ei esine.

Karistust raskendavaks asjaoluks vastavalt KarS § 58 p 10 on KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul kuriteo toimepanemine grupi poolt.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

V.K iseloomustuse

/tl 80 II kd/: kohta on kriminaalhooldusametnik andnud alljärgneva

V.K on määratud kriminaalhooldusele 05.05.2010 Pärnu Maakohtu otsusega varavastase

kuriteo eest, kuid sisulist tööd temaga toimunud ei ole, sest 2 kuu möödudes vahistati seoses kahtlustatavana uues kuriteos. V.K olnud varem kriminaalhooldusel kolm korda, kuid kriminaalhooldusega püstitatud eesmärgid jäid kõikidel kordadel täitmata seoses sellega, et V.K

katseajal sooritas uue kuriteo. Samuti on ta rikkunud katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Kontrollnõudeid V.K täitnud korrektselt, kuid väljakujunenud elustiili muuta hooldusalune ei on M. ole soovinud. Põhiline riskifaktor on alkohol ja suhtlemine teiste kriminaalkorras karistatud isikutega. Hooldusalusel on olnud perioode, mil on proovinud elada seaduskuulekalt, kuid ikkagi on mõne kuu

pärast jätkanud väljakujunenud elustiili. Vestlustel kriminaalhooldajaga on ta olnud viisakas, näeb

oma probleeme õigesti ja oskab neid analüüsida, kuid tegelikus elus neid ellu ei rakenda. Alkoholijoobes on V.K käitumine ettearvamatu ja ta võib muutuda vägivaldseks.

Karistusregistri teatis

/tl 12-25 I kd/ kinnitab eelkirjeldatud V.K iseloomustust. V.K on kriminaalkorras karistatud viie korral. 2005.aastal karistas Lääne Maakohus V.K vangistusega 2

aastat, vabastades V.K vangistuse kandmiselt tingimuslikult 18-kuulise katseajaga. V.K M. karistati varavastaste kuritegude s.h röövimise ja sissetungimisega varguse eest, samuti KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. 2005.aastal mõistis Viljandi Maakohus

Ärakiri 1-11-292 25 V.K muuhulgas süüdi ka KarS § 263 p 1 alusel s.o vägivallaga avaliku korra raskes rikkumises.

Eelnimetatud kohtuotsustega mõistetud karistused on liidetud Pärnu Maakohtu 20.11.2006

kohtuotsusega, millega M. vargus V.K mõisteti süüdi KarS § 121 ja KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 (taas

sissetungimisega) järgi ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat 4 kuud 16 päeva, mille

kandmiselt vabanes tingimuslikult enne tähtaega 22.01.2008. Juba 24.04.2008 on Pärnu Maakohus

V.K

suhtes teinud taas süüdimõistva kohtuotsuse KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja V.K-le mõistetud vangistusele liideti ka vangistus, mille kandmiselt ta oli ennetähtaegselt vabanenud. Sellelt

karistuse kandmiselt vabanes 14.01.2009. Järjekordne süüdimõistev kohtuotsus Pärnu Maakohtu

poolt 05.05.2010

– kohus mõistis V.K taas süüdi varguses, mis oli toime pandud ka

sissetungimisega ning röövimises. Karistuseks mõistis kohus V.K-le vangistuse 3 aastat (ära kantud sellest 1 kuu 3 päeva) ja seda tingimuslikult 2-aastase katseajaga.

Eelkirjeldatust saab järeldada, et V.K on süstemaatiliselt toime pannud kuritegusid, mis on

seotud sissetungimisega – nii KarS § 266 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid, kui ka vargused, mis

on olnud seotud sissetungimistega ning ta on korduvalt süüdi mõistetud ka vägivallategude eest

(röövimine, avaliku korra raske rikkumine vägivallaga ja tervisekahjustuse tekitamine). Kuritegude

toimepanemise eest on teda mõnel korral karistatud küll ka vangistusega, mis on jäetud

tingimuslikult kohaldamata, kuid lõppastmes on kõik karistused reaalselt täitmisele pööratud. See

asjaolu näitab ilmekalt, et ükski karistus - ka raskeim karistusliik - vangistus, mida V.K on

korduvalt kandnud, ei ole mõjutanud M. t õiguskuulekalt käituma. Ka käesolevas V.K'

kriminaalasjas arutusel olev tegu on toime pandud katseajal, kolme kuu möödumisel eelmisest

kohtuotsusest. Seetõttu leiab kohus, et V.K on isikuks, keda ei ole võimalik kerge karistusega

mõjutada süütegude toimepanemisest hoiduma.

