1-11-14155/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-11-14155

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-14155 (11230104815) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi

M.O süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; F.K süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, Lühimenetlus Prokurör Enge Selge Süüdistatav M.O

ik XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, töökoht: töötab ajutiselt mitteametlikult, elukoht: xxx tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 25.05.2011 kuni 26.05.2011, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld alates 26.05.2011

Varasem karistatus:

1. Kohtla-Järve Linnakohtu 20.01.1997 otsusega KrK § 203 lg 1 järgi arest 1 kuu;

2. Kohtla-Järve Linnakohtu 18.08.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 järgi rahatrahv 1080 EEK (69.02 EUR); 3. Ida-Viru Maakohtu 05.02.2001 otsusega KrK § 84, § 139 lg 2 p 1, 2, § 40 lg 1 järgi vabadusekaotus 3 aastat;

4. Kohtla-Järve Linnakohtu 16.11.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 3, § 140 lg 2 p 3,4, § 40 lg 1 järgi vabadusekaotus 1 aasta, § 40 lg 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat; 5. Harju Maakohtu 22.01.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 6 kuud § 74 alusel tingimisi katseaeg 1 aasta 6 kuud.

2 Kaitsja Advokaat Merike Borunova Süüdistatav F.K

ik XXX, kodakondsuseta, haridus 7-kl., töökoht: puudub, elukoht: xxx

tõkend: elukohast lahkumise keeld 21.05.2011, muudetud

tõkendiks vahistamine Harju Maakohtu 31.01.2012

määrusega, kinni peetud 13.03.2012, toimetatud Tallinna Vanglasse 14.03.2012

Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 24.11.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8

järgi vangistus 30 päeva. Vabanes Tallinna Vanglast 25.11.2008 a pärast karistuse kandmist; 2. Harju Maakohtu 29.06.2009 otsusega KarS § 266 lg 2 p 1 järgi vangistus 1 kuu 10 päeva § 74 alusel tingimisi katseaeg 1 aasta 6 kuud; 3. Harju Maakohtu 10.12.2009 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi vangistus 1 aasta 2 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 3 kuud 9 päeva. Vabanes karistuse ärakandmiselt 17.12.2010. Kaitsja Advokaat Marina Leis RESOLUTSIOON

1. M.O süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada M.O-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 25.05.2011 kuni 26.05.2011 so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 (viis) kuud ja 8 (kaheksa) päeva.

4. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta M.O-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 5 (viis) kuud ja 8 (kaheksa) päeva M.O suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et M.O temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758)

5. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada M.O järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas: xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse

kuulutamisest, so alates 23.03.2012.

7. M.O suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

8. F.K süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud.

9. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.K-le mõistetud karistust ühe

3

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

10. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, arvestades mõistetud

vangistuse 4 kuud ja 20 päeva ärakandmist alates F.K kinnipidamisest kohtumääruse alusel, so alates 13.03.2012.

11. F.K suhtes muudetud tõkend vahistamine jätta muutmata ning

tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Juhul, kui karistuse tähtaeg saabub enne otsuse jõustumist tühistada tõkend karistuse tähtaja saabumisel.

12. M.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 118 (ükssada kaheksateist) eurot ja 35 (kolmkümmend

viis) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.O , 1-11-14155, kaitsjatasu“.

13. M.O-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2;

180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „M.O, 1-11-14155, sundraha“.

14. M.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel

koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.O, 1-11-14155, koopiate tegemise kulu“.

15. F.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1

alusel määratud kaitsjale makstud tasu 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 35

(kolmkümmend viis) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.K , 1-11-14155, kaitsjatasu“.

16. F.K-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg

1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „F.K, 1-11-14155, sundraha“.

17. F.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1

alusel koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.K, 1-11-14155, koopiate tegemise kulu“.

18. F.K-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg

1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel sõrmejäljeekspertiisi (Ekspertiisiakt nr 11E-SS0106)

tegemisel tekkinud kulust 663 eurot menetluskulu pooles ulatuses, so 331 (kolmsada

kolmkümmend üks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „F.K, 1-11-14155, ekspertiis“.

19. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

20. ER esitatud tsiviilhagi 2076,26 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 137 lg 1;

§ 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt välja mõista M.O-lt ja F.K-lt

ER´i kasuks 2076 (kaks tuhat seitsekümmend kuus) eurot ja 26 (kakskümmend kuus) euro senti.

4

21. KKesitatud tsiviilhagi 7519,55 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 137 lg 1;

§ 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt välja mõista M.O-lt ja F.K-lt

KKkasuks 7519 (seitse tuhat viissada üheksateist) eurot ja 55 (viiskümmend viis) euro senti.

22. Asitõend: Televiisor, mis on tagastatud 07.06.2011 omanikule ER’le, jätta KrMS § 126 lg

3 p 2 alusel omanikule.

23. Asitõend: Võrdlusjälgede kaart ümbrikus, mis on 30.05.2011 paigutatud Põhja

Prefektuuri asitõendite hoiuruumi, kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

M.O-le on süüdistus esitatud selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu

22.01.2007 otsusega karistatud varguse toimepanemise eest, uuesti oktoober 2010 kuni 13.04.2011 paiku, isikute grupis koos F.K-ga, tungis valdajate ER’a ja KK

tahte vastaselt ebaseaduslikult võõrasse hoonesse, nimelt aadressil Harjumaa, XXX, akna lõhkumise teel, sisenes majja ning, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära ER’le kuuluvat vara kogusummas 2256,26 eurot, nimelt: - pliidiuks maksumusega 60 eurot; - ahjuuksed, suure maksumus 70 eurot ja väikse maksumus 66 eurot, kogumaksumusega 136 eurot; - pöörlev siiber maksumusega 35 eurot; - siibrid 3 tk maksumusega 30 eurot üks, kogumaksumusega 90 eurot; - pliidiplaat maksumusega 90 eurot; - ääreraud maksumusega 100 eurot; - tahmaluuke 6 maksumusega 25 eurot üks, kogumaksumusega 150 eurot; - tuharest maksumusega 10 eurot; - ahjuroop maksumusega 35 eurot; - tuletangid maksumusega 25 eurot; - televiisor „Samsung“ maksumusega 200 eurot; - must-valge televiisor maksumusega 100 eurot; - raadiovastuvõtja maksumusega 50 eurot; - elektriline soojendaja maksumusega 20 eurot; - emailvann maksumusega 700 eurot; - metallnõu vee soojendamiseks maksumusega 15 eurot; - lusikad-kahvlid-noad kogumaksumusega 10 eurot; - televiisori alus metallist maksumusega 30 eurot; - elektrijuhtmed koos pistikutega kogumaksumusega 319,56 eurot; - elektripliit koos ahjuga maksumusega 65,70 eurot; - veekeetja maksumusega 15 eurot.

Ahju lõhkumisega on tekitatud kannatanu ER’le kahju 20 eurot ning kokku on tekitatud kannatanu ER’le kahju summas 2276,26 eurot.

Samuti, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võeti ära kannatanu KK (K ) kuuluvad alljärgnevad esemed kogumaksumusega 487,25 eurot, nimelt: - 2 ukselukku maksumusega 24 eurot üks, kogumaksumusega 48 eurot; - EV riigilipp maksumusega 30 eurot; - elektripliit maksumusega 25 eurot;

5 - elektrikeedukann maksumusega 25 eurot; - veekeeduhark maksumusega 5 eurot; - 2 kirvest maksumusega 6,40 eurot üks, kogumaksumusega 12,80 eurot; - käsisaag maksumusega 5 eurot; - labidas maksumusega 6,50 eurot; - №kia laadimisseade maksumusega 13 eurot; - korv 100 eurot; - seenekorv maksumusega 3,50 eurot; - noad, kahvlid, lusikad maksumusega 15 eurot; - 2 panni maksumusega 12 eurot ja 3 eurot, kogumaksumusega 15 eurot; - ahjuroop maksumusega 10 eurot; - vanaaegne rauast käruratas maksumusega 20 eurot; - õlilamp maksumusega 13 eurot; - kuivainete topsid maksumusega 13 eurot; - pudel viina maksumusega 2 eurot; - 4 seinalampi kogumaksumusega 25 eurot; - erinevad tööriistad maksumusega 30 eurot; - 2 tabalukku kogumaksumusega 8,95 eurot; - 3 keedupotti maksumusega 15,30 eurot; - 2 riisiluuda maksumusega 7,70 eurot; - 2 paari töökindaid kogumaksumusega 6 eurot; - peaaegu täis pudel aknapesuvedelikku maksumusega 1,70 eurot; - pool pudelit lambiõli maksumusega 1,50 eurot; - lambipirnid ja juhtmed maksumusega 20 eurot; - tualettpaberi pakk maksumusega 3,80 eurot; - tuulekell maksumusega 5,50 eurot; Lisaks varastatud esemetele tekitati kannatanu KK lõhkumisega kahju kogusummas 7032,30 eurot, nimelt:

- 2 ust maksumusega 200 eurot üks, kogumaksumusega 400 eurot;

- Pliit koos metallist osadega maksumusega 2200 eurot;

- 2 kahhelahju maksumusega 4000 eurot remont maksumusega 120 eurot kogumaksumusega

4120 eurot;

- VEF raadio maksumusega 20 eurot;

- 2 komplekti sulgpallireketeid kogumaksumusega 8,50 eurot;

- Hoidised ja toiduvarud maksumusega 20 eurot;

- 3 lampi kogumaksumusega 28,80 eurot;

- Suur tugitool maksumusega 30 eurot;

- Savinõu maksumusega 5 eurot;

- Linoleum maksumusega 200 eurot;

Tekitades kannatanu KK’le kahju kogusummas 7519,55 eurot.