Karistusregistri teatis kohta /tl 26-

P.L 33 I kd/ näitab, et P.L on varasemalt

karistatud kuritegude toimepanemise eest kolmel korral. 2006.aastal Pärnu Maakohus mõistis P.L

süüdi KarS § 121 järgi ja karistas vangistusega 4 kuud, millest ära kandmata vangistus 3

kuud 25 päeva, tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. Selle kohtuotsusega mõistetud karistus on -

liidetud Pärnu Maakohtu 30.09.2009 kohtuotsusega mõistetud karistusega, liitkaristusena mõisteti

vangistus 1 aasta 3 kuud 25 päeva, mi kandis ära vangistuse 1 aasta 12 päeva ja

llest P.L ärakandmata vangistus asendati üldkasuliku tööga 206 tundi, millise karistuse P.L kandis ära 11.02.2010. Pärnu Maakohtu 05.05.2010 kohtuotsusega mõisteti P.L taas süüdi, liitkaristusena

kohtuotsuste kogumis mõistis kohus P.L ile - vangistuse, mille kandmata osast vangistusest 6

kuud 17 päeva vabastas kohus P.L i Kohus mõistis P.L

- tingimuslikult 2-aastase katseajaga.

süüdi varguses, mis oli seotud sissetungimisega. Seega on puhul näha, et

ka P.L

kuritegelik käitumine on olnud järjepidev, ta on kuritegude eest kandnud ka raskeimat karistust -

vangistust ja sellest hoolimata on P.L jätkanud kuritegude toimepanemist ning käesoleval

juhul seda juba kolme kuu möödumisel eelmisest kohtuotsusest, kui tal oli katseaeg. Seega peab

nentima, et ka P.L käitumismuster näitab, et kuritegelik eluviis on talle omane ja teda ei ole võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma kerge karistuse mõistmisega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise aspekti. Kodu puutumatus on sätestatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 33 isiku põhiõigusena. Elukoha puutumatuse niivõrd intensiivse riive korral nagu seda tegid süüdistatavad, tuleb läbi range karistuse mõistmise saata signaal, et igaühel on õigus oma kodu puutumatusele ja selle intensiivset kuritegelikku riivet karistatakse rangelt.

Lähtudes eeltoodud asj tuleb mõista karistuseks

aoludest leiab kohus, et V.K-le ja P.L-ile

vangistus seaduses ette nähtud maksimummääras. Kuna mõlemad süüdistatavad on kuriteod toime

pannud katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, liites käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus.

Ärakiri 1-11-292 26 Tõkend P.L on kahtlustatavana kinni peetud 01.08.2010 /tl 54-55 III kd/. P.L suhtes on

Pärnu Maakohtu 3.08.2010 kohtumäärusega nr 1 76 III kd/ kohaldatud tõkend

-10-10012 /tl 73-

vahistamine. V.K on kahtlustatavana kinni peetud 01.08.2010 /tl 200-201 II kd/, Martin

V.K suhtes on Pärnu Maakohtu 3.08.2010 kohtumäärusega nr 1- -10013 /tl 40-43 III kd/ 10 kohaldatud tõkend vahistamine.

Kohus leiab, et süüdistatavate suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata, kuna vahistamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud. Mõlema isiku puhul on olemas põhjendatud

kahtlus, et nad vabaduses viibides võivad jätkata kuritegude toimepanemist, arvestades nende eelnevat kuritegelikku käitumist, mida kohus põhjalikumalt analüüsis karistuse osa alt. Kohus leiab, et kuna kohus mõistab mõlemale süüdistatavale karistuseks suhteliselt pikaajalised vangistused, siis

on ka põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibides võivad süüdistatavad hakata karistuse kandmiselt kõrvale hoiduma.

Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni jõustunud kohtulahendi järgi karistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada. Karistuse vangistus kandmise alguseks tuleb KarS 68 lg 1 alusel lugeda mõlema süüdistatava puhul nende kahtlustatavana kinnipidamine 01.08.2010.