Seega M.O olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra

vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud

sissetungimisega ja isikute grupis, see on KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.K-le on süüdistus esitatud selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu

24.11.2008 otsusega karistatud varguse toimepanemise eest, uuesti oktoober 2010 kuni 13.04.2011, isikute grupis koos M.O-ga, tungis valdajate ER’a ja KK tahte vastaselt

ebaseaduslikult võõrasse hoonesse, nimelt aadressil Harjumaa, XXX, akna lõhkumise teel,

sisenes majja ning, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära ER’le kuuluvat vara kogusummas 2256,26 eurot, nimelt: - pliidiuks maksumusega 60 eurot; - ahjuuksed, suure maksumus 70 eurot ja väikse maksumus 66 eurot, kogumaksumusega 136 eurot; - pöörlev siiber maksumusega 35 eurot;

6 - siibrid 3 tk maksumusega 30 eurot üks, kogumaksumusega 90 eurot; - pliidiplaat maksumusega 90 eurot; - ääreraud maksumusega 100 eurot; - tahmaluuke 6 maksumusega 25 eurot üks, kogumaksumusega 150 eurot; - tuharest maksumusega 10 eurot; - ahjuroop maksumusega 35 eurot; - tuletangid maksumusega 25 eurot; - televiisor „Samsung“ maksumusega 200 eurot; - must-valge televiisor maksumusega 100 eurot; - raadiovastuvõtja maksumusega 50 eurot; - elektriline soojendaja maksumusega 20 eurot; - emailvann maksumusega 700 eurot; - metallnõu vee soojendamiseks maksumusega 15 eurot; - lusikad-kahvlid-noad kogumaksumusega 10 eurot; - televiisori alus metallist maksumusega 30 eurot; - elektrijuhtmed koos pistikutega kogumaksumusega 319,56 eurot; - elektripliit koos ahjuga maksumusega 65,70 eurot; - veekeetja maksumusega 15 eurot.

Ahju lõhkumisega on tekitatud kannatanu ER’le kahju 20 eurot ning kokku on tekitatud kannatanu ER’le kahju summas 2276,26 eurot. Samuti, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võeti ära kannatanu KK (Kiik) kuuluvad alljärgnevad esemed kogumaksumusega 487,25 eurot, nimelt: - 2 ukselukku maksumusega 24 eurot üks, kogumaksumusega 48 eurot; - EV riigilipp maksumusega 30 eurot; - elektripliit maksumusega 25 eurot; - elektrikeedukann maksumusega 25 eurot; - veekeeduhark maksumusega 5 eurot; - 2 kirvest maksumusega 6,40 eurot üks, kogumaksumusega 12,80 eurot; - käsisaag maksumusega 5 eurot; - labidas maksumusega 6,50 eurot; - №kia laadimisseade maksumusega 13 eurot; - korv 100 eurot; - seenekorv maksumusega 3,50 eurot; - noad, kahvlid, lusikad maksumusega 15 eurot; - 2 panni maksumusega 12 eurot ja 3 eurot, kogumaksumusega 15 eurot; - ahjuroop maksumusega 10 eurot; - vanaaegne rauast käruratas maksumusega 20 eurot; - õlilamp maksumusega 13 eurot; - kuivainete topsid maksumusega 13 eurot; - pudel viina maksumusega 2 eurot; - 4 seinalampi kogumaksumusega 25 eurot; - erinevad tööriistad maksumusega 30 eurot; - 2 tabalukku kogumaksumusega 8,95 eurot; - 3 keedupotti maksumusega 15,30 eurot; - 2 riisiluuda maksumusega 7,70 eurot; - 2 paari töökindaid kogumaksumusega 6 eurot; - peaaegu täis pudel aknapesuvedelikku maksumusega 1,70 eurot; - pool pudelit lambiõli maksumusega 1,50 eurot; - lambipirnid ja juhtmed maksumusega 20 eurot; - tualettpaberi pakk maksumusega 3,80 eurot; - tuulekell maksumusega 5,50 eurot; Lisaks varastatud esemetele tekitati kannatanu KK lõhkumisega kahju kogusummas 7032,30 eurot, nimelt:

- 2 ust maksumusega 200 eurot üks, kogumaksumusega 400 eurot;

- Pliit koos metallist osadega maksumusega 2200 eurot;

7

- 2 kahhelahju maksumusega 4000 eurot remont maksumusega 120 eurot kogumaksumusega

4120 eurot;

- VEF raadio maksumusega 20 eurot;

- 2 komplekti sulgpallireketeid kogumaksumusega 8,50 eurot;

- Hoidised ja toiduvarud maksumusega 20 eurot;

- 3 lampi kogumaksumusega 28,80 eurot;

- Suur tugitool maksumusega 30 eurot;

- Savinõu maksumusega 5 eurot;

- Linoleum maksumusega 200 eurot;

Tekitades kannatanu KK’le kahju kogusummas 7519,55 eurot.

Seega F.K olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud

sissetungimisega ja isikute grupis, see on KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav M.O seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

M.O kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohtuistungil süüdistatav F.K seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

F.K kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud

karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 13.04.2011 ja 07.06.2011 koostatud kannatanu ER’a ülekuulamisprotokollide kohaselt talle kuulub XXX, esimene korrus, kus on 3 tuba. 13.04.2011 avastas kannatanu, et kuuriuksed on lahti ja naabriaken, mis asub teisel korrusel, oli kinni kaetud. Pärast läks majja (maja välisuks

oli kinni) ja avastas, et kõik uksed majas olid lahti. Kontrollis oma tube ning selgus, et

vandaalid varastasid majast kõik metallist osad ja esemed, ahjuuksed (seejuures nad lõhkusid

pliidi ja ahju), pliidiosa; elektrijuhtmed (terves majas). Maja tagumine aken oli lõhutud. Kannatanu majaosast oli varastatud: elektrijuhtmed koos pistikutega (elektrilambi, elektripliidi- , elektrikanni-, pikendusjuhtme juhtmed olid äralõigatud ja varastatud) 319,56 €; värviteleviisor

Samsung 200 €; must-valge televiisor maksumusega 100 €; raadiomakk maksumusega 50 €;

elektrisoojendaja 20 €; email vann maksumusega 700 €, metallist vee soojendamiseks anum

maksumusega 15 €, kahvlid-lusikad-noad - kokku 10 €; televiisorialus (metallist)

maksumusega 30 €; vasest kardinapuu; veekeetja (juhtmeid pole, võib ainult ära visata)

maksumusega 15 €; elektripliit koos praeosaga (ahjuga) maksumusega 65,70 eurot; aiakäru

(puitosa) on alles, aga rattad viidi ära; pliidiuks- 60 eurot; ahjuuksed: suur - 70; väike - 66;

pöörlev siiber - 35 eurot; siibrid 3 tk, 30.- x 3 = 90 eurot; pliidiplaat 90 €; ääreraud 100 €;

tahmaluuk 6 tk 25 x 6 = 150 €; tuharest 10 €; ahjuroop 35 €; tuletangid 25 €. Akna lõhkumisega tekitati kahju summas 20 €. Värviteleviisori sai kannatanu politseist kätte, selles osas kannatanu hagi ei esita. Kriminaalasja raames esitab hagi summas 2016,26 €. (t/l 3-4, 88- 89)

• 13.04.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldav sündmuskoht asus Harju maakonnas, XXX, mis oli katusealuse korruse ja viilkatusega palkmaja koos tema kõrval asetseva kahe sektsioonilise puukuuriga (vt foto 1). Puukuuri uksed olid avatud asendis. Maja taga (vt foto 5) oleva parempoolse esimese korruse akna vasakpoolse

õuepoolse raami aknaruudu klaas oli puudu (vt foto 6). Samas akna all maas, toetatuna maja

8 seinale, aknaklaasi ruut (vt foto 8). Majja siseneti maja peauksest, mis jäi suunaga maja sisehoovi poole (vt foto 3 ja 4). Esikus, seistes seljaga maja välisukse poole, vasakule jäi uks eluruumi (vt foto 11), vasakule edasi liikudes viis trepp maja teisele korrusele ja paremale uks viis esimese korruse kahte tuppa ja kööki. Ukse vastasseinas 2,2 m kõrgusel paremal pool oli voolumõõtja ja

vasakul pool must terasest alus (vt foto 10). Esikus oli paremat kätt veel uks tualettruumi ja

vasakule seina jäi riiul erinevate majapidamisesemete ja -anumatega ning uks trepialusesse panipaika (vt foto 11,16). Esikus, vasakule jääva eluruumi uksel oli sissetapitav ukselukk, luku

piirkonnas deformatsioon, kattplekk deformeeritud (vt foto 12). Eluruumi põrandal oli

majapidamises kasutatavad esemed (panipaikadest välja tõmmatud). Toa seinas oleva kahhelahjul puudus uks, ukse piirkonnas ahjukivid olid väljatõmmatud asendis (vt fotod 13-15). Esiku põrandal, trepialuse ruumi (vt foto 9) seina ääres põrandal lebas tükk klaasi. Klaasitükki vaadeldakse langevas valguses, erinevate nurkade all, klaasi serval oli näha higirasu määrdumise

kaks jälge. Jäljed fotografeeriti mõõtkavaliselt (vt foto 33 ja 34). Klaasil olevaid higirasu

määrdumise jälgi töödeldi tahmaga. Jälgede kontrastsus tõusis. Jälgedest valmistati kaks

tõmmist. Saadud tõmmised kanti aluskaardile. Aluskaart pakendati ümbrikusse (vt pakend 1). Esikust paremale viis laudsepa lauast uks esimese korruse kööki (vt fotod 16 ja 17). Ukse suluste

piirkonnas vigastusi ei avastatud. Uksel seistes ja vaadates kööki jäi paremat kätt

kahhelplaatidega kaetud pliit (vt foto 18). Pliidil puudus pliidiplaat ja pliidi kõrgema,