Tl 7 IV kd on Justiitsministeeriumi selles kohta, et vastavalt EV Justiitsministeeriumi ja Idateade

Soome kihelkonnaprokuratuuri vahel 26.01.2012 sõlmitud ajutise loovutamise kokkuleppele anti

V.K Rego suhtes koostas Soomele üle 01.02.2012 ja toodi tagasi Eestisse 07.02.2012. M.

Ida-Soome kihelkonnaprokuratuur 30.06.2011 Euroopa vahistamismääruse ning Harju Maakohus

otsustas 12.07.2011 määrusega 1 V.K kriminaalmenetluse läbiviimiseks Soomele

-11-7806 M.

loovutada. Kohus leiab, et V.K poolt ajutises loovutamisvangistuses Soomes viibitud aeg 1-

7.02.2012 ei kuulu käesolevas kriminaalasjas vahi all oldud aja hulka ja tuleb kantud karistusest maha arvata.

Tsiviilhagi

Süüdistuses on leitud, et kuriteoga on kannatanu H. K tekitatud kahju summas 670 krooni.

Kannatanu H. K oli esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju 670 krooni hüvitamise nõudes. Kohtuistungil avaldas kannatanu, et ta loobub tsiviilhagist /tl 139 III kd/. TsMS § 429 lg 1, 2 annavad hagejale õiguse hagist loobuda. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus

lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Seega tuleb menetlus tsiviilhagi osas lõpetada seoses kannatanu loobumisega tsiviilhagist. Asitõendid Asitõendid on alljärgnevad:

1) Tl 106-107 III kd on * leitud , vaatlusprotokoll koos fotodega.

asitõendi, sündmuskohalt kandekoti Samuti on sündmuskohalt kaasa võetud must kilekott.

2) Tl 163-165 II kd on vaatlusprotokoll koos fotodega.

ahjuroobi asitõendi

3) esitatud Sõrmejäljeekspertiisiks on jäetud hoiule Riiklikku sõrmejälgede sündmuskohajäljed

registrisse ning ekspertiisiobjektid - – jäeti hoiule ekspertiisiasutuse DNA osakonda võrdlusproovid

4) Ekspertiisiaktiga tagastati kontrollitava A. , mis asuvad kriminaalasja L võrdlusjälgede kaardid toimikus /tl 198-199 II kd/.

5) Ekspertii

simäärusega saadetud on ekspertiisi käigus ära kasutatud ja karbid hävitatud. tampoonid

6) -ekspertiisiaktiga tagastati

DNA 2 pitseeritud pakki, mis sisaldavad ekspertiisis käinud esemeid –

sündmuskohalt kaasa võetud esemeid ja P.L elukohast läbiotsimisel kaasa võetud esemeid. P.L * avaldas kohtistungil, et tema elukohast ära võetud esemeid tagasi ei soovi.

7) ja asuvad kriminaalasja juures. Halli-valge triibuline dressipluus helehallid lühikesed püksid

8) V.K ' - /tl 136 II kd/, valget le on tagastatud kohtus järgmised asitõendid V.K riided

värvi roheliste kantidega RUUKI firmamärki kandev T särk, halli värvi nööpidega Basic - - -firma T-

särk, sinist värvi Adidas kirjaga T särk, valget värvi maika Frisco, sinise - -hall triibuline kampsun

Ärakiri 1-11-292 27

Smog, tumedamata sinist värvi varrukatega lukuga dressipluus Nike, valget värvi, küljel sinise triibuga lühikesed püksid ESP kirjaga.

Musta värvi kilekott , ekspertiisist tagastatud kaks asitõendite pakki , kandiline kandekott, ahjuroop on

paigutatud Kärdla politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi /tl 111 III kd/. Kandekott, musta värvi

kilekott, ekspertiisist tagastatud esemed kahes pakis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist hävitada.

Ahjuroop tuleb peale kohtuotsuse 2 alusel omanikule A. L. jõustumist tagastada KrMS § 126 lg 3 p

Sündmuskohajäljed ja võrdlusproovid, mis jäeti hoiule EKEI sse, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel - ekspertiisiasutusse.