vasakpoolse osa uksepoolne müüritis puudus. Köögipõrand oli kaetud erinevate esemetega. Pliidi ja akna vahelisel alal põrandas oli metallist toru, mille ots oli saagimistunnustega (vt foto 19). Köögi sisustuseks oli laud kapid ja riiulid. Nendel seisvad esemed ei olnud korrapäraselt, osa lebas põrandal. Köögi ja elutoa ukse kõrval seinal oli tulede lüliti. Lülitil puudusid ühendus

juhtmed, lüliti oli ilma katteta (vt foto 20 ja 21). Köögist liiguti edasi elutuppa. Elutoas oleva kahhelahjul puudus uks (vt foto 22, 23 ja 24). Elutoas olevatest panipaikadest (kapist, riiulites ja

laudadel) oli läbisegi ja ilma korrapärase paigutusega esemed. Panipaikade uksed, nende

olemasolul, olid avatud. Esemed olid panipaikade ees põrandal või segipaisatuna diivanil ja

voodis. Seinalüliti oli ilma juhtmeta ja kaitsekatteta (vt foto 27). Elutoast viis uks edasi tagumisse tuppa. Tagumises toas olevatest panipaikadest (kapist, riiulites ja laudadel) oli läbisegi

ja ilma korrapärase paigutuseta esemed. Panipaikade uksed olid nende olemasolul, avatud.

Esemed panipaikade ees olid põrandal või segipaisatuna voodis, laual. Antud toa aknal puudus klaas (vt kirjeldus protokolli esimese lõigus). (t/l 6-25)

• 10.05.2011 koostatud ekspertiisiaktis nr 11E-SS0106 antud eksperdiarvamuse kohaselt

sündmuskoha vaatlusel 13.04.2011 Harjumaal Vasalemma vallas XXXaknaklaasi tükilt

avastatud ja kahele tõmmiskilele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmentidest

võimaldas isikut identifitseerida 2 tõmmiskilele kopeeritud sõrmejälje fragmenti, mida ei ole

jätnud kannatanu ER. Tõmmiskilele kopeeritud sõrmejälje fragmendi on jätnud Riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud F.K (ik XXX; reg-nr XXX) parema käe pöidlaga. (t/l 27-28)

• 01.05.2011 ja 16.05.2011 koostatud kannatanu KK ülekuulamisprotokollidest koos lisadega

nähtub, et talle kuulub majaosa, mis asub XXX. 30.04.2011 nägi, et tema majaosast oli

varastatud erinevaid esemeid. Ja tekitatud järgnev kahju: Sisse oli löödud 2 lukustatud ust ja

lingid lukud ja/või varastatud - odavaimad lukud ca 24 eurot - seega 2x24 eurot + uste

parandamise (asendamise) hind ca 2x200 eurot. Seega kahju ca 450 eurot. Maha lõhutud oli

valgetest kahhelpottidest laotud pliit ja ära varastatud kõik metallosad + soemüüri (lisakütte) ahjuuks - 2200 eurot (vt Lisa 1). Ahjuuste ja siibrite varastamise käigus oli lõhutud veel kaks

korralikku (hästi töötavat) vanaaegset kahhelahju - 4000 eurot + 120 eurot (vt Lisa 1).

Varastatud oli EV riigilipp - (469 kr) - 30 eurot, elektripliit - (400 kr) - ca 25 eurot, elektrikeedukann - (400 kr) - ca 25 eurot, keeduhark - (80 kr) - ca 5 eurot, 2 kirvest - (ä 100 kr) - kokku ca 12,8 eurot, käsisaag - (80 kr) - ca 5 eurot, labidas - (100 kr) - ca 6,5 eurot, №kia

mobiililaadija - (ca 200 kr) - 13 eurot, suur vanaaegne sangaga korv - 100 eurot, uuem seenekorv - 3,5 eurot, noad, kahvlid, lusikad - 15 eurot, 2 panni - (ca 180 + 50 kr) - ca 15 eurot, ahjuroop - 10 eurot, vanaaegne (raske) rauast käruratas - 20 eurot, antiikne õlilamp - 13 eurot, lapik pudel viina (200 gr) - ca 2 eurot, 4 seinalampi - (4 x 100 kr) - ca 25 eurot, vanu tange, haamreid, viile jm tööriistu vähemalt 30 euro eest, 2 tabalukku - (ca 55 ja 85 kr) - 8,95 eurot, 3 keedupotti - (ca 60 + 80 + 100 kr) - 15,3 eurot, 2 riisiluuda - (2 x 60 kr) - 7,7 eurot, 2 paari uusi pooleldi nahast töökindaid - ca 6 eurot, peaaegu täis pdl aknapesuvedelikku - 1,7 eurot, ½ pdl-it