A. lg 3 L võrdlusjälgede kaardid, mis asuvad kriminaalasja toimikus, jätta toimikusse KrMS § 126 p 1 alusel.

Halli-valge triibuline dressipluus

ja helehallid lühikesed püksid hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4

alus

el peale kohtuotsuse jõustumist.

Menetluskulud KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud kriminaalmenetluse kulud, millised lõike 2 kohaselt

hüvitab KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

1.

a kohtuotsusega kaasnev , mis vastavalt KrMS KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistv sundraha § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 435 eurot.

Käesoleva kohtuotsusega P. ilt sundraha välja mõistmisele ei kuulu, kuna Pärnu Maakohtu Z-

18.02.2010 kohtuotsusega on P.Z-ilt sundraha seoses II astme kuriteos süüdimõistmisega välja mõistetud. V.K-lt ja P.L ilt kummaltki tuleb välja mõista sundraha seoses II astme kuriteos - süüdimõistmisega. 2. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev: 2.1. kaitsjale A. Tamm P.L kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 819,13 eurot /tl 126-128 I kd/, 729,89 eurot /tl 24-25 II kd/, 754,98 eurot /tl 123-124 II kd/, 193,27 eurot /tl 60 III kd/, 38,35 eurot /tl 79-80 III kd/, 215,57 eurot /tl 84 III kd/, 292,51 eurot /tl 170-171 III kd/, 358, 68 eurot /tl 5-6 IV kd/, 188,15 eurot /tl 42-43 IV kd/, 3590 eurot 53 senti;

2.2. kaitsjale S. Narusberg V.K kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 149,86 eurot /tl 4 III kd/, 38,35 eurot /tl 45-46 III kd/, kaitsjale E.Jundas V.K kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 679,65 eurot /tl 134-136 I kd/, 412,58 eurot /tl 175-179 I kd/, 339,82 eurot /tl 23 II kd/, 965,63 eurot /tl 125-

126 II kd/, 115,04 eurot /tl 50 III kd/, 143,12 eurot /tl 52 II kd/, 150,78 eurot /tl 53 III kd/, 112,43 eurot /tl 90 III kd/, kokku;

2.3 kaitsjale A. kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 144,68 eurot /tl 129-131 I kd/, Küünemäe P.Z 539,03 eurot /tl 121-122 II kd/, 133,45 eurot /tl 120 III kd/, 38,40 eurot /tl 44 IV kd/, kokku 855,56 eurot.

Kohus jätab riigi kanda kaitsjatele makstud tasud ja kulud, mis on seotud sellega, et kaitsjad on

tulnud õigusabi osutama teisest piirkonnast. Seega P.L ilt kuulub väljamõistmisele 230 - 1,66

eurot, V.K' kuulub lt kuulub väljamõistmisele 2185,88 eurot, P. ilt väljamõistmisele 536, 97 Z-

eurot. puhul 1288,87 eurot, M. Riigi kanda tuleb jätta kaitsjatele makstud tasu ja kulud P.L V.K puhul 921,38 eurot ja P.Z puhul 318,59 eurot. V.K-le ja P.L ile oli süüks arvatud I astme isikuvastase kuriteo toimepanemine, mille puhul -

kaitsjatasude suhtes kohaldatakse koefitsienti 2, kohus aga mõistis mõlemad süüdistatavad süüdi II

astme isikuvastase kuriteo toimepanemises, mille puhul koefitsienti tasu suhtes ette nähtud ei ole.

Seetõttu leiab kohus, et M. osas tuleb jätta riigi kanda ½ kaitsjatele makstud

Rego ja P.L

Ärakiri 1-11-292 28

toimingute eest tasutud tasudest. Seega riigi kanda tuleb jätta P.L osas kaitsjale makstud

toimingute tasudest 1150,83 eurot ja sama summa kuulub ka P.L-ilt V.K väljamõistmisele. M.

osas tuleb riigi kanda jätta kaitsjatasu toimingute eest 1092,94 eurot ja sama summa kuulub V.K-lt väljamõistmisele.

3. seoses ekspertiisi tegemisega

kspertiisiasutusel KrMS § 175 lg 1 p 3 on menetluskulu riiklikul e tekkinud kulud, mis käesolevas kriminaalasjas on: 3.1. surnu ekspertiisi (akt nr 113 06.10.2010) tasu 275 eurot 20 senti /tl 75 II kd/. Kohus jätab selle

ekspertiisi tasu riigi kanda, kuna kriminaalmenetluses ei leidnud süüdistatavate süü kannatanu tapmises tõendamist.

3.2. -ekspertiisi (akt nr GE-1023-10/3029 29.10.2010) maksumus 3278 eurot 67 senti /tl 189 II DNA kd/. Selle ekspertiisi tasust kohus jätab riigi kanda poole, kuna ulatuslikud uuringud on teostatud, et

koguda tõendeid seoses kannatanu surmaga, mis käesolevas kriminaalasjas lahendust ei leidnud. Samas, kuna süüdistatavad kohtueelsel uurimisel väitsid, et nad kannatanuga sel õhtul üldse kokku ei puutunud, oli ekspertiisi teostamine vajalik, et võimalikke tõendeid koguda. Seega riigi kanda tuleb

jätta ekspertiisitasu s kummaltki tuleb välja

ummas 1639,33 eurot ning V.K-lt ja P.L-ilt mõista ekspertiisitasu 819,67 eurot.

3.3. -0233-10/3030 02.11.2010) hind 663,91 eurot /tl 197 II kd/ - sõrmejäljeekspertiisi (akt nr SS

selle ekspertiisi , kummaltki pooles ulatuses ja tasu mõistab kohus välja V.K-lt ja P.L ilt -

seda samal põhjendusel – menetlejal oli vajadus koguda kõikvõimalikke tõendeid olukorras, kus

süüdistatavad end süüdi ei tunnistanud. Kummaltki tuleb välja mõista 331,95 eurot.

3.4. -0150-09/1326 23.07.2009) maksumus 2000 krooni s.o. 127,82 sõrmejäljeekspertiisi (akt nr SS

eurot /tl 110 III kd/ (H.K episood). See sõrmejäljeekspertiisi tasu tuleb välja mõista P. ilt Z- , sest

selles

kuriteoepisoodis mõistis kohus süüdi P. i. Z-

4. toimikust koopiate tegemise kulud

ja Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 on menetluskulud kaitsjale

käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale A. Küünemäe tehtud koopiate eest tasu 4,41 eurot /tl 115

III kd/, kaitsjale A. Tamm tehtud koopiate eest tasu 19,35 eurot /tl 116 III kd/, kaitsjale E. Jundas tehtud koopiate eest tasu 23,76 eurot /tl 117 III kd/.

5. Tunnistajatasu

on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 2 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see eksperdile T.P makstud sõidukulu 62 eurot 15 senti /tl 85 II kd/. Kohus jätab eksperdi sõidukulu riigi kanda, kuna kohus süüdistatavaid KarS § 113 järgi süüdi ei mõistnud.

/allkiri/

/allkiri/

/allkirjastatud digitaalselt/

Piia Jaaksoo Henn Martinson

Elmo Harjak

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik

Ärakiri õige

Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2012 kohtuotsusega tühistatud otsus osaliselt, nimelt P.L ile - ja V.K’le mõistetud karistuste osas ja tehtud uus otsus: 1. Karistada P.L’i KarS § 266 lg 2 pp 1, 3 järgi 1 aastase vangistusega ning KarS § 121 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 ja 3 alusel mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

Ärakiri 1-11-292 29

KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud 3 aastast vangistust

Pärnu Maakohtu 05.05. uotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuu 17

2010 koht päevase vangistuse võrra, mõista P.L ile liitkaristuseks vangistus 3 aastat 6 kuud - ja 17 päeva. 2. Karistada V.K KarS § 266 lg pp 1, 3 järgi 1 aastase vangistusega ning KarS § 121 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 ja 3 alusel mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud 3 aastast vangistust Pärnu Maakohtu 05.05.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aasta 10 kuud 17 päeva vangistust võrra, mõista V.K-le vangistus 5 aastat 10 kuud ja 17 päeva.

Teha Pärnu Maakohtu otsuses täpsustus V.K loovutusvangistuses viibimise aja

pikkuse osas, milleks on 7 päeva. Seega tuleb karistusaja hulka lugemata jätta 7, mitte 8 päeva.

Kohtuotsus jõustus 16. jaanuaril 2013 Riigikohtu kohtumäärusega.