9 lambiõli (46 kr : 2) - ca 1,5 eurot, uusi (kasutamata) tagavara-lambipirne, juhet jm vähemalt 20

euro väärtuses, 8-pakk WC paberit - 3,8 eurot, tuulekell, 7 toru - 5,5 eurot . Lõhutud oli 2

komplekti sulgpallireketeid - (2 x 67 kr) - 8,5 eurot, VEF-raadio - (ca 300 kr) - ca 20 eurot,

mõlki pekstud oli plekist kuivainetopsid (2komplekti) - 13 eurot, põrandale kallatud ja

reostatud hoidiseid ja toiduvarusid (kuiv-ja maitseaineid) vähemalt 20 euro eest. Lõhutud oli veel 3 laelampi - (3 x 150 kr) - ca 28,8 eurot, suure tugitooli metallist pöördjalg (tool lõhutud) - 30 eurot, savikauss - ca 5 eurot, põrandalt 1/3 toa ulatuses linoleum oli üles kistud, lõhutud ja maja taha visatud - kahju vähemalt 200 eurot. Seintelt oli maha kistud kogu elektrijuhtmestik,

seejuures lõhutud 8 pistikut, 4 seinalambipesa, 3 laelambipesa jne - kahju täpsustamisel. Seega

vargusega tekitati kannatanule kahju vähemalt 501,75 €; lõhkumisega aga 7417,80 €. 05.05.2011 koostatud korstnapühkimise akti kohaselt XXX teostatud uuringu kohaselt esimese

korruse ahjul oli rebitud uks eest, ahju remont on võimatu ja kahju on ca 4000 eurot, teise

korruse ahjul oli eemaldatud uks, remont on võimalik ja kahju 120 eurot, pliit oli lõhutud, remont on võimatu, kahju 2200 eurot. (t/l 31-35, 36-40)

•

21.05.2011 koostatud kahtlustatava F.K tunnistab ta end süüdi osaliselt ja selgitab, et väljas oli veel lumi (kuigi oli juba talve lõpp) kui Slava kutsus teda endale appi. Slava ise elab XXX. Tema hüüdnimi on Tunguus. Slava palus aidata tal asjad majast välja tuua. Sai aru, et antud maja ei saa Slavale kuuluda, kuna tal pole

isegi oma korterit (ta üürib). Võtsid käru ja läksid. Kui sinna jõudis, siis oli majas (sisemus)

juba kõik lõhutud (nähtavasti oli Slava seal juba varem käinud). Hakkasid Slavaga metallist

asju garaažide juurde vedama (ainukesed garaažid Ämaris, teine garaažide rida metsa poolt,

kohe rea algusest). Viisid vanni, ahju osad, veel mingeid pisiasju. Pärast seda, kui majast metalli välja viisid ja selle garaažide juurde panid, läksid laiali kodudesse. M.O lubas metalli ära anda ja talle raha maksta. Slava maksis talle pärast 20 eurot. (t/l 46-50)

• 25.05.2011 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist koos fototabeliga nähtub, et F.K juhatas uurimisgrupi Ämarisse, kus kahtlustatav palus pöörata saekaatri

taha ja edasi metsa, kus ta osutas, et just mööda seda metsateed viisid nad koos M.O-ga varastatud metalli talust ära. F.K osutas maja vastasküljel olevale aknale ja selgitas,

et just läbi selle akna sisenes M.O tema juuresolekul majasse ning avas kahtlustatavale

välisukse. Viimase sõnade kohaselt oli metall (vann, ahju osad jm.) juba kokku korjatud ning

nad viisid M.O-ga kahekesi selle garaažide juurde. Samuti käis M.O kahtlustatava sõnade

kohaselt maja hoovis asuvates kuurides, kuid ei mäleta, kas tõi sealt midagi välja või mitte.

Seejärel juhatas F.K uurimisgrupi tagasi saekaatri juurde, mille kõrval metsa ääres asusid garaažid. Kahtlustatav osutas, et saekaatri poolt teise garaažiderea juurde (nr 144-boksi nr) viisid nad metalli. Kahtlustatav ei tea, kellele antud boks kuulub, nad panid metalli lihtsalt sinna maha. Ei tea, kuhu M.O hiljem metalli andis, kuid sai viimaselt 20 eurot. (t/l 56-63)

• 26.05.2011 koostatud kahtlustatava M.O ülekuulamisprotokolli kohaselt

tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et märtsi lõpus-aprilli alguses tegi ta Slavale ettepaneku minna Ämari lähedal metsas asuvasse majja ja otsida sealt metalli. Võtsid käru ja läksid. See maja asus Ämari ligidal. Majja sisenes jõe pool (maja taga) asuva akna kaudu, pärast läks läbi maja ja avas Slavale välisukse. Metalli tassisid temaga koos välja, s.t ka lõhkusid ahju, pliidi

jne osasid koos, üksi oli seda raske teha. Metalli vedasid garaažide juurde (Ämari ainukesed garaažid, saekaatri poolt kolmas rida). Üks televiisor on tal kodus, soovib tagastada. (t/l 68-72)

• 26.05.2011 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist koos fototabeliga nähtub, et M.O juhatas uurimisgrupi Ämarisse ja sealt edasi kuni liikumissuunas paremal asuva saekaatrini. Kohe pärast saekaatrit pöörasid M.O palvel paremale (saekaatri juurde) ning sõitsid

metsa metsateele, mille ristmikul pöörasid kahtlustatava palvel vasakpoolsele teele. Edasi

sõitsid mööda teed puust aiaga ümbritsetud krundi juurde, millel seisis rohelise välisuksega maja. M.O selgitas, et just sellest majast panid nad F.K-ga toime metalli ja

muu vara varguse. Kahtlustatav osutas aknale, mille kaudu ta majja sisenes. Edasi seletas M.O , et pärast majja sisenemist avas ta välisukse ning juba koos F.K-ga hakkasid nad

kogu majas olevat metalli välja tassima. Kahtlustatav tunnistab, et varguse käigus lõhuti osa

majas olevast varast. M.O tagastas käesoleva protokolliga nimetatud majast varastatud värviteleviisori CB-349FS. (t/l 77-84)

10

• 26.05.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli televiisor Model: CB-349FS; 69 watts, made in Portugal. 2 raamatut - televiisori kasutusjuhendid (erinevates keeltes). (t/l 85-86)

•

Väljavõte Harju Maakohtu 24.11.2008 otsusest, millega F.K-le KarS § 199 lg 2 p 8 alusel vangistus 30 päeva. (t/l 108-109)

• Väljavõte Harju Maakohtu 22.01.2007 otsusest, millega M.O-le mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 25 lg 2, KrMS § 238 lg 2, § 74 alusel tingimisi vangistus 6 kuud katseaeg 1 aasta 6 kuud. (t/l 110-112)

• Teatisest kahtlustatava M.O päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (t/l 103)

• päevasissetuleku ja elatustaseme kohta Teatisest kahtlustatava F.K nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (t/l 101)

Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatavate M.O ja F.K ütlusi, kannatanu ER’i ja KKütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, ekspertiisiakti nr 11E-SS0106, asitõendi vaatlusprotokolli, ütluste ja olustiku

seostamise protokolle, Harju Maakohtu 24.11.2008 ja 22.01.2007 otsuste väljatrükke, asub

kohus seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatavate M.O ja F.K käitumine

kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. Karistusregistri andmetest nähtuvalt olid nii M.O kui ka F.K neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal

isikuteks, keda on varem karistatud varguse toimepanemise eest ning mõistetud karistused ei

olnud kustunud. Seega olid M.O ja F.K KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tungisid süüdistatavad akna lõhkumise

teel sisse aadressil Harjumaa, XXX hoonesse, millist sisenemise viisi peab kohus

ebaseaduslikuks, kuivõrd sisenemiseks ei kasutatud selleks ettenähtud ava hoones ning

sisenemine toimus hoone ja ruumide valdajate nõusolekuta ja teadmata ning omavoliliselt. Sellist sisenemist hoonesse ja selles olevatesse ruumidesse hindab kohus sissetungimisena KarS

§ 199 lg 2 p 8 mõttes. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tegutsesid süüdistatavad ühiselt ja kooskõlastatult ühise eesmärgi saavutamise nimel, so võtta hoonest ja ruumidest ära

võõrad vallasasjad ja need vallasasjad ebaseaduslikult omastada, millise eesmärgi nad ka ühiselt tegutsedes saavutasid. Sellist ühist ja kooskõlastatud käitumist, millises olid eristatavad

mõlema süüdistatava kandvad rollid teo toimepanemisel, hindab kohus süüteo toimepanemisena grupis KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes. Sellistel motiividel teeb kohus järelduse,

et süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toimepannud varguse, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on ER esitanud tsiviilhagi 2076,26 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust, varguse toimepanemisel lõhkumisega tekitatud ja sissetungimisega

tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastasid ja sissetungimisega kahju põhjustasid M.O

ja F.K. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud

õigusvastaselt ning süüdistatavate tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või

juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult

tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise

kahju tekitamisest füüsilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi

aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatavate poolt

kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates

11 tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 2076,26

eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega

on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS §

1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju

tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses VÕS § 137 lg 1 alusel välja mõista solidaarselt M.O-lt ja F.K-lt kannatanu ER´i kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on KK esitanud tsiviilhagi 7519,55 euro nõudes, milline sisaldab endas

varastatud esemete väärtust, varguse käigus ja sissetungimisega tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed

varastasid ja sissetungimisega kahju põhjustasid M.O ja F.K. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatavate tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või

süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest füüsilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine

täies ulatuses otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargusega.

Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise

käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 7519,55 eurot. Kohus asub seisukohale, et

varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on

tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud

süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline

kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate

varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses VÕS § 137 lg 1 alusel välja mõista solidaarselt M.O-lt ja F.K-lt kannatanu KK kasuks.

Karistuse mõistmisel M.O-le arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi

ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust

kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada avaldatud kahetsust.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud 3

korral. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud

rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub

süüdistataval alaline sissetulek. Arvestades süüdistatava enda ütlusi ja inkrimineeritud teo

varavastast iseloomu leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada rahalist

karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad rahalised vahendid selle tasumiseks, mistõttu tuleb

süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul peab

kohus vajalikuks arvestada asjaolu, et süüdistatava käitumises on tuvastatud kolm

kvalifitseerivat tunnust, mis viitavad süü suurusele ning süüdistatava käitumisega tekitati

kahele kannatanule varalist kahju, mis ei olnud väike. Seejuures varastatu müügist saadud varaline kasu oli tühine võrreldes lõhkumise ja vargusega tekitatud kahjuga. Selline süü suurus

tingib kohtu arvates karistuse mõistmise, mis ei saa olla ettenähtud sanktsiooni alammäära

lähedane, kuigi süüdistatav pani toime põhimõtteliselt vaid ühe varguse. Samas nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et kuriteo initsiaatoriks oli M.O, kes kutsus F.K

kuritegu toime panema, kuivõrd üksi kõigi asjade äratoomine käis tal üle jõu. Seetõttu leiab

kohus, et M.O-le mõistetav karistus peab olema mõnevõrra rangem F.K-le

mõistetavast karistusest. Süüdistatavat on korduvalt kohtu poolt karistatud ning viimane kord karistati teda Harju Maakohtu 22.01.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud, milline karistus jäeti § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga

12 kohaldamata. Määratud katseaeg möödus 21.07.2008 ning karistust täitmisele ei pööratud.

Inkrimineeritava kuriteo pani süüdistatav toime kahe ja poole aasta möödudes katseaja

lõppemisest. Seega suutis süüdistatav kokku nelja aasta jooksul hoiduda kuritegude toimepanemisest. Kohtul puuduvad andmed ka selle kohta, et pärast inkrimineeritavat kuritegu

oleks süüdistatav uut kuritegu toime pannud. Seega suutis ta teole järgnenud aasta jooksul hoiduda kuriteo toimepanemisest. Sellest teeb kohus järelduse, et kriminaalhooldaja järelevalve

on süüdistatava suhtes olnud tõhus mitte ainult katseaja kestel, vaid ka pärast seda. Seetõttu

leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta süüdistatava suhtes

kohaldamata, allutades süüdistatava uuesti kriminaalhooldusele, andmaks süüdistatavale võimaluse kriminaalhooldaja järelevalve all taaskord õppida elama õiguskuulekalt. Sedakorda

peab kohus vajalikuks kohaldada pikemaajalist kriminaalhooldust, allutades süüdistatava

pikemale käitumiskontrollile lootuses, et pikem katseaeg suudab süüdistatavat pikemat aega hoida õiguskuulekana.

Karistuse mõistmisel F.K-le arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist.

Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust toimepandus.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud 3

korral. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud

rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub

süüdistataval alaline sissetulek. Arvestades süüdistatava enda ütlusi ja inkrimineeritud teo

varavastast iseloomu leiab kohus, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid rahalise

karistuse tasumiseks ning seetõttu on sellise karistusliigi kohaldamine süüdistatava suhtes

välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatava käitumises on tuvastatud kolm kuritegu kvalifitseerivat tunnust, mis kohtu arvates

näitab ka süüdistatava süü suurust. Peale selle tekitati vargusega kahele kannatanule varaline kahju, mille suurus ei ole võrreldav kuriteoga saadud tuluga. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks

mõista süüdistatavale karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Samas on

tegemist vaid ühe kuriteoga, mistõttu peab kohus võimalikuks karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Süüdistatavat on eelnevalt karistatud Harju Maakohtu 10.12.2009 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud, millele liideti eelmise

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks

vangistus 1 aasta 3 kuud 9 päeva, millise karistuse ärakandmiselt vabanes süüdistatav 17.12.2010 ja uue kuriteo pani toime mõne kuu möödudes. Asjaolu, et süüdistatav pani pärast eelviimast otsust katseajal ja kontrollnõuete täitmise ajal toime uue, esimese astme kuriteo ning pärast pikemaajalise liitkaristuse ärakandmist pani toime menetlusesemeks oleva kuriteo, annab

tunnistust sellest, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning tema suhtes karistuse

kohaldamata jätmine või asendamine on kohtu arvates välistatud. Peale selle oli raskusi

süüdistatava kutsumisega kohtuistungile, kuivõrd ta andis menetlejale vale kontaktaadressi,

õega tülli minemise järgselt aga oma uut aadressi ei avaldanud, kuigi tema suhtes oli kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld. Kohtu määruse alusel peeti ta aga kinni Sõle

18 ühiselamus, so hoopis teises asustatud punktis võrreldes väidetava elukohaga. Seega

puuduvad kohtul tegelikud andmed süüdistatava alalise elukoha kohta. Seejuures on alalise

elukoha olemasolu üheks oluliseks tingimuseks kontrollnõuetele allutamiseks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele.

Märt Toming kohtunik